InfoHub Logo

Abylaı beınesi
Qazaq handyǵy
Sabaqtyń maqsaty: Buqar tolǵaýlarynyń ózi ómir súrgen orta sıpatyna, tarıhyna tikeleı qatystylyǵyn kórsetý; Abylaı esimine baılanysty jyrlaryn taldaı otyryp, Abylaı beınesin jan - jaqty ashý; oqýshyny óz pikirin paıymdy jetkize bilýge baýlý, sózdik qoryn molaıtý.
Sabaqtyń túri: bilimin jetildirý.
Sabaqtyń ádisteri: suraq - jaýap, toptyq jumys, toptastyrý, t. b.

Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý bólimi.
2. Úı tapsyrmasyn tekserý.
Ótkizdiń toǵyz handy tolǵaýmenen,
Sheshtiń talaı túıindi boljaýmenen.
İs bolsa qıyn - qystaý sen saıystyń,
Qylysh qyp qyzyl tildi qorǵaýmenen,- degen Úmbeteı jyraýdyń jyr joldary Buqarǵa arnalady. Buqar jyraý Táýke hannan bastap, onan keıingi qazaq handary Qaıyp, Bolat, Sámeke, Ábilmámbet, Kúshik, Ábilqaıyr, Baraq jáne Abylaıdyń qabyrǵaly bıi, keńesshisi bolǵanyn ótken sabaqtan bilemiz. Búgingi sabaqta Buqar tolǵaýlaryn taldaýdy ári qaraı jalǵastyramyz. Endeshe úı jumysyn bastaıyq.
1 - top Buqar jyraý tolǵaýlaryna ádebı taldaý jasaıdy.
2 - top Buqar jyraýdyń shyǵarmashylyǵyn, ózge jyraýlaryn úndestigi men ereksheligin taldaıdy.
3 - top qosymsha derekter jınaıdy.
Abylaı týraly Buqar sózderiniń orny bólek. Ol bireýden estigen áńgimesi emes, hannyń qasynda bolyp, onyń is - áreketine baılanysty shyǵarylǵan tolǵaýlar qazaq halqyn ár qyrynan tanytatyn qujat ispettes.

3. Jańa sabaqty túsindirý.
Abylaı hannyń shyn aty - Ábilmansur. Ol 1711 jyly Túrkistan qalasynda dúnıege kelgen. Onyń atasy Abylaı óz zamanynda Túrkistandy bılep, qatigezdigimen kózge túsip, qanisher Abylaı atanǵan. Onyń balasy Ýálı sultan bılikke onsha qushtar bolmaı, ákesi ólgen soń qalany durys bıleı almaıdy. Jońǵar bıleýshileri Ýálı tuqymyn túgel qyryp salady. Sol kezde tóleńgitten shyqqan bir sardar Ýálıdiń balasyn, kishkentaı Ábilmansurdy qashyryp alyp, aman saqtap qalady, jaýlarynan qorǵanǵan Ýálı ulyn basqa tárbıege beredi. Bala uly júzdegi Tóle bıdiń qyzmetinde bolady. Halyq ishinde shyn aty jasyrylyp «Sabalaq» dep atalady. Sabalaq jońǵar qońtaıshysy Qaldan Serenniń jıeni Sharyshty jekpe - jekte jeńip, basyn alady. Jaýǵa «Abylaılap» shapqan batyrdy bári Abylaı qaısarlyǵymen qolbasshy, aqyldylyǵymen saıasatker bolyp, qazaq tarıhynda iri tulǵa retinde qaldy. Endeshe, osy áńgimelerden Abylaıdy tek han emes, taǵy kim dep bilemiz?

4. Toptastyrý.
Abylaı
↓
han
batyr
tarıhı tulǵa
han urpaǵy
Sabalaq
saıasatker
qolbasshy
Ádebıette Abylaı beınesin Buqar tolǵaýlary arqyly dáleldeýge bolady.

5. Synyppen jumys. Ár topqa tapsyrmalar beremin. Aldaryndaǵy qosymsha kitaptar arqyly daıyndalady. Ár top ózderine berilgen taqyrypty qorǵap shyǵady.
1 - top Abylaı - saıasatker
2 - top Abylaı - tarıhı tulǵa
3 - top Abylaı - qolbasshy.

6. Oıtolǵaý. «Buqar tolǵaýlary HHİ ǵasyrda bizge nesimen qymbat?»

7. Sabaqty bekitýge suraqtar berý. 1. Qazaq tarıhynda «Qasym hannyń qasqa joly», «Esim hannyń eski joly», «Táýke hannyń jeti jarǵysy» dep handardyń dańqyn arttyryp otyrsaq ta Abylaıdyń dańqy nelikten basym?
2. Buqar tolǵaýlarynyń búgingi kúnmen úndestigi barma?
3. Abylaıdyń aǵat basqan jerin Buqar nege sypaıyraq eskertpegen, ony nege qatal synǵa alǵan?
4. HÚİİİ ǵasyrda Abylaı júrgizgen iri reformalar qazirgi bizdiń saıası ómirimizde qanshalyqty oryn alady?

Sabaqty qorytyndylaý. Sonymen, oqýshylar biz búgingi sabaqta aqylgóı abyzdyń tek jyraý emes, qazaq tarıhynda úlken orny bar, han Abylaımen birge darhan dalanyń táýelsizdigin jarıalap, qazaq jeriniń shekarasyn syzysyp ketkenin bildik.
Úı jumysy: «Buqar, Abylaı jáne táýelsizdik» atty shyǵarma jazyp kelý. Muhtar Maǵaýınniń «Qobyz saryny», İlıas Esenberlınniń «Kóshpendiler» shyǵarmalaryn oqý.
Abylaı beınesi júkteý