InfoHub Logo

İİ BÓLİM. 19 ǵasyrdyń birinshi jartysyndaǵy Qazaqstannyń áleýmettik - ekonomıkalyq jáne saıası jaǵdaıy. Qazaqstandaǵy handyq bıliktiń joıylýy
Konspekt
19 ǵasyrdyń I jartysynda jergilikti ónerkásip pen kásipshiliktiń jańa salalary qalyptasty. Ertis, Jaıyq, Kaspıı, Zaısan kóli mańaıynda qazaqtar balyq aýlaýdy turaqty kásipke aınaldyrdy. Qazaqstannyń batys, soltústik - shyǵys aýdandarynda tuz óndirý jáne ony satý jolǵa qoıyla bastady. Shyǵys, ortalyq aımaqtarynda tústi metaldar, tas kómir óndiretin ken oryndary ashyldy.
19 ǵasyrdyń I jartysy – Qazaq eliniń Orta Azıa handyqtarymen, Sibirmen, Sın ımperıasymen saýda baılanystaryn keńeıte túsken kezeń. 1803 jylǵy 19 mamyrda Reseı úkimeti kerýender qaýipsizdigin qamtamasyz etý maqsatynda kópesterge ózderin qorǵaıtyn qarýly top ustaýyna ruqsat berdi. İri saýda ortalyqtary – Petropavl (Qyzyljar), Aqmola, Oral, Semeı, Buqtyrma, Orynbor, Omby. Qazaqstannyń batys óńirindegi iri saýda ortalyǵy Kishi Orda (han Ordasy) boldy. Orta Azıamen saýda baılanysyn damytýda Petropavl qalasy erekshe boldy.
Halyq arasynda yqpaly kemigen handar patsha ókimetiniń bılep - tósteý saıasatyna qarsylyq kórsete almady. 1781 - 1819 jyldary Orta júzdi basqarǵan Ýálıdiń qatigezdigi halyqtyń narazylyǵyn týǵyzdy. Patsha úkimeti 1815jyly ekinshi han etip Bókeıdi taǵaıyndady. Bókeı – 1817 jyly, Ýálı – 1819 jyly qaıtys bolǵannan keıin Orta júzge han taǵaıyndalmady. 1822 jyly “Sibir qyrǵyzdarynyń jarǵysy” shyqty. Avtory – Sibir general - gýbernatory M. M. Speranskıı. 1822 jylǵy “Jarǵynyń” basty maqsaty – Qazaqstannyń soltústik - shyǵys óńirinde ákimshilik, sot, saıası basqarýdy ózgertý, rýlyq - feodaldyq tártipterdi álsiretý. Orta júz ákimshilik jaǵynan aýyl, bolys, okrýg bolyp bólindi. Aýyl 50 - 70 shańyraqtan, bolys 10 - 12 aýyldan, okrýg 15 - 20 bolystan quraldy. Okrýgter Omby oblystyq basqarmasyna baǵyndy. Olardy basqarý okrýgtik prıkazdarǵa júkteldi. Cóz júzinde okrýgti bıleý aǵa sultanǵa berilse de, isti sheshýde kópshilik pikir alysý júıesin engizý olardyń rólin álsiretti. Orta júz jáne Uly júzdiń bir bóliginiń terıtorıasy “Sibir qyrǵyzdarynyń oblysy”dep ataldy.
Batys Sibir general - gýbernatorlyǵyna Tobyl, Tom, Omby, Sibir qyrǵyzdarynyń oblystary kirdi. Ortalyǵy – Tobyl, keıin Omby (1839 jyldan bastap). Okrýgter – Qarqaraly, Kókshetaý (1824 j), Baıanaýyl (1826 j), Aıakóz (1831 j), Aqmola (1832 j), Úshbulaq (1833 j), Amanqaraǵaı (1834 j), 40 - 50 jyldary qurylǵan Kókpekti, Qusmuryn, Alataý. Bolys sultandary ómirlik merzimge saılanyp, bılik muragerlikpen berildi. Aýyl starshyndary men aǵa sultandar 3 jylǵa saılandy. Aǵa sultandardy tek sultandar ǵana saılady. Olarǵa maıor áskerı sheni, al 10 jyldan keıin dvorándyq ataq berildi.
Sot isi 3 - ke bólindi: qylmystyq ister, talap etý, shaǵym aıtý. 1822 jylǵy reforma Qazaqstandy basqarýdy jeńildetip, ózara rýlyq qyrqystarǵa soqqy berdi. Orta júzde handyq bılik joıyldy. 1824 jyly Orynbor gýbernatory P. K. Essenniń “Orynbor qazaqtaryn basqarý jónindegi Jarǵysy” qabyldandy. 1824 jyly Kishi júzdiń sońǵy hany Sherǵazy Orynborǵa qyzmetke shaqyrylyp, Kishi júzdegi handyq bılik joıyldy.
Bókeı Ordasyndaǵy handyq bılik 1845 jylǵa deıin saqtaldy.
Konspekt suraqtar
1. Kópesterge qarýly top ustaýǵa ruqsat qaı jyly berildi?
2. Qazaqstannyń batysyndaǵy iri saýda ortalyǵy:
3. 1781 - 1819 jyldary han bolǵan Orta júz bıleýshisi:
4. 1822 jylǵy «Sibir qyrǵyzdarynyń Jarǵysynyń» avtory:
5. 1822 jylǵy “Jarǵynyń” basty maqsaty:
6. 1822 jylǵy “Jarǵyǵa” sáıkes Orta júzdegi ákimshilik - basqarý qansha satyǵa bólindi?
7. 1822 jylǵy Jarǵy boıynsha okrýgter qaıda baǵyndyryldy?
8. Sibir qazaqtarynyń okrýginiń aýmaǵy:
9. Kókshetaý okrýgi quryldy:
10. Aǵa sultandy kim saılady?
11. 1822 jylǵy Jarǵy boıynsha muragerlikpen beriletin bılik:
12. 1822 jylǵy Jarǵy boıynsha qylmystyq ister qaıda qaraldy?
13. Sheteldermen kelissóz júrgizýge kim quqyly boldy?
14. Orta júzde handyq bılik qaı jyly joıyldy?
15. «Orynbor qazaqtaryn basqarý jónindegi Jarǵysyn» kim daıyndady?
16. Kishi júzdiń sońǵy hany:
17. Jergilikti ónerkásip pen kásipshiliktiń jańa salalary qalyptasqan kez:
18. Bókeı Ordasy qaı jyly quryldy?
19. «Sibir qazaqtarynyń jarǵysyna» sáıkes Orta júzdegi bılik qandaı ákimshilik bólikke bólindi?
Taqyryptyń testi