Bir Qudaı neshe túrli jan jaratty,
Ne úlken, ne kishkentaı tán jaratty.
Kereksiz, jansyz nárse jaratqan joq,
Esepsiz qansha myń men san jaratty.

Bul sózge bireý máńgúr, bireý nandy,
Aqylmen bilgen adam ábden qandy.
Jel men sý, tas, topyraq, shóp pen aǵash,
Ǵalamda ne bar bolsa, bári – jandy.

Óledi keıbireýi qaza jetip,
Kesesiń, búldiresiń bir nárse etip.
O da óli, bu da óli dep adyraımaı,
Kózińdi baıqap qara tómendetip.

Qarasań, kórinbeı me tasta qyna,
Ony kim súıtip qoıdy, oıla da una.
Shóp qýrasa, tamyry qýramaıdy,
Sondaılarmen dúnıeniń bárin syna.

Biraq, jannyń áldisi, álsizi bar,
Keıi dándi, keıiniń dánsizi bar.
Dándisinde ósim bar, úlkeımek bar,
Onyń da dámdisi bar, dámsizi bar.

Ósimdi, eń kúshti jan adamda tur,
Aldynda jaqsy da tur, jaman da tur.
Ózgeniń bári – jalǵyz adam úshin,
Jaralyp orny-ornymen ǵalam da tur.

Nesin súı, nesin súıme, erik ózińde,
Nápsiń de, aqylyń da tur kózińde.
Synaý úshin jaratqan bir Ień bar,
Tekserilmeı qalmaısyń bir kezińde.

Haıýandar aqyly azdaý, bizden tómen,
Aılasy birdeı emes adammenen.
Shóp pen aǵash, sýlardy óli deımiz,
Bilim joq, sezimi joq eshtemeden.

Al endi osy sózdi mutpaı saqta,
Kerekti bir is keler artqy jaqta.
Aqymaq pen haıýannyń qaısysy artyq –
Biliner salystyryp baıqasaq ta.

Tappaı qylǵan haıýandyq –jatqan óli,
Osy boldy teginde sózdiń jóni.
Keıingi sózderimnen baıqap otyr,
Adamzat qyla ma eken, tegi, sony?

Jalqaýlyq, kórseqyzar, ashý, maqtan,
Aramdyq, ótirikten erte saqtan.
Kúni buryn jýytpa mańaıyńa –
Eser, esirik, ynjyqtyq solar jaqtan.

Erinshektiń nesi artyq ólikten de,
Óziń syna olardy kórip kel de.
Baıqarsyń erinshektiń tómendigin,
Kóp minip shaban tartqan kólikten de.

Haıýannan nesi artyq qýdyń-daǵy,
Bir anturǵan zalalkes týdyń-daǵy.
Qoraǵa úrmes bir tóbet, tyshqan ańdyp,
Adamdyqty sonymen jýdyń-daǵy.

Maqtanshaqtyń buqadan artyq jeri –
Buqa qoısa, qoımaıdy bizdiń seri.
Jýan moıyn, ala kóz, múıizi alaı,
«Menen artyq kim bar» dep júrgenderi.

Kórseqyzar maımyldan ilgeri me,
Túbin kórmeı qyzyqpaq bilgeni me?
Adam qaıtse, súıtemin deıdi maımyl,
Men de maımyl bolam dep júrgeni me?

Yzaqordy baıqalyq endi maqtap,
Qabatuǵyn tóbetpen bir salmaqtap:
Keı tóbetten jeńilip, keıde jeńip,
Ábden kózi qyzarsyn arsalaqtap.

Bet túzetip sándegish átesh bolsyn,
Qoqıyp, qodyraıyp, ushyp-qonsyn.
İsh túzemeı, sylanyp syrtyn túzep,
Taýyqtyń aıǵyry bol, beıne solsyń.

Joǵarǵy mutpa degen sózim bar ǵoı,
Baıqaısyń ba, aqyl, oı, kóziń bar ǵoı?
Qylyǵyna qara da sózimdi oıla,
Bularǵa bir jolyǵar keziń bar ǵoı.

---