InfoHub Logo

1 synyp oqýshylarynyń mektepke beıimdelý deńgeıi (ata - analar jınalysy)

Bári de oqýdyń oıdaǵydaı bolyp, kóp yńǵaısyzdyq týdyrmaýyn qalaıdy. «Sen mektepte qalaı oqıtyn bolasyń?» - degen suraqqa bolashaq birinshi synyp oqýshylary «beske oqıtyn bolamyn» - dep senimdi túrde jaýap beredi. Jetistik degen túsiniktiń ózi de salystyrmaly bolǵanymen, mektepte jetistikke jetý, shynymen de, óte mańyzdy. Keıbir balalar mundaı qıynshylyqtardy eshkimniń kómeginsiz op - ońaı jeńedi. Biraq basqa da balalar bar – olar úshin mektepke, onyń tártibi men talaptaryna beıimdelý ońaıǵa soqpaıdy.

Mektepke beıimdelý degen ne, sonyń basyn ashyp alaıyq. Psıhologıada bul termın balanyń oılaýy men is - áreketi onyń mektep ortasyna úılesimdi «sáıkestenýine» múmkindik beretindeı ózgerýi dep túsindiriledi, ıaǵnı:
1. bala óziniń « istegim keledisin» mekteptiń «isteý keregine» sáıkes keltirýi kerek;
2. tapsyrmalardy (keıde balaǵa onsha qyzyqty emes) óz betimen oryndaýǵa úırenýi kerek;
3. mektep tártibin saqtaýǵa, onymen eseptesýge, óziniń tártibimen basqa balalarǵa kedergi keltirmeýge jáne muǵalimderdiń basyn aýyrtpaýǵa úırenýi kerek;
4. dostyq qarym - qatynas ornatyp, ony ustanýǵa, basqa balanyń unaýyna ne unamaýyna qaramastan onymen til tabysýǵa, tym bolmasa qarym - qatynas jasaýǵa úırenýi kerek;
5. mekteptegi oqýy – onyń «jumysy» ekenin, oqýshy bolý - óte mańyzdy ekenin túsinýi kerek!

Balalardyń beıimdelýi qalaı ótedi? Ata - analardyń biri balalarǵa oqý « onsha qıyn emes» dep, al endi biri «oqý qıyn, biraq kúshimiz jetedi» dep esepteıdi. Ata - analar úı jumysyn daıyndaý kezinde balalardyń teris emosıaǵa beriledi dep esepteıdi. Olardyń sebepteri retinde eńbekten sharshaý, rýhanı sharshaý, materıaldardy onsha uqpaý, tapsyrmany umytyp qalý, kóshirý kezinde qate jiberý, tapsyrmany oryndaǵysy kelmeýi atalady. Uıyqtarda balalardyń biri tyń, biri shamaly sharshańqy kóńil - kúıde bolý sebebi ne? Qıyndyqqa qaramastan, balalardyń kóbi oqýǵa oıdaǵydaı beıimdeledi. Biraq kómek kerek etetin balalar da bolady. Kimge kómek kerek ekenin qalaı anyqtaýǵa bolady? Ádette mektepke beıimdelýdiń 4 deńgeıi bolady: joǵary, orta, tómen jáne óte tómen.

Beıimdelýi joǵary deńgeıdegi bala mektepti jaqsy kóredi, oqýshy bolǵanyna qýanyshty. Ol úshin oqý jeńil, jańa bilimdi qyzyǵýshylyqpen qabyldaıdy jáne aınalasyndaǵylarmen qýana bólisedi, tapsyrmany mektepte de, úıde de yntamen oryndaıdy ( syrttaı baqylaý jasamaı - aq jáne qysym kórsetpeı - aq), sabaqta muǵalimdi yntasymen tyńdaıdy, ózi belsendilik tanytyp «baǵdarlamadan tys» bir nárse isteýge ne jattaýǵa qabiletti, «qoǵamdyq tapsyrmalardy» abyroımen oryndaıdy, synyptastarymen ońaı til tabysady.

Beıimdelýi orta deńgeıdegi bala da mektepke barýǵa qarsy emes, sabaqtarǵa da ket ári emes, synyptastarymen jáne muǵalimdermen jaqsy qarym - qatynasta, sabaqta berilgen materıaldy meńgerýge qabiletti, biraq mektepte de, úıde de eresekterdiń baqylaýynda, solardyń buıryǵymen ǵana jumys isteýdi qalaıdy. Óz betimen jumys mundaı balalarda «júrmeıdi». Mektepte bul balaǵa bilim emes, oqýshy dárejesi mańyzdyraq, sondyqtan ony jańany meńgerý emes, «bárin ereje boıynsha isteý» qyzyqtyrady. Qyzyqty bolǵan nárselerdi – jaqsy oryndaıdy – eger bir nárse shyqpaı qalsa ne «kóńilsiz» bolsa – oqý prosesi toqyraýǵa ushyraıdy jáne tek eresekterdiń kómegimen ǵana alǵa jyljıdy. Bir sózben, mundaı balalarǵa úzdiksiz baqylaý qajet, bilim alýǵa qulshynys bildirmeıdi, tikeleı múddesine qajet emes isterdi óz betimen isteýi nashar damyǵan. Mundaı birinshi synyp balasyna úıde qarap, sabaq qaraýy birneshe saǵatqa sozylyp ketpeýin qadaǵalasa, al mektepte muǵalimnen «balaǵa asa kóńil bólýdi» ótinse (jumys isteýge yntalandyrý úshin) – bári de jaqsy bolady.

Beıimdelýi tómen deńgeıdegi balalar budan da kóp nazar aýdarýdy qajet etedi. Mundaı balalar mektepke teris kózqarasta nemese nemquraıly bolady, sabaqta buıyǵy, «joq» sekildi. Nemese, kerisinshe, jıi tártip buzady, oqý materıalyn tolyq meńgermeıdi, jumysty óz betimen qıyndyqpen jáne kóńilsiz oryndaıdy, úı tapsyrmalaryn anda - sanda oryndaıdy ( sonyń ózinde jaqyndarynyń baqylaýy jáne qysymy arqyly). Jańa materıaldy meńgerý úshin oǵan muǵalimi men ata - analarynyń kómegi qajet: birneshe ret tolyq túsindirý jáne qaıtalaý, basqalarǵa qaraǵanda kóp ýaqyt bólý sıaqty. Qoǵamdyq jumystardy bul balalar yntasyz oryndaıdy, kóbinese synypta joldastary - dostary bolmaıdy, kerek dese balardyń esimderin de jyl aıaǵyna deıin bilmeýi múmkin.

Tórtinshi deńgeı «qaterli» dep atalady, bul rasynda da bala úshin de, ata - ana úshin de, muǵalimder úshin qaterli. Eń aýyr jaǵdaıda balanyń jumysynan ne talap etilgenin múldem túsinbeıtinin kórýge bolady. Ondaı balalar jeke jumysta úlkendermen qarym - qatynasqa túsip, onyń nusqaýlyqtaryn túsine alady, osyny eskerip, bastapqy kezde muǵalimmen jeke jumystar jasalady.

Eger sizdiń balańyzdyń beıimdelý deńgeıi tómen bolsa, – oǵan kómektesińiz, áıtpese balany alda «mektep nevrozy» kútip tur.

Eger siz balanyń boıynan beıimdelýdiń tómen deńgeıi belgilerin baıqasańyz, balaǵa da, sizge kómek kerek ekenin bilgenińiz durys! Kómek suraýdan uıalmańyz! Muǵalimder men psıhologtardyń sizge kómektese alatynyna senimdi bolyńyzdar!

Ata - analarǵa usynys:
1. Balany jaılap oıatyńyz: oıanǵanda ol sizdiń kúlimdegenińizdi kórip, erkeletken daýysyńyzdy estisin. Tań atpaı ony usaq - túıekpen asyqtyrmańyz, keshe eskertken bolsańyz da, qatelikteri men jańsaqtyqtary úshin kinálamańyz.
2. Balany mektepke tańǵy assyz jibermeńiz: mekteptegi tamaqtanýǵa deıin oǵan kóp jumys isteý kerek bolady.
3. Qoshtasarda eskertý, aqyl aıtyńyz: tentek bolma, ózińdi jaqsy usta, búgin jaman baǵalar bolmasyn jáne t. b. Balaǵa sáttilik tileńiz.
4. BÚGİN QANDAI BAǴA ALDYŃ degen sózdi umytyńyz. Mektepten keıin balany baıypty qarsy alyńyz, oǵan kóp suraqtar qoımańyz, bosańsýǵa múmkindik berińiz.
5. Eger balańyzdyń renjýli, biraq úndemeıtinin baıqasańyz, surap qınamańyz, saıabyrlanǵan soń ózi aıtady.
6. Muǵalimniń eskertýin estı sala, ursysýǵa asyqpańyz, muǵalimmen balanyń qatysýynsyz sóılesýge tyrysyńyz.
7. Mektepten kele balaǵa sabaq oryndaýǵa asyqtyrmańyz, kúsh jınaýǵa 2 - 3 saǵat qajet (1 synypta 1, 5 saǵat uıyqtap alǵany jaqsy). Sabaq daıyndaýǵa tıimdi ýaqyt - 15 - 17 saǵat aralyǵynda.
8. Bir otyrǵannan barlyq sabaqty oryndatpańyz, 15 - 20 mınýt sabaqtan keıin 10 - 15 mınýt úzilis qajet.
9. Sabaq oryndaǵanda ústinen tónip turmańyz, ózine jumys isteýge múmkindik berińiz, biraq sizdiń kómegińiz kerek bolǵanda sabyrlyq saqtańyz. Baıypty sóılep, qoldaý, maqtaý qajet.
10. Balanyń bas aýrýyna, sharshaýyna, kóńil - kúıiniń nasharlaýyna shaǵymdansa, nazar salyńyz. Bul kóbinde qajýdyń, sabaqtaǵy qınalýdyń basty kórsetkishteri bolady.