- 14 sáý. 2015 00:00
- 295
Adamnan artyq jándik jaralmaǵan...
Adamnan artyq jándik jaralmaǵan,
Deıdi jurt: «Aıýan joq ıtten jaman».
Bul týraly mende bir bóten oı bar,
Anyq uqsań, aıtaıyn, dostym, saǵan.
Adamnyń aıýannan aılasy mol,
Qıt etse, qıanatqa qoıady qol.
Meıirim, ynsap, aq peıil, adal eńbek –
Bul tórteýin kim qylsa, shyn adam sol.
Qanekı‚ ondaı adam, qaı jerde bar?
Kóbiniń syrtynda bal, ishinde zár.
Jaryq alyp álemdi aralasań,
Ondaı jan neshe myńnan bireý shyǵar.
Áıtpese ózge adamnan ıt ilgeri,
Dostyqty ıt umytpaıdy – artyq jeri.
Qolyńnan sorpa jalap ósken kúshik
Ólgenshe esigińde júrgenderi.
Túnde tynym kórmeıdi qoraǵa úrip,
Sharq urady aýyldy sholyp júrip.
Ketpeıdi dámin tatqan dosyn tastap,
Qýalap anda-sanda qoısań da uryp.
Toqtamas ózge aýylǵa syılasa da,
Kek qylmas ıesi uryp, qınasa da.
Júz jyldyq dos bir kúnde jaý bolady,
Kóńiline bir qylyǵyń syımasa da.
Qaryzy bar edi dep moıyn burmas,
Sol kúni-aq dushpanyńmen bolar syrlas.
Burynǵy jaqsylyqtyń bárin umytyp,
Ne qylsa, bir zıany tımeı turmas.
Ókpelese ne sózge, nemese asqa,
Jaý shyǵady dos, jaqyn, qaryndasqa.
It ıesin qappaıdy qutyrsa da,
Adamnyń shyn dosy joq ıtten basqa.
...Bireýdiń asyraýly ıti bolǵan,
Kúshiginen tamaqty bergen qoldan.
Sol adamnyń tap-tatý jaqyn dosy
Araz bolyp ketipti dostyq joldan.
Pále salyp jamandap kúnde-kúnde
Óshigip, duspan bolyp ketken múlde.
Yza menen kúnshildik oıyn bılep,
Óltirgeli kelipti aısyz túnde.
Arsyldap ıti úrgen qarańǵyda,
Iesi jer shalady barady da.
Buǵyp jatqan duspanyn kózi kórmeı,
Itti urady bir taıaq alady da.
Qanjar ala júgirgen jaýdy kórip,
Qashady qatty attandy salady da.
Myna jaqtan júgirip ıt te kelip,
Tastaıdy álgi jaýyn jarady da...
Alańdamaı tyńda da sózimdi tos,
Aıtylǵan sóz emes qoı qaljyńmen bos.
Dos dep júrgen kisińniń kóbi – duspan,
Shyn dosyń – jaqsylyqty umytpaǵan dos.
Deıdi jurt: «Aıýan joq ıtten jaman».
Bul týraly mende bir bóten oı bar,
Anyq uqsań, aıtaıyn, dostym, saǵan.
Adamnyń aıýannan aılasy mol,
Qıt etse, qıanatqa qoıady qol.
Meıirim, ynsap, aq peıil, adal eńbek –
Bul tórteýin kim qylsa, shyn adam sol.
Qanekı‚ ondaı adam, qaı jerde bar?
Kóbiniń syrtynda bal, ishinde zár.
Jaryq alyp álemdi aralasań,
Ondaı jan neshe myńnan bireý shyǵar.
Áıtpese ózge adamnan ıt ilgeri,
Dostyqty ıt umytpaıdy – artyq jeri.
Qolyńnan sorpa jalap ósken kúshik
Ólgenshe esigińde júrgenderi.
Túnde tynym kórmeıdi qoraǵa úrip,
Sharq urady aýyldy sholyp júrip.
Ketpeıdi dámin tatqan dosyn tastap,
Qýalap anda-sanda qoısań da uryp.
Toqtamas ózge aýylǵa syılasa da,
Kek qylmas ıesi uryp, qınasa da.
Júz jyldyq dos bir kúnde jaý bolady,
Kóńiline bir qylyǵyń syımasa da.
Qaryzy bar edi dep moıyn burmas,
Sol kúni-aq dushpanyńmen bolar syrlas.
Burynǵy jaqsylyqtyń bárin umytyp,
Ne qylsa, bir zıany tımeı turmas.
Ókpelese ne sózge, nemese asqa,
Jaý shyǵady dos, jaqyn, qaryndasqa.
It ıesin qappaıdy qutyrsa da,
Adamnyń shyn dosy joq ıtten basqa.
...Bireýdiń asyraýly ıti bolǵan,
Kúshiginen tamaqty bergen qoldan.
Sol adamnyń tap-tatý jaqyn dosy
Araz bolyp ketipti dostyq joldan.
Pále salyp jamandap kúnde-kúnde
Óshigip, duspan bolyp ketken múlde.
Yza menen kúnshildik oıyn bılep,
Óltirgeli kelipti aısyz túnde.
Arsyldap ıti úrgen qarańǵyda,
Iesi jer shalady barady da.
Buǵyp jatqan duspanyn kózi kórmeı,
Itti urady bir taıaq alady da.
Qanjar ala júgirgen jaýdy kórip,
Qashady qatty attandy salady da.
Myna jaqtan júgirip ıt te kelip,
Tastaıdy álgi jaýyn jarady da...
Alańdamaı tyńda da sózimdi tos,
Aıtylǵan sóz emes qoı qaljyńmen bos.
Dos dep júrgen kisińniń kóbi – duspan,
Shyn dosyń – jaqsylyqty umytpaǵan dos.