InfoHub Logo

Taqyryby: Zat esimniń táýeldenýi
Maqsaty:
Bilimdiligi: Táýeldi jalǵaý maǵynasyn baıqatý, ıaǵnı zattyń, qandaı da bir nárseniń bireýge tán, sonyń menshigi ekenin bildiretin qosymsha táýeldik jalǵaý ekenin túsindirý.
Damytýshylyǵy: Tapsyrmalardy oryndaı otyryp, oılaýyn, derbes jumys isteýin alǵan bilimderin paıdalana bilýin damytý.
Tárbıeligi: Óz betimen jumys isteýge, uıymshyldyqqa, izdenimpazdyqqa tárbıeleý.
Túri: jańa bilim
Ádis – tásilderi: túsindirý, deńgeılik tapsyrmalary, toppen jumys.
Kórnekiligi: úlestirmeler, baǵalaý paraǵy.
Pánaralyq baılanys: matematıka, dúnıetaný.

Sabaqtyń barysy.
İ. Uıymdastyrý kezeńi:
Oqýshynyń nazaryn sabaqqa aýdarý.

İİ. Psıhologıalyq daıyndyq:
Búgingi sabaǵymyzdyń maqsaty men mindeti.
Maqsatymyz – bilim alý.
Mindetimiz – eńbek etý.
Eńbektený arqyly.
«5» - ke qoldy jetkizý

İİİ. Oıyn «Kim shapshań?»
Juldyzqurt týraly ne bilemiz?
Oqýshylardyń juldyzqurt oılaryn tyńdaý
İ top İİ top

Ár juldyz qurttyń ishinde matematıkalyq esepter jazylady. Oqýshylar esepti shyǵaryp sabaqtyń taqyrybyn shyǵarady.
60: 6*5*7+50: 80*20: 5*5*5 = 500 Zat esimniń
70: 7*2+90+210: 4*7: 10*7+51 = 100 táýeldenýi
Iaǵnı bizdiń búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby: Zat esimniń táýeldenýi

İÚ. Maqsatyn aıtý
Ú. Jańa sabaq
1) «Oı qozǵaý» strategıasy
İ top
- Túbir degenimiz ne?
- Qosymsha degenimiz ne?
İİ top
- Jurnaq degenimiz ne?
- Jalǵaý degenimiz ne?

- Sózderge jalǵanǵan qosymshalardyń qandaı maǵynany bildirip turǵanyn baıqa.
2) 38 – jattyǵýdan baıqaıyq (aýyzsha)
- Sózderge jalǵanǵan qosymshanyń túri jalǵaý.
- Zat esimge jalǵanǵan jalǵaý zattyń bireýge tán ekenin bildirip tur.
3) Taqtamen jumys
39 – jattyǵý. Dápterimizdi ashyp búgingi kúndi aıdy, kórkem jazýdy jazamyz. (Taqtamen jumys)
Sózderin úlgige baılanysty táýeldeıdi
Ana, qol, qozy, etik
- Sózderge jalǵanǵan qosymshalardy taýyp, astyn syz.
- Bular jurnaq pa, jalǵaý ma?
- Bul qosymshalar qandaı maǵynany bildirip tur?
(oqýshylardy tyńdaý, ereje shyǵarady, oqýlyqtaǵy erejeni oqıdy.)
Zattyń bireýge tán ekenin bildiretin jalǵaýlardy táýeldik jalǵaýlary dep ataıdy. Mysaly: Áke - m, áje - ń, ata - sy. Táýeldik jalǵaýlar úsh jaqta, jekeshe jáne kópshe túrde aıtylady: kórshi – m, kórshi – ń, kórshi – ńiz, kórshi – si t. b.