InfoHub Logo

Qazaqstan tarıh sabaǵy 9 synyp
Sabaq taqyryby: HH ǵasyrdyń basyndaǵy Qazaqstannyń mýzyka, beıneleý jáne qoldanbaly óneri
Maqsattary:
1. HH ǵasyrdyń basyndaǵy Qazaqstannyń mýzyka, beıneleý jáne qoldanbaly ónerin sıpattaý arqyly taqyryp mazmunyn ashý.
2. Jalpy bilim deńgeılerin, oılaý daǵdysyn arttyrý,
3. Qazaq halqynyń mádenıetine súıispenshilik jáne qurmet sezimderin ornyqtyrý.

Túri: kiriktirilgen sabaq
Ádisi: flıpchart, suraq - jaýap, áńgime - dáris, mektep murajaıyna syrttaı saıahat
Sabaq jospary:
1. Uıymdastyrý
2. Uı tapsyrmasyn tekserý: - hronologıalyq dıktant
3. Jańa taqyryp: - mýzyka pániniń muǵalimi Mýkýsheva J. S.
- sýret pániniń muǵalimi Qarasholaqov B. A.
- mektep murajaıyna syrttaı saıahat
4. Bekitý
5. Úı tapsyrmasy boıynsha nusqaý berý
6. Qorytyndy

Sabaq barysy:
1. Uıymdastyrý
Sabaq josparymen tanystyrý
2. Uı tapsyrmasyn tekserý:
♦ HRONOLOGIALYQ dıktanat:
1............. Chehoslovak korpýsynyń búligi
2............. İİ Nıkolaı, onyń otbasy músheleri atyldy
3............ Orynbor qalasynda Azamat soǵysynyń alǵashqy oshaǵy paıda boldy
4.......... Orynbordy ataman Dýtov basyp aldy
5........... Á. Jangeldın bastaǵan ekspedısıa Aqtóbe maıdanynyń áskerı bólimshelerine qarý - jaraq, dári - dármek jetkizdi
6.......... Qazaq jerin basqarý jóninde Revolúsıalyq Komıtet (Qazrevkom) quryldy
7........... Orynbor qalasynda “Qyrǵyz (Qazaq) Avtonomıaly Keńestik Sosıalısik Respýblıkasyn qurý týraly” Dekret jarıalandy
8............... Qyzylorda qalasynda Qazaq AKSR - i Keńesteriniń V sezi ótti
9.............. Qazaqstandaǵy Azamat soǵysy jyldary
♦ TEKSERÝ:
1. 1918j 25maýsym - Chehoslovak korpýsynyń búligi
2. 1918j 16 shildede İİ Nıkolaı, onyń otbasy músheleri atyldy
3. 1917j, qarasha - Orynbor qalasynda Azamat soǵysynyń alǵashqy oshaǵy paıda boldy
4. 1918j shildede Orynbordy ataman Dýtov basyp aldy
5. 1917j, tamyz - qarasha - Á. Jangeldın bastaǵan ekspedısıa Aqtóbe maıdanynyń áskerı bólimshelerine qarý - jaraq, dári - dármek jetkizdi
6. 1919j, shildede Qazaq jerin basqarý jóninde Revolúsıalyq Komıtet (Qazrevkom) quryldy
7. 1920j 26 tamyzda Orynbor qalasynda “Qyrǵyz (Qazaq) Avtonomıaly Keńestik Sosıalısik Respýblıkasyn qurý týraly” Dekret jarıalanly
8. 1925j 15 - 19 sáýir - Qyzylorda qalasynda Qazaq AKSR - i Keńesteriniń Vsezi ótti
9. 1918 - 1920jj -. Qazaqstandaǵy Azamat soǵysy jyldary
♦ BAǴALAÝ:
«5» - qate joq, 1 qate
«4» - 2 qate
«3» - 3 - 5 qate

3. Jańa taqyryp:
Muǵalim: Búgingi sabaqty taqyrypqa baılanysty mýzyka pániniń muǵalimi Mýkýsheva J. S. jáne sýret pániniń muǵalimi Qarasholakov B. A júrgizýge kómektesedi.
Mýzyka óneri ózine ǵasyrlar boıy urpaqtardyń rýhanı tájirıbesin sińirdi. Qazaqtyń dástúrli mýzykalyq tili óte baı jáne ol halyqtyń ǵasyrlar boıǵy tarıhı tájirıbesin beıneleıdi.
Mýzyka óneri jáne dástúrli mýzykalyq aspaptar týraly Jaınagýl Sembekovna – mýzyka pániniń muǵalimi aıtyp beredi

1. HH ǵasyrda qazaqtyń mýzyka óneri jańa mýzykalaný men janr formalarymen erekshelendi. Qazaqtyń mýzykalyq jáne án óneri Keńes ókimetiniń asa mán bergen, qyzýshylyǵyn týdyrǵan nysanyna aınalady. Jańa kezeńde mýzyka óneriniń damýyna HH ǵasyr basyndaǵy belgili halyq kompozıtorlary men ánshileriniń, kompozıtor - aspapshylardyń áseri erekshe boldy. Olardyń arasynda qazaqtyń jazba ádebıetiniń negizin qalaǵan Abaı Qunanbaev, Birjan Qojaǵulov, Jaıaý - Musa Baıjanov, Dáýletkereı Shyǵaev, Qurmanǵazy Saǵyrbaev, Yqlas Dúkenov, Muhıt Meralıev, Balýan - Sholaq, Aqan - Seri, Táttimbet, Mádı, Qazanǵap, Dına Núrpeıisova, Kenen Ázirbaev jáne basqalardy ataýǵa bolady.

Isa Baızaqov.
Ákesi Baızaq eskishe hat tanyǵan, jasynda án salyp, óleń shyǵarǵan, shaǵyn sharýaly, saýyqqoı kisi bolǵan. Isa 9 - ǵa shyqqanda sheshesi qaıtys bolyp, óleńshi, áńgimeshi ájesi Janbalanyń baýyrynda ósedi. Naǵashy aǵasy Rahmet oǵan dombyra tartyp, án salýdy úıretedi. Kishkentaıynan “Ánshi Isa” atanady. 1932 – 40 jyldary Almaty, Qaraǵandy, Semeı qalalarynda radıoda, fılarmonıada, Jazýshylar odaǵynda qyzmet istedi. Óleńderi 1924jyldan jarıalana bastady. San qyrly talant ıesi Baızaqovtyń, ásirese, sýyryp salma aqyndyq óneri qazaq ádebıetindegi osy bir erekshe qubylystyń jalǵasyndaı edi. Baızaqov jazba ádebıet ókili retinde de shoqtyǵy bıik kórkem týyndylar qaldyrdy.

Jambyl Jabaev (1846 - 1945) – qazaq halyq poezıasynyń áıgili tulǵasy, óleń sózdiń dúldúli, jyraý, jyrshy. Týǵan jeri – Jambyl oblysyndaǵy Jambyl taýynyń etegi. Jambyl - ári epık, ári aıtys aqyny; abyz jyraý ári jaýynger jyrshy. Ol shyn maǵynasyndaǵy bıik parasatty ónerpaz, azamattyq saıası poezıany qalyptastyrýshy.

Kenen Ázirbaev (1884 - 1976)- aqyn, kompozıtor jáne jyraý. Jyr alyby Jambyldyń shákirti jáne ónerin jalǵastyrýshy. Ol - áýen tiline kóshirilgen 150 óleń jazǵan tulǵa.
Kenenniń ánshilik ónermen dańqy shyqqan. Ol óz shyǵarmalarynda Birjan sal, Aqan - seri sıaqty belgili qazaq aqyndarynyń eń úzdik dástúrlerin jalǵastyrýshy. K. Ázirbaev shyǵarmalarynyń basty taqyryby - birtutas halyq ómiri, sondaı - aq, árbir adamnyń jeke úmitteri men armandary.

Ámire Qashaýbaev (1888 - 1934) – ataqty ánshi, akter ári mýzykant.
1925 jyly Parıjde ótken Búkil dúnıe júzi sán óneri kórmesinde «Aǵash aıaq», «Qanapıa», «Úsh dos», «Jalǵyz arsha», «Qosbalapan», t. b. ánderdi oryndap, 2 - báıgemen qosa kúmis medal aldy. «Parıj aptalyǵy» gazeti men «Le múzıkal» jýrnaly onyń sırek kezdesetin talant ekenin jazsa, Sorbonna ýnıversıtetiniń profesory Perno fonografqa Ámireniń oryndaýynda birneshe án jazyp alǵan. 1927 jyly sáýir aıynda arnaıy shaqyrtýmen Máskeý konservatorıasynyń zalynda qazaq ánderin tamyljyta shyrqady. Sol jyly Germanıanyń Maındaǵy Frankfýrt qalasynda ótken Halyqaralyq mýzykalyq kórmede konsertke qatysyp, qazaqtyń halyq ánderin álemge pash etti.