InfoHub Logo

Qazaq tili 2 synyp

Taqyryby "Lepti sóılem"
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Lepti sóılem týraly túsinik berý arqyly sóılemder quratý. Jattyǵý jumystaryn júrgizý arqyly jańa sabaqty meńgerý. Sóılem quraý daǵdylaryn tıanaqtaý
Damytýshylyq: Oqýshylardy saýatty jazýǵa úıretý, iskerlik daǵdylaryn qalyptastyrý, baılanystyra sóıleýdi jáne jazýdy damytý, tynys belgilerin durys qoıa bilýge daǵdylandyrý. Ózdiginen jumys jasaýǵa beıimdeý
Tárbıelik: Oqýshylardy taza jazýǵa, ádeptilikke, eńbeksúıgishtikke, jaǵymsyz qylyqtardan aýlaq bolýǵa, bilimdi bolýǵa tárbıeleý.
Sabaq túri: jańa sabaq
Kórnekiligi: syzba, slaıd, sózjumbaq
Sabaq ádisi: kórneki quraldarmen jumys, óz betinshe jumys, suraqqa jaýap, salystyrý jáne mánerlep oqý.

İ. Uıymdastyrý kezeńi
Amandasý Bizdiń maqsatymyz.

İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý
- Al balalar úıge qandaı tapsyrma berildi?
Úıge jattyǵý berildi.
Qane, oqyp shyǵaıyqshy.

İİİ. Ótkendi qaıtalaý.
- Qane, balalar, biz sendermen ótken sabaqta qandaı taqyryptarmen tanysyp edik?
- Ia, Sóılem jáne olardyń túrlerimen.
- Sóılem degenimiz ne?
- Sóılem degenimiz adamnyń aıaqtalǵan oıy.
- Sóılemniń neshe túri bar?
- Sóılemniń úsh túri bar.
- Suraýly sóılem degenimiz ne?
- Suraýly sóılem degenimiz jaýap alý maqsatymen aıtylǵan sóılem. Suraýly sóılemnen keıin (?) belgisi qoıylady.
Mysaly: Sen qaı synypta oqısyń?
- Habarly sóılem degenimiz ne?
- Habarly sóılem degenimiz birdeńeniń jaıyn habarlap turady. Habarly sóılemnen keıin (.) qoıylady.
Mysaly: Meniń apam aýyldan keldi.

IV Sózjumbaq sheshý
1) Eshkiniń tóli
2) Tórt túlik
3) Eń iri janýar
4) Úı qusy
5) Ańnyń úıi
6) Bizdiń oqıtyn bólme
7) Bas kıim
8) nan atasy
9) Ánshi qus
10) Kishi sóziniń qarsy maǵynasy
11) Bilim ordasy
---------L a q
---------E sh k i
---------P i l
---------T a ý y q
----------İ n
---------S y n y p
-------b Ó r i k
b ı d a I
-----b u L b u l
---ú l k E n
---------M e k t e p

IV. Jańa sabaq,
Búgingi sabaqtyń taqyrybyn, maqsatyn habarlaý.
Endeshe, balalar biz búgin sizdermen sóılemniń úshinshi túri lepti sóılemmen tanysamyz. Lepti sóılem degenimiz adamnyń kóńil – kúıin bildiredi. Sóılemnen keıin (!) belgisi qoıylady.

Mysaly: Alaqaı, erteń men kınoǵa baramyn! Ýra, bizge erteń demalys!
Kórkem jazý Pp Pp parta

V. Oqýlyqpen jumys.
240 - jattyǵý. (aýyzsha)
Óleńdi rolge bólip oqyp, kóterińki kóńil daýys yrǵaǵymen aıtylǵan sózderdi tap. Sóılem sońyndaǵy tynys belgilerine nazar aýdar.

241 - jattyǵý.(jazbasha)
Habarly sóılemdi suraýly jáne lepti sóılemge aınaldyryp jaz. synypta ónerli oqýshylar kóp. Mektep aýlasynda ádemi gúlder egilgen. Synypta ónerli oqýshylar kóp pe? Mektep aýlasyna ádemi gúlder egilgen be? Alaqaı, synypta ónerli oqýshylar óte kóp! Ýra, mektep aýlasyna ádemi gúlder egildi!

244 - jattyǵý.
Sýret boıynsha áńgime quratý.
Áńgimege at qoıý.
- Sýrette qaı jyl mezgili beınelengen?
- Qys mezgili.
- Balalar qalaı kıinip júr?
- Jyly jáne jeńil kıinip júr.
- Olar qaıda kıinip júr?
- Olar muz aıdynynda oınap júr.
- Qane balalarǵa at qoıaıyqshy.
- Marat jáne Áıgerim.
- Olar ne istep júr?
- Olar kishkentaı Gúlnazǵa kónkı tebýdi úıretip júr.
Jaqsy, endi sýretke qarap at qoıaıyq.
- Qys qandaı kóńildi!, Alaqaı, qar jaýdy!

VI. Sergitý sáti.
Qane endi ornymyzdan turyp boıymyzdy jazyp alaıyq,
247 - jattyǵý.
Berilgen syzbalar boıynsha sóılem quraý.

VIII. Úıge tapsyrma.
Qorytyndylaý. “Jumbaq sheshý”
1. Ózim sózden turamyn
Bitken oıdy quramyn ( Sóılem)
2. Sózdi qurap, dop tizemin,
Qoıa salsań, bir tary,
Jańalyqty jetkizemin ( Habarly sóılem )
3. Oıdy aıaqtap oraq turady,
Jaýap sóz qalap turady (Suraýly sóılem)
4. Urandy, shattyqty
Ókinish aptyqty
Bildirip oıyn talaıdyń
Sharǵa ıne qadaımyn (Lepti sóılem)
- Sonymen balalar lepti sóılem degenimiz ne?
- Lepti sóılemnen keıin qandaı tynys belgisi qoıylady?
İH. Baǵalaý.