InfoHub Logo

Qazaq halqynyń eń bir uly aqyny, jazba ádebıetiniń negizin salýshy, dana oıshyl, halqymyzdy álemge áıgili etken fılosof, aǵartýshy, kompozıtor Abaı Qunanbaıulynyń dúnıege kelgenine, mine, 175 jyl tolyp otyr. Nebári 58 jyl ǵumyr keshse de, uzaq izdenisteri arqyly halqymyzǵa tálim - tárbıe beretin, adamnyń rýhyn kóterip, sanasyn ashatyn shyǵarmalary – búkil halyqtyń tarıhı murasy.
Ol – lırık, ol - aqyn, ol – epık... Jınaqtap aıtar bolsaq, segiz qyrly, bir syrly asa iri tulǵa. Abaı esimi – alǵa qaraı umtylý men áleýmettik ádildiktiń sımvoly. Bul onyń ár isi men shyǵarmasynan kórinedi.
 Sol zamanda bolyp jatqan qazaq halqynyń ómirindegi aýmaly - tókpeli kezeńde halyqtyń tutastyǵyn saqtaý, adam jadyn jaqsylyqqa buryp, rýhyn tazalaý halyqqa birden bir kerek ózgeris boldy. Abaı osyny túsine otyryp, ol úshin qajettiniń bárin jasady. Óz shyǵarmalaryn halyqqa ósıet arqyly jetkizip, qoǵamdyq oı - sanaǵa, ádebıet pen ónerge jańa serpin berdi.
 Abaı nebári on jasynda óleń jazýdy bastady. Onyń zerektigin baıqaǵan ákesi ony Ahmet - Rıza medresesine oqýǵa beredi. Munda ol oqýǵa bar yqylasymen berilip, úzdik shákirt atanady. Bilimge qyzyǵýshylyǵy artqan Abaı bilimin óz betinshe jetildirýge tyrysady. Sóıtip kóptegen shyǵys aqyndarynyń shyǵarmalarymen, arab, ıran, shaǵataı tilderinde jazylǵan ertegi, dastan, qıssalarmen tanysady, Shyǵystyń Nızamı, Naǵaýı, Sáǵdı, Qoja, Hafız, Fzýlı sıaqty uly ǵulama, klasık aqyndaryna baýyr basady. Onymen qosa «Prıhodskaıa shkolaǵa» qosymsha túsip, oryssha saýatyn asha bastaıdy. Biraq ákesi Qunanbaı ony elge shaqyryp alyp, óz janyn ertip, eldi bıleý isine aralastyrady. Abaı ákesiniń jananda bolǵan jyldary óz aýylynda bolyp jatqan qaıshylyqtardy, áleýmettik teńsizdiktiń zardaptaryn, bolys - sulatndardyń halyqqa jasap jatqan ádiletsiz áreketteri men kertartpa ádet - ǵuryp zańdarynyń zalaldaryn únemi baıqap júredi. Qolynda kúshi bar toptardyń ádiletsizdigi, istegen qylyqtaryndaǵy maǵynasyzdyqtyń, bitpeıtin talas - tartystyń, paıdasyz áýre - sarańmen kúnótkizýshiliktiń halyq basyna túsken úlken aýyrtpalyq ekenin aıqyn túsinedi. Osylaı Abaı halyq taǵdyry, qoǵam ómiri jaıynda kóp tolǵanyp, halyq múddesi, ádildik úshin kúresýge bel baılaıdy. Bul jolda ol halyqty adal eńbek etýge, óner ýırenýge, bilim, ǵylym jolyna túsýge shaqyrýdy maqsat etedi. Ol osynyń bárin halyqtyń júregine uıalatýǵa jararlyq birden - bir kúshti qural óleń, sóz, aqyndyq óner dep sanaıdy. Óziniń bar aqyndyq qýatyn osy jolda jumsaıdy.
Abaı óz óleńderin shákirtteri arqyly halyqqa taratyp otyrǵan. Halyq ony jattap alyp, tanys - týystaryn aıtyp halyq arasyna taratqan.
 Abaıdyń saıası - áleýmettik kózqarasynyń qalyptasýyna orystyń oıy ozyq azamattarynyń da tıgizgen ıgi yqpaly az emes. Pýshkınniń ozinen, Belınskıı, Gersen, Chernyshevkıı, Saltykoy - Shedrın, Nekrasov, Lermontovtardyń muralaryn oqyp, tereń tárbıe alady. Gete, Baıron sıaqty aqyndaryn, Spenser, Dreper, Darvın syndy ǵulamalardyń týyndylaryn oqydy. Abaı osylaısha Evropanyń ádebıetimen de tanysyp, bilimin odan ári keńeıte tústi.
 Abaı óleńderi túgel derlik lırıkadan quralady. Aqynnyń shyǵarmashylyq óneriniń negizgi tiregi, sarqalmas qaınar kózi – halyq poezıasy. Óziniń shyǵarmalarynda Abaı halyq tirshiliginiń eń kókeıkesti máselelerin, mańyzdy áleýmettik - qoǵamdyq, moraldyq problemalaryn, halyqtyń taǵdyryna, ádet - ǵurpyna qatysty máselelerdi kóteredi.
 Abaıdyń «Qalyń elim, qazaǵym, qaıran jurtym» degen óleńinde qazaq halqyn bólmeı - jarmaı túgel qamtyp, tutas sholyp, barshasyna baǵyshtap aıtylǵan sózderdiń áleýmettik salmaǵy orasan zor. Bul óleńde ol ózi ómir súrgen ortany, taǵdyrdyń talqysyna túsip shyrqy buzylǵan el - jurttyń beınesin asa kórkem sheberlikpen sýretteıdi.
«Qalyń elim, qazaǵym, qaıran jurtym,
Ustarasyz aýzyńa tústi murtyń.
Jaqsy mennen jamandy aıyrmadyń,
Biri qan, biri maı bop endi eki murtyń.
Bet bergende shyraıyń sondaı jaqsy,
Qaıdan ǵana buzyldy sartsha syrtyń?
Uqpaısyń óz sózińnen basqa sózdi,
Aýzymen oraq orǵan óńkeı qyrtyń.» -
 degen óleń joldarynan sol zamandaǵy baı - bolystardyń shynaıy sıqyn kórýge bolady. Eldiń shyrqyn buzyp, qolyndaǵy kúshi azaıǵan, sheneýniktergege baǵynyshty bolys tikeleı qatysty jazylǵan.
«Máz bolady bolysyń» óleńinde de osy másele qarastyrylady. Óleńde bolys bolǵan qazaqtyń minez - qulqy úshinshi jaqtan sýretteledi.
«Máz bolady bolysyń,
Arqaǵa ulyq qaqqanǵa,
Sheltireıip orysyń,
Shendi shekpen japqanǵa.
Odan úmit kim qylar,
Jol tabar dep sasqanda?
Úıtip asqan jolyǵar,
Keshikpeı - aq tosqanǵa.» -
 degen shýmaq qazaq bolystarynyń orys sheneýnikteri bir maqtaý sóz aıtqanǵa máz bolyp, sonymen maqtan bolýyn jáne osyndaı bolys symaqtardan úmit joq ekenin aıtady.
Aqyn bul óleńde bolystyń jaman qylyqtaryn oqyrmandarynyń kóz aldyna kóldeneń tartady da, aqyn oıly janǵa bolystan da, onyń yqpalynan da alys bolýǵa keńes beredi.
«Mıyń bolsa, jolama,
Bos jeliǵip shapqanǵa» -
deı kelip, jamandyqtan qashqannyń jaman bolmaıtynyna meńzeıdi.
 Sonymen qatar Abaı óz óleńderinde halyqty aqylǵa, eńbekke, meıirbandyqqa, kishipeıildilik pen qanaǵatshyldyqqa, sabyrlyq pen rahymdy bolýǵa shaqyrady. Mysaly, «Ásempaz bolma árnege» óleńindegi:
«Ásempaz bolma árnege,
Ónerpaz bolsań, árqalan.
Sen de – bir kirpish, dúnıege
Ketigin tap tap, bar qalan!
Qaırat pen aqyl jol tabar
Qashqanǵa da qýǵanǵa.
Ádilet, shapqat kimde bar,
Sol jarasar týǵanǵa.» -
degen óleń shýmaqtary ádildik, meıirbandyq bolmaǵan jerde aqyl men qaırat ta adamdy jaqsylyqqa jetkize almaıtynyn aıtady.
 Abaıdyń taǵy bir shyǵarmashylyǵynyń aıqyndalatyn janry – tabıǵat lırıkasy. Ol óziniń shyǵarmalarynda jyl maýsymdaryn ózine tán erekshe, qaıtalanbas boıaýlarmen beınelep berdi. Osy saladaǵy Abaıdyń taǵy bir ereksheligi ol – peızajdy adamnyń turmys - tirshiligimen, áleýmettik ómirimen, qazaq halqynyń kóshpeli tynysymen tyǵyz baılanystyra bilýi.
 Abaıdyń aqyndyq qýatyn tanytqan úlken shyǵarmasy – «Qansonarda búrkitshi shyǵady ańǵa». Osy óleńdegi tabıǵat kórinisterin, óz sezimin jáne ańshylyqtyń qyzýly, qyzǵylyqty sátterin sıpattaǵanda, Abaı óziniń jańasha qalyptasqan aqyndyq qyryn kórsetedi. Bundaǵy kóretinimiz – qazaq halqy meken etken jerdiń qysy týraly, tabıǵat, búrkit salýǵa atqa minip shyqqan qazaqtyń ańshylar toby, qajyrly áreket ústindegi adamdar. Osy óleńdegi ózgeshelikti eń aldymen peızajdan tabýǵa bolady. Kóz aldymyzǵa qar basqan elsiz taýdyń turǵysy, saǵasy, qansonar kúngi anyq bolmys kúıin elestetedi.
 Aqyn Abaıdyń tabıǵat kórinisterin, mahabbat syrlaryn kesteli tilmen aıshyqtaǵan álem poezıasyndaǵy shoqtyǵy bıik týyndysy - «Jelsiz túnde jaryq aı» óleńi. Ondaǵy pák, taza mahabbattyń belgisindeı jaryq aıdyń sáýlesi sýda dirildep turǵan beınesi, qazaqtyń dalasy, túni, taýy, sýy, kóshpeli eldiń qonǵan qonys jaılaýy, qazaqtyń osyndaı aıly túnde aýyl syrtynda shaǵyn armandaýy kóńilge názik lırıkalyq sezim uıalatqandaı bolady.
 Abaı óziniń teńdesiz aqyndyǵymen qatar asa daryndy kompozıtor boldy. «Kózimniń qarasy», «Segiz aıaq», «Aıttym sálem, Qalamqas», «Qarańǵy túnde taý qalǵyp», «Jelsiz túnde jaryq aı», «Amal joq, qaıttim bildirmeı» sıaqty óleńdńrine shyǵarǵan ánderi, halyq arasynda keńinen taralyp, únemi aıtylyp keledi.
 Abaıdyń eń bir asyl murasy, tárbıelik máni bar, jalpy adamzat balasyna ortaq asyl sózder jınaǵy – Abaıdyń ǵaqlıalary. Abaı óziniń aqyndyǵynyń oqyrmandar úshin túsinýge qıyndyǵyn sezip, keıbir kúrdeli dúnıetanymdyq máselelerdi qara sózben túsindirgen. Jalpy sany qyryq bes bólek shyǵarmadan turatyn Abaıdyń qara sózderi taqyryby jaǵynan bir baǵytta jazylmaǵan, árqaısysy áralýan.
 Mysaly, birinshi qara sózinde Abaı jazýǵa qalaı kiriskeni týraly sóıleıdi. Osy qara sózinde Abaı ózine toqtalyp, basqa qarasózderinde bul taqyrypqa oralmaıdy. Jer ortasy jasqa kelgenshe súrgen ómirin aıta ketip, alda ne istep, ne jazatyny týraly aıtady. «Al, endi qalǵan ómirimizdi qaıtip, ne qylyp ótizemiz? Sony taba almaı ózim de qaıranmyn.» - dep oılanady. Oılana kele óz oılaryn qara qalammen aq paraq betine tógilte jazýǵa sheshim qabyldaıdy.
 Abaı óziniń on toǵyzynshy qara sózindegi: «Adam ata - anadan týǵanda esti bolmaıdy: estip, kórip, tatyp eskerse, dúnıedegi jaqsy, jamandy tanıdy daǵy, sondaıdan bilgeni, kórgeni kóp bolǵan adam bilimdi bolady» degende bala týǵanynan jaqsy, ne jaman, bilimdi, ne bilimsiz bolyp týylmaıdy. Bul qasıetterdiń barlyǵyn adam boıyna darytatyn adamnyń kórip - bilgeni, onyń nege qulaq asyp, nege zeıin qoıyp tyńdaýynda ekenin túsindirmek bolǵan.
 Al «Sol estilerden estip, bilgen jaqsy nárselerdi eskerse, jaman degennen saqtansa, sonda iske jaraıdy, sonda adam dese bolady. Mundaı sózdi esitkende shaıqaqtap, shalyqtanyp ne salbyrap, salǵyrttanyp estise, ne esitken jerde qaıta qaıyryp surap uǵaıyn dep tushynbasa, ne sol jerde sózdiń rasyna kózi jetse de, shyǵa berip qaıta qalpyna ketse, estip - esitpeı ne kerek?» degen jerinde adam bilimge talpynyp, jaman ádet - qylyqtardan saqtanyp júretin bolsa, sol adam degenine jetedi jáne onyń eli, jeri úshin tıgizer paıdasy zor bolady degeni. Al estigen jaqsyny esinde saqtamaı, mán berip tyńdamaı, oǵan salǵyrttyqpen qarasa, ondaı adamdarǵa bir nárse aıtqannyn ne paıdasy bar?
 Rasynda da Abaı óziniń qara sózderinde shyǵarmanyń ajaryna ǵana nazar aýdaryp qana qoımaı, onyń tereńdigine, logıkalyq mánine zer salǵan.
Shynymen de, Abaıdyń ǵaqlıalary ár mańyzy bar taqyrypty qamtyǵan, sheber jazylǵan týyndylary. Abaıdyń qara sózderin oqyǵan adam, sirá, basqa bir álemge enip, túrli uly oılar oılap, árbir sóziniń maǵynasyn túsingende keremet sezimde bolar.
  Abaı qazaq halqy, ádebıeti, tarıhy úshin mańyzy bar, ár qazaqtyń júreginde oryn ala bilgen uly tulǵa. Onyń týyndylary, shyǵarmalary – biz úshin baǵa jetpes rýhanı qazyna. Biz Abaıdy maqtan tutamyz, biz Abaımen maqtanamyz. Abaıdy árqashan eske alyp, onyń shyǵarmalaryn únemi oqyp júretin urpaqtary bolǵanda Abaı aty eshqashan ópes!