InfoHub Logo

Armysyzdar qurmetti qonaqtar, ustazdar, oqýshylar!!!
Fortepıano bóliminiń uıymdastyrýmen ótetin «Mýzyka álemine saıahat» atty is-sharamyzǵa qosh keldińizder!
- Ómir yrǵaq, názik áýen, asqaq ún, aıdyn, dala aspan-ún!
- Ǵumyry joq yrǵaqtardan basqanyń!
- Eı, adamzat, bas áýenge, qos ánge,
- Shyrqat bıik tirshiliktiń dastanyn!!

Bez mýzykı ne projıvý ı dná!
Ona vo mne. Ona vokrýg mená.
I v pene ptıs, ı v shýme gorodov,
V molchane trav ı v radýge svetov,
I v zareve rassveta nad zemleı…
Ona vezde ı vechno spýtnık moı.

Mýzyka álemi-adamzat mádenıetiniń baılyǵy ishindegi muhıttaı sheksiz, ǵajap dúnıe.
Mýzykada adamnyń asqaq oılary men ár túrli sezim ıirimderi beınelenedi.
Mýzykanyń adam jan dúnıesine tıgizetin áseri orasan zor,
sondyqtan ony shynaıy yqylaspen qabyldaý arqyly ǵana túsinýge bolady.

Soglasıtes, mýzyka jıvet v kajdom ız nas, ý kajdogo svoıa, nepovtorımaıa. I ochen vajno naýchıtsá slýshat ee. A eslı ne slýshat? I ne slyshat? I ne naýchıtsá? Chto togda? Mýzyka obıjaetsá ı pokıdaet togo, kto nevnımatelen ı ravnodýshen k neı, kto ne hochet ee ponát.
.
Mýzykanyń janrlary, túrleri óte kóp:

Olar: Operalyq, balettik, sımfonıalyq, kameralyq, halyqtyq mýzykalar, áskerı jáne aspaptyq, vokaldyq, estradalyq, bıge arnalǵan, balalarǵa arnalǵan, jáne t. b. mýzyka túrleri bar.
Álemdik mýzyka qoryna ár halyq, ár ult ózine tán órnekpen ólsheýsiz úles qosyp keledi.
Olardyń mýzykalary ár túrli janrdy qamtıdy. Ár halyqtyń ózine tán erekshelikteri bolady.
Ol erekshelik adam minez-qulqy, is-áreketi, ómirdegi turmys tirshiligi, ádet – ǵurpy, túsinik-túısigi men oılaý, seziný qasıetteri sıaqty dara sıpattarǵa baılanysty.
Sondyqtan mýzykanyǵ ereksheligieskermeı, bir ólshemmen ólsheýge bolmaıdy. Mýzykanyń shynaıylyǵy men ómirsheńdigi de sol halyqtyǵynda.
Mýzykanyń halyqtyq, klasıkalyq, jalyndy, jigerli, tipti jeńil túrleriniń bári de-ómirimizge qajet dúnıeler. Biraq mýzykany tyńdap, túsiný úshin durys tanym, talǵam bolýy tıis.
Qazaq halqynyń mýzykasy – halyqpen birge jasasyp, tarıhı áleýmettik ómiri men tolǵanys tebirenisterin úzdiksiz baıan etip kele jatqan salasy.

Janaryn jalyndy egilgen
Janyńdy jadyratar tilegimen
İzgilik ımanymen nár beretin
Lázzat al ánshilerdiń júreginen.

1. Án----------
Mýzyka – adamnyń tikeleı jan dúnıesiniń tili.
Mýzyka óziniń óte názik, syrly áýenimen sezimtal adam janynyń bar baılyǵyn ashyp bere alady.

Qazaq halqy úshin dombyra aspabynyń orny erekshe. Dombyra aspaby qazaqty naǵyz qazaq ekenine kóz jetkizedi.
Dombyra kúılerin bizge jetkizgen kóptegen kúıshiler barshylyq, olar kúı atasy Qurmanǵazy, dına, Daýletkereı jáne taǵy basqalary.

Eki ishek biri ústi. Biri asty
Pernesin kúıshi eppen basty
Tıekten aǵylyp ǵalamat kúı
Kúmbiri shanaǵynda tolqyp tasy.

2. Kúı---------------
Mýzyka – shynaıy óner, adamǵa áser etip, qudiretti emosıonaldyq orasan zor kúsh arqyly estetıkalyq talǵamdy oıatady.
Adamzat qoǵamy damýynyń tań sárisinde týyp, mýzyka adam ómirinde eleýli oryn alyp keldi.

Qandaı da bolsyn ózindik ómirlik atqaratyn qyzmetine baılanysty, bı mýzykasynyń eki túri bar: bıleıtin mýzyka jáne konserttik mýzyka.
Kóptegen halyq bıleri klasık kompozıtorlardyń mamandyq shyǵarmashylyǵynda, kameralyq mýzykalarda, operalarda, sımfonıalar men baletterde oryn alady.

Bıshiler emes, qus sıaqty
Elesteıdi bir kórgen tús sıaqty
Ájemniń urshyǵyndaı úıirilgen de
Jer sharyn aınaldyrǵan kúsh sıaqty - deı kele «ózbek bıin» nazarlaryńyzǵa usynamyz!! Qoshemettep bıshi qyzdaryńyzdy qarsy alyńyzdar!

3. BI____________________
Syrnaı aspaby garmonıka degen sózden shyqqan, elge «garmoshka», «garmon», «baıan» degen atpen belgili. Syrnaı aspabyna arnap, kompozıtorlar Panamarenko, basýrmanov, knıpper taǵy basqalary shyǵarmalar jazǵan.

4. Baıan__________________
Tabady asyl sózdi er danasy
Shyǵady bilimdiden sóz sarasy
Salshy bir ásem ánge sharyqtatyp
Jastardyń oıly jasy...

5. ÁN_____________
Qazaqtyń dástúrli án aıtý óneri búginde birynǵaı standartty nusqalar sheńberinde qalyp qoımaı, dástúrli úlgiler túrinde jandana, jalǵasyn taýyp ári qaraı damı túsedi. Qazaqtyń dástúrli án aıtý óneriniń Qazaqstannyń ár ólkelerinde óz erekshelikterimen ár túrli bolyp keledi.

6. Terme____________
Erte zamanda ómir súrgen bir baıdyń taıpalǵan qara jorǵasy bolypty. Álgi jorǵasy báıgeden báıge, júldeden júlde qoımaıdy eken. Bir kúni baıdyń jalǵyz qyzy uzatylyp, ákesinen qalyń malynyń óteýine qara jorǵasyn suraıdy. Baı jorǵasyn qımaıdy, qınalady. Biraq, jalǵyzynyń betin de qaıtara almaı, aqyry beredi. «Qyzym, qarajorǵany bir taıpaltyp jorǵalatshy. Jat jurtqa áketip barasyń ǵoı, bir kórip qalaıyn»,- deıdi baı qyzyn uzatar aldynda. Qara jorǵany noqtaly uzyn arqanymen bos qoıa beredi. Janýar úırenshikti jorǵasyna sala jóneledi. Sonda noqtaǵa baılanǵan uzyn arqan tolqyndanyp, atpen birge jorǵalap bara jatqandaı bolady. Osy ádemi kóriniske qarap turǵan bir kúıshi «Qara jorǵa» degen kúı shyǵarypty.

Bul kúıdiń áserli bolyp shyqqany sonshalyqty, ony estigen qazaq. qımylsyz qala almaǵan. Búginde de solaı. Býyn-býynyń eriksiz bosaıdy. Sol sebepti de «Qara jorǵa» bıi, keıinnen tipti áni paıda bolady. Jalpy, bul kúı tarıhynyń ertekke, ańyzǵa aınalǵan birneshe túri bar,- deıdi «Qarajorǵa» ujymynyń jetekshisi Jamalı Dıqanuly.- Ótken jyly Qytaıdaǵy qandastarymyz «Qara jorǵany» Gınnes rekordtar kitabyna engizip, erledi. Bir mezgilde on myńnan astam adam bılep, dúıim jurtty tań qaldyrdy. Ór Altaıdaǵy baýyrlarynyń osy súıinshisin estip, dúnıejúzi qazaqtarynyń bir marqaıyp qalǵany anyq. Ol, ol ma? Bul áýenge qytaılyqtar qyzyǵýshylyq tanytyp, zerttep kórgen.
Bıdiń densaýlyqqa paıdasy baryn baıqaıdy. Bul bıdi bılegen adamnyń búkil súıegi qımyldaıdy, ıaǵnı deneni shynyqtyrý úshin taptyrmaıtyn tásil. Janǵa jaǵymdy, tánge paıdaly. Qazir Altaı men Shyńjan mektepterinde sabaq osy «Qara jorǵamen» bastalatyn bolǵan.

7.«QARA JORǴA» bıi___________________
Sizder osy fortepıano qandaı aspap jáne ol mýzykada nelikten osynsha mańyzdy oryn alatyndyǵy jóninde oılanyp kórdińizder be?
Árıne, sizder roıáldi jaqsy bilesizder, ony konsert zaldarynda, mádenıet saraılarynda, mýzyka mektepterinde kúndelikti kórip júrmiz.
Sahna tórinde turǵan úlken, mańǵaz roıál saltanatty sátterde ústińgi qaqpaǵyn ashyp qoıǵanda qanatyn jaıyp jibergen qusqa uqsap ketpeı me?
Pıanınony kabınetterde, oqý bólmelerinde, úı ishinde kóresizder.

Fortepáno schıtaetsá strýnno-klavıshnym mýzykalnym ınstrýmentom, zvýk ızvlekaetsá pýtem najatıa klavısh, a onı v svoıý ochered prıvodát v dvıjenıa molotochkı kotorye ýdaráút po strýnam. Prarodıtelem fortepıano bylı klavesıny ı klavıkordy. Bolshım nedostatkom etıh mýzykalnyh ınstrýmentov bylo to, chto zvýk prı ıgre na nıh bystro zatýhal, takje ý etıh mýzykalnyh ınstrýmentov ýroven gromkostı ne ızmenálsá ız-za chego nevozmojno dostıgnýt dınamıký v mýzyke.

V fortepáno etıh nedostatkov net. Mehanızmy fortepáno takım kakım my ego znaem seıchas ızobrel eshe v tysácha semsot vtorom god ý ıtalánskıı master Krıstoforı. V perıod romantızma fortepıano bylo popýlárnym ınstrýmentom domashnego mýzısırovanıa. Lúbıtelı mýzykı predpochıtalı ımenno fortepıano, potomý chto ono davalo vozmojnostıspolnát odnovremenno ı melodıý, ı garmonıý. Rost popýlárnostı fortepıano prıvel k poıavlenıý pıanısov-vırtýozov. Vse je neobhodımo otmetıt, chto, nesmotrá na padenıe svoeı popýlárnostı, klavesın ne ıschez so seny sovsem. Ego nejnoe zvýchanıe ı segodná mojno ýslyshat na konsertah starınnoı mýzykı. Kompozıtory prodoljaıýt pısat mýzyký dlá etogo ınstrýmenta, klavesıny proızvodátsá v dostatochno bolshıh kolıchestvah. ý ıtalánskıı master Krıstoforı.

8. pıanıs_________________
Mır Mýzykı…
Eto mır volshebnyı!..
Kajetsá, on sozdan ız lýcheı ı blıkov
Serebrısto – zvezdnyh.
Iz dojdınok tonkıh,
Iz meteleı belyh.
Iz kapelı zvonkoı, kajetsá, on sdelan.
Iz svetochnyh radýg!
Iz potokov býrnyh!
Iz ogná ı vıhrá!
Iz nebes lazýrnyh!..
V nem zıma ıskrıtsá,
Radostno sıaet.
Skazochnaıa osen zolotom pylaet.
Tam vesna svetnaıa!
Prazdnıchnoe leto!..
Dýshý napolnáet on dobrom ı svetom.
Qurmetti qonaqtar! Búgingi «mýzyka álemine saıahat» atty is-sharamyzdy aıaqtaımyz.... kelesi kezdesken