InfoHub Logo

Redaktordyń temirdeı qatty, sırek sarǵylt shashy úrpe-túrpe: ol oı ústinde. Oń qolyńda bir somdyq avtoqalam, sol qolynda ýmajdalǵan qaǵaz.

Ol komsomol-shopandar brıgadasyna keshe kelip ketken aýdandyq gazettiń tilshisin eske túsirip otyr. Tilshi brıgadany aralap, árqaısysymen jeke-jeke sóıleskesin qoı qoraǵa bettegen. Qoradan shyǵa bere Maqmut tórt-bes mınýt ýaqyt bólýin surap, jarmasa ketti.

− Al aıta ber, jigitim,- dedi tilshi bylaı shyqqasyn bloknotynyń betin asha berip. Shamasy, Maqmut brıgada ómiri jaıly tyń málimetter aıtatyn shyǵar dep tur.

Maqmut tikesinen saldy.

− Redaktordyń mindeti ne?

Tilshi tań qaldy.

− Onyń ne qajeti bar?

− Men gazettiń redaktory edim.

Tilshi az-kem ýaqyt tilsiz qaldy. Azdan soń bógelip baryp:

− Qandaı gazettiń?- dedi.

− «Tań nury»... Osy brıgadanyń qabyrǵa gazeti.

Iyǵynan zilbatpan júk túskendeı jeńil kúrsingen tilshi kósile sóıledi. Sóıtse redaktordyń mindeti aýyr eken. Gazettiń ıdeıalyq mazmuny úshin jaýap berip, kóptegen uıymdastyrý jumystaryn júrgizýge tıis. Jarıalanǵan materıaldardyń naqtylyǵy men sapasy úshin de redaktor jaýapty.

Áńgime sońynda ol tilshige shyn júrekten alǵysyn aıtqan.

...Búgin oıana sala bas redaktor bilegin sybanyp, qaýyrt iske kirisip ketti. Ashanadaǵy ústeldi syrtqa shyǵaryp, betin jýyp-súrtip, tazalady. Ústelge kóldeı-kóldeı aq qaǵazdardy jaıyp tastap, túrli-túrli qaryndash, qalam, boıaý, týsh, gýashtardy ret-retimen qoıdy. Munyń bári keshegi tilshi aıtqan «uıymdastyrý jumystary». Osy bir yldym-jyldym bitip jatqan tirligine bek razy. Kóńil kúıi de kóterińki. «Maqmut pa, Maqmut túske jetpeı «Tań nurynyń» alǵashqy sanyn qabyrǵaǵa jarqyratyp ilip tastaıdy. Áne, «Kezeń» dep atalatyn qyrqanyń baýraıyna ornalasqan kishkene aýyl baspasóziniń negizin óstip qalaıdy bul Maqmut. Tarıh degen osy...»

Qol is osymen bitip, endi oı isine kelgende redaktor múdirdi. «Gazet mazmunynyń joǵary ıdeıalylyǵy» úshin qalaı kúresý qajet? Keshegi tilshi: «Naqtylyq pen sapaǵa umtyl»,-dedi.

Ne isteý kerek? Ári-beriden keıin oılana-oılana basy qatty. Shelekten salqyn sý kósip alyp, betin shaıdy. Ájeptáýir tyńaıyp qaldy. Áýeli tabaqtaı qaǵaz betine dalanyń sýretin saldy. Sonan soń kókjıekten tań shapaǵy shashyrady. Jota tóbesinde salt atty jas shopan kózin qolymen qalqalaı alys-alysqa kóz tastaıdy. Tań shapaǵy, tań nury... Nesin aıtasyń, gazet atyna saıma-saı. Endi brıgadadaǵy eńbek tynysyn qolmen qoıǵandaı sýrettep beretin eki-úsh maqalany siltep tastasa, gazettiń alǵashqy sany ázir deı ber.

«Alǵashqy maqalany kimge arnasam eken? Kim eseli eńbegimen erekshe kózge túsip júr?» Bul suraqqa kelgende redaktor taǵy tosyldy. Alǵashqy aıda eshqaısysy da aıanbaǵan sekildi. Toptan oza shyǵyp, erekshe is tyndyryp tastaǵan da eshkim joq. Ras, Dúısen mal jaıýdyń ebin táp-táýir biledi. Qoıly aýyldyń balasy. Ákesi qazir de aǵa shopan. Oqýshy kezinde jazǵy demalysta zyr júgirip, qoı qaıyryp júrip-aq, biraz nárseni kókeıine toqypty. Ańyzaq jel sýyryp soqqan kúni otardy shańy ushpaıtyn shóbi qalyń jaıylymǵa jaıdy. Kóbisi-aq alǵashqy kúnderi shashaý shyqpasyn, shashyramasyn degen oımen otardy shyr aınala sharqylap, qoıdy jaıǵannyń ornyna ıirip tastaǵan. Al Dúısen bolsa, búkil jazyqqa keń jazyp, emin-erkin qoıa berdi de, tóbe basyna shoqıyp shyǵyp alyp, kún uzaq otardy sol bıikten baqylady da otyrdy. Eń qyzyǵy, mosqal ustaz-shopan sol kúnderi sharýa torymen ońdy-soldy shapqylap, qara ter bolǵan bulardy emes, Dúısendi qoshtady.

Sonymen ne boldy ózi? Dúısendi maqtaı ma? Maqtasa qalaı maqtaıdy? Máselen, maqalany bylaı bastasa she? «Júzin kún súıgen jas shopan Dúısen Jaqanov qyr ústinde qıannan kóz almaı tur». Jaman emes... Aýdandyq gazette shyǵyp júrgen maqaladan esh kemi joq. Al Dúısen kozeldiń ózi buǵan qalaı qaraıdy? Áı, qaıbir durys kózimen qaraıdy deısiń. Maqalaǵa bitikteý kózin syǵyraıtyp qarap turady da: «Men jyn qaǵyp ketkendeı qıanǵa qadalyp turǵanymda qoıdy qasqyr tartyp ketpeı me?»- dep, kúńk etip, burylyp júre beredi.

Súıindikova, Raqymbaeva, Ámenovalar she? Olardyń da tyndyryp tastaǵany shamaly. Áli kúnge deıin attyń teris jaǵynan minip, kúlkige qalyp júr. Olarda jazyq joq, úırenispeı jatyr, eki otardy aldaryna salyp, brıgada bolyp jeke shyqqandaryna, mine, búgin bar bolǵany bir-aq aı. Oıdan oıyp, qyrdan qyryp tastamaq túgil birazy atty arqandaý, shiderleý, tusaýdy jańa úırenip júrgen joq pa?

Aıtyp aıtpaı ne kerek, redaktordyń qınalǵan jeri osy boldy. Al gazetti búgin qaıtse de qabyrǵaǵa ilý kerek. Jáne eń qıyny, onyń betinen, keshegi tilshi aǵaı aıtqandaı, eńbek tynysy, eńbek rýhy taıǵa tańba basqandaı kórinýi tıis...

Eńbek rýhy, rýh... Jas shopandardyń rýhyn kórsetý úshin mindetti túrde keıipker qıanǵa kóz tastaýy kerek pe? Eńbek degeniń kádimgi ómirdiń ózi ǵoı. Onyń da sáttilik, sátsizdikteri alma-kezek aýysyp, ret-retimen kelip jatpaı ma. Anaý Kárımalar alǵashqy aptalarda kúzgi jaýynǵa qalyp qoıyp, attan jylarman bolyp tústi. Áıtse de klastaǵy eń erketotaı sol qyzyn búginde otardy shoqtaı ıirip, óriske erte shyǵaryp, qotanǵa kesh ákelip baǵyp júr.

Áıtpese Raıkúl... Alǵashqy kúnderi ferma vettehnıgi ne aıtsa, soǵan bas ızep, maquldaı beretin. Keshe qoılardyń arasynan bir-eki qotyr shyǵyp qalǵan eken, ýaqtyly dári-dármek jetkizip bermegen vettehnıkti búrip-búrip aldy. Sol ótkir qyzdan, áı, túptiń túbinde zań qyzmetkeri shyqsa shyǵyp qalar.

«Tań nury» gazetiniń redaktory basyn silkip-silkip, sary shashyn mańdaıyna shashyp jiberdi de, otyra qalyp, qolyna qalam men qaǵaz aldy. Súıkektetip jaza bastady. «Biz on birmiz. Joq, biz odan da kóppiz. Óıtkeni árqaısymyzdy jetektegen Jiger, Senim, Úmit atty jolbasshylarymyz bar edi».

Kedir-budyr bolsa da shyndyǵyn, syryn jasyrmaǵan sózder aq qaǵaz betimen táı-táı basyp bara jatty.

---