InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Táýke han tusyndaǵy qazaq handyǵy

Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdiligi:
1. Oqýshylardyń ulttyq memleket tarıhyndaǵy kesek tulǵanyń biri - Esim hannyń nemeresi, Salqam Jáńgirdiń balasy Táýke han halqynyń myqty tuǵyry bıik bir ortalyqqa baǵynǵan memleket bolýyna mol qajyr - qaıratyn jumsaǵan. Hannyń kóregen qasıetimen myqty el bolǵanyn, Qazaq handyǵynyń Táýke tusyndaǵy ishki - syrtqy saıasaty, kórshi eldermen qarym - qatynasy týraly qosymsha qujattarmen tanystyra otyryp tarıhı bilik - biligin damytý.

2.<< Jeti jarǵynyń >> mazmuny men sıpaty ereksheligin aıta otyryp, qazirgi Ata
Zańymyzdyń bastaýy bolǵanymen habardar etý.

3. Ultynyń uly murattary men ulylyǵy, iriligi men birligi, sanalylyǵy men páktigi, esendigi men erkindigi, namysy men yntymaǵy úshin táýelsizdigin qorǵaý, tutastyǵyn saqtaý, qorǵanys qabiletin kúsheıtý jolynda kúsh - qýatyn, bilim - biligin sarqa paıdalanǵan, aýyzdyǵa sóz, aıaqtyǵa jol bermegen sol bir zamannyń jarqyrap týǵan jaryq juldyzdary, memleket mámlegerleri Úısin Tóle bı, Qaz daýysty Qazbek bı, Alshyn Áıteke(Aıtyq) bılerdiń ómiri, qyzmeti, danalyqtary týraly bilimderin tolyqtyrý.
Tárbıeligi: Qazaq tarıhynda Táýke handaı qudiretti saıasatker jáne kóregen memleket qaıratkeriniń halqyna sińirgen tarıhy eńbegin baǵalaı bilýge oqyta otyryp tárbıeleý.
Damytýshylyǵy: Taqyrypqa sáıkes test, tirek - syzbalar qura bilýge, kartamen, qosymsha ádebıettermen jumys isteı bilýge daǵdylaný.
Sabaqtyń túri: Integrasıalyq sabaq.
Sabaqtyń ádisi: Aralas (áńgimeleý, kartamen jumys, syzbalarmen jumys, danalyq sózder)
Pánaralyq baılanys:
Quqyq, ádebıet, halyqtyń pedogogıka, bıologıa. (Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik oryndalady)

Uıymdastyrý kezeńi:
1. Úı tapsyrmasyn suraý.
2. Jańa sabaqty túsindirý.
Úı tapsyrmasy.<< Kim bilgir?>> dıdaktıkalyq oıyny
•Táýekel han qaı qalanyń túbinde jarıalandy?
•Esim hanǵa qarsy sultandy ata?
•Qaı jyldardyń shamasynda Tursyn Muhammed sultan ózin han dep jarıalady?
•Esim han qaı qalany astana etti?
•Tashkent qalasynda ózin << táýelsiz han>> dep jarıalanǵan kim?
•Buhar hannyń Qazaq handyǵyn qaıtaryp alýdy armandaǵan jerleri?
•Alǵashqy qazaq - buhar shaıqasy qaı jyly, qaı jerde ótti?
• Imanqulı han basqarǵan buhar áskerimen urys qaı jyly, qaı qalanyń túbinde ótti? Nátıjesi qalaı boldy?
• Esim hannyń bılik qurǵan jyldary?
• Esim hannyń qalmaqtardy talqandaǵan ýaqyty?
• Qazaq handyǵy men Ózbek handyǵy arasyndaǵy uzaq júrgizilgen soǵystyń nátıjesi?

Sabaqtyń jospary:
1. Kóregen memleket qaıratkeri, aqyldy dıplomat, qazaqtyń qudiretti hany – Táýke han.
2. Táýke han qarsańyndaǵy ahýal.
3. Táýkeniń han bolýy.
4. «Jeti jarǵy» zańynyń qabyldanýy, mazmuny, tarıhı sıpaty.
Táýkehan kim?
Qazaq handyǵynyń hany Esimniń nemeresi, Salqam Jáńgirdiń uly.
Kóregen memleket qaıratkeri, «Qazaqtyń Lıkrýgi» atanǵan.
«Qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵan zaman»

Negizgi maqsaty:
Qazaqtardy jońǵarlardyń qysymynan qutqarý.
Bılerdiń kómegimen han bıligin nyǵaıtý.
«Jeti jarǵy» zańdar jınaǵyn shyǵardy. «Jarǵy» sózi «ádildik» uǵymyn bildirgen.
Jer daýy, baıandaıyn, birinshisi,
Rý qonyspenen menshikti isi.
Ielengen jerine janjal bolsa,
Bireýge basymdyq qyp ozbyr kisi.
Úı ishi men balany tárbıeleý –
Bolǵan josyn zańynyń ekinshisi.
Urlyq – qarlyq, barymta – úshinshi zań,
Baıan eter bárinde bilgen kisi.
Tórtinshi bop sanalǵan mynaý zańy,
Bir halyqpen basqa rý bolsa daýy.
Ultyn jaýdan qorǵamaq – besinshi bul,
Altynshy, jetinshi – qun daýy, jesir daýy
«Tóle bı tarıhy» dastany.

Jeti jarǵy: jer daýy, qylmys, jesir daýy, kún daýy, otbasy qatynasy, urpaq tárbıesi
Jeti jarǵy 1867 – 1868 jj Reseıdiń Ýaqytsha Erejesine deıin mindet atqardy.
Táýke han jer ıelený, menshik qatynastaryna qatty mán berip, zańmen bekitken.

Jer ıelený túrleri:
1. Ikta – áskerı – azamattyq qatynasy úshin syılyq retinde.
2. Soıyrǵal – ómir boıyna syıǵa berildi.
3. Vakýftyq jer – musylman dinbasylaryna berilgen jer.
4. Mılk – jer telimderine jáne salyqqa jeke menshik quqyǵy.

Salyq túrleri:
1. Zeket – mal basynan hanǵa tólenetin salyq.
2. Haraj – jer salyǵy.
3. Baj – saýdagerlerden alynatyn jer salyǵy.
4. Jasaq – kóshpeli malshylardan alynatyn salyq.

Mindetkerlik:
1. Han, sultanǵa sybaǵa, soǵym berý.
2. Qunalǵy – ásker bólimderin laıyqty qabyldaý.
3. Jamylǵy – ákimshilik adamdaryn qabyldaý.
4. Mardıkar – sýlandyrý aryqtaryn qazý, tazartý, kópirler, joldar salýǵa qatysý.
Salyqtar, alymdar jáne mindetkerlikter qarapaıym halyq úshin aýyr salmaq bolyp sanalady.

Erdiń quny eki aýyz sózben bitip,
Kim onyń jarlyǵynan moıyn burǵan.
Tapqyshtyq, sheshendikpen kim alsa, ataq,
Halyq sony ketipti»bı»dep atap.
(S. Toraıǵyrov.)

«Mıǵa shabýyl» ádisi.

1).»Bı» uǵymyn qalaı túsinesińder?
Bı
↓
elshi, mámileger
zańger
psıholog
aqyn
sheshen
tárbıeshi, oıshyl, ǵalym
saıasatker, qoǵam qaıratkeri

2). Bı bolyp saılaný úshin saılanatyn adamnyń dáýleti, baılyǵy eskeriletin be edi? Qalaı oılaısyńdar?

Uly bıler ómirine saıahat
Ógizdi órge salma – qanatyń talar,
Nadanǵa kózińdi salma – saǵyń synar.
Dosyńa ótirik aıtpa – senimiń keter,
Dushpanǵa syryńdy aıtpa – túbińe jeter.
Tóle bı
- 1663 - 1756 jj. ómir súrgen;
- Uly júzdiń tóbe bıi;
- Jambyl oblysy Shý ózeni Jaısań jaılaýynda dúnıege kelgen;
- Dýlat Taıpasynyń janys rýynan;
- Qazaq memleketi tarıhyndaǵy ataqty saıası qaıratker;
- Táýke han tusynda uıymdasqan Bıler kenesiniń múshesi;
-«Jeti jarǵy» zańyn jasaýshylardyń kórnekti ókil;
-«Qarlyǵash áýlıe», «Qarlyǵash bı» atanǵan.

Úı janynda bıik tóbeń bolsa,
Ol ertteýli attan kem emes.
Otbasynda bilgir qartyń bolsa,
Ol jazylǵan hattan kem emes.
Eı, biz úshin júz - úsh qazaq, kerispeıik,
Asyly, bizge kerisken jón emes, kelisken jón.
Qazybek bı
- 1667 - 1764 jj. ómir súrdi. Syr boıynda dúnıege kelgen.
- Orta júzdiń bıi. Arǵyn taıpasynyń qarakesek rýynan.
- Qazaq handarynyń aqylshysy, elshi - mámileger, dıplomat.
- Jońǵar handyǵyna elshilik, mámilegerlik jolmen úsh ret barǵan.
- Asqan sheshen, el basqarǵan, daý - janjaldy sheshken.
- 1682 - 1766jj. ómir súrgen. Kishi júzdiń bıi.
- álem taıpasynyń Tórtqara rýynan shyqqan
- aty ańyzǵa aınalǵan aqyl - oı alyptarynyń biri.
- 12 jasyna deıin ákesi Aqshahannyn tárbıesinde bolyp, el basqarý men áskerı ónerdi meńgergen. Buhar men Samarqand medreselerinde arab - parsy tilderin úırengen.

Baı bolsań, halyqqa paıdan tısin,
Batyr bolsań, dushpanǵa naızań tısin.
Baı bolyp paıdań tımese,
Batyr bolyp naızań tımese,
Jurttan alabóten úıin kúısin!
Áıteke bı (Aıtyq)

«Ǵajaıyp jetilik» (suraq - jaýap)
1. Táýke hannyń negizgi maqsaty?
2. Táýke han saıasatynyń basty baǵyttary?
3. 1681 – 1685 jj. qandaı oqıǵa boldy?
4. Jońǵarlarmen kúreste strategıalyq tirek – beketteri bolǵan qalalardy ata.
5. «Jeti jarǵyda» qarastyrylǵan máseleler?
6. «Qun» degen ne?
7. Quryltaı degendi qalaı túsinesiń? Qandaı máseleler qaraldy?

Sabaqty qorytý kezeńi «Bilim álemine saıahat»
1. Táýke han dala aqsúıekteriniń ókili........................ kómegimen óziniń ústemdigin nyǵaıtýǵa tyrysty.
2. Táýke han birqatar sharalar qabyldady. Ol bıler keńesiniń ótetin...................... men belgilendi.
3. Bıler keńesi...........................,............................ jáne........................... ótkizilgen.
4. Bılerdiń danalyǵy men kemeńgerligi handyqty aýyr syndardan aman.................... baǵyttaldy.
5. 1687 – 1688 jj. Táýke.............................. jaıly Buhara hany Sýbhankýlımen kelissózder júrgizildi.
6. Táýke han orys – qazaq qatynastaryn jaqsartý barysynda 1686 – 1693 jj......................... jiberdi.
7. 1698 jyldan bastap.......................... men qazaq ámirshileri arasyndaǵy qarýly qaqtyǵystyń jańa kezeńi bastaldy.
8. Qazaqtyń.........................,......................,............................,..........................,..........................., qalalardy strategıalyq tirek beketterine aınaldy.
9. Qazaq – qalmaq qyrsyqtary tolassyz.......................,......................,........................ jyldar aralyǵynda júrdi.
10. «Jeti jarǵyǵa»...........................,........................, azamattyq quqyq normalary,......................,....................... týraly erejeler engizilgen.
11. « Jeti jarǵy» boıynsha joǵarǵy sýdıa........................ bolǵan.
12. Ólim jazasy eki túrli bolǵan:................. jáne...................... óltirilgen.
13. Táýke hannyń tusynda Qazaq handyǵy.................................... memleket boldy.
Oqýshylardy baǵalaý, marapattaý.
Úıge tapsyrma: «Táýke han tusyndaǵy qazaq eliniń jaıy» shyǵarmashylyq tapsyrma.