Internat qoımasy
Ana tili. Ashyq sabaq
Taqyryby: Internat qoımasy. Sherhan Murtaza
Maqsaty: Bilimdiligi: Oqýshylarǵa Turar Rysqulov ómiri jaıly 2 klasta oqyǵandy eske túsire otyryp, Sherhan Murtazanyń Internat qoımasy áńgimesin túsinip oqýǵa, jetkize bilýge úıretý;
Damytýshylyǵy: sóılemdi durys qurýǵa, oılaý, oıyn tıanaqtap jetkize bilýge daǵdylandyrý;
Tárbıelik máni: shynshyldyqqa, batyldyqqa tárbıeleý
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Ádisi: suraq - jaýap, áńgimeleý, izdený.
Kórnekiligi: sýretter.
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý. Sabaqqa daıyndyq:
- Balalar, terezege qarańdarshy. Dalada kún sáýlesi jarqyrap tur. Bizge sáýlesin shashyp tur. Sáýle senderdiń tula boılaryńa tarap, jandaryńdy jadyratyp tur.
- Káne, aınalamyzǵa jylý syılaıyq, júzderińnen kúnniń kózindeı kúlki ketpesin.
Barlyǵy: Kún jaryǵyn alaqanǵa salamyn,
Júregime basyp ustaı qalamyn.
İzgi ári názik, jaryq, meıirimdi,
Bolyp keter sonda dereý jan - jaǵym.
- Mine, júregimizdegi osyndaı jylýmen sabaǵymyzdy bastaımyz.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý. S. Toraıǵyrov.(1893 - 1920 j) Kedeı.
S.. Toraıǵyrov - qazaq halqynyń HH ǵasyr basyndaǵy asa kórnekti aqyny, ǵajap aqyl - oıshysy. Ol - uly Abaı dástúrin jalǵastyrýshy. Ol - qazaq halqynyń HH ǵasyr basyndaǵy qazaq ádebıetiniń tulǵasy.
1. Mánerlep oqý. 2. Jatqa aıtý 3. shyǵarmashylyq tapsyrma. Qazir kedeı adam barma?
İİİ. Úı tapsyrmasyn pysyqtaý: Úı tapsyrmasyn pysyqtaý úshin sıqyrly qoraptyń ishinde berilgen tapsyrmany oryndaýymyz kerek.
- Bul óleńdi aqyn nelikten «Kedeı» dep ataǵan?
- Kedeı dep kimderdi ataǵan? Jyrtylǵan, tozǵan bútin kıimi joq, qara sýdan basqa isher asy joq,
- Kedeıdiń aýyr ómirin qalaı beınelegen? qarańǵyda ıtpen birge qoı kúzetken, el uıqyda jatsa men oıaýmyn delingen, bútin, kirsiz kıim kımesem de talaı jasqa shyqqany týraly aıtylǵan
- Bul oqıǵa qaı kezde bolǵan?
- Ashtyq, kedeılik múlde bolmas úshin ne isteýge bolady? Mysaly: meniń oıymsha eńbek etý kerek.
- kedeıdiń qandaı quqyǵy qorǵalmady? baı eńbek aqysyn tólemedi, kemsitti, mensinbedi.
«Atadan asyl ul týsa, eliniń qamyn jeıdi»,- dep halyq danalyǵynda aıtylǵandaı, qazaq halqy tarıhynda eli úshin eńiregen, halqy úshin kúńirengen uldar az bolǵan joq. Solardyń biri Turar Rysqulov Minekeı balalar kedeıshilik bolmasyn dep
Qazaqstanda bolyp jatqan ashtyq, onyń sebepteri týraly Stalınge ashyq hat jazǵan alǵashqy adam Turar Rysqulov edi. Turardyń hatynda bylaı delingen:
Osy maqsatpen men VKP (b) Ortalyq Komıtetine osy baıandaý hatty jazdym. Ondaǵy maqsat – bul máselege basshy joldastardyń nazaryn jete aýdaryp, Qazaqstanǵa kómektesý. Siz meni Qazaqstannyń ishki isterine qol suqqysy keledi eken dep oılap qalmańyz, men qoıylyp otyrǵan másele tek Qazaqstan turǵysynan ǵana emes, sonymen birge jalpy memlekettik turǵydan da aıryqsha mańyzdy bolǵandyqtan, bul másele jóninde VKP (b) Ortalyq Komıtetine jazyp otyrmyn.
Siz osy baıandaý hatpen tanysyp, onda aıtylǵan oı - pikirlerdi eskeredi dep úmit etemin.
Komýnıstik sálemmen T. Rysqulov
T. Rysqulov 1894 jyly 26 jeltoqsanda Jetisý oblysy dúnıege kelgen. T. Rysqulov revolúsıoner, kórnekti memleket, qoǵam qaıratkeri. T. Rysqulov halqyn sheksiz súıgen patrıot.
1918 jyldan 1937 jyldarǵa deıin ár túrli memlekettik basshylyq qyzmette boldy.
1937 - 1938 jyldary T. Rysqulov qýǵyn - súrginge ushyrady. 1937 jyly mamyr aıynda Kıslovodskide áıeli Ázızamen demalyp jatqan jerinde «Halyq jaýy» degen jalamen qamalady.
1938 jyly 10 aqpanda T. Rysqulov atý jazasyna kesildi.
T. Rysqulovtyń otbasy jaıynda aıtatyn bolsaq: 2 qyzy qalǵan. Úlkeni Sofá, kishisi Maııa.
Sofıa Turarqyzy1923 jyly týǵan. Orys tili men ádebıet páni muǵalimi. Sofá apamyz 1998 jyly qaıtys bolǵan. Maııa Turarqyzy 1929 jyly týǵan. Qazir jasy 84 - te.
İÚ. Oı – qozǵaý: Esińe túsir. «Qyzyl jebe» romany jaıly 2 klasta qandaı úzindi oqydyq?
Endeshe osy romannyń «Bala Turar» taraýy boıynsha Turar beınesin ashý maqsatynda bilimimizdi ortaǵa salaıyq. (« Bala Turar» Sherhan Murtaza) «Qyzyl jebe» mátinin taldaý.
Mátinniń keıipkerlerin ata: Rysqul Turardyń ákesi,
Turar Rysquldyń balasy,
I. Vladımırovıch – muǵalim
Atamyrza – Aıbar myrzanyń uly
Berilgen suraqtar boıynsha shyǵarma mazmunyn eske túsirý:
- Muǵalim turardyń dápterinen neni baıqady?
- Turar dápterine ne dep jazdy?
- Turardy taqtaǵa ne úshin shyǵardy?
- Kúlki shaqyrǵan ne nárse?
- Turardan soń taqtaǵa kimdi shyǵardy?
- Muǵalimniń baǵasy qandaı?
Ú. Maqsat qoıý kezeńi:
1. Sabaqtyń maqsatyn, taqyrybyn habarlaý.
2. Jańa sabaqqa daıarlyq.
Úİ. Jańa sabaq: Jańa materıalmen jumys: Endeshe, búgingi bizdiń sabaǵymyzdyń taqyryby:
Internat qoımasy. Sherhan Murtaza
Endi Sherhan Murtaza týraly aıtamyn: 1932 jyly Jambyl oblysy, Jýaly aýdany, Myńbulaq topyraǵynda týǵan. Ákesi Murtaza 1937 j. stalındik repressıanyń qurbany bolyp ketti.
1955j. Máskeýdiń memlekettik Lomonosov atyndaǵy ýnıversıtetin bitirip shyǵady.
Q Jazýshynyń ár jyldary “Tabylǵan teńiz”,“Belgisiz soldattyń balasy”,“Ahmetjannyń anty”,“Myltyqsyz maıdan”povesteri,“ Internat nany”áńgimeleri, “ Qara marjan”, bes kitaptan turatyn “ Qyzyl jebe”, “ Aı men Aısha ” romandary, shyǵarmalarynyń tórt tomdyǵy jaryq kórgen. Qazaq KSR - niń eńbek sińirgen mádenıet qyzmetkeri, Qazaqstannyń Halyq jazýshysy.
Úİ. Oqýlyqpen jumys: Mátindi túsinip oqý, oqýshylarǵa oqytý, tizbekteı oqytý
Oı – qozǵaý: - Áńgime kim týraly?
- Turar nelikten Serikti suraqqa aldy?
- Serik nelikten shyndyqty aıtty?
- Turar men Qabylbek qandaı sheshimge keldi?
- Sen olardyń ornynda bolsań ne ister ediń?
Úİİ. Túsiniksiz sózdermen jumys.
Internat - alystan qatynap oqıtyn balalar jatatyn úı.
Qoıma - azyq - túlik saqtaıtyn jer
Músápir – qorqyp
Qaǵilez bala – shapshań, kek saqtamaıtyn,
Úİİİ. Sergitý sáti: Kún bolyp janaıyq,
Móldir sý bolyp aǵaıyq,
Gúl bolyp jaınaıyq
Tereń - tereń dem alyp,
Júgirip-júgirip alaıyq.
İH. Jańa sabaqty pysyqtaý: a) Mátinniń sońǵy jolyn qaıtalap oqy.
Shaıqas – bul judyryqtasyp tóbelesý emes, urmaı - soqpaı, adamnyń júregin jarlaıtyn súıekten ótetin aýyr sóz soqqy bolady eken. Kimniń ádil ekenin, kimniń aram oıy bar ekenin Turar endi túsingendeı boldy. Turar eli úshin eńiregen, halqy úshin kúńirengen qaza halqynyń balasy bolǵan eken.
á) Balalarǵa sıpattama ber.
Turar: kedeı, jaqsy oqıtyn oqýshy, aqyldy
Serik: aq kóńil, shapshań, Atamyrzanyń aıtaǵynda júrgen adam
Qabylbek: kedeı, Turardyń qasyndaǵy bala
b) İs - áreketine baǵa ber.
v) Áńgimege basqasha at qoı.
g) Nege olaı at qoıdyń dálelde.
H. «Týǵan jer, Otan, eńbek týraly maqal - mátelder»
- Balalar, sender týǵan jer, Otan, eńbek týraly qandaı maqal - mátelder bilesińder?
Hİ. Úıge tapsyrma berý kezeńi: 1. Mátindi oqy, Turar nege Stalınge hat jazdy dep oılaısyń? Oılanyp kel.
Hİİ. Baǵalaý
Taqyryby: Internat qoımasy. Sherhan Murtaza
Maqsaty: Bilimdiligi: Oqýshylarǵa Turar Rysqulov ómiri jaıly 2 klasta oqyǵandy eske túsire otyryp, Sherhan Murtazanyń Internat qoımasy áńgimesin túsinip oqýǵa, jetkize bilýge úıretý;
Damytýshylyǵy: sóılemdi durys qurýǵa, oılaý, oıyn tıanaqtap jetkize bilýge daǵdylandyrý;
Tárbıelik máni: shynshyldyqqa, batyldyqqa tárbıeleý
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Ádisi: suraq - jaýap, áńgimeleý, izdený.
Kórnekiligi: sýretter.
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý. Sabaqqa daıyndyq:
- Balalar, terezege qarańdarshy. Dalada kún sáýlesi jarqyrap tur. Bizge sáýlesin shashyp tur. Sáýle senderdiń tula boılaryńa tarap, jandaryńdy jadyratyp tur.
- Káne, aınalamyzǵa jylý syılaıyq, júzderińnen kúnniń kózindeı kúlki ketpesin.
Barlyǵy: Kún jaryǵyn alaqanǵa salamyn,
Júregime basyp ustaı qalamyn.
İzgi ári názik, jaryq, meıirimdi,
Bolyp keter sonda dereý jan - jaǵym.
- Mine, júregimizdegi osyndaı jylýmen sabaǵymyzdy bastaımyz.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý. S. Toraıǵyrov.(1893 - 1920 j) Kedeı.
S.. Toraıǵyrov - qazaq halqynyń HH ǵasyr basyndaǵy asa kórnekti aqyny, ǵajap aqyl - oıshysy. Ol - uly Abaı dástúrin jalǵastyrýshy. Ol - qazaq halqynyń HH ǵasyr basyndaǵy qazaq ádebıetiniń tulǵasy.
1. Mánerlep oqý. 2. Jatqa aıtý 3. shyǵarmashylyq tapsyrma. Qazir kedeı adam barma?
İİİ. Úı tapsyrmasyn pysyqtaý: Úı tapsyrmasyn pysyqtaý úshin sıqyrly qoraptyń ishinde berilgen tapsyrmany oryndaýymyz kerek.
- Bul óleńdi aqyn nelikten «Kedeı» dep ataǵan?
- Kedeı dep kimderdi ataǵan? Jyrtylǵan, tozǵan bútin kıimi joq, qara sýdan basqa isher asy joq,
- Kedeıdiń aýyr ómirin qalaı beınelegen? qarańǵyda ıtpen birge qoı kúzetken, el uıqyda jatsa men oıaýmyn delingen, bútin, kirsiz kıim kımesem de talaı jasqa shyqqany týraly aıtylǵan
- Bul oqıǵa qaı kezde bolǵan?
- Ashtyq, kedeılik múlde bolmas úshin ne isteýge bolady? Mysaly: meniń oıymsha eńbek etý kerek.
- kedeıdiń qandaı quqyǵy qorǵalmady? baı eńbek aqysyn tólemedi, kemsitti, mensinbedi.
«Atadan asyl ul týsa, eliniń qamyn jeıdi»,- dep halyq danalyǵynda aıtylǵandaı, qazaq halqy tarıhynda eli úshin eńiregen, halqy úshin kúńirengen uldar az bolǵan joq. Solardyń biri Turar Rysqulov Minekeı balalar kedeıshilik bolmasyn dep
Qazaqstanda bolyp jatqan ashtyq, onyń sebepteri týraly Stalınge ashyq hat jazǵan alǵashqy adam Turar Rysqulov edi. Turardyń hatynda bylaı delingen:
Osy maqsatpen men VKP (b) Ortalyq Komıtetine osy baıandaý hatty jazdym. Ondaǵy maqsat – bul máselege basshy joldastardyń nazaryn jete aýdaryp, Qazaqstanǵa kómektesý. Siz meni Qazaqstannyń ishki isterine qol suqqysy keledi eken dep oılap qalmańyz, men qoıylyp otyrǵan másele tek Qazaqstan turǵysynan ǵana emes, sonymen birge jalpy memlekettik turǵydan da aıryqsha mańyzdy bolǵandyqtan, bul másele jóninde VKP (b) Ortalyq Komıtetine jazyp otyrmyn.
Siz osy baıandaý hatpen tanysyp, onda aıtylǵan oı - pikirlerdi eskeredi dep úmit etemin.
Komýnıstik sálemmen T. Rysqulov
T. Rysqulov 1894 jyly 26 jeltoqsanda Jetisý oblysy dúnıege kelgen. T. Rysqulov revolúsıoner, kórnekti memleket, qoǵam qaıratkeri. T. Rysqulov halqyn sheksiz súıgen patrıot.
1918 jyldan 1937 jyldarǵa deıin ár túrli memlekettik basshylyq qyzmette boldy.
1937 - 1938 jyldary T. Rysqulov qýǵyn - súrginge ushyrady. 1937 jyly mamyr aıynda Kıslovodskide áıeli Ázızamen demalyp jatqan jerinde «Halyq jaýy» degen jalamen qamalady.
1938 jyly 10 aqpanda T. Rysqulov atý jazasyna kesildi.
T. Rysqulovtyń otbasy jaıynda aıtatyn bolsaq: 2 qyzy qalǵan. Úlkeni Sofá, kishisi Maııa.
Sofıa Turarqyzy1923 jyly týǵan. Orys tili men ádebıet páni muǵalimi. Sofá apamyz 1998 jyly qaıtys bolǵan. Maııa Turarqyzy 1929 jyly týǵan. Qazir jasy 84 - te.
İÚ. Oı – qozǵaý: Esińe túsir. «Qyzyl jebe» romany jaıly 2 klasta qandaı úzindi oqydyq?
Endeshe osy romannyń «Bala Turar» taraýy boıynsha Turar beınesin ashý maqsatynda bilimimizdi ortaǵa salaıyq. (« Bala Turar» Sherhan Murtaza) «Qyzyl jebe» mátinin taldaý.
Mátinniń keıipkerlerin ata: Rysqul Turardyń ákesi,
Turar Rysquldyń balasy,
I. Vladımırovıch – muǵalim
Atamyrza – Aıbar myrzanyń uly
Berilgen suraqtar boıynsha shyǵarma mazmunyn eske túsirý:
- Muǵalim turardyń dápterinen neni baıqady?
- Turar dápterine ne dep jazdy?
- Turardy taqtaǵa ne úshin shyǵardy?
- Kúlki shaqyrǵan ne nárse?
- Turardan soń taqtaǵa kimdi shyǵardy?
- Muǵalimniń baǵasy qandaı?
Ú. Maqsat qoıý kezeńi:
1. Sabaqtyń maqsatyn, taqyrybyn habarlaý.
2. Jańa sabaqqa daıarlyq.
Úİ. Jańa sabaq: Jańa materıalmen jumys: Endeshe, búgingi bizdiń sabaǵymyzdyń taqyryby:
Internat qoımasy. Sherhan Murtaza
Endi Sherhan Murtaza týraly aıtamyn: 1932 jyly Jambyl oblysy, Jýaly aýdany, Myńbulaq topyraǵynda týǵan. Ákesi Murtaza 1937 j. stalındik repressıanyń qurbany bolyp ketti.
1955j. Máskeýdiń memlekettik Lomonosov atyndaǵy ýnıversıtetin bitirip shyǵady.
Q Jazýshynyń ár jyldary “Tabylǵan teńiz”,“Belgisiz soldattyń balasy”,“Ahmetjannyń anty”,“Myltyqsyz maıdan”povesteri,“ Internat nany”áńgimeleri, “ Qara marjan”, bes kitaptan turatyn “ Qyzyl jebe”, “ Aı men Aısha ” romandary, shyǵarmalarynyń tórt tomdyǵy jaryq kórgen. Qazaq KSR - niń eńbek sińirgen mádenıet qyzmetkeri, Qazaqstannyń Halyq jazýshysy.
Úİ. Oqýlyqpen jumys: Mátindi túsinip oqý, oqýshylarǵa oqytý, tizbekteı oqytý
Oı – qozǵaý: - Áńgime kim týraly?
- Turar nelikten Serikti suraqqa aldy?
- Serik nelikten shyndyqty aıtty?
- Turar men Qabylbek qandaı sheshimge keldi?
- Sen olardyń ornynda bolsań ne ister ediń?
Úİİ. Túsiniksiz sózdermen jumys.
Internat - alystan qatynap oqıtyn balalar jatatyn úı.
Qoıma - azyq - túlik saqtaıtyn jer
Músápir – qorqyp
Qaǵilez bala – shapshań, kek saqtamaıtyn,
Úİİİ. Sergitý sáti: Kún bolyp janaıyq,
Móldir sý bolyp aǵaıyq,
Gúl bolyp jaınaıyq
Tereń - tereń dem alyp,
Júgirip-júgirip alaıyq.
İH. Jańa sabaqty pysyqtaý: a) Mátinniń sońǵy jolyn qaıtalap oqy.
Shaıqas – bul judyryqtasyp tóbelesý emes, urmaı - soqpaı, adamnyń júregin jarlaıtyn súıekten ótetin aýyr sóz soqqy bolady eken. Kimniń ádil ekenin, kimniń aram oıy bar ekenin Turar endi túsingendeı boldy. Turar eli úshin eńiregen, halqy úshin kúńirengen qaza halqynyń balasy bolǵan eken.
á) Balalarǵa sıpattama ber.
Turar: kedeı, jaqsy oqıtyn oqýshy, aqyldy
Serik: aq kóńil, shapshań, Atamyrzanyń aıtaǵynda júrgen adam
Qabylbek: kedeı, Turardyń qasyndaǵy bala
b) İs - áreketine baǵa ber.
v) Áńgimege basqasha at qoı.
g) Nege olaı at qoıdyń dálelde.
H. «Týǵan jer, Otan, eńbek týraly maqal - mátelder»
- Balalar, sender týǵan jer, Otan, eńbek týraly qandaı maqal - mátelder bilesińder?
Hİ. Úıge tapsyrma berý kezeńi: 1. Mátindi oqy, Turar nege Stalınge hat jazdy dep oılaısyń? Oılanyp kel.
Hİİ. Baǵalaý
You Might Also Like
