Quraq – qıaldyń jemisi
Taqyryby: Quraq – qıaldyń jemisi (8 - synyp)
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: quraqtyń quralýy jáne ony qoldanýy jaıly málimet berip, onyń ádis - tásilderin úıretý;
Damytýshylyq: teorıalyq bilimderin is júzinde shyǵarmashylyqpen damytý, quraq quraý barysynda alǵan bilimderin, daǵdylaryn nyǵaıtý;
Tárbıelik: quraq quraý óneri arqyly qyz balany ásemdikke, tózimdilikke, uqyptylyqqa, únemdilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: túsindirmeli, suraq - jaýap, kórsetý, saramandyq jumys
Sabaqtyń kórnekiligi: quraq túrleri býklet, daıyn buıym, slaıd
Pánaralyq baılanys: beıneleý, geometrıa, syzý
Sabaq barysy
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Búgin sizderdi kórgenime óte qýanyshtymyn. Otyryńyzdar. Oqýshylardy túgendep, sabaqqa qajetti materıaldardy tekserý. (1 - top Juldyzsha, 2 - top Tórtburysh).
İİ. Úı tapsyrmasy.
1. Quraq qurý degenimiz ne?
2. Quraqtyń tarıhy qandaı?
3. Quraqtyń qandaı túrlerin bilesińder?
4. Quraq quraýda túster úılesimdiliginiń qandaı mańyzy bar?
5. Quraq jasaý úshin qandaı qural - jabdyqtar qajet?
6. Quraqtyń turmysta alatyn orny qandaı?
7. Quraq qandaı geometrıalyq fıgýralardan turady?
İİİ. Jańa sabaq.
Quraq quraý bul asa sheberlikti, shydamdylyqty qajet etetin qolóner túri.
Bizdiń qazaq tilinde quraq sóziniń eki maǵynasy bar. Birinshisi, kóldiń jaǵasynda ósetin ósimdikti quraq dese, ekinshiden, mata qıyndysynan jasalatyn buıymdy quraq deımiz. Bizdiń búgin aıtqaly otyrǵan quraǵymyz kól jaǵasynda ósetin shóp, ósimdik emes, mata qıyndysynan quralyp jasalatyn kórpe-kópshik retinde paıdalanatyn quraq. Quraq degenimiz shyǵynsyz ónim jasaýdyń bir túri. Negizinen quraqtyń 200 - den asa túri bar. Sonyń ishindegi bizdiń tańdaǵanymyz tórtburysh pen juldyzsha quraǵy.
Saramandyq jumys.
Qaýipsizdik erejesi
♦ Ineni kıimge qystyrýǵa bolmaıdy.
♦ Ineniń jibin tispen úzýge bolmaıdy.
♦ Ineni jipsiz tastaýǵa bolmaıdy.
♦ Qaıshyny joldasyńa úshkir ushymen berme.
♦ Qaıshyny oıynshyq retinde paıdalanýǵa bolmaıdy.
♦ Útikti muǵalimniń ruqsatynsyz toqqa qosýǵa bolmaıdy.
♦ Útikti mata túrine qaraı qyzdyrý qajet.
♦ Útikti arnaıy tutqasynan usta.
♦ Ineni ıne qadaǵyshqa shanshy.
♦ Qaıshyny ashyq tastama.
Quraq geometrıalyq fıgýralar arqyly qurylady. Osy fıgýralar arqyly mata betine túsirip, qyrqyp alamyz. Eki bólikterin bir - birimen bettestirip, tigiledi. Bólikterdi eki - ekiden tigip alý qajet. Eki - ekiden bólikterdi bettestirip tikken soń, jan - jaǵyndaǵy bólikterin biriktirip tigemiz.
Top basshylaryna suraq?
Qazaq halqynyń dástúrinde sheberlik quraq quraýmen ǵana emes sóz jarysynda da baıqalady. Olaı bolsa myna maqal - mátelderdi shesheıik. Jalǵasyn tap.
1. «Ónerli bolý – zeınet
Ónersiz bolý...». (beınet)
2. «Áke asqar taý
Ana -... (baýyryndaǵy bulaq)
Bala -...». (jaǵasyndaǵy quraq)
3. «Jeti ret ólshep,...». (bir ret kes)
4. «Raqattyń túbi keńis,
Eńbektiń túbi...». (jeńis)
5. «Sheberdiń ınesi de
Kúımesi de -...». (altyn)
6. «Aǵash kórki japyraq,
Adam kórki...». (shúberek)
7. «Sheberdiń qoly ortaq,
Sheshenniń tili...». (ortaq)
8. «Sheshenniń sózi mergen,
Sheberdiń... mergen». (kózi)
9. «Baılyqtyń atasy – eńbek,
Anasy -...». (jer)
10. «İstegeniń elińe jaqsy,
Úırengeniń... jaqsy». (ózińe)
11. «Eńbekke úırenem deseń, erinbe,
Ónerge úırenem deseń,...». (jerinbe)
12. «Eńbek qylsań erinbeı,
Toıady qarnyń...». (tilenbeı)
Maqal - mátelderdi aıtyp kettik endi quraq degenimiz ár elde ár qalaı aıtylady, sony aıtyp ketsek.
Qazaq tilinde quraq quraý óneri –.... (quraq)
Orys tilinde quraq quraý óneri –.... (loskýtnoe shıte)
Aǵylshyn tilinde quraq quraý óneri –.... (pechvork)
Japon tilinde quraq quraý óneri –.... (sashıko)
Jumystaryn qorǵaý.
İÚ. Jańa sabaqty bekitý.
Quraqtan quralǵan qıal.
Balalar óz qıaldaryndaǵy quraqty salady jáne ony qorǵaıdy.
Ú. Sabaqty qorytý.
Qazaqta analar óz qoldarymen qyzdaryna quraq kórpe jasaǵan. Birinshiden quraq quraý qyzyna qandaı da bir únemshil bol, birdi ekige quraı bil dese, ekinshiden álem aqyl, sana, meıirimnen quralǵanyn túısindirý. Búgingi boıjetken, erteńgi ana endeshe halqymyzdyń salt - dástúriniń qaımaǵyn buzbaı keler keleshekke jetkizetin de ózderińiz. Qoryta keletin bolsaq, biz sizdermen quraq quraýdyń túrlerimen, pishilýin, tigilýin úırendińizder. Endi ózderińiz quraqtyń túr - túrin tige alasyzdar.
Úİ. Úıge tapsyrma. Quraqty aıaqtap tigý, qıaldaryńyzdaǵy quraq túrine mata, ıne - jip alyp kelý.
ÚIİ. Oqýshylardyń bilimin baǵalaý. Oqýshylardyń sabaqqa belsene qatysyp suraqtarǵa jaýap berýine jáne saramandyq jumystaryna qaraı bilimderin baǵalaý.
Úİİİ. Jumys ornyn retke keltirý.
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: quraqtyń quralýy jáne ony qoldanýy jaıly málimet berip, onyń ádis - tásilderin úıretý;
Damytýshylyq: teorıalyq bilimderin is júzinde shyǵarmashylyqpen damytý, quraq quraý barysynda alǵan bilimderin, daǵdylaryn nyǵaıtý;
Tárbıelik: quraq quraý óneri arqyly qyz balany ásemdikke, tózimdilikke, uqyptylyqqa, únemdilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: túsindirmeli, suraq - jaýap, kórsetý, saramandyq jumys
Sabaqtyń kórnekiligi: quraq túrleri býklet, daıyn buıym, slaıd
Pánaralyq baılanys: beıneleý, geometrıa, syzý
Sabaq barysy
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Búgin sizderdi kórgenime óte qýanyshtymyn. Otyryńyzdar. Oqýshylardy túgendep, sabaqqa qajetti materıaldardy tekserý. (1 - top Juldyzsha, 2 - top Tórtburysh).
İİ. Úı tapsyrmasy.
1. Quraq qurý degenimiz ne?
2. Quraqtyń tarıhy qandaı?
3. Quraqtyń qandaı túrlerin bilesińder?
4. Quraq quraýda túster úılesimdiliginiń qandaı mańyzy bar?
5. Quraq jasaý úshin qandaı qural - jabdyqtar qajet?
6. Quraqtyń turmysta alatyn orny qandaı?
7. Quraq qandaı geometrıalyq fıgýralardan turady?
İİİ. Jańa sabaq.
Quraq quraý bul asa sheberlikti, shydamdylyqty qajet etetin qolóner túri.
Bizdiń qazaq tilinde quraq sóziniń eki maǵynasy bar. Birinshisi, kóldiń jaǵasynda ósetin ósimdikti quraq dese, ekinshiden, mata qıyndysynan jasalatyn buıymdy quraq deımiz. Bizdiń búgin aıtqaly otyrǵan quraǵymyz kól jaǵasynda ósetin shóp, ósimdik emes, mata qıyndysynan quralyp jasalatyn kórpe-kópshik retinde paıdalanatyn quraq. Quraq degenimiz shyǵynsyz ónim jasaýdyń bir túri. Negizinen quraqtyń 200 - den asa túri bar. Sonyń ishindegi bizdiń tańdaǵanymyz tórtburysh pen juldyzsha quraǵy.
Saramandyq jumys.
Qaýipsizdik erejesi
♦ Ineni kıimge qystyrýǵa bolmaıdy.
♦ Ineniń jibin tispen úzýge bolmaıdy.
♦ Ineni jipsiz tastaýǵa bolmaıdy.
♦ Qaıshyny joldasyńa úshkir ushymen berme.
♦ Qaıshyny oıynshyq retinde paıdalanýǵa bolmaıdy.
♦ Útikti muǵalimniń ruqsatynsyz toqqa qosýǵa bolmaıdy.
♦ Útikti mata túrine qaraı qyzdyrý qajet.
♦ Útikti arnaıy tutqasynan usta.
♦ Ineni ıne qadaǵyshqa shanshy.
♦ Qaıshyny ashyq tastama.
Quraq geometrıalyq fıgýralar arqyly qurylady. Osy fıgýralar arqyly mata betine túsirip, qyrqyp alamyz. Eki bólikterin bir - birimen bettestirip, tigiledi. Bólikterdi eki - ekiden tigip alý qajet. Eki - ekiden bólikterdi bettestirip tikken soń, jan - jaǵyndaǵy bólikterin biriktirip tigemiz.
Top basshylaryna suraq?
Qazaq halqynyń dástúrinde sheberlik quraq quraýmen ǵana emes sóz jarysynda da baıqalady. Olaı bolsa myna maqal - mátelderdi shesheıik. Jalǵasyn tap.
1. «Ónerli bolý – zeınet
Ónersiz bolý...». (beınet)
2. «Áke asqar taý
Ana -... (baýyryndaǵy bulaq)
Bala -...». (jaǵasyndaǵy quraq)
3. «Jeti ret ólshep,...». (bir ret kes)
4. «Raqattyń túbi keńis,
Eńbektiń túbi...». (jeńis)
5. «Sheberdiń ınesi de
Kúımesi de -...». (altyn)
6. «Aǵash kórki japyraq,
Adam kórki...». (shúberek)
7. «Sheberdiń qoly ortaq,
Sheshenniń tili...». (ortaq)
8. «Sheshenniń sózi mergen,
Sheberdiń... mergen». (kózi)
9. «Baılyqtyń atasy – eńbek,
Anasy -...». (jer)
10. «İstegeniń elińe jaqsy,
Úırengeniń... jaqsy». (ózińe)
11. «Eńbekke úırenem deseń, erinbe,
Ónerge úırenem deseń,...». (jerinbe)
12. «Eńbek qylsań erinbeı,
Toıady qarnyń...». (tilenbeı)
Maqal - mátelderdi aıtyp kettik endi quraq degenimiz ár elde ár qalaı aıtylady, sony aıtyp ketsek.
Qazaq tilinde quraq quraý óneri –.... (quraq)
Orys tilinde quraq quraý óneri –.... (loskýtnoe shıte)
Aǵylshyn tilinde quraq quraý óneri –.... (pechvork)
Japon tilinde quraq quraý óneri –.... (sashıko)
Jumystaryn qorǵaý.
İÚ. Jańa sabaqty bekitý.
Quraqtan quralǵan qıal.
Balalar óz qıaldaryndaǵy quraqty salady jáne ony qorǵaıdy.
Ú. Sabaqty qorytý.
Qazaqta analar óz qoldarymen qyzdaryna quraq kórpe jasaǵan. Birinshiden quraq quraý qyzyna qandaı da bir únemshil bol, birdi ekige quraı bil dese, ekinshiden álem aqyl, sana, meıirimnen quralǵanyn túısindirý. Búgingi boıjetken, erteńgi ana endeshe halqymyzdyń salt - dástúriniń qaımaǵyn buzbaı keler keleshekke jetkizetin de ózderińiz. Qoryta keletin bolsaq, biz sizdermen quraq quraýdyń túrlerimen, pishilýin, tigilýin úırendińizder. Endi ózderińiz quraqtyń túr - túrin tige alasyzdar.
Úİ. Úıge tapsyrma. Quraqty aıaqtap tigý, qıaldaryńyzdaǵy quraq túrine mata, ıne - jip alyp kelý.
ÚIİ. Oqýshylardyń bilimin baǵalaý. Oqýshylardyń sabaqqa belsene qatysyp suraqtarǵa jaýap berýine jáne saramandyq jumystaryna qaraı bilimderin baǵalaý.
Úİİİ. Jumys ornyn retke keltirý.
You Might Also Like
