Mektep jasyna deıingi balany eńbekke baýlý
Qyzylorda oblysy,
Qazaly aýdany, Áıteke bı kenti, №7 "Baldyrǵan" balabaqshasy
Kýshıkbaeva Gúlbaný
Mektep jasyna deıingi balany eńbekke baýlý arqyly rýhanı-adamgershilikke tárbıeleý.
İ. Kirispe
İİ. Balalardyń eńbegi týraly jalpy maǵlumat berý.
İİİ. Balabaqshadaǵy balalardyń eńbegi.
«Adamdy - adam etken eńbek». Jalpy adam balasy ómirge kelgen kúnnen bastap eńbekpen tyǵyz baılanysta bolady. Sebebi, shyr etip ómir esigin ashqan sátten bastap ana sútin emýdiń ózi eńbekke jatady.
Eńbek degenimiz boıymyzdaǵy energıa ıaǵnı kúshimiz, osy kúshti paıdalanýdyń ózi eńbek. Adamdar eńbek etý arqyly kóptegen jetistikterge jetedi. Kúndelikti iship-jeıtin tamaǵynyń kıetin kıiminiń ózi eńbekpen keledi.
Mysaly: «Eńbek etseń erinbeı, toıady qarnyń tilenbeı»- degendeı jerge dán seýip, ony kútip baptap ósiredi. Bazarǵa aparyp satyp, aqshasyna tamaq, kıim alady.
İİ. Balalardyń eńbegi týraly aıtatyn bolsaq, kúndelikti ómirde kezdesetin kózge kórine bermeıtin, ózimiz mán bermeıtin qarapaıym eńbek túrleri óte kóp.
Mysaly: 2 – 3 jastaǵy balanyń ózdiginen tamaǵyn iship-jeýi, oıynshyǵyn, kıimin jınaýynyń ózi olar úshin úlken eńbek. Balanyń óz-ózine qyzmet qyla bilýiniń ózi eńbekke jatady.
Eńbekke baýlý arqyly balanyń este saqtaý, kórý, seziný qabiletteri arta túsedi.
Mysaly: Shulyǵyn, qolǵabyn, bas kıimin, kóılegin kıetin kezde ony qaı jerge kıetinin, oılaý, kórý, este saqtaý qabiletteri arqyly jasalady.
Balanyń ár jasaǵan eńbegin, qylyǵyn maqtap otyrý qajet.
Mysaly: Oı, jaraısyń, bárekeldi, óte jaqsy, keremet degen sózder balany eńbek etýge degen qyzyǵýshylyǵyn oıatady.
Balany oıyn arqyly da eńbekke baýlýǵa bolady. Balanyń oıynyna asa mán berý kerek.
Uly pedagog, A. S. Makarenko aıtqandaı bala oıyn kezinde qandaı bolsa, keıin eseıgende jumys ornynda da sondaı bolady. Sondyqtan bala kezinde oınaǵan kezde balany qadaǵalap, oıynyna mán berý kerek. Eger durys emes ekenine kóz jetkizseńiz, durys jolǵa baǵyttaý kerek. Bala oıyn oınaǵanda úlkenderden nemese teledıdardan kórgenderin qaıtalaıdy. Óıtkeni oıyn kezindegi is-áreketi qımyl qozǵalysy bári óz otbasynda kórgen bilgenderiniń aıqyn dáleli. Balanyń oıyny arqyly otbasyndaǵy berip jatqan tárbıeniń qandaı ekenin ańǵarýǵa bolady jáne qandaı mamandyq ıesi ekenin bilýge bolady. Sondyqtan balanyń kózinshe artyq sóz, artyq qımyl jasaýdyń qajeti joq. Balaǵa ata-ana jaqsy jaǵynan kórinýi qajet. Sondaı-aq balany eńbekke baýlý arqyly adamgershilikke, meıirimdilikke tárbıeleý bolyp esepteledi.
Mysaly: Jerde jatqan nandy alyp qoıýy, kıimin kútip kıýi bári adamgershilikke, úlkenderdiń eńbegin syılaǵany bolyp esepteledi.
İİİ. Balabaqshadaǵy balalardyń eńbegi.
Balalardyń eńbekke degen durys kózqarasyn qalyptastyrý, óz-ózderine qyzmet etýge úıretý, bir-birine kedergi jasamaı eńbek etýge úıretý. Oınap bolǵan soń oıynshyqtaryn oryn-ornyna jınaýǵa tárbıeleý. Balalardy balabaqshadaǵy eńbek jumystaryna aralastyrý oıyn buryshyndaǵy kezekshilikti atqarýǵa úıretý. Úlkenderdiń kómegimen gúlderdi sýarý, aǵashtarǵa sý quıý, oqý quraldaryn taratý, as ishý kezinde tarelka, qasyqtardy qoıyp shyǵý sıaqty jumystardy úıretý. Úlkenderdiń eńbeginiń jáne eńbektiń qajettiligi jóninde túsinik berý. Balalardy aldyna maqsat qoıa bilýge, oǵan jetýge úıretý jumys isteý mádenıetin qalyptastyrý.
Arnaıy jabdyqtardy durys paıdalaný, qadirleý, qaıta ornyna qoıý, bir-birine kómek kórsetýge tárbıeleý. Balalardy jumysty bastap ony aıaǵyna deıin jetkizýge tárbıeleý. Balabaqshadaǵy eńbek jumystaryna qatysý, ujymdyq eńbekke úıretý. Ertegi, áńgimelerdi keıipkerler arqyly «Eńbek túbi - zeınet» ekenin túsindirý. Úlkender eńbegin qurmetteýge baýlý. Mysaly: «Bir ýys maqta», «Buzaý baqtym», «Kóılekti maǵan kim berdi?», «Qaıdan keldiń, baýyrsaq?» degen áńgimeler arqyly barlyq zattardyń eńbekpen keletindigin túsindirý.
Balalardy eńbek túrlerimen jáne kásiptermen tanystyrý. Ujymdyq eńbekti tatýlyqpen uıymdastyryp atqarýǵa úıretý. Eńbektiń ár túrine balanyń qyzyǵýshylyǵyn oıatý, ujymda eńbek etýde belsendilik, ynta yqylasyn kórsetýdi qoldaý. Óz qolymen jasaǵan eńbegine qýanysh, maqtanysh sezimin týdyrý. Eńbekke qyzyǵýshylyǵyn tárbıelep jaǵymdy kózqaras týdyrý. Óz-ózine qyzmet etýi balabaqshada jáne otbasynda eńbekke aralasý, ıaǵnı úlkenderge kómektesý.
Eńbek etýge jat qylyqtar: Erinshektik, jalqaýlyq, shalaǵaılyq, uqypsyzdyqqa jırenýge baýlý, ıaǵnı jol bermeýge tárbıeleý. Baqyt adamǵa eńbek arqyly keletinin uǵyndyrý.
Gúl ósirseń terlep,
Bunyń aty – eńbek.
Keste tikseń zerlep,
Bunyń aty - eńbek.
Qıyndyqtyń bárin
Eńbek qana jeńbek, degen óleń joldaryn aıta otyryp bolashaq bizdiń izbasarlarymyz jas jetkinshekterge «Eńbek túbi – bereke», «Eńbek er atandyrady», «Eńbektiń nany tátti, jalqaýdyń jany tátti» ekenin aıtqym keledi.
Qazaly aýdany, Áıteke bı kenti, №7 "Baldyrǵan" balabaqshasy
Kýshıkbaeva Gúlbaný
Mektep jasyna deıingi balany eńbekke baýlý arqyly rýhanı-adamgershilikke tárbıeleý.
İ. Kirispe
İİ. Balalardyń eńbegi týraly jalpy maǵlumat berý.
İİİ. Balabaqshadaǵy balalardyń eńbegi.
«Adamdy - adam etken eńbek». Jalpy adam balasy ómirge kelgen kúnnen bastap eńbekpen tyǵyz baılanysta bolady. Sebebi, shyr etip ómir esigin ashqan sátten bastap ana sútin emýdiń ózi eńbekke jatady.
Eńbek degenimiz boıymyzdaǵy energıa ıaǵnı kúshimiz, osy kúshti paıdalanýdyń ózi eńbek. Adamdar eńbek etý arqyly kóptegen jetistikterge jetedi. Kúndelikti iship-jeıtin tamaǵynyń kıetin kıiminiń ózi eńbekpen keledi.
Mysaly: «Eńbek etseń erinbeı, toıady qarnyń tilenbeı»- degendeı jerge dán seýip, ony kútip baptap ósiredi. Bazarǵa aparyp satyp, aqshasyna tamaq, kıim alady.
İİ. Balalardyń eńbegi týraly aıtatyn bolsaq, kúndelikti ómirde kezdesetin kózge kórine bermeıtin, ózimiz mán bermeıtin qarapaıym eńbek túrleri óte kóp.
Mysaly: 2 – 3 jastaǵy balanyń ózdiginen tamaǵyn iship-jeýi, oıynshyǵyn, kıimin jınaýynyń ózi olar úshin úlken eńbek. Balanyń óz-ózine qyzmet qyla bilýiniń ózi eńbekke jatady.
Eńbekke baýlý arqyly balanyń este saqtaý, kórý, seziný qabiletteri arta túsedi.
Mysaly: Shulyǵyn, qolǵabyn, bas kıimin, kóılegin kıetin kezde ony qaı jerge kıetinin, oılaý, kórý, este saqtaý qabiletteri arqyly jasalady.
Balanyń ár jasaǵan eńbegin, qylyǵyn maqtap otyrý qajet.
Mysaly: Oı, jaraısyń, bárekeldi, óte jaqsy, keremet degen sózder balany eńbek etýge degen qyzyǵýshylyǵyn oıatady.
Balany oıyn arqyly da eńbekke baýlýǵa bolady. Balanyń oıynyna asa mán berý kerek.
Uly pedagog, A. S. Makarenko aıtqandaı bala oıyn kezinde qandaı bolsa, keıin eseıgende jumys ornynda da sondaı bolady. Sondyqtan bala kezinde oınaǵan kezde balany qadaǵalap, oıynyna mán berý kerek. Eger durys emes ekenine kóz jetkizseńiz, durys jolǵa baǵyttaý kerek. Bala oıyn oınaǵanda úlkenderden nemese teledıdardan kórgenderin qaıtalaıdy. Óıtkeni oıyn kezindegi is-áreketi qımyl qozǵalysy bári óz otbasynda kórgen bilgenderiniń aıqyn dáleli. Balanyń oıyny arqyly otbasyndaǵy berip jatqan tárbıeniń qandaı ekenin ańǵarýǵa bolady jáne qandaı mamandyq ıesi ekenin bilýge bolady. Sondyqtan balanyń kózinshe artyq sóz, artyq qımyl jasaýdyń qajeti joq. Balaǵa ata-ana jaqsy jaǵynan kórinýi qajet. Sondaı-aq balany eńbekke baýlý arqyly adamgershilikke, meıirimdilikke tárbıeleý bolyp esepteledi.
Mysaly: Jerde jatqan nandy alyp qoıýy, kıimin kútip kıýi bári adamgershilikke, úlkenderdiń eńbegin syılaǵany bolyp esepteledi.
İİİ. Balabaqshadaǵy balalardyń eńbegi.
Balalardyń eńbekke degen durys kózqarasyn qalyptastyrý, óz-ózderine qyzmet etýge úıretý, bir-birine kedergi jasamaı eńbek etýge úıretý. Oınap bolǵan soń oıynshyqtaryn oryn-ornyna jınaýǵa tárbıeleý. Balalardy balabaqshadaǵy eńbek jumystaryna aralastyrý oıyn buryshyndaǵy kezekshilikti atqarýǵa úıretý. Úlkenderdiń kómegimen gúlderdi sýarý, aǵashtarǵa sý quıý, oqý quraldaryn taratý, as ishý kezinde tarelka, qasyqtardy qoıyp shyǵý sıaqty jumystardy úıretý. Úlkenderdiń eńbeginiń jáne eńbektiń qajettiligi jóninde túsinik berý. Balalardy aldyna maqsat qoıa bilýge, oǵan jetýge úıretý jumys isteý mádenıetin qalyptastyrý.
Arnaıy jabdyqtardy durys paıdalaný, qadirleý, qaıta ornyna qoıý, bir-birine kómek kórsetýge tárbıeleý. Balalardy jumysty bastap ony aıaǵyna deıin jetkizýge tárbıeleý. Balabaqshadaǵy eńbek jumystaryna qatysý, ujymdyq eńbekke úıretý. Ertegi, áńgimelerdi keıipkerler arqyly «Eńbek túbi - zeınet» ekenin túsindirý. Úlkender eńbegin qurmetteýge baýlý. Mysaly: «Bir ýys maqta», «Buzaý baqtym», «Kóılekti maǵan kim berdi?», «Qaıdan keldiń, baýyrsaq?» degen áńgimeler arqyly barlyq zattardyń eńbekpen keletindigin túsindirý.
Balalardy eńbek túrlerimen jáne kásiptermen tanystyrý. Ujymdyq eńbekti tatýlyqpen uıymdastyryp atqarýǵa úıretý. Eńbektiń ár túrine balanyń qyzyǵýshylyǵyn oıatý, ujymda eńbek etýde belsendilik, ynta yqylasyn kórsetýdi qoldaý. Óz qolymen jasaǵan eńbegine qýanysh, maqtanysh sezimin týdyrý. Eńbekke qyzyǵýshylyǵyn tárbıelep jaǵymdy kózqaras týdyrý. Óz-ózine qyzmet etýi balabaqshada jáne otbasynda eńbekke aralasý, ıaǵnı úlkenderge kómektesý.
Eńbek etýge jat qylyqtar: Erinshektik, jalqaýlyq, shalaǵaılyq, uqypsyzdyqqa jırenýge baýlý, ıaǵnı jol bermeýge tárbıeleý. Baqyt adamǵa eńbek arqyly keletinin uǵyndyrý.
Gúl ósirseń terlep,
Bunyń aty – eńbek.
Keste tikseń zerlep,
Bunyń aty - eńbek.
Qıyndyqtyń bárin
Eńbek qana jeńbek, degen óleń joldaryn aıta otyryp bolashaq bizdiń izbasarlarymyz jas jetkinshekterge «Eńbek túbi – bereke», «Eńbek er atandyrady», «Eńbektiń nany tátti, jalqaýdyń jany tátti» ekenin aıtqym keledi.
You Might Also Like
