InfoHub Logo

Saýat ashý
Sabaqtyń barysy: I. Uıymdastyrý kezeńi.
Ótken sabaqty eske túsirý, pysyqtaý.
1. Dybys degenimiz ne?
2. Dybys neshege bólinedi?
3. Árip degenimiz ne?
Áripterdi qaıtalaý (ATPNǴRLÝSHO) áripterinen bastalatyn sóz oılaý, býynǵa bólý, magnıt taqtamen jumys

II. Jańa sabaq.
- Búgin biz taǵy bir jańa árip ótemiz, ol úshin bizge myna jumbaqty sheshý kerek.
Jumbaq: Qara kúshik kúzette,
As ishpeıdi úrmeıdi.
Ol turǵan esikten,
Eshkim úıge kirmeıdi.
Ol ne balalar? (Qulyp)
- Al endi qulyp sózin býynǵa bóleıik.
- Qu-lyp neshe býyn bar?
2 býyn, óıtkeni 2 daýysty dybys bar.
- Qulyp degen sózdegi eń birinshi turǵan q árpimen tanysamyz.
- Qane aıtyp kóreıikshi.
- Q dybysy daýyssyz, kók tekshemen belgileımiz.
- Q dybysy sózdiń basynda, ortasynda, sońynda kezdesedi.
Q dybysyna qatysty sózder oılaý.
Qýat, Qanat, qulyp, qasyq, qarbyz, qaraqat, qulyn, qalam. qaryndash.
Balalarǵa qol shapalaqtatý arqyly sózderdi býynǵa bólý.
Qý - at, Qa - nat, qu - lyp, qa - syq, qar - byz, qa - ra - qat, qu - lyn, qa - lam.

III. Sergitý sáti Qara jorǵa bıin bıletý.
IV. Dáptermen jumys.
Dápterimizge Q árpin jazamyz.
1. Taqtaǵa jazyp kórsetý.
2. Aýaǵa jazyp kórsetý.
3. Dápterge jazyp úıretý.
«Dybysty tap» oıyny.
- Men dybystardy ándetip aıtamyn, sender Q dybysyn estigen kezde, qoldaryńdy
shapalaqtańdar. (dybysty tyńdatý)
A - A - A - P - P - P - Ǵ - Ǵ - Ǵ - R - R - R - O - O - O - L - L - L - N - N - N - Q - Q - Q
Toppen jumys. Q árpine sýretti toptastyrý.
Q árpiniń janyna q árpinen bastalatyn sýretterdi toptastyrý.
Árip kasasymen jumys
Kespe áripterden sóz quraý. Qar, qap, qol.

V. Qorytyndylaý.
- Balalar, búgin biz qandaı árippen tanystyq?
- Q dybysy qandaı dybysqa jatady?
VI. Baǵalaý Sabaqqa jaqsy qatysqan oqýshylardy madaqtap, marapattaý