Á dybysy men árpi
Sabaqtyń taqyryby: Á dybysy men árpi
Sabaqtyń maqsaty:
Á dybysy týraly alǵan bilimderin tolyqtyrý, á árpine baılanysty sózderdi býynǵa bólý, dybystyq taldaý jasatý, sóıleý qabiletin damytý, sózdik qoryn molaıtý, tabıǵatty aıalaýǵa, qorǵaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: saıahat sabaq
Sabaqtyń tıpi: bilimdi tıanaqtaý
Sabaqta qoldanylatyn ádis - tásilder: túsindirý, suraq - jaýap, oıyn
Kórnekilikter: ınteraktıvti taqta, qyzyl, kók teksheler
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý.
Balalar, shattyq sheńberi boıynda bir - birimizge jyly tilek aıtaıyq.
Úlkenge de siz,
Kishige de siz.
Sálem berdik sizderge,
Qurmetpenen biz.
Elimiz aman bolsyn!
Birlik bolsyn!
Tártipti bolaıyq!
Úlkendi syılaıyq!
Denimiz saý bolsyn!
2. Psıhologıalyq daıyndyq.
Bir, eki, úsh
Klass ishi typ - tynysh.
Quraldarymyz aldymda
Men daıynmyn sabaqqa.
3. Ótkendi qaıtalaý.
4. – Bir jylda neshe mezgil bar?
- Qazir jyldyń qaı mezgili?
- Kóktem aılaryn atap berińder?
- Bir aptada neshe kún bar?
- Búgin aptanyń qaı kúni?
- Juma
Onda bir - birimizge sáttilik tileıik.
Juma kúni sátti bolsyn!
Kúnimiz tek jaqsy bolsyn!
Jaqsy bilim alaıyq,
Úlkenderdi syılaıyq!
- Balalar biz múltfılmder kóremiz be? Qandaı múltfılmder bilemiz?
3. 3. «Alǵa Dıego» (vıdeorolıkten múltfılm kórsetý)
- Myna bala qandaı múltfılm keıipkeri?
- Alǵa Dıego!
- Sálem dostar! Menimen saıahatqa shyqqylaryń kele me?
- Iá
- Olaı bolsa meniń bir shartym bar. Sizderge tapsyrmalar berem, eger sol tapsyrmany durys oryndasańdar, saıahatqa birge shyǵamyz. Kelisesińder me?
- Iá.
Tapsyrma. Ótken áripterdi ataý, daýysty, daýyssyz ekenin ajyratý.
A T P N Ǵ R L M Ý Sh O I Q D B
4. Jańa sabaq.
Dıego: Jaraısyńdar dostar! Senderge rızamyn endeshe saıahatymyzdy bastaıyq.
«K»
Ártúrli jastaǵy kórermenderge kórýge arnalǵan fılm.
Dıego jáne onyń dostary.
- Saıahatymyzdy bastaımyz.
1. 1 Kishkentaı maımylǵa tal basynan banan alyp berýge komektesý.
- Ol úshin bizge ne qajet?
- Talǵa shyǵý úshin árıne baspaldaq kerek.
- Ol úshin myna tapsyrmany oryndaý kerek.
Tapsyrma. Sózderdi oqy.
áke, ásem, áje, dári, kári
2. 2. Qustarǵa balapanyn jylannan qutqarýǵa kómektesý.
Jylannyń tapsyrmasy: Býyndardan sózder quraý.
Á-ke áke
Á- je áje
ádep (áje, áke, ádep týraly taqpaqtar aıtady.)
2. 3. Qoıandy sýdan qutqarý.
- Ol úshin bizge ne qajet?
- Árıne, delfın qajet.
Delfınniń tapsyrmasy: Jumbaqtyń sheshýin tap.
Burap qoıǵan saǵattaı,
Aıqaılaıdy tań atpaı. (átesh)
5. Sergitý sáti.
Ornymyzdan turaıyq,
Kógershinge uqsaıyq.
Kógershin bop ushyp ap,
Káne, qanat qaǵaıyq
Ornymyzdy tabaıyq
Ádemi etip jazaıyq.
- Átesh sózin dápterge jazý. (daýysty, daýyssyz dybystardy ajyratý)
2. 4. Sýret boıynsha áńgime quraý.
2. 6. Aıýǵa bal jınaýǵa kómektesý.
Aralardyń tapsyrmasy: Joǵalǵan sózdi tap.
Á...
2. 7. Kóbelekterge arnap gúlder otyrǵyzý.
- Myna ushyp júrgen neler?
- Kóbelekter
- Kóbelekter qaıda qonady?
- Gúlderge
Tapsyrma.
Ár qatardaǵy sýretten ózgeshesin tap.
Úırek, qaz, taýyq, úki
Gúlder, sábiz
Sıyr, eshki, jylqy, tıin
5. Terme dıktant
Aldyńǵy tapsyrma ishinen á dybysy bar sózderdi terip jazý.
«Dybystardy jınaý» oıyny.
Oıyn sharty: Muǵalim dybystardy ataıdy oqýshylar sol dybystardan sózder qurastyryp shyǵarý kerek.
Mysaly: t a n a, á t e sh, t. b.
Dıego: Jaraısyńdar, dostar, men senderge rızamyn. Barlyǵyńa «Tabıǵat qorǵaýshysy» degen tósbelgi beremin.
6. Qorytyndylaý. Tabıǵat týraly óleń oqý. (balalar aıtady hormen)
Aınalańdy qorshaǵan,
Tabıǵatty súıe bil.
Qaýip - qater tónse oǵan,
Qamqorǵa alyp súıe bil!
7. Týǵan jerdiń tabıǵaty. (vıdeorolıkten Oıyldyń tabıǵatyn tamashalaý.)
Sabaqtyń maqsaty:
Á dybysy týraly alǵan bilimderin tolyqtyrý, á árpine baılanysty sózderdi býynǵa bólý, dybystyq taldaý jasatý, sóıleý qabiletin damytý, sózdik qoryn molaıtý, tabıǵatty aıalaýǵa, qorǵaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: saıahat sabaq
Sabaqtyń tıpi: bilimdi tıanaqtaý
Sabaqta qoldanylatyn ádis - tásilder: túsindirý, suraq - jaýap, oıyn
Kórnekilikter: ınteraktıvti taqta, qyzyl, kók teksheler
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý.
Balalar, shattyq sheńberi boıynda bir - birimizge jyly tilek aıtaıyq.
Úlkenge de siz,
Kishige de siz.
Sálem berdik sizderge,
Qurmetpenen biz.
Elimiz aman bolsyn!
Birlik bolsyn!
Tártipti bolaıyq!
Úlkendi syılaıyq!
Denimiz saý bolsyn!
2. Psıhologıalyq daıyndyq.
Bir, eki, úsh
Klass ishi typ - tynysh.
Quraldarymyz aldymda
Men daıynmyn sabaqqa.
3. Ótkendi qaıtalaý.
4. – Bir jylda neshe mezgil bar?
- Qazir jyldyń qaı mezgili?
- Kóktem aılaryn atap berińder?
- Bir aptada neshe kún bar?
- Búgin aptanyń qaı kúni?
- Juma
Onda bir - birimizge sáttilik tileıik.
Juma kúni sátti bolsyn!
Kúnimiz tek jaqsy bolsyn!
Jaqsy bilim alaıyq,
Úlkenderdi syılaıyq!
- Balalar biz múltfılmder kóremiz be? Qandaı múltfılmder bilemiz?
3. 3. «Alǵa Dıego» (vıdeorolıkten múltfılm kórsetý)
- Myna bala qandaı múltfılm keıipkeri?
- Alǵa Dıego!
- Sálem dostar! Menimen saıahatqa shyqqylaryń kele me?
- Iá
- Olaı bolsa meniń bir shartym bar. Sizderge tapsyrmalar berem, eger sol tapsyrmany durys oryndasańdar, saıahatqa birge shyǵamyz. Kelisesińder me?
- Iá.
Tapsyrma. Ótken áripterdi ataý, daýysty, daýyssyz ekenin ajyratý.
A T P N Ǵ R L M Ý Sh O I Q D B
4. Jańa sabaq.
Dıego: Jaraısyńdar dostar! Senderge rızamyn endeshe saıahatymyzdy bastaıyq.
«K»
Ártúrli jastaǵy kórermenderge kórýge arnalǵan fılm.
Dıego jáne onyń dostary.
- Saıahatymyzdy bastaımyz.
1. 1 Kishkentaı maımylǵa tal basynan banan alyp berýge komektesý.
- Ol úshin bizge ne qajet?
- Talǵa shyǵý úshin árıne baspaldaq kerek.
- Ol úshin myna tapsyrmany oryndaý kerek.
Tapsyrma. Sózderdi oqy.
áke, ásem, áje, dári, kári
2. 2. Qustarǵa balapanyn jylannan qutqarýǵa kómektesý.
Jylannyń tapsyrmasy: Býyndardan sózder quraý.
Á-ke áke
Á- je áje
ádep (áje, áke, ádep týraly taqpaqtar aıtady.)
2. 3. Qoıandy sýdan qutqarý.
- Ol úshin bizge ne qajet?
- Árıne, delfın qajet.
Delfınniń tapsyrmasy: Jumbaqtyń sheshýin tap.
Burap qoıǵan saǵattaı,
Aıqaılaıdy tań atpaı. (átesh)
5. Sergitý sáti.
Ornymyzdan turaıyq,
Kógershinge uqsaıyq.
Kógershin bop ushyp ap,
Káne, qanat qaǵaıyq
Ornymyzdy tabaıyq
Ádemi etip jazaıyq.
- Átesh sózin dápterge jazý. (daýysty, daýyssyz dybystardy ajyratý)
2. 4. Sýret boıynsha áńgime quraý.
2. 6. Aıýǵa bal jınaýǵa kómektesý.
Aralardyń tapsyrmasy: Joǵalǵan sózdi tap.
Á...
2. 7. Kóbelekterge arnap gúlder otyrǵyzý.
- Myna ushyp júrgen neler?
- Kóbelekter
- Kóbelekter qaıda qonady?
- Gúlderge
Tapsyrma.
Ár qatardaǵy sýretten ózgeshesin tap.
Úırek, qaz, taýyq, úki
Gúlder, sábiz
Sıyr, eshki, jylqy, tıin
5. Terme dıktant
Aldyńǵy tapsyrma ishinen á dybysy bar sózderdi terip jazý.
«Dybystardy jınaý» oıyny.
Oıyn sharty: Muǵalim dybystardy ataıdy oqýshylar sol dybystardan sózder qurastyryp shyǵarý kerek.
Mysaly: t a n a, á t e sh, t. b.
Dıego: Jaraısyńdar, dostar, men senderge rızamyn. Barlyǵyńa «Tabıǵat qorǵaýshysy» degen tósbelgi beremin.
6. Qorytyndylaý. Tabıǵat týraly óleń oqý. (balalar aıtady hormen)
Aınalańdy qorshaǵan,
Tabıǵatty súıe bil.
Qaýip - qater tónse oǵan,
Qamqorǵa alyp súıe bil!
7. Týǵan jerdiń tabıǵaty. (vıdeorolıkten Oıyldyń tabıǵatyn tamashalaý.)
You Might Also Like
