1929-1931 jyldardaǵy sharýalar kóterilisi
Sabaqtyń taqyryby: Qaıtalaý: «1929 - 1931 jyldardaǵy sharýalar kóterilisi»
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Keńestik dáýirdegi halqymyz bastan keshirgen oqıǵalardy saralap, pikirlesý arqyly taldaı otyryp, oqýshylardyń tarıhı oqıǵalarǵa baǵa bere alý daǵdysyn damytý, alǵan bilimderin qaıtalaý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń oılaý qabileti men shyǵarmashylyq izdenis, daǵdylaryn synı turǵydan qalyptastyrý, erkin oıyn aıta bilý men sóıleý mádenıetine baýlý.
Tárbıelik: Oqýshylarǵa sol kezeńdegi qazaq halqynyń basyna tóngen aýyr qasiretten shyǵýdyń jolyn izdegen el azamattarynyń isterin úlgi ete otyryp, patrıottyq tárbıe berý.
Sabaqtyń túri: aralas
Sabaqtyń ádisi: suraq – jaýap, pikirlesý, ınteraktıvti
Sabaqtyń kórnekiligi: sýretter, karta, syzba, trek sqemasy, tarıhı kitaptar, ınteraktıvti taqta, beınefılm.
Qosymsha ádebıetteri: Kókish Rysbaıuly “Qazaqstan Respýblıkasynyń tarıhy”. Almaty, 1999j., T. Omarbekov “HH ǵasyrdaǵy Qazaqstan tarıhynyń ózekti máseleleri.” A - 2001j. Qosymsha gazet - jýrnaldar: Aqıqat 1993j. Sáýir “Qaraqumdaǵy qarýly qarsylyq”, “Balqashtaǵy bas kóterý”
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
• Oqý quralyn tekserip, oqýshylardy túgeldeý
• Oqýshylar zeıinin sabaqqa aýdarý
• Saıası jańalyqtarmen tanystyrý
Mine balalar búgin bizge qonaqtar kelip otyr.
«Kelgenshe qonaq uıalady,
Kelgen soń úı ıesi uıalady»- demekshi biz uıatqa qalmaýǵa tyrysaıyq. Bar bilimimizdi ortaǵa salaıyq.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý:
1. Sharýalar kóterilisiniń sebebi nede? Sebebi: Ǵasyrlar boıy qalyptasqan turmys ýkladynyń qıratylýyna, ortashalar men kedeılerdi kýlaktar retinde joıýǵa qarsylyq.
Sıpaty: Sharýalar buqarasynyń nıeti stıhıaly boı kórsetýlerden kórinis berdi.
2. Qozǵaýshy kúshi: Sharýalar buqarasy
3. Qarsylyq túri:
● qalalar men qurylystarǵa ketý;
● basqa aımaqtarǵa, tipti shetelge kóship ketý;
● ujymshar qozǵalysynyń belsendilerin, partıa, keńes, komsomol qyzmetkerlerin, sot oryndaýshylaryn óltirý;
● ózin - ózi qorǵaıtyn qarýly otrádtar qurý;
● ashyq kóteriliske shyǵý túrlerinde jasaldy;
4. Ortalyqtary:
● Semeı okrýgi halyq narazylyǵynyń iri oshaǵyna aınaldy. 1930 jyldyń aqpan aıynan mamyr aıyna deıin – Zyránov, Óskemen, Samar, Shemonaıha, Qatonqaraǵaı aýdandaryn qamtyǵan kúshti tolqýlar ótti.
● Torǵaı sharýalarynyń Batpaqqara kóterilisi Qazaq ólkelik komıteti tarapynan “bandıttik – basmashy qozǵalysynyń kórinisi” dep baǵalandy.
● Qaraqum aýdanyna Ortalyq, Batys, Ońtústik Qazaqstannan kóterilisshiler aǵylyp jatty. Bul kóterilisti Orynbordaǵy 8 - dıvızıa basyp tastady.
● Sozaq aýdanyndaǵy kóterilis tabandy ári sheber uıymdastyrylýymen erekshelendi. Kóterilisshiler aýdan ortalyǵyn basyp alyp, aýdan basshylaryn óltirdi.
5. Nátıjesi
● Ujymdastyrý jyldary respýblıka aýmaǵynda 372 jappaı tolqýlar men kóterilister oryn aldy.
● Keńes ókimeti 1916 jylǵy ult azattyq qozǵalysyn basyp janyshtaý úshin dalaǵa jazalaý ekspedısıasyn jibergen patsha ókimetiniń tájirıbesin qaıtalady.
● Mańǵystaý, Jylqosyn, Oıyl, Tabyn aýdandarynyń sharýalary Qazaqstan jerin tastap, Túrikmenstan, Qaraqalpaqstan aýmaǵyna, al bir bóligi Iran men Aýǵanstanǵa kóship ketýge májbúr boldy.
● Almaty okrýginiń kóptegen aýdandarynyń búlik shyǵarǵan aýyldary Qytaı jerine aýyp ketti.
● 1931 jyly kóktemde Qarqaraly okrýginiń Abyraly, Shyńǵystaý jáne Shubartaý aýdandarynda kóterilis jasaǵan sharýalar túgelge derlik qyryp tastaldy.
● Kompartıa 1932 jyly qyrkúıekte Qazaqstannyń aýylsharýashylyǵy jóninde qaýly qabyldady.
● Jasandy jolmen qurylǵan ujymsharlar taratylyp, halyqqa kúshtep qoǵamdastyrylǵan mal - múlki qaıtaryldy.
● 1935 jyly aqpanda ekpindi ujymshar músheleriniń sezi bolyp, aýylsharýashylyǵy arteliniń jańa úlgi Jarǵysy qabyldandy.
Testke nazar aýdaraıyq:
1. Ujymdastyrý jyldary respýblıka aýmaǵynda qansha tolqýlar men kóterilister oryn aldy? 372
2. Qazaqstanda 1929 - 31 jyldardaǵy qarýly kóterilistiń sebebi ne?
V) Kúshtep ujymdastyrýǵa qarsylyq
3. Ujymdastyrý jyldary bandıttik - basmashy qozǵalysynyń kórinisi dep baǵalanǵan kóterilis? Batpaqqara kóterilisi
4. Almaty okrýginiń aýyldary qaıda jer aýyp ketýge májbúr boldy? Qytaıǵa
5. Aýylsharýashylyǵy arteliniń jańa úlgi Jarǵysy qabyldanǵan jyl? 1935 j. aqpan aıy
Endeshe sabaǵymyzdy qaıtalaýǵa kósheıik:
* Tarıhı synaqhat
Aldaryńyzdaǵy tarıhı synaqhatqa nazar aýdaryńyzdar. Kóp núkteniń ornyna tıisti sózderdi qoıyp, jazasyńdar. Tekserip, mátindi oqyp berińiz
Tapsyrma - 1.
Keńes ókimetine qarsy halyq narazylyǵynyń sıpaty.
Qazaqstandaǵy ókimet oryndarynyń saıasatyna degen narazylyqtyń alǵashqy belgileri 1928 jyly júrgizilgen tárkileý kezinde paıda boldy. Alaıda jappaı ujymdastyrý naýqany bastalysymen birqatar aýdandarda negizgi qozǵaýshy kúshteri kedeı jáne ortasha sharýalar bolǵan kóterilister burq ete tústi. Kóterilisshiler keńes jáne partıa mekemelerin talqandap, kujattardy órtedi. Alaıda kóterilisshilerdiń nashar qarýlanýy men olardyń uıymdaspaǵany kóterilisterdiń jeńiliske ushyraýyna ákep soqty. Memlekettiń kúsh qoldaný saıasaty sharýalardyń tabandy karsylyǵyna kezdesti.
Tapsyrma - 2
Kóptegen aýdandarda sotsyz, tergeýsiz atý júzege asyryldy. OGPÝ qyzmetkerleri men jergilikti keńes jáne partıa kyzmetkerleri tutkyndalǵandardy kalıbrli vıntovkalarmen, bytyraly myltyqtarmen atyp, aıaýsyz qorlady. Bul faktiler Qazaqstandaǵy Keńes ókimetiniń 20 - 30 - jyldardaǵy qylmystaryn eń qorqynyshty, adamzatqa qarsy jasalǵan qylmystarmen qatar qoıýǵa bolatynyn dáleldedi. Bútindeı alǵanda qazaqtardyń jalpy sanynyń kemýine sebepshi bolǵan «Kishi Qazan» ujymdastyrý saıasatyn genosıd dep esepteýge bolady. Onymen bir mezgilde bılik organdary qazaqtardan «bosaǵan» jerlerge KSRO - nyń basqa aımaqtarynan qýǵyn - súrginge ushyraǵan, mal - múlkinen aıyrylǵan kýlaktardy ákele bastady. Basshylyqtyń pikirinshe Qazaqstanda bolyp ótken kóterilister taptyq kúrestiń shıelenisýiniń saldary, óz qyzmetin baıaǵyda toqtatqan «Alash» partıasy áreketiniń nátıjesi boldy.
Tapsyrma - 3
1929 - 1931 jyldarǵy halyqtyń barlyq boı kórsetýleri jeńiliske ushyrady. Munyń basty sebebi kóterilisshilerdiń nashar qarýlanýy men jetkilikti uıymdaspaǵandyǵynda edi. Kóterilis kozǵalysynyń tómendeýine 1930 - 1931jyldardaǵy ashtyq ta az ról atqarǵan joq. Álsirep, qaljyraǵan, ashtyqqa ushyraǵan kóshpeliler óz múddelerin qoldaryna qarý alyp qorǵaı almady. Narazylyqtyń negizgi formasy - Qazaqstannan tys jerlerge qonys aýdarý boldy.
Tapsyrma - 4
Sozaq kóterilisi. Kelesi 1930 jyldyń kókteminde Qazaqstandaǵy kóterilisshiler qozǵalysy kúsheıe tústi. Qazaqstannyń ońtústigindegi Sozaq aýdanynda iri boı kórsetý bolyp ótti. Onyń bastalýyna aýdanda mal - múlkinen aıyrylǵan kýlaktar men olardyń týystary úshin birneshe tutqyndar lageriniń ashylýy men musylmandar úshin qasıetti sanalatyn Oraza aıynda dinı ádet - ǵuryptardy oryndaǵandarǵa ókimet oryndarynyń aıyp salýy syltaý boldy. Bul 30 - jyldardyń basyndaǵy neǵurlym iri kóterilisterdiń biri. Kóteriliske 5 myńdaı adam qatynasty. Sol ýaqyttaǵy derekter boıynsha bul oqıǵalar «Keńes ókimetine qarsy kontrrevolúsıalyq qarýly kóterilis» retinde sıpattaldy. Keıinirek T. Rysqulovtyń I. Stalınge jazǵan hatynda atap kórsetilgenindeı, kúshtep ujymdastyrý dástúrli kóshpeli koǵamnyń birqatar erejelerin buzýmen qatar júrgizildi (qazaqtardy ıt terisi men jylqy quıryǵyn tapsyrýǵa májbúr etti). Ómir saltyn bulaısha qorlaý koǵamdyq narazylyq pen qarsylyqtyń ósýine ákep soqty.
Tapsyrma - 5
Kóterilisshilerge qarsy qatań jazalaý sharalary. 1931 - 1932 jyldary ashtyqtan aman qalǵan halyqtyń jartysy, ıaǵnı 1 mln 30 myń adam kóship ketti. Olardyń tek 414 myńy ǵana qaıtyp oraldy, 616 myńy qaıtqan joq, 200 myńy Qytaı, Monǵolıa, Aýǵanstan, Iran men Túrkıaǵa ketti.
OGPÝ - diń derekteri boıynsha 1929 jyly Qazaqstanda jalpy sany 350 adam bolǵan 31 kóterilisshiler otrády, 1930 - 1932 jyldary kóterilisshiler 2 myńǵa, 1932 - 1933 jyldary - 3, 2 myń adamǵa jetken.
*Taqyrypqa qatysty jáne qatysty emes sózderdi oqı otyryp, «ishine», «syrtyna» kestesin toltyrý. «İshine» baǵanyna sabaqqa qatysty sózder, al qatysty emes sózder «syrtyna» baǵanyna toltyrylady
Qytaı, Tárkileý, Keńes ókimeti, Narazylyq, I. Stalın, Batpaqqara, Bostandyq, Sultanbek Sholaqov, Táýelsizdik, totem, Astana, Baǵdat, Saıram, Aqıqat syıy, A. Qunanbaev.
«İshine, syrtyna» baǵanyna toltyrý kestesi
İshine Syrtyna
Tárkileý
Keńes ókimeti
Narazylyq
I. Stalın
Qytaı
Batpaqqara
Bostandyq
Sultanbek Sholaqov Táýelsizdik
Totem
Astana
Baǵdat
Saıram
Aqıqat syıy
A. Qunanbaev
«Jyldar sóıleıdi»
1929 jyly - 29 qyrkúıekte Syrdarıa okrýginiń Bostandyq aýdanynda halyq narazylyǵy burq ete qaldy.
1 qarashasynda Batpaqqarada sharýalar kóterilisi bastaldy.
1930 jyly – aqpan aıynda Sozaq aýdanynda qazaq sharýalarynyń kóterilisi bastaldy
25 aqpanda Yrǵyz kóterilisi bastaldy.
Aýqymy jaǵynan úlken de qýatty kóterilis oshaqtarynyń biri – Qaraqum kóterilisi edi.
7 sáýirde Qarmaqshy men Yrǵyzdan shyqqan jazalaýshylar men kóterilisshiler arasynda urys bolady.
Shilde aıynda úkimet oryndarynyń opasyzdyǵynan el arasynan shyqqan narazylyqtardyń jańa basshysy Kópjan Jubanovtyń aınalasyna 400 sharýashylyqtan 1000 jýyq qojalyq ıeleri toptasty.
8 jeltoqsanda sheshýshi shaıqas boldy.
Naýryzda Qazaly aýdanynda ıshan Aqmyrza Tosov bastaǵan qarýly kóterilis bastaldy.
14 naýryzda Qareke eldi mekeniniń janynda bolǵan shaıqasta kóterilisshilerden 170 kisi, jazalaýshylardan 4 adam qaza taýyp, 5 adam jaralandy.
1931 jyly – Semeı jerinde aqpan aıynda bastalǵan kóteriliske qatysýshylar 14 aqpanda Qaınar selosyn basyp aldy.
20 maýsymynda Orazaly Qastekov bastaǵan kóterilisshiler Qastek aýdanyndaǵy /qazirgi Almaty obl/ Komsomol atyndaǵy ujymshardyń keńsesin basyp aldy.
«Adaı kóterilisi» degen atpen málim bolǵan Gýrev /Atyraý/ okrýginiń Mańǵystaý óńirinde jergilikti halyq Keńes úkimetiniń kúshteý saıasatyna ashyq narazylyq bildirdi.
“Sandar sóıleıdi”
Ujymdastyrý jyldary respýblıka aýmaǵynda 372 tolqýlar men kóterilister oryn aldy.
300, 200, 5551, 883, 15, 2000, 115, 170, 28, 5000, 800
*Syndarly oılaý (pikirtalas)
Sharýalar kóterilisteriniń
zıanynan paıdasy kóp Sharýalar kóterilisteriniń paıdasynan zıany kóp
*Jalpy sózdik qory (JSQ).
Ár oqýshy 3 mınýt ýaqyt ishinde taqyryp boıynsha 50 sóz jazý kerek. Klastaǵy oqýshylardyń barlyǵynyń jazǵan sózderin sanap, ortasha klastyń taqyryp boıynsha sapasyn anyqtaýǵa bolady.
*“Durys jáne burys” oıyny
- Sozaq kóterilisi Syrdyń boıyndaǵy Túrkistannan Jańaqorǵanǵa deıingi aýmaqty qamtydy. durys
- Bolys qyzmetin atqarýshy Á. Jangeldın han bolyp saılandy, ol óz basshylyǵymen kóterilisshilerdiń alǵashqy otrádtaryn qurdy. – burys. Sultanbek Sholaqov
- Kóterilisti basý úshin Tashkentten jalpy sany 225 adam bolǵan birneshe áskerılendirilgen top jiberildi. durys
- Kóterilisshiler men OGPÝ otrádtarynyń arasyndaǵy alǵashqy qaqtyǵys 1930 jyly 12 aqpanda Sozaqtyń janynda boldy. durys
- Kóterilisshiler sol jyldyń kókteminde jeńiske jetti. – burys Jeńiliske ushyrady.
- Neǵurlym tabandy ári uzaqqa sozylǵan kóterilis Aqtóbe, Qostanaı jáne Qyzylorda okrýgtarynyń kólemdi aýmaǵyn qamtydy. durys
- Kóterilisshilerdiń negizgi kúshteri Qostanaı okrýginiń Jetiǵara aýdanynyń ońtústiginde ornalasty. durys
- 1933 jyly 20 aqpanda Óskemenmen Zyránovsk aýdandarynyń bes selosynyń sharýalary kóterildi. – burys. 1930 jyly
*«Tulǵany tany» Halel Dosmuhameduly
• Bul kim?
• Qaı ýaqyttardy ómir súrgen?
• Bul adam týraly ne bilesiń?
• Bul tarıhı tulǵanyń Qazaqstanǵa qandaı qatysy bar?
*Sabaqty bekitý:
HH ǵ. 29 - 31 j. j. narazylyqtar, kóterilister,
qozǵalystar kestesin toltyrý
Ýaqyty 1929 jylǵy 1930 jylǵy 1931 jylǵy
İri kóterilister bolǵan jerler
Barysy
Keńes ókimeti qarsy qoldanǵan sharalar
Nátıjesi
Oqýshylar taqyrypqa baılanysty óz suraǵyn kelesi oqýshyǵa qoıý arqyly jaýap alý
Kartadan kóterilis bolǵan tarıhı oryndar men aımaqtardy kórset
Osy kóterilisterdiń – halyq - azattyq qozǵalystyń sebepterin, sıpatyn, qozǵaýshy kúshterin anyqta.
Keńes ókimetiniń 20 - 30 jyldardaǵy qandaı saıasaty qazaq sharýalarynyń narazylyǵyn týǵyzdy, nelikten?
Nelikten Keńes úkimeti qarýly ásker jiberip, halyqty qyrǵynǵa ushyratty?
Qarapaıym otbasylar nelikten shetelge qonys aýdardy?
Baǵalaý.
Úıge tapsyrma: UBT – da taqyrypqa baılanysty kezdesetin suraqtardy qaraý
1. Taqyrypty oqyp qaıtalaý, mazmundaý.
2. § 11 boıynsha test qurastyryp kelý.
3. Saıası jańalyqtar legimen tanysý./BAQ, ǵalamtor/
Qosymsha ádebıetteri: Kókish Rysbaıuly “Qazaqstan Respýblıkasynyń tarıhy”. Almaty, 1999j., T. Omarbekov “HH ǵasyrdaǵy Qazaqstan tarıhynyń ózekti máseleleri.” A - 2001j. Qosymsha gazet - jýrnaldar: Aqıqat 1993j. Sáýir “Qaraqumdaǵy qarýly qarsylyq”, “Balqashtaǵy bas kóterý”
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Keńestik dáýirdegi halqymyz bastan keshirgen oqıǵalardy saralap, pikirlesý arqyly taldaı otyryp, oqýshylardyń tarıhı oqıǵalarǵa baǵa bere alý daǵdysyn damytý, alǵan bilimderin qaıtalaý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń oılaý qabileti men shyǵarmashylyq izdenis, daǵdylaryn synı turǵydan qalyptastyrý, erkin oıyn aıta bilý men sóıleý mádenıetine baýlý.
Tárbıelik: Oqýshylarǵa sol kezeńdegi qazaq halqynyń basyna tóngen aýyr qasiretten shyǵýdyń jolyn izdegen el azamattarynyń isterin úlgi ete otyryp, patrıottyq tárbıe berý.
Sabaqtyń túri: aralas
Sabaqtyń ádisi: suraq – jaýap, pikirlesý, ınteraktıvti
Sabaqtyń kórnekiligi: sýretter, karta, syzba, trek sqemasy, tarıhı kitaptar, ınteraktıvti taqta, beınefılm.
Qosymsha ádebıetteri: Kókish Rysbaıuly “Qazaqstan Respýblıkasynyń tarıhy”. Almaty, 1999j., T. Omarbekov “HH ǵasyrdaǵy Qazaqstan tarıhynyń ózekti máseleleri.” A - 2001j. Qosymsha gazet - jýrnaldar: Aqıqat 1993j. Sáýir “Qaraqumdaǵy qarýly qarsylyq”, “Balqashtaǵy bas kóterý”
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
• Oqý quralyn tekserip, oqýshylardy túgeldeý
• Oqýshylar zeıinin sabaqqa aýdarý
• Saıası jańalyqtarmen tanystyrý
Mine balalar búgin bizge qonaqtar kelip otyr.
«Kelgenshe qonaq uıalady,
Kelgen soń úı ıesi uıalady»- demekshi biz uıatqa qalmaýǵa tyrysaıyq. Bar bilimimizdi ortaǵa salaıyq.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý:
1. Sharýalar kóterilisiniń sebebi nede? Sebebi: Ǵasyrlar boıy qalyptasqan turmys ýkladynyń qıratylýyna, ortashalar men kedeılerdi kýlaktar retinde joıýǵa qarsylyq.
Sıpaty: Sharýalar buqarasynyń nıeti stıhıaly boı kórsetýlerden kórinis berdi.
2. Qozǵaýshy kúshi: Sharýalar buqarasy
3. Qarsylyq túri:
● qalalar men qurylystarǵa ketý;
● basqa aımaqtarǵa, tipti shetelge kóship ketý;
● ujymshar qozǵalysynyń belsendilerin, partıa, keńes, komsomol qyzmetkerlerin, sot oryndaýshylaryn óltirý;
● ózin - ózi qorǵaıtyn qarýly otrádtar qurý;
● ashyq kóteriliske shyǵý túrlerinde jasaldy;
4. Ortalyqtary:
● Semeı okrýgi halyq narazylyǵynyń iri oshaǵyna aınaldy. 1930 jyldyń aqpan aıynan mamyr aıyna deıin – Zyránov, Óskemen, Samar, Shemonaıha, Qatonqaraǵaı aýdandaryn qamtyǵan kúshti tolqýlar ótti.
● Torǵaı sharýalarynyń Batpaqqara kóterilisi Qazaq ólkelik komıteti tarapynan “bandıttik – basmashy qozǵalysynyń kórinisi” dep baǵalandy.
● Qaraqum aýdanyna Ortalyq, Batys, Ońtústik Qazaqstannan kóterilisshiler aǵylyp jatty. Bul kóterilisti Orynbordaǵy 8 - dıvızıa basyp tastady.
● Sozaq aýdanyndaǵy kóterilis tabandy ári sheber uıymdastyrylýymen erekshelendi. Kóterilisshiler aýdan ortalyǵyn basyp alyp, aýdan basshylaryn óltirdi.
5. Nátıjesi
● Ujymdastyrý jyldary respýblıka aýmaǵynda 372 jappaı tolqýlar men kóterilister oryn aldy.
● Keńes ókimeti 1916 jylǵy ult azattyq qozǵalysyn basyp janyshtaý úshin dalaǵa jazalaý ekspedısıasyn jibergen patsha ókimetiniń tájirıbesin qaıtalady.
● Mańǵystaý, Jylqosyn, Oıyl, Tabyn aýdandarynyń sharýalary Qazaqstan jerin tastap, Túrikmenstan, Qaraqalpaqstan aýmaǵyna, al bir bóligi Iran men Aýǵanstanǵa kóship ketýge májbúr boldy.
● Almaty okrýginiń kóptegen aýdandarynyń búlik shyǵarǵan aýyldary Qytaı jerine aýyp ketti.
● 1931 jyly kóktemde Qarqaraly okrýginiń Abyraly, Shyńǵystaý jáne Shubartaý aýdandarynda kóterilis jasaǵan sharýalar túgelge derlik qyryp tastaldy.
● Kompartıa 1932 jyly qyrkúıekte Qazaqstannyń aýylsharýashylyǵy jóninde qaýly qabyldady.
● Jasandy jolmen qurylǵan ujymsharlar taratylyp, halyqqa kúshtep qoǵamdastyrylǵan mal - múlki qaıtaryldy.
● 1935 jyly aqpanda ekpindi ujymshar músheleriniń sezi bolyp, aýylsharýashylyǵy arteliniń jańa úlgi Jarǵysy qabyldandy.
Testke nazar aýdaraıyq:
1. Ujymdastyrý jyldary respýblıka aýmaǵynda qansha tolqýlar men kóterilister oryn aldy? 372
2. Qazaqstanda 1929 - 31 jyldardaǵy qarýly kóterilistiń sebebi ne?
V) Kúshtep ujymdastyrýǵa qarsylyq
3. Ujymdastyrý jyldary bandıttik - basmashy qozǵalysynyń kórinisi dep baǵalanǵan kóterilis? Batpaqqara kóterilisi
4. Almaty okrýginiń aýyldary qaıda jer aýyp ketýge májbúr boldy? Qytaıǵa
5. Aýylsharýashylyǵy arteliniń jańa úlgi Jarǵysy qabyldanǵan jyl? 1935 j. aqpan aıy
Endeshe sabaǵymyzdy qaıtalaýǵa kósheıik:
* Tarıhı synaqhat
Aldaryńyzdaǵy tarıhı synaqhatqa nazar aýdaryńyzdar. Kóp núkteniń ornyna tıisti sózderdi qoıyp, jazasyńdar. Tekserip, mátindi oqyp berińiz
Tapsyrma - 1.
Keńes ókimetine qarsy halyq narazylyǵynyń sıpaty.
Qazaqstandaǵy ókimet oryndarynyń saıasatyna degen narazylyqtyń alǵashqy belgileri 1928 jyly júrgizilgen tárkileý kezinde paıda boldy. Alaıda jappaı ujymdastyrý naýqany bastalysymen birqatar aýdandarda negizgi qozǵaýshy kúshteri kedeı jáne ortasha sharýalar bolǵan kóterilister burq ete tústi. Kóterilisshiler keńes jáne partıa mekemelerin talqandap, kujattardy órtedi. Alaıda kóterilisshilerdiń nashar qarýlanýy men olardyń uıymdaspaǵany kóterilisterdiń jeńiliske ushyraýyna ákep soqty. Memlekettiń kúsh qoldaný saıasaty sharýalardyń tabandy karsylyǵyna kezdesti.
Tapsyrma - 2
Kóptegen aýdandarda sotsyz, tergeýsiz atý júzege asyryldy. OGPÝ qyzmetkerleri men jergilikti keńes jáne partıa kyzmetkerleri tutkyndalǵandardy kalıbrli vıntovkalarmen, bytyraly myltyqtarmen atyp, aıaýsyz qorlady. Bul faktiler Qazaqstandaǵy Keńes ókimetiniń 20 - 30 - jyldardaǵy qylmystaryn eń qorqynyshty, adamzatqa qarsy jasalǵan qylmystarmen qatar qoıýǵa bolatynyn dáleldedi. Bútindeı alǵanda qazaqtardyń jalpy sanynyń kemýine sebepshi bolǵan «Kishi Qazan» ujymdastyrý saıasatyn genosıd dep esepteýge bolady. Onymen bir mezgilde bılik organdary qazaqtardan «bosaǵan» jerlerge KSRO - nyń basqa aımaqtarynan qýǵyn - súrginge ushyraǵan, mal - múlkinen aıyrylǵan kýlaktardy ákele bastady. Basshylyqtyń pikirinshe Qazaqstanda bolyp ótken kóterilister taptyq kúrestiń shıelenisýiniń saldary, óz qyzmetin baıaǵyda toqtatqan «Alash» partıasy áreketiniń nátıjesi boldy.
Tapsyrma - 3
1929 - 1931 jyldarǵy halyqtyń barlyq boı kórsetýleri jeńiliske ushyrady. Munyń basty sebebi kóterilisshilerdiń nashar qarýlanýy men jetkilikti uıymdaspaǵandyǵynda edi. Kóterilis kozǵalysynyń tómendeýine 1930 - 1931jyldardaǵy ashtyq ta az ról atqarǵan joq. Álsirep, qaljyraǵan, ashtyqqa ushyraǵan kóshpeliler óz múddelerin qoldaryna qarý alyp qorǵaı almady. Narazylyqtyń negizgi formasy - Qazaqstannan tys jerlerge qonys aýdarý boldy.
Tapsyrma - 4
Sozaq kóterilisi. Kelesi 1930 jyldyń kókteminde Qazaqstandaǵy kóterilisshiler qozǵalysy kúsheıe tústi. Qazaqstannyń ońtústigindegi Sozaq aýdanynda iri boı kórsetý bolyp ótti. Onyń bastalýyna aýdanda mal - múlkinen aıyrylǵan kýlaktar men olardyń týystary úshin birneshe tutqyndar lageriniń ashylýy men musylmandar úshin qasıetti sanalatyn Oraza aıynda dinı ádet - ǵuryptardy oryndaǵandarǵa ókimet oryndarynyń aıyp salýy syltaý boldy. Bul 30 - jyldardyń basyndaǵy neǵurlym iri kóterilisterdiń biri. Kóteriliske 5 myńdaı adam qatynasty. Sol ýaqyttaǵy derekter boıynsha bul oqıǵalar «Keńes ókimetine qarsy kontrrevolúsıalyq qarýly kóterilis» retinde sıpattaldy. Keıinirek T. Rysqulovtyń I. Stalınge jazǵan hatynda atap kórsetilgenindeı, kúshtep ujymdastyrý dástúrli kóshpeli koǵamnyń birqatar erejelerin buzýmen qatar júrgizildi (qazaqtardy ıt terisi men jylqy quıryǵyn tapsyrýǵa májbúr etti). Ómir saltyn bulaısha qorlaý koǵamdyq narazylyq pen qarsylyqtyń ósýine ákep soqty.
Tapsyrma - 5
Kóterilisshilerge qarsy qatań jazalaý sharalary. 1931 - 1932 jyldary ashtyqtan aman qalǵan halyqtyń jartysy, ıaǵnı 1 mln 30 myń adam kóship ketti. Olardyń tek 414 myńy ǵana qaıtyp oraldy, 616 myńy qaıtqan joq, 200 myńy Qytaı, Monǵolıa, Aýǵanstan, Iran men Túrkıaǵa ketti.
OGPÝ - diń derekteri boıynsha 1929 jyly Qazaqstanda jalpy sany 350 adam bolǵan 31 kóterilisshiler otrády, 1930 - 1932 jyldary kóterilisshiler 2 myńǵa, 1932 - 1933 jyldary - 3, 2 myń adamǵa jetken.
*Taqyrypqa qatysty jáne qatysty emes sózderdi oqı otyryp, «ishine», «syrtyna» kestesin toltyrý. «İshine» baǵanyna sabaqqa qatysty sózder, al qatysty emes sózder «syrtyna» baǵanyna toltyrylady
Qytaı, Tárkileý, Keńes ókimeti, Narazylyq, I. Stalın, Batpaqqara, Bostandyq, Sultanbek Sholaqov, Táýelsizdik, totem, Astana, Baǵdat, Saıram, Aqıqat syıy, A. Qunanbaev.
«İshine, syrtyna» baǵanyna toltyrý kestesi
İshine Syrtyna
Tárkileý
Keńes ókimeti
Narazylyq
I. Stalın
Qytaı
Batpaqqara
Bostandyq
Sultanbek Sholaqov Táýelsizdik
Totem
Astana
Baǵdat
Saıram
Aqıqat syıy
A. Qunanbaev
«Jyldar sóıleıdi»
1929 jyly - 29 qyrkúıekte Syrdarıa okrýginiń Bostandyq aýdanynda halyq narazylyǵy burq ete qaldy.
1 qarashasynda Batpaqqarada sharýalar kóterilisi bastaldy.
1930 jyly – aqpan aıynda Sozaq aýdanynda qazaq sharýalarynyń kóterilisi bastaldy
25 aqpanda Yrǵyz kóterilisi bastaldy.
Aýqymy jaǵynan úlken de qýatty kóterilis oshaqtarynyń biri – Qaraqum kóterilisi edi.
7 sáýirde Qarmaqshy men Yrǵyzdan shyqqan jazalaýshylar men kóterilisshiler arasynda urys bolady.
Shilde aıynda úkimet oryndarynyń opasyzdyǵynan el arasynan shyqqan narazylyqtardyń jańa basshysy Kópjan Jubanovtyń aınalasyna 400 sharýashylyqtan 1000 jýyq qojalyq ıeleri toptasty.
8 jeltoqsanda sheshýshi shaıqas boldy.
Naýryzda Qazaly aýdanynda ıshan Aqmyrza Tosov bastaǵan qarýly kóterilis bastaldy.
14 naýryzda Qareke eldi mekeniniń janynda bolǵan shaıqasta kóterilisshilerden 170 kisi, jazalaýshylardan 4 adam qaza taýyp, 5 adam jaralandy.
1931 jyly – Semeı jerinde aqpan aıynda bastalǵan kóteriliske qatysýshylar 14 aqpanda Qaınar selosyn basyp aldy.
20 maýsymynda Orazaly Qastekov bastaǵan kóterilisshiler Qastek aýdanyndaǵy /qazirgi Almaty obl/ Komsomol atyndaǵy ujymshardyń keńsesin basyp aldy.
«Adaı kóterilisi» degen atpen málim bolǵan Gýrev /Atyraý/ okrýginiń Mańǵystaý óńirinde jergilikti halyq Keńes úkimetiniń kúshteý saıasatyna ashyq narazylyq bildirdi.
“Sandar sóıleıdi”
Ujymdastyrý jyldary respýblıka aýmaǵynda 372 tolqýlar men kóterilister oryn aldy.
300, 200, 5551, 883, 15, 2000, 115, 170, 28, 5000, 800
*Syndarly oılaý (pikirtalas)
Sharýalar kóterilisteriniń
zıanynan paıdasy kóp Sharýalar kóterilisteriniń paıdasynan zıany kóp
*Jalpy sózdik qory (JSQ).
Ár oqýshy 3 mınýt ýaqyt ishinde taqyryp boıynsha 50 sóz jazý kerek. Klastaǵy oqýshylardyń barlyǵynyń jazǵan sózderin sanap, ortasha klastyń taqyryp boıynsha sapasyn anyqtaýǵa bolady.
*“Durys jáne burys” oıyny
- Sozaq kóterilisi Syrdyń boıyndaǵy Túrkistannan Jańaqorǵanǵa deıingi aýmaqty qamtydy. durys
- Bolys qyzmetin atqarýshy Á. Jangeldın han bolyp saılandy, ol óz basshylyǵymen kóterilisshilerdiń alǵashqy otrádtaryn qurdy. – burys. Sultanbek Sholaqov
- Kóterilisti basý úshin Tashkentten jalpy sany 225 adam bolǵan birneshe áskerılendirilgen top jiberildi. durys
- Kóterilisshiler men OGPÝ otrádtarynyń arasyndaǵy alǵashqy qaqtyǵys 1930 jyly 12 aqpanda Sozaqtyń janynda boldy. durys
- Kóterilisshiler sol jyldyń kókteminde jeńiske jetti. – burys Jeńiliske ushyrady.
- Neǵurlym tabandy ári uzaqqa sozylǵan kóterilis Aqtóbe, Qostanaı jáne Qyzylorda okrýgtarynyń kólemdi aýmaǵyn qamtydy. durys
- Kóterilisshilerdiń negizgi kúshteri Qostanaı okrýginiń Jetiǵara aýdanynyń ońtústiginde ornalasty. durys
- 1933 jyly 20 aqpanda Óskemenmen Zyránovsk aýdandarynyń bes selosynyń sharýalary kóterildi. – burys. 1930 jyly
*«Tulǵany tany» Halel Dosmuhameduly
• Bul kim?
• Qaı ýaqyttardy ómir súrgen?
• Bul adam týraly ne bilesiń?
• Bul tarıhı tulǵanyń Qazaqstanǵa qandaı qatysy bar?
*Sabaqty bekitý:
HH ǵ. 29 - 31 j. j. narazylyqtar, kóterilister,
qozǵalystar kestesin toltyrý
Ýaqyty 1929 jylǵy 1930 jylǵy 1931 jylǵy
İri kóterilister bolǵan jerler
Barysy
Keńes ókimeti qarsy qoldanǵan sharalar
Nátıjesi
Oqýshylar taqyrypqa baılanysty óz suraǵyn kelesi oqýshyǵa qoıý arqyly jaýap alý
Kartadan kóterilis bolǵan tarıhı oryndar men aımaqtardy kórset
Osy kóterilisterdiń – halyq - azattyq qozǵalystyń sebepterin, sıpatyn, qozǵaýshy kúshterin anyqta.
Keńes ókimetiniń 20 - 30 jyldardaǵy qandaı saıasaty qazaq sharýalarynyń narazylyǵyn týǵyzdy, nelikten?
Nelikten Keńes úkimeti qarýly ásker jiberip, halyqty qyrǵynǵa ushyratty?
Qarapaıym otbasylar nelikten shetelge qonys aýdardy?
Baǵalaý.
Úıge tapsyrma: UBT – da taqyrypqa baılanysty kezdesetin suraqtardy qaraý
1. Taqyrypty oqyp qaıtalaý, mazmundaý.
2. § 11 boıynsha test qurastyryp kelý.
3. Saıası jańalyqtar legimen tanysý./BAQ, ǵalamtor/
Qosymsha ádebıetteri: Kókish Rysbaıuly “Qazaqstan Respýblıkasynyń tarıhy”. Almaty, 1999j., T. Omarbekov “HH ǵasyrdaǵy Qazaqstan tarıhynyń ózekti máseleleri.” A - 2001j. Qosymsha gazet - jýrnaldar: Aqıqat 1993j. Sáýir “Qaraqumdaǵy qarýly qarsylyq”, “Balqashtaǵy bas kóterý”
You Might Also Like
