- 05 naý. 2024 00:19
- 237
Halyq keginiń kúıshisi Ábý Sársenbaev
Sabaqtyń taqyryby: Halyq keginiń kúıshisi Ábý Sársenbaev
Sabaqtyń ma q saty: İ. Oqýshylarǵa artyna ósıet mura qaldyrǵan Q. Saǵyrbaıuly týraly. Mátin avtory Ábý Sársenbaev týraly maǵlumat berý, mátindi túsinip oqýǵa mashyqtandyrý.
İİ. Olardyń ómirin, halqyna jasaǵan eńbegin úlgi ete otyryp, oı - órisin til baılyǵyn, sózdik qoryn, saýatty oqýyn damytý.
İİİ. Halyq kúıshileri, aqyndarynyń ómirin, qurmetteýge, súıýge, urpaqtan - urpaqqa jalǵastyrýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Jańa bilim berý.
Sabaqtyń túri: Toppen jumys.
Sabaqtyń ádisi: Djıkso, bes joldy óleń, toptastyrý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Kúıshiler, Ábý Sársenbaev, Mahambet Ótemisuly sýretteri, taratpalar.
Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi. Oqýshylardy 3 topqa bólý, top jetekshilerin saılaý.
Úı jumysyn suraý.
1 - top. S. Berdiqulov zertteý.
2 - top. Mátin mazmunyn aıtý.
3 - top. Ǵ. Qosanov týraly aıtý.
Úıge qandaı tapsyrma berildi
- S. Berdiqulov, Ǵ. Qosanov jaıly tolyǵyraq málimetter bilip kelý.
- Mátin túsinigin aıtý.
- Olaı bolsa, biz ár tapsyrmany ár toptan suraımyn.
- Jaqsy balalar, úı tapsyrmasyna jaqsy daıyndalyp kelipsińder?
- Ǵ. Qosanov kim eken?
sportpen shuǵyldanǵan atyn álemge áıgili etken
- durys.
Sportshy eken.
- Taǵy qandaı mamandyq túrlerin bilesińder?
shahter kúıshi
jazýshy sportshy
dáriger
muǵalim ánshi
Biz mamandyq túrlerin atadyq. Sonymen kúıshi dep kúı tartatyndy aıtamyz.
- Men suraq qoıamyn
- Qandaı kúıshilerdi bilemiz?
- Qurmanǵazy, Dına, Asylbek Eńsepov, Sáken Tursynbekov t. b.
Olaı, bolsa búgin kúıshi Qurmanǵazy Saǵyrbaıuly týraly ótemiz.
Halyq keginiń kúıshisi. Ábý Sársenbekovtiń mátinin ótemiz.
Kaspıı jaǵasynda dúnıege kelgen. Teńiz jyrshysy
Bastaýysh synyptarǵa oqýlyq jazǵan Atyraý oblysy, Qurmanǵazy aýdany
Qazaqstannyń halyq jazýshysy
Oqýlyq pen jumys.
Mátindi Djıkso ádisimen oqyp shyǵymyz.
1 - top. Qoı baqqan bala
2 - top. Mahambet pen Qurmanǵazynyń kezdesýi
- Mahambet Ótemisuly kim? Oqýshylardan suraý.
3 - top. Mahambetpen qoshtasýy
Mátin túsinigin surap, bólimge at qoıýy.
- Mátin boıynsha ár topqa tapsyrma berý.
1 - top. Áńgimedegi tabıǵatty sýrettegen jerdi taýyp oqy.
2 - top. Mahambet pen Qurmanǵazynyń kezdesken jerin taýyp oqy.
3 - top. Mahambet pen Qurmanǵazy men qoshtasýyn taýyp oqy.
Qurmanǵazy Saǵyrbaıuly - Batys Qazaqstan oblysynda dúnıege kelgen. Kedeı otbasynda dúnıege kelgen. Qurmanǵazy qazaq halqynyń uly sazgeri. Ustazy Uzaq kúıshi. Qurmanǵazy kúılerin 30 - jyldardaǵy ult - azattyq kóteriliske arnaǵan. ʺTúrmeden qashqanʺ, ʺAdaıʺ, ʺKishkentaıʺ, ʺAqsaq kıikʺ. t. b
Dáptermen jumys. Sózdik jumysyn(Jalpylaı j úrgizý)
Syltı basyp -
Qabyrǵań áli qatpaǵan, tomaǵań áli tolmaǵan - áli jassyń
1) Suraq - jaýap arqyly mátin mazmunyn taldaý.
2) Mátindegi balanyń aǵash tamyrynan jasaǵany ne?
3) Qurmanǵazy kimmen kezdesti?
4) Qurmanǵazy Mahambetke qandaı ótinish aıtty?
5) Mahambet Qurmanǵazyǵa ne dep jaýap berdi?
6) Qurmanǵazy dombyrany e úshin jasamaqshy boldy?
7) Bala nege batyrmen ketip qalǵysy keldi?
Sabaqty qorytyndylaý.
1 - top. Qurmanǵazy bes joldy óleń toptastyrý
2 - top. Ábý Sársenbaev bes joldy óleń qurastyr.
3 - top. Mahambet bes joldy óleń.
Mátindegi negizgi oıdy anyqta.
Ýaqyt artylsa maqal - mátel suraý.
Teksheler arqyly baǵalaý.
Úıge tapsyrma. Mátindi túsingenin aıtý, oqý.
Sabaqtyń ma q saty: İ. Oqýshylarǵa artyna ósıet mura qaldyrǵan Q. Saǵyrbaıuly týraly. Mátin avtory Ábý Sársenbaev týraly maǵlumat berý, mátindi túsinip oqýǵa mashyqtandyrý.
İİ. Olardyń ómirin, halqyna jasaǵan eńbegin úlgi ete otyryp, oı - órisin til baılyǵyn, sózdik qoryn, saýatty oqýyn damytý.
İİİ. Halyq kúıshileri, aqyndarynyń ómirin, qurmetteýge, súıýge, urpaqtan - urpaqqa jalǵastyrýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Jańa bilim berý.
Sabaqtyń túri: Toppen jumys.
Sabaqtyń ádisi: Djıkso, bes joldy óleń, toptastyrý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Kúıshiler, Ábý Sársenbaev, Mahambet Ótemisuly sýretteri, taratpalar.
Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi. Oqýshylardy 3 topqa bólý, top jetekshilerin saılaý.
Úı jumysyn suraý.
1 - top. S. Berdiqulov zertteý.
2 - top. Mátin mazmunyn aıtý.
3 - top. Ǵ. Qosanov týraly aıtý.
Úıge qandaı tapsyrma berildi
- S. Berdiqulov, Ǵ. Qosanov jaıly tolyǵyraq málimetter bilip kelý.
- Mátin túsinigin aıtý.
- Olaı bolsa, biz ár tapsyrmany ár toptan suraımyn.
- Jaqsy balalar, úı tapsyrmasyna jaqsy daıyndalyp kelipsińder?
- Ǵ. Qosanov kim eken?
sportpen shuǵyldanǵan atyn álemge áıgili etken
- durys.
Sportshy eken.
- Taǵy qandaı mamandyq túrlerin bilesińder?
shahter kúıshi
jazýshy sportshy
dáriger
muǵalim ánshi
Biz mamandyq túrlerin atadyq. Sonymen kúıshi dep kúı tartatyndy aıtamyz.
- Men suraq qoıamyn
- Qandaı kúıshilerdi bilemiz?
- Qurmanǵazy, Dına, Asylbek Eńsepov, Sáken Tursynbekov t. b.
Olaı, bolsa búgin kúıshi Qurmanǵazy Saǵyrbaıuly týraly ótemiz.
Halyq keginiń kúıshisi. Ábý Sársenbekovtiń mátinin ótemiz.
Kaspıı jaǵasynda dúnıege kelgen. Teńiz jyrshysy
Bastaýysh synyptarǵa oqýlyq jazǵan Atyraý oblysy, Qurmanǵazy aýdany
Qazaqstannyń halyq jazýshysy
Oqýlyq pen jumys.
Mátindi Djıkso ádisimen oqyp shyǵymyz.
1 - top. Qoı baqqan bala
2 - top. Mahambet pen Qurmanǵazynyń kezdesýi
- Mahambet Ótemisuly kim? Oqýshylardan suraý.
3 - top. Mahambetpen qoshtasýy
Mátin túsinigin surap, bólimge at qoıýy.
- Mátin boıynsha ár topqa tapsyrma berý.
1 - top. Áńgimedegi tabıǵatty sýrettegen jerdi taýyp oqy.
2 - top. Mahambet pen Qurmanǵazynyń kezdesken jerin taýyp oqy.
3 - top. Mahambet pen Qurmanǵazy men qoshtasýyn taýyp oqy.
Qurmanǵazy Saǵyrbaıuly - Batys Qazaqstan oblysynda dúnıege kelgen. Kedeı otbasynda dúnıege kelgen. Qurmanǵazy qazaq halqynyń uly sazgeri. Ustazy Uzaq kúıshi. Qurmanǵazy kúılerin 30 - jyldardaǵy ult - azattyq kóteriliske arnaǵan. ʺTúrmeden qashqanʺ, ʺAdaıʺ, ʺKishkentaıʺ, ʺAqsaq kıikʺ. t. b
Dáptermen jumys. Sózdik jumysyn(Jalpylaı j úrgizý)
Syltı basyp -
Qabyrǵań áli qatpaǵan, tomaǵań áli tolmaǵan - áli jassyń
1) Suraq - jaýap arqyly mátin mazmunyn taldaý.
2) Mátindegi balanyń aǵash tamyrynan jasaǵany ne?
3) Qurmanǵazy kimmen kezdesti?
4) Qurmanǵazy Mahambetke qandaı ótinish aıtty?
5) Mahambet Qurmanǵazyǵa ne dep jaýap berdi?
6) Qurmanǵazy dombyrany e úshin jasamaqshy boldy?
7) Bala nege batyrmen ketip qalǵysy keldi?
Sabaqty qorytyndylaý.
1 - top. Qurmanǵazy bes joldy óleń toptastyrý
2 - top. Ábý Sársenbaev bes joldy óleń qurastyr.
3 - top. Mahambet bes joldy óleń.
Mátindegi negizgi oıdy anyqta.
Ýaqyt artylsa maqal - mátel suraý.
Teksheler arqyly baǵalaý.
Úıge tapsyrma. Mátindi túsingenin aıtý, oqý.