Tús
Tań. saǵ. 6.00
3-4-noıabr 52-jyl.
..."Qoıshynyń balasyna bitken minezderi bar". Qatelesesiz, dúnıedegi adamnyń qory qoıshy dep oılaımysyz?!
Men muny umytpaımyn. Óńimde, ómirde aıtpaǵanyńmen, túsimde aıtyp úlgerdiń. Rahmet.
Múmkin, jýyq arada óńimde de estirmin. Árıne, bulaı deýiń zańdy da.
Baıaǵy meniń tozǵan úıim. Onyń edeniniń dymqyldyǵy sonsha: tipti qart aıtqandaı, kapýsta egýge de bolady.
...Anam, Anam! Jeti qat jer astynda jatsań da bilip otyrsyń-aý! Keshir, ana, ómirde kergen jaqsylyq pen jamandyǵym oıymnan umyt bolǵanymen, dán terip tamaqtandyrǵan sen oıymnan qalaı umyt bolarsyń?
Apataıym, netken aıbyndy, zor ediń! Alqabynan altynyn aqtaryp alyp jatqan asqar taý de senimen teńdese almaıdy! Sen árqashan bıiksiń, zorsyń! Olaı bolýǵa haqyń da bar.
...Naqam – aq, kóńilim, asylym – Anam. Adamǵa degen jaqyndyq, adaldyq seniń osy bir usqynsyz tulǵań men beıneńniń qaı jerinde eken, á!
...Tátem! Táte-aı, múmkin, ómir soqqysyn kóbirek kórgennen bolar, jasqanshaqtyq, jaǵympazdyq nege senen ketpeıdi? Nege týra aıtpaısyń?
...Toqanym – baýyrym. Bizdiń shyqqan arnamyz laılanyp tastalǵan, shamań kelse, osydan qutylýǵa tyrys!
Sol bir úıde oqshaý turǵan kósheden,
Jylaı-syqtaı kúneltkemin keshe men...
* * *
Aılar ótti...
Boldy, mine, jyl jarym.
Jas sábıdeı qýantasyń, aldaısyń,
Bilmeısiń be bir jasyryn syr baryn?
1952-jyl.
Noıabr.
* * *
...Ótken jyly (1952-j. 31-mart) dál búgingi kúni men týǵan jerimde edim...
Áli esimde, aýyldan oqshaý, qara sýdyń boıynda jatqan, tóńiregin qalyń shı basqan týystarymnyń qabiriniń basynda bolyp edim. Menimen birge Sydyq, Toqtaly bolǵan-dy.
20-synda ma bolmasa 25-inde me, esimde joq, qaıtys bolǵan kári anamnyń denesin jasyrǵan topyraqtyń betin áli kún qurǵatyp ta úlgermepti. Úsheýimiz attan túsip, qabirden ıiskep topyraq alyp tastadyq.
Sý boıynda ósken jas shybyqtar áli kóktep úlgermepti. Sonda da bolsa meniń oıymda bir tal jas shybyq qıyp ákelip, qabirdiń basyna shanshyp qoısam ba degen sezim týdy. Biraq ózimde de, joldastarymda da pyshaq bolmady.
Árıne, shanshyp qoıǵan kúnde de odan qandaı nátıje shyǵar edi. Bul tek qoldan túk kelmegenniń isi edi...
Mine, on segiz jyl tárbıelegen anammen men osylaı qoshtasqamyn.
...Sol kúngi (31-mart, 52-j.) Sydyqtyń aıtqany áli esimde: "Áı, momyn baýyrym-aı, anaý qýdyń (Lashynnyń) qaljyńyn shyn kórip: "Búgin barmaı-aq qoıshy!" – dep jalyndy-aý... Erteń qaısy kún degenimde baryp túsindi.
Shynynda, ol alǵash aıta bastaǵanda, meniń de júregim titirep baryp, artynan túsindim...
Kim bilsin, meniń sol barysym kóp nárselerdiń betin búrkep te ketken bolar...
Men Shıbutqa jetkende, birinshi Ábdike qarsy aldy.
...Tý, qandaı kúlkili. Ekeýmizdiń kóriskenimizdiń aty ne?
Juldyz! Eger anańnyń adaldyǵy ras bolsa, seniń fýndamentiń 1952-jyly, 31-mart kúni túnde jasaldy.
Balapanym, múmkin, meniń bul aıtqanym saǵan uıat ta bolar, biraq arsyz ákeń ómirdiń nasekomyn jyınaýǵa qumar-aq...
Muqametqalı Maqataev.
31-mart 1953-jyl.
Almaty.
1972-jyl. Esep.
5-fevraldan 28-noıabrge deıin N1, N2, N3, N4- dápterler jazyldy.
"Aqqýlar uıyqtaǵanda", "Qyrandar, hosh bolyńdar" 31-sentábrden 9-oktábrge deıin jazylǵan eken.
N1-dápter – 5/İİ-15/İİ-72-J.
N2-dápter – 16/İİ-4/İİİ-72-J.
N3-dápter – 14/İH-7/Hİ-72-J.
N4-dápter – 9/Hİ-28/Hİ-72-J.
Tak derjat!
M. Makataev.
Aınalasy bir jetide "Aqqýlar uıyqtaǵanda", "Qyrandar, hosh bolyńdar" jazyldy.
Gazetterdiń tapsyrmasyn bylaı qoıǵanda...
1972-jyl 9-noıabrden 28-noıabrge deıin sıkl óleńder jazyldy.
1972-j. jazy saýyqpen ótti.
* * *
27-mart 1972-jyl.
Shyn talantty aqyn bererin bergennen keıin, syıymen óle bilgeni de jaqsy. Alaıda tańdamalylarynyń tolyq jınaǵyna ózi redaktor bolǵannyń da zıany joq...
30-mart.
"QAZAQ JYRYNYŃ BİR JYLY" (baıandama, oılar).
"Poezıa mahabbattan bastalyp, parasatpen aıaqtalýy tıisti"...
Dúnıege jańa kelgendeımin. Oı-sanam, júris-turys, minezimde sumdyq ózgeris bar. Sál keshteý oıanǵan joq pa?.. Álde der shaǵy ma eken?!
2-aprel 1972-jyl.
"V jıznı ne znaıý, v poezıı ne vrat!!!" (Ómirde bilmeımin, óleńde ótirik aıtpaý kerek).
Búgin (dál qazir, 2-aprel, túngi on ekilerde) tyrnalar ushyp ótti. Stolǵa otyrǵanym sol edi, tyrnanyń daýsyn estidim. Bizdiń jaqqa qaraı ushyp ketti. "Aq tyrnalar aspanǵa syna qaǵyp..." ushyp ketti...
Pýshkın men Abaıǵa aınalyp soǵa berem, soǵa berem. Apyrmaı, Pýshkın-aı, sonshanyń bárin qashan jazyp úlgerdi eken.
17-aprel 1972-jyl.
"Qazaq jyrynyń bir jyly" – baıandama ótti (12- aprel, 1972-jyl), túsindi me, joq pa?! "Poezıa týraly oılar" – bolashaqtyń sharýasy.
21-aprel 1972-jyl.
Ne kórindi?! Ne jetpeıdi?! Svolochı!!!
22-fevral 1973-jyl.
...Adamdardyń arasynda bolǵan alaýyzdyq meni de sharpymaı ótken joq. "Juldyzdyń" delosyn ótkizip berip, poezıamdy ózim alyp qaldym... Ázirge nemen tynary belgisiz, barym meniń, balam meniń, jarym, jaqsylyǵym meniń – poezıam, tek seni saqtap qalsam eken. Seni de óltirgisi kele me, qalaı?! Olaı bola qoımas, eger bola qalsa, qalǵan ómirdiń qyzyǵy ne maǵan. Oılap otyrsam, mende bir arman bar eken. Ol – qalaıda halqyma jaǵyný, unaý soǵan. Tek soǵan ǵana jasyrmaı shynymdy aıtsam dep edim. Halqym, únimdi qalaı jetkizem saǵan?.. Aınalam tarylyp, qursaýlanyp barady. Jaǵdaı qıyn, óte qıyn...
Kelesi jyly jańa jınaǵym jaryq kóre me, joq pa?
– Eı, qalam ustaǵan, qalamdas baýyr-qaryndastarym, Halyqty umytpańdar! Halyqsyz kúnderiń qarań! Ony súıemin dep baıbalam salmańdar. Oǵan tek ǵashyq bola bilińder!
5-mart 1973-jyl.
Gazetterdiń tapsyrmasyn qospaǵanda, 3-marttan N. zastavasynan bastaldy... Bitti.
2-mart 1973-jyl.
Belgisiz bir dúleı kúsh qol-aıaǵymdy matap, tipteń oıyma da qursaý salyp tastaǵan sıaqty. Ne oılap, ne jazarymdy bilmeımin. Belgisiz bireýdiń kóńilin taýyp, oıynan shyqpaq bolam. Ol ne, kim? Bilmeımin...
Kún kóris qıyndap barady. Balalarymnyń taǵdyrynan qorqam.
6-mart 1973-jyl.
...Poezıa – ǵylym. Zertteý kerek. Adam ómiriniń, adam janynyń zerttelmegen, qalam tartylmaǵan nesi qaldy? Sony tabý, sony zertteý kerek. Adam sezimin jan-jaqty zertteıtin qudiret bolsa, ol tek – poezıa. Basqa eshqandaı da ǵylymnyń qolynan kelmeıtin sharýa bul!
7-mart 1973-jyl.
Máskeýden hat keldi. Bilmeımin...
9-mart 1973-jyl.
Sholpanym aıta júretin, Sholpanymnyń urpaǵy aıta júretin óleń-ertegi jazyp kóreıinshi...
17-mart.
Ótken aptada Músirepovte (úıińde) boldym. Bul adammen jaqyn kelip suhbattasqanym osy. Úıinde ózi jalǵyz eken. Jyly qarsy aldy. Eki saǵattaı áńgimelestik. Men Ǵabeńdi boıyndaǵy darynnyń baryn berip bolǵan adam dep aıta almaımyn. Al boıynda jasyrynyp jatqan janar taýy bar ekenine kúmánim joq. Ýaqyt-aı!.. Ádebıet, jalpy ıskýsstvo jóninde bolar-bolmas sholý jasap, pikirlestik. Qart áriden oılaıdy. Qazirgi qazaq poezıasy qatty tolǵandyryp júrgen kórinedi. Birdeme desem be deıdi.
"Aqqýlar uıyqtaǵandaǵa" tebirenip pikir aıtty, súısinip qaldy. men yńǵaısyzdandym, onymdy túıe qoıdy da, qoıa qoıdy. Óleńder oqydym. Keterde maǵan qalam syılady (altyn qalam).
Qart qartaıǵan eken. Búkil úıde jalǵyz ózi otyrǵany qatty áser etti maǵan... kabınet! jupyny, jazý stoly tipti jupyny, basy artyq dúnıeler, álemish-jálemishter joq. Uzyndy-qysqaly, bir tústes, úshkir ushtalǵan qara qaryndashtar. Tildeı paraqqa arapsha jazyp tastapty, jańadan jazylǵan, sirá. Qorapqa salǵan eki myltyǵy tur. Kireberiste saıatshynyń saýyt-saımandary... Retin taýyp, ózimen uzaǵyraq sóıleser me edi, biraz birge bolyp, dostasar ma edi. Táńirim-aı, bular degen aıaǵyn úzeńgige salyp turǵan adamdar ǵoı...
(Abaı, Jambyl ómirbaıany...)
Endi ózim týraly. Jyr túsiner qaýym óleńderiń jaqsy deıdi, ár tustan qolpashtaǵan hattar da alyp júrmin, biraq senýim qıyn. Jaman jyr jazý qıynǵa túsip barady. Jaqsy jyr basylmasa, jaryq kórmese, qaıtem?! Bilmeımin... Táńirim ázirge sheshemdi tiri qoıa tursa eken. Óstip, turalap júrgen kezimde qısaıa qalsa, el-jurtqa masqara bolam ba dep qorqam...
20-mart.
Qurby-qurdas, zamandastar men týraly kóp-kóp qaýeset taratady. Birine biri aıtady, "ózimsinip" ózime de aıtyp qalady. Kóbisin boıap, birinen biri jańartyp aıtady, al men olardyń qaı qyrymnan qasyǵysy kelip turǵanyn túsinbeıdi ǵoı deısiń be?.. Túsinem. Beker obaldary ne kerek, báriniń syılaıtynyn da bilem. Bilem de qoıam, qarsy bolmaımyn, aıta bersin, aramdyq oılasa, ózderiniń basynan artylmasyn. Tek meniń jurtqa zıansyz ekendigimdi túsine me, joq pa?!
Men úshin dúnıeniń eń qorlyǵy – adamnyń aıybyn betine basý, onyń nasharlyǵyn dáleldeý. Bul. – bir. Ekinshi – bolmaıdy, jaramaıdy, joq dep aıta almaıtynym. Qorlyqty osydan tartyp júrmin. Kóńilshektik – meniń osal jerim. Sirá, súrine beretinim de osydan bolar.
Ýaqyt óz rólimdi maǵan da bólip bergen, sony durystap oınap shyǵý jolynda men de tyrbanyp baǵam, árıne. Demek, minezdegi jasandylyq (artısik) maǵan da bóten emes-aý...
23-mart.
Umytshaqtyq paıda bola bastady, ásirese... Bári de tuıyqqa tirelip turǵandaı. Jyljyǵan bir is joq ázirge. Esh nársege zaýqym shappaıdy. Qalam ustaǵym da kelmeıdi. Bir zilzala boıymdy basyp barady, nemen tynary belgisiz.
Balalarym ǵoı... Olar bolmasa, ókinishsiz-aq ólýge bolar edi.
9-aprel 1973-jyl.
Adam ómiriniń baqytty – balalyq shaǵy. Balalyq shaq baqytsyzdyqpen ótse, sanasy bar pendeniń búkil ǵumyryna aqaý túskeni...
21-aprel 1973-jyl.
18-aprelde Sábıt Muqanov qaıtys boldy. Erteń (22-si) jerlenbekshi. Eger burynǵylardyń aıtqany ras bolsa, endi ekinshi, naǵyz shyp ómiri bastalatyn adam osy Sábeń bolýǵa tıisti.
Jurt ne oılasa da ózi bilsin, meniń oıymsha, Sábıt – úlken dúnıe. Ózi – Ómir. Hatty jańa tanı bastaǵan qazaqtyń qalaýly uldarynyń ishindegi eń irisi osy adam bolýǵa tıisti.
Ózi ósirgen ómiri men zamany turǵanda, Sábeńdi urpaqtar umytpaq emes! Bul – qazaqtyń Balzagi (Jetpis jyldyǵynda solaı dep em...)
Qurmetti adam ólgende de qurmetti! Hosh, kárıa! Topyraǵyń torqa bolsyn!..
* * *
Jaryǵym! Jaryq dúnıem sen ǵanasyń... Eger sen bolmasań, qazir-aq, qazir-aq, qazir-aq!..
...Búgin tańerteń balkonǵa shyǵyp edim, murnyma aýyldyń kókteminiń ıisi keldi. Sonaý "Aıqaıtastan" soqqan jaılaýdyń samalynyń ıisi keldi.
Sonaý soǵys jyldary sheshem ekeýmiz, ájem de bar, qoı aıdap jaılaýǵa alǵash kóship barǵan balaýsa, balǵyn shaq (esime tústi. Áli mal aıaǵy taptamaǵan Shalkódeniń jap-jasyl jazyǵy turdy kóz aldymda. Sol kezdi, sol tabıǵatty birinshi ret maǵan kórsetkenińe quldyq, táńirim!
Sulý súıip, saýyq qurmaı baram. Meıli, ókinbeımin. Týǵan jerimniń tunyp turǵan qylshyǵyna qylań túspegen sulýlyǵyn aldymen men súıgem! Sonyń báriniń qyzyǵy mende, menimen ózimmen birge ketedi. Ol aımaq baıaǵydaı, meniń balaýsa shaǵymdaı sulý emes qazir. Joq, sulý emes. Ol da bólek qazir, men de bólek. Ekeýi de ólgen. Tek meniń keýdem men mıymda ǵana. Menimen birge óledi...
* * *
23-aprel.
Keshe (22-aprel) Almaty Sábıt Muqanovty aqyrǵy saparyna attandyryp, qoshtasty. Túnerip kelip, nóserlete jaýmaı, anda-sanda búrkip qana turǵan kúnniń raıy, ystyq ta emes, salqyn da emes, qońyrjaı, shybynsyz kóktem, aǵylǵan jurt nópiri, ózine ońasha bólingen Kóktóbeniń baýraıy – bári de sımvolıchno. Halyq óz ulynan eshteńesin de aıaǵan joq, aq nıetterimen aqyrǵy ret qoshtasty. Sirá, óz halqynyń munshama yqylasyna bólený – endi kimderge qıyndaý bolar...
Ózbekten kelgen jazýshy (Safarov) óz tilinde jaqsy sóıledi. Ǵabeń (Músirepov) tolqyp sóıledi, qorqyp sóıledi. Qudaı-aý, anaý "Ekspress", Pıkassosy qurǵyrlarda nesi bar edi... Keregi ne edi sol jerde?!
Sonymen, Sábeńniń ekinshi ómiriniń birinshi kúni bastaldy. O, onyń uzaq ómiri endi bastaldy. Sábeńde arman joq! Óz ómiriniń shejiresin jazyp úlgirdi ol. Al onyń ómiri – dáýirdiń ózi.
Aıtsa da, danyshpan Muhtar jatqan jerge jerlenbeı, qyr basyna, musylmandardyń qasyna jerlendi. Bul da sımvolıchno!
Jyrtaqtaǵan jigitterdi jek kórip ketkenim-aı! Qarǵadaı bastarynan baqastyqty, taqastyqty, páskene-qoqystyqty qaıdan úırenedi osylar?! Bul jaqsylyq emes. Jastyq jaqsylyqqa ǵana umtylmaıtyn ba edi?..
İ5-noıabr 1973-jyl.
Sonymen, hosh bol, Moskva!..
Meniń úıime lań kirdi. Nemen tynary belgisiz. Bárin de búldirdi Aıbar. Shyn ýaıym, shyn qaıǵy osylaı bolady eken-aý.
18-noıabr.
Aıbar osynshama ońbaǵandyqqa baryp, osynshama sarsańǵa salady degen úsh uıyqtasam túsime kirmeıtin. Baıǵus balam-aı, qısaıta salsa, qurdymǵa keteıin dep turǵany esine kirip te shyqpaıdy. Balalyǵy deıin desem, qýlyq-sumdyq ómirlik máselelerdiń bárin de túsinedi, bárine de jetik sıaqty. Ustazdary, sóz joq, balamdy túsinbeıdi. Olardy Aıbar, Aıbardy olar túsinbeýshiliktiń aqyry osyǵan ákep soqty. Aqyrynyń nemen tynary belgisiz. Sory qaınap, ómiri sorlylyqpen óte me, qaıdam?!
Ekeýmiz bir-birimizdi túsinemiz. Sol túsinigi túısigin qazir oıatsa ǵoı, keıin kesh bop ketedi. Muny endi ne isteımin, nendeı aılasyn tabam?!
* * *
21-noıabr 1973-jyl.
"Syzat aldy degenshe, syna berdi deseńshi". Táńiriń túbin bersin, bizdiń semáǵa syzat tústi, ony ákelgen – meniń kishi ulym Aıbar. Biz de, árıne, kinálimiz ǵoı. Aqymaqtyń aıtqanyn oryndap, tym sholjańdatyp jiberdik. Menińshe bizden de góri eki ese kináli mektebi, muǵalimderi. Balam sol mektepke barǵannan qýǵyn-súrginge ushyrady. Otyrsa opaq tursa sopaq, dep, joldastaryna, búkil mektepke Aıbardy jekkórinishti etti.
Saýmaldap tárbıeleýdiń ornyna, on ekide bir gúli ashylmaǵan balany ústi-ústine jazanyń astyna aldy. Aqyry bala ashyndy, ashyndy daǵy, tipten baǵynýdy qoıdy. Aqyry osyǵan ákep soqty. Amalym taýsylyp, Aıbarymdy ol mektepten qutqardym. Endi qaıtem, qaıda jiberem, bilmeımin... Naǵashylary qabyldaı ma, joq pa?! Qabyldar edi-aý, Aıbar úırenip qalǵan ádetinen aryla ma, joq pa?! Qalaıda Aıbardy qalada ustap bolatyn emes. Keshe tergeýde bolyp qaıttym. Jumaǵa jymysqy is qalǵan joldasymen bettestiredi, ne bolary belgisiz. Tálkekke salǵan taǵdyr- aı!..
* * *
24-noıabr 1973-jyl.
Keshe Aıbar túrmedegi dosymen bettesti. Bala aqyldy Pala eken, Aıbardy satpady. Bárin de óz moınyna alýǵa daıar. Aıbar da ózi qatysqan qylmysyn jasyrmaı moıyndady. Sonymen, tergeýdiń aldyndaǵy is tynyshtyqpen anyqtalǵan tárizdi. Aıbar burynǵy mektebine oralǵysy joq ábden mezi bolǵan.
Qaıda, kimge baryp ornalasady, ázirge belgisiz...
27-noıabr 1973-jyl.
Aıbardyń isi aıaqtalǵan joq. Zańshylar ıspolkom janyndaǵy komısıaǵa tapsyramyz degendi shyǵaryp otyr. Olary ne demekshi?! Alaryn alyp, aıybyn taǵyp, balamdy qolyma berse eken. Aıbardy aýylǵa attandyrsam ba degen em, odan da túk shyqpady. İsi aıaqtalǵansha osynda bolýy shart eken. Balamdy úgittep, búgin mektebine jiberdim, ne dep, qalaı qarsy alyp jatyr eken jylankóz apasy.
* * *
7-dekabr 1973-jyl.
Jumyssyz júrgenime jańa jylda bir jyl tolady. Qaıtip, qalaı jan baǵyp júrgenime tańdanam. Aıbardyń isi aıaqtalǵan joq. Sonyń saldarynan basqa da jaǵdaılar bar, men qazir myrza qamaýdamyn.
18-dekabr 1973-jyl.
Balam (Aıbar) ońalyp ketse, ázirge baqyt maǵan sol. Keshe Sovet aýdanynyń ıspolkomynda isi qaralyp, bir jyldyq shart pen 30 som shtraf salyp, mektebinde qaldyrdy. Sheshesi bardy, meniń aryzym qatysty.
Aqymaq dırektor (qatyn), onyń ıtarshylary shabýyl jasap baǵypty. Qarǵadaı bala nesin aldy eken onyń.
Mendegi sharýasy ne edi nadannyń?!
* * *
Únemi Moskvada turyp, sonda tirlik etkendeı, Moskva nege oı-túsimnen shyqpaıdy?
Almatyǵa, adamdarǵa degen birtúrli jatyrqaý bar. Kak nı tvorı, Moskva – estMoskva, tam vse proshe. Tam mojno koe-chemý naýchıtsá ı mojno dobıtsá koe-chego (Qalaı degenmen Moskvanyń aty Moskva, onda bári ońaıyraq. Ol jerde bir nárseni úırenýge, áldenege qol jetkizýge bolady. Bastan ótken aıaýly bir dáýren sıaqty. Bir nárseden armanda qalǵan, sol jerde bir asylymdy umyt qaldyrǵandaımyn... Ómir bolsa, tura tursyn, dosty sol halyqtyń arasynan izdeý kerek eken.
19-dekabr 1973-jyl.
Ázildegensip, jany ashyp, jaqyn tartqansyp, aqyl aıtqansyp, aryńa tikenekteı qadalatyn áriptesterden túńile de, qutyla da almaı-aq qoıdym. Baıqaǵanym – meniń ardyń-kúrdiń, qyzynyp, qylǵytyp júretinimdi qalaıdy eken bular. Saý júrsem, saqtana bastaıdy. Ásirese – X... Oı, zulym-aı! Neǵylǵan ishi tar ıt edi?! Ańdyp-aq júrgeni, sál adasa qalsań, aıaıtyn túri joq. Ońashada syrlasqan bolady da, eki adamnyń basy qosylsa, kózimdi baqyraıtyp qoıyp, ázildegensip, bildirmeı jamandaı bastaıdy. Bassyz-aı, men sony túsinbeıdi dep oılaıdy-aý, shamasy. Áı, eki aıaqty esek-aı, men seniń qazanyńa qol suqpaımyn ǵoı, nesine sonsha zulymdanasyń?!
* * *
Bul kúni meniń qatyn-balamnan basqa jaqynyń qalmaǵan sıaqty. Kúni-túni kelgende, olardan da shoshqa minez kórem... Múlde bir jat ortaǵa dýshar bolǵan jandaımyn. Eshkimge zalal istemep edim ǵoı, nege bári syrt tebedi?!
24-dekabr 1973-jyl.
Bul jyl da ótti. Jyrmen bastalǵan jyl jyrmen aıaqtaldy. Kúıbeńmen, azappen ótken óli kúnderdi qoıshy. Jyrsyz ótken kúnder – men úshin óli kúnder. Táńirdiń bul aldanyshty qıǵanyna da quldyq. Poezıa bolmasa qaıter edim?! Aqynnyń óz memleketi, óz qoǵamy, óz dúnıesi bar. Bul az dúnıe emes. Demek, men sol úshin ómir súrem, sol úshin kúresem. Kúresem?! Kimmen, nemen kúresem? Ózimmen ózim be?!
Sońǵy sózdi aıtyp ólý kerek qoı... Qandaı sábı edim. O, Táńirim! Túısik bere kór, túsinik bere gór!..
* * *
(Osydan keıin birneshe paraq jyrtylǵan. – Sarashy).
* * *
1-ánvar 1974-jyl.
Vot ono chto sobstvennoe dostoınstvo! A ıa, glýpes, ne tolko ne oberegal ego, a vovse ne znal. Staralsá byt prostym, okazalsá prostakom. Ne tolko moı "Drýzá", daje sobstvennaıa moıa semá, detı sýmeıýt obvestı mená vokrýg palsev. O, kakoe Vy chýdovıshnoe sýshestvo, Cheloveche! Nelzá, hranı svoe dostoınstvo! Beregı ımá poeta, ıbo ty ıstınnyı poet, býd dostoın tomý! Býd prostym, kak sama prıroda, no ı býd nepreklonnym, kak ona. Ty otlıchaeshsá ot sovremennıkov. Chem, ne skajý... Tak, býd je gordym! Vyshe golový, brat!..
(Jeke oz basyńnyń qadir-qasıeti degen osy eken-aý! Al men aqymaq ony qorǵamaq turmaq, tipti bilmeppin de. Qarapaıym bolǵym keldi, alaıda ashyq aýyz ekem, tek meniń "dostarym" ǵana emes, tipti óz otbasym, balalarym da meni jer soqtyryp ketedi. O, sen qandaı qorqynyshty nársesiń, Adamzat! Bolmaıdy, óz qadir-qasıetińdi qorǵa! Aqyn atyndy saqta, naǵyz aqynmyn deseń, soǵan laıyqty bol! Tabıǵattyń ózindeı qarapaıym bol biraq, ol sıaqty qaısar da bol. Sen óz zamandastaryńnan ózgeshesiń. Neńmen ekenin aıtpaımyn... endeshe, ór bolsańshy! Basyńdy kóter, baýyrym!..)
* * *
V 12.00 vstrechalı Novyı god. Tıho. Mırno. Skýchnovato. Ia, sobstvenno, ne veselılsá. Na etot raz chto-to ne polýchılos. O, Mır, skýchaı. Ia skýchaıý. K chemý vse eto?! Radı gordostı! Radı svoeı samoosenkı!
(12.00-de Jańa jyldy qarsy aldyq. Tynysh. Beıbit. Zerigińkileý. Men óz basym kóńildengenim joq. Bul joly birdeńeniń qıýy kelmedi. O, dúnıe, zaryq! Men zaryqqan haldemin. Munyń bári ne úshin?! Maqtanysh úshin! Ózińdi baǵalaý úshin!)
* * *
3 ıanvará 1974 g.
V svoem tvorchestve gde slab, gde sılen, ıa prekrasno ponımaıý sam. Gde ıa slab – ne moıa vına, a gde sılen – eto ne zaslýga sredy, v kotoroı ıa jıl. Ne zaslýga vremenı, prı kotorom ıa nahodılsá v vechnom opasenıı, vechno kontrolırýıa sam sebá.
Nynche trýdno byt poetom...
(Óz shyǵarmashylyǵymda qaı jerde álsiz, qaı jerde kúshti ekendigimdi ózim jaqsy bilem. Álsiz jerim meniń kinám emes, al kúshti jerim – men ómir súrip otyrǵan ortanyń eńbegi emes. Únemi ózimdi ózime qadaǵalatyp, máńgi meni qaýiptendirýmen kele jatqan ýaqyttyń da eńbegi emes.
Qazir aqyn bolý qıyn...)
* * *
11-ánvar 1974-jyl.
Sýdba poeta, ego poslednıe chasy mená kýda bolee volnýet, chem sýdba ee mátejnoı strany. Interesno, o chem on dýmal pered smertú?! Navernoe, on v mysláh skazal "Chılı, radýga moıa!" Idı je chto-to v etom rode. Da, vse prohodát cherez serdsa poeta.
(Onyń tynyshsyz eliniń taǵdyrynan góri, aqynnyń oz taǵdyry, ómiriniń sońǵy saǵattary meni kóbirek tolqytady. Óler aldynda ne týraly oılady eken, shirkin?! Bálkim, ishteı: "Chılı, shýaǵym meniń!" – degen shyǵar. Nemese soǵan jaqyn bir sóz aıtsań bolar. Iá, bári de aqynnyń júregi arqyly ótedi).
* * *
27 ıanvará 1974 g.
Býd ty prokláta moıa poetıcheskaıa sýdba! Býd ty trıjdy prokláta sreda, okrýjaıýshaıa mená! Sreda, kotoroı dýshoı ı serdsem ıa otdalsá, poverıl, nadeıalsá na lýchshee. Korotaıý svoı ýnıjennye dnı, dnı kotorye mne nıchego ne prıneslı, krome gorechı da stradanıı. Teper-to ıa ponál, chto net cheloveka na svete neschastnee mená. Ne znaıý, chem vse eto konchıtsá. Odno moe jelanıe – ýspet vospevat svoıý lebedınýıý pesnú. Ne ýj-to, ıa deıstvıtelno hotel ýmeret dobrovolno?! Net, chýt-chýt podojdem, posmotrım chto býdet dalshe...
(Aqyndyq taǵdyrym, qarǵys atsyn seni. Meni qorshaǵan orta, úsh márte qarǵys atsyn seni! Men janymmen, júregimmen berilgen, sengen, jaqsydan úmittengen ortam. Ózimdi tómendetken, maǵan qaıǵy men qınalystan ózge eshteńe ákelmegen kúnderdi bastan ótkerýdemin. Jer betinde menen ótken baqytsyz adam joq ekendigine endi ǵana kózim jetti. Munyń bári nemen bitetinin bilmeımin. Meniń bir ǵana tilegim – ózimniń aqtyq óleńimdi aıtyp úlgerý. Men shyndyǵynda óz erkimmen óle qoıaıyn dep otyrmyn ba?! Joq, sál-pál kúte turaıyn, ary qaraı ne bolaryn kórermiz...)
Segodná, 27 ıanvará 1974 g. napısana poema pod nazvanıem "Chılı, svet moı!", za odın prısest, bez pereryva, bez edınoı pomarkı, s 10 ýtra do 12 nochı. Poprobýıte-ka, srazıtsá so mnoı...
(Búgin, 1974-jylǵy 27-ánvarda, bir otyrǵanda, úzilissiz, birde-bir túzetýsiz, tańerteńgi 10-nan túngi 12-ge deıin "Chılı – shýaǵym meniń!" atty poema jazyldy. Menimen saıysyp kórińder káne...)
M. Makataev.
* * *
10-fevral.
Gazetterge usynǵandardan ázirge habar-oshar joq. Jaryqqa shyǵara ma, joq pa, bilmeımin. Úlken bir jıynda, úlken bir memleket adamynyń aldynda arýaq atqyr ahańnyń arqasynda úlken bir uıat is isteppin. Ol adam bálen de demes-aý, biraq kóleńkesinen qorqatyn zamandastar maǵan abaılap, saqtanyp qaraýy múmkin ǵoı...
Janym aýyryp, kúızelý ústindemin.
"Zový ıa smert: mne nevterpej". "Ólim shaqyramyn: men asyǵyspyn" (Shekspır).
Uıat ta, basqasy da shydatpaı barady. Ne isteýim kerek?
* * *
2-maı 1974-jyl.
Bilgenderin istep baǵýda. Ne jaza bar, bárin qoldanýda. Mılısıaǵa da birneshe ret tapsyrdy. Endi qamatpaq oılary. Kóleńkemnen qorqatyn halge jetkizdi. Mılısıa qashan kelip, qashan alyp keter eken degen qaýiptemin, áneý kúni mılısıada asylyp ólmek te boldym, balalarymdy qımadym. Moınyma tuzaq salyp sál turdym da, oılandym...
* * *
(Osy arada taǵy da jyrtylǵan. – Sarashy). ...Bul halge de jetkizdi. Sonshama ne istep qoıdym bularǵa? Sebepsiz adam ólmeıdi. Biraq bizdiń el oǵan pysqyryp ta qaramaıdy. O, ne degen qıyn ýaqytta ómirge kelgemiz, baýyrym...
* * *
25-maı 1974-jyl.
"Chılı, shýaǵym meniń!" 27-fevralda (1974-j) "Sosıalısik Qazaqstanda" tolyq basyldy. Qýalandy qý baıtal halimde jaryq kórdi. Jurttyń bári bir adamdaı jaqsy qabyldady. Kórgisi kelmegender kórmeı-aq qoısyn.
Bir nársege ózime ózim dán yrzamyn. Ol – ózimniń aqyndyq boljamym, aqyndyq ıntýısıam. Pablo týraly meniń poemamnan keıin Odaqtyq baspasózde kóp materıaldar jarıalandy. Árıne, olardyń birimen de men tanys bolǵan emen. Solarmen keıin tanysa otyryp, dál basyp, buryn bilmegen jaıttarymdy aldyn ala naq aıtqanyma maqtanam. Nerýdanyń súıegin qabirinen qazyp, urlap áketipti, kitaptaryn órtepti. Men muny bilgem...
* * *
Na sledýıýshıı god, v etot je den, v kakom polojenıı okajýs, mne absolútno neızvestno. Voobshe, vsá moıa soznatelnaıa jızn vokrýg etıh somnenıı krýtátsá. Ia ne znaıý daje, chto býdet zavtra, vsegda nahojýs v neızvestnom napravlenıı.
19-maıa sego goda, v jıznı pervyı raz, pojalýı, pervyı ı poslednıı raz obratılsá k bolshomý cheloveký. Na ego ımá otpravıl boly moe pısmo na rýsskom ıazyke. Chestno, ochaıanno po vsem prıznalsá, nı na kogo ne jalovalsá. Chto býdet ot moeı zateı, chto jdet mená vperedı, neızvestno. Pısmo moe doıdet lı do nego ne znaıý, on sam lıchno oznakomıtsá lı, ılı net! Tolko odna nadejda ýspokaıvaet mená, eto to, eslı on lıchno oznakomıtsá, to, neýjto takoı, bolshoı chelovek ne ımeet takoe bolshoe serdse?! Ne prostoı je smertnık k nemý obrashaetsá, a poet, poet s bolshoı dýshoı...
(Kelesi jyldyń osy kúni qandaı kúıde bolatynym maǵan múldem belgisiz. Jalpy, meniń búkil sanaly ómirim osy kúdikti shyr aınalýmen keledi. Men tipti dál erteń ne bolatynyn da bilmeımin. Árdaıym belgisiz bir kúıde qalam.
Bıyl 19-maıda ómirimde birinshi ret, bálkı, sońǵy ret úlken kisige ótinish bildirdim. Onyń atyna oryssha jazyp úlken hat jiberdim. Shynymdy aıtyp, ashyna bárin moıyndadym. Eshkimniń ústinen shaǵym aıtpadym. Bul áreketimnen ne shyǵatyny, meni aldymda ne kútip turǵany belgisiz. Hatym qolyna tıe me, bilmeımin, ol ózi oqyp tanysar ma eken álde joq pa? Meni tek bir nárse úmittendiredi: eger ol ózi tanyssa, sondaı úlken adamda qalaısha úlken júrek bolmaıdy?Oǵan ótinish bildirip otyrǵan kóptiń biri emes, aqyn ǵoı, úlken jandy aqyn... Ázirshe kútýdemin).
25 maıa 1974 g.
Mılye detı moı! Ne býdte glýpymı! Jızn polno opasnosteı, býdte ostorojnymı! K lúbomý proıavlenıý jıznı otnosıtes serezno, trezvo, ne býdte slıshkom dobrymı, snıshodıtelnymı. Poka sýshestvýet jızn, sýshestvýet ı zlo. Dobrom ı snıshojdenıem ne slomıt zla. Sıle tolko lısh sıloı mojno protıvostoıat, ınache pogıbnete! Ne delaıte zla nıkomý, a eslı kto zlobstvýet nad Vamı, otvette emý tem je sposobom. Eto – prostaıa arıfmetıka. Ne derjıte dýshý naraspashký, kak nı gorko, v nash vek eto k horoshemý ne prıvedet...
Odnım slovom, sýmeıte lúbıt ı nenavıdet, no ostavaıtes chelovekom! Býdte vsegda chelovekom! Býdte vsegda nacheký, staraıtes vsegda zashıshat svoe "Ia!".
Detı moı! Detı moı! Eslı Vy mená ponálı...
(Súıikti balalarym meniń! Aqylsyz bolmańdar! Ómir tola qaýip, abaı bolyńdar! Ómirdiń árbir qubylysyna baıyppen, aqylmen qarańdar! Jóni joq meıirban, jumsaq bolmańdar. Ómir barda jaýyzdyq ta bar. Meıirbandyqpen, jumsaqtyqpen jaýyzdyqty jeńýge bolmaıdy. ...Bir sózben aıtqanda, súıe de, jek kóre de bilińder, biraq árqashan adam qalyptarynda qalyńdar! Árdaıym saq bolyp, árdaıym ózderińdi baǵalaı bilińder!
Balalarym meniń! Balalarym meniń! Eger sender túsinseńder ǵoı meni...)
* * *
Jıl-byl davnym-davno sar Neron. Lúdı prıvyklı ego nazyvat dýrakom. Ia ne znaıý, deıstvıtelno lı on byl takım. Odnako, ıa znaıý ı glýboko ponımaıý ego po ego je vyrajenıam:
"O! Kakoı velıkıı akter ýmıraet!" – v etıh slovah vsá sýt ego jıznı! Eto – chıstoserdechnoe prıznanıe cheloveka, jıvýshego ne svoeı jıznú: hotá b ı on dýrak. Vse my – artısy: daje v malom...
(Erte-ertede Neron patsha ómir súrgen. Jurt ony aqymaq dep ataýǵa daǵdylanyp ketken. Shynynda da ol sondaı boldy ma, men onysyn bilmeımin. Biraq men ony óz sózi arqyly bilemin jáne tereń túsinemin. "O! Qandaı uly akter ólip barady!" – onyń búkil ómiriniń dáni sol sózinde. Ol qansha aqymaq bolsa da, óz qalaýynsha ómir súrmegen adamnyń shyn júrekten moıyndaýy. Biz bárimiz – artıspiz, tipti usaq-túıek te de...)
* * *
Neýjelı, ýmnyı ı preýspevaıýshıı schastlıves tot, kto ýmeet prısposablıvatsá k sozdavshemý ýslovıý, k lúbomý bezvyhodnomý polojenıý, ýmeet obhodıt lúbye opasnostı, ne soprotıvláetsá, lısh tolko ızgıbaetsá kak molodoı, zelenyı talnık pod býreı?! A ne tot, kto ne pokoren nı s kem, vsegda staraetsá soprogıvlátsá k lúbomý ıavlenıý zla ı nasılıa ı sgoıat kak staryı dýb pod býreı, predpochtá, lýchshe vyrvatsá s kornem, chem byt ýnıjennym rabom zla?!
Kak nı govorı, v nash vek, my pervogo schıtaem ýmnıseı ı zavıdýem emý, a poslednego nazyvaem lıbo dýrakom, lıbo neýdachnıkom ı soprovojdaem bednogo kısloı ýlybkoı, svysoka, s prezrenıem smotrım na takogo. Mogý prıvestı tysáchý prımerov, da Vy samı smojete togo...
Mılye detı moı, v etom otnoshenıı, mne trýdno Vam vybırat odnogo ız dvýh, vybıraıte samı. Mne neızvestno, kak slojatsá sýdby Vashı...
(Tap kele qalǵan jaǵdaıǵa dereý beıimdele ketip, kez kelgen lajsyz jaǵdaımen amal taýyp, kez kelgen qaýipti aınalyp óte alatyn, qarsylaspaıtyn, tek biraq jel shaıqaǵan kók shybyqsha maıysyp qana qoıatyn adamdar ǵana aqyldy ári tabystan tabysqa jetkish, baqytty bolyp sanalmaq pa? Al eshkimge bas ımeıtin, kez kelgen jaýyzdyq pen zorlyqqa árdaıym qarsy turýǵa tyrysatyn jáne jaýyzdyqtyń qorlanǵan quly bolǵansha, túp-tamyrymen qoparylyp qalǵandy artyq sanaıtyn qart emenshe qara daýylǵa qasqaıyp qarsy turatyndar nege baqytty dep eseptelinbeıdi? Qalaı degenmen de, bul ǵasyrda biz aldyńǵylardy aqyldy sanaımyz. Jáne olarǵa qyzyǵamyz, al sońǵylardy ne aqymaq sanaımyz, ne joly bolmaǵandar deımiz de, baıǵusty kekesinmen mensinbeı shyǵaryp salamyz, ondaıǵa joǵarydan, jaqtyrmaı qaraımyz. Myńdaǵan mysal keltire alam, ol ózderińniń de qoldaryńnan keledi...
Súıikti meniń balalarym, bul jóninde maǵan senderge ekiniń birin usyný qıyn, ózderiń qalap alyńdar. Senderdiń taǵdyrlaryńnyń qalaı bolatyny maǵan belgisiz...)
* * *
(Osy betten de keıin jyrtylǵan. – Sarashy).
29-maı 1974-jyl.
Molchıt moı bolshoı chelovek, molchat moı kollegı. Neýjelı sýdba poeta, sýdba moıa ne vstrevojıla nıkogo? Ne znaıý, neýjto onı hotát opát osýjdat mená, kogda ıa sam sebá besposhadno osýdıl. Mojet byt, pod kones, ıa sdelal nevernyı shag, obratıvshıs týda, kýda ne sledovalo by?! Ne ısklúcheno, chto chastenko chıstoserdechnoe prıznanıe prevrashaetsá v býmerań. Chto, eslı opát, snova nachnýtsá sýdy da peresýdy?!
Delo Aıbara eshe ne koncheno, zakon ýgrojaet ýplatoı. Sýdba moıa, sýdba moeı semı vısıt na voloske. Chem vse eto konchıtsá, neızvestno.
(Meniń úlken kisim únsiz, qalamdastarym da únsiz. Meniń taǵdyrym, aqyn taǵdyry qalaısha eshkimdi selt etkizbedi? Bilmeımin, men ózimdi ózim ábden aıamaı aıyptap bitkende, olar meni qalaısha taǵy qaıta jazǵyrmaq? Men, bálkim, ózi de ondy bitkeli turǵanda, ótinish aıtpaıtyn jaqqa ótinish aıtyp, shalys qadam jasap qoıdym ba?! Keıde shyn júrekten aıtqan syryńnyń býmerańqa aınalyp, ózińe qaıta oralyp soǵýy da ǵajap emes. Eger taǵy qaıtadan bas-kóz joq sógý, dattaý bastalyp ketse, qaıtem?!
Aıbardyń isi áli bitken joq zań tólemimen qorqytady. Meniń, meniń otbasymnyń taǵdyry qyl ústinde tur. Munyń bári nemen biteri belgisiz).
* * *
Kakoı ıa chelovek, otkrovenno govorá, neznaıý. Slabo-harakternyı, eto pravda. No, dýsha moıa, slıshkom dobraıa, serdse moe ochen mágkoe, kak ono samo. Mojet byt, ot togo ı razdeláú, neverno, mnenıe Tolstogo: "Nesoprotıvlenıe zlý, nasılıý". Verno lı?!
(Ashyǵyn aıtqanda, ózimniń qandaı adam ekenimdi de bilmeımin. Kóńilshek ekenim ras. Alaıda janym meniń tym meıirban, júregim meniń óte jumsaq Sirá, sondyqtan shyǵar Tolstoıdyń "jaýyzdyqqa zorlyqqa qarsylaspaýyn" meniń de qoldaıtynym? Solaı ma?!)
* * *
Ne mogý skazat, chto lúdı kovarnye po tomý, chto malo znaıý ıh. Ia ne ıssledovatel, a poet. Gorechı ı radostı lúdskıe mená ınteresýet bolshe, chem sam chelovek. Ploh lı, horosh lı on, ne mne rassýjdat, ıbo sam otnoshýs k otrádý takovyh... Mená ývlekaet sýdby lúdskıe, okrýjaıýshaıa ıh deıstvıtelnost vremá v kotorom onı jıvýt, obshestvo, kotoroe ýpravláet ımı...
(Adamdardy jaýyz dep aıta almaımyn, óıtkeni olardy az bilem. Men zertteýshi emespin, aqynmyn. Adamzattyń qaıǵysy men qýanyshy meni jeke adamnyń ózinen artyq qyzyqtyrady. Adamdardyń jaman ekenin, jaqsy ekenin ajyratýshy men emespin, óıtkeni ózim de solardyń birimin. Meni jurttyń taǵdyry, olardy qorshaǵan ortanyń shyndyǵy, olar ómir súrip otyrǵan ýaqyt, olardy basqaryp otyrǵan qoǵam qyzyqtyrady...)
1-ıýn 1974-jyl.
Vchera v Soıýze vstretıl odnogo cheloveka ız Bolshogo doma. Okazyvaetsá, etot chelovek znaet o moem pısme. Mená potrevojılo somnenıe, neýjelı, moe obrashenıe k nemý, popalos v rýkı takıh, vrode by etogo. V takom slýchae malo nadejdy, po tomý chto ıa-to znaıý, kto cheı, kto komý slýjıt... Neýjelı serdsa lúdeı prevratılıs v másnoı massıv?! Neýjelı gosýdarstvennye mýjy perestalı otnosıtsá k nýjdam naroda, chastıseı kotorogo ıavláús ı ıa ?! Nachınaıý ponımat lúdeı. Vo mne chto-to ýmerlo. Nachınaıý terát doverıe k lúdám, ot togo ı ne ımeıý nı maleısheı sımpatıı k vlastımýshım! Lúdı otlıchaıýtsá ot skota potomý, chto mejdý nımı doljno sýshestvovat nepodkýpnoe, vzaımnoe, chıstoe doverıe, soznatelnoe, chelovecheskoe ývajenıe drýg k drýgý. Bez etogo my poteráem, okonchatelno ýnıchtojım sebá ı drýgıh. Lıshaemsá togo bogatstva, kotorogo nazyvaem "Dýh"... Bez dýha nıchego ne delaetsá. Schıtaı sebá trýpom, kogda tebá pokıdaet dýh! Znachıt, dlá spasenıa dýha stoıt borotsá.
(Keshe úlken úıdiń bir adamyn Jazýshylar odaǵynda jolyqtyrdym. Ol ch-k (cheneýnik. – sarashy) meniń hatym jaıynda biletin bolyp shyqty. Ana kisige degen ótinishim mynaý sekildi bireýlerdiń qolyna tıdi me degen kúdik bıledi meni. Eger olaı bolsa, onda úmit az, óıtkeni men kimniń kim ekenin, kimniń kimge qyzmet jasaıtynyn bilem... Shynymen-aq adamdardyń júregi biteý etke aınalyp ketkeni me? Memlekettik qyzmetkerlerdiń shynymen-aq halyqtyń, onyń bir bólshegi bolyp sanalatyn men sıaqtylardyń muń-muqtajyna qulaq asýdy qoıǵany ma? Adamdardy endi túsine bastaǵandaımyn. Meniń ishimde áldene óldi. Adamdarǵa degen senimimdi joǵalta bastadym. Sondyqtan qolynda bıligi barlarǵa tıtteı de yqylasym joq! Aralarynda bir-birine degen satýsyz, eki jaqqa birdeı taza senimi, sanaly, kisilikti syılasymy bolǵandyqtan da adamdardyń maldan aıyrmasy bar. Biz onsyz bir-birimizden aırylamyz, ózimizdi de, ózgeni de birjola qurtamyz. Jan deıtin baılyqtan aırylamyz. Jansyz eshteńe jasalynbaıdy. Jan ketken soń, ózińdi ólik dep esepte! Demek, jan saqtaý úshin kúresýge bolady).
* * *
...Sıdıt odın kretın ı sovetýet mne napısat poemý o "zolotom cheloveke", o mnımom kazahe. Ia skazal, chto eto nevozmojno, prochtá emý na dnáh napısannoe mnoıý stıhotvorenıe o "zolotom cheloveke" ı skazal: "Gde chelovek, kotoryı doroje zolota? Znaıý tolko odno – eslı etot zolotoı chelovek deıstvıtelno ız nashego roda, to on znal by svoıý sený, zolota. Vyıasnı, kto etot "zolotoı chelovek"? Obásnı, dýmal lı etot zolotoı trýp prı jıznı, chto vse zoloto prevratıtsá v zolotoı grob, ı pokolenıam ostanetsá lısh tolko zoloto? Mne nado ýznat, kto on, kem byl, zaslýjıl lı on za etogo zolotogo odeıanıa?! Mne nevedomo, otkýda on dostal stolko zoloto, eslı ızvestno, chto zoloto dostaetsá ne legkım pýtem ı ne kajdomý. Tak chto, poımı dorogoı, poezıa ne jýrnalısıka, a poet ne jýrnalıs, chtoby zabegat za kajdoı sensasıonnoı slýchaınostú. Razve mojno napısat poemý tolko za to, chto nashelsá skelet v zolotom odeıanıı?! Ia ohotno napıshý poemý o cherepe cheloveka, ne zahoronennogo v bezlúdnoı stepı, chem o cheloveke ves v zolote".
(...Bir keshshe otyryp alyp maǵan, joramal qazaq "Altyn adam" týraly poema jaz dep aqyl aıtady. Onyń múmkin emestigin aıtyp, jýyrda jazǵan "Altyn adam" atty óleńimdi oqyp berdim. "Altynnan qymbat adam qaıda?" – dedim álgige. Bir nársege ǵana kózim anyq jetedi: eger ol adam shynynda da bizdiń arty tegimiz bolsa, ol óziniń de, altynynyń da baǵasyn bilgen eken. "Altyn adamnyń" kim ekenin anyqta, maǵan túsindirip ber: óziniń búkil altyny altyn tabytqa aınalatynyn, al keıingi urpaqqa tek altynnyń ózi ǵana jetetinin tirliginde bul altynǵa oranǵan ólik oılady ma eken? Maǵan onyń kim ekenin, qandaı adam bolǵanyn, ana altyn kıimdi kıýge tatı ma – sony bilý qajet. Sonsha altyndy onyń qaıdan tapqany maǵan belgisiz, al altynnyń ońaılyqpen tabylmaıtyny bárimizge aıan. Sondyqtan meni durys túsin, qymbattym, poezıa jýrnalısıka emes, al aqyn dabyra týǵyzatyn jaǵdaılarǵa júgire beretin jýrnalıs emes, altynmen kıindirip qoıǵan qańqa súıek tabylǵany úshin ǵana poezıa jazýǵa bola ma?! Altynǵa malynǵan adam týraly jazǵansha, elsiz dalada kómýsiz qalǵan adamnyń bas súıegi jaıynda qýana-qýana poema jazar edim).
* * *
10-ıýn 1974-jyl.
Segodná do obeda byl na doprose ý odnogo mladshego serjanta mılısıı, a posle obeda odın ızvestnyı poet prochıtal mne svoı stıhı ı podarıl mne svoı novyı sbornık stıhov, konechno, s bolshoı nadejdoı on jdet moego otzyva. Vot ona – moıa jızn...
O, kakoe otvratıtelnoe vremá nastalo dlá mená!
(Búgin túske deıin bir mılısıanyń kishi serjantynda suraqta boldym, al tústen keıin bir belgili aqyn maǵan óz óleńderin oqyp, óziniń jańa óleńder jınaǵyn syılady; árıne, ol meniń pikirimdi úlken úmitpen kútedi. Meniń ómirim – osy.
O, men úshin qandaı bir jeksuryn kúnder týyp tur deseńshi!)
* * *
Kak poeta, voleı-nevoleı, mená ponımaıýt lúdı, a kak cheloveka edva lı kto ponımaet, daje samye blızkıe mne. Tak poımıte je, ıa rodılsá Chelovekom ı ostanýs ım, a poetom ıa stal, ponımaete, stal t. e...
(Qalasa da, qalamasa da jurt meni aqyn retinde túsinedi; al adam retinde kim túsine qoıar deısiń. Tipti eń jaqyndarym da. Túsinseńdershi, men týǵannan adammyn, adam qalpymda qalam; al men keıin aqyn boldym, uqsańdarshy, boldym, ıaǵnı...)
* * *
K 175-letıý Pýshkına.
Vot chto znaıý ıa o nem: Pýshkın, prejde vsego byl konáshkoı svoıh deteı. Eto – prekrasno! Ne vsákıı genıı mojet byt takım!
(Pýshkınniń 175 jyldyǵyna.
Meniń ol jaıynda biletinim sol: Pýshkın, bárinen buryn óz balalarynyń at kóligi boldy. Bul – tamasha! Ulylardyń bári ondaı bola almaıdy).
* * *
21-sentábr 1974-jyl.
Vse mne chýjdo, otvratıtelno, omerzıtelno! Ia davnym-davno perestal ponımat, kto mne drýg, kto vrag. Net! Net ý mená drýzeı! Vıjý tolko so vseh storon spolzaıýshıh osmınogov k sebe. Mogý lı ıa otbıvatsá, ne znaıý. V takom (lýchae tolko chýdo mená mojet spastı. A ıa tverdo verú v chýdesa. Chýdo doljno svershıtsá!
A poka mená hotát obezorýjıt. Vragı moı bezperestanno nastýpaıýt. Onı gotovy ýnıchtojıt mená. Eslı kto-nıbýd skajet, otdav rýje odnomý: "streláı v nego", – to tot ılı ınoı, ne drognýv rýkoı gotov sıý je mınýtý ýbıt mená: mená – lúbıvshego ves rod chelovecheskıı, ne sdelavshego nıkomý zla.
Drýg moı neızvestnyı! Ty govorısh, chto ý mená semá, spoı dom, svoı ochag. Eshe chto tebe ne hvataet? Net, eto ne pravda! Net ý mená semı, net rodıteleı ı rodstvennıkov. Dom, v kotorom ıa jıvý, eto ne dom, a grob prı jıznı. Sprashıvaesh, pochemý togda jıvesh, zabotıshsá o seme, staraeshsá jıt, stıhı pıshesh, knıjonký hochesh vypýskat?
Otvechaıý: dlá deteı, dlá svoıh kaplı kroveı! Vse-takı, onı prodoljenıe moıh ne dojıtyh dneı, hotá, ınogda, ı onı, moı malenkıe hıshnıkı, toje pokazyvaıýt mne svoı kogtı, ı gotovy v lúboı moment prıchınıt mne bol, glýbokýıý raný. Dlá nıh, dlá moeı jeny ıa davno perestal byt otsom ı mýjem, a prevratılsá v mashıný, dobyvaıýshýıý dengı. Vot tak onı mená prınımaıýt ı prıznaıýt. Vo mne chto-to ýmerlo, nevozmojno teper ojıvıt ego... Vse ravno, poslednee slovo ostanetsá za mnoı. Nado-je, v konse-konsov, dopet lebedınýıý pesnú.
Eı, sharmanshıkı! Ne vam sýdıt mená! Nastoıashıe sýdı vperedı eshe. Proıdýt goda, prıdet novoe pokolenıe, ı onı postavát kajdogo ız nas na svoe mesto. Ispokon vekov tak bylo, tak ı est tak býdet! O sebe ıa vot chto skajý Ia rovesnık pokolenıa XXI veka, a mojet byt, rodstvennık eshe dalnıh pokolenıı...
Bári maǵan jat, jeksuryn, jıirkenishti! Kimniń dos, kimniń qas ekenin uǵýdan men baıaǵyda-aq qalǵanmyn. Joq! Meniń dostarym joq Men tek aınalamnan ózime qaraı jyljyp kele jatqan segiz aıaqty sumdyqtardy ǵana kórem. Qorǵana alamyn ba, bilmeımin. Meni budan tek qana bir keremet qutqara alady. Al men keremetke qatty senemin. Keremetter bolýǵa tıis!!!
Qazirshe meni qarýsyz qaldyrǵylary keledi. Dushpandarym toqtaýsyz shabýyldaýda. Olar meni qurtyp jiberýge de daıyn. Eger bireý qolyna myltyq berip, at dese, qaısysy bolsa da qoly qaltyramastan búkil adamzatty súıgen, eshkimge zıany tımegen meni sol zamatta-aq atyp jiberýge ázir.
Meniń belgisiz dosym! Sen maǵan: óz otbasyń, óz úıiń, óz osharyń bar, taǵy saǵan ne jetpeıdi dersiń? Joq olaı emes. Mende otbasy, ata-ana, týys joq Men ómir súrip júrgen úı – úı emes, tirshiligimdegi tabyt. Onda nemenege ómir súrip, otbasyńnyń qamyn jep, piri bolýǵa tyrysyp óleń jazyp, kitap shyǵarmaq bolyp júrsiń dersiń.
Jaýap bereıin: balalarym úshin, óz tamshy qanym úshin. Qalaı bolǵanda da olar meniń ómirimniń jalǵasy ǵoı. Keıde olar da – meniń sol kishkene jyrtqyshtarym da – maǵan óz tyrnaqtaryn kórsetip qoıady, kez kelgen ýaqytta meniń janymdy aýyrtýǵa, qatty jaraqattaýǵa olar da daıar. Olar úshin, áıelim úshin men áke, kúıeý bolýdan baıaǵyda qalǵam, aqsha tabatyn máshınege aınalǵam. Olar meni solaı qabyldaıdy, solaı tanıdy. Meniń ishimde áldene ólgen, ony endi qaıta tiriltý múmkin emes... Báribir sońǵy sózdi men aıtam. Qalaı bolǵanda da aqyrǵy ánimdi aıtyp bitýge tıispin ǵoı.
Eı, bezildekter! Sender emessińder maǵan baǵa beretin! Naǵyz baǵalaýshylar áli alda. Jyldar ótedi, jańa urpaqtar keledi, bizdiń árqaısymyzdy óz ornymyzǵa solar qoıady. Ejelden solaı bolyp kelgen, solaı bolady, bola beredi de. Men ózim jaıynda mynany aıtam: men HHİ-ǵasyr urpaqtarynyń qurdasymyn. Bálkim, odan áridegi urpaqtardyń týysymyn da...
* * *
Qaınekeı ǵulama adam edi, ol da jelindi... Fransýa Vııondy ol asa jaqsy túsinip, jaqsy aýdaryp edi; bitire aldy ma eken, joq pa eken?! Jatqan jeriń torqa bolsyn...
1 oktábrá 1974 g.
Ne tot glýpes, kto býdýchı ne ımeıa nı grama talanta, pretendýet stoıat v odnom rádý s talantlıvymı lıteratoramı; glýpes tot, kto merıt svoe tvorchestvo s segodnáshnım dnem ı svoım ýra – patrıotızmom hochet ostatsá na lıteratýrnom poprıshe. Glýpes tot, kto ıshet ı pse vremá nahodıt vakantnoe mesto v lıteratýre. Nynche talantlıvye lúdı v lıteratýre malo ıgraıýt rol. Tepereshneı nasheı lıteratýre nýjny poslýshnye holopy. Onı, konechno, "borozdý ne portát". Sýshestvýıýshıe pravıla ıh vpolne ýdovletvoráút. S razreshenıa pıshýt, rabotaıýt, kýshaıýt ı hodát. Onı dısıplınırovany. Eshe by, kogda talant rvetsá, hochet svoeı dorogoı dvıgatsá ı sbıvaetsá s dorogı, chto-nıbýd da natvorıt, te holopy týt kak týt. Bessovestnye, onı gotovy zamenıt talanta, ı predstavte, "zamenáút". Zanımaıýt posty ı komandýıýt nad talantamı. O, kak gorko! Gorche ne byvaet...
Boıynda bir tamshy talanty joq bola týra, talantty ádebıetshilerdiń qatarynda turǵysy kelgender aqymaq emes, óz shyǵarmashylyǵyn búgingi kúnmen jáne óziniń urandy patrıotızmimen ólsheıtin, sóıte turyp, ádebıette qalǵysy keletinder – aqymaq. Únemi izdep júretin jáne ylǵı ádebıettegi "bos oryndy" taýyp ala qoıatyndar aqymaq. Osy kúni talantty adamdar ádebıette az ról atqarady. Qazirgi bizdiń ádebıetke quldyq ura beretin quldar qajet. Olar, árıne, "borozdany búldirmeıdi". Osy kúngi erejeler olardy tolyq qanaǵattandyrady. Ruqsatpen jazady, jumys isteıdi, tamaq ishedi jáne júrip-turady. Olar tártipti. Óıtpegende she, talant býyrqansa, ol oz jolymen qozǵalǵysy keledi jáne joldan shyǵyp ketip, birdemeni búldirip te alady, sondaıda quldar aıaq asty tabyla ketedi. Uıatsyzdar, olar talanttyń ornyn basa qoıýǵa dap-daıyn jáne oılap qarańyzshy, "ornyn basady da". Orynǵa otyrady da, talanttardyń ústinen buıyra bastaıdy. O, qandaı kúıinishti! Odan ótken kúıinish bolmaıdy...)
* * *
6 oktábrá 1974 g.
Nastanet lı vremá ochıstıt nashý lıteratýrý ot sornákov ?! Vrád lı. Nyneshnáá nasha sýshestvýıýshaıa lıteratýra vsákıh delsov, zemlákov ı drýzeı, podhalımov ı trýsov. Koe-kak poıavıtsá na lıteratýrnom gorızonte odın proıdoha, ı etot proıdoha prıtashıt s soboı sebe podobnogo Sancho-resenzenta. I etot "resenzent" do pory do vremenı tánet svoı laptı na etom je poprıshe. Stremıtsá vzát byka za roga. Komý podhalımnıchaet, kogo pýgaet (sam pýgaetsá), ogládyvaetsá, net, dalshe tak ne poıdet, ı, on, prı pomoshı svoıh sobratev-haltýrshıkov, ne stesnáás, delaet shag v bolshýıý lıteratýrý, teper sam hochet byt tvorsom. Poetomý to, chto nı mesás, ý nas, v nasheı lıteratýre poıavıtsá novaıa, no neızvestnaıa, bezymánnaıa "zvezda". My po zamechaem, chto nasha dobraıa pochva pometılı (Ádebıetimizdi aramshópterden tazartatyn kún týar ma eken?! Qaıdam?! Osy kúngi ádebıet – naǵyz talanttardyń ádebıeti emes, pysyqtardyń, jerlester men dostardyń, jaǵympazdar men qorqaqtardyń shatpaǵy. Ádebıettiń kókjıegine óıtip-búıtip bir alaıaq iline qalsa, ol ózi sıaqty bir Sancho-synshysymaqty súıreleı keledi. Ol "synshysymaq" belgili bir ýaqytqa deıin óz shárkeıin sol salada súıretip júrip jatady. Jaǵdaıy barda aıpap-jaıpap qalýǵa tyrysady. Bireýge jaǵympazdanady, bireýdi qorqytady (ózi de qorqady), sodan soń jan-jaǵyna qaraıdy: joq budan ary búıte berýge bolmaıdy eken; ol óziniń shatpaqaıshyl seriktesteriniń kómegimen uıalmaı-qyzarmaı úlken ádebıetke aıaq salady, sóıtip endi ózi shyǵarmalar jaza bastaıdy. Sondyqtan bizde aı saıyn ádebıetimizde jańa, biraq ózi belgisiz, aty-jónsiz bir "juldyz" paıda bolyp jatady. Al biz qunarly topyraǵymyz taǵy bir aramshópti ósirgenin elemeımiz. Qashanǵa deıin osylaı sozyla bermek? Aramshópterdi túp tamyrymen julyp tastaýǵa áldekimniń batyly jete me? Meniń oıymsha, ol bir ǵana kisiniń qolynan keletin is emes. Sondyqtan men ádebıetimizdiń tazalyǵy úshin qınalatyndardy, azshylyq talanttardy mynaǵan shaqyram: Dostar, talanttar! Birigińder! Barlyq shatpaqaıshylarǵa qarsy maıdan ashyńdar! Olardyń jebep-jebeýshilerin túgeldeı áshkereleıik! Uqsańdarshy, bizdiń ádebıetimiz tunshyǵa bastady!) * * * 24 ıanvará 1975 g. Posle vsákıh potrásenıı (ı moralno, ı materıalno), okazalsá v bolnıse. Ojıdal lı ıa etogo, ne znaıý. Vrachı govorát, chto ý mená hronıcheskıı gepatıt s perehodom v sırroz pechenı. Naskolko pravda, toje ne znaıý. No sam prekrasno ponımaıý, gde, kak, chto ý mená bolıt. Prekrasno chýıý, ý mená bolezn ne odna, chýıý, chto dýsha vsá v krovı... Bolnısa mne pomogla. Tam v bolnıchnoı palatke, nochú v býfete (stolovaıa) rabotalos otlıchno. Posle dolgoı razlýkı my vstretılıs (s poezıeı) kak vlúblennye. Vıdat, soskýchılıs drýg bez drýga. V techenıı dvýh mesásev (s 8 dekabrá 1974 g. po 24 ıanvará 1975 g.) napısano okolo 4000 stıhotvornyh strok. Rabotal na sovest ne dýmaıa, vozmetsá lı kto-nıbýd opýblıkovat ıh. Vo mne nachınaetsá prozrenıe. Nachınaıý ponımat drýgıh, okrýjaıýshýıý sredý. Ne ponımaıý, ınogda mne kajetsá, chto ves rod lúdskoı stanovıtsá drýgom, a byvaıýt momenty, chto rodnaıa mat okajetsá mne vragom. Eto, naverno, ot togo, chto ıa otnoshýs k lúdám chereschýr sochývstvenno, ot nıh jdý togo je. Hochý byt ponátnym. Hochý, chtoby mne sochývstvovalı lúdı, chtoby ývajalı mená. Potomý chto sam ývajaıý ıh bezmerno. Po otnoshenıý ko mne, chto vzdýmaetsá, pýstlúdı govorát. Ostanovıt ıh ne v moeı vlastı. No ıh skrytaıa vrajdebnostne skroetsá ot moego vzora, vse ravno ýznaıý. Ýznaıý, da kogda-nıbýd kúltýrno ılı bezobrazno nagrýblú. Inache ıa boleıý. Pochemý vse eto ıa govorú, da potomý, chto ımeıý delo s lúdmı, ıssledýıý ıh. Mená ınteresýet ne sam chelovek, ne obolochka, a harakter, otnoshenıe, myslı ı psıhologıa lúdeı. Staraıýs ponát ıh. Ponımaıa lúdeı, sam hochý byt ponátnym. Vot ona – sýt vseı moeı poezıı. Dlá mená poezıa – krık dýshı. Bolshe nıchego... (San alýan silkileýden soń (moraldyq ta, materıaldyq ta) aýrýhanadan biraq shyqtym. Mundaıdy kúttim be, bilmeımin. Meniki baýyrdyń qattylanýyna aınalyp bara jatqan sozylmaly gepatıt deıdi dárigerler. Qanshalyqty dál ekenin taǵy bilmeımin. Biraq qaı jerim, qalaı, nem aýyratynyn ózim jaqsy bilemin. Aýrýdyń bireý ǵana emes ekenin de, janymnyń qanǵa batyp jatqanyn da jaqsy bilem... Aýrýhana maǵan kómektespedi. Aýrýhananyń palatasynda, túnde býfette (ashanada) óte jaqsy jumys isteldi. Uzaq .aırylysýdan soń (poezıamen), ǵashyqtarsha ushyrastyq. Baıqaımyn, bir-birimizdi saǵynyp qalyppyz. Eki aıdyń ishinde (1974-jyldyń 8-jeltoqsanynan 1975-jyldys 24- kańtaryna deıin) 4000 óleń joly jazylypty. Áldekim jarıalaı ma, joq pa degendi oılamastan, arymmen jumys istedim. Meniń kózim endi ashyla bastaǵandaı. Basqalardy,qorshaǵan ortamdy uǵa bastadym. Nege ekenin, keıde maǵan búkil adamzattyń balasy dos bolyp kórinedi, al keıde týǵan sheshem de qas sıaqtanyp ketetin sátter bar. Ol, sirá, meniń adamdarǵa sonshalyq shekten tys janym ashyp, esesine olardan da ózime sondaı janashyrlyq kútkendikten bolar. Jurtqa túsinikti bolǵym keledi. Men olardyń maǵan jany ashyǵanyn, meni syılaǵanyn qalaımyn. Óıtkeni ózim olardy sheksiz syılaımyn. Men jaıynda ne oılaıtyndaryn jurt meıli aıta bersin. Olardy toqtatý meniń bıligimdegi nárse emes. Alaıda olardyń jasyryn jaýlyqtary meniń nazarymnan tys qala almaıdy, báribir bilem. Bilem, sonan soń erte me, kesh pe, mádenıetke jata ma, joq pa, áıteýir, bir qatty aıtyp tastaımyn. Áıtpese, men aýyramyn. Munyń bárin nege aıtyp otyrmyn, sebebi men adamdarmen istes bolam, olardy zertteımin. Meni adamnyń ózi, syrtqy súlderi emes, minez-qulqy, qatynasy, oıy men psıhologıasy qyzyqtyrady. Olardy túsinýge tyrysamyn. Adamdardy túsine otyryp, olardyń da meni túsingenin qalaımyn. Meniń búkil poezıamnyń máni, mine, osy. Poezıa – men úshin janymnyń shyryly. Basqa eshteńke de emes.) * * * 26 ıanvará 1974 g. Ia otnoshýs k Bloký kak k polýbogý. Ý Pýshkına svoıa, osobennaıa osobennost ý Lermontova, ý Nekrasova svoı. V rýsskoı poezıı, mne kajetsá, Blok stoıt osobnákom. Nı na kogo ne pohoj. On vyshe svoeı poezıı. Ochen kúltýrnaıa, sereznaıa poezıa ý nego. Blok – razocharovannaıa dýsha. A ego "Dvenadsat11 – krık (vrode "Rekvıem" Mosarta) mátejnoı dýshı. "Vozmezdıe" ego – eto plach seloı epohı, selogo pokolenıa. Blok mne napomınaet orla. On parıt vysoko-vysoko, hochet ı ne hochet sadıtsá na etý greshnýıý zemlú. Eslı by ne zakon tágotenıa, vozmojno, on ostalsá by na nebe. Vsá ego jızn napomınaet "Korshýna" svoego. Ý Bloka ne sýshestvýet prırody bez cheloveka ı naborot. Prıroda ı chelovek dlá nego odno seloe. Kak mojno ponát prırodý bez cheloveka? Bez ego otnoshenıı k neı, bez ego nastroenıa v tot ılı drýgoı moment? Prıroda osoznana, ponáto chelovekom. Znachıt ona doljna byt vospeta vmeste s nım. Prıroda – ona, sama soboı ýkrashenıe, ne stoıt ee ýkrashat. Naprımer, zemlá – zemlá, lýna – lýna, solnse – solnse ı t.d. S chem eshe mojno sravnıt ıh? Kakoe otnoshenıe togo ılı drýgogo cheloveka k nım, kto kak vosprınımaet, eto drýgoe delo. A ıskat vsákıe epıtety dlá nıh, ne koshýnstvo lı?!. Ý Bloka vse proshe, ponátno "Chernyı vecher, belyı sneg..." Opát-takı, v poezıı bolshýıý rol doljen ıgrat Dýh. Ostalnoe zavısıt ot samogo poeta. Ý kogo ne sýshestvýet Dýh, mojet ýdalıtsá ot poezıı, nechego emý delat na etom poprıshe. K sojalenıý v nash vek trýdno takıh prognat, eslı onı samı, po sovestı, ne reshaıýtsá na eto. Potomý chto vek-to nash dobryı, hotá ı jestokıı... Táńirim-aı, skolko ý nas poetov ı pısateleı! I vse hotát byt proslavlennymı. Vse hotát byt obnarodnymı, odnako, daje ne ogládyvaıýtsá, kak smotrıt na eto narod k zateıam. Kakaıa stala nynche nasha dobraıa lıteratýra? Ona stala kormılıseı vsem: ı talantam, ı bezdarnym, ı pensıoneram ı t.p. Prıdet molodoı nachınaıýshıı s dvýmá-tremá stıshkamı, koe-gde pokazyvaetsá ı smotrıt, ne týt-to delo, probıtsá nevozmojno. Potom poprobýet svoıý sılý v proze. Ona toje stoıt pered nım neprobıvaemoı stenoı. Ochaıavshıs, molodoı nachınaıýshıı vozmetsá za krıtıký. Znaıa, chto podhalımnıchat tomý ılı drýgomý avtorıtetý v poezıı ı v proze ne ochen-to legko, a v etoı oblastı ýdobno ı vygodno. I on nachınaet svoıý deıatelnost Inogda daje kogo-to (togo, kto ne ochen- to strashno, t.e. ne zanımaet post) pýgaet, ı v odın prekrasnyı den, stanovıtsá "znatokom" nasheı lıteratýry ı vershıt sýd nad neı. Ia ınogda hochý ıssledovat pohojdenıa skorospelok, kakım pýtem onı prıshlı v lıteratýrý, v chem sadý onı roslı, pod chım krylom onı nahodátsá, kto ıh pokryvatelı, da nekogda mne... Tak prodoljatsá nevozmojno. V konse konsov, vsemý býdet kones, terpı ı jdı... (Men Blokty jarty qudaı sanaımyn. Pýshkındiki ózindik, ózine ǵana tán ózgeshelik; Lermontov pen Nekrasovtiki de ózderinshe. Meniń oıymsha, Blok orys ádebıetinde oqshaý. Eshkimge uqsamaıdy. Ol óz poezıasynan bıikte tur. Onyki mádenıetti, kúrdeli poezıa. Blok – kóńili qalyp, túńilgen jan. Al onyń "On ekisi" – asaý jan-dúnıeniń aıqaıy (Mosarttyń "Rekvıemi" sıaqty). Onyń "Kepıetjazasy" – búkil urpaqtyń, tutas bir dáýirdiń kóz jasy. Blok maǵan qyrandy elestetedi. Ol óte, óte bıikte qalyqtaıdy, mynaý kúnáli topyraqqa qonǵysy da keledi, qonǵysy da kelmeıdi. Eger tartylys zańy bolmasa, bálkim, sol aspanda qala berer me edi. Búkil onyń ómiri óziniń "Qyrǵıyna" uqsas. Blokta adamsyz tabıǵat kezdespeıdi jáne kerisinshe. Tabıǵat pen adam – ol úshin birtutas. Tabıǵatty adamsyz, onyń ár sáttegi kózqarasynsyz, kóńil-kúıinsiz qalaı túsinýge bolady? Adam tabıǵatty túısingen, túsingen. Sondyqtan tabıǵat onymen birge jyrlanýǵa tıis. Tabıǵat sol óz qalpynda ádemi, ony ádemileýdiń qajeti joq, Qalaı kórinse, sýretker ony sol qalpynda berýi kerek. Mysaly, jer – jer, aı – aı, kún – kún, taǵy-taǵylar. Olardy nemen salystyrýǵa bolady? Olarǵa qaı adamnyń qalaı qaraıtyny, qalaı qabyldaıtyny, ol basqasha jaǵdaı. Al olarǵa teńeý tabam dep izdeý kádirsizdik emes pe? Blokta bári ońaı, qarapaıym: "Túnek kesh, Appaq qar". ...Aınalyp kelgende, poezıada rýh úlken ról atqarýǵa tıis. Qalǵany aqynnyń ózine baılanysty. Kimde rýh bolmasa, ol poezıadan aýlaq, júrýi kerek, oǵan ol salada isteıtin eshteńe joq, Ókinishke oraı, eger olar óz uıattary oıanyp, ózderi solaı sheshpese, bizdiń myna ǵasyrda olardy qýyp tastaý qıyp. Óıtkeni bizdiń ǵasyr qataldyǵy bolǵanmen, báribir meıirban... Táńirim-aı, bizde aqyn, jazýshy qanshama? Bári de ataqty bolǵysy keledi. Báriniń de halyqqa tanymal bolǵylary bar. Alaıda sol áreketterine halyqtyń qalaı qaraıtynyna burylyp bir ózderi kóz salmaıdy-aý. Qaıran ádebıetimiz qazir ne bop ketti? Ol bárin asyraýshy: talanttyny da, talapsyzdy da, zeınetkerlerdi de, taǵy-taǵylardy. Eki-úsh óleńin alyp jańa jaza bastaǵan jas keledi, birer jerge kórsetedi, bul isten eshteńe ónbeıtinin, ótip ketýdiń múmkin emestigine kózi jetedi. Sonan soń óz kúshin proza jazyp baıqaıdy. Ol da aldynda alynbas qamaldaı turyp alady. Ashynǵan, jańa jaza bastaǵan jas sonan soń synǵa jarmasady. Poezıa men prozadaǵy bedeldilerdiń birine bolmasa birine jaǵympazdanýdyń ońaı emestigin bilip, al syn salasyn yńǵaıly ári tıimdi sanaıdy. Sonymen óz áreketin bastap kep jiberedi. Keıde tipti bireýdi (árıne, onsha qaýipti emesti, ıaǵnı qyzmeti joqty) qorqytyp ta tastaıdy, sóıtip kúnderdiń kúninde bizdiń ádebıetimizdiń "bilgishi" bolyp shyǵa keledi. Jáne ádebıetimizge úkimin júrgize bastaıdy. Men keıde dúmbidezderdiń ádebıetke qandaı jolmen kelgenin, kimniń baqshasynda óskenin, kimniń qanaty astynda qataıǵanyn, onyń qamqory kim ekenin, búkil kezgen jolyn zerttegim keledi, ýaqytym joq... Bulaı bola berýi múmkin emes. Túptiń túbinde báriniń de aqyry bolady, shyda, kút...) * * * 31 ıanvará 1975 g. Kak obıdno (ne daı bog!), ýmeret, ne ýspev daje prıobrestı sebe parý novyh kostúmov. Kak gorko rodıtsá ı jıt v vechnoı nýjde. Eslı ıa vspomınaıý detstvo, ıýnoshestvo, mne stanovıtsá jýtko, obıdno. Vsá molodostproshla mımo mená. Nıkak ne mogý vspomnıt hotá by odnogo dná, kotoryı ostavıl by malenkıı radostnyı sled v moem soznanıı. Vot ýje poshel sorok chetvertyı god kak ıa poıavılsá na etot svet, a vsá eta jızn vygládıt tak oskorbıtelno, tak omerzıtelno, chto poroı hochetsá pokınýt vse dobrovolno... Otkrovenno govorá, ıa ranshe ne znal, chto takoe zdorove, chto takoe bolezn. Okazyvaetsá, sýdba moıa ne lıshıla mená vozmojnostı ı v etom otnoshenıı. Ranshe ne znal, a teper prıshlos poznat vse nedýgı zdorová... Boıýs lı ıa smertı? Boıýs! Boıýs potomý, chto ne vkýsıl radostjıznı, chto ne vstrechalsá s radostú tvorchestva, chto vsú svoıý jızn provel v nýjde, v vechnom strahe pered neı. Koroche, kak-to oskorbıtelno rodıtsá, jıt ı ýmeret nıchego ne ývıdevshıı, nıchego ne ızmenıvshıı... (Ózińe bir jańa eki kostúm alyp kımeı-aq ólip ketýiń (qudaı onyń betin ári qylsyn) qandaı aıanyshty. Jetispeýshilikte týyp jáne únemi jetispeýshilikte ómir súrý qandaı ókinishti. Eger bala, bozbala kezimdi esime alsam, sumdyq úreılenem, qatty jebirlenem. Búkil jastyq shaǵym meniń ózime soqpaı janaı ótip ketipti. Sanamda tıtimdeı bip qýanyshtyń izin qaldyrǵan, eń qurysa, bir kúnimdi esime túsire almaımyn. Men bul jaryq dúnıege kelgeli, mine, qyryq tórtinshi jylǵa aıaq basyp barady eken, bar ómirimniń qor, jırenishti bolyp kórinetini sonshalyq, keıde óz yrqymmen-aq qıyp kete salǵym keledi... Shyndyǵyn aıtqanda, men buryn densaýlyq degenniń, aýrý degenniń ne ekenin bilmeýshi em. Taǵdyrym meni budan da tys qaldyrmapty. Buryn bilmesem, endi bar syrqattyń syryn túsinýge týra keldi. Men ólimnen qorqam ba? Qorqam. Qorqatyn sebebim: ómirdiń qýanyshyn tatyp kórgem joq, shyǵarmashylyqtyń qýanyshyn jolyqqam joq, bar ómirimdi joqshylyqta, joqshylyqtan únemi úreılenýde ótkizdim. Qysqasy, týǵanda da, ómir súrgende de jáne ólgende de birkelki bolý: eshteńe kórmeý, eshteńe ózgermeý – qashanda qorlyq qoı...). * * * 10 fevralá 1975 g. Eslı ızdadýt v 1976 g. moı "Izbrannye", dýmaıý, togda v konse konsov, mne stanet chýt legche: ı dýhovno, ı materıalno. Horosho je ved ımet "Izbrannýıý". Ia ee nazový "Tamasha aıym – tamyzym" ("Avgýst – mesás sváshennyı"). Eslı zaklúchý dogovor s ızdatelstvom, to eto doljno byt ımenno v avgýste. Obychno, onı zaklúchaıýt dogovor v etom mesáse, na sledýıýshıı god. Eto vo-pervyh, a vo-vtoryh, avgýst – poslednıı mesás leta; v tretıh, kones moemý pohojdenıý, vse-takı ıa ýje ne molod, vot ýje ıspolnıtsá 44 goda. I, konechno, kones moeı molodostı. Posle leta nastýpaet osen... Vot pochemý mne hotelos nazvat svoıý "Izbrannýıý" "Avgýst – mesás sváshennyı". Daı, Boje, chtoby moıa mechta svershılas! Podarı, Boje pobolype jıznı, chtoby ýmeret dovolnym!... (Eger 1976-jyly meniń "Tańdamalym" shyqsa, onda meniń aqyr aıaǵynda rýhanı da, materıaldyqta jaǵdaılarym eptep te bolsa jeńildep qalar edi. Ony men "Tamasha aıym – tamyzym" ("Avgýst – mesás sváshennyı") dep ataımyn. Eger baspamen shartqa otyrsam, onda sol tamyz aıynda otyrýym kerek. Ádette, olar kelesi jyldyń shartyn sol aıda jasaıdy. Bul – birinshiden, al, ekinshiden, tamyz – jazdyń aqyrǵy aıy; úshinshiden, meniń jortýyldarym da bitedi, qalaı degenmen men endi jas emespin ǵoı, mine 44-ke keldim. Árıne, bul meniń jastyǵymnyń sońy. Jazdan keıin kúz keledi. Sondyqtan men tańdamalymnyń atyp "Tamasha aıym – tamyzym" dep qoımaqpyn. Qudaı, qoldaı gór, armanym oryndalsa eken! Rızalyqpen ólý úshin, uzaǵyraq, ǵumyr syılaı kór, qudaı!..) * * * 12 fevralá 1976 g. Staraıa bolezn. Bolnısa. Lechenıe. Ot I ıanvará po 15 fevralá. Vıdat, bolezn moıa sereznaıa... Eslı vrachı ne vrýt, eslı pravılno postavılı dıagnoz, to mená spastı mojet tolko chýdo. Na etot raz ıa sam osoznal, chto ıa deıstvıtelno bolen. Pohýdel zdorovo. Samochývstvıe preskvernoe. Ýstalost obshee nedomoganıe. Da eshe gryja, otkýda vzálas proklátaıa, ne znaıý; ranype ı v pomıne ne bylo; meshaet povsúdý. V konse etogo mesása naznachena operasıa. Moı "Izbrannye" poshlı pod nazvanıem "Ómirdastan", po svoeı vole. I verstký, ı podpısnýıý samomý chıtat ne ýdalos, ız-za boleznı. Ne znaıý, kak ona vygládıt. Odnım slovom, bednýıý moıý ıa ostavlál na proızvol sýdby. Ia prekrasno znaıý, kak otnosátsá moı kollegı k moım tvorenıam... Pod lúbym predlogom onı gotovy zadet mená konspıratıvno. Zakonchıl chetvertýıý tetrad, ot korochkı do korochkı ıspısano, chastkotoroı v bolnıse, chastdoma. Itaq ý mená gotov eshe odın novyı sbornık stıhov. Daıte mne skoree ızdatelá, a ıa obespechý ego novymı stoıashımı veshamı. Ia ne prıvyk pısat stıhı ýryvkamı, kogda kak, gde popalo. Net! Poezıa – eto poryv dýshı. Kogda poryv poıavláetsá, nado sıdet ne otryvaıas ot raboty. Komý kak, a ıa ne vstaný, poka ne ıssýshý, ne vyjmý vse sokı vdohnovenıa. Bolezn boleznú, no rabotalos otlıchno. Inogda daje ono (tvorchestvo) ıseláet mená ot vseh nedýgov. Stıhotvorenıa prejde vsego naprájenneıshıı trýd, trýd kropotlıvyı, nervnyı. Lúbıt ýedınenıa ı pokoı. Eslı vo vremá takogo naprájenıa na poldoroge ıa ostanovlús, to potom trýdno býdet mne gnatsá za myslámı. Otvykný ot prejnego azarta. (Eski aýrý. Aýrýhana. Emdelý. 11-ánvardan 5-fevralǵa deıin. Aýrýyn ońaı bolmasa kerek. Eger dárigerler aldamasa, dıagnozdy durys qoıǵan bolsa, onda meni tek bir keremet kúsh qana saqtap qalady. Bul joly shynynda da aýrý ekenimdi men ózim de uǵyndym. Qatty júdedim. Kóńil kúıim nashar. Sharshadym, búkil óne boıym syrqat. Onyń ústine jaryq degen kesel jabysypty, qarǵys atqyrdyń qaıdan paıda bola ketkenin bilmeımin. Buryn múlde qaperimde joq nárse, ábden kedergi boldy. Osy aıdyń aıaǵynda operasıaǵa belgilep otyr. Meniń "Tańdamalym" óz kelisimimmen "Ómirdastan" degen atpen ketti. Aýrýyma baılanysty qalyptasyp da, sońǵy qolqoıymyn da ózim qaraı almadym. Qalaı bolyp shyǵaryn bilmeımin. Bir sózben aıtqanda, baıǵusty taǵdyrdyń tálkegine tastadym. Óz áriptesterimniń meniń shyǵarmama qalaı qaraıtyndaryn tym jaqsy bilemin. Kez kelgen syltaý taýyp, olar meni bildirmeı bir ilip qalýǵa daıyn týrady. Jartysyn aýrýhanada, jartysyn úıde, aldyńǵy tysynan artqy tysyna deıin túgel jazylǵan tórtinshi dápterdi bitirdim. Sonymen, meniń taǵy bir jańa jınaǵym daıar. Maǵan tezdetip baspager taýyp berińdershi, men ony jańa tatymdy dúnıelermen qalaı qamtamasyz eter ekem. Men óleńdi úzip-julqyp, oraıy kelgende, kezi kelgen jerde jazýǵa ádettenbegem. Joq! Poezıa – jan bulqynysy. Bulqynys paıda bolǵanda, qalamnan qol úzbeı otyrý kerek. Kimniń qaıtetinin qaıdan bileıin, men ózim shabyttyń búkil sólin syǵyp alyp, qur súlderin qaldyrǵansha ornymnan turmaımyn. Aýrýdyń aty aýrý, biraq jumys óte jaqsy isteldi. Keıde ol (shyǵarmashylyq) meni búkil syrqatymnan saýyqtyryp jiberedi. Óleń shyǵarý – eń áýeli qajyrly eńbek. Azapty, júıkege salmaq salatyn jumys. Ońashalanýdy jáne tynyshtyqty súıedi. Eger men ondaı tolǵaq ústinde jarym jolda toqtaı qalsam, keıin onda oı sońynan qýalaý maǵan qıyn. Alǵashqy qumarlyqtan ajyrap qalam). * * * 14 fevralá 1976 g. Eslı kogda nıbýd, kogo nıbýd ınteresýet moıa jızn, moe tvorchestvo, ıa vot chto skajý ım: Dorogıe tovarıshı moı! Eslı Vy deıstvıtelno namereny ıssledovat moıý bıografıý, moe tvorchestvo, to ne zabýdte prochestvse, chto napısano mnoıý. I proshý ne otdeláıte mená ot moıh stıhotvorenıı. Napomınaıý, chto moe stıhotvoernıe nıchego ne sostavláet otdelno. Ono sovokýpno kak poema. Estnachalo ı kones. Eto vrode by zov ınogda ocharovannoı, ınogda razocharovannoı dýshı. Mnımoe perejıvanıe, mnımaıa lúbov ı radost mnımyı patrıotızm ı t.d. – vrag poezıı. Ne nado tvorıt radı raspolojenıa pýblıkı, a nado radı raspolojenıa Dýha. Kajdyı pıshýshıı chelovek mojet rassmeshıt, razvolnovat chıtatelá (eto zavısıt ot ego masterstva), no chtoby voıtı v ego dýshý, prochno ostatsá v ego památı, nado byt predelno otkrovennym, dýshevnym ı ponátnym. Inogda tvoı obrazy ı praobrazy obyknovennoı, ponımaıýsheı pýblıkoı otkladyvaetsá na zadnıı plan. Kajdyı chıtatel v hýdojestvennom proızvedenıı ıshýt sebá, chastısý svoeı dýshı. Poetomý ıa cherez svoego "Ia", ne ýtaıvaıa, v stıhah vel letopıs svoeı jıznı. Týt ı gorestı ı radostı moeı dýshı, kotorye ıa dýmaıý, doljno otrajatsá v chýjıh serdsah. I taq drýzá, vse moe tvorenıe – eto lısh tolko odna selaıa poema. Poema o jıznı ı smertı, o perejıvanıı ı radostı cheloveka. Eslı ne verıte, poprobýıte-ka sobrat vse moı stıhotvorenıa ı sostavıt sbornık. I ýchtıte, chtob kajdoe moe stıhotvorenıe stoıalo na svoem meste, t.e. po godam ı po rostý, a potom prochtıte, ne otryvaıas. Na sújet mojete ne obrashat vnımanıe, a sledıte za kompozısıeı, arhıtektonıkoı... Eslı tam mená net, net poeta! Togda kaznıte mená kak hotıte. (Eger bir kezderde meniń ómirim, shyǵarmashylyǵym áldekimniń kóńilin aýdara qalsa, olarǵa bylaı der edim: Meniń qymbatty dostarym! Eger sender shynymen meniń ómirbaıanymdy, shyǵarmashylyǵymdy zerttemek bolsańdar, onda men ne jazsam, sonyń bárin túgel oqyp shyǵýdy umytpaǵaısyńdar. Meni óz óleńderimnen bólip qaramaýlaryńyzdy ótinem. Esterińde bolsyn, meniń jeke óleńim ózinshe eshteńe quramaıdy. Ol poema ispetti birtutas. Basy jáne aıaǵy bar. Ol keıde kúlimdegen, keıde túńilgen janymnyń únindeı. Jalǵan kúıinish, jalǵan mahabbat pen qýanysh, ótirik patrıotızm jáne taǵy-taǵylar – poezıanyń jaýlary. Kópshiliktiń kóńilin aýlaý úshin emes, janyńnyń jaıbaraqaty úshin jazý kerek. Árbir jazatyn adam kúldire de, abyrjyta da alady (bári onyń sheberligine baılanysty), biraq onyń janyna kirip, esinde myqtap qalý úshin, barynsha ashyq, sezimtal ári túsinikti bolý qajet. Kádimgi túsine biletin kópshilik keıde seniń obrazdaryń men praobrazdaryńdy keıinge ysyryp tastaıdy. Árbir oqyrman kórkem shyǵarmadan ózin, óz janynyń quramdaryq izdeıdi. Sondyqtan men ózimniń "Menim" arqyly jasyryp jappaı ómirimniń shejiresin jasap shyqtym. Janymnyń basqa júrekterge óz sáýlesin túsirýge tıis muńy men qýanyshy – bári sonda. Sonymen, dostar, búkil meniń jazǵanym – bar-joǵy bir ǵana búgin poema. Adamnyń ómiri men ólimi, qam jeýleri men qýanyshy týraly poema. Eger nanbasańdar, barlyq óleńimdi jınap bir jınaqqa toptastyryp kórińdershi. Esterińde bolsyn, árbir óleńim óz ornynda tursyn, ıaǵnı jylyna jáne boıyna qaraı, sonan soń kóz almaı oqyńdar. Sújetine kóńil aýdarmaı-aq qoıýlaryńa bolady, al kompozısıasy men arhıtektonıkasyna zer salyńdarshy. Eger men onda bolmasam, onda aqynnyń da bolmaǵany). * * * 14 fevralá 1976 g. Kto ız sovremennoı molodejı lomaet golový nad chtenıem "Evgenıı Onegın" Pýshkına ılı "Chaıldom Garoldem" Baırona? Edva lı naıdetsá. Ia somnevaıýs, hvatıt lı terpenıa ý nıh prochestdo konsa Lermontovskıı "Demon". Nyneshnee pokolenıe jıvet segodnáshnım dnem. Dlá nıh jızn ne teatr, a mımoletnaıa estrada. Onı v chýdesa ne verát; dlá nıh nıchto ne chýdo; ý nıh vkýsy bystro menáútsá. Im chýjdo, mne kajetsá, glýboko myslıt, poznat sebá ı drýgıh. A chto, eslı, nazlo ım, napısat roman v stıhah pro ıh jızn, na ıh je leksıkone? S etım zastavlát ıh, zlodeev? (Qazirgi jastardyń qaısysy Pýshkınniń "Evgenıı Onegınin" nemese Baıronnyń "Chaıld Garoldin" oqyp basyn qatyrady. Ondaılar zorǵa tabylar. Lermontovtyń "Shaıtanyn" aıaǵyna deıin oqyp shyǵýǵa olardyń shydamy jeter-jetpesine kúmándanam. Qazirgi urpaq búgingi kúnimen ómir súredi. Olar úshin ómir teatr emes, óte shyǵatyn estrada. Olar keremetke de nanbaıdy: olarǵa eshteńe keremet emes; olardyń talǵamy tez ózgeredi. Maǵan tereń oılaý, ózin jáne ózgeni taný olarǵa jat sıaqty bop kórinedi. Eger qasaqana solardyń ómiri jaıynda solardyń óz sóıleý mánerinde óleńmen roman jazsa qaıter edi? Sol arqyly májbúr etse kóksoqqandardy ?..) * * * 16 fevralá 1976 g. Bez hýdojestvennoı krıtıkı ne sýshestvýet hýdojest-vennaıa lıteratýra. Ona (krıtıka) doljna brat na sebá ochen mnogoe. Krıtıka doljna byt ı sýdeı, ı advokatom, ı, kogda neobhodıma, doljna byt ochen sýrovym, da jestokım obvınıtelem. Inache lıteratýra, da ı voobshe ıskýsstvo napomınaet pervobytnoe obshestvo. Kajdyı deıstvýet po svoemý, prı tom soznavaıa, chto deıstvýet ne horosho, ınstınktıvno, ne hýdojestvenno. Odnako, lezet ı lezet. Vo vsem etom vınovata krıtıka. Net ý nas zdorovoı krıtıkı. Net ee zdorovye, spravedlıvye, ýmeıýshıe predstavıtelı. Esttolko podhalımy. Onı mejdý soboı sorevnýıýtsá voshvalát togo ılı drýgogo avtorıteta. S etım onı ogorajıvaıýt sebá, chtoby vechno ostatsá lıteratýrnym nahlebnıkom. Etı ýra- krıtıkı ne razlıchaıýt hýdojestvennogo proızvedenıa ot haltýry. Ý nıh na pervom plane stoıt sam avtor. Kto on takov, kakov on post zanımaet. A v tenı takıh haltýrshıkov medlenno pogıbaıýt talanty. (Kórkem synsyz kórkem ádebıet ómir súrmeńdi. Syn óz moınyna talaı nárseni alýǵa tıis. Syn qazy da, advokat ta bolýy kerek, al qajet bola qalǵan jaǵdaıda ol óte qatal meıirimsiz aıyptaýshy da bola bilýi kerek. Áıtpese, ádebıet, jalpy óner ataýly alǵashqy qoǵam qurylysyn elestetedi. Árkim óz bilgeninshe, munysy jaqsy emestigin seze tura, jabaıy túısikpen, kórkemdikke jat áreket jasaıdy. Alaıda kımeleı beredi, kımeleı beredi. Sonyń bárine syn kináli. Bizde durys syn joq Onyń taza, ádil, bilgir ókilderi joq Tek jaǵympazdar bar. Olar bedeldilerdi maqtaý úshin ózara jarysqa túsedi. Olar sol arqyly ádebıettiń asyraýynda ózderiniń qala berýin qamtamasyz etedi. Bul ýrashyl-synshylar kórkem shyǵarmany shatpaqtan ajyrata almaıdy. Olar úshin avtordyń ózi birinshi orynda turady. Onyń kim, qandaı qyzmette ekenine kóńil aýdarady. Al ondaı shatpaqaılardyń kóleńkesinde talanttar birte-birte sóne beredi.) * * * "...A skolko pogıblo sıvılızasıı ı velıkolepnyh proızvedenıı ıskýsstva tolko potomý, chto v svoe vremá ne bylo horoshıh krıtıkov". ("Tek qana óz ýaqytynda jaqsy synshylardyń bolmaýynan qanshama órkenıet pen ǵajaıyp óner týyndylary quryp ketti eken deseńshi!") Chehov. * * * Ý kogo net opredelennogo, zdravogo vzgláda na jızn, na obshestvo, v kotorom on jıvet, tot ne poet. Tot chelovek ne ımeet pravo schıtat sebá dýmaıýshım grajdanınom obshestva, ne tolko poetom. Nastoıashıı sovremennyı poet doljen byt, prejde vsego mysláshım, t.e. fılosofom. Golaıa krasota poezıı podobna k goloı krasavıse, eıý mojno lısh polúbovatsá. Obázannostpoeta ne obrısovat, ne opısyvat, a raskryt taıný krasoty, chto ımenno sprátano za toı krasotoı. Kak opytnyı dıagnostıq sovremennyı poet doljen nashýpyvat púls vremenı, doljen bolet boleznú epohı obshestva. Byt fılosofom v poezıı, eto znachıt osoznat okrýjaıýshıı mır, poznat sýt vesheı. Odnako ne nado byt holodnym, rassýdıtelnym fılosofom, nado do konsa ostatsá "ınjenerom chelovecheskıh dýsh"... (Ómirge, ózi ómir súrip otyrǵan qoǵamǵa belgili bir kózqarasy joq adam aqyn emes. Ondaı adamnyń ózin aqyn ǵana emes, qoǵamnyń oılaı biletin azamatymyn deýge de qaqysy joq. Qazirgi naǵyz aqyn aldymen oıshyl, ıaǵnı fılosof bolýy qajet. Poezıanyń jalań sulýlyǵy jalańash sulýǵa uqsaıdy: ony tek qyzyqtaýǵa ǵana bolady. Aqynnyń mindeti sýrettep shyǵý, baıandap berý emes, qaıta sol sulýlyqtyń qupıasyn, onyń ar jaǵyndaǵy naq sol jasyryndy ashyp berýde. Osy zamanǵy aqyn tájirıbeli qubylnamashydaı ýaqyt tamyryn dál basyp, dáýirdiń, qoǵamnyń dertin óz dertindeı qabyldaýǵa tıis. Poezıada fılosof bolý degen sóz – ózin qorshagan álemdi uǵyný, ár zattyń mánin bilý. Alaıda salqynqandy, aqylgóı fılosof bolý jaramaıdy, aqyryna deıin "adam janynyń ınjeneri" bolyp qalý kerek...) * * * 17 fevralá 1976 g. Kakoı poet ne vospevaet prırodý? No s kakoı storony podhodıt k neı? Eto – vopros. Naprımer, vozmem Pýshkına. Ý nego prıroda ı chelovek ı ego nastroenıe edıny. V poezıı Pýshkına chelovek ı prıroda vospeto vmeste, ne otstavaıa drýg ot drýga. V kakom nastroenıı cheloveq v takom je polojenıı okajetsá prıroda ılı naoborot. Onı zavısımy drýg ot drýga. Mne kajetsá... (Qaı aqyn tabıǵatty jyrlamaıdy? Biraq qaısysy qaı jaǵynan keledi? Bul – suraq Mysaly, Pýshkındi alaıyq Onda tabıǵat pen adam jáne onyń kóńil kúıi birtutas. Pýshkın poezıasynda adam men tabıǵat birge jyrlanady, bir-birinen qalyspaıdy. Meniń oıymsha...) * * * Hvala ı chesttem lúdám, kotorye jıvýt segodnáshnım dnem, segodnáshneı jıznú. Provel den horosho, ı hvatıt. Provestı jızn svoıý v dostatke bez nýjdy, bez perejıvanıı, ostavıt horoshee, bogatoe nasledstvo vot smysl jıznı dlá nıh. Chto je, pravılno onı delaıýt. K chemý stremlús ıa, jertvýıa soboı?! Jertvýıa vsemı?! Vse k chertám! V konse konsov, ıa ved toje doljen polzovatsá vsákımı zemnymı blagamı... No kak?! (Búgingi kúnmen, búgingi ómirmen ǵana tirshilik jasap jatqan adamdardyń dańqy men ataǵy arta bersin. Bir kúnin jaqsy ótkizdi me, jetedi. Olar úshin ómirdiń máni – óz ǵumyryn qyjalatsyz molshylyqta, ýaıym-qaıǵysyz ótkizip, artyna jaqsy, baı mura qaldyrý. Nesi bar, olardiki durys. Ózimdi qurbandyqqa berip, men nemenege talpynam? Bárin qurbandyqqa qıa otyryp?! Shaıtan alsyn bárin! Túptep kelgende, jer betindegi jaqsylyqtyń rahatyn meniń de kórýim kerek qoı. Biraq qaıtip?!) * * * V odno ıa tverdo verú, chto poezıa ýmret vmeste s estestvom, t.e. s chelovekom ı prırodoı. Pýstocherstveet dýsha chelovechestva, vse ravno ostanetsá odın razýmnyı chelovek. Tot – poet. Poslednee slovo za nım. (Men bir nársege – poezıanyń tirshilikpen birge, ıaǵnı adammen, tabıǵatpen birge óletinine – kámil senemin. Adamzat jany qatygez tartsa tarta bersin, qaıtse de bir parasatty adam qalady. Ol – aqyn. Aqyrǵy sóz soniki.) * * * Chto doljen ımet poet, chtoby byt poetom? Pervoe: talant. Talant s obrazovanıem, s erýdısıeı (dıplom ne obázatelno). Vtoroe: sovest chtoby stydıtsá samomý pered soboıý, prochtá slabye veshı. Trete: Prostotý. Pýstne genıalnýıý kak ý Pýshkına ı Abaıa, no prostotý chelovecheskýıý, chtoby byt ponátnym drýgım. Ne ýmnıchat, ne rassýjdat, a vospevat. Chetvertoe: Intýısıý. Chego ne vıdát drýgıe, ývıdet ı poznat. Pátoe: Trýd, chtoby postoıanno sovershenstvovatsá. Shestoe: Dýh. Vsegda derjat sebá dýhovno bogatym. (Aqyn bolý úshin aqynda ne bolýy kerek? Birinshi: talant. Bilimdi, suńǵyla talant (dıplom mindetti emes). Ekinshi: uıat, óziniń nashar óleńderin oqyǵanda ózinen ózi uıalý úshin. Úshinshi: qarapaıymdylyq Pýshkın men Abaıdikindeı bolmasa da, basqalar túsinetindeı adamdyq qarapaıymdylyq Aqyldymsymaý, túsindirmeý, tek jyrlaý. Tórtinshi: túısik. Basqalar kóre almaıtyndy kórý jáne taný. Besinshi: eńbek, únemi shyndalyp otyrý úshin. Altynshy: jan. Jan baılyǵyn ámánda saqtaý qajet). * * * 18-fevral 1976-jyl. Zdorove moe kak dom razrýshennyı. Poka popravkı ne chývstvýıý. Osobenno trýdno pod ýtro. Kak býdto by kamen lejıt v grýdı, tájelo, pod pravymı rebramı chto-to daet znat o sebe. Pechenka lı, legkıe lı, ne znaıý. Trýdno predstavlát otkýda ý mená stolko bolezneı: 1. Sırroz pechenı (sam ne verú, vrachı govorát...) 2. Vnýtrennıı krovotochashıı gemoroı (s 1972 goda). 3. Gryja (s 1975 goda). 4. Radıkýlıt. 5. Gastrıt. 6. Revmatızm. 7. Golovnaıa bol. 8. Bessonısa. Serdse! Tolko ono – odna moıa opora. (Meniń densaýlyǵym qıraǵan úı sıaqty. Ázirshe túzelgen sıqym baıqalmaıdy. Ásirese tańǵa jýyq qıyn. keýdemdi tas basyp jatqandaı aýyr, oń jaq qabyrǵamnyń astynan áldene syzdaıdy. Baýyr ma, ókpe me, bilmeımin. Osynshama aýrýdyń qaıdan jabyqanyn maǵan elestetýdiń ózi qıyn: 1. Baýyrdyń qataıýy (dárigerler solaı deıdi, ózim senbeımin). 2. Qantalaǵan kóteý (1972-jyldan). 3. Jaryq (1975-jyldan) 4. Qýıań. 5. Gastrıt. 6. Revmatızm. 7. Bas aýrýy. 8. Uıqysyzdyq Júrek! Meniń jalǵyz tiregim – tek sol). * * * 25 fevralá 1976 g. Bessporno, nash fólklor bogatyı. Ego mojno postavıt na ýrovne s lúbym fólklorom lúbogo naroda. Eslı sravnıt nash fólklor s nasheı lıteratýroı, to poslednáá vygládıt kýda bednee. Eto ot togo, chto ona eshe moloda, eshe ne okrepla. Pıshýshıh hot otbavláı, a napısannye (sereznye polnokrovnye) eshe maly. My dovolstvýem kolıchestvom napısannyh. Ne pora lı zadýmyvatsá nad tem, chto hýdojestvennaıa lıteratýra ne trýd kollektıvnyı. Ona rojdaetsá glýboko ındıvı-dýalno. Ona ne ochet, ne fotografıa opredelennogo vremenı. Ona doljna perejıt ıspytanıa obshestva epohı. Kılometrovye spıskı ne sostavláút lıteratýrý, kogda ee dostoınstva mıllımetrovye... (Fólklorymyzdyń baı ekeni daýsyz. Ony kez kelgen halyqgyń kez kelgen fólklorymen qatar qoıýǵa bolady. Eger fólklorymyzdy ádebıetimizben salystyrsaq onda sońǵysy kádimgideı kedeı kórinedi. Ol onyń áli jasandyǵynan, býyny qatpaǵanynan. Jazǵyshtar kóp bolǵanmen, jazylǵany (mándi, tolyqqandysy) áli az. Biz jazylǵan nárseniń sanyna qarap qaryqpyz. Kórkem ádebıet ujymdyq eńbek emes ekenin oılaıtyn ýaqyt jetpedi me? Ol meılinshe daralyqtan týady. Jáne belgili ýaqyttyń esebi de, fotografıasy da emes. Ol qoǵamnyń, dáýirdiń synynan ótýge tıis. Eger qalir-qasıeti mıllımetrlik qana bolsa, shaqyrymǵa sozylǵan tizimder ádebıetti quraı almaıdy.) * * * 28 fevralá 1976 g. Eslı by ne bolezn, etot god dlá mená nachalsá neploho. Vyshlı "Izbrannye" – "Ómirdastan" tırajom 15 tysách; vesma neploho. Po soderjanıý, po tematıke mená ýdovletvoráet. Ýdıvıtelno to, chto napısannye mnoıý 10– 20 let tomý nazad chıtaıýtsá kak novye. Vse na meste... (Átteń, aýrýym bolmasa, bıylǵy jyl men úshin jaman bastalmady. "Ómirdastan" – tańdamalym on bes myń dana bop shyqty: asa jaman emes. Mazmuny, taqyryby meni qanaǵattandyrady. Budan 10–12 jyl buryn jazǵandarymnyń jańa dúnıedeı oqylatyny qýantady. Bári ornynda...) "Jazýshy" baspasynyń kórkem aýdarma bólimine Muqaǵalı Maqataevtan
You Might Also Like
