InfoHub Logo

Talas aýdandyq atqarý komıteti predsedateliniń orynbasary Bekzada Orazbekovanyń mal otarlaryn aralap shyqqanyna úshinshi kún. Aýdandyq partıa komıtetiniń ekinshi sekretary Rahyjan Erseıitov Bekzadanyń bul saparyn qoshtap:

— Bizdiń búgingi tańdaǵy basty maqsat — shopan mádenıetin kóterý, turmysyn jaqsartý ǵoı, — dep rızashylyq bildirgen-di.

Janynda bir top qyz-kelinshekter, ishinde aýdandyq komsomol komıtetiniń sekretary Kúlásh Qosatbekova men aýdandyq partıa komıtetiniń nusqaýshysy Amankúl Qultashova bar. Shopandardyń turmys mádenıetine aýdan boıynsha konkýrs jarıalap, sony qorytyndylaýǵa keledi. Ózderimen birge avtopoezd uıymdastyryp alyp shyqqan. Aýdandyq turmys qajetin óteý kombınatynan, saýda bóliminen, mádenıet bóliminen. Talas qarakól mal zavodynyń ortalyǵy «Úsharaldan» shyǵyp, fermalardy aralaýda. Aýdan ortalyǵy «Aqkólden» «Úsharalǵa» jetkenshe biraz jer. Onyń ústine joldyń kúıi joq talas sovhozynyń dırektory, Sosıalısik Eńbek Eri Ábdir Saǵyntaevty kabınetinde kezdestirip, Bekzada óziniń ashyq jarqyn minezine basyp ázildeı kirgen.

— Ábeke, ózińiz 18 jyl sovhoz basqarasyz, SSSR Joǵarǵy Sovetiniń depýtaty bolyp, onyń ústine Eńbek eri ataǵyn alyp, túý dese túkirigi jerge túspeıdiniń ózi boldyńyz. Sonda da, sovhozyńyzdyń aınalasynan uzap shyqpaı qoıypsyz ǵoı tegi!

— Almatyǵa bardyq, Moskvaǵa bardyq. KPSS XXIII seziniń delegaty, tipti tekserý komısıasynyń músheligine de saılaǵan joq pa, qaraǵym-aý! Endi ne iste deısiń?

Dırektor Bekzadanyń ne aıtqaly turǵanyn túsinbeı qaldy da, áp degennen shynyn aıtyp salǵan.

— Munyń bárine ekiniń biri qol jetkize bermeıdi. Bul úshin biz de maqtanamyz. Al osy Joǵarǵy Sovettiń sesıalarynan oralǵanda «Aqkóldiń» ústimen júretin be edińiz, joq, Moskvadan «Úsharalǵa» samoletpen bir-aq túsetin be edińiz?

— Samoleti nesi? Áýeli Jambylǵa kelip, odan «Aqkól» arqyly mashınamen qaıtatynbyz, — dep Ábekeń áli eshteńe túsinbegen syńaı kórsetti.

— Al endeshe osy «Aqkól» men «Úsharaldyń» arasyna bir asfált jol salǵyzýǵa kúsh jetpedi me, qunt jetpedi me?

Áńgime tórkinine endi túsingen Ábekeń qarqyldaı máz bolyp kúlip aldy.

— Baǵanadan beri bul neni aıtqaly oraǵytyp keledi desem. Sóz tapqanǵa qolqa joq. Degenmen aýdandyq, oblystyq arnaıy mekemeler bar, aýdan basshylary bar degendeı (ol jymıyp qoıdy) jol solardyń sharýasy ǵoı.

...Bekzada jol boıy osyny, sovhozdyń turmys tirligin oılap keledi. Bir mezgil júırik qıal óz úı ishin sharlap ketedi. Nonnasy, Muraty sabaq ázirlep otyrǵan shyǵar.

Úlkeni onjyldyqty, Murat 8 jyldyqty bitirgeli otyr. Jetinshi klastaǵy Janna ekinshi kezekte oqıdy, qazir sabaqta ǵoı. Papalary kezdeısoq qaıtys bolǵanda úsheýi de jas qalyp edi. Óz eti tiriliginiń, ata-ene qamqorlyǵynyń arqasynda bárin de adam etti. Ózi de jumystan — qol úzip kórgen emes. Joǵary partıa mektebin bitirdi, birneshe jyl mektep dırektory boldy.

— Beke, úndemeı qaldyńyz ǵoı. Bazarkúl jeńgeıdiń shaıyna otyrmaǵanymyzǵa ókinip kele jatqan joqsyz ba? — degen Amankúldiń sózi Bekzadanyń oıyn bólip jiberdi. — Án bastaıyq ta!

«Aq erkesi Aqkóldiń!»
Qarlyǵashy úmittiń —
Aq erkesi Aqkóldiń.
Qandaı asyl jigittiń
Mańdaıyna tap keldiń!?

Bulardyń ádeti osy. Ózderi jap-jas bolyp alyp, úlkenderdiń kóńilin aýlaýdyń ornyna:

— Án salyńyz, sizdiń aldyńyzda daýysymyz shyqpaı qalady, — dep otyryp alysady. Onyń ústine, «Aq erkesi Aqkóldiń” ánin alǵash avtordan «jasyryn» túrde ózi úırenip alyp, sosyn bútin aýdanǵa taratyp jibergeni de bir jeleý bolyp aldy. Ánin shyǵaryp júrgen aýdandyq oqý bóliminiń meńgerýshisi Áýez Isaev. Buryn ol kisi án, óleń shyǵarady dep estimegen Bekzada ótken jyly shopandar toıynda úlken jańalyqtyń kýási bolǵany. Áýez buny ymdap shaqyrady. Ne aıtqaly tur degen oımen janyna barǵan buǵan:

— Bekzada qaryndasym, myna bir ándi tyńdap kórseń qaıtedi, — dep, — ońashalaý úıge baryp aıtyp berip edi.Tamasha án! Án dese ózge dúnıeni umytatyn Bekzada mynaý ári muńdy, ári syrly tyń áýenge birden den qoıyp eltidi de qaldy. Aqyry sol toıdyń ústinde Bekzada ózi dombyramen jurt aldynda aıtyl bergen. Sodan toı-topyr, jıyn-saýyq bola qalsa, «Aq erkesi Aqkóldiń» shyrqalady. Tipti aýdan ortalyǵyndaǵy az ǵana top emes, búkil aýdan eńbekkerlerine deıin estip alǵan. Komandırovkamen el aralap júrip, bas súǵyp, dastarhanyna otyra qalsa, dombyrany ala júgiredi buǵan.

Álginde Ysqaq Imantaevtyń úıindegi Bazarkúl jeńgeı de renjip qaldy.

— Qysy-jazy qyz-kelinshek, oıyn-saýyq degendi estimeımiz. Oqta-tekte ózińiz bastap bir kele qalǵan ekensiz, ákem-aý, 1-2 saǵat otyryp ketseńiz qaıtetin edi, — deıdi. Tipti jylaýǵa bar. Durys-aý. Biraq áli alda biraz shopan aýyldary bar. Úıdi qalaı ustaý kerek, shymyldyqty qalaı tigý kerek. Ydys-aıaqty ádeıi býfet bolmaǵan, kóship-qonyp júrgen jaǵdaıda aıaqqapta ustaý, ony qalaı tigý — osylar tóńireginde ár shopan úıinde ángime ótkizip keledi. Kóbine malshy úılerinde tazalyq, túrmys mádenıeti jaǵy aqsap jatady. Aýdannyń negizgi ekonomıkasy qoı sharýashylyǵyna tikeleı baılanysty bolǵandyqtan, shopandardy jan-jaqty qamtamasyz etý, turmys mádenıetin arttyrý -birinshi másele. Aýdan sharýashylyqtarynyń ishinde osy Talas memlekettik asyl tuqymdy qoı zavodynyń mán-mańyzy, alatyn orny erekshe. Sebebi bul zavod ónimderi shet elderge de shyǵarylady. Jyl saıyn mıllıondap jóneltiletin qarakól, qarakúlshe eltirisi syrt elderge búkil Otanymyzdyń baılyǵyn elestetedi. Baıaǵy 1969 jyldyń qysynda zavod barlyq maldyń 40 prosentine jýyǵyn joǵaltqan edi. Bıyl sovhoz sol joǵaltqan maldyń ornyn toltyryp qana qoımaı, birneshe ese arttyrdy. Sonyń bári anaý Ysqaq, Maıyr, Ábdáli, Nurmaqan sekildi qarapaıym eńbekshilerdiń, sovhoz mamandarynyń jan aıamas eńbeginiń arqasy ǵoı. Sovhozda 25 jyl boıy úzdiksiz edbek etip kele jatqan ǵalym-zootehnık Elızaveta Gavrılovna Dúrimbetovanyń eńbegi qansha deseńizshi!

Ózi de qarapaıym aqjarqyn jan. Bekzada «jeńge» dep ázildesse, ol da qalyspaıdy. Lenın ordenimen, Búkilodaqtyq halyq sharýashylyǵy kórmesiniń qos altyn medalimen, Qazaq SSR Joǵarǵy Soveti Prezıdıýmynyń gramotasymen nagradtalýy tekten-tek emes.

Osyndaı qarapaıym jandardyń eńbegi ǵoı osynaý syrt kózge qulazyp jatqan aımaqty ystyq mekenge aınaldyryp júrgen. Áıtpese, qadir-qasıetin bilmeıtin jurt ný ormansyz, asqaq taýsyz, erke bulaqsyz ne degen ıt baılasa turmaıtyn surqaı jer edi deýi sózsiz. Osyndaı jerde eńbek etip, el ıgiligin arttyryp júrgen jandary jomart adamdar ǵoı óńkeı.

Tabıǵattaǵy bar baılyqtyń, bar sulýlyqtyń kózi sý eken-aý. Osynaý dalaǵa shalqyǵan bir aıdyn kerek-aq.

Kórseń ǵoı, shirkin, bárin de kózben kórseń ǵoı,
Jatyr-aý meniń jazıra dalam ólshenbeı.
Osynsha sózben yntyzar qylǵan aımaqka
Bir ásem darıa kerek-aq eken dál sendeı.
Ór aǵys kerek teńizdi tentek terbegen,
Qus joly kerek omyraýy tolǵan zermenen.
Bárin de tastap osylaı qaraı aǵar edim-aý,
átteń- aı,
Darıa bolyp jaralǵan bolsam Jerge men!

Aqyn Telegen Aıbergenovtyń osy bir shýmaqtary dál myna dalaǵa aıtylǵandaı. Ózi de jalyndap turǵan aqyn edi marqum. Anaý jyly Almatyda joǵary partıa mektebinde oqyp júrip, Tólegenniń óleń oqyǵanyn kergeni bar-dy. Qazir ekpinimen buzyp-jaryp janyńdy ala-burtqyzyp, ne náziktigimen, maıdaqońyr syrshyldyǵymen ónboıyńdy baýrap alatyn óleńder de sırep ketti. Gazet-jýrnal betterinde jylt etken táýir óleń shyqsa, qıyp alyp ádeıi arnalǵan papkasyna tigip qoıý — Bekzadanyń ádetine aınalǵan. Jumystan sharshap kelip, balalarynyń basy-qasynda bolyp, jatar jerde óz bólmesine engennen keıingi ermegi — óleń kitaptaryn oqý. Sonda bar oı-muńyn, sharshaý-shaldyǵýyn umytatyndaı. Rýdakı men Navoıdyń, Abaı men Mahambettiń, Ábdilda aǵa men Qadyrdyń, Tumanbaıdyń óleń kitaptarynyń bári bas jaǵynda teksheleýli. Jabyqqanda kóńilińe medeý bolar, bar jan-júregińmen eltip-elegizıtin adamǵa kerek-aq qoı. Ol bolmasa adam oısyz, túısiksiz mal bolyp ketetin de shyǵar. Oısyz adam armansyz keledi. Armansyz tirlik — qur dalbasa.

Bir oıdan bir oı týyndap kete beredi. Álginde sharýashylyq jaıy, sý tapshylyǵy tolǵandyryp edi, sonyń arasynda poezıa álemin sharlap ketipti. Á, ıá, Tólegenniń óleńinen bastalyp ketken eken ǵoı. Bul aımaqtaǵy jalǵyz ózen Talastyń sýy da jyldan-jylǵa tartylyp quryp barady. Osy óńirdegi úlkendi de, kishini de tolǵandyratyn birinshi kezektegi problemanyń sý bolýy da sondyqtan.

Aýdan ortalyǵy «Aqkóldiń» ózinde sý jaǵdaıy nashar. Sonaý 40 shaqyrymdaı jerdegi «Bóriqazǵanda» sý bar. Ony «Aqkólge» jetkizý úshin 1 mıllıon 408 myń somǵa sý júıesin júrgizý kerek. Qarjy bolǵanmen, sol qurylysty júrgizýshilerdi tabý qıynǵa túsip tur. Al jer jaǵdaıynyń, aýa raıynyń qıynshylyǵy jem-shóptiń jutańdyǵyna tireledi ǵoı. Ekpe shóp egýge de sýdyń tapshylyǵy qıyndyq keltiredi. Jaýyn bolsa ǵana jerdiń sáni kiredi ǵoı. Osy «Úsharal» jerindegi malshylardyń barlyǵy sýdy tasymalmen ishedi. Ońaı emes, árıne. Biraq ázirshe sýsaǵan dalany darıamen shalqytar amal joq.

Halqymyzdyń er minezdi uldary men qyzdary mańdaı terin sypyryp eńbek etip júrgende, tabıǵat qatygezdigi bıik maqsattarǵa kedergi bolmaq emes. Olardyń árqaısysynyń kókireginde jalǵyz arman bar. Ol — Adam ómirin jaqsylyqqa, ıgilikke toltyrý, qıynshylyǵy men qasiretterin jeńildetý. Maqsat pen arman barda adam alasarmaıdy. Jaqsylyqqa, alǵa umtylady.

Kógildir aspan tórine kep turaqtaı almaı, asyǵys jyljyǵan Kún kókjıekke tónip qalypty. Kún ashyq bolǵanmen, qara sýyqtaý. Jeńil mashına bastaǵan avtopoezd qumdaýyt jolmen shopan aýylyn betke alyp tartyp keledi. Asýlar men belder birinen soń biri artta qalyp jatyr. Dala joly osylaı, ylǵı da uzaqbelesten asqan saıyn aldaǵy asýǵa umtyldyrady. San asýlar men beles-belder ilgeri, sonaý jalǵyz úıli jarqyn jandar mekeni jaqqa asyqtyrady.

---