InfoHub Logo

Jambyl oblysy, T. Rysqulov aýdany
«Balaýsa» balabaqshasy tárbıeshisi
Ýkımetova Aksýnkar

Bilim berý salasy: « Qatynas»
Bólimi: «Til damytý». «Kórkem ádebıet».
Taqyryby: «Ádeptilik - ádemilik»
Maqsaty: Balalardy ádeptilikke, ádemilikke baýlý, kúndelikti ómirdegi kún tártibin, jaman men jaqsy ádet qalyptastyryp ajyratýǵa úıretý. Adamgershilikke, oıynǵa degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Úlkendi syılaýǵa, izettilikke, ımandylyqqa tárbıeleý.
Kórneki - quraldar: teledıdar, sýretter, avtobýs beınesi, baǵdarsham.
Keıipkerler: Áje, balalar. poshtashy.
Ádis - tásili: áńgimeleý, suraq - jaýap, kórinis, dıdaktıkalyq oıyn.
Bılıngvıstıkalyq komponent:
Sózdik jumys: ádeptilik

Motıvasıalyq qozǵaýshy Shattyq sheńberi.
Kim kezdesse kóshede
Tanys emes, demeımiz
Ata, aǵa, kókege de,
Sálemetsiz be! deımiz.
- Balalar búgin biz ádeptilik, syılastyq týraly áńgimelesemiz.
«Ádeptilik» degen sózdi qalaı túsinesińder?
- Durys balalar, ádeptilik tańǵy sálemdesýden bastalady. Qane qonaqtarmen sálemdeseıik.
- Tańǵy jattyǵýdan, tańǵy astan bastalady. Men senderge bir múltfılm kórsetemin, sender muqıat tyńdap, ádeptilik degen ne ekenin úırenińder.
«Álı men Aııa» degen balalar týraly, olarǵa atasy men ájesi ádepti bala bolýdy úıretedi.
Senderge unady ma, múltfılm?

- Atasy ádeptilik neden bastalady dedi?
- Oıanǵan sátte ne aıtamyz bir - birimizge?
- Turǵan soń ne jasaý kerek?
- Boı jazyp bolǵan soń ne isteımiz?
- Tazalyq, ádeptilikke jatady balalar.
- Dastarhan basynda qandaı ádeptilikti saqtaý kerek dedi atasy.
- Al mádenıetti degen ne?
Balalar biz ádepti, mádenıetti bolý úshin úlkenderdiń aqylyn tyńdaýmyz kerek. Úlkenderdi qurmetteý, aıtqan tilin alý, kishilerge qamqorlyq jasaı bilýimiz kerek.
Topqa poshtashy kiredi, sálemdesedi.
- Qandaı aqyldy balalar!
Men senderge sıqyrly qorapsha ákeldim, berýge ruqsat etińder.
- Kimnen keldi eke?.
- Balalar qorapsha ashylmaıdy eken, ashý úshin ádepti sózder aıtý kerek dep jazylypty.
- Qandaı ádepti sózder bilesińder?
- Keremet, sıqyrly qorapsha ashyldy. İshinen sýretterdi alyp hatyn oqıdy. Meniń nemerem jaqsy men jamandy ajyrata almaıdy, balalar úıretse eken deıdi, sýretke qarap.
Dıdaktıkalyq oıyn: «Jaqsy, jaman»
Maqsaty: oılaý qabiletin jetildirý.
Sharty: sýretterdi áńgimelep jaman isti jaqsy isten ajyratady.

Sergitý sáti.
Tańerteń turamyn, betimdi jýamyn.
Tisimdi tazalap, kıimimdi kıemin.
Balabaqshaǵa kelemin, men ádepti bolamyn.

- Balalar sender ádeptilik týraly taqpaq bilesińder me?
Kórinis: «Avtobýstaǵy sát»
- Kóliktiń ishinde kimderge oryn berý kerek?
- Balalar durys jasady ma, tártip saqtady ma?
Kórinis: «Joldaǵy áje»
- Ájege qandaı kómek kórsettińder?

Dıdaktıkalyq oıyn: «Ne isteý kerek»
Maqsaty: este saqtaý, oılaý
Sharty: sózdi jalǵastyrý
- Úlken kisiniń tilin ---------
- Kishilerge qamqor ----------
- Tártipti bala ---------------
- Tazalyqty ------------------
Dıdaktıkalyq oıyn: «Bolady, bolmaıdy».
- Maqtanshaq bolýǵa -------------
- Ótirik aıtýǵa -------------------
- Ádemi bolýǵa --------------------
- Kir – qojalaq bolýǵa --------------
- Jaqsy bolýǵa ------------------------
- Mádenıetti bolýǵa -------------------
Maqal - mátel:
Ádepti bala ata - anasyn maqtatar
Ádepsiz bala ata - anasyn qaqsatar.
Ádepti bala – arly bala.
Ádepsiz bala – sorly bala.
Úlkenge qurmet, kishige izet.

- Balalar búgin ne týraly áńgimelestik?
- Mádenıetti degen ne?

- Kimderdi qurmetteýmiz kerek?
- Ádeptilikti kimder úıretedi?

- Taǵyda Álı men Aııaǵa atasy qandaı bala
bolyńdar deıdi?
- Ádeptilik qaı kezden bastalady?

Balalardy madaqtaý, baǵalaý
Qonaqtarmen qoshtasady.

Kútiletin nátıje:
Biledi: Ádeptilik degen ne ekenin, basy amandasýdan bastalatynyn bilý.
Igeredi: Jaqsy qasıetterdi, jaman men jaqsyny ajyratýdy
Meńgeredi. Adamgershilik saqtaýdy, ádeptilikti.

Tolyq nusqasyn júkteý