InfoHub Logo

Ana ómirdiń gúli
(merekelik kesh)
Júrgizýshi:
Armysyz ustaz – analar, kóktemdeı qulpyrǵan qyzdar! Qazaq áıel zatyn erekshe qadirlegen. Ana – árbir adamnyń jaryq dúnıedegi eń jaqyny, janashyry,
qadirlisi, qamqorshysy, aq sútin emizip aıalaǵan, janyn da aıamaǵan ardaqtysy. Kóktemdi qanatyna qondyryp, jan jylýyn kókiregine toltyryp, áıel - analardyń dástúrli merekesi 8 - naýryz da arý qalamyzǵa kelip jetti. Ózderińizdi shýaqty, qulpyrǵan qyzǵaldaqtaı ásem merekelerińizben quttyqtaımyz.

Asyl anam – asyl jandar bolattaı,
Ana degen – móldir jandar bulaqtaı.
O, adamdar, qadirleı bil anany,
Jat qylyqqa aqyl oıdy tonatpaı.
Ana desem sezim bıler tym ystyq,
Jarasymdy adamdarǵa týystyq.
Berse barlyq adamǵa ana meıirin
Ornar edi bar álemge tynyshtyq - deı kele «Ana - ómir gúli» atty merekelik keshimizge qosh kelipsizder!
Ustaz - analar qurmetine --------------- oryndaýynda án «Altyn anam» tamashalańyzdar.
Ana - júrek, júrekti qudirette,
Ana - tirek, tirekti qurmette.
Ana - shyńyn, shyńyńa saǵynyp jet,
Ana - kúniń, kúnińe tabynyp ót.
Ortaǵa Esqalıev Jambyldy shaqyramyz. --------- oryndaýynda «Ana lebizi» ánin tamashalańyzdar

Júrgizýshi:
Rasynda da adamnyń ádeptiligi men jan dúnıesiniń sulýlyǵy eń aldymen balaǵa aq sútin berip, álpeshtep ósirgen ana júreginiń jylýynan bastalady. Boıymyzdaǵy eń jaqyn qasıetter bizge eń aldymen anadan taraıdy. Ananyń názik úni, jumsaq ta aıaly alaqany, jan jylýymen aıalaýy bizdi áldılep jubatady, kóńilimizdi sergitedi.
Qaıran ana óz perzentin ádemi ne usqynsyz, aqyldy ne aqymaq, meırimdi ne raqymsyz, kesir - qyrsyq bolsa da báribir sheksiz súıedi. Dúnıede ananyń kóz jasynan salmaqty, odan aýyr tarazy basyn basatyn eshteńe joq. Óıtkeni ananyń kóz jasy óziniń kıesimen aýyr. «At bıeden týady, alyp anadan týady» deıdi halqymyz. Dúnıede anasyz adam joq. Qalamy júırik jazýshy danyshpan ǵalym da, el basqarǵan kósemde, kúmis kómeı ánshi men myń buralǵan bıshi de anadan týyp, sonyń kókireginen nár alyp ósken. Ana - tirshilik gúli, otbasynyń berekesi, búkil adamzattyń tárbıeshisi.
Ana meniń, asylym, laǵym ánim,
Keń keýdeńe gúl bolyp taǵylamyn,
Juldyzyndaı kóginde jaǵylamyn.
Alys ketsem - ańsaımyn saǵynamyn,
Anam meniń, asylym, laǵyl ánim. – deı kele --------------- ortaǵa shaqyramyz. ------------- oryndaýynda tamasha án «Jan ana»
«Sekirtpe» kúıi ortaǵa 5b synyp oqýshysy ------------------- shaqyramyz.
«Shyǵys bıi» 7á synyp oqýshylaryn shaqyramyz.
Júrgizýshi:
Adamzat eń aldymen ana aldynda qaryzdar. Ana qaryzy altynǵa bóleýdi, aq orda salýdy qalamaıdy, ana balasynyń er jetip, adam bolýyn qalaıdy. Anaǵa osydan artyq tartý - taralǵynyń keregi joq.
Aınalaıyn adamdar,
Ana syndy panań bar,
Ómirińe gúl bolǵan,
Kóńiline qarańdar.
Kelseń úıge keshigip,
Sóndirmeıtin esh úmit
Ókinishke qalmańdar,
Ana janyn kesh uǵyp.
Bitpeı keıde talasyń,
Qaljyrapta qalasyn,
Qartaımaısyn biraq ta,
Aman bolsa anashyń!

---------------------- men -------------------------------- oryndaýynda «Ágýgaı» ánin tamashalańyzdar.
Ortaǵa 6 b synyp oqýshysy ------------------- shaqyramyz. «Ózbek bıi»

Júrgizýshi:
Ana - tirshiliktiń gúli, otbasynyń berekesi, búkil adamzattyń tárbıeshisi. Ómirde
anaǵa degen saǵynysh, onyń ystyq meıirimge toly jyly qushaǵyn ańsamaıtyn
adam bola qoımas sirá. Kúnniń shýaqty sáýlesindeı ystyq ana júregi, odan týyndaıtyn ananyń mahabbaty ár perzent úshin qymbat. Sondyqtan barshamyz ana atyna kir keltirmeı, olardy ár ýaqytta ardaq tutyp, qurmetteýmiz qajet..

Áıel - Ana, Áıel - Ómir, Áıel - tirshilik ózegi. Ómir besiginde ińgá terbetip, adamzat
balasyna urpaq syılar uly qudiret ıesiniń esimi árqashanda qasterli, sózi ósıet, tuǵyry – bıik. Altyn qursaǵynan adamzattyń alyby jaratylǵan asyl ananyń júregi úlken, júzi meırimdi, qoly qaıyrymdy. Kóńil shýaǵyna meıirim tógilgen aıaýly jannyń ómirden alar nesibe jemisi - altyn bosaǵasy men súıkimdi perzenti bolar. «Analar adamdy besikten bastap baýlıdy, ómirdiń irge tasy solardyń
qolymen qalanady»degen uly ǵulamalardyń sózi bar. Shynymen solaı. Adamzat júrip ótken nebir aýyr jol, almaǵaıyp zamannan urpaǵyn aman - esen búgingi kúnge jetkizgen áıel - ana qudiretin jyrmen órnektep, ánmen álpeshtep, sózben aıtyp taýysý múmkin emes. Sondyqtan da óz sózimdi aqyn Baıazıevtiń «Ana týraly oı» degen óleńmen aıaqtaǵym keledi.

Halqymyzdyń bılik aıtar danalar,
Danalardyń ózi anadan jaralar.
Júreginiń bir bólshegi bala úshin
Sizden jaqyn adam bar ma analar?!
Balaǵa eń jaqyny siz ǵoı ana,
Sizdiń ystyq qushaǵyńyz bizge pana.
Sizderge teńestirer esh nárse joq,
Teńese alar bir - aq nárse Otan!
Osymen «Ana - ómir gúli» atty merekelik keshimizdi aıaqtaı kele, adam balasy úshin eń qasterlisi sóz - Ana dep bilemiz! Taǵy merekelerińiz qutty bolsyn.