Shynaıy dos – asyl qazyna (dóńgelek stol)
«Shynaıy dos – asyl qazyna» dóńgelek stol
«Dossyz adam – tuzsyz taǵam!»
Maqsaty: dostyq týraly tereń túsinik bere otyryp, adal dostyqqa, shynaıylyqqa baýlý. Dostyq, syılastyq týraly pikirlese otyryp, oqýshylar arasynda dostyq sezim qalyptastyrý.
Kútiletin nátıje: «dostyq» jóninde túsinik bere otyryp, olardyń dosqa degen adaldyq, qaıyrymdy bolý, shynshyl, syıly bolýǵa baýlý jáne balalar arasynda dostyq sezimin qalyptastyrý.
Kórnekiligi: ınterbelsendi taqta, marker, plakat.
Jospary:
1. Kirispe sóz. Dos degen kim?
2. «Men aıtaıyn...» jattyǵýy.
3. «Óz pikirim...» jattyǵýy.
4. «Sóılemdi aıaqta» trenıńi.
5. Qorytyndy.
Barysy:
1. Kirispe sóz.
- Balalar, myna taǵamdy tatyp kórińdershi, dámi týraly ne aıtar edińder? (dámsiz, tuzsyz)
- Balalar, endeshe ómirde dossyz adamdy da osy taǵamǵa uqsatýǵa bolady. Dossyz adam ómiriniń máni, sáni bolmaıdy, taǵamnyń tuzsyz dámi bolmaǵan sekildi.
- Sonymen, balalar, «Dossyz adam – tuzsyz taǵam!» dep bekerge aıtylmaǵan. Endeshe, «DOS» sózine dám kirgizeıikshi, ol qandaı bolý kerek, ol kim? Onyń qazir kórki bolmaı, shýaqsyz kóńilsiz kúndeı, oǵan qasıetter kirgizip nuryn shashardaı kúndeı eteıikshi. (taqtada berilgen kún « DOS» sózine « shýaqtaryn» jazý)
Joldas Adam, syr bólisetin adam
senimdi DOS kómekshi, meni óte jaqsy túsinetin adam
qamqorshy qıyndyqta birge bolar
qandaı jaǵdaı bolmasyn birge bolatyn adam
Endeshe, bir - birimizben qol alysa otyryp, óz uranymyzdy aıtaıyqshy.
Dos bolaıyq bárimiz,
Jarassyn dostyq ánimiz.
Iyqtasyp júreıik,
Qıyndyqta bárimiz. (qımylmen kórsetý )
Dos degen kim?
Asosıasıa qurý
Syr bólisetin adam
Meni óte jaqsy túsetin
Kómekke árdaıym daıyn adam
Qandaı jaǵdaı bolmasyn birge bolatyn adam
Senimdi adam
2. «Men aıtaıyn...» jattyǵýy. Bul jattyǵýda tómende berilgen suraqtardy basshylyqqa ala otyryp, balalardyń «dostyq» jónindegi oılaryn bilý.
Dostyq degendi qalaı túsinemiz?
Dosyń bar ma? Ol kim?
Dostyq shynaıy sezim be, álde jaı uǵym ba?
Dostyq jasqa baılanysty ma?
Qyz bala men er balanyń arasynda dostyq bola ma?
Jaqsy dos, jaman dos qandaı bolady.
Dosyńyzdyń basyna qıyndyq tústi ne isteısiz?
Jaqsy dostyń minezi qandaı bolady (Dos minezi: Adal. Qaıyrymdy. Salmaqty. Sabyrly. Aqyldy. Qarapaıym. Keshirimdi. Tózimdi. Meıirimdi. Adamgershiligi mol. Jomart. Kishipeıil.)?
3. «Óz pikirim...» jattyǵýy. Bul jattyǵýda «Dostyq» taqyrybynda áńgime oqylady. Balalar ony muqıat tyńdap, áńgimeni taldap, óz oılarymen bólisedi.
Dostyq
Áıtimbet degen sózge sheshen kisi bolypty. Birde onyń zamandastary:
Dostyq nesheý dep suraq qoıady. Sonda Áıtimbet sheshen aıtqan eken:
Dostyqtyń eki túri bolady: biri – adal dostyq, ekinshisi amal dostyq.
«Endi ony qalaı ajyrata alamyz» degenderge:
Adal dostyq ómirlik nusqa bolady, amal dostyqtyń ómiri qysqa bolady, - dep jaýap bergen eken.
Taldaý: Oqýshylardy pikiri tyńdalady.
4. «Sóılemdi aıaqta» trenıńi. Eki topqa sóılemder beriledi. Toptaǵy árbir oqýshy sóılemdi jalǵastyrý kerek.
1 - top: Árbir adamǵa dos kerek, óıtkeni...
İİ – top: Syılastyq bar jerde...
5. Qorytyndy:
• Qıyn kezderde bir – birińe kómek kórsetińder;
• Dosyńdy aldama, oǵan adal bol;
• Dosyńdy qorlama;
• Dosyńmen qyzyqty shaqtardy birge bólise bil;
• Dosyńnyń kemshiligin keshire bil, kemshiliksiz adam bolmaıdy.
«Dossyz adam – tuzsyz taǵam!»
Maqsaty: dostyq týraly tereń túsinik bere otyryp, adal dostyqqa, shynaıylyqqa baýlý. Dostyq, syılastyq týraly pikirlese otyryp, oqýshylar arasynda dostyq sezim qalyptastyrý.
Kútiletin nátıje: «dostyq» jóninde túsinik bere otyryp, olardyń dosqa degen adaldyq, qaıyrymdy bolý, shynshyl, syıly bolýǵa baýlý jáne balalar arasynda dostyq sezimin qalyptastyrý.
Kórnekiligi: ınterbelsendi taqta, marker, plakat.
Jospary:
1. Kirispe sóz. Dos degen kim?
2. «Men aıtaıyn...» jattyǵýy.
3. «Óz pikirim...» jattyǵýy.
4. «Sóılemdi aıaqta» trenıńi.
5. Qorytyndy.
Barysy:
1. Kirispe sóz.
- Balalar, myna taǵamdy tatyp kórińdershi, dámi týraly ne aıtar edińder? (dámsiz, tuzsyz)
- Balalar, endeshe ómirde dossyz adamdy da osy taǵamǵa uqsatýǵa bolady. Dossyz adam ómiriniń máni, sáni bolmaıdy, taǵamnyń tuzsyz dámi bolmaǵan sekildi.
- Sonymen, balalar, «Dossyz adam – tuzsyz taǵam!» dep bekerge aıtylmaǵan. Endeshe, «DOS» sózine dám kirgizeıikshi, ol qandaı bolý kerek, ol kim? Onyń qazir kórki bolmaı, shýaqsyz kóńilsiz kúndeı, oǵan qasıetter kirgizip nuryn shashardaı kúndeı eteıikshi. (taqtada berilgen kún « DOS» sózine « shýaqtaryn» jazý)
Joldas Adam, syr bólisetin adam
senimdi DOS kómekshi, meni óte jaqsy túsinetin adam
qamqorshy qıyndyqta birge bolar
qandaı jaǵdaı bolmasyn birge bolatyn adam
Endeshe, bir - birimizben qol alysa otyryp, óz uranymyzdy aıtaıyqshy.
Dos bolaıyq bárimiz,
Jarassyn dostyq ánimiz.
Iyqtasyp júreıik,
Qıyndyqta bárimiz. (qımylmen kórsetý )
Dos degen kim?
Asosıasıa qurý
Syr bólisetin adam
Meni óte jaqsy túsetin
Kómekke árdaıym daıyn adam
Qandaı jaǵdaı bolmasyn birge bolatyn adam
Senimdi adam
2. «Men aıtaıyn...» jattyǵýy. Bul jattyǵýda tómende berilgen suraqtardy basshylyqqa ala otyryp, balalardyń «dostyq» jónindegi oılaryn bilý.
Dostyq degendi qalaı túsinemiz?
Dosyń bar ma? Ol kim?
Dostyq shynaıy sezim be, álde jaı uǵym ba?
Dostyq jasqa baılanysty ma?
Qyz bala men er balanyń arasynda dostyq bola ma?
Jaqsy dos, jaman dos qandaı bolady.
Dosyńyzdyń basyna qıyndyq tústi ne isteısiz?
Jaqsy dostyń minezi qandaı bolady (Dos minezi: Adal. Qaıyrymdy. Salmaqty. Sabyrly. Aqyldy. Qarapaıym. Keshirimdi. Tózimdi. Meıirimdi. Adamgershiligi mol. Jomart. Kishipeıil.)?
3. «Óz pikirim...» jattyǵýy. Bul jattyǵýda «Dostyq» taqyrybynda áńgime oqylady. Balalar ony muqıat tyńdap, áńgimeni taldap, óz oılarymen bólisedi.
Dostyq
Áıtimbet degen sózge sheshen kisi bolypty. Birde onyń zamandastary:
Dostyq nesheý dep suraq qoıady. Sonda Áıtimbet sheshen aıtqan eken:
Dostyqtyń eki túri bolady: biri – adal dostyq, ekinshisi amal dostyq.
«Endi ony qalaı ajyrata alamyz» degenderge:
Adal dostyq ómirlik nusqa bolady, amal dostyqtyń ómiri qysqa bolady, - dep jaýap bergen eken.
Taldaý: Oqýshylardy pikiri tyńdalady.
4. «Sóılemdi aıaqta» trenıńi. Eki topqa sóılemder beriledi. Toptaǵy árbir oqýshy sóılemdi jalǵastyrý kerek.
1 - top: Árbir adamǵa dos kerek, óıtkeni...
İİ – top: Syılastyq bar jerde...
5. Qorytyndy:
• Qıyn kezderde bir – birińe kómek kórsetińder;
• Dosyńdy aldama, oǵan adal bol;
• Dosyńdy qorlama;
• Dosyńmen qyzyqty shaqtardy birge bólise bil;
• Dosyńnyń kemshiligin keshire bil, kemshiliksiz adam bolmaıdy.
You Might Also Like
