InfoHub Logo

Ádepten ozbaıyq
Maqsaty:
Oqýshylardy qarym – qatynas mádenıetine úıretý, olardyń ádep saqtaý týraly túsinikterin keńeıtý. Oqýshylardy jaqsy men jamandy aıyra bilýge yqpal etý. Jaqsydan úırenýge, jamannan jırenýge, izgilikke tárbıeleý.
Sabaq túri: pikirlesý, áńgimelesý.

Sabaq barysy:
Tynyshtyq sáti. «Nurǵa bólený».
Yńǵaılanyp otyryńyzdar, denelerińizdi túzý ustańyzdar. Aıaq - qolyńyzdy aıqastyrmańyz, qolyńyzdy tizege nemese ústelge qoıýǵa bolady. Kózderińizdi jumýlaryńyzdy ótinemin.
Elestetip kórińiz: Kún nury sizdiń tóbeńizden ótip, keýdeńizge qaraı boılap barady. Keýdeńizdiń orta tusynda gúl túınegi ornalasqan. Gúldiń túınegi nurdan baıaý ashylyp keledi. Balǵyn taza, ásem gúl sizdiń ár oıyńyzdy, ár sezimińizdi, emosıańyzdy tilek qalaýyńyzdy shaıyp, júregińizdiń qaýyzyn ashty.

Nur sáýlesi sizdiń boıyńyzǵa aqyryn taraı bastaǵanyn elestetińiz. Ol birtindep kúsheıe túsýde. Oı men osy nurdy qoldaryńyzǵa túsirińiz. Sizdiń qoldaryńyz nurǵa bólenip, sáýle shashýda. Qolymyz tek jaqsy, tek izgi isterdi isteıdi jáne barshaǵa kómektesedi. Nur aıaqtaryńyzǵa tarady. Aıaqtaryńyz nur sáýlesin shashýda. Olar sizdi tek jaqsylyq jasaý úshin jaqsy jerlerge aparady. Olar nur men mahabbat quralyna aınaldy.

Odan ári nur sizdiń aýzyńyzǵa, tilińizge tarady. Tilińiz tek shyndyqty jáne jaqsy, izgi sózder ǵana aıtady. Nurdy qulaqtaryńyzǵa baǵyttańyz, qulaqtaryńyz tek jaqsy sóz ben ásem áýendi ǵana estıdi. Nur kózimizge de jetti. Kózimiz tek jaqsyǵa qarap, bárinen jaqsylyqty ǵana kóredi. Sizdiń basyńyz túgeldeı nurǵa bólenip, basyńyzǵa tek izgi, sáýleli oı keledi.
Nur birte - birte qarqyndy jáne shuǵylana bastaıdy, sizdiń deneńizden shyǵyp, jan - jaǵyńyzǵa sáýle shashady. Osy nurdy týysqandaryńyzǵa, muǵalimderińizge, dostaryńyzǵa, tanystaryńyzǵa baǵyttańyz. Nurdy ýaqytsha túsinispeı, renjisip júrgen adamdarǵa da baǵyttańyz. Olardyń da júregi nurǵa tolsyn.

Osy nur búkil álemge: barlyq adamdarǵa, jan - janýarlarǵa, ósimdikterge, tiri janǵa taralsyn... Ǵalamnyń barlyq túkpir - túkpirine nur baǵyttańyz. Oısha aıtyńyz: «Men nurlymyn... Nur meniń ishimde... Men Nurmyn»
Osyndaı Nur, Mahabbat jáne Tynyshtyq kúıinde otyra turyńyz...
Endi osy Nurdy júregińizge ornalastyryńyz. Nurǵa toly búkil álem sizdiń júregińizde. Ony osyndaı ásem qalypta saqtańyz.
Jaımen kózińizdi ashýǵa bolady.
Rahmet!
Oqýshylar óz áserlerimen bólisedi.

Úı jumysyn tekserý:
- Ádep, ádep saqtaý, ádeptilik degen ne?
- Ádeptilik adamnyń is - áreketinde qalaı kórinis tabady?
- «Durys júrý, turý, ádepti bola bilý – usaq-túıek emes» degen qalaı túsinesińder?
- Sınonımdik tásil, ıaǵnı ádeptilik sóziniń sınonımderin tap: ádep, tártipti, úlgili, tárbıeli, sypaıy, ádepti, kórgendi.
- Antonımdik tásil, ıaǵnı qarama - qarsy sózderdi tap: ádepti - ádepsiz, kórgendi - kórgensiz, úlgili - ónegesiz, tárbıeli - tárbıesiz.
Oqý apparaty.
Ádep saqtaý – adamgershiliktiń belgisi. Ádep sóziniń balamalary óte kóp: adaldyq, kishipeıildilik, meıirimdilik, sypaıylyq, ımandylyq qasıetteri bar bala basqa balalarǵa da erekshe iltıpatpen qaraıdy. «Ádeptilik belgisi – ıilip sálem bergeni» demekshi sálemdesý de ádeptiliktiń joǵarǵy qundylyǵy.

Mátinmen jumys. El aýzynan « Tistelgen alma» mátinin oqý, taldaý.
- Jigittiń qylyǵyn qalaı baǵalaısyńdar?
- Baǵban jigitti ne úshin unatty?
- Saǵan unaǵan keıipkerdiń jaǵymdy qasıeti qandaı?
Dáıeksóz.
Adamda jaqsy qasıet bolmasa, oǵan baq ta, baqyt ta qonbaıdy.
J. Balasaǵunnyń naqyl sóziniń maǵynasyn ashý, oqýshyny pikirin tyńdaý, dáptermen jumys júrgizý.

Shyǵarmashylyq jumys.
I - top: Y. Altynsarınniń «Ádep» áńgimesin sahnalaý.
II - top: Qazybek bıdiń «Jaqsy ul – eldiń týy bolady» mátinin sahnalaý.
III - top:«Taǵylymy mol sózder», maqal - mátel, qanatty, naqyl sózder aıtady.
Ádepti bala – arly bala,
Ádepsiz bala – sorly bala.
Adamgershilik kimge bolsa,
Sony er dep esepte.
(Y. Altynsarın).
Jaqsy bala – súıenish, jaman bala – kúıinish.
(Abaı)
Álemdi adam ádemi, ádepti adam ádemiden de ádemi.
Bala bolsań – Bolǵandaı bol, aǵaıynǵa qorǵandaı bol.
Toppen án aıtý:
Q. Ydyrysovtyń « Kelshi, kelshi, balashym» ániń balalar bári úntaspaǵa qosylyp birge oryndaıdy.
Úıge tapsyrma:
M. Maqataev «Kóshede» óleńin jattaý, áýenimen oryndaý.

Tynyshtyq sáti:
Oqýshylardy taǵy da jaǵymdy oıǵa túsirý mańyzdy. Oqýshylar sheńberde otyryp, kózderin jumyp, búgingi sabaqtan ne úırengenderin esterine alyp, ishteı ózderine, muǵalimine, barlyq álemge tynyshtyq, súıispenshilik joldap, rızashylyqtaryn bildiredi.