InfoHub Logo

Qazaqstan tarıhy
Sabaqtyń taqyryby: Abylaı handyǵy
Sabaqtyń túri: Teorıa
Sabaqtyń ýaqyty: 80 mınýt

Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Abylaı hannyń qolbasshylyq, saıası qaıratkerligi, qazaq jerlerin biriktirý jolyndaǵy kúresi jáne tarıhta alatyn orny týraly túsinik qalyptastyrý arqyly tolyq málimet berý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń pánge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, Abylaı hannyń ómirinen úlgi alýǵa, alǵan bilimderinen qorytyndy shyǵaryp, ómirde paıdalana alatyn jan - jaqty tulǵanyń damýyna áser etý.
Tárbıelik: Oqýshylardyń óz jerine, eline degen súıispenshilikke baýlý, onyń qadir - qasıetiń uǵynýǵa, qorǵaýǵa, eldiń damýyna úles qosýlaryna tárbıeleýge yqpal etý.

Sabaqtyń jospary
1. Uıymdastyrý kezeńi: 2 mın.
2. Úı tapsyrmasyn tekserý, qorytyndylaý: 25 mın.
3. Jańa sabaq: 30 mın.
4. Bekitý: 10mın.
5. Qorytyndylaý: 5mın.
6. Baǵalaý: 5mın.
7. Úıge tapsyrma berý: 3 mın.

Pánaralyq baılanys: Quqyq negizderi, saıasattaný jáne áleýmettaný negizderi, mádenıettaný.
Sabaqtyń jabdyqtary: slaıdtar, karta, oqýlyq, test, sýretter.
Paıdalanatyn oqýlyqtar:
1. Mýsın Chapaı «Qazaqstan tarıhy» Almaty - 2008j.
2. G. V. Kan, N. Ý. Shaıahmetov « Qazaqstan tarıhy» Almaty - 2007j.
3. L. Gýmılev « Kóne túrkiler» Almaty - 1994j.
4. Nazarbaev N. Á. «Ǵasyrlar toǵysynda» Almaty - 1996j.
5. Qazaqstan tarıhy (kóne zamannan búginge deıin). Ocherkter. Almaty, «Dáýir» 1994j.

Sabaqtyń barysy
1. Uıymdastyrý sáti: Sálemdesý. Jýrnal boıynsha tekserý.
Úı jumysyn tekserý:
1. Jekeleı suraý
2. Jyldar sóıleıdi
3. Kartamen jumys
1. 1 Qazaqstannyń Reseıge qosylýynyń sebepteri Kishi júzdiń ımperıa quramyna enýi.
1. 2 Reseı ımperıasynyń qazaq jerin otarlaý saıasaty.
1. 3 Orta júz jáne Uly júzderdiń Reseıge birigýi.
2. Jyldar sóıleıdi (slaıd oqýshylarǵa jyldar sóıleıdi kestesi kórsetiledi, jyldarǵa baılanysty durys málimet aıtylýy qajet, durys jaýap berilgennen keıin jaýaptar retimen ńusqaý belgi kómegimen ashylady ).
Jyldar. Bolǵan oqıǵa
1583 j. Qazaq handyǵyna Treták Chebýkov bastaǵan orys elshileri kelgen bolatyn.
1686 - 1693j. j Táýke han Reseıge bes elshilik jiberdi
1718 j. Semeı bekinisi ornady
1731 j. 19 aqpanda orys patshasy Ábilhaıyr hanǵa qol astyna kelýi týraly gramota jiberdi
1734 j. 10 tamyzda Reseı patshasy Uly júzdi óz quramyna alǵany jóninde qujatqa qol qoıdy.
1742 j. Jaıyq boıyna qazaqtardyń kóship qonýyna tıym salǵany jóninde Patsha jarlyǵy shyqty
1744 j. Orynbor qalasy salyndy

3. Kartamen jumys. Top oqýshylar úshin jalpy tapsyrma.
Qorytyndy:
Sonymen, HÚİİİ - ǵasyrdyń orta shenindegi Qazaqstannyń saıası – ekonomıkalyq damýyna birqatar jańa ózgerister qalyptasty. Patsha úkimetiniń otarlaý saıasatyna qaramastan, qazaq - orys saýda baılanystary, qazaqstannyń shet eldermen qatynastary ózara tıimdi jaǵjaıda damydy.
Alaıda patsha úkimetiniń qazaqtardyń óz jerin paıdalanýyna shek qoıýy, orys - qazaq sharýalaryn qonystandyra bastaýy olardyń jerin basyp alý sharalarynyń bastamasy bolatyn.
Jańa sabaq: Abylaı handyǵy (slaıd)

«Qazaqtyń derbes el bolýyna, ári - beriden soń qazaqtyń qazaq bolýyna, basy qosylyp, bir jeńnen qol, bir jaǵadan bas shyǵarýyna eren eńbek sińirgen Abylaıdan artyq adam bolmas»
M. Áýezov

Abylaı (Ábilmansur) han ( 1711 – 1781j. j) Qazaq Ordasynyń hany, qazaq memleketiniń tarıhyndaǵy asa kórnekti memleket qaıratkeri, arǵy tegi Joshy han, bergi babalary qazaq ordasynyń negiziń salǵan Áz - Jánibek, odan soń eńsegeı boıly er Esim han, Salqam Jáńgir han. Abylaı – Jáńgir hannyń besinshi urpaǵy. Jáńgir hannyń Ýálıbaqy, Táýke degen eki uly bolady. Jáńgir qaıtys bolyp, taqqa Táýke otyrǵanda Ýálıbaqy handyqqa ókpelep, Úrgenishti bılegen naǵashy atasy Qaıyp hannyń qolyna barady. Ýálıbaqynyń balasy Abylaı jekpe - jekke shyqqanda jaýy shaq kelmeıtin batyr bolyp, qanisher Abylaı atanypty. Osy Abylaıdan kórkem Ýálı týady. Onyń balasy Ábilmansur ( keıin qazaqqa han bolyp Abylaı atanǵan) «aqtaban shubyryndy» jyldarynda jetim qalyp, úısin Tóle bıdiń qolyna keledi. Ash – jalańashyqtan júdegen óńine, ósip ketken shashyna qarap Tóle bı oǵan «Sabalaq» dep at qoıyp, túıesin baqtyrady. Ábilmámbet tóreniń jylqysyn da baǵady. Bul, Sh. Ýálıhanovtyń aıtýyna súıensek, Abylaıdyń 13jasar kezi bolsa kerek.

Tóle bıdiń tálim – tárbıesinde bolýy Abylaıǵa zor yqpal jasady. Qazaq dalasynyń danalyǵyn boıyna jınaǵan baba aqyly men parasatyn, el bıleý qabiletin, antalaǵan jaýǵa qarsy qazaq halqy basy birikse ǵana toıtarys bere alatynyn jas balanyń sanasyna uıalata bilgen. Oǵan qosa bala kezinen kórgen jupyny tirshilik, ómirlik tájirıbe Abylaıdyń el ómirine erte aralasýyna sebepshi boldy. Buqar, Úmbeteı jyraýlardyń, t. b. aýyz ádebıetiniń iri ókilderiniń málimetterine qaraǵanda, Abylaı jıyrma jasynda qan maıdanda erligimen tanylǵan. Buqardyń Abylaıǵa «Sen jıyrma jasqa jetken soń, Altyn tuǵyr ústinde Aq suńqar qustaı túlediń» deýi osynyń dáleli. Qaı jyly týsý da, 1730 - 33 jyldar aralyǵynda bolǵan bir urysta buryn belgisiz jas jigit Ábilmansur jekpe – jekke shyǵyp, qalmaqtyń bas batyry, qońtajy Qaldan Serenniń jaqyn týysy (keıbir derekterde kúıeý balasy) Sharyshty óltirdi.