InfoHub Logo

Jyldyń tórt mezgilin kóship-qonýmen qarsy alatyn halqymyzdyń búkil tirshiligi óleńmen órilgen eken. Dalanyń sheksiz keńdigi, taýlardyń taza shyńdary, ózender men bulaqtar, jumbaqtaı sulý jerler, «belden asqan bulttarmen aralasyp» kóshken eldiń kózine nur, kóńiline jyr quıa bergen-aý. Shilde kúzetý men besik jyrynan bastap kóńil aıtý men joqtaýǵa deıingi aralyqtaǵy saýyq-saıran, toı-tamasha, jármeńke, qonaqkáde, qoı kúzetý, qyz uzatý, bata berý... bári-bári óleń! Mahabbat, erlik jyrlary, terme men tolǵaý, qıssa men shejire, ańyz ben aq óleń — sheshendik, aıtys túrleri...

Álemde dál osyndaı el bar ma eken jyrdy súıgen, jyr daryǵan?

Odaqtyq ádebıet kógindegi Bella Ahmadýlına, Lına Kostenko, Zúlfıa, Fazý Alıeva, Gýlrýhsor Safıeva sıaqty talantty aqyn qyzdardyń shoǵyr juldyzynyń arasynda dara bıigi bar Qazaq SSR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty aqyn Farıza Ońǵarsynovanyń poezıasyn sóz etý úshin biz búgingi odaqtyq ta, álemdik te poezıaǵa emes, óz halqynyń tarıhy men rýhyna, ulttyq fılosofıasyna oı jiberemiz. Aqyn óleńderi júzdegen jyldardy bastan keshirgen jyr-ǵumyrdyń zańdy sabaǵy; dámi jańa bolǵanmen, dáni kóne, tamyry tereń, myqty órken.

Halyqtyq jyrlardyń altyn arqaýy, basty taqyryby — adam, adamnyń tabıǵatpen, dalamen baılanysy, armany, kúresi, ómir máni desek, sol sıpat bizdiń qanymyzǵa sińgen qalpynda poezıaǵa degen talǵamymyzdyń bıik ólshemi bolyp kele jatyr.

Farıza Ońǵarsynova — osy ólshemderge jaýap bersem degen óz muratyna túbegeıli jetip, túrlik, mazmundyq jaǵynan da kemeldenip, endi tek tereńdikke óz naızasyn boılatyp, Muqaǵalı aqyn aıtqandaı «Shyndyqtyń aýylyn shyr aınalyp», tolassyz jańa izdenisterge oıysqan aqyn.

Tereńnen tamyr alý degen sóz aınytpaı uqsaý emes, elikteýden de bólek nárse. Farıza aqyn osy jaǵyn zerdemen meńgergen. Halyqtyń janyn, jyrdyń qýatyn, sózdiń reńkin tabýdaǵy sezgirlik talanty aıryqsha.

Shyǵarǵan shyndyq ardy esten,
zulymdyqtardy qan keshken
Mahambetten qalǵan narkesken
aıbalta — jyrmen shapsam dep,
ádilettiń shamyn ǵalamǵa,
qaramaı qursaý-qamalǵa,
laýlatyp solaı jaqsam dep,
qaısarlardy jasqap shegergen,
tasqyny tylsym tereńmen,
serigim — jyrym — jebemmen,
júregim — jelken, jel kernep,
qarsy aǵystarǵa, seńge órlep,
qaǵylez quıttaı denemmen
daýyldardy qushyp kelem men!

F.Ońǵarsynova — munsha sheberlikke jetýdiń zańdy satylarynan birtindep ótken aqyn. Eń áýeli aqyndy da, onyń oqyrmandaryn da ashqan toptama 1968 jyly «Lenınshil jas» gazetiniń betinde jaryq kórgen «Men saǵan ǵashyq emes em» sıkli boldy. Barshany birden baýraıtyn ondaı súıkimdi sátti qadam árbir óner ıesiniń mańdaıyna jazyla bermeıdi. Bul sıkldi sol kezdegi stýdent, bizder, qıyp alyp, saqtap edik. Alǵashqy jyr kitaby dál ondaı áser ete qoımaǵany ras bolatyn.

«Men saǵan ǵashyq emes emnen» keıin keshikpeı «Mazasyz shaq» jınaǵy shyqty. Bul kitaptyń sonylyǵy sonsha — qazaq poezıasyńda jańa qubylys — qyz aqyndardyń mahabbat lırıkasynyń toǵanyn buzyp — burynǵy búrkeme sezimderimiz shymyldyqtaryn serpip tastap, shynaıy qalpy jyr bolyp býyrqandy.

Minezdi, tegeýrindi, yntyq óleńder, qushtarlyǵy boıǵa syımaıtyn ińkár jyrlar jylǵalardy toltyrǵan kóktem sýyndaı tasynyp, tarala jóneldi. Farızanyń sińlilerine mahabbat piri jar bolǵandaı, buryn-sońdy aıtylmaǵan tátti, nazdy, keıde keıigen, keıde qarǵap-silep jerlegen, keıde momaqan moıyndaǵan júrek kúndeligindeı súıispenshilik jyrlary qaýlap ósip, olar apasyna da, bir-birine de uqsap ketip jatty. Aqyn qyzdar esimi kúnnen-kúnge qosylyp, aqyldy aqyn Anna Ahmatovanyń:

Ia naýchıla jenshın govorıt…

No, boje, kak ıh zamolchat zastavıt! — degen joldaryn eske túsiretin. Biraq, Farıza talanty ony ózin jaqsy kórip eliktegen sińlilerinen bólek daralaı alatyn dárejede edi. Sondyqtan da aqyn bir arnada qalmaı, jańa sala, jarqyn baǵyt izdedi. Mahabbat lırıkasynda basqalardyń batyly jete bermeıtin uǵymdarǵa erkin baryp, bútindeı bir kezeńniń kózqarasyn qalyptastyryp, oıyn ózgertti.

Alystarǵa keteıik,
qalanyń bizdi kóp jalyqtyrǵan kúıbeńderinen jyraqqa,
aq bas taýlarǵa, aımalap jatqan kúmis sholpyly bulaqtar.
Sen ǵajaıyp ertegilerdiń batyry
Astyndaǵy arǵymaq atpen aıshylyq joldy bir attar.
Ózińe ǵana tabynǵan essiz men názik arý bolaıyn,
dozaq bop sensiz kórinsin tipti jumaq ta!
Óńgerip meni ap ketshi —
kók ormandarǵa — tylsymyn aıaq baspaǵan,
túnekterimen ór kóńilderdi jasqaǵan.
Toltyrsyn meńireý dúnıeni ý-shý dúbirge
seniń ekpinińnen qashqan ań!
Ot mahabbatyńnan órtengen maǵan erkek emesteı kórinsiń —
jalǵyz ózińnen basqa adam.

Qansha úırenip, qyzyqqanmen, bul — áli basqa qyzdar jaza almaǵan bula tilek, burqanǵan júrek ámiri. Súıgen janynyń aldynda shyn syryn aıtyp, jalynyp, jylap tursa da alasarmaıtyn bıik, jasymaıtyn jasyn beıne lırıkalyq keıipker — sypaıylyq, ıbalyq sheginen asyp ketken ádepsiz qyz emes, aqynǵa jarasatyn adýyn minez ben halyqtyń ózinde bar qasıet — perdesiz jas naz kóńil ıesi, el erkesi. Sezimin qansha ashyq aıtam dese de, aqyn qyz tabıǵatynda álsizdik pen náziktik joq emes. Jibekten juqa, perneden sergek jan bolmasa,

Shyr etkendeı qońyraý — sonda esikke
júregim júgiredi, — degen dirildi, joldardy jazar ma?!

Erlerdiń dańqy dúrildep turǵan erte zamanda týsa Farıza oıyn, bálkim, basqasha órer me edi, búgingi qasań da, beı-jaı dúnıedegi shekteýli sezim, buıdaly uǵymdardyń qulyna aınalǵan keıbir jaltaq jandardyń qalpaq kıip júrgenine yzalanǵańda qattyraq ketetini ras ta shyǵar. Onysyn kinálaýdyń bir ushy búkil dáýirge tıetin bolý kerek. Farıza bolsa, osy zamanǵy áıel bastan keshetin sezimderdi jasyrmaı jyrlap, jyr sapasyn jańa kórkemdik dárejege kótere kelip, odan ári qaraı kemeldiktiń belgisi — adam, qoǵam, ǵasyr máselesine baısaldy burylys jasady. Jyr kóshiniń áleýmettik júgin baıytty.

Bostandyǵyń shekteýli ortada oı men sezim azattyǵy azdaý bolady. Standartty uǵymdarǵa boıy úırenip, barǵa baýyr basyp alǵan adamdar jan erkindiginiń baǵa jetpes qunyn qaıdan bilsin?! Naǵyz azattyqqa shóldeý, ýaqyt pen keńistik sheksizdigin ón boıymen sezinýge qushtarlyq jan arpalysynyń kúresqumar kúıin ashady.

Ózimdi ózim qaıraýmen, tistenýmen,
qýat soryp, ushqyn ap ishtegi únnen,
tabanymnan tilingen shóńge julyp,
sáıgúlik — kúshke mingem.

Farıza poezıasynyń basty ereksheligi — aqyn oıy men seziminiń qalypqa kónbeı, qanatynan qan sorǵalap tursa da, bıikke, zańǵar kókke talpynyp, sharq uryp, azattyq atty áýlıe uǵymnyń qasıetine tabynyp, áýeleı samǵap, jan syryn aq kúmis teńgedeı ashyq shasha bilýinde:

Uqsańdar, dostar, eger de,
osynaý órtteı jyrlarym —
shattanǵandaǵy syrly ónim.
Ókinishim men uıattan
órtenip, ólip turǵanym —
oryndalmaıtyn armanǵa
qulashymdy essiz urǵanym.
Dostarym, meniń jyrlarym —
qushtarlyq qysqan keýdemnen
burqyrap jatqan bir jalyn.

Sosıalısik realızm ádisin tańdaǵan, ómirdi shynshyl sýretteýge qaqyly sovet jazýshysynyń da neni jazý, neni jazbaý, qalaı jazý, qalaı jazbaý kerektigin aıyryp-ajyrata bilýi tıis bolǵany bul kúnde qupıa emes qoı. Atap aıtylmasa da, túsinikti nusqaýdan shyǵyp ketetin jazýshylardyń shyǵarmalarynyń taǵdyrlary belgili bolǵandyǵy bizge qansha zıan ákeldi?! Jazýshynyń qas jaýy jaltaqtyq pen jasqanshaqtyq emes pe? Sol sebepten de aqyndar keıbir oılaryn ártúrli astarmen, mysalmen, ańyzben jetkizedi. Sondaı amal-tásildiń biri monologtar jazý bolǵany — shyndyq.

Aqynnyń:
Aıdaryńnan eskenmen ǵumyr jeli,
aýany ańsar janyńnyń diril demi,
taǵdyryń men erkińe bıligiń de
Aı sekildi shyńyraý túbindegi, — deýi aqıqattan alys emes-tin.

Dáýirge, ortaǵa, qoǵamdaǵy astam da ústem jandarǵa qarsy aıyptaýlardy ilgeride ómir súrgen ata-babalardyń aýzyna salyp aıtatyn ashshy jyrlar rýhanı azattyqtyń tapshylyǵynan týmap pa edi?!

Keshirsin bizdi uly babalar men analar, eger biz óz múddemiz úshin olardyń beıýaq árýaǵyn qozǵasaq!

Ótken zaman aqyndary aıtypty demese:
Zaman — tolqyny úreıli, aǵysty jar,
jaqyndasań jalmaıdy alys munar.
Shynshylmyn dep janyna tıe berme —

jalǵan orta jaǵyńdy qarystyrar, — sıaqty joldardy jiti kóz redaktorlar jibermes edi.

Aqyn bolǵan soń, qalaı aıtsań, olaı aıt, tek aıta bil! Farıza óleńderindegi tarıhı esimderdiń bári tek óz qyjyly men qysasyn aıtý maqsatynda alynǵan deýden aýlaqpyz. Desek te, kesek oılar men kermek shyndyqtardyń ýytty kúshin biz Buqar men Abylaı, Sara men Maıra, Qarjaý men «qyr qazaǵynyń», tipti zyndandaǵy qaraqshynyń t.b. tanymal tulǵalardyń sózderinen kóbirek estımiz.

Farızanyń myqtylyǵy — monologtarynyń keıipker taǵdyry men minezine saı shyǵyp, bolmysymen úndesip, úılesip ketetindigi, qınalyp qıystyrǵandaı, jamaý jamaǵandaı jasandylyǵy joq, tabıǵılyǵy, ári asa qýattylyǵy.

Úsh júzge dańqy ketken Sara basym,
sazymen tabyndyrǵan dana, jasyn,
aıtysyp, álek bolǵan talaılardyń
tirideı oqytqanmyn janazasyn.
Aıtysta kele almady mańyma adam,
elimnen janǵa qýat jalyn alam.
Topan jyr tógilgende, talaı aqyn
tasqynda yqqan qoıdaı mańyraǵan.
Bul — biz biletin aqyn Saranyń ór minezi.
Jaıly ómir súrem deseń, jumyr jerde
báıgede basqalardan buryn kelme:
qym-qýyt qyrdyń joly, qyz basyńmen
qosylma qıqýlaǵan dúbirlerge !
Bul — ánshi Maıranyń yzaly shaǵy.
Zaty áıelge shyń emes, shoqy laıyq,
danalyq ta, júrektiń oty da aıyp.
Arýlarǵa qaraıdy bórik kıgen
aqymaq ta adamdaı qoqyraıyp.

Bul — «Músháıradaǵy» Aısaranyń óz ortasynan sezgen ókinishi, namysy.

Asqaqtyǵym asyp, ashýyń qyssa jaryp je,
Jabaıy qazdyń júregin!
Bul — qaısar sulý Aqbóbek.

Armanda ketken muńdyq apalarynyń janyn — namysqoılyǵy men náziktigin, sharyqtaýy men sharasyzdyǵyn, úmiti men ókinishin búgingi kún shyndyqtarymen sabaqtap, sezimtal, sergek mahabbatpen shyr-pyr bolyp qorǵaǵan aqyn Farıza óz júreginiń syryn aıtýǵa kelgende de albyrt ta shynshyl:

Jaqsy kórý! Ne degen keremet eń!
Qaraǵany bireýdiń jebege teń.
Beıqam bara jatqan bop, el ishinen
kimder qalaı qaraıdy — elep ótem.
Ómir súrý úshin de bireýlerdiń,
seni jaqsy kórýi kerek eken.

Sol bir nurly sezimge jaqsy kórýge bárimiz de zárýmiz. Bul álemde tabıǵattyń darhandyǵy men jan júrektiń jomarttyǵyna jetetin shapaǵat bar ma?! Ómir boıy shóldep, qanbaı ketken káýsarymyz — sol adaldyq, sol meıirim, sol yqylas! Ásirese, bizdiń qazaq kóńil men qurmetke máńgi yntyzar! Qaıtersiń, biraq, ómirde mynaý móldir de sulý, jomart sezim ıeleri kóp emes-aý!..

Úıretpen meni uǵyńyz sezińiz dep,
salqyndyq tózimniń de tezin úzbek.
Men endi ketem kezip Saryarqany
dalanyń qyzdy ardaqtar kezin izdep!
Áıtpese,
Sol kórinis quıǵandaı qylań shabyt,
qushtarlyǵym qoımaıdy uran salyp.
Qara jerge kóz salyp kók aspannan
Bir samǵasam dep edim qyransha aǵyp.

Órshil pafos, romantıkalyq ekpin, asosıasıaǵa baı tasqyndy lek, ólshemi erkin órim-yrǵaq, birde túırep ótetin mysqyl, birde otyrǵyzyp qoıatyn otty suraq, birde jalqynyń muńy, birde jalpynyń úni bolyp shaqyratyn syr-suhbat, tejeýsiz teńeý, tentek minez-aqyn óleńderiniń arhıtektonıkalyq ansambli.

Atalǵan kórkemdik naqyshtardyń oryndalýyna keletin bolsaq — F.Ońǵarsynova — qazaq óleńiniń qasıetin tanı otyryp, ony jańa boıaýmen, búgingi kúnniń bederli minez-belgisimen aralastyra ajarlap, óleń qurylymyna, óz qarymyna laıyq býyndyq-áýendik túr taýyp, sana, sezim aǵysyna azat jol asha bilgen daryn. Bul — óleńdegi eń bir qıyn sharýa, shyn sheberliktiń úlgisi.

Qasıetti meniń, qasiretti meniń mekenim!
Atoı salǵanda ata jaýlaryń san jaqtan,
Babalarymnyń qaharyna sonda eleń de bolmaı
qarly aqpan,
keńdigińdi saqtar, eldigińdi saqtar aıqasta
tósińdi tulpar tuıaqtarymen shańdatqan.
Erkindigiń úshin egeýli naıza alǵan uldaryń

tańdaılaryna talyqsyǵanda qan qatqan, — degen sıaqty tókpe, erkin yrǵaqtarmen prozaızmge de soǵyp ketetin aqynnyń:

Zýlaımyn muzda Kún kúlgen,
saqtanam — zańdy bul múldem,
súrinip ketsem qapyda,

súıemeıtindigińdi bildim men, — dep te minsiz monshaqtaı tógildire qoıatyndyǵyna qarap, talantty adamnyń qandaı formamen jazsa da talantty óleń jazatynyna kóziń jetedi. Óz basym aldymda Farıza apa syndy poezıaǵa bıik talappen qarap, ózi de qıalarǵa jol tartqan qyran talanttyń bolǵany úshin qýanamyn. Farızanyń qyzdar poezıasynyń abyroıy, jalpy qazaq poezıasynyń da maqtanyshy ekenin bárimiz bilemiz.

Óleńdi saıasatqa aınaldyrmaıtyn, álemdegi aýyspaly aǵym, baǵytqa adamzattyq turǵydan sabyrmen qaraıtyn Farıza apaıdyń da attap óte almaıtyn qasıetti bir taqyryby bar. Ol — revolúsıa taqyryby.

«Máńgilik qaqpalaryn qaqyrata» ashatyn jyrdyń azapty jolyna aıbyndanyp shyqqan ójet aqynnyń bitiminde revolúsıashyl qýat, aq boran mazasyzdyq bar. Jartastan shyqqan jańǵyryqtaı zamandar dabylyn, uly aqyndar únin júrekten estıtin qaǵylez jan:

Revolúsıanyń daýyly kerek
silkilep alar shańdaryn.
Umyt bop asqaq arman ún,

qasańsyp barady baıaǵy názik talǵamym, — dep ózine tynym bermeı, ishki burqanystardy ańsasa, endi birde:

Bastaýlardy biteıtin jolyn bógep
kólbegender ómirdiń tórinde erek,
danyshpansyp, kúngeıdiń talmap nuryn,
uǵýy úshin qańbaqtaı salmaq, qunyn

revolúsıa daýyly soǵý kerek, — degendi aıtady, múlgigen sezimderdi oıatyp, jańalyq ataýlydan úrkip, kejegesi keıin tartyp turatyn kerenaýlyqqa qozǵaý salý, adamzat sanasyna sáýle izdeý — álemdegi ozyq oıly jandardyń úlesi.

Jalpy, ádiletsizdikke qarsy nıet qaı adamnyń da boıynda bar. Áńgime — árekette, kúreste. F. Ońǵarsynova ózi túısingen jaılardy aq pen qaraǵa bólýmen qanaǵattanbaıdy. Qaýymynyń qamsyz kúıine, tolyp jatqan qaýlylardyń qaýyzynan shyǵa almaıtyn keıbir bıligi barlardyń bilimsizdigi men bas ızegen baǵynyshtynyń jigersiz, kónbis ádetine, aqyldy degen jandardyń óziniń qara basynan artylmaıtyn qaıransyzdyǵyna órtenip, kúıip, órshı túsip, óleńnen daýa izdeıdi:

Zýla, meniń jyr-kúımem, shabyt jegip,
jer betine ǵumyrlyq jaryq berip,
júrekterdiń qursaýyn aǵyt kelip,
zorlyqtardyń zardabyn shekkenderge
ádiletten sybaǵa alyp berip!

Óleńniń baǵy jolynda júregin aıamaıtyn ińkár aqyn ózi de jyrdan úmit kútedi, qýanysh izdeıdi. Biz de sony quptaımyz. Biz, qazaq ádebıetinde Márıam Hakimjanova bastaǵan aqtoǵaı-aqyn qyzdar qaýymy, butaǵy qarsy bitken emendeı qaısar daryn qalamdasymyzǵa sáýleli qýanyshtar tileımiz.

1989 j.

---