Eki sóıleý - erge syn
Eki sóıleý - erge syn.
Maqsaty: «Shyndyq» uǵymynyń adamgershilik qundylyq retindegi mánin túsindirý. Adaldyqqa, shynshyldyqqa tárbıeleý.
Mindetteri:
-«shyndyq» uǵymynyń adamgershilik qundylyq retindegi mánin túsindirý;
- adamgershilik qasıetterin qalyptastyrý;
- adaldyqqa tárbıeleý.
Shattyq sheńberi.
Oqýshylar sheńberge turyp, oqýlyqta berilgen M. Nábıevtiń «Ómir degen…» oqýlyqta berilgen óleń joldaryn oqyp taldaıdy.
Ómir degen - osy seniń joldasyń,
Onda seni aıalasyn qorǵasyn.
Sende onyń qadirine jete bil,
Bir - birińe jaqyn joldas bolǵasyn.
Ómir degen – ol bir názik tirshilik,
Tań syılaıdy,
Nur syılaıdy kún shyǵyp.
Qadirine jete almasań jeldirip,
Saǵan qarsy umtylady julqynyp.
Ómir degen – seniń júrgen izderiń,
Qońyr salqyn,
Jaıma shýaq kúnderiń.
Eger onyń bilgiń kelse qadirin,
Shattyǵyńnan,
Jastyǵyńnan izdegen.
Áńgimelesý.
Búgingi ótilip otyrǵan taqyryp jaıly oılanýǵa múmkindik týǵyzý maqsatynda tómendegideı suraqtar qoıylyp, balalardyń jaýaptary tyńdalady.
• Sóz ben istiń birligi degendi qalaı túsinesiz?
• Jıi ýáde beresiz be?
• Ýáde bererden buryn oılanasyz ba?
• Basqalar ýádesinde turmaǵan kezde qandaı sezimde bolasyz?
Áńgimelesý ádistemelik tásili arqyly oqýshylardyń jańa taqyryp boıynsha ne biletinderin, jeke kózqarastaryn anyqtap alamyn.
Jańa aqparat.
Balalar áńgimelesý arqyly óz qorytyndylaryn jasaıdy, oqýlyqtaǵy jańa aqparatqa nazar aýdaramyz. Oqýshy berilgen aqparatty tek qana oqyp, túsinip qana qoımaı, sonymen qatar áńgimelesý ádisindegi óz sheshimi men oıynyń durystyǵyn, tipti bolmaǵanda onyń basqa nusqalardyń ishindegi artyqshylyǵyn túsinedi. Jańa aqparatty mátinge qarap oqýshy óz jaýabyn tereńirek jáne jan - jaqty qarastyrýdy oılastyrady. Oqýlyqta berilgen aqparatty muǵalim oqyp beredi. Oqýlyqta berilgen aqparatty oqımyz. Oqýlyqta «jańa aqparat» aıdarynda tómendegideı aqparat berilgen:
Ýáde - berilgen sert, ýaǵda, ıaǵnı adamnyń basqa bireýge bergen árekettik sharty, sózinde turýdyń belgisi. Ýáde bermesten buryn jaqsylap oılaný kerek. Al berilgen ýáde oryndalýy tıis. Ýádede turý jaýapkershiliktiń, tártiptiliktiń, adamgershiliktiń belgisi. Ýádede turmaıtyn adamda namys bolmaıdy. Halqymyzda ýádede turý, eki sóılemeýge erekshe mán beriledi. Sondyqtan eki sóıleý erge syn dep aıtylady.
Mátinmen jumys.
Oqýlyqta «oqyp úıreneıik» aıdarynda J. Balasaǵunnyń «Qutty bilik» dastanynan alynǵan úzindisi talqylaýǵa arnalǵan suraqtarymen berilgen. Ol suraqtar oqýshylardy mátin boıynsha talqylaý júrgize alýǵa múmkindik beredi.
Estiniń sózi - haýazdyń lebindeı eser,
Esterdiń sózi - súıreńdep óz basyn keser
Tıanaq joq ásirese qyzyl sózińde,
Pátýa joq kók myljyńnan ózinde.
Aıtar bolsa, ár oıyńdy qadap aıt,
Bir sózińdi myń tolǵamǵa balap aıt.
Bir sózben - aq uly bolyp shyǵarsyń,
Kóp myljyńmen kúlki bolyp shyǵarsyń,
Ár saýalyń asyl bolsyn jasyndaı,
Aýyr tısin dıirmenniń tasyndaı.
Nadan - mylqaý, dańqyń qalar sońynda,
Kózi nashar, soqyr - mylqaý bolsa olar.
Basyń bolsa, dańqyń qalar sońynda,
İziń qalar, hatyń qalar jolyńda.
Ósek - ótirik qor qylmasyn tilińdi,
Telıtin til sanańa ákep bilimdi.
Biler bolsań, men aıtaıyn ashyǵyn,
Til kesilse, es ketedi birinen.
Ý menen teń zárli sózi nadannyń,
Kúıe - jala - qany zulym adamnyń.
Oıly sózdi, qulaq quryshyn qandyrar,
Bilim ǵana, maı quıǵandaı jandyrar.
Qorǵa jurtty, qorǵaǵandaı aryńdy,
Til tıgizdiń - baılaǵanyń baǵyńdy.
Qalar atyń mynaý jaryq jalǵanda,
Qaıyrymdy sóz, qaıyrymdy isiń qalǵanda.
Ólseń bir kún, kúlge aınalar tániń de,
Sóziń qalar tili bardyń bárinde.
Ósıet ettim sáýlesi bar pendege,
Zerikkennen emes, túıgin zerdeńe.
El aralap, syryn ashsam bilimniń -
Sol ǵana arman - máni kún men túnimniń.
Túpti bilmeý - odan asqan sor bolmas,
Biler bolsań - odan dańǵyl jol bolmas.
*Shyǵarmany oqyǵan soń qandaı oı túıdińiz?
*Mátinnen oılamaı sóıleýdiń adamǵa tıgizetin zalaldaryn taýyp, túsindirińiz.
Dáıeksóz.
Oqýlyqta «Ine kózinen synady, adam sózinen synady» maqaly dáıeksóz retinde berilgen. Dáıeksózdi oqýshylarmen birge talqylap, maǵynasyn túsindiremin.
Tapsyrma.
Oqýlyqta tómendegideı tapsyrma berilgen:
Tómendegi tirek sózderdi paıdalanyp, «Eki sóıleý - erge syn» taqyrybynda shaǵyn áńgime qurastyryńyzdar.
Tirek sózder: ýáde, ant, sert, ar - namys, shyndyq, azamattyq, qymbat, ómir, jeńil, oı, peıil, nıet, aqıqat, ótirik, uıat, abyroı, artyq sóz, maqtanshaqtyq.
Bul tapsyrmany oryndaý barysynda oqýshylar taqyryp boıynsha túıindi sózderdi paıdalana otyryp, óz betimen mátin qurastyrady. Tapsyrmany toppen nemese juppen oryndaýǵa bolady.
Nazar aýdaraıyq.
Sabaqta ótken materıaldardy tıanaqtap, este saqtap alý maqsatynda oqýlyqta tómendegideı aqparat berilgen.
Sózińdi jerge tastama. Jeńil oılylyqpen ýáde berme. Óz sózińe óziń ıe bol. Sózińe, antyńa berik bolýǵa jastaıyńnan úıren. Sózińe beriktik – óz mereıiń, óz abyroıyń.
(V. A. Sýhomlınskıı)
Shyǵarmashylyq jumys.
Oqýlyqta tómendegideı shyǵarmashylyq jumys berilgen. «Men biletin eń ádil adam» taqyrybynda ocherk jazyńyz.
Áńgimelesý.
«Oılanaıyq, pikirleseıik» aıdarynda berilgen tómendegi suraqtarǵa jaýap berý arqyly oqýshylar óz oılaryn ortaǵa salyp, ózgelerdiń de pikirlerin, kózqarastaryn tyńdaıdy.
*Óz - ózińizdi aldaǵan kezińiz boldy ma?
*Bolsa, ondaı kezde qandaı sezimdi basyńyzdan ótkizdińiz?
*Adamdar nelikten ózin aldaıdy dep oılaısyz?
Adam óziniń jalqaýlyǵyn, erik - kúshiniń álsizdigin búrkemeleý úshin túrli syltaýlar izdep, ózin - ózi aldaıdy. Ózin - ózi aldaǵanda adam bir sátke kóńili ornyqqandaı sezimde bolady. Alaıda mundaı ózine kóńili tolý adamǵa eshqandaı jaqsylyq ákelmeıdi. Sondyqtan óz ar - uıatyńnyń aldynda adal bolýyń kerek. Sol úshin óz erkińdi jetildirip, namysyń men ar - ujdanyńdy barlyǵynan joǵary qoıa bilý mańyzdy.
Dáıeksóz.
«Ótirikshi birinshi ózin aldaıdy» maqaly sabaqtyń dáıeksózi retinde túsindiriledi. Dáıeksóz oqyp, talqylanady..
Mátinmen jumys.
«Shyndyq» uǵymynyń adamgershilik qundylyq retindegi mánin túsindirý maqsatynda oqýlyqta «Oqyp úıreneıik» aıdarynda berilgen M. Maqataevtyń «Shyndyq týraly» atty óleńinimen tanystyrady.
Shyndyq kózge shuqıdy qashannan da,
Shybyn janyń shyndyqtan qasha alǵan ba.
Ar aqıqat úkimi jalǵanda,
Qolǵa turar noqtasyz asaýlar da.
Qolǵa turar qýlar da, zulymdar da,
At jalynan mal tapqan jylymdar da.
Aramzany, uryny julyp túspeı,
Aqıqattyń almasy sýynǵan ba!
Shyndyq degen shymyldyq bireýlerge,
Qalqa qylyp shyndyqty júrer pende.
Shymyldyǵyn shyndyq kep julyp alsa,
Shybyny ushyp, bıshara kirer jerge.
*Shyǵarmadaǵy shyndyqqa qatysty sóz tirkesterin terip alyp, onyń maǵynasyn túsindirińizder.
Shyǵarmashylyq jumys.
Oqýshyǵa tek qana aqparattar berip qana qoımaı, óz betimen izdenýge, teorıany ómirmen salystyra qaraýyna kómektesý maqsatynda oqýlyqta tómendegideı shyǵarmashylyq jumys berilgen.
Óz qurdastaryńyzdyń arasynda «Ózińdi aldaısyń ba» taqyrybynda saýalnama júrgizińiz. Saýalnamanyń qorytyndysymen synyptastaryńyzben bólisińiz.
Sahnalaý.
Oqýlyqta sahnalaý aıdarynda tómendegideı tapsyrma berilgen:
Tómendegi keıipkerlerdiń qasıetterine sáıkes, ózara dıalog qurastyryp, «Ótirikshige syltaý kóp……» taqyrybynda shaǵyn qoıylym qoıyńdar.
1. Ýáde bergish oqýshy;
2. Aqtalýǵa daıyn turatyn oqýshy;
3. Jalqaý oqýshy;
4. Jigerli oqýshy;
5. Adal oqýshy.
Júrekten júrekke.
Oqýshylarmen birge úntaspaǵa qosylyp B. Tájibaevtyń «Asyl arman» óleńin oryndaıdy.
Armanym, aq sáýleli kúnimbisiń,
Áldebir alaýlaǵan gúlimbisiń.
Áldebir jelpip ótken samal ma ediń,
Armanym, aıtarym kóp saǵan meniń.
Qaıyrmasy:
Asyl arman, asyl arman.
Kógimde shalqyp ushqan qusym ba ediń.
Asyl arman, aspanymda jarqyldaǵan
qusym ba ediń.
Men seniń qudiretińe, men seniń
qudiretińe túsinbedim.
Armanym, quzdan qular bulaqpysyń.
Áldebir kúlimdegen shyraqpysyń.
Áldebir albyraǵan aı ma ekensiń,
Armanym, aıtshy maǵan qaıda ekensiń?
Qaıyrmasy:
Asyl arman, asyl arman,
Kógimde shalqyp ushqan qusym ba ediń.
Bul ómirde, bul ómirde,
Men jaıqalǵan alaý gúlmin,
Armanym, kúnde seni, armanym kúnde seni
izdep júrmin
Maqsaty: «Shyndyq» uǵymynyń adamgershilik qundylyq retindegi mánin túsindirý. Adaldyqqa, shynshyldyqqa tárbıeleý.
Mindetteri:
-«shyndyq» uǵymynyń adamgershilik qundylyq retindegi mánin túsindirý;
- adamgershilik qasıetterin qalyptastyrý;
- adaldyqqa tárbıeleý.
Shattyq sheńberi.
Oqýshylar sheńberge turyp, oqýlyqta berilgen M. Nábıevtiń «Ómir degen…» oqýlyqta berilgen óleń joldaryn oqyp taldaıdy.
Ómir degen - osy seniń joldasyń,
Onda seni aıalasyn qorǵasyn.
Sende onyń qadirine jete bil,
Bir - birińe jaqyn joldas bolǵasyn.
Ómir degen – ol bir názik tirshilik,
Tań syılaıdy,
Nur syılaıdy kún shyǵyp.
Qadirine jete almasań jeldirip,
Saǵan qarsy umtylady julqynyp.
Ómir degen – seniń júrgen izderiń,
Qońyr salqyn,
Jaıma shýaq kúnderiń.
Eger onyń bilgiń kelse qadirin,
Shattyǵyńnan,
Jastyǵyńnan izdegen.
Áńgimelesý.
Búgingi ótilip otyrǵan taqyryp jaıly oılanýǵa múmkindik týǵyzý maqsatynda tómendegideı suraqtar qoıylyp, balalardyń jaýaptary tyńdalady.
• Sóz ben istiń birligi degendi qalaı túsinesiz?
• Jıi ýáde beresiz be?
• Ýáde bererden buryn oılanasyz ba?
• Basqalar ýádesinde turmaǵan kezde qandaı sezimde bolasyz?
Áńgimelesý ádistemelik tásili arqyly oqýshylardyń jańa taqyryp boıynsha ne biletinderin, jeke kózqarastaryn anyqtap alamyn.
Jańa aqparat.
Balalar áńgimelesý arqyly óz qorytyndylaryn jasaıdy, oqýlyqtaǵy jańa aqparatqa nazar aýdaramyz. Oqýshy berilgen aqparatty tek qana oqyp, túsinip qana qoımaı, sonymen qatar áńgimelesý ádisindegi óz sheshimi men oıynyń durystyǵyn, tipti bolmaǵanda onyń basqa nusqalardyń ishindegi artyqshylyǵyn túsinedi. Jańa aqparatty mátinge qarap oqýshy óz jaýabyn tereńirek jáne jan - jaqty qarastyrýdy oılastyrady. Oqýlyqta berilgen aqparatty muǵalim oqyp beredi. Oqýlyqta berilgen aqparatty oqımyz. Oqýlyqta «jańa aqparat» aıdarynda tómendegideı aqparat berilgen:
Ýáde - berilgen sert, ýaǵda, ıaǵnı adamnyń basqa bireýge bergen árekettik sharty, sózinde turýdyń belgisi. Ýáde bermesten buryn jaqsylap oılaný kerek. Al berilgen ýáde oryndalýy tıis. Ýádede turý jaýapkershiliktiń, tártiptiliktiń, adamgershiliktiń belgisi. Ýádede turmaıtyn adamda namys bolmaıdy. Halqymyzda ýádede turý, eki sóılemeýge erekshe mán beriledi. Sondyqtan eki sóıleý erge syn dep aıtylady.
Mátinmen jumys.
Oqýlyqta «oqyp úıreneıik» aıdarynda J. Balasaǵunnyń «Qutty bilik» dastanynan alynǵan úzindisi talqylaýǵa arnalǵan suraqtarymen berilgen. Ol suraqtar oqýshylardy mátin boıynsha talqylaý júrgize alýǵa múmkindik beredi.
Estiniń sózi - haýazdyń lebindeı eser,
Esterdiń sózi - súıreńdep óz basyn keser
Tıanaq joq ásirese qyzyl sózińde,
Pátýa joq kók myljyńnan ózinde.
Aıtar bolsa, ár oıyńdy qadap aıt,
Bir sózińdi myń tolǵamǵa balap aıt.
Bir sózben - aq uly bolyp shyǵarsyń,
Kóp myljyńmen kúlki bolyp shyǵarsyń,
Ár saýalyń asyl bolsyn jasyndaı,
Aýyr tısin dıirmenniń tasyndaı.
Nadan - mylqaý, dańqyń qalar sońynda,
Kózi nashar, soqyr - mylqaý bolsa olar.
Basyń bolsa, dańqyń qalar sońynda,
İziń qalar, hatyń qalar jolyńda.
Ósek - ótirik qor qylmasyn tilińdi,
Telıtin til sanańa ákep bilimdi.
Biler bolsań, men aıtaıyn ashyǵyn,
Til kesilse, es ketedi birinen.
Ý menen teń zárli sózi nadannyń,
Kúıe - jala - qany zulym adamnyń.
Oıly sózdi, qulaq quryshyn qandyrar,
Bilim ǵana, maı quıǵandaı jandyrar.
Qorǵa jurtty, qorǵaǵandaı aryńdy,
Til tıgizdiń - baılaǵanyń baǵyńdy.
Qalar atyń mynaý jaryq jalǵanda,
Qaıyrymdy sóz, qaıyrymdy isiń qalǵanda.
Ólseń bir kún, kúlge aınalar tániń de,
Sóziń qalar tili bardyń bárinde.
Ósıet ettim sáýlesi bar pendege,
Zerikkennen emes, túıgin zerdeńe.
El aralap, syryn ashsam bilimniń -
Sol ǵana arman - máni kún men túnimniń.
Túpti bilmeý - odan asqan sor bolmas,
Biler bolsań - odan dańǵyl jol bolmas.
*Shyǵarmany oqyǵan soń qandaı oı túıdińiz?
*Mátinnen oılamaı sóıleýdiń adamǵa tıgizetin zalaldaryn taýyp, túsindirińiz.
Dáıeksóz.
Oqýlyqta «Ine kózinen synady, adam sózinen synady» maqaly dáıeksóz retinde berilgen. Dáıeksózdi oqýshylarmen birge talqylap, maǵynasyn túsindiremin.
Tapsyrma.
Oqýlyqta tómendegideı tapsyrma berilgen:
Tómendegi tirek sózderdi paıdalanyp, «Eki sóıleý - erge syn» taqyrybynda shaǵyn áńgime qurastyryńyzdar.
Tirek sózder: ýáde, ant, sert, ar - namys, shyndyq, azamattyq, qymbat, ómir, jeńil, oı, peıil, nıet, aqıqat, ótirik, uıat, abyroı, artyq sóz, maqtanshaqtyq.
Bul tapsyrmany oryndaý barysynda oqýshylar taqyryp boıynsha túıindi sózderdi paıdalana otyryp, óz betimen mátin qurastyrady. Tapsyrmany toppen nemese juppen oryndaýǵa bolady.
Nazar aýdaraıyq.
Sabaqta ótken materıaldardy tıanaqtap, este saqtap alý maqsatynda oqýlyqta tómendegideı aqparat berilgen.
Sózińdi jerge tastama. Jeńil oılylyqpen ýáde berme. Óz sózińe óziń ıe bol. Sózińe, antyńa berik bolýǵa jastaıyńnan úıren. Sózińe beriktik – óz mereıiń, óz abyroıyń.
(V. A. Sýhomlınskıı)
Shyǵarmashylyq jumys.
Oqýlyqta tómendegideı shyǵarmashylyq jumys berilgen. «Men biletin eń ádil adam» taqyrybynda ocherk jazyńyz.
Áńgimelesý.
«Oılanaıyq, pikirleseıik» aıdarynda berilgen tómendegi suraqtarǵa jaýap berý arqyly oqýshylar óz oılaryn ortaǵa salyp, ózgelerdiń de pikirlerin, kózqarastaryn tyńdaıdy.
*Óz - ózińizdi aldaǵan kezińiz boldy ma?
*Bolsa, ondaı kezde qandaı sezimdi basyńyzdan ótkizdińiz?
*Adamdar nelikten ózin aldaıdy dep oılaısyz?
Adam óziniń jalqaýlyǵyn, erik - kúshiniń álsizdigin búrkemeleý úshin túrli syltaýlar izdep, ózin - ózi aldaıdy. Ózin - ózi aldaǵanda adam bir sátke kóńili ornyqqandaı sezimde bolady. Alaıda mundaı ózine kóńili tolý adamǵa eshqandaı jaqsylyq ákelmeıdi. Sondyqtan óz ar - uıatyńnyń aldynda adal bolýyń kerek. Sol úshin óz erkińdi jetildirip, namysyń men ar - ujdanyńdy barlyǵynan joǵary qoıa bilý mańyzdy.
Dáıeksóz.
«Ótirikshi birinshi ózin aldaıdy» maqaly sabaqtyń dáıeksózi retinde túsindiriledi. Dáıeksóz oqyp, talqylanady..
Mátinmen jumys.
«Shyndyq» uǵymynyń adamgershilik qundylyq retindegi mánin túsindirý maqsatynda oqýlyqta «Oqyp úıreneıik» aıdarynda berilgen M. Maqataevtyń «Shyndyq týraly» atty óleńinimen tanystyrady.
Shyndyq kózge shuqıdy qashannan da,
Shybyn janyń shyndyqtan qasha alǵan ba.
Ar aqıqat úkimi jalǵanda,
Qolǵa turar noqtasyz asaýlar da.
Qolǵa turar qýlar da, zulymdar da,
At jalynan mal tapqan jylymdar da.
Aramzany, uryny julyp túspeı,
Aqıqattyń almasy sýynǵan ba!
Shyndyq degen shymyldyq bireýlerge,
Qalqa qylyp shyndyqty júrer pende.
Shymyldyǵyn shyndyq kep julyp alsa,
Shybyny ushyp, bıshara kirer jerge.
*Shyǵarmadaǵy shyndyqqa qatysty sóz tirkesterin terip alyp, onyń maǵynasyn túsindirińizder.
Shyǵarmashylyq jumys.
Oqýshyǵa tek qana aqparattar berip qana qoımaı, óz betimen izdenýge, teorıany ómirmen salystyra qaraýyna kómektesý maqsatynda oqýlyqta tómendegideı shyǵarmashylyq jumys berilgen.
Óz qurdastaryńyzdyń arasynda «Ózińdi aldaısyń ba» taqyrybynda saýalnama júrgizińiz. Saýalnamanyń qorytyndysymen synyptastaryńyzben bólisińiz.
Sahnalaý.
Oqýlyqta sahnalaý aıdarynda tómendegideı tapsyrma berilgen:
Tómendegi keıipkerlerdiń qasıetterine sáıkes, ózara dıalog qurastyryp, «Ótirikshige syltaý kóp……» taqyrybynda shaǵyn qoıylym qoıyńdar.
1. Ýáde bergish oqýshy;
2. Aqtalýǵa daıyn turatyn oqýshy;
3. Jalqaý oqýshy;
4. Jigerli oqýshy;
5. Adal oqýshy.
Júrekten júrekke.
Oqýshylarmen birge úntaspaǵa qosylyp B. Tájibaevtyń «Asyl arman» óleńin oryndaıdy.
Armanym, aq sáýleli kúnimbisiń,
Áldebir alaýlaǵan gúlimbisiń.
Áldebir jelpip ótken samal ma ediń,
Armanym, aıtarym kóp saǵan meniń.
Qaıyrmasy:
Asyl arman, asyl arman.
Kógimde shalqyp ushqan qusym ba ediń.
Asyl arman, aspanymda jarqyldaǵan
qusym ba ediń.
Men seniń qudiretińe, men seniń
qudiretińe túsinbedim.
Armanym, quzdan qular bulaqpysyń.
Áldebir kúlimdegen shyraqpysyń.
Áldebir albyraǵan aı ma ekensiń,
Armanym, aıtshy maǵan qaıda ekensiń?
Qaıyrmasy:
Asyl arman, asyl arman,
Kógimde shalqyp ushqan qusym ba ediń.
Bul ómirde, bul ómirde,
Men jaıqalǵan alaý gúlmin,
Armanym, kúnde seni, armanym kúnde seni
izdep júrmin
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Apama. Anaǵa syılaımyz, zattyń atyn bildiretin sózder.
