InfoHub Logo

Taqyryby: Zerdeli bolsań bıik shyńǵa jetesiń

Maqsaty: oqýshylardyń ár pán boıynsha alǵan bilimderin teksere otyryp, aqyl oı órisin, jan jaqty damytý.
Oqýshylardy óz betinshe izdenýge baýlý
BARYSY:
Shattyq sheńberi «Aıgólek» áni. Ánin jazǵan B. Baıqadamov
Sózin jazǵan N. Baımuhamedov
Muǵalim Jer ústinde adam ómir ótkizer
Bar nársege bilim qolyn jetkizer
Bar izgilik tek bilimnen alynar
Bilimmenen saparǵa jol salynar.
Qadirli bolashaqtyń bastaýy balǵyn shaqty balalar!
Qazir sizder osy ýaqytqa deıin alǵan bilimderińizdi kórsetetin án, jyrmen órnektelgen “Zerdeli bolsań bıik shyńǵa jetesiń ” atty ıntellektýaldy oıyn saıysymyzdy tamashalaısyzdar.
Muǵalim Al, kelińder, kelińder
Birińe biriń erińder
Bilimińdi tekserip
Oıynǵa qatysyp kórińder
Oıynǵa qatysatyn oqýshylardy ortaǵa shaqyramyz;
(oqýshylardy tanystyramyn)
Jańa aqparat. Adam ómir boıy ózine qupıa, syry beımálim nárselerdi bilýge qushtar bolady. Bilimdi mektepten, oqý ornynan alýǵa bolady. Sonymen qatar kitap, gazet - jýrnal oqý, aqparat quraldaryn tyńdaý arqyly da adam óz bilimin tereńdete alady. Bilim adamnyń joǵary jetistikterge jetýine múmkindik beredi.
Oılanaıyq, pikirleseıik.
- Bilim adamǵa ne úshin qajet dep oılaısyńdar?
- Ózińe belgisiz nárselerdi estigende qandaı kúıde bolasyńdar?
- Teledıdardan qandaı tanymdyq baǵdarlamalardy kórgendi unatasyńdar?
- Oqýshylardyń bilim saıystaryna qatysqyń kele me?
Endeshe, bilim saıysyna qatysýǵa tilek bildirgen oqýshylarymyzdy synypqa qurmetpen, qoshemetpen qarsy alaıyq.( arnap jeke óleńder oqı otyryp kirgizý)

Aıaýlym bizdiń aqyldy
Bolǵyn bizge shamshyraq.
Álemge sen atyńdy
Jarqyrat, balam, jarqyrat.

Adamdyq borysh ar úshin,
Eldiń mynaý qamy úshin
Adelá úles qosqaısyń
Bolashaq eldiń tańy úshin

Árbir tilde adamdardy tań qylyp,
Sóıleı bilý aqyldyǵa zańdylyq.
Bolsańdaǵy Láıli bizdiń erkemiz,
Juldyzy bol óz halqyńnyń máńgilik

Laýla, balam, Danıal sen de jarqyra,
Paıdań tısin qazaq degen halqyńa,
Segiz qyrly jigit bolyp óskesin
Dáripteıtin ata - baba saltyn da.

Sabyrly da salmaqty.
Ozyq oıly bul bala.
Jeńemin dep maqsat qoıǵan aldyna
Bekarysty shaqyramyn ortaǵa.

Muǵalim: Osy aralyqta alǵan bilim dárejemizdi óleń, jyr, jumbaq, maqal mátelmen órnektep, barymyzdy ortaǵa salaıyq. Bilimimizdiń artyp, sanamyzdyń óskenin, sóz baılyǵymyzdyń molaıǵanyn kórseteıik.

Muǵalim: Ashyq jarqyn júzdi
Ádilqazylar bizdiń
Tańdap baǵa berýge
Shaqyraıyq tórge
Ádilqazylar alqasyn saılap alamyz
Saıysymyz 4 aınalymnan turady.
1 - aınalym: «Doda»
2 - aınalym: «Báıge»
3 - aınalym: « Bilimpaz»
4 - aınalym « Ushqyr oı»- dep atalady.

Birinshi saıysymyz «Doda» dep atalady. Ár suraqqa 10 upaı beriledi
Suraq 1. Shanaǵa qosarlanyp jegilgen úsh at 30km júrip ótti. Ár at qansha km júrip ótti? (30 km)
2. Tastan qalanǵan eń bıik pıramıda qalaı atalady?(Heops pıramıdasy)
3. Qazaq tilinde neshe daýyssyz dybys bar?(25)
4. Qustyń aýzyn qalaı ataıdy? (tumsyq)
5. «Úsh baqytym» óleńiniń avtory kim? (M. Maqataev)

Suraq 1. Taksıden 2 jolaýshy shyqqanda jartysy taksıde qaldy. Taksıde neshe adam bolǵan edi?
2. Jylýy óte kúshti kómir túrin ata. (antrosıt)
3. Sóılem músheleri neshege bólinedi?(ekige)
4. Abylaı hannyń óz aty? (Ábilmansur)
5. «Oqýǵa shaqyrý» óleńiniń avtory kim? (A. Baıtursynov)

Suraq 1. Eki adam shahmatty 2 saǵat oınaıdy. Bir adam neshe saǵat oınaıdy?(2 saǵ)
2. Qazaqstanda ótetin EKSPO kórmesi qaı jyly ótedi? (2017)
3. Aqqý balasy ne? (kógildir)
4. B. Soqpaqbaevtyń qandaı shyǵarmasyn bilesiń? «Meniń atym - Qoja»
5. Sóılemdegi sózderdiń baılanysyn qalaı anyqtaımyz?
Suraq 1. Sıyr 4 aıaǵymen tursa 200kg, 2 aıaǵymen tursa neshe kg bolady?
2. Tiri tabıǵatqa jatady Nelikten?
3. Túbir sóz degenimiz ne?
4. Mysyq balasy. (marǵaý)
5. S. Seıfýllın kim?
Suraq1. 4 jumyrtqa 5 mınýt pisse, 1 jumyrtqa neshe mınýt pisedi?
2. Kıik balasy qalaı atalady? (quralaı)
3. Mátin degenimiz ne?
4. Temirqazyq juldyzy qaı tusta bolady? (soltústik)
5.
Muǵalim Ushqyr oıǵa serik bolsyn sheberlik
Sóz kezegin matematıkaǵa berelik
Aramyzda tapqysh dostar kóp eken
Solardyń endi jaýaptaryn kórelik

Ekinshi saıysymyz «Báıge dep atalady
1 suraq Ondyqtary 3 - ke teń bolatyn eki tańbaly sandardy ósý retimen ata.
Alǵashqy úsh sabaq: matematıka, qazaq tili, jáne ana tili. Matemetıka - birinshi emes, ana tili - birinshi de úshinshi de emes. Sabaqtardyń reti qandaı?

2 suraq Ondyqtary da birlikteri de birdeı eki tańbaly sandardy kemý retimen ata.
Qutan bir aıaǵymen turǵanda 12kg tartady. Qutan eki aıaǵymen tursa qansha tartady?

3 suraq Birlikteri 8 bolatyn eki tańbaly sandardy kemý retimen ata.
Asan men Úsen shahmat oınady Asan 2 ret utty, al Úsen 2 ret utyldy. Olar bir ret teń oınady. Barlyǵy neshe ret shahmat oınaldy?

4 suraq Tolyq ondyqtardy kemý retimen ata.
Kamshat 7 jasta, al onyń ápkesi 10 jasta. Kamshat 5 jyldan keıin ápkesinen neshe jas kishi bolady?

Muǵalim: Ana tilsiz is órge basa almas
Ana tilsiz tarıhta jasalmas
Jelmaıaǵa minip ap jelip júrip
Kúnirinbegen jaıdan jaı Asan qaıǵy - dep kelesi saıysymyz ana tili pánine arnalmaq
Úshinshi saıysymyz «Kókpar» dep atalady. Myna konvertti tańdaısyńdar
1 - konvert Rebýsty shesh Abaı
Abaı Qunanbaev kim? Abaı aıtqan 5 asyl is pen, 5 dushpanyn aıtyp ber
2 - konvert Qazaq dalasyna alǵash bilim jaryǵyn alyp kelgen kim? Ybyryı Altynsarınniń qandaı óleńin jatqa bilesiń?
3 - konvert Tómendegi berilgen joldar qaı mysaldaǵy keıipkerlerge qatysty?
Onda qandaı salmaq bolsyn!
«Ýf» dese ushasyń. «Sýf» dese. Qonasyń.
Usharyńdy jel bilip, Qonaryńdy saı bilip, Saıran salyp júrgeniń.
4 - konvert Tómendegi úzindi qaı shyǵarmadan alynǵan?
- Mende asyl tasty júzik te, sándi kıim de, qymbat tastarmen áshekeılengen beldik te joq Tek eńbek súıgish eki qolym, qaırat jigerge toly júregim bar. Bul kimniń jaýaby?
Muǵalim: Árbir tilde sóıle álemdi tań qylyp
Ana tilin bilmeý qandaı zańdylyq
Óser bolsań baıtaq dalań turǵanda
Qazaq tili jasaý kerek máńgilik - dep kelesi saıysymyz qazaq tili pánine arnalmaq.
Tórtinshi saıysymyz:»Bilimpaz»
Bulttan jaýǵan jańbyr tamshylarynan sóz quraısyńdar
A z q y ----------- j u r m -------------- q a j a ------------- a b s t
A q ý n ----------- y t q a ----------- z ý y n -------------- y r q ý
Qorytý Sóz ádil qazylarǵa beriledi