Sońǵy jańartý

(Ózgertilgen ýaqyty 15 saǵat buryn)
Tárbıe otbasynan bastalady (baıandama)
Tárbıe otbasynan bastalady (baıandama)

1".... Adamǵa eń birinshi bilim emes, rýhanı tárbıe berilýi kerek, tárbıesiz berilgen bilim - adamzattyń qas jaýy, ol keleshekte onyń barlyq ómirine apat ákeledi..."(Ál – Farabı) - degendeı balaǵa áýeli bilimnen buryn, tárbıe berilýi tıis.

Balaǵa anyqtama beretin bolsaq
Bala - jasy kámeletke tolmaǵan, jan - jaqty tárbıeni qajet etetin, bolashaǵynan kóp úmit kúttiretin jeke tulǵa olaı bolsa, balaǵa tárbıe berýshiler
Bala:
Januıa, ata - ana
Ortasy, joldastar
Mektep muǵalim
Osynyń ishinde búgin ata - ana, januıa tárbıesine toqtalyp ótsek.
«Adamnyń bir qyzyǵy bala degen» Abaı aıtqandaı, bala adamnyń da ómirdiń de qyzyǵy. Ata - ana - tárbıe ónegesi, sondyqtan, mynadaı qazaq maqal mátelderi erteden jattalyp, aıtylyp keledi.
«Ata kórgen - oq jonar,
Ana kórgen - ton pisher,
Balanyń uıaty - ákege,
Qyzdyń uıaty - sheshege»
Balasynyń keleshegin oılaǵan ata - ana óz mekenin aýystyrýǵa deıin baryp jatady.
«Ulyń jaqsy bolsyn deseń, uly jaqsymen kórshi bol, qyzyń jaqsy bolsyn deseń, qyzy jaqsymen kórshi bol» degen ónegeli sóz de sodan shyqsa kerek.
Bala tárbıesi týraly sóz ete qalǵanda «Alty aılyq balasyn tárbıeshige ákelgen ata - anaǵa, siz balańyzdyń 1, 5 jyl tárbıesin ótkizip aldyńyz, balany ishten tárbıeleý kerek» degen evreı halqynyń mysalyn keltirip jatamyz.
Bala tárbıesi - qıyn da kúrdeli proses. Biz balamyzdyń tárbıeli de ónegeli bolyp ósip, óz qatarynyń aldy bolǵanyn qalaımyz. Biraq balamyzdy osy maqsattarǵa saı tárbıeleý úshin úlken eńbek, kúsh - jiger qajet ekenin bárimiz bilsek te, moınymyz jar berip, bala tárbıesimen aınalysa bermeımiz. Keıin balamyz eseıgen sátte, «sen maǵan tartpaǵansyń, mynany olaı istemediń, anany bulaı istemediń, eshteńege qyrsyzsyń» dep kinálap jatamyz.
Elimizdiń kórkeıip, órkenıetti eldiń qataryna qosylyp, halyqaralyq deńgeıge shyǵýy búgingi urpaq beınesimen kórinedi.
Shyǵys ǵulamasynyń biri bolyp sanalatyn Júsip Balasaǵunnyń dastandarynda otbasy tárbıesi kóp aıtylady.
Memlekettiń beriktigi tek el bıleýshi qaıratkerlerge ádil zańǵa, kúshti áskerge ǵana emes, ár otbasynyń beriktigine baılanysty ekendigin sıpattaıdy.
Onyń oıynsha: otbasy beriktigi jańa jar tańdaýdan bastalady jáne ónegeli otbasynda ǵana ónegeli urpaq tárbıelenedi.
Elbasy N. Nazarbaev «Elimizdiń bolashaqta gúldenýi búginnen bastalady» baıandamasynda otbasynyń beriktigi, jubaılardyń bir - birine, eń bastysy, balalarynyń aldyndaǵy jaýapkershiligi de kóp nársege baılanysty. Ata - analar balalaryna, al balalary ata - analaryna qamqor bolýǵa tıisti dep atap ótken.
QR - nyń Konstıtýtsıasy da «Balalaryna qamqorlyq jasaý jáne olardy tárbıeleý ata - ananyń quqyǵy ári paryzy dep kórsetilgen».

Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.

You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama