InfoHub Logo

Uıymdastyrylǵan oqý is - áreketteriniń tehnologıalyq kartasy.
Bilim berý salasy: «Komýnıkasıa»
Bólimi: Sóıleýdi damytý.
Taqyryby: Úı janýarlary jáne tólderi
Maqsaty: Úı janýarlarymen tanystyrý olardy ataý jáne taný. Úı janýarlarynyń tólderin ataý, janýarlardyń daýystary jazylǵan úntaspany tyńdatý. Janýarlarǵa qamqorlyq jasaý kerektigin túsindirý jáne suraq jaýap arqyly til baılyǵyn damytý.
Kórnekiligi: úı janýarlary beınelengen fetrden jasalǵan kórnekilik, oıynshyqtar, úntaspa, slaıd.
Ádis - tásili: túsindirý, suraq – jaýap, kútpegen sát, oıyn

Dáleldeý – oıatý Tárbıeshi áreketi
Shattyq sheńberi.
Araılap tań atty
Altyn saýle taratty
Jarqyraıdy dalamyz
Qaıyrly tań dostarym
Qaıyrly tań qonaqtar.

Jylýlyq sheńberine turyp, jyly sózder aıtý.
- Balalar qazir qaı jyl mezgili?
- Qysta ne jaýady?
- Qardyń túsi qandaı?
- Sender baqshaǵa qalaı kıinip kelesińder?

Uıymdastyrý – izdený
Jaraısyńdar balalar. Balalar úıde ata - áje senderdi erkelete me?
Qalaı erkeletedi?
Olaı bolsa balalar búgin biz úı janýarlary jáne tólderi týraly áńgimeleımiz.(kózimizdi jumamyz, kóz aldymyzǵa jaılaýdy elestetemiz)?
Taqtaǵa úı janýarlarynyń sýretteri ilinedi.
Mynaý – sıyr, mynaý – at, mynaý – qoı, mynaý – túıe. Bular úı janýarlary sebebi: olardy adamdar baǵady, kútedi. Olardyń súti, eti – tamaq, júni, terisi – kıim.
Balalar nazaryn teledıdarǵa aýdarý úı janýarlary týraly slaıd kórsetý( olardy sıpattaıdy)
Balalar úı janýarlary qalaı dybystaıdy, barlyǵymyz birge jattyǵaıyq
- Qoı «má - má»dep mańyraıdy
- Sıyr «mý - mý»dep móńireıdi
- T «bó - bó»dep bozdaıdy
- At «ıho - ıho»dep kisineıdi eken
jaraısyńdar balalar.
Balalar úı janýarlary týraly taqpaq bilemiz be?
(balalar taqpaqtaryn aıtady)
Shóre - shóre, laǵym
Tentek bolma, shyraǵym.
Sekekteme, demińdi al.
Selteńdemeı qulaǵyn.

Botaqanym bóbegim
Qara kóziń móldirep,
Qyzyqtyrmaı qoımaıdy.

Qulynshaǵym qundyzym,
Quldyraıdy, shabady
Jaltyldaǵan juldyzym,
Qustaı qanat qaǵady.

Kip - kishkene momaqan,
Qoshaqandy unatam
Súıedi anam qozym dep
Botaqanym óziń dep.
Sergitý sáti:
«Tórt qadam alǵa»
Tórt qadam artqa
Aınalat, aınalat bizdiń poravoz
Qolmen shapalaqtaımyz
Aıaqpen top - toptaımyz
Iyqty qozǵap, qozǵap
Al endi sekiremiz

Kútpegen sát
Esik qaǵylady, qonaqqa áje keledi.
Áje: salamatsyzdar ma balalar?
Men jaılaýdan keldim senderge tapsyrma ala keldim.
Tárbıeshi: qosh keldińiz áje, tórge shyǵyńyz. al balalar áje ákelgen tapsyrmany oryndaımyz ba?
1. tapsyrma. Dıdaktıkalyq oıyn. «Tólderin tap!»
(sýretten úı janýarlaryn tólderin sáıkestendiredi)

2. tapsyrma.« Daýsynan tany» Sıqyrly úntaspany tyńdatý (janýarlardyń daýysynan ne ekeniń tabady)
Áje balalarmen qoshtasyp syılyq beredi

Ashyq uıymdastyrylǵan oqý is - áreketi
Úı janýarlary jáne tólderi
Tárbıeshi: Z. M. Jakeeva
Úı janýarlary jáne tólderi júkteý