Ana tili sabaqtarynda oqýshylardyń til baılyǵyn damytý
Ana tili sabaqtarynda oqýshylardyń til baılyǵyn damytý
Bastaýysh mektepte oqytylatyn ár pánniń oqýshy tilin damytýǵa qosar úlesi bolǵanmen, bul úlken mindetti júzege asyrýda «Ana tili» pániniń atqaratyn qyzmeti zor. Pánniń negizgi maqsatynyń ózi – oqýshynyń sózdik qoryn damytý. Jáne sózdik qormen qosa oqýshynyń til mádenıeti normalaryn meńgerýine túrtki bolady. Oqýshylardyń taza, jatyq, túsinikti sóıleýin qalyptastyrý – osy pánniń mindetteriniń bastysy. Osy oraıda belgili ǵalym N. Ýálıev: «Til mádenıeti degenimiz – sóıleýdegi, jazýdaǵy sypaıylyq, izettilik qana emes, sonymen qatar aıqyn oılylyq, sózdi dál aıyrý sheberligi, sóıleý ónerine shynyqqandyq», - deıdi. Jalpy, ana tili sabaǵy arqyly jazý men sóıleý mádenıetiniń alǵysharty qalanady. Sabaq ústinde jańa sóz úıretilýmen qatar sol sózdi durys qoldanýdyń qajettiligi týraly muǵalim tarapynan eskertilip, ana tiliniń ulylyǵy, baılyǵy týraly másele keshendi qarastyrylǵanda ǵana oń sheshimin tappaq.
Til baılyǵy - sóz baılyǵy. Lıngvıs - ǵalym M. Balaqaevtyń: «Ana tilin jaqsy bilý - árkimniń azamattyq boryshy. Eger árbir sózdi ornymen jumsaı bilip, aıtqan oıy mazmundy, nysanaǵa dál tıetindeı uǵymdy shyǵyp, tyńdaýshysyn baýrap alardaı áserli bolsa, ana tiliniń qudireti sonda ǵana seziler edi. Al mundaı sheberlik tek til mádenıeti joǵary adamdardyń ǵana qolynan keler jaıt», - degen pikirimen kelispeske bolmaıdy.
Bastaýysh mektepte ana tili sabaǵynda sózdik qordy damytý jumystary túrli ádis - tásilder arqyly júzege asady:
♦ suraq - jaýap;
♦ áńgimelesý;
♦ áńgimeleý;
♦ túsindirý;
♦ zertteý;
♦ túrli shyǵarmashylyq tapsyrmalardy oryndatý arqyly.
Sabaq saıyn ótilgen taqyryp aýqymyna qaraı kem degende eki - úsh sózden bolsyn oqýshynyń leksıkalyq mınımýmy artyp otyrady. Jáne barlyq úırengen sózi kúndelikti ómirde belsendi qoldanyla bermeýi múmkin. Kónergen sózder (zat, kıim - keshek, salt - dástúr, mýzykalyq aspaptar, aı, jyl, qarý - jaraq ataýlary), kásibı sózder t. b. qajettilik bolmasa, únemi belsendi qoldanysqa túse bermeıdi. Osydan kelip sózdik qordaǵy sózderdi belsendi jáne belsendi emes sózder dep qarastyrý qajettigi týyndaıdy.
Bastaýysh mektepte oqytylatyn ár pánniń oqýshy tilin damytýǵa qosar úlesi bolǵanmen, bul úlken mindetti júzege asyrýda «Ana tili» pániniń atqaratyn qyzmeti zor. Pánniń negizgi maqsatynyń ózi – oqýshynyń sózdik qoryn damytý. Jáne sózdik qormen qosa oqýshynyń til mádenıeti normalaryn meńgerýine túrtki bolady. Oqýshylardyń taza, jatyq, túsinikti sóıleýin qalyptastyrý – osy pánniń mindetteriniń bastysy. Osy oraıda belgili ǵalym N. Ýálıev: «Til mádenıeti degenimiz – sóıleýdegi, jazýdaǵy sypaıylyq, izettilik qana emes, sonymen qatar aıqyn oılylyq, sózdi dál aıyrý sheberligi, sóıleý ónerine shynyqqandyq», - deıdi. Jalpy, ana tili sabaǵy arqyly jazý men sóıleý mádenıetiniń alǵysharty qalanady. Sabaq ústinde jańa sóz úıretilýmen qatar sol sózdi durys qoldanýdyń qajettiligi týraly muǵalim tarapynan eskertilip, ana tiliniń ulylyǵy, baılyǵy týraly másele keshendi qarastyrylǵanda ǵana oń sheshimin tappaq.
Til baılyǵy - sóz baılyǵy. Lıngvıs - ǵalym M. Balaqaevtyń: «Ana tilin jaqsy bilý - árkimniń azamattyq boryshy. Eger árbir sózdi ornymen jumsaı bilip, aıtqan oıy mazmundy, nysanaǵa dál tıetindeı uǵymdy shyǵyp, tyńdaýshysyn baýrap alardaı áserli bolsa, ana tiliniń qudireti sonda ǵana seziler edi. Al mundaı sheberlik tek til mádenıeti joǵary adamdardyń ǵana qolynan keler jaıt», - degen pikirimen kelispeske bolmaıdy.
Bastaýysh mektepte ana tili sabaǵynda sózdik qordy damytý jumystary túrli ádis - tásilder arqyly júzege asady:
♦ suraq - jaýap;
♦ áńgimelesý;
♦ áńgimeleý;
♦ túsindirý;
♦ zertteý;
♦ túrli shyǵarmashylyq tapsyrmalardy oryndatý arqyly.
Sabaq saıyn ótilgen taqyryp aýqymyna qaraı kem degende eki - úsh sózden bolsyn oqýshynyń leksıkalyq mınımýmy artyp otyrady. Jáne barlyq úırengen sózi kúndelikti ómirde belsendi qoldanyla bermeýi múmkin. Kónergen sózder (zat, kıim - keshek, salt - dástúr, mýzykalyq aspaptar, aı, jyl, qarý - jaraq ataýlary), kásibı sózder t. b. qajettilik bolmasa, únemi belsendi qoldanysqa túse bermeıdi. Osydan kelip sózdik qordaǵy sózderdi belsendi jáne belsendi emes sózder dep qarastyrý qajettigi týyndaıdy.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
