InfoHub Logo

Ataı. Ánýarbek Dúısenbıev (ádebıettik oqý)
Sabaqtyń maqsaty: Bilimdiligi: Avtor týraly málimet berý, oqýshylarǵa adamnyń tabıǵatqa jasaıtyn qamqorlyǵy jaıly áńgimeleý, otbasy músheleriniń qarym — qatynasy, tálimdik úlgi — ónegeniń tárbıedegi áseri jaıyndaǵy túsinikterin damytý, jaqsy qasıetter men jaman qasıetterdi ajyrata bilýge baýlý, shyǵarmalardyń maǵynasyn asha otyryp, negizgi oıdy anyqtaý, ózdiginen erkin túrde óz oıyn jetkize bilý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń otbasynda, qorshaǵan ortada ózin mádenıetti ustaı bilý daǵdylaryn qalyptastyrý, aýyzeki, jazba sóıleý daǵdylaryn qalyptastyrý, saýatty jazý, óz oıyn erkin túrde jetkize bilý daǵdylaryn, oılaý, este saqtaý qabiletterin damytý.
Tárbıelik: Oqýshylardy tabıǵatty aıalaýǵa, úlkendi syılaýǵa, ımandylyqqa, adamgershilikke, meıirimdilikke tárbıeleý.
Kórneki — quraldar: Slaıdtan túrli dıdaktıkalyq materıaldar, maqal — mátelder (ata tálimi týraly), sýretter, jumbaqtar, shyǵarmalar jınaǵy, naqyl sózder, qıma qaǵazdar.
Sabaqtyń túri: Jańa bilimdi meńgertý.
Sabaqtyń tıpi: Ashyq sabaq.

Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý.
- Oqýshylarmen amandasý, túgeldeý
- Psıhologıalyq daıyndyq.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý. Jánibek Kárbozın «Ataı» mazmunyn suraý.

İİİ. Úı tapsyrmasyn qorytyndylaý. «Suraqtar sheńberi» ádisi boıynsha suraqqa jaýap berý.
1. Jánibek Kárbozın kim?
2. Áńgimedegi balanyń aty kim?
3. Altaı qandaı bala?
4. Birde Altaıdy apasy qaıda jumsady?
5. Altaı dúkenge jaqyndaǵan kezde qandaı oqıǵa boldy?
6. Altaı Qanatqa qalaı kómektesti?
7. Apasy Altaıdyń isin qalaı baǵalady?
8. Oqıǵa qaı mezgilde bolǵan?
9. Altaı saǵan unady ma? Nesimen?
10. Qazir nan qansha turady? Osyndaı jaǵdaıǵa tap bolsań qaıter ediń?
11. Altaıdyń úıinde neshe bala bar?
12. Jánibek Kárbozın qaı jyly, qaı jerde dúnıege keldi?
- Balalar, Altaı qandaı bala? Qane, aıtaıyqshy. Altaı aqyldy, til alǵysh, jomart, eńbekqor bala eken.
Altaı qandaı bala?
- Sonymen balalar, bul áńgimeniń bizge berer tárbıelik máni zor eken. Altaı sıaqty bir - birimizge qamqorlyq jasap júreıik. Altaı sıaqty bala kóp bolý kerek.
- Al, qane, bizdiń synypta osyndaı bala bar ma? Kimdi aıta alasyńdar?
Al, osyndaı adamgershiligi mol, Altaı sıaqty balalar qaıdan tárbıe alady? Úlgi ónegeni kimderden úırenedi?
Árıne, ata - anasy men ata - ájeden úırenedi. Ár úıdiń aqylshysy ata men áje eken.

İÚ. Oı qozǵaý.
Vıdeorolık kórsetý arqyly taqyrypty ashamyz.
Balalar, kim týraly aıtyldy?
Búgingi taqyrybymyz kim týraly bolmaq?
Ata týraly ne aıta alasyńdar?
Ata – jasy úlken adam, qarıa, aqsaqal, ákeniń ákesi.
- Durys aıtasyńdar, balalar, búgingi taqyrybymyz «Ataı».

Ú. Dáptermen jumys.
Búgingi kún jadysy men taqyrypty jazamyz.
Avtor týraly málimet beriledi.
Ánýarbek Dúısenbıev belgili balalar aqyny. 1931 jyly 25 qazanda Almaty oblysy, Jambyl aýdany, Qaraqystaq aýylynda dúnıege kelgen.
Qazaq memlekettik ýnıversıtetin bitirgen.
Oqýlyqpen jumys.
Muǵalim mánerlep oqyp beredi.
- ishteı oqý;
- daýystap oqý.
Osy óleń ishindegi tanys emes sózderge sózdik jumysyn júrgizý.
Sózdikpen jumys.
Shot – sharýashylyq quraly.
Tozǵan – eski
Amangeldi Imanov – qazaq dalasynda 1916 jyly ult azattyq kúresti bastaǵan batyr.

Úİ. Sergitý sáti. (vıdeo arqyly)
Sýretpen jumys.
1. Sýrette kimder beınelengen?
2. Balalar ne istep júr?
3. Ata she?
4. Qaı mezgil beınelengen?
Al qane, balalar, jumbaq shesheıikshi.
● Gúl – gúl jaınap jer, aspan,
Gúrildeıdi saıda ózen.
Gúljazıra jarasqan
Gúlderimen qaı kezeń? (kóktem)
● Qyrǵa kilem jaıyldy. (qyzǵaldaq)
● Qos qanatyn ıip ap,
Jarǵa kelip qonady.
Qara kıim kıip ap,
Balshyqtan úı soǵady. (qarlyǵash)

Úİİ. Toptyq jumys.
1 - top: Sýretti sóılet ádisi (sýret boıynsha áńgime jazý).
2 - top: Klaster ádisi (toptastyrý)
3 - top: Eńbek týraly maqal - mátel jazý
Úİİİ. Sabaqty qorytyndylaý.
«Baǵdarsham» ádisi boıynsha.
Stıkerge jazyp japsyrý.
Qyzyl - búgingi sabaqty jaqsy túsindim.
Sary - túsindim, biraq keıbir jerlerin túsine almadym.
Jasyl - múldem dym túsinbedim.

İH. Sabaqty aıaqtaý.
M. Maqataevtyń myna óleń joldarymen aıaqtaǵym kelip otyr.
Eı, bolashaq! Qart keledi zıaly,
Keıimesin ata - qyran uıaly.
Sen syılasań sábı shaqtyń bir sátin
Atań saǵan bar ǵumyryn qıady.

H. Úıge tapsyrma berý: Óleńdi jattaý. Atanyń sýretin salý.
Hİ. Baǵalaý.

Atyraý oblysy, Jylyoı aýdany,
Qulsary qalasy, №9 jalpy orta bilim beretin mektep
Bastaýysh synyp muǵalimi Ábiken Gúljaına Daýylbaıqyzy