- 05 naý. 2024 02:59
- 206
Anama arnap án salamyn
Taqyryby: «Anama arnap án salamyn» erteńgiligi
Zalǵa balalar gúl ustap kóńildi áýenmen kiredi.
Júrgizýshi: Búgin qandaı mereke?
Búgin kimderdiń merekesi?
Balalar: Jaýap beredi.
Júrgizýshi: Jaraısyńdar balalar, búgin analardyń, ájelerdiń qyzdarymyzdyń merekesi. Al endeshe qurmetti qonaqtar, ardaqty ájeler, asyl analar, qyzǵaldaq qyzdar merekelerińiz qutty bolsyn.
Balalarmen birge: Quttyqtaımyz.
Án: «Mama»
Al, endigi kezekte asyl analarymyzǵa arnalǵan taqpaqtarymyzdy tyńdaıyq.
Mansýr: Syılaıynshy gúlimdi
Terip alǵan daladan
Meıramyńmen quttyqtap,
Án aıtamyn men saǵan
Sultan: Meıramyńyz búgingi
Qutty bolsyn Anajan
Qýanyshqa shattyqqa
Bólene ber Anajan
Malıka: Aıalaǵan álpeshtep
Meıirińe qanbaǵan
Janerke: Anam meniń tamasha
Qýanady balasha
Beknur: Anam meniń altyn ǵoı
Aıalaıdy balasyn
Sahnalyq qoıylym
Syrtqy esikten Áje kirip keledi. Áje balabaqshadan nemeresin alýǵa keledi.
Ájesine nemeresi erkelep júgirip shyǵady. Ájesi nemeresin erkeletip:
- Júregim meniń kim?
- Nemeresi: Menı, Áje
- Tiregim meniń kim?
- Nemeresi: Men áje
- Janym meniń kim?
- Nemeresi: Men Áje
- Botaqanym, balapanym
Ne degen tátti balasyń óziń?
Oı, qarǵam meniń!
- Joq, Áje, men qarǵa emespin,
Keregi joq ondaıdyń
Qarǵa qarq - qarq etedi,
Alysqa ushyp ketedi.
Qasynda bop árdaıym,
Men eshqaıda barmaımyn.
Tiregiń júregiń men bolam! Áje!
Tárbıeshi: Iá, áje nemereńiz aman bolsyn!
Nemerelerińizdiń bıin tamashalap otyryńyz.
Bı: top bıi
Tárbıeshi: Ájelerge arnaǵan taqpaqtarymyzdy tyńdaı otyraıyq.
Medına: Ájem meniń qorǵanym
Ájem meniń aqylshym
Nursaıa: Bala joq qoı baqytty
Ájesi bar baladan
Ábilhaıyr: Bolsa shirkin, bar áje
Meniń ájem sıaqty
Tárbıeshi: Áje sizge arnaǵan áje ánin arnaımyz
Jeke án: Madınanyń oryndaýynda «Áje»
Áje: Kóp rahmet nemerelerim ónerleriń ústem bolsyn!
Oı júregim botaqandarym meniń! Nemeremdi alyp úıge keteıin. Saý bolyńyzdar!
(Jaı áýenmen Kóktem hanshaıymy keledi)
Hanshaıym:
Dala gúlge bólendi
Qýanyshqa keneldi
Orman, toǵaı baqtarda
Óıtkeni men kóktemmin
Qustar saıraı jóneldi
Shuǵylamdy tókkenmin
Salamatsyz ba? Balalar, ájeler, analar men ustazdar
Tárbıeshi: Sálemetsiz be? Kóktem hanshaıymy.
Hanshaıym: Men senderge «Kóktem» bıin ákeldim
Qyzdarmen bı
Balalar analarǵa arnap gúl qurastyrý oıynyn oınaıyq.
Oıyn: «Gúl qurastyrý»
Bı: «Qýyrshaqtar»
Kóktem hanshaıymy balalarmen qoshtasyp shyǵyp ketedi
Án: «Alaqaı»
Tárbıeshi: Bárekeldi balalar! Barlyqtaryn óte jaqsy qatystyńdar. Barlyqtaryńa baqytty balalyq shaq tileımin!
Atyraý qalasy
MKQK №29 «Nursaıa» bóbekjaı balabaqshasy
İ kishi top tárbıeshi Ýtegenova Móldir Nurlanqyzy
Zalǵa balalar gúl ustap kóńildi áýenmen kiredi.
Júrgizýshi: Búgin qandaı mereke?
Búgin kimderdiń merekesi?
Balalar: Jaýap beredi.
Júrgizýshi: Jaraısyńdar balalar, búgin analardyń, ájelerdiń qyzdarymyzdyń merekesi. Al endeshe qurmetti qonaqtar, ardaqty ájeler, asyl analar, qyzǵaldaq qyzdar merekelerińiz qutty bolsyn.
Balalarmen birge: Quttyqtaımyz.
Án: «Mama»
Al, endigi kezekte asyl analarymyzǵa arnalǵan taqpaqtarymyzdy tyńdaıyq.
Mansýr: Syılaıynshy gúlimdi
Terip alǵan daladan
Meıramyńmen quttyqtap,
Án aıtamyn men saǵan
Sultan: Meıramyńyz búgingi
Qutty bolsyn Anajan
Qýanyshqa shattyqqa
Bólene ber Anajan
Malıka: Aıalaǵan álpeshtep
Meıirińe qanbaǵan
Janerke: Anam meniń tamasha
Qýanady balasha
Beknur: Anam meniń altyn ǵoı
Aıalaıdy balasyn
Sahnalyq qoıylym
Syrtqy esikten Áje kirip keledi. Áje balabaqshadan nemeresin alýǵa keledi.
Ájesine nemeresi erkelep júgirip shyǵady. Ájesi nemeresin erkeletip:
- Júregim meniń kim?
- Nemeresi: Menı, Áje
- Tiregim meniń kim?
- Nemeresi: Men áje
- Janym meniń kim?
- Nemeresi: Men Áje
- Botaqanym, balapanym
Ne degen tátti balasyń óziń?
Oı, qarǵam meniń!
- Joq, Áje, men qarǵa emespin,
Keregi joq ondaıdyń
Qarǵa qarq - qarq etedi,
Alysqa ushyp ketedi.
Qasynda bop árdaıym,
Men eshqaıda barmaımyn.
Tiregiń júregiń men bolam! Áje!
Tárbıeshi: Iá, áje nemereńiz aman bolsyn!
Nemerelerińizdiń bıin tamashalap otyryńyz.
Bı: top bıi
Tárbıeshi: Ájelerge arnaǵan taqpaqtarymyzdy tyńdaı otyraıyq.
Medına: Ájem meniń qorǵanym
Ájem meniń aqylshym
Nursaıa: Bala joq qoı baqytty
Ájesi bar baladan
Ábilhaıyr: Bolsa shirkin, bar áje
Meniń ájem sıaqty
Tárbıeshi: Áje sizge arnaǵan áje ánin arnaımyz
Jeke án: Madınanyń oryndaýynda «Áje»
Áje: Kóp rahmet nemerelerim ónerleriń ústem bolsyn!
Oı júregim botaqandarym meniń! Nemeremdi alyp úıge keteıin. Saý bolyńyzdar!
(Jaı áýenmen Kóktem hanshaıymy keledi)
Hanshaıym:
Dala gúlge bólendi
Qýanyshqa keneldi
Orman, toǵaı baqtarda
Óıtkeni men kóktemmin
Qustar saıraı jóneldi
Shuǵylamdy tókkenmin
Salamatsyz ba? Balalar, ájeler, analar men ustazdar
Tárbıeshi: Sálemetsiz be? Kóktem hanshaıymy.
Hanshaıym: Men senderge «Kóktem» bıin ákeldim
Qyzdarmen bı
Balalar analarǵa arnap gúl qurastyrý oıynyn oınaıyq.
Oıyn: «Gúl qurastyrý»
Bı: «Qýyrshaqtar»
Kóktem hanshaıymy balalarmen qoshtasyp shyǵyp ketedi
Án: «Alaqaı»
Tárbıeshi: Bárekeldi balalar! Barlyqtaryn óte jaqsy qatystyńdar. Barlyqtaryńa baqytty balalyq shaq tileımin!
Atyraý qalasy
MKQK №29 «Nursaıa» bóbekjaı balabaqshasy
İ kishi top tárbıeshi Ýtegenova Móldir Nurlanqyzy
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.