- 05 naý. 2024 00:54
- 270
Ańyzdar. Qorqyt
Ana tili
Taqyryby: Ańyzdar Qorqyt
Maqsaty men mindetteri: halyq aýyz ádebıeti ańyz úlgilerimen tanystyrý;
1. Bilimdilik: túsinip oqý, mánerlep oqý daǵdylaryn qalyptastyrý;
2. Damytýshylyq: mátindi taldaý qabiletterin damytý; belsendilikterin damytý;
3. Tárbıelik: tapqyrlyqqa tárbıeleý;
Sabaq túri: jańa taqyrypty tanystyrý sabaǵy
Kórnekilikter: tirek - syzba
Ádis - tásilder: juptyq, taldaý,
Sabaq barysy
1. Oqytý úrdisiniń mańyzdylyǵy: Úı tapsyrmasyn tekserý
Ál - Farabı týraly ne bilesińder? Ol qandaı adam? Nege ol jigit ózimen shaqyrdy? Onyń maqsaty ne? Ol jigit keleshekte qandaı boldy?
2. Jańa tapsyrmalardy qalyptastyrý:
Búgingi tanysatynymyz: ańyzdar
Ańyz - tarıhta bolǵan adam týraly shyǵarma.
Búgingi tanysatyn ańyzymyz: Qorqyt týraly ańyz
Ómirbaıany
Qorqyt
Tarıhı tulǵa, aqyn jáne kompozıtor, ol IX ǵasyrda Syrdarıa dalasynda týǵan. Qobyzdy jasaýshy, ańyzshy, aqyndardyń, mýzykanttardyń ıesi, baqsy. Ańyzdar boıynsha Qorqyt túıeni soıyp, terisinen qobyz jasaıdy. "Qorqyt atanyń kitaby" - túrik halyqtarynyń epıkalyq jazba eskertkishi. Árbir ańyzdyń ózindik sújeti bar jáne olardyń árqaısysynyń basty qaharmany Qorqyt ata - dana, kósem, basshy, taǵdyr týraly boljap - pisýshi. Ańyz boıynsha jáne Qorqyttyń óziniń ótinishimen, onyń qabirine denesimen birge, jelmen dybystalyp turatyn qobyz birge salynady. Qorqyt atanyń qurmetine 1980 jyly Qyzylorda oblysynda arhıtektýralyq eskertkish salynǵan. Belgili qazaq jazýshysy, akademık Muhtar Áýezov arqyly áńgimelenetin "Qorqyt týraly ańyzdardyń" máni asa joǵary, sebebi, ol - adamǵa qyzmet etý arqyly ónerdiń ólmeıtindigin, máńgiliktigin kórsetedi.
Oqýlyq boıynsha jumys
- úlgi oqý (muǵalimniń oqýy)
- - tizbek boıynsha oqý
- tutas oqý
- ishteı oqý
- qorqytty qandaı saýal kóp oılandyrady?
- Qorqyt túsinde ne kóredi?
- Ol qandaı sózdi baıqaýsyzda aıtyp qalady?
- Qorqyttyń ómiri qalaı aıaqtalady?
Sergitý sáti
3. Jańa bilimdi bekitý:
- Mátindi tutas, birneshe ret oqyp shyǵý
Dáptermen jumys: ańyzda kezdesetin jer - sý attaryn dápterge terip jaz. (ózindik jumys)
Syzbany toltyr (juptyq jumys)
Qaıtedi?
Qustar..... ushýyn toqtatady
Jel soǵýyn doǵarady
Ań - qus jaǵaǵa keledi
Ózen aǵysyn toqtatyp turady
Venn dıagramsy
Ańyz
Ertegi
4. Úıge tapsyrma:
Taqyryby: Ańyzdar Qorqyt
Maqsaty men mindetteri: halyq aýyz ádebıeti ańyz úlgilerimen tanystyrý;
1. Bilimdilik: túsinip oqý, mánerlep oqý daǵdylaryn qalyptastyrý;
2. Damytýshylyq: mátindi taldaý qabiletterin damytý; belsendilikterin damytý;
3. Tárbıelik: tapqyrlyqqa tárbıeleý;
Sabaq túri: jańa taqyrypty tanystyrý sabaǵy
Kórnekilikter: tirek - syzba
Ádis - tásilder: juptyq, taldaý,
Sabaq barysy
1. Oqytý úrdisiniń mańyzdylyǵy: Úı tapsyrmasyn tekserý
Ál - Farabı týraly ne bilesińder? Ol qandaı adam? Nege ol jigit ózimen shaqyrdy? Onyń maqsaty ne? Ol jigit keleshekte qandaı boldy?
2. Jańa tapsyrmalardy qalyptastyrý:
Búgingi tanysatynymyz: ańyzdar
Ańyz - tarıhta bolǵan adam týraly shyǵarma.
Búgingi tanysatyn ańyzymyz: Qorqyt týraly ańyz
Ómirbaıany
Qorqyt
Tarıhı tulǵa, aqyn jáne kompozıtor, ol IX ǵasyrda Syrdarıa dalasynda týǵan. Qobyzdy jasaýshy, ańyzshy, aqyndardyń, mýzykanttardyń ıesi, baqsy. Ańyzdar boıynsha Qorqyt túıeni soıyp, terisinen qobyz jasaıdy. "Qorqyt atanyń kitaby" - túrik halyqtarynyń epıkalyq jazba eskertkishi. Árbir ańyzdyń ózindik sújeti bar jáne olardyń árqaısysynyń basty qaharmany Qorqyt ata - dana, kósem, basshy, taǵdyr týraly boljap - pisýshi. Ańyz boıynsha jáne Qorqyttyń óziniń ótinishimen, onyń qabirine denesimen birge, jelmen dybystalyp turatyn qobyz birge salynady. Qorqyt atanyń qurmetine 1980 jyly Qyzylorda oblysynda arhıtektýralyq eskertkish salynǵan. Belgili qazaq jazýshysy, akademık Muhtar Áýezov arqyly áńgimelenetin "Qorqyt týraly ańyzdardyń" máni asa joǵary, sebebi, ol - adamǵa qyzmet etý arqyly ónerdiń ólmeıtindigin, máńgiliktigin kórsetedi.
Oqýlyq boıynsha jumys
- úlgi oqý (muǵalimniń oqýy)
- - tizbek boıynsha oqý
- tutas oqý
- ishteı oqý
- qorqytty qandaı saýal kóp oılandyrady?
- Qorqyt túsinde ne kóredi?
- Ol qandaı sózdi baıqaýsyzda aıtyp qalady?
- Qorqyttyń ómiri qalaı aıaqtalady?
Sergitý sáti
3. Jańa bilimdi bekitý:
- Mátindi tutas, birneshe ret oqyp shyǵý
Dáptermen jumys: ańyzda kezdesetin jer - sý attaryn dápterge terip jaz. (ózindik jumys)
Syzbany toltyr (juptyq jumys)
Qaıtedi?
Qustar..... ushýyn toqtatady
Jel soǵýyn doǵarady
Ań - qus jaǵaǵa keledi
Ózen aǵysyn toqtatyp turady
Venn dıagramsy
Ańyz
Ertegi
4. Úıge tapsyrma: