- 20 shil. 2022 00:00
- 252
Rojdestvo men jańa jyldyń tarıhy
Hrıstıan álemi jeltoqsan aıynyń 24-nen 25-ne qaraǵan túndi hazreti Isanyń týǵan kúni retinde toılaıdy. Alaıda, hazreti Isanyń tipti týylǵan jyly da belgisiz. Onyń ústine, alǵashqy kezderi shirkeýler hazreti Isanyń týǵan kúniniń toılanýyna qarsy edi. Rımdyqtar qysta jaryq qudaıy Mıtranyń ózderin qaldyryp ketkenine qaıǵyratyn. Al kúnniń uzara bastaǵan kezi 25 jeltoqsanda bolsa kúnniń quldyqtan qutylý qurmetine aýqymdy arsyzdyq aralas oıyn-saýyqtar uıymdastyratyn. 354 jyly Rım epıskopy Lıberıýstyń buıryǵymen 25 jeltoqsan hazreti Isanyń týǵan kúni retinde resmı túrde toılana bastady.
Al bul túnge «Christmas», Rojdestvo ataýynyń qoıylýy bolsa 597 jyly júzege asqan. «Christ» — hazreti Isanyń esimi. Maqtalǵan degen maǵynaǵa keletin grekshe «Hıristos» degen sózden shyqqan. «Mass» — nan jáne sharappen oryndalatyn hrıstıandyqtyń áıgili dinı salttary. Sezar jyl basyn 1 qańtarǵa aýystyrdy. Al kún men tún teńesken ýaqyt 21 naýryz bolsa Iran kúntizbesiniń jyl basy Naýryz jáne Zardýsht meıramy edi.
Búkil qoǵamdarda jyl basy (jańa jyl) toılanady. Osman Imperıasynyń musylmandary jańa jyldy Mýharram aıynyń basynda toılaıtyn, birin-biri quttyqtap, syılyqtar beretin.
Saýda-sattyq jaqsy júretini jáne kóp paıda túsiretini úshin zamanymyzda osy sıaqty kúnderge degen qushtarlyq yntalandyrylýda. Shyrsha aǵashyna alǵash ret shamdy Lúter jaqqan. Bul ıahýdılerden kelgen dástúr. Alǵash ret 1837 jyly Fransıada Orlean gersogınásy Helena Túılrı saraıyna jańa jylǵa qarsy shyrsha aǵashyn aldyrdy. Keıinirek bul ádet búkil álemge jaıyldy. Al túıetaýyqtyń (ındeıka) Rojdestvo men jańa jylǵa esh qatysy joq.
Oqýǵa keńes beremiz: