InfoHub Logo

Aǵybaı Qońyrbaıuly, Aǵybaı batyr (1802-1885) — qazaqhalqynyń táýelsizdigi úshin kúresken áıgili batyr, qolbasshy. Qazaq hany Kenesary Qasymulynyń Reseı otarshyldyǵyna qarsy júrgizilgen kóterilis basshylarynyń biri.

Aǵybaı batyr joryqta joly bolǵyshtyǵy úshin «Aqjoltaı batyr» atanǵan. Sarbazdary Abylaı esimimen qatar Aǵybaı batyrdy da uranǵa aınaldyrǵan. Aǵybaı batyr 1824 jyly Qarqaraly aımaǵynda Reseı ımperıasynyń otarshyldyq saıasatyna qarsy kóteriliske belsene aralasty. 1826-1849 jyldar aralyǵynda Reseı ımperıasynyń Qarqaraly, Aqtaý, Aqmola bekinisterine shabýyl jasap, patsha áskerlerin Yrǵyz, Tobyl boıyndaǵy urysta, Qyzyljar, Kókshetaý shaıqastarynda oısyrata jeńgen. Qazaq batyry Ormanǵa qarsy soǵystarda erekshe erlik kórsetken. 1847 jyly Kenesary hannyń Kekilik taýyndaǵy qyrǵyzdarmen urysynda Naýryzbaı batyrme nbirge dushpan shebin buzyp etken. Kenesary ólgennen keıin de Reseı óktemdigine qarsylyǵyn toqtatpaı, Syzdyq tóre qoly quramynda soǵys júrgizgen. Aǵybaı batyrdyń mazary Saryarqa men Betpaq dalanyń shektesken Taıatqan-SHunaq degen jerinde, sonda jerlengen.

Kenesarynyń bas batyry Aǵybaı batyrdyń ómir joly qazaq tarıhshylary men qalamgerleriniń shyǵarmalaryna arqaý bolǵan. 19 ǵasyrdyń aıaǵynda «Aǵybaı batyr» qıssasy shyqty. Aǵybaı Nysanbaı jyraýdyń «Naýryzbaı-Qanshaıym» jyrynyń, I. Esenberlınniń «Qahar» romanynyń bas keıipkeri.1914 jyly Esim tóreniń kómegimen Álıhan Bókeıhanov Qazanqalasynan «Qyzyl qaınar Tekturmas» degen kitabyn shyǵardy.Sáken Seıfýllın «Aqjoltaı batyr» degen roman jazǵan. 1992 jyly Aıyrtaý-Sopyda batyrdyń týǵanyna 190 jyl tolýyna baılanysty respýblıka dárejesinde úlken toı etti. Urpaqtary Aǵybaıǵa úlken kesene saldy. Ol 1980 jyly kúrdeli jóndeýden ótip, basyna qulpytas qoıyldy.

---