InfoHub Logo

Sabaq taqyryby: Aqan seri (Aqjigit) Qoramsauly – aqyn, ánshi, sazger (prezentasıasymen)
Sabaq maqsaty: Bilimdilik: Aqan ómiri men shyǵarmalaryn tereń túsine bilýge, qyzyǵa oqýǵa jeteleý. Aqannyń segiz qyrly, bir syrlylyǵyn meńgertý.
Damytýshylyq: Óz betimen izdene bilýge, ózindik pikir, oı qorytýǵa daǵdylańdyrý
Tárbıelik: Aqan shyǵarmalaryndaǵy oqıǵalar negizinde adamgershilik, ónerdi baǵalaı bilý, sulýlyqqa, ińkárlikke toly názik sezim ıirimderin oqýshy júregine uıalatý.

Sabaq túri: Óner – ómir sabaǵy
Sabaq tıpi: Jańa bilim berý
Sabaq tehnologıasy: F. Ia Vasserman... «Bıoaqparattandyrý jáne Sınergetıka»
Sabaq kórnekiligi: Interaktıvti taqta, Aqan sýreti, eskertkishterdiń sýreti, syzba - kesteler, Birjan «Temirtas», «Láılim shyraq», Aqan «Balqadısha» ánderiniń beınebaıandary
Pánaralyq baılanys: Mýzyka, tarıh
Sabaq barysy: I. Uıymdastyrý.
Sabaq epıgrafy: «Tusynda seri bolsyn, peri bolsyn
Unaıdy ómirimen Aqan maǵan»
İ. Jansúgirov

II. Maqsat qoıý
III. 1 - sıkl. Taqyryptyq sózdik qor. TSQ 63%
(Birjan ómiri, shyǵarmashylyǵyn jatqa jazý)
«Temirtas» ániniń beınebaıanyn tamashalaý.
Úı tapsyrmasyn bekitý.
Án ne týraly? Psıhologıalyq taldaý jasaý. Birjan «Láılim shyraq» ánniń beınebaıanyn tamashalaý.
Aktýaldaý. Ár áni bir tarıh Birjannyń zamandasy áıgili Qulagerdeı júırigi bar, Bazarly degen tazysy, Kókjendet degen bolat topshyly Qarshyǵasyn qolyn qondyrǵan Aqan seri Qoramsaulynyń shyǵarmashylyǵymen tanysý.(ómir týraly, slaıdtar)
Jańa sabaq.
2 - sıkl. Kitaptaǵy mátinmen jumys (6 mınýt)
3 - sıkl. Jeti kilt sózderdi oqýshy men muǵalim sáıkestendirýi
Qoskól. Medrese. Oryssha. Sazgerlik. Dombyra. Án. Qulager.
4 - sıkl. Este saqtap, jeti sózdi dápterge túsirý. Es 63% (30 sekýnd)
Meńgertý.
5 - sıkl. Qıylys suraq (ár oqýshy oryndaý matrısa boıynsha jeti sózdiń maǵynasyn ashady)
6 - sıkl. Syn turǵysynan oılaý.(ár oqýshy 1 test qurastyryp, bir - birine qoıady)
«Balqadısha» ániniń beınebaıanyn tamashalaý. (ánniń shyǵý tarıhyn áńgimeleý, talqylaý)
Bekitý. (Ne bildiń? Ne meńgerdiń?) TSQ

Aqan klasıkalyq shyǵarmalardyń bas keıipkeri
↓
İ. Jansúgirov «Qulager»
Ǵ. Músirepov «Aqan seri - Aqtoqty»
S. Júnisov «Aqan seri»

Túıin. «Uly adamdar óz eskertkishteriniń tuǵyryn ózi ornatady, al músinin bolashaq soǵady» V. Gúgo(slaıdtardy tamashalaý)

Úıge tapsyrma. 1. Oqýlyqtan Aqan seriniń ómirin oqý
2. Hrestomatıadan óleńderdi jattaý
Shyǵarmashylyq jumys Esse «Aqan óneri búginde jalǵasty ma?»
Baǵalaý. Oryndyq matrısa boıynsha