- 05 naý. 2024 00:51
- 223
Mahabbat – ómir nári
Mahabbat – ómir nári
Sabaqtyń maqsaty: Adam boıyndaǵy mahabbat sezimin, ózine, ózgege degen súıispenshiligin tanyp, ony qurmet tutýǵa baýlý.
Mindetteri: Mahabbattyń bar adamǵa ortaq kóp qyrly, onyń tek qana adamǵa tán ińkárli sezim ekenin bildirý; -
Adamdy, tabıǵatty, ómirdi súıe bilýge ony qurmettep, qadir tutýǵa baýlý; -
Adamgershilikke, senimdilikke, sezimtaldyqqa, náziktikke tárbıeleý; -
Sabaq barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi.
Tynyshtyq sáti. Mýzyka qosylady.
Yńǵaılanyp otyryńyz, kózińizdi jumyńyz deneńizdi bosatyp tynyshtalyńyz. Kóz aldyńyzǵa endi atyp kele jatqan shýaqty tańdy elestetińiz. Siz taýǵa alyp barar jalǵyz aıaq jolmen kele jatyrsyz. Taza aýa, saldyrlaǵan móldir bulaq sýy, qustardyń saıraǵan daýysy, siz jeńil dem alýdasyz, siz kúsh qýatqa tolysyz. Jer anaǵa, tabıǵatqa degen mahabbat, súıispenshilik barlyǵy ózińe degen mahabbatpen tyǵyz baılanysty. Kún shýaǵy sizge sáýle shashýda, samal jel sizdiń shashyńyzdy terbetip sizge kórik berýde. Búkil tabıǵat kúshi sizge óz mahabbatyn syılap, sizdi tań nurymen qarsy alady. Al endi bul kúsh sizdiń búkil deneńizge sińip, qýat berip turǵanyn sezinińiz. Bul kúshpen ózińizge jaqyn adamdar men dostaryńyzben bólisip jatqanyńyzdy elestetińiz, Bul qýat sizdiń ómirińizben tyǵyz baılanysty. Siz álemdegi eń baqytty jansyz.
Úı tapsyrmasyn tekserý:
- Senderdi jaqsy kóretin adamdarǵa qalaı jaýap berip júrsińder.
- Ana men balanyń arasyndaǵy qandaı mahabbat.
- Qyzben jigit
- Týǵan jer, tabıǵat qandaı sezim týdyrady?
- Móldir mahabbat, shynaıy mahabbat, uǵymdaryna anyqtama berer edińder.
Áńgimelesý:
Eı, perzentim, adamnyń tabıǵı sulýlyǵy(sypaıy, bıazy minezi) bolmasa, ǵashyq bola almaıdy, óıtkeni mahabbat degenniń ózi tabıǵı sulýlyqqa baılanysty ekeni daýsyz. Tabıǵı sulýlyq degenimiz – onyń unamdylyǵy. Árbir unamdy minez - qulyq pen kelisimdi kórikten ádemilik paıda bolady. Eger sen ǵashyqtyqty kóńildiń erkine berseń, lajsyzdan qumarlyqtyń quly bolasyń.
Abaı joly( úzindi)
- Toǵjan sulý etip turǵan qandaı kúsh?
- Mahabbattyń adam ómirine, onyń aınalasyndaǵylarǵa áseri qandaı?
Dáıeksóz:
«Ózińe degen mahabbat – tamasha nárse, ótkeni ol - adamnyń óz qabiletin sezingenniń belgisi» (T.Gobbas).
- Osy dáıeksóz sózdiń maǵynasyn qalaı ashar edińiz? «Ózińe degen mahabbat» degen sóılemdi qalaı túsinesińder?
Shyǵarmashylyq jumys, toptyq jumys.
Oqýshylardy 3 topqa bólý.
Týǵan jer tabıǵatqa degen mahabbat, ózińe degen mahabbat, alǵashqy mahabbat taqyryptary boıynsha ár top pikirlerimen ashyp qorǵaý.
Toppen án aıtý: Alǵashqy mahabbat
Úı tapsyrmasy:
1) Ár qaısymyz ózimizge, óz júregimizge tilek kemesi arqyly hat jazamyz, jsse jazý.
2) «Ǵashyqtyq ǵalamaty» mátiniń oqyp kelý.
Pozıtıvti kúıge kelý: Baıaý áýen qoıylady.
Mahabbat ol – úlken qudiretti kúsh. Mahabbat ol – senimdi dos, mahabbat ol – sheksiz baqyt.
Kózimizdi jumyp, erkin jaıǵasaıyq. Endi, búgingi ótken sabaǵymyzdan neni túsindik, qandaı jaqsy nárselerdi úırendik, ózimizge neni aldyq, sol jóninde oılanaıyq. Osynyń barlyǵyn júregimizge salyp, kókeıimizge túıip alaıyq. Jaılap, kózerińizdi ashýǵa bolady.
Búgingi keremet sabaq úshin Sizderge kóp rahmet!!!!
Sabaqtyń maqsaty: Adam boıyndaǵy mahabbat sezimin, ózine, ózgege degen súıispenshiligin tanyp, ony qurmet tutýǵa baýlý.
Mindetteri: Mahabbattyń bar adamǵa ortaq kóp qyrly, onyń tek qana adamǵa tán ińkárli sezim ekenin bildirý; -
Adamdy, tabıǵatty, ómirdi súıe bilýge ony qurmettep, qadir tutýǵa baýlý; -
Adamgershilikke, senimdilikke, sezimtaldyqqa, náziktikke tárbıeleý; -
Sabaq barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi.
Tynyshtyq sáti. Mýzyka qosylady.
Yńǵaılanyp otyryńyz, kózińizdi jumyńyz deneńizdi bosatyp tynyshtalyńyz. Kóz aldyńyzǵa endi atyp kele jatqan shýaqty tańdy elestetińiz. Siz taýǵa alyp barar jalǵyz aıaq jolmen kele jatyrsyz. Taza aýa, saldyrlaǵan móldir bulaq sýy, qustardyń saıraǵan daýysy, siz jeńil dem alýdasyz, siz kúsh qýatqa tolysyz. Jer anaǵa, tabıǵatqa degen mahabbat, súıispenshilik barlyǵy ózińe degen mahabbatpen tyǵyz baılanysty. Kún shýaǵy sizge sáýle shashýda, samal jel sizdiń shashyńyzdy terbetip sizge kórik berýde. Búkil tabıǵat kúshi sizge óz mahabbatyn syılap, sizdi tań nurymen qarsy alady. Al endi bul kúsh sizdiń búkil deneńizge sińip, qýat berip turǵanyn sezinińiz. Bul kúshpen ózińizge jaqyn adamdar men dostaryńyzben bólisip jatqanyńyzdy elestetińiz, Bul qýat sizdiń ómirińizben tyǵyz baılanysty. Siz álemdegi eń baqytty jansyz.
Úı tapsyrmasyn tekserý:
- Senderdi jaqsy kóretin adamdarǵa qalaı jaýap berip júrsińder.
- Ana men balanyń arasyndaǵy qandaı mahabbat.
- Qyzben jigit
- Týǵan jer, tabıǵat qandaı sezim týdyrady?
- Móldir mahabbat, shynaıy mahabbat, uǵymdaryna anyqtama berer edińder.
Áńgimelesý:
Eı, perzentim, adamnyń tabıǵı sulýlyǵy(sypaıy, bıazy minezi) bolmasa, ǵashyq bola almaıdy, óıtkeni mahabbat degenniń ózi tabıǵı sulýlyqqa baılanysty ekeni daýsyz. Tabıǵı sulýlyq degenimiz – onyń unamdylyǵy. Árbir unamdy minez - qulyq pen kelisimdi kórikten ádemilik paıda bolady. Eger sen ǵashyqtyqty kóńildiń erkine berseń, lajsyzdan qumarlyqtyń quly bolasyń.
Abaı joly( úzindi)
- Toǵjan sulý etip turǵan qandaı kúsh?
- Mahabbattyń adam ómirine, onyń aınalasyndaǵylarǵa áseri qandaı?
Dáıeksóz:
«Ózińe degen mahabbat – tamasha nárse, ótkeni ol - adamnyń óz qabiletin sezingenniń belgisi» (T.Gobbas).
- Osy dáıeksóz sózdiń maǵynasyn qalaı ashar edińiz? «Ózińe degen mahabbat» degen sóılemdi qalaı túsinesińder?
Shyǵarmashylyq jumys, toptyq jumys.
Oqýshylardy 3 topqa bólý.
Týǵan jer tabıǵatqa degen mahabbat, ózińe degen mahabbat, alǵashqy mahabbat taqyryptary boıynsha ár top pikirlerimen ashyp qorǵaý.
Toppen án aıtý: Alǵashqy mahabbat
Úı tapsyrmasy:
1) Ár qaısymyz ózimizge, óz júregimizge tilek kemesi arqyly hat jazamyz, jsse jazý.
2) «Ǵashyqtyq ǵalamaty» mátiniń oqyp kelý.
Pozıtıvti kúıge kelý: Baıaý áýen qoıylady.
Mahabbat ol – úlken qudiretti kúsh. Mahabbat ol – senimdi dos, mahabbat ol – sheksiz baqyt.
Kózimizdi jumyp, erkin jaıǵasaıyq. Endi, búgingi ótken sabaǵymyzdan neni túsindik, qandaı jaqsy nárselerdi úırendik, ózimizge neni aldyq, sol jóninde oılanaıyq. Osynyń barlyǵyn júregimizge salyp, kókeıimizge túıip alaıyq. Jaılap, kózerińizdi ashýǵa bolady.
Búgingi keremet sabaq úshin Sizderge kóp rahmet!!!!