InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: «Akvarıýmda ótetin zat almasý prosesindegi ósimdikterdiń róli. Ósimdikterdi durys tańdap alý»
P/j: «Akvarıýmǵa ósimdikterdi otyrǵyzý»
Sabaqtyń maqsaty: A) Bilimdiligi: Oqýshylarǵa akvarıýmdyq balyqtardyń kóbeıýi jáne olardyń ósýi týraly túsinik berý;
Á) Tárbıeliligi: Qorshaǵan ortany qorǵaýǵa tárbıeleı otyryp, elektrondy oqýlyqpen jumys isteı bilý daǵdysyn odan ári qalyptastyrý;
B) Damytýshylyǵy: Interaktıvti ádister arqyly balalardy jyldam oılaýǵa, oıdy tez qabyldap durys sheshim shyǵarýǵa daǵdylandyrý.
Kórnekiligi: slaıd, ınteraktıvti taqta, kórneki sózder, balyqtardyń sýretteri.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Pánaralyq baılanys: bıologıa, dúnıetaný
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý
İİ. Jańa sabaq.
İİİ. Jańa sabaqty bekitý.
İÚ. Qorytyndy

İ. Uıymdastyrý: Oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵyn tekserý. Qatysýshy ustazdarmen amandasý.
«Psıhologıa daıyndyq»: Búgingi kóńil kúıin qalaı?
Oqýshylardy topqa bólý

İİ. Jańa sabaq
Ósimdikterdi akvarıýmǵa qalaı ázirleý, ornalastyrý jáne otyrǵyzý jaıyna toqtalamyz.
Ósimdikterdi akvarıýmnyń kólemine, túrine saı iriktep alady. Tamyry, sabaǵy jáne japyraǵy synyp, zaqymdanǵan ósimdikti almaý kerek. Ósimdikti otyrǵyzar aldynda lýpamen muqıat qarap, gıdranyń joqtyǵyna kóz jetkizgennen keıin ǵana otyrǵyzý kerek. Munymen qatar bolar bolmas as tuzy eritilgen (1 l sýǵa jarty shaı qasyq as tuzy) sýǵa 5 mınýttaı ósimdikti shaıqaǵan durys. Sándik ereksheligin eskerip, ósimdikti muqıat otyrǵyzý kerek. Balyqtardyń erkin júzýine bóget bolatyn jáne kóz jiberip baıqaýǵa arnalǵan akvarıýmnyń aldyńǵy bólimine ósimdikterdi otyrǵyzbaıdy, ártúrli ósimdikti jeke top tobymen otyrǵyzǵan jón. Ásirese, tez ósetin ósimdikti óte jıi otyrǵyzbaý kerek.

Ósimdikti otyrǵyzý
Akvarıýmnyń topyraǵyna ósimdikti 2 túrli jolmen otyrǵyzýǵa bolady. Birinshisi, akvarıýmǵa sý toltyrmastan buryn ylǵaldy topyraqqa ósimdikti otyrǵyzady. Aldymen saýsaqpen shuńqyr jasaıdy. Ósimdiktiń tamyry tym úlken bolsa, qaıshymen ushyn kesip tastaıdy. Daıyndalǵan shuńqyrǵa ósimdiktiń tamyry synyp qalmaýyna, jan - jaǵyna tegis jaıylýyn qadaǵalap otyrǵyzady. Sý ósimdiginiń tamyry synǵysh óte názik bolyp keledi. Sondyqtan topyraqty saqtyqpen aqyryn sebý kerek. Alasa ósimdikterdi aldyńǵy jaǵyna ornalastyrady. Ósimdik otyrǵyzylǵannan keıin, topyraqty sý shaıyp, ósimdik sý betine qalqyp ketpes úshin, akvarıýmnyń túbin jaýyp turatyndaı bir tabaq jaı qaǵaz karton salady. Budan keıin sý quıylady. Sýdyń deńgeıi akvarıýmnyń erneýine 3 - 4 sm qalǵanda qaǵaz eptep alynady. Sý toltyrylǵan soń akvarıým áınekpen jabylady. Ósimdikter tamyr alyp óskenshe birneshe kún turady. Osydan soń akvarıýmnyń ishine balyq jiberiledi.
Ekinshi joly, ósimdikti sý astyndaǵy topyraqqa otyrǵyzady. Ol úshin akvarıýmǵa onsha toltyrmaı sý quıady da, ósimdikti sý ishindegi topyraqqa otyrǵyzady.

Ósimdikti akvarıýmda ornalastyrý
Ósimdikter akvarıýmda estetıkalyq jaǵynan tartymdy, kózge ádemi bolyp kórinýi kerek. Tamyr júıesi jaqsy jetilgen, sýda qalqyp júretin ósimdikter akvarıýmnyń ústińgi jaǵynan qaraǵanda óte áserli kórinis beredi. Akvarıým aldyńǵy jaǵynan qaraǵanda da kózge tartymdy bolǵany jón. Ol úshin grýntqa bekinip ósetin ósimdikterdiń túrlerin ekken qolaıly. Akvarıýmnyń ortańǵy bóligin ashyq qaldyrýǵa bolmaıdy. Akvarıýmnyń eki búıir qabyrǵasyna sabaǵy jáne japyraǵy uzyn ósimdikterdi ornalastyrǵan jón. Vallısnerıa, sagıtorıa jáne basqa ósimdikter akvarıýmnyń artqy qabyrǵasyna taman ornalastyrsa, sánin keltirip, adamǵa estetıkalyq áser etedi. Alaıda akvarıýmǵa ósimdikterdi óte kóp egý durys emes, ondaıda ósimdikter kómirqyshqyl gazyn bólip, sdyń qyshqyldyǵyn arttyrady. Toǵan, sýat, kólshikterde ósetin ósimdikter akvarıým úshin paıdaly bola bermeıdi. Tabıǵı ósimdikter erekshe kútimdi qajet etedi, sýdy búldirip, akvarıýmdaǵy sý tepe - teńdigin buzady. Akvarıýmǵa múmkindiginshe dúkennen alynǵan ósimdikterdi paıdalanǵan jón. Ósimdik - akvarıým kórki, akvarıýmnyń tartymdy da sándi bolýy úshián ondaǵy ósimdikterdi durys kúte bilý kerek.

Balyqtar jóninde qyzyqty málimetter
 Balyqtardyń kóptegen túri ómirinde óz jynysyn ózgertip tura alady. Qos jynysty balyq túrleri de kezdesedi;
 Kóptegen balyqtar usaq túıirshikterdi, qurttardy jeıdi;
 Akýlanyń tisi 3000 - ǵa jetýi múmkin. Tisi synsa ornyna jańasy ósip shyǵady;
 Ejelgi Gresıada delfın óltirgender aýyr jazaǵa tartylatyn bolǵan. Grekter olardy "áýlıe balyq" dep ataıtyn bolǵan.
 Álemde san alýan balyqtardyń 25 000 astam túri bar;
 Anabas sıaqty keıbir balyqtar, az ýaqytqa bolsa da qurlyqta ómir súre alady;
 2003 jyly ǵalymdar balyqtyń aýrýdy sezetinin anyqtady;
 Qarmaqshy - balyq jemin jaryqpen aldap shaqyrady;

İİİ. Praktıkalyq jumys: Akvarıýmǵa ósimdikterdi otyrǵyzý
İÚ. Jańa sabaqty bekitý tapsyrmalary:
A) Shelektegi balyqtar
Ár shelekten balyqtardyń tórteýiniń atyn taýyp shyǵarý kerek. Barlyǵy 8 balyqtyń aty shyǵýy kerek
Jaýaptary: Gýppı Akara Barbýs Sazan; Gýramı Neon Jaıyn Altyn balyq
Á) Toptastyrý
Akvarıýmdyq balyqtar Kóldegi balyqtar

B) Sergitý sáti
V) « Jasyryn balyqtar»
Akvarıýmda jasyryn qalǵan balyqtardyń attaryn tap
G Ý R A M I S T O
L G Ý P P I A V S G R
K S I H L O Z O M A V Ý
O M O L L I N E Z I Ia Y
S M A K R O P O D N G Ý
O N A L I J A I Y N F
Sh A M N E O N S A G
O R A L T Y N T G A
A J L B A L Y Q Ý

G) Balyqtardy tanısyń ba? (Sózjumbaqty sheshý) Jaýaby: 1. Barbýs 2. Akara 3. Skalárıa 4. Jaıyn 5. Semserquıryq 6. Taban 7. Sazan 8. Gýramı

D) «Bıngo» oıyny
1. Qandaı akvarıýmdyq balyqtardyń túrlerin bilesińder?
2. Akvarıýmnyń topyraǵyna ósimdikti neshe ádispen otyrǵyzýǵa bolady?
3. Qandaı akvarıýmdyq ósimdikterdiń túrlerin bilesińder?
4. Akvarıýmdy tańdaǵan kezde nege basty nazar aýdarý kerek?
5. Akvarıýmda ósiriletin ósimdikter neshe topqa bólinedi?
6. Mektepte qoldanylatyn akvarıýmdar neshege bólinedi?
7. Bólme ósimdikteri men akvarıýmda ósetin ósimdikterdiń aıyrmashylyǵy nede?
8. Akvarıýmdy bólmede qalaı ornalastyrý kerek?

Ú. Qorytyndy: Refleksıa. Búgingi sabaq unadyma?
Sabaqtyń qaı jeri erekshe unady? (oqýshylardyń óz oılaryn bilý)
Paıdalanylǵan ádebıetter: massaget. kz, bilimdiler. kz, ustaz. kz saıttarynan alynǵan.