22 qyrkúıek – tilder merekesi
Sabaqtyń taqyryby: 22 qyrkúıek – tilder merekesi
Sabaqtyń maqsaty: a) oqýshylarǵa memlekettik tildi bilýdiń mańyzy jaıly aıtý jáne ony qurmetteýge úıretý, yńǵaılas salalas týraly túsinik berý
á) qazaq tili týraly maqal-mátelder, óleń, taqpaq, naqylsózder aıtý arqyly oqýshynyń sózdik qoryn molaıtyp, til baılyǵyn damytý.
b) oqýshylardyń pánge qyzyǵýshylyǵyn arttyryp, tildi qurmetteýge, til baılyǵyn, mańyzyn túsine bilýge baýlý
Sabaqtyń tıpi: Dástúrli
Túri: Jańa sabaq
Ádisi: baıandaý, suraq-jaýap, oı qozǵaý, venn dıagramsy
Kórnekiligi: slaıdtar, oqýlyq, naqyl sózder
Pánaralyq baılanys: ádebıet, tarıh, orys tili
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi:
a) Sálemdesý
á) Oqýshylardy túgeldeý
b) Nazarlaryn sabaqqa aýdarý
- Balalar, taqtaǵa nazar salyp qaraıyqshy. Taqtada ár túrli sýrettermen bezendirilgen maqal sózder berilgen, sony sheship alyp, maqaldardyń mazmunyna oı júgirteıik.
Kirispe.
Til degenimiz – adammen birge paıda bolyp, qatar jasasyp kele jatqan qoǵamdyq qubylys. Budan biz tildiń adamnan aıyrylmas serigi ekenin kóremiz. Til arqyly adamdar bir-birimen pikir alysyp, ózara túsinisip, ony qatynas quraly retinde paıdalanyp otyrady. Ár adam óz oıyn basqa bireýge til arqyly jetkizse, bireýdiń oıyn til arqyly túsinedi. Til halyqtyń jany, sáni, tutastaı keskin kelbeti, bolmysy deýge bolady. Halyqtyń tarıhta qalýy tiline, tiliniń saqtalýyna baılanysty. Maǵjan atamyzdyń: «Jan kórinisteriniń eń qymbaty– oı, oı tili –sóz. Til adam janynyń tilmashy. Tili kem bolsa, adamnyń qor bolǵany...» degen sózi dálel deýge bolady.
Sol sekildi, qazirgi tańda elimiz óz táýelsizdigine qol jetkizgennen keıin memlekettik tilimiz – qazaq tili bolyp bekitildi. Qazaqstan Respýblıkasynyń «Til týraly Zańy» kúshine endi Bolashaǵymyzdy baıandy eter basty qarýymyz – tilimiz.
«Adamǵa eki nárse tirek tegi,
Biri – til, biri – diliń júrektegi», - dep Júsip Balasaǵun babamyz aıtqandaı kez-kelgen memlekettiń, eldiń eń negizgi rámizi de, urany da, tiregi de sol eldiń ana tili bolmaq.Bizdiń ana tilimiz – qazaq tili. Bizdiń Otanymyz – Qazaqstan. Qazaqstan Respýblıkasynyń óz eltańbasy, ánurany, týy bar. Sonymen qatar óz tili bar.
Til – halyq tarıhy, til – ulttyq qazyna, til – bizdiń namysymyz, arymyz, baılyǵymyz, barymyz. 1989 jyly 22 qyrkúıekte Qazaqstan Respýblıkasynyń til týraly zańy qabyldandy. Ol 1997 jyly qaıta óńdelip shyǵaryldy. Ol 6 taraý, 22 baptan turady. Onyń 4-shi babynda Qazaq tili – Qazaqstan respýblıkasynyń memlekettik tili delingen.
Biz endi, týǵan elimizdiń tilin ardaqtap, sol tilde saýatty jazyp, oıymyzdy jetkize bilsek nur ústine nur emes pe?
Mine, bizdiń búgingi jańa taqyrybymyz qandaı taqyryp eken?
İİ. Jańa sabaq:
- «22-qyrkúıek tilder merekesi». Búgin sol 22 qyrkúıek.Gramatıkalyq
taqyrybymyz «Yńǵaılas salalas». Biz aldymen, gramatıkalyq taqyrybymyzdan bastaıyq. Sebebi biz mátinmen jumys jasaǵanda da osy gramatıka mindetti túrde qajet. Eń birinshi, aýyzsha suraqtarǵa jaýap bereıik.
a) Gramatıkamen jumys:
- Sóılem degenimiz ne ?
- Sóılem qandaı túrlerge bólinedi?
- Jaı sóılem degenimiz ne?
- Qurmalas sóılem degenimiz ne?
- Qurmalas sóılem neshe túrge bólinedi?
- Salalas qurmalas sóılem degenimiz ne?
- Sabaqtas qurmalas sóılem degenimiz ne?
- Salalas qurmalas sóılemniń qansha túri bar?
- Endi balalar, biz sabaqtas pen salalastyń aıyrmashylyǵy qandaı ekenin venn dıagramsy arqyly túsindirip óteıik. (bir oqýshy shyǵyp jazady)
- Salalastyń túrleri tanystyrylyp, onyń ishindegi yńǵaılas salalasqa toqtalamyn.
á) Sózdikpen jumys:
Mánerlep oqý
á) ulan-baıtaq, mereke, júldeli sózderimen sóz tirkesterin quraý
b) Tilder kúni, ult, qyzyqty sózderimen qurmalas sóılemder quraý
v) jarıalaý sózin sóz quramyna taldaý
Ulan-baıtaq – shırokıı
ult – nasıonalnost
Tilder kúni – den ıazykov
jarıalaý – obevlát
toılaý – prazdnovat
uıymdastyrý – organızovat
bilgir – vseznaıýshıı
júldeli – prızovoı
saıys – sostázanıe
mereke - prazdnık
qyzyqty – ınteresnyı
b) Mátinmen jumys:
1. Mátindi mánerlep oqý
2. mátin boıynsha berilgen suraqtarǵa jaýap bere otyryp, dıalog qurastyrý
3. Mátinge uqsastyryp, qurmalas sóılemderdi
qatystyra otyryp, qysqasha mátin jazý
v) Tapsyrmalarmen jumys:
1. Mátindegi jaı sóılemderden 3-4 yńǵaılas salalas qurmalas sóılem qurap, tolyq sıntaksıstik taldaý jasańdar.
Úlgi: 22 qyrkúıek – Tilder kúni, bul merekeni bizdiń mektepte qyzyqty
atap ótedi.
Taldaý úlgisi: 2 quramdy yńǵaılas salalas qurmalas sóılem(jalǵaýlyqsyz)
1 jaı sóılemi: jaqty, jalań, tolymdy
2 jaı sóılemi: jaqsyz, jaıylma, tolymdy
2. Test tapsyrmalarymen jumys:
1. Kún batty, taýdy qara kóleńke basty.
A. Yńǵaılas salalas; D. Túsindirmeli salalas;
V. Sebep-saldar salalas; E. Talǵaýly salalas;
S. Qarsylyqty salalas; F. Kezektes salalas.
2. 22 qyrkúıek qandaı mereke?
A. Jańa jyl D. Til merekesi
V. Jeńis merekesi E. Birlik kúni
S. Respýblıka kúni F. Ata zań kúni
3. Balalar erteńgi tamaqtaryn iship boldy da, dalaǵa qaraı júgirdi
A. Jalǵaýlyqty yńǵaılas salalas; D. Túsindirmeli salalas;
V. Sebep-saldar salalas; E. Talǵaýly salalas;
S. Qarsylyqty salalas; F. Jalǵaýlyqsyz yńǵaılas salalas.
4. Salalas qurmalas sóılemniń neshe túri bar?
A. 3 D. 5
V. 1 E. 7
S. 8 F. 6
5. Berilgen jalǵaýlyqtardyń qaısysy yńǵaılas salalas uúrmalastyń jalǵaýlyǵy?
A. Biraq, degenmen, alaıda D. Keıde, birese, birde
V. Óıtkeni, sondyqtan, sol sebepti, jáne E. Da, de, jáne, ári
6. Kem degende eki jaı sóılemnen quralyp, kúrdeli oıdy bildiretin sóılemdi qandaı sóılem deımiz?
A. Kúrdeli sóılem D. Qurmalas sóılem
V. Jaı sóılem E. Tolymdy sóılem
S. Ataýly sóılem F. Lepti sóılem
7. Memlekettik tildi bilý ....
A. Paryz D. Kerek emes
V. Oqý E. ońaı
8. Til týraly zań eń alǵash qaı jyly qabyldandy?
A. 1997 jyl, shilde D. 1989 jyl, qyrkúıek
V. 1991 jyl, maýsym E. 1989 jyl, maýsym
İİİ. Sergitý sáti
Jumbaqtar sheshý
1. Jaǵalaı-jaǵalaı tas qoıdym,
Jıren atty bos qoıdym. (tis, til)
2. Otyz ekisi dıirmen tartyp,
Bir qapqa salady. (tis, til)
3. Eki ásker soǵysyp jatyr,
Ortasynda bir elshi. (tis, til)
4. Ári súıeksiz,
Ári tıeksiz. (til)
5. Aq toǵaıdyq ishinde
Kisineıdi kúreń taı. (til)
IV. Úı tapsyrmasyn berý:
“Memlekettik til – meniń tilim!” yńǵaılas salalas qurmalas sóılemder qatystyra otyryp, shyǵarma jazyp kelý jáne ol sóılemderge sıntaksıstik taldaý jasaý
V. Baǵalaý.
Sabaqtyń maqsaty: a) oqýshylarǵa memlekettik tildi bilýdiń mańyzy jaıly aıtý jáne ony qurmetteýge úıretý, yńǵaılas salalas týraly túsinik berý
á) qazaq tili týraly maqal-mátelder, óleń, taqpaq, naqylsózder aıtý arqyly oqýshynyń sózdik qoryn molaıtyp, til baılyǵyn damytý.
b) oqýshylardyń pánge qyzyǵýshylyǵyn arttyryp, tildi qurmetteýge, til baılyǵyn, mańyzyn túsine bilýge baýlý
Sabaqtyń tıpi: Dástúrli
Túri: Jańa sabaq
Ádisi: baıandaý, suraq-jaýap, oı qozǵaý, venn dıagramsy
Kórnekiligi: slaıdtar, oqýlyq, naqyl sózder
Pánaralyq baılanys: ádebıet, tarıh, orys tili
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi:
a) Sálemdesý
á) Oqýshylardy túgeldeý
b) Nazarlaryn sabaqqa aýdarý
- Balalar, taqtaǵa nazar salyp qaraıyqshy. Taqtada ár túrli sýrettermen bezendirilgen maqal sózder berilgen, sony sheship alyp, maqaldardyń mazmunyna oı júgirteıik.
Kirispe.
Til degenimiz – adammen birge paıda bolyp, qatar jasasyp kele jatqan qoǵamdyq qubylys. Budan biz tildiń adamnan aıyrylmas serigi ekenin kóremiz. Til arqyly adamdar bir-birimen pikir alysyp, ózara túsinisip, ony qatynas quraly retinde paıdalanyp otyrady. Ár adam óz oıyn basqa bireýge til arqyly jetkizse, bireýdiń oıyn til arqyly túsinedi. Til halyqtyń jany, sáni, tutastaı keskin kelbeti, bolmysy deýge bolady. Halyqtyń tarıhta qalýy tiline, tiliniń saqtalýyna baılanysty. Maǵjan atamyzdyń: «Jan kórinisteriniń eń qymbaty– oı, oı tili –sóz. Til adam janynyń tilmashy. Tili kem bolsa, adamnyń qor bolǵany...» degen sózi dálel deýge bolady.
Sol sekildi, qazirgi tańda elimiz óz táýelsizdigine qol jetkizgennen keıin memlekettik tilimiz – qazaq tili bolyp bekitildi. Qazaqstan Respýblıkasynyń «Til týraly Zańy» kúshine endi Bolashaǵymyzdy baıandy eter basty qarýymyz – tilimiz.
«Adamǵa eki nárse tirek tegi,
Biri – til, biri – diliń júrektegi», - dep Júsip Balasaǵun babamyz aıtqandaı kez-kelgen memlekettiń, eldiń eń negizgi rámizi de, urany da, tiregi de sol eldiń ana tili bolmaq.Bizdiń ana tilimiz – qazaq tili. Bizdiń Otanymyz – Qazaqstan. Qazaqstan Respýblıkasynyń óz eltańbasy, ánurany, týy bar. Sonymen qatar óz tili bar.
Til – halyq tarıhy, til – ulttyq qazyna, til – bizdiń namysymyz, arymyz, baılyǵymyz, barymyz. 1989 jyly 22 qyrkúıekte Qazaqstan Respýblıkasynyń til týraly zańy qabyldandy. Ol 1997 jyly qaıta óńdelip shyǵaryldy. Ol 6 taraý, 22 baptan turady. Onyń 4-shi babynda Qazaq tili – Qazaqstan respýblıkasynyń memlekettik tili delingen.
Biz endi, týǵan elimizdiń tilin ardaqtap, sol tilde saýatty jazyp, oıymyzdy jetkize bilsek nur ústine nur emes pe?
Mine, bizdiń búgingi jańa taqyrybymyz qandaı taqyryp eken?
İİ. Jańa sabaq:
- «22-qyrkúıek tilder merekesi». Búgin sol 22 qyrkúıek.Gramatıkalyq
taqyrybymyz «Yńǵaılas salalas». Biz aldymen, gramatıkalyq taqyrybymyzdan bastaıyq. Sebebi biz mátinmen jumys jasaǵanda da osy gramatıka mindetti túrde qajet. Eń birinshi, aýyzsha suraqtarǵa jaýap bereıik.
a) Gramatıkamen jumys:
- Sóılem degenimiz ne ?
- Sóılem qandaı túrlerge bólinedi?
- Jaı sóılem degenimiz ne?
- Qurmalas sóılem degenimiz ne?
- Qurmalas sóılem neshe túrge bólinedi?
- Salalas qurmalas sóılem degenimiz ne?
- Sabaqtas qurmalas sóılem degenimiz ne?
- Salalas qurmalas sóılemniń qansha túri bar?
- Endi balalar, biz sabaqtas pen salalastyń aıyrmashylyǵy qandaı ekenin venn dıagramsy arqyly túsindirip óteıik. (bir oqýshy shyǵyp jazady)
- Salalastyń túrleri tanystyrylyp, onyń ishindegi yńǵaılas salalasqa toqtalamyn.
á) Sózdikpen jumys:
Mánerlep oqý
á) ulan-baıtaq, mereke, júldeli sózderimen sóz tirkesterin quraý
b) Tilder kúni, ult, qyzyqty sózderimen qurmalas sóılemder quraý
v) jarıalaý sózin sóz quramyna taldaý
Ulan-baıtaq – shırokıı
ult – nasıonalnost
Tilder kúni – den ıazykov
jarıalaý – obevlát
toılaý – prazdnovat
uıymdastyrý – organızovat
bilgir – vseznaıýshıı
júldeli – prızovoı
saıys – sostázanıe
mereke - prazdnık
qyzyqty – ınteresnyı
b) Mátinmen jumys:
1. Mátindi mánerlep oqý
2. mátin boıynsha berilgen suraqtarǵa jaýap bere otyryp, dıalog qurastyrý
3. Mátinge uqsastyryp, qurmalas sóılemderdi
qatystyra otyryp, qysqasha mátin jazý
v) Tapsyrmalarmen jumys:
1. Mátindegi jaı sóılemderden 3-4 yńǵaılas salalas qurmalas sóılem qurap, tolyq sıntaksıstik taldaý jasańdar.
Úlgi: 22 qyrkúıek – Tilder kúni, bul merekeni bizdiń mektepte qyzyqty
atap ótedi.
Taldaý úlgisi: 2 quramdy yńǵaılas salalas qurmalas sóılem(jalǵaýlyqsyz)
1 jaı sóılemi: jaqty, jalań, tolymdy
2 jaı sóılemi: jaqsyz, jaıylma, tolymdy
2. Test tapsyrmalarymen jumys:
1. Kún batty, taýdy qara kóleńke basty.
A. Yńǵaılas salalas; D. Túsindirmeli salalas;
V. Sebep-saldar salalas; E. Talǵaýly salalas;
S. Qarsylyqty salalas; F. Kezektes salalas.
2. 22 qyrkúıek qandaı mereke?
A. Jańa jyl D. Til merekesi
V. Jeńis merekesi E. Birlik kúni
S. Respýblıka kúni F. Ata zań kúni
3. Balalar erteńgi tamaqtaryn iship boldy da, dalaǵa qaraı júgirdi
A. Jalǵaýlyqty yńǵaılas salalas; D. Túsindirmeli salalas;
V. Sebep-saldar salalas; E. Talǵaýly salalas;
S. Qarsylyqty salalas; F. Jalǵaýlyqsyz yńǵaılas salalas.
4. Salalas qurmalas sóılemniń neshe túri bar?
A. 3 D. 5
V. 1 E. 7
S. 8 F. 6
5. Berilgen jalǵaýlyqtardyń qaısysy yńǵaılas salalas uúrmalastyń jalǵaýlyǵy?
A. Biraq, degenmen, alaıda D. Keıde, birese, birde
V. Óıtkeni, sondyqtan, sol sebepti, jáne E. Da, de, jáne, ári
6. Kem degende eki jaı sóılemnen quralyp, kúrdeli oıdy bildiretin sóılemdi qandaı sóılem deımiz?
A. Kúrdeli sóılem D. Qurmalas sóılem
V. Jaı sóılem E. Tolymdy sóılem
S. Ataýly sóılem F. Lepti sóılem
7. Memlekettik tildi bilý ....
A. Paryz D. Kerek emes
V. Oqý E. ońaı
8. Til týraly zań eń alǵash qaı jyly qabyldandy?
A. 1997 jyl, shilde D. 1989 jyl, qyrkúıek
V. 1991 jyl, maýsym E. 1989 jyl, maýsym
İİİ. Sergitý sáti
Jumbaqtar sheshý
1. Jaǵalaı-jaǵalaı tas qoıdym,
Jıren atty bos qoıdym. (tis, til)
2. Otyz ekisi dıirmen tartyp,
Bir qapqa salady. (tis, til)
3. Eki ásker soǵysyp jatyr,
Ortasynda bir elshi. (tis, til)
4. Ári súıeksiz,
Ári tıeksiz. (til)
5. Aq toǵaıdyq ishinde
Kisineıdi kúreń taı. (til)
IV. Úı tapsyrmasyn berý:
“Memlekettik til – meniń tilim!” yńǵaılas salalas qurmalas sóılemder qatystyra otyryp, shyǵarma jazyp kelý jáne ol sóılemderge sıntaksıstik taldaý jasaý
V. Baǵalaý.
You Might Also Like
-
Mańǵystaý oblysy, Beıneý aýdany, J.Qaldyǵaraev atyndaǵy orta mektebinińınformatıka páni muǵalimiKospanova Sveta Aıtkýlovna
-
«Bilý az, bilgenińdi qoldana bilý kerek, istegiń kelý az, isteý kerek.»
