InfoHub Logo

Armanyn ańsaǵan jandar. II

Eplik týraly saga
BİRİNSHİ KİTAP
Orys tilinen aýdarǵan Myńbaı İles
ISLANDIA İZASHARY
BİRİNSHİ BÓLİM
BİRİNSHİ TARAÝ
KOLÝMKILLI

Islandtar shejiresinde aıtylatynyndaı, erte zamanda Islandıa jerine Batys elderinen kelgen adamdar qonystana bastaǵan. Olardan qalǵan belgiler — aıqyshtar, qońyraýlar, sıqyrlap kóz boıaýshylyqtyń alýan túrli quraldary ǵana. Latyn jazba derekterinde papalyqtyń bastapqy jyldarynda munda kelgenderdiń aty-jónderi de bar; olardyń alǵashqy izashary duǵa oqyp, arýaq shaqyratyn ataqty sıqyrshy ırlandıalyq Kolýmkıllı edi. Ol kezde Islandıa topyraǵy erekshe qunarly bolatyn Keıinirek bul óńirge soltústiktiń turǵyndary kele bastady da, alǵashqy qonystanýshylardyń qashýyna týra keldi. Shejirelerden belgili: kánigi sıqyrshy Kolýmkıllı keıingi kelimsekterden kek alý úshin, olardyń basyna qaıdaǵy joq qyrsyqty úıip-tógipti-mis; sonyń saldarynan Islandıa topyraǵy azyp-tozyp, qunarlylyǵynan aıyrylypty-mys, sortań tartyp, ónim bermeıtin bolypty-mys...

Ýaqyt shirkin óte berdi. Soltústikten kelgender ózderiniń baıyrǵy aqıqat dininen bas tartyp, ózge taıpalardyń úlgisimen túrli puttarǵa tabynatyn boldy. Sóıtip Islandıany astan-kesten rýhanı tóńkeris jaılap aldy. Soltústik turǵyndarynyń qudaılary kózge qubyjyq kórinetin mazaqqa aınalyp, qorlanatyn boldy, jurttyń kóbi ózderine Shyǵys pen Batys elderinen ákelingen qudaılar men qudaı symaqtarǵa qulshylyq etetindi shyǵardy. Ańyzdyń aıtýyna sensek, Kolýmkıplıdi este saqtaý qurmetine sol kezdiń ózinde osynaý ashyq ańǵardaǵy ǵıbadathana salynypty-mys. Keıinnen baryp, buryn bos jatqan sol jerde úp-úlken Albogastad hýtory boı kóterip, ósip shyǵypty-mys.

Al 1750 jyly áldebir sıqyrly kúsh sol hýtordy jermen-jeksen etip qıratyp ketkennen keıin Ýtıredsmırı-Reıkdaldaǵy okrýktyq sýdıalyq sýdıa Ioýn, jurttyń aýzyndaǵy sózine qaraǵanda, kózge eles beretin jyn-shaıtandar jaılaıtyn bıik jotadaǵy sol ańǵardyń qandaı qupıasy bar ekenin ashýǵa qumartypty. Sóıtip ol ondaǵy adam aıtsa nanǵysyz oqıǵalardy óz kózimen kórip, kýá bolypty-mys jáne bul jóninde óziniń "Albogastadtaǵy jyn-shaıtandar týraly" degen atyshýly habarlamasynda jazyp ta beripti. Qystyń orta sheninen bastap Úsh Qudaı merekesine deıin álgi jyn-periler kimniń bolsa da úreıin ushyratyn qorqynyshty ún shyǵaryp, zar eńirep jylapty, halyq hýtordy tastap, kentke qaraı bet-betimen qashypty. Álgi jyn-peri sýdıa Ioýnnyń qulaǵyna eki ret onyń atyn atap, aıqaılapty-mys. Munyń "Sen kimsiń?" dep qoıǵan suraǵyna birese qaıdaǵy bir latynsha uıatsyz óleńmen, birese beıaýyz boqtyq dóreki sózdermen jaýap qaıtarypty-mys.

Sýdıa Ioýn jaryq dúnıege kelmeı turǵan este joq erte zamannan beri álgi jyn-shaıtandar týraly saqtalyp kele jatqan neǵurlym keńinen tanymal ańyz týraly aıtqanda keleshekte jaǵalaýdaǵy jotanyń ańǵaryn aralap kórgisi keletin, bir kezde at tuıaǵy taptaǵan, al qazir shóp basyp ketken eski súrleýlermen júrip ótýdi qalaıtyn, tipti sonaý bir kóne zamanda hýtor turǵan, qazir batpaqty oıpańnyń ortasynda qalǵan tóbege de qyzyǵa den qoıatyn adamdar úshin myna bir ańyzǵa da toqtala ketý tipti de artyq emes dep otyratyn.

Epıskop Gýdbrannyń* ómiriniń sońǵy jyldarynda Albogastad hýtorynda erli-zaıypty eki adam ǵana turdy. Kúıeýiniń atyn bilmeımiz, al áıeliniń aty álde Gýnver, álde Gýdver edi. Jurttyń aıtýynsha, ol áıel júgensiz ketken minezsiz betpaqtyń naǵyz ózi eken, kóz boıaıtyn sıqyrshylyqpen aınalysypty, jurt odan aýlaq júrýge tyrysypty. Kúıeýiniń ynjyqtyǵy sonsha, áıeliniń aıtqanynan tym bolmasa bir eli de shyǵa almapty. Sol otbasy alǵashqyda tym jupyny tirshilik etipti, olardyń batyraqtary óte az bolypty. Ańyzdyń aıtýyna qaraǵanda, Gýnver bosanǵan saıyn óz nárestesin kúıeýiniń óltirip tastaýyn talap etip, olardy taýǵa alyp baryp, jalpaq tastyń astyna bastyryp ketýge májbúr etýmen bolypty. Jyl saıyn búgingi kúnge deıin kóktem shyǵa, kúnniń kózi jylt etip kórinip, kar erı bastaǵan kezde beıshara nárestelerdiń shyryldap jylaǵan daýystary estiletini sodan desedi. Al kúıeýi keıde shaqalaq náresteni moınyna tas baılap, kólge batyryp jiberetin de bolypty. Qazir qaqaǵan aıazdy aıly túnde kól jaqtan óksip-óksip jylaǵan náresteniń daýsy estiletini de sodan kórinedi — munyń ózi aýa raıynyń buzylyp, qolaısyz bolatynyn bildiredi.

Jyl ótken saıyn álgi Gýnver adamnyń qyzyl qanyn iship, appaq mıyn jeýge qunyǵa túsipti. Jurttyń aıtýynsha, ol óziniń tiri qalǵan balalarynyń kúre tamyryn qıyp jiberip, qanyn sorady eken. Ol kúıeýine úıiniń tý syrtyna lashyq turǵyzýǵa ámir etip, ózi onda jyn-shaıtannyń dıý basshysy Kolýmkıllıdiń qurmetine ot jaǵyp, ıis shyǵaratyn bolypty.

Bylaı dep te aıtady: bir kúni beıshara kúıeýi ábden yǵyry shyqqandyqtan odan qashyp qutylýǵa, sóıtip óziniń sıqyrshy áıeliniń qylyqtary týraly búkil shyndyqty jalpaq jurtqa jarıa etip, masqara etýge bel baılapty. Biraq sońynan áıeli qýyp jetip, Redsmırı asýynda ony ustap alypty da taspen uryp óltiripti, marqumnyń máıitin masqara etip, ábden qorlapty. Onyń súıegin jıyp-terip óziniń lashyǵyna alyp ketipti, al etin ıt-qusqa jem bolsyn dep asý ústinde qaldyrypty. Ol bylaıǵy jurtqa "Kúıeýim joǵalǵan qoılardy izdep júrip, taý ishinde mert boldy" dep habarlapty.

Kúıeýiniń qazasynan keıin Gýnver qatty baıyp shyǵa kelipti, nebir tamasha arǵymaq attar ustapty, al shirkeýge jınalǵan jurtqa bul baılyqqa Kolýmkıllıdiń sıqyry arqasynda ıe bolǵannan dep jarıalap júripti.

Ol kezde bul jerdegi kentke ár jaqtan kóp adam keledi eken: jazdygúni kóshpeli muz astynan balyq aýlaý úshin, al kóktemde — kúnge keýip, qaqtalǵan balyq qoryn jasap alý úshin keletin kórinedi.

Adamdar birte-birte Gýnverdiń kúmándi qylyqtaryn seze bastaıdy, onyń jylqysy ústi-ústine kóbeıip bara jatqanyn baıqaıdy. Óıtkeni Gýnver shirkeýge barýyn barǵanymen, tipti Úsh Qudaı merekesi kúninde de Redsmırı shirkeýinde Qudaıǵa jalbarynyp bolysymen ne aspanǵa, ne kúnge kóz salý degendi bilmeıtin edi.

"El qulaǵy — elý", aqyrynda Gýnverdiń kúıeýi tipti de óz ajalynan ólmepti, ony da, ózge de adamdardy óltirgen áıeliniń ózi eken degen sybys estilip, jalpy jurtqa jaıylyp ketipti. Ol bireýdi aqshasyna bola, al endi bireýdiń qanyn iship, mıyn jeý úshin óltiredi eken. Albogastadtyń mańyndaǵy ańǵardyń ońtústik qıyr shetinde Súlikter kóli dep atalatyn kel bar — Gýnver óz qolynan qaza tapqandardyń máıitin sonda batyryp jiberetin kórinedi. Ádette ol óziniń meımanyn tún ishinde uıyqtap jatqan jerinde jaryp óltirip, keńirdegin tisimen qıyp, qanyn sorady eken, etinen et kesip alyp jeıdi eken, al súıekterin Kolýmkıllımen birge oıynshyq etip oınaıdy eken. Birde ol bireýdi aı taqyr bolyp bos jatqan ıen dalaǵa deıin qýyp baryp, ony aı sáýlesine shaǵylysyp jarq-jurq etken qandy qanjaryn qadap óltiripti; ol áıeldiń qarýly bolǵany sonsha, tipti kez kelgen erkekpen kúsh synasa alady eken. Onyń ústine, jaýyzdyq pen zulymdyq jasaýyna oǵan dıý Kolýmkıllı kómektesetin kórinedi. Adamdardy álgi bos jatqan ıen dalanyń betindegi appaq qardan qyzyl qannyń josyp jatqan izin áli kúnge deıin, ásirese Rojdestvo merekesi qarsańynda jıi kóretini sodan desedi.

Gýnver óltirgen adamdarynyń máıitin ańǵarǵa alyp baryp, moıyndaryna tas baılap, sondaǵy kólge batyryp jiberedi eken; sodan soń olardyń bar baılyǵyna - kıim-keshegine, minip kelgen atyna, qaltasyndaǵy aqshasyna ıe bolyp shyǵa keletin kórinedi. Onyń balalary shetinen aqyl-esi kem, naqurys bireýlerge aınalypty — úıdiń tóbesine shyǵyp alyp, ıt bolyp úrýden, tabaldyryq túbinde jatyp alyp, tisterin saqyldatyp aıbat shegýden shimirikpeıdi eken. Dıý olardy sóıleý qabiletinen de, oılaý qabiletinen de aıyryp, jurdaı etken kórinedi. Al jalmaýyz kempir kúni búginge deıin tún qarańǵylyǵy túse bastaǵannan-aq balalarǵa mynadaı óleń aıtyp, án salatyn kórinedi:

Jaıaý jetken jolaýshyny
Aldap-sýlap, aram oımen
Gýnver qonaq etedi.
Sory qalyń beısharanyń
Qanyn iship, etin jep,
Gýnver qorek etedi.
Sodan keıin ol sorlynyń máıiti
Moıynyna tas baılanyp,
Tuńǵıyq kól tereńine
Máńgi-baqı ketedi.
Qanǵa bókken joldyń boıy
Árqashan da bar bolǵaı,
Uıyqta, balam,
Qudaı bizge jar bolǵaı!
Salt attyly jolaýshyny
Aldap-sýlap, aram oımen
Gýnver qonaq etedi.
Sory qalyń beısharanyń
Qanyn iship, etin jep,
Gýnver qorek etedi.
Ázázildiń qanjarynan
Ol da mert bop ketedi.
Qanǵa bókken joldyń boıy
Árqashan da bar bolǵaı,
Uıyqta, balam,
Qudaı bizge jar bolǵaı!
Qudaı degen adal jandy
Aldap-sýlap, aram oımen
Gýnver qonaq etedi.
Sory qalyń beısharanyń
Basyn jaryp, mıyn jep,
"Áýes asym meniń" dep,
Ony qorek etedi,
Gýnver sóıtip, túbine onyń jetedi.
Qanǵa bókken joldyń boıy
Árqashan da bar bolǵaı,
Uıyqta, balam,
Qudaı bizge jar bolǵaı!
Gýnver seni aldap-sýlap,
Aram oımen óz úıine
Qonaq etip shaqyrsa,
Óz soryńnyń qaınaǵany
Sol bolar — aıaq-qolyń
Jilik-jilik, búkil etiń borshalanar,
Al Gýnverdiń qorek eter
Qumar asy mol bolar.
Qanǵa bókken joldyń boıy
Árqashan da bar bolǵaı.
Uıyqta, balam,
Qudaı bizge jar bolǵaı!
Kári dıý Kolýmkıllı
Meni osylaı qanisher ǵyp,
Tárbıelep, baýlyǵan,
Gýnver úshin qannyń dámi
Qandaı tátti keremet!
Al jumsaq mı odan ótken tamasha!
Ár kún saıyn solar maǵan tabylyp,
Qaıran meniń qoregime jarasa!
Qanǵa bókken joldyń boıy
Árqashan da bar bolǵaı,
Uıyqta, balam,
Qudaı bizge jar bolǵaı!

Ýaqyt óte kele Gýnverdiń zulymdyǵy áshkere boldy; onyń moınynda kóptegen kinásiz jannyń qany bar ekenin jurttyń bári de bildi. Qanisherdiń qolynan erler de, áıelder de, balalar da qaza taýypty. Sodan soń ol tún jamylyp, kánigi dıý Kolýmkıllıge tabynyp, duǵa oqýmen bolady eken. Okrýgtyq tıng* (jergilikti halyq jınalysy) Gýnverdi ólim jazasyna kesti de Úsh Qudaı merekesinen keıingi alǵashqy jeksenbide ol Redsmırı zıratynyń qaqpasy aldynda tórt taǵandalyp, qoly qoldaı, buty buttaı keskilep óltirildi. Gýnver bul ólimdi qaımyqpaı qarsy aldy, ólip bara jatyp adamdarǵa sumdyq qarǵys aıtyp ketti. Onyń bólshek-bólshek bolyp keskilengen máıiti qapqa salynyp, asýdaǵy Albogastadtyń batysyna taman kómildi, mola ústinde edáýir bıik tóbeshik paıda boldy. Ol qazir de anadaıdan kórinip tur. Ústin shóp basyp ketken. Gýnver molasy dep atalady. Jolaýshy asýdan asqanda onyń molasyna tas tastap, keshirim surap ótedi. Bulaı etý túrli bále-jaladan saqtandyrady deıtin kórinedi; al keıbireýler onyń janynan ótip bara jatyp tas tastap ketý arqyly ózderiniń aman-saýlyǵy men tynyshtyǵyn qamtamasyz etýdi oılaıdy eken.

Eger Gýnver tirisinde qatygez zulymdyǵymen áıgili bolyp tanylsa, ólgennen keıin ol odan saıyn qutyrynyp ketipti. Qarańǵy tún jamylyp, hýtorǵa kelgen saıyn óz qolynan qurban bolǵandardy — erlerdi de, áıelderdi de, balalardy da tiriltip, ertip júretin kórinedi. Ondaıda Albogastad turǵyndary úreıi usha qorqady eken. Óziniń eski ádetine basqan Gýnver tirilerdi de, ólilerdi de ábden qınaıtyn bolypty. Hýtorda túni boıy azan-qazan bolyp, ýlap-shýlap jylaǵan daýystar qulaqqa keledi eken. Beıne bir aýyr azapqa shydaı almaı, damylsyz ersili-qarsyly yzǵyp júrgen beısharalardyń shaǵym aıta kúńirengen aıanyshty daýystary sıaqty estiletin bolypty. Keıde jer betine býdaq-býdaq kúkirt býy kóterilip, adamdar tynysy tarylyp, tunshyǵa qınalady eken, al yza býyp, doldanǵan ıtter, birin-biri jep qoıardaı óshige talasady eken. Keıde Gýnverdiń jibergen sumdyǵynyń kúshtiligi sonsha, tipti úıdiń tóbesin jabýǵa salynǵan bórene mátkelerdiń ózi de syqyr-syqyr etip, synyp kete jazdaıtyn; qanshalyqty myqty dep salynǵan úılerdiń birde-biri qutyrynǵan soqqy men túni boıǵy tynymsyz dúbirden aman qala almaıtyn. Adamdardy ne janýarlardy aýyzdyqtap minip alǵan sıaqty jalmaýyz Gýnver qoradaǵy sıyrlardyń belin úzip ketetin, áıelder men balalardy esterinen tandyra úreılendiretin, tipti kópti kórgen qarttardyń da záresin ushyra qorqytatyn; Qudaıǵa jalbarynyp shoqynǵan, sıqyrly duǵalar oqyǵan áreketterdiń eshqaısysy da oǵan áser ete almaıtyn. Ańyzdyń aıtýyna qaraǵanda, ony jeńgen, sóıtip taý ishine qashyp qutylyp, boı tasalaýǵa májbúr etken bir-aq adam bolypty — ol kóp oqyǵan ǵulama ǵalym, Redsmırı shirkeýiniń pastory kórinedi. Gýnver taýǵa qashyp barǵanda qarsy aldynan úlken jartas ortasynan qaq aıyryla úńireıip, onyń ańǵarǵa ótip ketýine jol beripti-mis. Ol úńgir taýdyń bıik shyńynan osy ýaqytqa deıin qaraýyta kórinip tur. Bireýler Gýnver áldebir qubyjyq maqulyqqa aınalyp, sol jartastyń qýysyna jaıǵasyp alypty desedi, endi bireýler ol áli kúnge deıin kól túbinde ómir súredi deıdi.

Shynynda da bizge belgisiz baǵzy zamannan beri osy kólde qaıdaǵy bir qubyjyq maqulyqtyń bolyp kelgeni ekiniń birine málim emes pe edi? Kóp adamdar ony óz kózderimen kóripti-mis. Onyń rastyǵyna tipti eshqandaı da eles ataýlyǵa senbeıtin jandardyń ózderi de ant-sý ishe kýálik bere alady. Keıbireýler áldebir sıqyrly alapat kúsh Albogastad hýtoryn úsh qıratqan dese, basqa bireýler jeti ret qıratqan deıdi. Sol sebepti de ol hýtorda qalýǵa birde-bir sharýanyń júregi daýalamapty da hýtor qańyrap bos qalypty. Al Reıkdaldaǵy okrýgtyq sot bir kezde ony Ýtıredsmırı aýmaǵyna qosyp jibergen kórinedi. Ol sodan beri qoıdyń qysqy jaıylymyna aınalypty. Onyń "Qystaý" atalýy da sodan eken. Qazir onda qozy baǵylady.

EKİNSHİ TARAÝ

JER

Batpaqty alqaptyń orta tusyndaǵy alasa tóbeniń ústinde jartylaı japyraıǵan eski úı tur.

Bálkim, tabıǵat bul tóbeni jarty etip jaratqan bolar. Bálkim, bul dúnıeden áldeqashan ótip ketken sharýalar osy alqaptyń ańǵaryndaǵy shaǵyn ózenniń boıyna birneshe urpaqtary kezinde ózderine baspana salýmen kelgen bolar, qıraǵan hýtordyń ústine birinen soń biri talaı hýtor turǵyzylǵan da shyǵar. Biraq sońǵy júz jyldan astam ýaqytta bul óńir qoı jaıylatyn óriske aınalǵany ras. Bul óńir sońǵy júz jyldan astam ýaqyt boıy qoı qozdap, qozy mańyrap, ý-shýǵa bólenip keledi.

Osy tóbeden ońtústikke qaraı keńinen sozylyp jatqan shalshyqty batpaqtyń ár jer-ár jerinen arsha butasy ósken kishkentaı tóbeler kórinedi. Anaý Redsmırı asýynan tómen qaraı osy batpaqty alqapty betke ustap ózen aǵady. Endi bir ózen kóldiń ózinen bastaý alyp, bos jatqan ıen dalanyń shyǵys bóligindegi ańǵar arqyly ary qaraı ketedi. Jaıylymnyń soltústigine qaraı taý jotasy tik kóteriledi. Onyń betkeıi beıne bir qolmen seýip tastaǵandaı qıyrshyq tastarǵa toly, oıdym-oıdym jerlerde arsha ósedi. Keı jerlerinde aspanǵa atylǵan úshkir jartastar kezdesedi. Ortasynan qaq jarylǵan osyndaı bir jartastyń arasynan kóktemge salym edáýir jińishke, shapshyp aǵatyn qulama sý paıda boldy. Al ońtústik etekten soqqan jel onyń sýyn joǵary kótergen kezde bul sý tómen qaraı emes, beıne bir joǵary qaraı shapshyp aǵatyn sıaqty kórinedi. Jartastyń tómengi jaǵynda qoıtastar shashyrap jatyr. Jaıylym bos jatqan ıen daladaǵy burynǵy Albogastad hýtorynyń ornynda. Ol kópke deıin "Qystaý" dep atalyp keldi.

Álgi kishkentaı ǵana shaǵyn ózen qoı qoranyń janynan aǵyp ótip, jaıylymdy syrtynan jarty sheńber jasap qorshaıdy. Móp-móldir sýyq sýy eshqashan úzilmeıdi. Jazdygúni onyń syldyrap aqqan sýyna kún sáýlesi tynymsyz oınaq salady, jaǵasynan kúıis qaıtara úıezdegen qoıdy kórýge bolady.

Kógildir tymyq aspannyń da, aıdynynda aqqý qalqyp júzgen kóldiń de, asyǵys aǵyp jatqan ózenniń de, móldir sýda erkin júzip, asyr salǵan foreldiń de jarasymdy jarqyn kórinisi kóz qýantady, olardyń shuǵyla shashqan kún astyndaǵy ádemi úni qulaqqa kelgendeı bolady.

Ańǵardy bir jaǵyn taý qorshasa, ekinshi jaǵyn keńinen kósilgen jazyq dala alyp jatyr. Batys jaqta jińishke asý kórinedi, onyń arǵy betinde Ýtıredsmırı, Redsmırı nemese jaı ǵana Mırı, jergilikti dinı qaýym uıymy basshysynyń meken-jaıy bar. Ol buǵan deıin osy taýly ańǵardy túgeldeı ıemdenip kelgen bolatyn.

Redsmırıden tómen túsken saıyn hýtorlar men qystaqtar kóbeıe beredi. Bos jatqan ıen jazyqtaǵy jaıylymnyń shyǵys bóligin Fordqa baratyn jol kesip ótedi. Asyqpaı júrgen salt atty jolaýshy qalaǵa bes saǵatta jete alady. Ońtústikke qaraı tolqyndanǵan taý silemi sozylady. Ol birte-birte bıiktep baryp, Blaýfedl taýyna ulasady. Ol taý tómennen qaraǵanda kók aspannyń ózimen jalǵasyp turǵandaı kórinedi. Onyń bıik shyńdaryndaǵy qar Ivanov kúni meıramy kelgenge deıin ilýde bir ret qana erıdi. Blaýfedldiń arǵy jaǵynan bos jatqan keń jazyq taǵy da bastalady. Kóktem kezinde bul ańǵardy jyly jel esedi.

Bul ańǵarǵa kóktemgi jel soǵyp. ózen jaǵasyndaǵy byltyrdan qalǵan shóp te, kól aıdyny men ondaǵy aqqýlar da kún kóziniń meıirimdi shuǵylasyna bólengen, batpaqty óńirdiń ózinen jas óskinderdiń elige óse bastaǵan kezinde sonaý bir zamandarda osy bir qunarly aımaqta adam aıtsa sengisiz surapyl sumdyq oqıǵalar bolǵan degenge ılanǵyńyz kelmeıdi. Salt atty adamdar ǵasyrlar boıy at tuıaǵy taptap tastaǵan tasty súrleýmen ózen jaǵalap, kóktemniń jyly jeline keýdesin tosa, kún shuǵylasyna maýjyrap, raqattanyp jatqan ańǵarda serýen salǵan kezde ótken kúnderdiń keleńsiz oqıǵalary ózinen-ózi umyt bolady.

Qazirgi jas urpaqtyń qaıdaǵy bir sıqyrly elesterdiń bir kezde adamdardy qalaı qınap, qorlaǵany týraly estigisi de kelmeıdi. Alaıda sıqyrly surapyl kúshter keń jazyqtaǵy Albogastad hýtoryn qansha ret qıratty deseńizshi, zulym kúshterdiń qyrsyqqan qarsylyǵyna qaramaı, adam ony qansha ret qaıtadan qalpyna keltirdi deseńizshi! Al kedeı beısharalar árbir júzdegen jyl saıyn óz meken-jaılarynan qashyp shyǵyp, qol men jartastyń aralyǵyndaǵy osy tóbege qansha ret kóterilip, óz baqyttaryn synap kórýge, osy bir qunarly alqapty sıqyrlaǵan, adam qanyn sýdaı aǵyzǵan zulym kúshterge qarsy kúresýge berik bel baılady deseńizshi. Óz ómirlerine qastandyq jasap, qyrsyqqa shaldyrǵan dıý kúshterge eregiskende tap osy tóbede birinen keıin biri qansha kembaǵyl qonystanyp, erinbeı eńbek etken edi deseńizshi. Sonymen bul ańǵardyń tarıhy ár joly ár túrli bóten atpen paıda bolyp kelgen qubyjyq elester sıqyrymen jekpe-jek kúresýge qaımyqpaı qarsy shyqqan, aıalaǵan armanyna jetýdi ańsaǵan jeke dara derbes adamdar hıkaıasyna toly. Ol sıqyrly zulym kúshter birese shaıtan, ibilis, jartylaı qudaı túrinde paıda bolyp, búkil eldi qarǵys atqan qyrǵynǵa ushyratty. Birese óz qurbandyǵynyń súıegin bir soqqanda-aq syndyratyn jalmaýyz kempir túrinde kelip júrdi. Birese búkil hýtordyń astan-kesteńin shyǵara túgel qıratatyn qutyrynǵan qubyjyq kúsh retinde boı kórsetti. Al shyn máninde munyń ózi adamdardy urpaqtan-urpaqqa, ǵasyrdan ǵasyrǵa deıin qyr sońynan qalmaı qyrsyqqa dýshar etip kele jatqan bir ǵana sıqyrly zulym kúsh edi. Qazirgi adam oǵan: "Joq, men saǵan bas ımeımin!" dep batyl aıta alady.

Mine, hýtordyń sońǵy ret qıratylǵanynan keıin júz jyl ótkende Albogastadqa bir adam birinshi ret aıaq basty. Ol asýdaǵy

Gýnver molasynyń janynan ótip bara jatyp oǵan qarata qatty ashý-yzamen túkirip jiberip: "Qarǵys atqan jalmaýyz kempir, sen menen ózińe tas tastap ketedi dep eshqashan dámelenbeı-aq qoı. Olaı bolmaıdy!" dedi. Ózi aıtqandaı, oǵan ózge jolaýshylar sıaqty tas tastaǵan joq.

Qarsy aldynan soqqan jeldiń kúshin qaıtkende de jeńýge tyrysyp, áreń júrip kele jatty, jerdiń oıly-qyrly bederiniń yńǵaıyna qaraı beıimdelýmen boldy. Onyń sońynan ústi-basy kir-qojalaq, tumsyǵy súıir bir sary ıt erip kele jatty. Shamasy, qora kúzetetin ıt bolsa kerek. Onyń júninde qaptap júrgen búrgeniń kóptigi sondaı, ol beıshara búrgeniń shaqqanyna shydaı almaı, qınala qyńsylap, aýyq-aýyq aýnap túsip, ár tómpeshikke súıkene qasynyp ótedi. It shóptiń basyn shalyp jep keledi, ıaǵnı oǵan vıtamın jetispeıdi. Qalaı degende de bir nárseniń basy ashyq — ony ishek qurt ta mazalap, dińkeletetin kórinedi. Álgi adam eki betin kóktemgi salqyn jeldiń lebine tosyp keledi. Ol dál qazir shuǵyla tógip turǵan kúnniń astynda ózin sonaý bir erte zamandarda osy jermen quıǵyta shapqan tulparlardyń jibek jaly betinen sıpap ótip jatqandaı sezindi, al jeldiń býyrqana soqqan ekpininen at tuıaǵynyń dúbiri estilgendeı boldy... Sodan beri san júzdegen jyldar ishinde osy ózen jaǵasyndaǵy súrleý joldy tulparlar tuıaǵy talaı ret taptap ótken bolar. Al qazir onymen adamdar júredi. Mine, solardyń biri, ıslandıalyqtardyń otyzynshy urpaǵynyń ókili, esh nárseden taıynbaıtyn er júrek jigit, keshege deıin batyraq bolǵan, al búgin hýtor ıesine aınalǵan adam ıtin ertip, sol súrleýmen júrip keledi. Kóktemgi kúnniń shýaǵyna bólengen ańǵardy kóz júgirte súısine sholyp qoıady. Iti ony qýyp jetip, ústine sekire erkeleıdi, tumsyǵyn óz ıesiniń jaryla — jaryla qus basqan qolyna tyqpalaıdy. Áne ol endi quıryǵyn bulańdatyp, ıesine kózin súzedi, al ıesi oǵan oıly kózben qadala qarap qalypty. Ittiń bul ne aıtsa da, sonyń bárin tyńdap, berile adal bolýy ıesiniń boıynda áldebir berik senim oıatyp, jigerlendire túskendeı boldy. Ol qas qaǵym bir sátke adamǵa tán qıal qushaǵyna berildi — beıne bir ókimet bıligine ıe bolǵandaı, ózine barynsha adal, shyn berilgen áskerine súısine qarap turǵan qolbasshydaı sezindi. Sol eki arada sary ıt ózen jaǵasyna baryp, shóptiń ústine jaıǵasyp, ıesiniń aıaǵyna janasa jatty. Onysymen qoımaı, ıesine áldebir suraýly kózben suqtana qarady. Al ıesi oǵan: "Adamnan izdep tappaǵanyńdy óz ıtińnen tabady ekensiń-aý degenin ózi de sezbeı qaldy.

Álgi adam súrleýden shyǵyp, keń jaıylym jaqqa burylyp, shalshyqty batpaqty keship bara jatyp ta jańaǵy oıyn daýystap qaıtalaı berdi. Esh ózgerissiz sol oıy sıaqty: ıt te óziniń izdegenin adamnan tabady eken. İzdeı berý kerek, aqyry tabasyń. Ol aqyryn eńkeıip, múkti shalshyqta ósip turǵan shalǵyndaǵy qıaqtyń bireýin julyp alyp, tamyrynyń uzyndyǵy qandaı ekenin óziniń jýan saýsaqtarymen salystyra baıqap kórdi. Sóıtti de shalbarynyń sanyna súrtip-súrtip, aýzyna salyp jiberdi de kádimgi qoı sıaqty shaınaı bastady. Tipti qoı sıaqty túısigin oılandy. Boryqtyń dámi áli ashshy eken. Sonda da bolsa ony uzaq shaınady. Osy shóptiń arqasynda bıyl kóp qoıyn aman alyp qaldy, uzaqqa sozylǵan qystan kóterem shyqqandarynda da ólim-jitim kezdespedi. Qıaq qansha ashshy bolsa da, odan baldyń azdaǵan tátti dámi baıqalady. Kóktem shyǵa qıaqqa ilikken qoıdyń qońy kóteriledi, kúzge qaraı semirgen qoı adamdardyń aýzyn maılandyrady. Álgi adam qıaq týraly qıaldaýmen jaıylymnyń ózine de jetti. Mine ol mańdaǵy eń bıik tóbeniń basyna shyqty. Bir kezde osy jerdi mekendegen alǵashqy turǵyn sıaqty bul da óziniń bolashaq baspanasyn qaı jerden salǵany jón ekenin barlaı bastady. Alǵashqyda soltústikti — taý jaqty, sodan soń shyǵys jaqty — batpaǵy, kóli batpaqty kesip baıaý aǵyp jatqan ózeni bar alqapty, endi birde ońtústikti — kósile túsip, sonaý kókjıektegi tóbesin qar basyp jatqan Blaýfedlge baryp tireletin mıdaı tegis keń jazyq jaqty kezek-kezegimen sholyp shyqty. Kúnniń kózi jaıylymǵa shýaǵyn molynan tógip turdy.

Tóbeniń ońtústik jaq eteginde Ýtıredsmırı jaqtan kók qýyp, bólinip kelgen eki qoı jaıylyp júr eken. Ol qoılardy kelgen jaǵyna qaraı qýyp, alystata aıdap tastady. Olardyń óz qojaıynynyń qoılary ekenine de qaramady. "Bul endi meniń jerim!" degen maqtanysh sezimmen bóten maldy odan túńǵysh ret qýyp shyqty.

Kenet oǵan mynadaı bir oı sap ete tústi: oıbaı-aý men bul jerdiń aqysyn qojaıynǵa áli tolyq tólep bolǵan joq ekenmin ǵoı. Sóıtti de qoılardy uzaǵyraq qýyp tastamaq bolyp júgirip júrgen ıtin jekire zekip, keri shaqyryp aldy.

Óz ómirinde jer ýchaskesine túńǵysh ret ıe bolǵan álgi adam aınala tóńiregin qorshap turǵan ǵajaıyp dúnıege — erteńgi kúni qaryzyn tolyq ótep, ez menshigine satyp alatyn dúnıege súısine kóz júgirtýden jalyqpady. Kóp uzamaı bul jerdi jazdyń jaıma-shýaq jaqsy kúnderi jylytatyn bolady. Ol ıtine bylaı dedi:

— "Qystaý" degen ataý bul hýtorǵa tipten de jaraspaıdy. Ol degeniń ataý da emes qoı. "Jaılaýdaǵy Albogastad" degen de kelispeıdi. Óıtkeni ol qaıdaǵy bir joqqa senetin kezdegi sıqyrlyqtyń zulymdyǵyn jáne papa bılep turǵan dáýirdi eriksiz eske salady. Beti aýlaq saıtan alǵyrdyń! Meniń hýtorymnyń ataýy sonaý bir kezdegi sumdyq oqıǵalardy oıǵa oraltpaıtyn bolýy kerek. Meniń óz atym — Bártýr*. Ol Aıqyn degen maǵyna beredi. Meniń hýtorym da "Jazǵy meken" degen jaqsy ataýǵa laıyq bolýy tıis.

Mine, sol Jazǵy mekenniń ıesi Bártýr óz menshigindegi jerdi raqattana aralap júr. Ol burynǵy qıraǵan úılerdiń shóp basyp ketken úıindilerin, jartylaı qırap qalǵan qoralardyń dýaldaryn muqıat qarap keledi. Munyń bárin qulatyp, tegistegennen keıin osy keń jazyq jaılaýdyń shyǵys bóliginde bir kezde ózi týyp-ósken hýtordan aınymaıtyn dálme-dál sondaı hýtor salyp alýdy qıaldap ta qoıady.

— Másele hýtordyń úlken bolýynda emes, — dep qoıady ol ıtine, beıne bir ol munyń qıalyndaǵy asyl armanyn aına-qatesiz túsinip qoıǵandaı-aq. — Men saǵan aıtsam, óz erkindigińniń ózińde bolǵany úıdiń tóbesiniń bıiktiginen áldeqaıda mańyzdyraq, sondaı bostandyqqa jetý úshin men on segiz jyl boıy bel jazbaı jumys istedim. Bizdiń elimizde kimniń óz menshiginde jeri bolsa, ol eshkimge táýelsiz azat adam, ol óz taǵdyryna ózi qojaıyn adam. Eger men ár qystan maldan shyǵyn bermeı, aman shyqsam, qoılarymnyń qońyn túsirmeı, jaqsy azyqtandyrsam, boryshymdy jyl saıyn muqıat tólep tursam — al men jaqynda búkil qaryzymnan qutylatyn bolamyn, onda qolymdaǵy qoılar túgelimen meniń menshigime ótedi. Bizdiń bárimizdiń de kókseıtinimiz — bostandyq. Tıtla, sen muny uǵyp al. Kimde-kim eshkimge boryshtar bolmasa, naǵyz koról, mine sol! Kimde-kim qolyndaǵy qoıynyń qońyn túsirmeı, qystan aman alyp shyqsa, mine, sol patsha saraıyndaı ken úıde turǵandaı sezinedi.

Tıtla onyń aıtqandaryn tolyq túsingendeı-aq, quıryǵyn bulǵańdata kóńildi qýanyshpen ústi-ústine úrdi. Ol ıesin aınala birneshe ret júgirdi, aqyrynda kánigi ańshy ıtter sıaqty tumsyǵyn jerge tirep, ıesiniń izin kesken sıaqtanyp jatyp aldy, qaıtadan tura salyp, ony taǵy da aınalyp júgire berdi.

— Jaraıdy, jaraıdy, jeter endi, — dedi Bártýr barynsha baısaldy sóılep. — Bar ónerińdi kórsete berme! Meni de sen sıaqty aınala júgirip, úrip oınaıdy ǵoı dep oılaısyń ba? Nemese meniń de jata qalyp, tumsyǵymmen jer ıiskeýim kerek pe? Álde meni erikkennen erkelep nemese áldebireýdiń jolyn tosyp, torýyl qurǵaly júr deısiń be? Joq, men ondaı qylmysty qylyqtarǵa barsam, eshqashan da óz erkindigime qol jetkize almaǵan bolar edim. Men Ýtıredsmırıde on segiz jyl boıy starosta qojaıynyma, aqyn áıelge, qazir Danıaǵa jiberilipti-mis dep júrgen Ingolv Arnarson Ioýnssonǵa adal kyzmet ettim. Sonda meniń, senińshe, ózimniń jeke basymnyń raqaty úshin keń jazyq jaıylymnyń ońtústik bóligin tynymsyz kezgen, qaqaǵan qystyń saqyldaǵan sary aıazynda qojaıyndarymnyń joǵalǵan qoıyn izdep, taý betkeılerine jaıdan-jaı ólermendikpen órmeledi ǵoı dep oılaısyń ba? Bir kúni men taý ishindegi kúrtik qardyń astynda túnep shyqtym. Sonda men erteńine kar astynan áreń degende eńbektep, aman qutylyp shyqqanym úshin álgi adamdarǵa qaıyrymdy jandar retinde alǵys aıtýǵa tıisti bolmaqpyn ba?

Osy kezde onyń ıti tynyshtalǵandaı bolyp, shoqıyp otyra qaldy da ústindegi búrgesin terip, qýalaı bastady.

— Meniń tynym tappaı jumys istegenimdi kez kelgen adam aıtyp bere alady. Meniń myna jer ýchaskesi úshin alǵashqy jarnamdy der kezinde — kelisim-shartta kórsetilgenindeı, pasqa merekesi bolatyn kúni erteńgisin tólep qutylýymnyń syry da, mine, osynda. Endi meniń óz menshigimde júni qyrqylmaǵan jıyrma bes býaz saýlyǵym bar. Menimen salystyrǵanda kóp adam óz sharýashylyǵyn budan áldeqaıda kem maldan bastaǵan bolatyn. Al ómir boıy boryshynan qutyla almaı, kiriptar táýekeldikte qalyp kele jatqandar tipti de kóp. Olardyń óz otarlary bola qoıady dep men eshqashan oılamaımyn. Meniń óz ákem seksen jasyna deıin ómir súrip eńbek etse de eki júz kron qaryzynan qutyla almaı-aq ketti. Al ol qaryzdy jas kezinde jergilikti, dinı qaýym uıymynan emdelý úshin alǵan kórinedi.

Iti bul aıtqandaryńa sene qoıý qıyn eken degendeı oǵan kúmándi kózimen qarady, sodan soń birdeńe dep úrgisi kelip edi, ol oıynan tez aınydy, aýzyn kere ashyp, uzaq esinedi de qoıa qoıdy.

— Sen muny, árıne, túsinbeısiń, — dedi ıesi. — It ómiriniń túk te qyzyǵy joq, al adam ómiriniń jaǵdaıy odan da jaman. Eger meniń súıikti qalyńdyǵym Roza Jazǵy mekende jıyrma bes jyl boıy turatyn bolsa, dinı mereke kezinde batyraqtarǵa kóterem kári jylqynyń súıeginen jasalǵan taǵam usyna qoımas dep úmittenemin. Al Ýtıredsmırıdegi aqyn áıel byltyr masqara bolǵanda, óz qyzmetkerlerine Rojdestvo meıramy qarsańynda tap sondaı taǵam syılap qonaq etti ǵoı.

It óziniń búrgesin taǵy da ústi-ústine tistelep qaǵyp, qýa bastady.

— Árıne, ondaı adamdardyń ıti de jarymaıdy, ashtyqtan shóp jeıdi. Bul — aıdaı aıqyn nárse. Al as-sýmen aınalysatyn áıeldiń qolyna qoıma kilti jıyrma jylda bir ret te tıip kórmegen bolar, sirá. Al starosta qojaıynynyń aty she? Eger oǵan kenetten til bite qalsa, talaı nárseni aıtyp, zarlap qoıa berer edi. Qoılar týraly sóz etýdiń de qajeti joq. Olardyń da bul jyldar ishinde kórmegen qorlyǵy qalmady. Beısharalardyń kók aspan ústine shaǵym aıtar ádil qazylarynyń joq ekeni jaqsy — nemese talaı qojaıynnyń basyna áńgirtaıaq oınar edi.

Taýdan tómen qaraı shaǵyn ózen shapshı aǵyp jatyr. Ol áýeli tik umtyla tússe, birte-birte batysqa qaraı burylady da tóbeni jartylaı sheńber jasap, aınalyp ótken soń shalshyqty batpaqqa qaraı tótesinen tarta jóneledi. Onyń eki jerinde bıiktigi tizeden keletin shoqy aral, al keı jerlerinde tereńdigi tizeden asar-aspas keshýleri bar. Ózenniń tabany beıne bir qum aralas usaq jyltyr tas tósep tastalǵandaı. Ol ár burylys jasaǵan saıyn ár túrli syńǵyr shyǵarady. Onysy muńdy syryl emes, jas dáýrenniń kóńildi kúlkisi sıaqty estiledi. Onyń áýeninde alýan túrli notanyń bar ekeni baıqalady. Ol júzdegen jyldar boıy eshkim qulaq qoıyp tyńdamasa da oǵan qysylyp-qymtyrylmaı, toqtaýsyz jyrlaı beretin naǵyz skaldtyń* (jyraýdyń) ózi sıaqty. Bártýr bárin de aralap, muqıat kórip shyqty. Ol joǵarǵy shoqy araldyń janyna aıaldap: "Bul kepken balyqty jibitýge qolaıly eken" dep qoıdy ózinshe. Al tómengi shoqy aral tusyna jete bere: "Bul — kir jýýǵa taptyrmaıtyn oryn!" dedi. It tumsyǵyn sýǵa batyryp jiberip, ony shalp-shalp jalaı bastady. Al ıesi jaǵaǵa etbetinen jata qalyp, bas qoıdy da ózennen meıirin qandyra sý ishti. Biraq murnyna sý ketip, azdap shashalyp turdy.

— Qandaı tamasha sý! — dedi Jazǵy mekenniń ıesi Bártýr, ıtine bir qarap qoıyp, ári óziniń aýzy-basyn jeńimen súrtip turyp. — Bul maǵan sıqyry bar qasıetti sý sıaqty kórinedi.

Ol osylaı deýin dese de "Sıqyrly zulym kúshterdiń aldynda ózimdi álsiz sezinetin adam sıaqty boldym-aý!" degen oı sap ete tústi de bylaı dedi:

— Sózdiń shyny, bul sýdyń qasıetti sıqyry bar ma álde joq pa, maǵan bári bir. Men senen qoryqpaımyn, mystan Gýnver! Eger meniń baqytqa jetýime kese-kóldeneń turyp, qyrsyǵyńdy tıgizbek bolsań, onda menen jaqsylyq kútpe, jalmaýyz kempir! Men eshqandaı da qubyjyq elesten aıylymdy jımaımyn. Ol qos judyryǵyn túıip, ashý-yzaly keıippen bıik taýdaǵy jartastyń qars aıyryla qaraýytyp turǵan qýysyna da, batys jaqtaǵy asýǵa da, ońtústiktegi eńiste jatqan kólge de bir-bir qarap shyǵyp, kóne sagalardaǵy er júrek keıipker sıaqtanyp, ózine-ózi bylaı dedi:

— Seniń zulymdyǵyń iske aspaıdy!

It jatqan ornynan atyp turyp, yrǵyp-yrǵyp sekirgen boıy tóbeniń etek jaǵynda shashyraı jaıylyp jatqan qoılarǵa qaraı júgire jóneldi: ol ıesi Bártýrdyń áldebir nársege ashýlanǵanyndaı bolǵanyn kórip, myna qoılardyń baqaılarynan tistep, ósh alyp berýge bekingendeı. Al, shyndyǵyna kelgende, Bártýr jańa zamannyń rýhymen jigerlenip, óz eliniń eshkimge táýelsiz, azat bostandyqtaǵy azamaty bolýy jónindegi alystaǵy armanyn ańsaǵan adam sıaqty bolyp, berik sheshimge bel býǵan edi. Osy óńirge ózinen buryn kelip qonystanǵan urpaqtardyń bári de tap osyndaı bolǵan sıaqty kóringen edi oǵan.

— Kolýmkıllı! — dep bir ret aıqaı saldy da óziniń eshnárseden qoryqpaıtynyn bildire saq-saq kúldi. Sóıtip ıtine jekire bir balaǵat sóz aıtyp bolyp, bylaı dedi: — Bári de shylǵaı ótirik! Áldebir saıqymazaq bireýdiń kári-qurtań kárilerdiń bastaryn qatyryp, oıdan shyǵarǵan túkke turǵysyz bos myljyńy ǵana.

ÚSHİNSHİ TARAÝ

NEKE QIAR TOI

Jaz jaılaýǵa qonys aýdarar kóshi-qon kúnderi* Islandıada jasyl shóptiń qaýlap ósip, boı kóteretini sonsha — qolyńa oraq al da ora ber. Bul kezde qoıdyń qońy kóterilip, semire bastaıdy; kók shalǵyn bıikteı túsip, kól betindegi qaraýyta qýraǵan eski butalardy kórsetpeıdi. Mundaı kezde ómirdiń ózi de qulpyryp, jaınap sala beredi. Tap osyndaı kezde úılengen bárinen de jaqsy.

Eski úılerdiń ornyndaǵy úıindiler áldeqashan tegistelip, atjalman tyshqandardyń ininen tazartylǵan jerde salynǵan jap-jańa úı túr — bul Bártýrdyń hýtory, ıaǵnı Jazǵy meken. Tas ákep tógip, oıylǵan shym jetkizilgennen keıin úıdiń qabyrǵalary qalanyp, arqalyq mátke salyndy, syrǵaýyldar ornatylyp, shatyr jabyldy, qabyrǵalardaǵy qýys-qýystyń bári múkti jemmen biteldi, pesh salynyp, temir plıta ornatyldy, tútin tartatyn murja kóterildi — úı salynyp bitti degen, mine, osy! Ol bul mańaıdyń kórinisin kórkeıte túsip, sánin kirgizdi

Neke qıar toı Nıdýrkot hýtorynda, qalyńdyqtyń ata-anasynyń úıinde ótkizildi. Toıǵa kelgen qonaqtardyń basym kópshiligi taý etegindegi tap osy sıaqty hýtorlar men asýdyń oń japsyryla salynǵan hýtorlardan kelgender edi. Ol hýtorlardyń árqaısysynyń janyndaǵy kógaldy kesip, shaǵyn ózen aǵyp ótedi. Odan tómenirekte shalshyqty batpaq jaıylyp jatady, onyń orta shenimen aǵysy baıaý ózen odan ári kete beredi. Eger ondaı hýtorlardy birinen keıin birine baryp, aralaı berseńiz, olardyń bári de birdeı atalatyn sıaqty kóriner edi. Olardyń turǵyndary da birinen-biri aýmaıdy, taǵdyrlary da birdeı. Esh jerde bolmaıtyn qubylys! Mysaly, Nıdýrkot hýtorynyń qart turǵyny Toýrdýrdy alaıyq. Ol ózenniń aǵysy kúshti jerine shaǵyn sý dıirmen salyp alýdy, sóıtip aınala tóńirektegi sharýalardyń arpasyn tartyp, ún etip, ózine nápaqa tabýdy kópten beri armandaýshy edi. Sol armanyna áreń degende jetti. Biraq tap sol kezde, beıne bir qasaqana qyrsyq shalǵandaı, eleýli jańalyq boldy — Islandıaǵa burynǵydaı biteý dán emes, daıyn ún ákeline bastady. Jurt ony japa-tarmaǵaı jabyla satyp alysty. Kóktem shyǵa tań qarańǵylyǵy seıilip, jaryq túse bastaǵan kezde Toýrdýrdyń balalary dıirmenniń janynda oınaýdy unatatyn; sol kúnderdiń kógildir ashyq aspany olardyń esinde máńgi qalyp qoıǵan da bolar, sirá. Qarttyń ol kezde jeti balasy bar edi. Qazir olardyń bári týǵan jerin tastap, bet-betimen tarap ketken. Eki uly alys jaqtyń jat teńizderinde júrip, sýǵa ketip áldi, bir uly men bir qyzy ıt arqasy qıandaǵy alys Amerıkaǵa ketip qaldy. Degenmen de, shamasy, bir elde, bir jerde turatyn, sińiri shyqqan kedeı-kepshik týystardy bir-birinen bólip jatatyn qashyqtyqtan alys eshnárse joq shyǵar. Qarttyń eki qyzy turmysqa shyǵyp, taıaý mańdaǵy balyqshylar kenishinde turǵan edi, bir qyzy shıetteı bala-shaǵasymen jesir qaldy; kúıeýi kókjótelden qaza tapqan jáne bir qyzy qazir dinı qaýym uıymynyń asyraýymen kún kóredi... Ómir degen opasyzyń, mine, osyndaı.

Shaldyń kenje qyzy Roza ákesiniń úıinde olardyń bárinen uzaq turdy. Ol aqyrynda Ýtıredsmırıdegi starostanyń úı qyzmetshisi bolyp istedi. Hýtorda qart ata-anasy men olardyń úıine kirgen seksen jastaǵy bir kempir ǵana qaldy. Ol kempirdiń páteraqysy men kúnkóris qarjysyn jergilikti dinı qaýymnyń uıymy tólep turady.

Mine, búgin Roza turmysqa shyqpaqshy. Endi onyń úı qyzmetshisi bolyp isteýine týra kelmeıdi. Erteń áke-sheshesiniń úıinen ol da ketedi. Olardyń qaraýynda kishkentaı dıirmen ǵana qalady... Ómir degen opasyzyń, mine, osy.

Bártýr bala kezinen-aq ortalyq úlken eldi mekende turyp kelse de onyń tanystarynyń kópshiligi alys hýtorlardaǵy kedeı-kepshik jandar edi. Olardyń eshqaısysy da saýda-sattyqpen aınalyspaıtyn, Bártýr sıaqty tek qoı sońynda júrip kún kóretin. Kópshiliginiń ómiri óle-ólgenshe solaı ótetin. Tek ilýde bireýiniń ǵana ál-aýqat jaǵdaıy jaqsaryp, kádimgi jáshikke uqsas, shatyry keńirdek býyltyqty temirmen jabylǵan aǵash úı turǵyzyp alýǵa shamasy keletin. Ondaı úılerde ýildep ótpe jel soǵady da turady, syz qaptap, záktenip ketedi. Ótpe jelden sarypqa dýshar bolsań, syz ben zákten ókpe aýrýyna shaldyǵyp, kókjótel bolyp tynasyń. Sharýalardyń kópshiligi ózderiniń ondaı lashyǵynyń qabyrǵalaryn eń bolmasa bes jylda bir ret jańǵyrta jóndep alýdy armandaýmen ótedi. Ras, tamasha ómir úlesin armandaýshylar ár hýtorda-aq jetip artylady. Olar áldebir belgisiz tylsym tásilmen joqshylyq ataýlyny jeńip shyǵar kún týar ma edi dep, júzdegen jyldar boıy tátti qıalǵa berilýmen keledi, ózimizdiń hýtorlarymyz, ǵajaıyp qonys-jaılarymyz bolyp, tamaǵymyz toq, kóılegimiz kók bolatyn kúnge jeter me ekenbiz dep armandaýdan jalyqpaıdy. Bul — kedeı sharýalardyń ǵasyrlar boıy ańsap kele jatqan armany. Olardyń keıbireýleri ondaı arman aspannyń arǵy qabatyna kóterilgende ǵana oryndalatyn shyǵar dep oılaıdy.

Bul óńirdiń adamdary qoı ósirýdi maqsat etip, Fordtaǵy saýdager-kópes Týlınıýs Iensenmen (Brýnımen) saýda jasasýdy ǵana biletin. Al bir ǵana adam, starosta ǵana, óz qoılaryn Vıkaǵa alyp baryp satatyn. Óıtkeni ol jerde óz qoılarynyń baǵasyn ózi belgileıtin. Soǵan qaraǵanda, jurt ony, shamasy, saýda fırmasynyń teń ortaq ıesi bolar dep oılaıtyn.

Brýnıden nesıe alýdyń ózi zor sáttilik sanalatyn. Alaıda saýdager-kópes sharýaǵa arnap esep ashty degenshe-aq onyń kózine múlde aqsha kórsetpeıtin. Biraq munyń esesine kópestiń qamqor qoltyǵyna engen boıda-aq ol beıshara qystan ó1ıtip-búıtip áıteýir bir aman shyǵatynyna qalaı da senimdi bolyp, onsha ýaıym jemeıtin. Óıtkeni óz otbasyn asyraý úshin odan nesıege qara bıdaıdyń unyn, ekinshi sortty kepken balyq, sondaı-aq kofe alyp turatyn. Sonyń ózinde kóktemniń kók ózek shaǵynda kúnine bir-aq ret tamaqtanýǵa májbúr bolatyn Al óziniń yqylasy túsken adamǵa Brýnı tipti jer satyp alýyna da kómektesetin. Sóıtip keshegi sharýa endi hýtor ıesi bolyp shyǵa keletin — durysyn aıtqanda, mundaı dárejege ol qaryzynan tolyq qutylyp, salyq kvıtansıasynyń túbirtegine ıe bolý jáne jergilikti dinı uıymnyń músheleri tizimine ený arqyly ǵana jetetin, al ólgennen keıin onyń esimi marqumnyń qaı shejirege jazylýy tıis ekenin anyq bilý úshin shirkeýdiń kitabyndaǵy tizimge engiziletin.

Ondaı adamdar ózderin qulmyz dep eseptemeıtin, jalpy kedeıler buqarasynyń erekshe tobymyz dep biletin. Olar ózderine ózdepi ǵana senetin, ózimizdiń eń basty iri kapıtalymyz eshkimge táýelsiz derbestigimiz dep sanaıtyn. Olar shynynda óz kúshterine ózderi kámil senetin, ózderiniń iskerlik qabiletin joǵary baǵalaıtyn, azdap ishkilik iship alǵannan keıin ejelgi sagalar men óleń-jyr joldaryn jarysa jatqa soǵatyn. Olar temirdeı berik erik-jigeriniń arqasynda eshqandaı da qaýip-qater kedergilerinen qoryqpaıtyn. Alaıda olardy eshkim de kúndelikti iship-jemin ǵana kúıtteýden ary bara qoımaıtyn qaıdaǵy bir meıirimsiz materıalıser dep oılaı da almas edi. Olar kóptegen ejelgi alıterasıaly* óleń-jyrlardy jatqa biletin jáne olardy óz yrǵaǵymen, ekpinimen náshine keltire sheber oryndaı alatyn. Al keıbireýleri tipti óz jandarynan da óleń shyǵaratyn — ózderiniń dostary týraly, mashaqaty mol aýyr tirshiligi týraly, qaıdaǵy bir qaýip-qaterler, tabıǵat týraly jyrlaıtyn, aspannyń arǵy qabatynda ǵana oryndalýy múmkin neǵurlym jarqyn baqytty kúnder týraly armandaıtyn, tipti móldir mahabbatty da umyt qaldyrmaıtyn (ras, ol kezde mahabbat taqyrybyn jyrlaý ersi sanalatyn). Solardyń qatarynda Bártýr da óleń shyǵaratyn. Sharýalar aqylynan adasyp, aljasa. bastaǵan ápendileý, qyljaqbas shaldar men kempirler, daraqy pastorlar týraly biletin talaı oqıǵany áńgime etetin. Olardyń rýhanı basshysy sanalatyn din qyzmetkerleriniń ózi de qaljyńǵa qumar bolatyn, biraq ol arsyz aqymaq ta, alaıaq aldamshy da emes edi. Sondyqtan da olar pastor Gýnmýndýr týraly tolyp jatqan qyzyqty áńgimeler aıtatyn. Onyń ústine, olar bul pastorǵa qoıdyń tamasha tuqymyn shyǵaryp bergenine erekshe rıza bolatyn. Ol bul tuqymdy dinı qaýymnyń ózi basqaratyn uıymy sheńberinde shyǵarǵandyqtan "pastor Gýdmýndýr tuqymy" dep atalyp ketken. Solaı bola tursa da pastor óziniń ýaǵyzdaryn aıtqan kezde uıymǵa múshe sharýalardyń qoıdyń bul tuqymyn shekten tys jaqsy kórip ketkendikteri sonsha, tipti qudireti kúshti Jaratqan Iemizdiń ózin umytyp bara jatqanyn qaıta-qaıta aıtyp, udaıy eskertý jasaýdan jalyqpaıtyn. Qalaı degende de pastordyń sharýalarǵa jasaǵan jaqsylyǵyn eleýsiz qaldyrýdyń jóni joq edi. Ol shyǵarǵan qoıdyń tuqymy anaý aıtqan tym iri bolmasa da óte myqty ári sýyqqa tezimdi ekendigimen joǵary baǵalandy. Sondyqtan da sharýalar pastordy qatty qurmetteıtin jáne onyń ony-muny qyljaqbas qylyǵyna keshirimmen qaraıtyn.

Pastordyń oıynsha, adamdardyń Qudaıdy umytyp, odan boılaryn aýlaq salýyna aqyl-parasatpen tereńirek oılanyp, o dúnıege barǵanda jandaryn jazadan qutqarýdyń qamyn jeýden maqurym qalyp bara jatqanyna qoıdyń jańadan shyqqan jaqsy tuqymy, oǵan degen ynta-yqylastyń kúsheıýi ǵana kináli emes, sonymen qatar sharýalardy jazadan qutqaratyn qudireti kúshti Qudaıdan — birden-bir naǵyz aqıqat dinnen bezdirip otyrǵan osy Ýtıredsmırıdiń bıleýshi bıbisi, qazir jurt "frý" dep atap ketken adýyn áıeldiń jasap otyrǵan áreketteri de kináli. Endigi sóz sol áıel týraly.

Bul frý Vıka qalasynan shyqqan shirigen baıdyń qyzy edi. Ol sondaǵy qyzdar mektebinde oqyp, tálim-tárbıe aldy. Sodan soń Ioýn atty bir baı hýtordyń qojasyna turmysqa shyqty. Ondaǵy basty maqsaty selolyq ómirdiń qýanyshyna qumaryn qandyryp, raqattana lázzat alý edi. Ondaı ǵajaıyp ómir sheteldik kitaptarda, ásirese Blrnstern Blrnsonnyń shyǵarmasynda keremet sýrettelgen bolatyn. Ol kitaptardy ákesiniń úıinde, odan soń qyzdar mektebinde júrgende oqyǵan edi. Kúıeýge tıip, ekiqabat bolǵan kezinde oǵan Islandıa topyraǵyna alǵash ret aıaq basqan izashar Ingolv Arnarson túsinde aıan berip, onyń ul tabatynyn, onyń atyn Ingolv dep qoıýdy aıtqan eken. Frý óziniń jasaý múlki qatarynda kúıeýine quny jıyrma myń aqsha turatyn jer, sondaı-aq jyljymaly múlik retinde óziniń muralyq úlesin de ala kelgen bolatyn. Ol keń dalamen shektesip jatatyn ańǵarda turatyn sharýalardy bul dúnıede bárinen de jaqsy kóretinin aıtyp, kúmánsiz sendiretin jáne shetsiz-sheksiz keń dalada ómir súrip, jasyl shalǵyndy jazırada ólýden ózge eshqandaı zor baqyttyń joq ekenin reti kelgen árbir yńǵaıly sátte dáleldep baǵýǵa tyrysatyn. Frý bul okrýgke túgeldeı rýhanı nur seýip turatyn tulǵaǵa aınaldy. Ol osynda áıelderdiń jergilikti odaǵyn qurdy jáne onyń alǵashqy tóraıymy boldy, astanalyq ortalyq gazetterge selodaǵy tirshilik turmystyń ǵajaıyp sulýlyǵy týraly maqalalar men óleńder jiberip turdy, sondaı-aq tabıǵat aıasynda ótkiziletin ómirdiń ǵana adamdardy tán sulýlyǵy men jan sulýlyǵy sıaqty ǵajaıyp ıgilikke bóleı alatynyn jazýmen boldy. Ol Islandıa ósip-órkendeýge quqyqty ári laıyqty birden-bir kásip túri jekemenshikti usaq qolóner dep sanady. Bul rette onyń ózi qoldan jasalǵan qarapaıym aǵash órmektiń ózimen de kózdiń jaýyn alatyn kórkem buıymdar toqı biletin. Sondyqtan da ol áıelder odaǵynyń astanada ótken sezine delegat bolyp saılanǵan da edi. Onda jekemenshikti usaq kásipshilik týraly jáne qazirgi aýmaly-tókpeli aýyr kezeńde Islandıa halqynyń basyna tónip turǵan qaýip-katerden qutqaratyn kúsh tek selolyq jerlerde paıda bolýy múmkin moraldyq qundylyqtar týraly másele jan-jaqty talqylaǵan edi.

Jyldyń aýyspaly mezgilderi men kógildir taýlardyń qubyla ózgerip turatyn sulý kórinisterin Ýtıredsmırıdegi óz úıiniń terezelerinen qarap otyryp-aq súısine shynaıy baǵalaı bilýge tek osyndaı áıel ǵana qabiletti. Frý ondaı sulýlyq týraly alýan túrli jıyndarda osy óńirdi ózderiniń jazǵy demalystary kezinde arnaıy aralap kórýge kelgen týrıserden bir de kem emes shabytpen jigerlene sóılep bere alady. Ol tabıǵat aıasynda jumys isteýdi asa paıdaly dene shynyqtyrý dep sanaıdy. Onyń ústine, munyń bári de týyp-ósken jer aıasyndaǵy tamasha tabıǵatty sýretteýge til jetpeıtin ǵajaıyp jattyǵý bolyp tabylatynyn aıtady. Sondyqtan da ol tipti, óziniń oıynsha, atqaratyn aýyr jumysy da, jumsalatyn aqshalaı shyǵyny da joqtyń qasy kedeı sharýalardyń jaǵdaıyna qyzyǵa da, qyzǵana qaraıtyn. Onyń kúıeýi, iri-iri qurylystar saldyramyn, jer sýlandyrtamyn, aýylsharýashylyq mashınalaryn satyp alamyn dep júrip, qaryzǵa belshesinen batyp qaldy. Qazirgideı qıyn zamanda batyraq jaldaýǵa ketetin qyrýar shyǵyn taǵy bar. Al sharýalardyń shynymen tolyq baqytqa jetýi úshin bir saǵat erte turyp, bir saǵat kesh jatýy, jumysty jan-tánderin sala isteýi tıis ekeni belgili. Ál-aýqaty jaqsy dáýletti adamdar ózderin ilýde bir ret qana baqytty sezine alady, al kedeı-kepshikter, anda-sanda bolmasa, barlyq ýaqytta derlik baqyttymyz dep biledi. Áldebir kedeı sharýa úılenip, nekesin qıdyrǵan soń ańǵarǵa baryp qonystansa, frý onymen "rýhanı etene qaýyshyp ketedi", tipti onyń "basqan izin súıýge qulyqty bolady". Bártýrdyń neke qıar toıyn ótkizýi úshin jurttyń emin-erkin syıyp, jaıǵasyp otyryp, kofe ishýine, quttyqtaý sóz sóıleýine, áńgime-dúken qurýyna bolatyn keń shatyr tiktirdi.

Sharýalar áýeli aýlaǵa kelip, jınalyp turdy: bireýler úıdiń bosaǵasyna taıaý, endi bireýleri qabyrǵasyn jaǵalaı súıenip turdy. Olar nasybaı ıiskep, bet-aýyzdaryn tyrjıta ústi-ústine túshkirinip, kúıeý jigitpen áńgime qurdy. Áńgime arqaýy mundaı kóktem kezindegi qalyptasqan eski ádet boıynsha, qoıdyń ár túrli aýrýlary edi. Qoıdyń taspa qurty sharýalardyń atam zamannan bergi eń qaýipti jalmaýyz jaýynyń biri sanalatyn. Al qazir ıtterdi durys emdeı bastaǵaly bálekettiń beti qaıtqandaı-aq edi. Biraq sońǵy kezde qoıǵa burynǵydan da beter qaýipti qurttyń taǵy bir túri — ókpe qurty paıda bolypty. Taspa kúrt týraly áńgime áli de bolsa kóbirek aıtylyp júrgenimen myna jańa qater jóninde kóktem saıyn jappaı sóz etý etek alyp barady.

— Men baıaǵydan beri aıtyp júrmin ǵoı, — dedi Gılteıgadan kelgen Toýrır. — Eger qys kezinde qoıyńdy ishi ótip, satqan bolýdan saqtaı bilseń, eshqandaı da qaýip joq. Tipti taspa qurt qoıdyń tanaýynan salbyrap tursa da qoryqpańdar, eń bastysy — janýardyń ishki saraıynyń, ishek qarnynyń saý bolǵany kerek. İshek qarny saý mal kóktemniń kógin jaqsy qorytady. Meniń osy sózim durys emes deseńder, aıtyńdarshy, qane...

— Iá, durys aıtasyń, — dedi kúıeý jigit, — qazir ajal aýzynda jatqan ýrdarseldik Toýrarın de tap osylaı degen edi. Onyń bul máseleden habary kúshti ǵoı. Jas qozylar satqan bola bastasymen olardy nasybaı temekisimen emdeýge kiriskenin kórgenmin. Áli esimde, osydan birneshe jyl buryn men onyń úıine qonyp qalǵan kúni ol maǵan keıbir qys kezinde jas qozylarǵa bir atym nasybaıdyń tórtten birin jegizgenin aıtqan bolatyn. Qozydan temeki únemdegennen góri, qantty bylaı qoıǵanda, kofeden únemdegen áldeqaıda jaqsy.

— Ras, meni bireýge úlgi bolar ónegeli qojaıyn dep eshkim eshqashanda sanaǵan emes, — dedi ádette psalmdar men eske alyp, joqtaý óleńderin shyǵarýmen aty keńinen málim bolǵan shyqqan aqyn Ýndırhlıdten kelgen Eınar. — Meniń baıqaýymsha, óz qara basynyń ǵana qamyn jep, qulqynnyń quly bolǵan adamdar úshin óte qıyn bolatyn túri bar. Taǵdyr olardy beıne bir tálkek etetin sıaqty. Eger qozyny jem-shóppen aman alyp qalýdyń sáti túspese, temekiniń kúshimen aman alyp qalamyz deý — qur dalbasa. Bilmeımin, bálkim, bálekettiń beti qaıtqan keı jaǵdaıda nasybaıdyń da paıdasy bolatyn shyǵar. Biraq, qalaı degende de, temekiniń aty temeki, al jem-shóptiń aty jem-shóp qoı. Solaı emes pe?

— Bul jerde aıtylǵan áńgimeniń bári de durys, shynaıy shyndyq, — dep sózge aralasty Istadalden kelgen Oýlavúr. Ol barynsha tez, ári ashshy daýyspen sháńkildep sóıledi. — Jem-shóptiń jóni bólek, oǵan eshnárse de jetpeıdi. Biraq jem-shóptiń de jem-shóbi bar. Solaı ǵoı? Muny jurttyń bári de biledi. Mal dárigerleriniń gazetterde ne. jazyp jatqanyn bilesizder ǵoı. Olardyń jazýyna qaraǵanda, álgi jem-shóptiń ózinde qarǵys atqyr mıkrob degen bolady eken. Taspa qurtyń da, ókpe qurtyń da sodan paıda bolyp, birte-birte kóbeıip ketetin kórinedi. Mıkrob mıkrob bolyp qala beredi. Osy ýaqytqa deıin birde-bir taspa kúrt, birde-bir ókpe qurt mıkrobsyz paıda bolǵan emes. Muny bilmeıtin eshkim joq. Sonda álgi mıkrob jem-shóptiń ózinde bolmaǵanda qaıda bolady? Men osyny surap turmyn Aıtyńdarshy, qane!..

— Qaıdam, bul suraǵyńa ne aıtarymdy bilmeımin, — dep eskertti Taýrarın. — Biz áıteýir jem-shópti qoıǵa bererde abaılap, muqıat irikteımiz. Balalarymyzǵa da Qudaı jolynan aýytqymaýdy, saq bolýdy úıretemiz. Sóıtsek te, qaıdan ekeni belgisiz, qoıdyń ishinen qurt shyǵa keledi. Mundaı jaǵdaı janýarlarda ǵana emes, adamdarda da kezdesedi.

Al áıelder jaǵy úıdiń ishinde ósektiń órtin órshitip otyrdy. Áńgime ákesiniń shańyraǵynda oń jaqta otyryp qalyp, búkil sharýashylyǵyn júrgizgen gılteıgalyq Sdeınık týraly edi. Ol ótken aptada bosanǵan bolatyn. Áıelderdiń bireýi oǵan arnaıy baryp qaıtqan kórinedi — olardyń nekesiz bala týǵan áıelge baryp, qyzmet kórsetip, kómektesýge árqashan qulshynyp turatyn ádeti. Ásirese alǵashqy apta solaı bolady. Balanyń ákesi kim ekenin bilgenshe tynym tappaıdy. Beısharanyń tolǵaǵy óte aýyr bolypty, al sharananyń álsizdigi sonsha, tipti tiri qalýynyń ózi ekitalaı kórinedi. Áńgime qyza kele áıelderdiń árqaısysy ózderiniń qalaı tolǵatyp, qalaı bosanǵanyn, qanshalyqty qınalǵanyn, aýrý balany baǵyp bastary qatqanyn aıtyp ketti. Qazir eshkim de densaýlyǵym myqty dep maqtana almaıdy ǵoı. Sheshek, oba sıaqty sumdyq aýrý sońǵy kezde kezdespeıtin bolǵanymen, qaıdaǵy bir syrqat túrleri kóbeıip ketti. Bireýdiń janyn kózine kórsete tisi aýyrsa, endi bireýdiń tula boıyna bórtpe shyǵady, júregi aýyrǵan, býyn-býyny isip, syrqyraıtyn, qaraptan-qarap júrip, bir nársege soqtyǵyp jaralanǵan, aýa jetispeı tynysy tarylatyn, onymen qoımaı, jótel qınaıtyn, keýdesi shanshyǵanda shydaı almaıtyn, alqymy isip ketip, mazasyn alatyn aýrý túrleri qanshama deseńizshi. İshegi shuryldap, ishi keýip azap shegetinder de az emes. Sonyń bárinen de jamany janyńdy da, tánińdi de qajytatyn, ábden álsiretip tıtyqtatatyn "júıke aýrýy" shyǵar, sirá.

Ýtıredsmırıdegi bas báıbishe álgindeı áńgimelerden qulaǵy sarsyǵan soń aqyryn jylystap, syrtqa shyqty da aýladaǵy erkekterdiń arasyna bardy. Mundaǵy áńgimeniń sıqy qandaı ekenin kórip, "Toqtańdar túge!" dep, tyıyp tastady. Erkekter jym boldy. Bas báıbishe kelisti kelgen deneli, kózildirik kıgen, beti jap-jalpaq, eńgezerdeı iri áıel bolatyn — bir qaraǵanda Rım papasynyń sýretine uqsaıtyn. "Kóktemniń maqpaldaı jumsaq mynadaı maýjyraǵan tamasha kúninde, — dedi ol, óziniń súıikti kógildir taýlaryn, shaıdaı ashyq aspan, kók shalǵynǵa oralǵaly turǵan keń jazırany qolymen kezekpe-kezek nusqap, senderge jóni túzý áńgime tabylmaı qaldy ma sonsha? Aralaryńda búkil aımaqqa belgili eki birdeı skald (jyrlaıtyn, óleń oqıtyn aqyn) tur emes pe?! Olar — búgingi kúıeý bala men Ýndırhlıdten kelgen Eınar. Onyń ústine, bulardyń arasynda Istadaldan kelgen Oýlavúr de tur. Bul — ǵylym dese ishken asyn jerge qoıatyn áýesqoı ári "Halyq dostary" odaǵynyń múshesi. Kóktemniń mynadaı kórkem kóriniske toly ásem tabıǵatynyń aıasynda adamdarǵa alýan túrli nebir ǵajaıyp, asqaqtaǵan ushqyr oılar kelmeýshi me edi!?"

Biraq bul áıel bar jerde bul óńirdegi birde-bir skald óleńderin oqýdan ólerdeı bas tartatyn. Onyń ózderine degen ystyq yqylasy men dostyq nıeti de olardyń tirshiliginiń tabıǵı túrine árqashan súısinýi de ıliktire almaıtyn. Óıtkeni onyń jyly shyraı bildirmek bolyp kúlimsiregeniniń ózinen beıne bir siresken muz basyp jatqan teńizdiń salqyndyǵy sezilip turatyn. Onyń ústine, myna eki skald pen Ýtıredsmırıdegi bas báıbisheniń oı-pikirleri ózara túsinise almastaı bir-birinen tym alshaq bolatyn. Bas báıbishe uly aqyndardy súıip oqıtyn ári selo turmysynyń ózindik ereksheliginen barynsha raqat tabatyn. Ol búkil álemdi ashsa, alaqandarynda, jumsa judyryǵynda ustap turǵan Qudaıdyń qudiretine qulaı senetin. Qudaı kez kelgen zattyń boıynan tabylady, al adamnyń mindeti barlyq iste de Qudaıdyń týra jolynyń burmalanbaýyna barynsha járdem jasaý bolyp tabylady dep biletin. Biraq o dúnıe týraly jumǵan aýzyn ashpaıtyn. Al pastor (shirkeý basshysy) onyń mundaı qylyǵyn putqa tabynýdyń tikeleı kórinisi dep aıyptaıtyn. Eınar ómirge syn turǵysynan qaraıdy. Ol óziniń dúnıeden qaıtqan jerlesteri týraly ǵana joqtaý óleńder jazady, al dinnen bolashaqta Qudaı kedeılerdi de áıteýir bir músirkep, jarylqaıtyn bolar degen úmit kútip, ózin-ózi jubatýǵa tyrysady. Biraq pastor Eınardyń shyǵarǵan óleńderin dinı qaýymnyń óz uıymyna múshelerdi jerleý kezinde oqýyna tyıym salyp tastaǵan bolatyn. Óıtkeni dinı ilimnen habary joq qatardaǵy qarapaıym sharýalardyń jurtqa tanylǵan belgili psalmashylarmen boı talastyryp, básekege túsýine jol berýge bolmaıdy ǵoı. Bártýr bolsa, halyq poezıasyna tán ejelgi halyqtyq rýhqa jaqyn edi, onyń ústine, árkim ıomsborgtik Bernoýt nemese Borneııarkappı sıaqty vıkıngter* jáne basqa da erte zamandaǵy qaharmandar sıaqty óz kúshine, óz qabiletine senetin adamdardy joǵary baǵalaıtyn. Ol óleń jazýdyń erejelerin ejelgi zaman aqyndaryna eliktep úırengen bolatyn jáne óleńniń óziniń ishki yrǵaǵy saqtalmasa, ony óleń dep sanamaıtyndy shyǵardy...

Bul úıge kele jatty. Ol yrs-yrs etip, entige qınalyp bireýdiń demeýimen atynan zorǵa tústi. Pastor dene pishini sulý tulǵaly, uzyn boıly surǵylt júzdi, aq shashty, túsi sýyq ári tik minezdi qatal adam bolatyn. Ol bireýdiń aıtqan pikirine eshqashan qosyla qoımaıtyn. Bul jerde onyń nazaryna birden ilikken aqyn áıel — bas báıbishe boldy. Bul onyń kóńil-kúıin kótere qoımady, kaıta sý sepkendeı basty.

— Men munda shaqyrtqandaryń beker-aq bolǵan eken, — dedi ol — Bul jerde halyq aldynda sýyrylyp shyǵyp, menen de jaqsy sóıleıtin jan bar eken ǵoı.

— Onyńyz ras, — dedi, máz bola yrjıǵan Bártýr. Sóıtti de onyń atyn shylbyrynan ustap, baılaýǵa alyp bara jatty. — Biraq bizdiń nekemizdi siz qıyp, mahabbatymyzdy sizdiń zańdastyryp bergenińizdi qalaımyz.

— Qaıdaǵy mahabbatty aıtasyń? — dep mińgir ete qaldy da pastor úıge qaraı bet aldy.

Ol neke kıý rásimine deıin kofe iship alǵysy keletinin aıtty. Pastordyń ýaqyty tym tyǵyz eken — búgin kún senbi, bireýdiń balasyn shoqyndyrýy, odan qala berse, dinı qaýymnyń ózine tán tirkelgen uıymyna, osy jerden soltústikke qaraı edáýir qashyq Sandgıldegi shirkeýge barýy kerek. — Men senderge kitapta jazylǵan duǵalardan ózge eshnárse de aıtpaımyn. Meniń neke toıyna arnap sóz sóıleýim jetedi endi! Óıtkeni qazirgi jastar esh nársege bet qaratpaı, oılanyp-tolǵanyp jatpaı, asyǵys-úsigis úılene salady, al shyn mánindegi hrıstıan nekesiniń qandaı bolýy kerek ekeninen bir túıir de túsinigi joq. Munyń aqyry ne bolady? Ony ózderiń de kórip júrsińder. Men bir-birimizdi súıemiz, kúıip-janyp, ólip baramyz degen on eki jastyń nekesin qıdym. Al qazir solardyń bári de yryń-jyryń bolyp, ajyrasyp ketti — dinı qaýym uıymynyń moınyna masyl bolyp aldy. Ondaı jastarǵa arnap sóz sóılep, dinı ýaǵyz aıtýdyń ózi artyq! — Ol basyn mańdaıshaǵa soǵyp almas úshin eki ıilip baryp, ishki kirdi.

— Azdan soń starostanyń áıeli ulttyq kıim kıip, sándene túsken qalyńdyqty shatyrǵa alyp kirdi. Qalyńdyq jan-jaǵyna kóziniń qıyǵymen ǵana qarap qoıdy, bir túrli qysylyp tur. Olardyń sońynan topyrlaǵan áıelder, ıt jetektegen erkekter kirdi. Eń sońynan ústi-basyndaǵy kıimi ýqalana myj-myj bolǵan pastor keldi. Onyń kofe iship bolǵany da sol edi.

Bul kezde qalyńdyq Roza jıyrma alty jasqa tolǵan bolatyn Ol dóńgelek júzdi, qyzyl shyraıly, súp-súıkimdi qyz edi. Kóp sóılemeıtin uıań minezdi, kózin qylılandyra qaraıtyny, jup-jumsaq tompıǵan, orta boıly tulǵasy ózine jarasymdy-aq. Ol óziniń aljapqyshyna qadala qaraǵan boıy kózin joǵary kótergen joq.

Shatyrdyń ishine shaǵyn ústel qoıyldy. Ol shirkeýdegi mehrabty almastyrǵandaı. Pastor onyń janyna turyp alyp, duǵa jazylǵan kitabynyń betterin qaıta-qaıta aýdarystyrýmen boldy.

Jurttyń bárinde ún joq. Qustardyń saıraǵan daýystary ǵana estiledi. Bir kezde áldebir súıkimsiz dóreki daýystar neke toıynda aıtylatyn psalom áýenin buzyp-jaryp, jarysa bastap ketti. Áıelder kózderiniń jasyn súrte bastady.

Pastor qaltasyn olaı sharlap, bulaı sharlap, saǵatyn zorǵa tapty. Toqtap qalǵan saǵatyn kúıeý jigit pen qalyńdyqtyń tap tumsyǵy astyna taqap turyp burady da, qaıta júrgizdi. Neke qıý rásimin bastap, kitabynda jazylǵan duǵalardy oqýǵa kiristi. Endi psalom aıtý toqtatyldy. Pastor óziniń boryshyn óteý barysynda eki jasty quttyqtaǵan boldy. Sóıtti de ile-shala kúıeý jigitke qarap, odan óziniń baılaýly atyn sheship ákelýge bireýdiń ketken-ketpegenin surady, ýaqytynyń tym tyǵyz ekenin taǵy da qaıtalady. Bártýr atty alyp kelýge zor yqylaspen tura jóneldi, al áıelder jaǵy qalyńdyqty tus-tusynan qorshap alyp, betinen súıip, quttyqtaýǵa asyqty.

Endi kofe ishýdiń qamyn oılastyrý kerek boldy. Bir-birine jalǵastyra qoıylǵan ústelderdiń eki jaǵyna uzyn-uzyn otyrǵyshtar qoıyldy da qonaqtar dastarqan basynan oryn alýǵa shaqyryldy. Starostanyń áıeli úılenip jatqan eki jastyń janyna otyrdy. Pastor kete salysymen qymbat baǵaly tátti meıiz qosyp pisirilgen bálishter, juqa jaıylyp, qýyrylǵan qytyrlaq baýyrsaqtar tabaq-tabaǵymen jetkizildi, erkekter jaǵy tanaýlaryna nasybaı ıiskep, áńgimeniń betin taǵy da malǵa qaraı burdy. Kofe keltirildi. Alǵashqyda edáýir únsizdik ornady. Meımandar bar yntasymen kofege zor baǵa berdi — bireýler tórt shyny aıaq, endi bireýler segiz shyny aıaq kofe ishti. Meıizdiń maıda súıegin ár aýyzdyń tisteri shyqyr-shyqyr shaınaǵany estildi.

Bártýr júzi bal-bul janyp, qýanyshy qoınyna syımaı, aqjarqyn kóńilmen meımandostyq tynytyp otyrdy.

— Kofeni kóbirek ishińizder, — dedi ol — Ózimiz untaqtap, ózimiz qaınatqanbyz. Dámdi-aq ózi.

Aqyrynda jurttyń bári de kofeni meıirleri qanǵansha iship boldy. Syrttan balyqshy qustyń bir túri — kronshnepterdiń shık-shık etken daýsy keldi qulaqqa. Bul kez — olardyń mahabbaty oıanatyn shaq. Redsmırıdiń bas báıbishesi ornynan kóterildi. Onyń Rım papasy sıaqty aıbyndy, mańǵaz da tákappar tulǵasy meımandardyń arasynda erekshe kórinedi. Ol kóıleginiń qaltasyna qolyn súńgitip jiberdi de toltyra jazylǵan áldebir qaǵazdardy sýyryp aldy.

Osy bir saltanatty sátte eki jas júrek birin-biri qalap, qosylǵan shaqta, óziniń birneshe jyly sóz aıtpasa bolmaıtynyn eskertip etti. Ózderiniń otan aldyndaǵy, eń aldymen qudireti kúshti Qudaı aldyndaǵy qasıetti de qurmetti boryshtaryn óteý úshin ózderiniń taǵdyryn bir-birimen baılanystyryp, úlken ómirge qadam basqaly otyrǵan eki jastyń nekeqıar toıynda olardyń bolashaǵyna nur shasha sheshile sóıleý, bálkim, meniń emes, basqa bireýdiń mindeti de shyǵar. Al ondaı qasıetti mindetti atqarýdy Qudaıdyń ózi júktep qoıǵan jan boıyn aýlaq salyp, jylystap ketip qalǵan soń, nesi bar, meniń ózimniń shaǵyn da bolsa quttyqtaý sóz sóılemeýge lajym joq degendi aıtty. Muny óziniń paryzy dep biledi eken. Óıtkeni bir-birimen burynnan-aq týystas bolyp ketken sıaqty bul eki jas onyń úıinde shyn berile adal qyzmet etipti, kúıeý balanyń qoı baǵyp kele jatqanyna on segiz jyl bolypty! Al olardyń erli-zaıyptylar retinde ómirdiń uzaq sapar aq jolyna attanyp bara jatyp, meniń bir aýyz jyly sózim men aqyl-keńesimdi estimeı ketýiń kóz aldyma tipti de elestete almaımyn dep baryp, bir toqtaldy. Onyń Qudaı bergen tabıǵı mineziniń ózi osyndaı: ol eńbek súıgish sharýany, onyń boıyńdaǵy ǵajaıyp sulý qasıetterdi madaqtaýdyń qandaı da bolsa múmkindigin bosqa jibermeıdi. Ras, munyń ezi alǵashqyda qalada ósti. Alaıda Qudaı sátin salyp, sharýaǵa turmysqa shyqty, sharýanyń áıeli bolǵanyna tipti de ókinbeıdi. Óıtkeni kórkem tabıǵat Qudaıdyń jaratqan ıgilikti nárseleriniń ishindegi eń joǵary dárejede tur. Tabıǵattyń aıasynda ótken ámir — eń jaqsy, jan-jaqty jetilgen ómir. Onymen salystyrǵanda bylaıǵy ómirdiń bári bos áýreshilik, shań-tozań basqan, irip-shirigen tul tirshilik qana.

— Qala turǵyndary, — dedi frý, — tabıǵat-ananyń bizge arnaıtyn tamasha typ-tynysh ǵajaıyp syıy týraly ne túsinedi? Ondaı ǵajaıyp ómirge kenelgenshe adamdar ózderine qaıdaǵy bir abyr-sabyr, áýre-sarsańǵa toly ótkinshi ómirden jubanysh izdeýmen bolady. Olar mazasyzdana tynym tappaıdy, qas qaǵym sáttik qyzyqqa umtylady, óz tánderin ózderi úzdiksiz sylap-sıpaýmen bolady, syrt kózge ádemi bolyp kórinýge tyrysady, ár túrli sánqoılyqqa salynady, túkke turǵysyz bos qyzyqty qýalaıdy. Al, selo turǵyndary kósilgen keń dala men jasyl jelek jamylǵan jazıraly shalǵyndy jerde turady, tap-taza jupar ıisti aýany kókirek kere emin-erkin jutady. Osynyń ózinen-aq olardyń jany men tánine jańadan áldebir tyń kúsh-qýat paıda bolady. Tabıǵat aıasynda tústi kilemdeı qulpyryp, selo turǵyndarynyń, aıaq astynda jatatyn kórkem kórinistiń ózi nege turady! Onyń boıynda sulýlyq sezimin kúsheıtip, áldebir hosh ıisti dúnıege bólemeı me? Mine, jer-ananyń janǵa jaıly, jibekteı jumsaq lebi esip, múlgip turǵan tynyshtyqta dem alǵannyń ózi qandaı rahat deseńizshi! Oıdym-oıdym oıpattar, bıikten qulaǵan sarqyrama sýlar, kógildir taýlar jastyq shaqtyń umytylmas jan dostary sıaqty eser qaldyrady. Bizdiń taýlarymyz qandaı qudiretti, qandaı kórkem! Júrek qylyn asqaq ta abzal asyl tulǵa syndy ári kúshti, ári sheber shertetin eshnárse de joq. Taýlar ańǵar-ańǵardy mekendeıtin bizdi jan-jaǵymyzdan qorshap, qamqorlyqpen qorǵap turady, olar bizdiń ózimizdi de barlyq álsiz ataýlyny aıap, aıalaýǵa úıretedi. Ózderiń aıtyńdarshy, — dep suraq qoıa sóıledi frý, — bul dúnıede jaıqala ósip turǵan, men aıtar edim, perishtelerdiń janaryndaı jarqyrap, bıik kók aspanǵa qadala qarap, tunyp turǵan túrli-tústi gúlder jaýyp jatqan taý ańǵarlarynan asqan qandaı qyzyq ári tup-tunyq keremet tynyshtyq bar? Olar adamdardy beınebir tabıǵat-ananyń qudireti aldynda bas ıip, onyń sheksiz sulýlyǵyna, aqyl-parasatqa toly jarasymdy bolmysyna jáne meıirge toly shynaıy mahabbatyna tabynýǵa shaqyryp turǵandaı emes pe? Mine, onyń shyn mánindegi jáne jan-jaqty ulylyǵy da osynda.

Orta ǵasyrlarda ótken seriler álsizderdi qorǵap, olarǵa pana bolǵan edi. Al bizdiń nege tap solar sıaqty izgi is-áreketter jasamaýymyz kerek? Aqyn áıel bul jerde álsizder dep ózderiniń múmkindigi jetkiliksiz, ózgelerdiń kómegine muqtaj adamdardy aıtyp túr edi.

— Al sonda qaqaǵan qysqy sýyqta malǵa kútim jasaýdyń ózi de tamasha izgilikti is emes pe? Meniń aýzyma bir sózder túsip turǵan kezde men saǵan óz alǵysymdy oısha jaýdyryp turmyn, Bártýr. Bizdiń Ýtıredsmırdegi qoılarymyzdyń aman-saý bolýy seniń arqań, árıne. Sen bizdiń esigimizde jalshy bolyp, qoı baǵyp júrgende qandaı alǵysqa bolsa da laıyqty jaqsy ister tyndyrdyń. Ejelgi eski óleńderdiń birinde: "Baqtashyńdy jaqsy kór óz tániń men janyńdaı" dep tegin aıtyla salmasa kerek.

Baqtashy baıǵus tań sáriden tura salyp, qaqaǵan sýyqqa qaramaı, tilsiz janýarlardyń jaǵdaıyn jasaıdy. Onysyna tipti de renjip, qınalmaıdy! Olarda janashyrlyq sezim kúshti. Sondyqtan da karly borannyń ózinde qajymaıdy, barǵan saıyn qaırattanyp shynyǵa túsedi. Ol óz boıynda sonshalyq kúsh-jiger bar ekenine tań qalady. Kútpegen jerden kezdesken surapyl kúshterge qarsy kúreste ǵajaıyp erlik tanytady. Dármensiz áljýaz janýarlar úshin sonshalyqty qıyndyqtarǵa tózip, jeńip shyqqanyna shyn júrekten qýanady.

Tabıǵat aıasyndaǵy ómir meılinshe ǵajap! Ol — adamdarǵa tárbıe berýdiń naǵyz qaınar kózi. Sharýalar — ulttyq mádenıetimizdiń myqty tiregi. Olardyń eń ardaqty boryshy — otanymyz ben halqymyzdyń ıgiligi jolynda aıanbaı eńbek etý, jaqsylyqqa jetý joldaryn jalyqpaı izdestirý.

Aqyn frý óziniń sezin kámil ılandyra ári jalyndy shabytpen aıaqtady. Shatyrdyń ishi qapyryq bolyp, ysyp ketkeni sonsha, onyń mańdaıynan da, qyzyl shyraıly kelgen eki samaıynan da ter monshaqtap akty. Ol qaltasynan bet oramalyn alyp, terin súrtti.

— Sizder parsylardyń dinimen tanyssyzdar ma, álde joq pa? Ol jaǵyn men jaqsy bilmeımin. Olardyń nanymyna qaraǵanda, jaryq kúnniń qudaıy men qarańǵy túnniń qudaıy bir-birimen udaıy jaýlasýmen bolady eken. Adamdardyń peshenesine jaryq kúnniń qudaıyna kómektesý jazylǵan kórinedi. Sondyqtan da olar jer óńdep, topyraqtyń qunaryn arttyrady eken. Mine, bul — sharýalardyń úlesine tıetin qasıetti mindet. Olar, bylaısha aıtqanda, Qudaıǵa kómektesedi, Qudaımen yntymaqtasa áreket etedi, túrli egin egedi, mal ósiredi, ózderine urpaq órbitedi. Jer betinde budan asqan qurmetti mindettiń bolýy múmkin emes. Sondyqtan da men osynda otyrǵan barlyq sharýalarǵa, sonyń ishinde ásirese búgingi kúıeý balamyz Bártýrǵa mynadaı sóz arnamaqpyn.

Sender, sharýalar men sharýa áıelder, tańnyń atysynan kúnniń batysyna deıin bel sheshpeı qajyrly eńbek etý arqyly qandaı úly da ıgilikti is tyndyryp júrgenderińdi jaqsy sezinetin bolýlaryń kerek, sender Jaratýshy ıemizdiń jasampazdyq isine belsene atsalysasyńdar, al Ol senderdiń is-qımyldaryńa súıispenshilikpen kóz jiberip, kórip turady. Senderdiń urpaqtaryńnyń jalǵasyp, ósip-ónýi Sonyń ǵana qolynan keletinin umyta kórmeńder.

Osydan keıin frý Rozaǵa arnap birneshe soz aıtty. "Nıtýrkotta týyp-ósken, jaqsy tárbıe alǵan, minezi salmaqty qyzdy bizdiń

Ýtıredsmırıde úı qyzmetinde kómekshi bolyp istegen sońǵy eki jyldyń ishinde bárimiz de jaqsy kórip kettik", — dedi ol.

Búgingi qalyńdyq — Jazǵy mekenniń erteńgi bıleýshi bıkesi. Bilip qoıyńyzdar, bıleýshi bıke! Úıdiń sharýasyn dóńgelentip alyp ketetin saramjal kelinshekke mundaı qurmetti ataq tekten-tek berile salmaıdy. Bizdiń burynǵy ótken ata-babamyz úı ishindegi bala-shaǵanyń bárine birdeı analyq meıirimin, júrek jylýyn aıamaı tógetin, qamqor bolýdan jalyqpaıtyn birden-bir adam ol áıel zaty ekenin jaqsy bilgen. Áıel zaty olardyń tánine qamqorlyq jasap qana qoımaıdy, sonymen qatar ishki dúnıesine, búkil ómirine jan shýaǵyn shashady. Úıdiń berekesin kirgizetin bıleýshi bıke, bala taýyp, ana bolý baqytyna jetken árbir áıel óziniń úlesine tıgen bul mindetterdiń sonshalyqty bıik te asqaq ári keń aýqymdy ekenin jáne munyń ózi onyń úshinshi ne tórtinshi, tipti men aıtar edim, myńynshy urpaǵy kezinde aldynan kezigetin jaqsylyqqa keneletinin bir sát te esterinen shyǵarmaýlary tıis. Jigitke jar bolý, úıdiń berekesin kirgizetin bıleýshi bıke bolý — óte-móte jaýapty jumys. Óte-móte jaýapty bolatyn sebebi, oǵan mindet ataýlynyń ishindegi eń uly ári eń izgi túri — adamǵa baqyt syılaý mindeti júktelgen.

Kóptegen áıelder óz úıin barlyq ýaqytta birdeı shattyqqa, syldyraǵan kúmis kúlkige toltyryp, jaınatyp qoıý múmkin emes dep oılaıdy. Biraq bolmashy ǵana usaq-túıektiń ózine zor mán berip, jaqyndarynyń júregin beıne bir qýanyshqa bóleıtin perishteler sıaqty bola bilý kerek. Shańyraǵynda yntymaq, yrys ornasa, ár adam-aq úlken erlik jasaı alady — olar óz júrekterin óshpendilik, kóre almaýshylyq, jek kórý, ýaıym-qaıǵy degen azaptan aryltady. Mine sonda otbasy músheleriniń bári de ózderin qudireti kúshti Qudaıdyń ózi máńgilik izgi murattardyń shýaqty kóktemi arqyly ilgeri bastap kele jatqandaı kóredi. Olar ózderin jandary taza, er júrek adamdar retinde sezinedi jáne ózderiniń Qudaıdyń nazarynda ekenine, onyń súıispenshiligine bólengenine kóz jetkizedi. Al munyń — ózi shyn máninde óte qıyn, jaýapkershiligi mol mindet. Biraq ol — sonymen qatar abzal analar men úıdiń berekesin kirgizýshi bıleýshi bıkege Qudaıdyń óziniń tikeleı júktep otyrǵan mindeti. Ondaı mindetti oryndaý qolymnan kele qoıar ma eken degen kúmániń qanshalyqty kop bolsa da seniń boıyńnan ol mindetti oryndaýǵa jetkilikti kúsh árqashan tabylady. Seniń qolyńnan bári de keledi. Ol úshin Qudaıdyń qoldaý kórsetetin meıirimdiligi men súıispenshiligine senýiń kerek. Ondaı keremet kúsh ómirdiń shýaqty betkeıin jaılaǵan, jaqsy tálim-tárbıe men bilim alǵan áıelderdiń ǵana emes, sonymen qatar ómirdiń kóleńkeli jaǵynda qalyp qoıǵan, júdep-jadap tońyp júrgen, qurqyltaıdyń uıasyndaı tar úılerde tyǵylysyp, zorǵa syıysatyn, oqý-bilimnen maqurym qalǵan áıelderdiń boıynan da tabylady. Senderdiń barlyqtaryńnyń boılaryńda ondaı izgilik belgileri kóp, óıtkeni senderdiń báriń de Qudaıdyń jaratqan súıikti quldarysyńdar.

Óziniń shańyraǵy men oshaǵyn jer betindegi baqyttyń bıigine kótere alǵan áıel kúshiniń ulylyǵy sonsha, ol jataǵan lashyqtardyń ózin asqaqtaǵan bıik saraılarmen teńestire alady. Olardyń ekeýi de sonshalyqty keń, jaryq, jyly seziledi. Mine, osy bir orasan zor kúshte naǵyz teńdik bar.

Roza, árqashan esińde bolsyn. Sen kún saıyn bolyp jatqan tolqyndar qozǵalysyn týdyrasyń. Ol tolqyndar dúnıeniń qıyr shegine deıin jetedi, tipti máńgilikke ketedi. Biraq tolqynnyń da tolqyny halyqtyń júregin muzdatady, qaıǵy-qasiret shektiredi.

Sen óz mahabbatyńdy neǵurlym tolyq jetilgen, bárine de kónetin, shydaı biletin qalpyńda qabylda. Adam janynyń eń joǵary asqaq ta asyl sezimderi, mine, osyndaı mahabbatta ǵana bir-birimen jarasymdy úılese alady. bul ómirdegi barlyq pasyq ta sasyq nárseniń bárin de tek shynaıy mahabbat qana jeńip shyǵatynyn umytpa. Jataǵan lashyqtardy saltanatty saraılarǵa, kedeılikti jemisi tógilip turǵan máýeli baqqa, qaqaǵan sýyq qysty máńgi-baqı jadyraǵan jyly jazǵa aınaldyrýǵa birden-bir qabiletti kúsh mahabbat kúshi ekeni esińde bolsyn.

* * *

Jańa úılengender men meımandar sózdi únsiz tyńdap shyqty. Únsizdikti tanaýlaryna nasybaı atqan sharýalardyń anda-sanda túshkirip-pysqyrǵany men shatyrdyń ishinde tynymsyz ushyp júrgen eki úlken shybynnyń úzdiksiz yzyńy, syrttaǵy qustardyń saıraǵan únderi ǵana bóldi. Frý ornyna qaıta jaıǵasyp otyrǵannan keıin ǵana jurttyń muryndaryn shuqylap, tazalaı bastaǵanǵa batyly bardy. Máz bola masattanǵan áıelder ózara kúbir-kúbir áńgimege qaıta kiristi. Sodan soń taǵy da edáýir únsizdik ornady.

Meımandar kúsheıe túsken qapyryq pen ystyq kofeniń býyna balqyp, maýjyraǵan boıy shatyrdyń ishki appaq qabyrǵalaryna túsken kún sáýlesi men álgi shybynnyń birkelki yzyńyna eltigendeı bolyp, jym-jyrt otyryp qaldy.

Keldten kelgen qońqaq muryndy, saqaly qýdaı appaq qart sharýa Hrodlogýr Bártýrdan:

— Bártýr, senderdiń Ýtıredsmırılerińde bıylǵy kóktemde qoıdyń topalań aýrýy shyǵypty degen ne sóz ózi? Ras pa? — dep surady.

Bul sózdi estigende jurttyń bári de — álgi boılary balqyp, maýjyrap otyrǵandar da, álde bir qıalǵa ketip, oılanyp otyrǵandar da — eleń ete qalyp, shoshyp ketti. Bıylǵy kóktemde bul óńirde ár jer-ár jerde kezdesip jatqan topalań aýrýyn esterine alyp, áńgime ete bastady. Taspa qurt aýrýy týraly da keıbir keleńsiz sóz aıtyldy. Olardyń báriniń kelgen uıǵarymy myna jaǵdaıǵa saıdy: sońǵy eki jyldyń ishinde ıtterdiń asqazanyn tazartý isi qalaı bolsa, solaı júrdim-bardym jasalyp júr. Keıbireýler bul úshin ári shirkeýdiń kishi qyzmetkeri — ponomar bolǵan, onyń ústine, pastordyń tikeleı qoldaýymen ári ıt dárigeri qyzmetine deıin joǵarylaǵan Taý korolin* kinálaýǵa beıim turǵan

— Basqalardy qaıdam, áıteýir men ár kúz saıyn óz ıtimniń asqazanyn ózim tazalaımyn jáne ony óz esebimnen, óz qarjyma jasaımyn, — dep jaýap qatty kúıeý jigit.

Mundaı sharanyń durys ekenin bári de qýattady. Qoıdyń aýrý ataýlydan aman bolýynyń birden-bir kepili — ıttiń asqazanyn mezgilinde tazartyp túrý. Solaı bola tursa da adamdar keıbir jaqsy sharýashylyqtardyń ózderine de mıkrobtarǵa qarsy kúreske tipti de mán bermeıdi, bul iske selqos qaraıdy.

— Eger adamdar mırobtardan saqtana biletin bolsa, — dedi Toýrır, óziniń bul salada baı tájirıbesi bar ekenin aıta kelip, — onda bizdiń eshteńeden de qaýiptenýimizdiń qajeti qalmas edi. Biraq barlyq báleniń túp tamyry beıqamdyqta jatyr. Eger jurttyń bári birdeı mıkrobqa qarsy kúresýdiń mańyzyn jete túsingen bolsa, onda olardyń ıtteri de aýyrmas edi. Al ıtin aýyrtyp alǵan adamnyń óz obaly ózine.

Osy taqyryp tóńiregindegi áńgime kópke sozyldy. Árkimniń óz bilgenin aıtyp qalǵysy keldi. Eınar adamdardyń mundaı iske aralasa berýin onsha qoldaı qoımaıtyn. Óıtkeni, dep sanaıtyn ol, báribir, aqyrynda búkil dúnıeniń apatqa ushyrap, joıylatyny ondaı jaǵdaıdan eshqandaı dári-dármektiń de, dárigerler men baqsy-balgerlerdiń de aman alyp qala almaıtyny belgili. Al bizdiń zamanymyzda munyń ózi erekshe aıqyn bola túsýde. Onyń ústine, ıttiń aty ıt qoı, mıkrobtyń aty mıkrob, al qoıdyń aty qoı! Buǵan Oýlavúr qolma-qol qarsy shyqty. Onyń aıtýynsha, topalań aýrýynyń ózi qoıdy topalań aýrýyna dýshar etedi. Itterdi erejege saı durys emdemeýdiń saldarynan qoı túgili adamnyń aýrýǵa ushyraýy ábden múmkin. Eger ıtterdi emdeý durys jolǵa qoıylsa, onda olardyń asqazany da tap-taza bolar edi.

TÓRTİNSHİ TARAÝ

KÓSHPELİ BULTTAR

Erteńine Bártýr jas kelinshegin óz úıine alyp ketti. Ony Blesıge minezdi de, atty shaýjaıynan myqtap ustap, jetektep júrdi. Óıtkeni Blesı áli jóndi bas bildirilmegen edi, tartynyp, tepsinip, minez kórsetýmen boldy. Atqa Rozanyń myqtap býylǵan qus tósegi artylǵan-dy. Eki qapqa bólip salynǵan neke syılyqtary erdiń ústinen asyra eki qanjyǵaǵa bóle baılanǵan bolatyn. Ondaǵy qalaıy men kástrol shómish birine-biri soqtyǵysyp, saldyr-kúldir ete qalǵanda at esi shyǵa úrkip, bir jaq shetke oınaqshyp shyǵa ketkisi keledi. Biraq qarýly Bártýrdyń áleýetti qoldary beıne bir teńizge tastalǵan zildi zákirdeı Blesıdi tyrp etkizbedi. Tıtla bulardyń sońynan súıretile erip kele jatty, kádimgi jaıma shýaq ashyq kúnderdegi barlyq ıtterdiń úırenshikti ádetine basyp, kóktemgi syz topyraqty tumsyǵyn tyǵa, jaıbaraqat beıqamdyqpen ıiskep qoıady. Blesı úrkip, týlaǵan saıyn onyń artqy aıaǵynan tistep alǵysy kelip, at pen onyń ústindegi kelinshektiń odan beter záresin ushyrdy. Bártýr birese atyq birese ıtin sógip, balaǵattaýmen boldy. Roza asýdan asatyn búkil jol boıy Bártýrdyń aýzynan dóreki balaǵattan ózge birde-bir jóni túzý sóz estimedi.

Olar Gýnverdiń tóbeshik molasyna taıana bergen kezde Rozanyń attap túsip, molaǵa tas tastaǵysy keldi: osylaı etý onyń oıynsha, baqytty bolýyna kómektesse kerek.

— Gýnver tas tastaýdy talap etip jatyr. Ol bul asýdan ótip jatatyn adamdardyń bárin de baıqaıtyn kórinedi.

— Joq, — dedi Bártýr, onyń sózin kesip tastap. — Ol bizge eshqandaı da baqyt syılaı almaıdy. Meniń ondaı sıqyrly eleske eshqashan jaǵympazdanǵym kelmeıdi. Kári mystan óz jaıymen jatsyn...

— Meniń degenmen de attan túsip, oǵan tas tastap ótkim keledi, — dedi kelinshegi.

— Seniń tastaǵan tasyń onyń atasynyń basyna kerek pe? Oǵan men de, meniń eń jaqyn adamdarym da eshqandaı tas tastap ótpeıdi! Meniń oıymsha, áldeqashan súıegi qurap, tozaqtyń tórinen oryn alǵandardan góri qazirgi kózi tiri adamdarǵa qurmet kórsetkenimiz jón.

— Bártýr, meniń attan túsýime kómektesshi, — dep ótindi kelinshegi.

— Joqqa senetin, bos sandyraqtyń qajeti qansha?! — dep jaýap qatty Bártýr.

— Bártýr, men aıttym ǵoı, ótinemin senen, tas tastap óteıinshi. Bul — meniń boryshym.

— Eger men umytyp qalmasam, pastorǵa da, basqaǵa da neke qıar qaryzymdy tolyq ótedim ǵoı deımin. Biraq ol bir aýyz jyly sóz de aıtpady. Olaı bolsa, men eshkimge eshteńe de boryshtar emespin.

— Bártýr, eger meniń tas tastap ótýime ruqsat etpeseń, bizdiń ekeýimiz de áldebir bálege shaldyǵamyz.

— Meniń oıymsha, bizdiń Qudaıǵa senýimiz de, pastor Gýnmýndýrǵa senýimiz de azdaı-aq, endi qaıdaǵy bir súıegi qýrap qalǵan mystan kempirge senýimizdiń esh qısyny joq! Óziń oılap qarashy, sen endi óz erkiń ózińdegi azat jansyń ǵoı!

— Jarqynym, Bártýr, — dep jalbaryndy Roza, kózine jas irkilip. — Men bir bálege ushyraımyz ba dep qorqamyn. Tas tastamasam, bolmaıtyn sıaqty. bul — ejelden kele jatqan nanymymyz, ádet-dástúrimiz emes pe?

— Saıtan alsyn sol kári qaqpas jalmaýyz kempirdi! Júr tezirek, Blesı. Sháýildeı bermeı, jap aýzyńdy, Tıtla!

Qatty shoshynyp, záresi ushqan jas náreste sıaqtanǵan kelinshek attyń jalyna qos qolymen qushaqtaı jabysyp qaldy. Biraq onyń kemseńdegen ıegi men dir-dir etken erniniń dirili jas nárestege tipti de tán emes edi. Endi onyń bir soz aıtýǵa da batyly barmady, tek ún-túnsiz ilgeri qaraı júrip kele jatty. Olar asýdan asyp, eńiske temen túsken boıda shalshyqty balshyqqa taıandy. Anadaı jerden Jazǵy meken kózge tústi. Bártýr az-kem kidirdi de, Rozaǵa jańa hýtor jaqty nusqady. Úı jasyl shop basyp ketken alasa tóbeniń betkeıine jabystyra salynypty. Bir túrli kóńil kótererlikteı jyly kórinetin sıaqty. Tý syrtynda — bıik taý, qarsy aldynda — edáýir keń shalshyqty balshyq, odan ári aınadaı jarqyraǵan qol. Batpaqty jermen ıreń qaqqan shaǵyn ózen aǵyp jatyr. Úı qaraýytyp kórinedi — oıma shymmen katparlana jabylǵan tóbesi kógerip úlgermepti.

— Áne, kórindi, — dedi Bártýr. Ol bul sáttiń qýanyshyn kópten beri kútip kelgen edi: alyp kele jatqanda kelinshegime hýtorymdy sonadaı jerden, taýdan eńiske túskendegi osy jerden nusqap kórsetsem, ol rıza bolǵanynan, tipti qatty qýanyp ketip shattanǵanynan alaqaılap, daýystap jiberse dep dámelene armandaıtyn. Alaıda tap qazir Roza osynaý ańǵardy erekshe enjarlyqpen alystan sholyp qana keledi, júzinde áldebir renishti ókinish pen qorqynyshtyń taby baıqalady. Bálkim, ol úıdiń tóbesiniń áli kógere qoımaǵanyna bola renjip kele jatqan shyǵar?

— Úıdiń tóbesin birden jasyl jelek jaba qoıady deýge bolmaıdy, — dedi Bártýr. — Áli-aq kóresiń, kelesi jazda úıdiń tóbesi qaısy, jasyl shóp basqan jaıylym qaısy ekenin aıyra almaı qalasyń.

Kelinshegi ún qatpady.

— Úı jaman emes, barǵan soń kóresiń ǵoı, — dedi Bártýr, ár aıtqan sózin qaıtalap, jikteı túsip.

— Gýnver-tóbeshik tusynan ótip bara jatqanda meniń attan túsýime nege ruqsat etpediń?

— Sen sol bir jalmaýyz kempirdiń molasyna tas tastap ótpedim dep álige deıin burtıyp kelemisiń ózi? — dep surady Bártýr.

Kelinshek attyń jalynan kóz almaǵan boıy barynsha qasarysqandaı enjar qalpynda otyra berdi. Kenetten búkil ańǵardy da, bos jatqan keń jazyqty da kóleńke jaba bastady. Jazdyń bas kezinde bul óńirde aýa raıy adamnyń bet júzindeı bolyp, saǵat saıyn qubylyp turady. Búgin de sondaı kúnderdiń biri edi. Túıdek-túıdek shýdalanǵan aq bulttar aspandy jaýyp, beıne bir adamnyń ushqyr oıyndaı jyldam jyljyp, kóshe berdi. Kóleńkesi jerdi jaýyp búkil ańǵardy tumshalaı tústi. Degenmen kún shuǵylasy taý shyńdaryn áli de jarqyraǵan nurǵa bólep turdy. Áıeli úndemegen soń Bártýr attyń shylbyryn shaýjaıynan ustady, eshqandaı qajeti bolmasa da endi ıtin shaqyrǵan ún qatty da ilgeri bastady; erdiń eki jaǵyna asyra artylǵan qapshyqtardaǵy toı syılyqtary taǵy da saldyrlaı tústi.

Jol endi Redstad ózeni asýdan temen qaraı qulap aǵatyn shatqaldyń boıyndaǵy eńispen yldıǵa qaraı tartty. Jańbyr tamshylaı bastady. Únsizdikti kelinshek buzdy:

— Bártýr, — dedi ol.

— Aıta ber, saǵan taǵy ne kerek? — dep surady kúıeýi, kelinshegine jalt burylyp.

— Eshteńe de kerek emes, — dep jaýap qatty Roza. — Attan túsýime járdemdesshi. Meniń óz úıime qaıtqym keledi.

Bártýr kilt toqtady da kelinsheginiń betine qadala qarady.

— Nemene, seniń esiń durys pa ózi, Roza? — dep daýystap jiberd ol.

— Meniń óz úıime qaıtqym keledi, — dep qaıtalady.

— Qaıdaǵy óz úıińdi aıtyp kelesiń?

— Tórkinimdegi úıime ketemin.

— Men seniń munshalyqty esýas ekenińdi buryn bilsemshi, Roza! — dep, Bártýr atty ilgeri jetelep júre berdi.

Kelinshektiń kózine mólt-mólt jas irkildi. bul dúnıede óksip-óksip jan dúnıeńnen shyqqan kóz jasynan ystyq ári tátti eshteńe de joq.

Erli-zaıypty eki jas eńiske túsip kele jatty. Sońdarynda ıti ilesip keledi. Hýtorǵa taıap qalǵanda Bártýr shalshyqty batpaqty keshe-meshe atty týra tótesinen úıge qaraı jeteledi. Bul ózi mıy shyǵyp jatqan batpaqty tús edi. Bir jerge jete bere at baýyryna deıin derlik batyp qaldy. Ol bosanyp shyǵamyn dep ilgeri-keıindi julqynǵan kezde ústindegi áıeldi ushyryp túsirdi. Roza laı sý men batpaqqa malshynyp, ústi-basyn túgeldeı bylǵap aldy. Bártýr onyń turýyna járdemdesip, qol oramalymen onyń betin súrtti.

— Áıel jaryqtyq erkekterge qaraǵanda árqashan álsiz degen osy, — dep qoıdy oǵan áldebir ǵıbratty aqyl aıtqandaı bolyp.

Roza jylaǵanyn qoıyp, joldyń qalǵan bóligin kúıeýiniń janynda qatarlasa júrip ótti. Ol hýtordyń janynan aǵyp ótip jatqan shaǵyn ózenniń jaǵasyna otyra qalyp, beldemshe kóılegin jýyp, tazartyp alýǵa kiristi. Al Bártýr attyń er-turmanyn alyp, aıaǵyn shiderlep, jaıylymǵa qoıa berdi. Qaptaǵan bult ydyrap, kóleńkesi qasha bastady: shaǵyn jaıylym ústinde kún qaıtadan jarqyraı tústi.

Úı men qoı qoranyń shatyry biriktirilip, tutasynan jabylǵan edi. Oıma shymnan qatparlana qalanǵan qabyrǵanyń orta tusynan qos baǵandap salynǵan jaqtaýy bar aǵash esik kórindi. Ol tabaldyryǵy bıik, mańdaıshasy alasa kádimgideı tar esik edi — ishke eńkeıip qana bas suǵa alasyń. Qoı qora jaǵy ári qarańǵy, ári salqyn eken. Ylǵaldyń moldyǵynan kógergen zeń basyp ketipti. Tóbedegi tesiktiń qaqpaǵy ashylǵanda joǵarydan álsiz jaryq sibirleıdi. Qabyrǵalardy jaǵalaı aqyrlar qoıylypty. Bir jaq qaptaldaǵy qabyrǵanyń arǵy túkpirinde pishen saraıǵa shyǵatyn bolashaq esiktiń nobaıy baıqalady. Jeti basqyshty tekpishek saty arqyly joǵarydaǵy jatyn bólmege kóterilýge bolady. Bártýr ol tekpishek satynyń berik te qaýipsiz ekenin kórsetpek bolyp, joǵaryǵa aldymen ózi shyqty. İle-shala kelinshegi de kóterildi. Roza kúıeýine úıdiń terezeleri tym kishkentaı ekenin aıtty.

— Buǵan deıin saltanatty saraıda turyp kelgendeı sóılegenińe jol bolsyn, — dep kekete sóıledi kúıeýi. — Eger saǵan kúnniń kózi kerek bolsa, syrtqa shyq — jaryq jetip artylady.

— Redsmırıdegi sıaqty úlken terezelerdiń joq ekeni ókinshti-aq degenim ǵoı.

— Bálkim, sen Redsmırıde qalyp qoıǵan taǵy bir nárselerge de ókinishti shyǵarsyń?

— Sen neni tuspaldap tursyń ózi? — dedi kelinshegi. — Uıalsań etti!

Bul Bártýrdyń tóbesi tirelip qalarlyqtaı shaǵyn ǵana alasa bólme edi. Edenge tóselgen, tóbesi jabylǵan taqtaılar sıaqty aǵashtan jasalǵan qos kereýet bir-birine jymdastyra qabyrǵanyń irgesine qatar qoıylypty, al ústel terezeniń tabansha taqtaıyna qosa shegelenip, bekitilipti. İshke kire beristiń sol jaq qaptalynda kishkentaı plıta pesh bar, onyń ústińgi jaǵynda úı shatyrynyń qulama yldıynda úlkendigi alaqandaı ǵana ekinshi tereze bar eken. Onyń áıneginen shatyrdyń eteginde jaıqala esken jasyl shóptiń birneshe sabaǵynyń terbetilip turǵany kórinedi. Qabyrǵalarynyń qalyńdyǵy sondaı, terezeniń áınegi arqyly jaryqtyń birde-bir sáýlesi ishke ene almaıdy. Ol úshin kúnniń kózi terezege joǵarydan emes, bir jaq janynan tik túsýi kerek.

Erli-zaıyptylarǵa arnalyp, ústelge taıaý ornalastyrylǵan kereýettiń ústinde ishine múk toltyrylǵan tósenish jatyr. Kereýet asty jer eden. Kereýetke taıaý jerde Bártýr iship-jeýimizge dep daıyndap qoıǵan azyq-túlik — qara bıdaıdyń uny, Brýnıden ákelingen eń joǵary sortty qant, áldebir erekshe jaǵdaıda quımaq pisirýge arnalǵan azyn-aýlaq bıdaı uny salynǵan jáshik tur. Kim biledi, eger shyndap izdese, bul jáshikten, bálkim, shamaly meıiz de tabylyp qalatyn shyǵar. Jáshiktiń tereń túkpirinde keremet keptirilgen bir qap balyq jatty. Gılıdegi dosy Krýsı buǵan úılený toılaryńa arnaǵan syılyǵym dep qoıdyń eki qanar kóńin atqa teńdep ákelip bergen bolatyn. Óıtkeni aldyńǵy jyly Bártýr onyń balshyqqa batyp, shyǵa almaı jatqan jerinen bir qulynyn aman alyp qalǵan. Ondaı kóńdi saqtaý kerek — ázirshe arshanyń shyrpy butaǵy men múkti jaǵa tursa da jaraıdy, batpaqty jerdegi shymtezek te jetip artylady, tek qazyp alyp, jınaı ber.

Roza laı juǵyp, bylǵanǵan kóılegimen erli-zaıypty ekeýine arnalǵan kereýettiń ústinde otyr, kóziniń qabaǵy qyzaryp ketipti, eki tizesine eriksiz salynǵan kúrekteı úlken qoldaryna qadala qarap qalypty.

— Nemene, saǵan bul jer unamaı otyr ma? — dep surady Jazǵy mekenniń ıesi Bártýr.

— Men budan artyq bir nárse bola qalady dep kútti ǵoı dep oılaısyń ba? — dedi Roza.

— Qalaı degende de bir nárseniń jaqsy ekeni daýsyz: mundaı hýtory bar adamnyń bireýge jaldanǵan batyraq sıaqty eki qoldy qýsyryp kúni boıy bosqa qarap otyrýyna bolmaıdy, — dedi Bártýr. — Men seni barlyq ýaqytta aqyldy, óziniń eshkimge táýelsiz derbestigin barynsha qymbat baǵalaıtyn qyz dep oılaımyn. Óıtkeni bul ómirdegi eń mańyzdy nárse — eshkimge táýelsiz derbestik. Meniń pikirim — onsyz ómirdiń ózin ómir dep bilýge bolmaıdy. Táýelsiz derbestigi joq adam — ol áli naǵyz adam emes. Ondaı adam — úrerge ıti, syǵarǵa bıti de joq beıshara bireý.

— Iti de joǵy qalaı? — dep Roza barynsha nemquraıly, yqylassyz surady, murnyn byrq etkize bir tartyp.

Bártýr tereze aldynda edáýir ýaqyt turyp, taý jaqqa únsiz qadala qarady da, tereń oıǵa shomdy.

— Bul ańǵar bizdiń bir otar qoıymyzdy jutatpaıdy, — dedi bir kezde Bártýr.

Kelinshegi bul sózge onsha mán bere qoımaı, qolynyń syrtymen murnyn bir súrtip qoıdy.

— Mal ósirseń, qoı ósir, tabysy onyń kól-kósir. Bizdi óltirmeıdi áıteýir, — dep sózin odan ári jalǵastyra berdi Bártýr. — Ákem marqum óte durys aıtatyn: adam men qoıdy bir-birinen bólip qaraýǵa bolmaıdy, ekeýi birtutas derlik nárse.

— Men bir jaman tús kórdim, — dep kúbir ete qaldy Roza.

— Onda turǵan ne bar? Tús — túlkiniń boǵy, qan qysymy kóterilip, basqa shapqanda nemese jaısyz jatyp qalǵanda, tipti tósenishiń býyltyqtanyp, jambasyńa batqanda túsińe ne bolsa sol kiredi. Bıyl kóktemde, burynǵy qulap qalǵan úıdiń úıindisin tegistep júrgen kezimde men de bir tús kórdim: qarsy aldymyzdaǵy taý qars aıyrylyp, jartastyń qýysynan aı deseń, aýzy bar, kún deseń kózi bar keremet sulý bir kelinshek shyǵa keldi. Sulýlyǵyn sózben aıtyp jetkizý múmkin emes.

— Iá, taýyqtyń túsine tary kiredi, — dep sóz qystyrdy kelinshegi. — Erkekterdiń bári birdeı. Túsinde de áıelderdiń etegine kóz salǵanyn qoımaıdy.

— Men, árıne, túske senbeıtin adammyn, — dedi odan ári Bártýr. — Biraq álgi túsimdi bıylǵy kúzde qozylarymyzdy sáti túsip, qymbatqa satatyn shyǵarmyz dep jorýǵa bolatyn shyǵar.

— Jurttyń aıtýyna qaraǵanda, bul tóńirekte aıdyń amanynda adamdardyń kóz aldynda Gýnver aralap júretin kórinedi ǵoı, — dedi kelinshegi, óz oıynan habar berip. — Aldyńǵy jyly osy mańda bir at, qalaı úrikkenin qaıdam, tapa-tal túste shaýyp ala jónelip, birjola joq bolyp ketipti desedi.

— Sol bir qarǵys atqan jalmaýyz Gýnver týraly áńgimeniń eshqaısysyn da tyńdaǵym kelmeıdi, — dep, onyń sózin bóldi kúıeýi.

— Myna bos jatqan keń alqapty jurttyń kóbi sodan qoryqqanynan tastaı qashty emes pe?

— Shóptiń basyn syndyrýǵa erinetin, sandalbaı jalqaýlardyń aıtyp júrgeni ǵoı onyń bári. — Eki qoly aldaryna syımaı otyrsa da ne isterin bilmeıtinder búkil kináni basqa bireýge aýdara salýǵa sheber keledi.

— Sonda, seniń oıyńsha, bul dúnıede zulymdyq degen atymen joq pa?

— Men olaı degen joqpyn. Teńizde de, qurylyqta da adamnyń ómirine qaýipti, tipti ajal tóndiretin jaǵdaılar kezdese beredi. Onyń aqyry nege soqtyrady sonda? Ne ajal tyrnaǵyna ilinesiń, ne aman qutylyp ketesiń. Qaıdaǵy bir sıqyrly eleske, zulym kúshterge, qubyjyq ataýlyǵa senetinderdiń báriniń denderi saý emes. Meniń oıymsha, olardyń qandary buzylǵan.

— Sonda ıtter qalaı bolady? Olar kop nárseni jaqsy sezedi ǵoı, — dedi kelinshegi.

— Qalaı bolǵany qalaı? It degenimiz kádimgi ıt daǵy, — dep qarsylyq bildirdi Bártýr.

— Sen ıtter bul dúnıedeginiń bárin de jaqsy biledi dep ediń ǵoı.

— Men bulaı dep eshqashan aıtqan emespin. Men adam janyn túsinetin birden-bir haıýan ıtter ǵana dep sanaımyn. Biraq ıt degenimiz ıt, al adam degenimiz adam. Ýındırhlıdtegi Eınar tap osylaı dep biledi.

— Barlyq kóripkelder bul ańǵardy sıqyrly elester jaılaıdy dep bir aýyzdan qaıtalaıdy.

— Meniń ondaı kóripkelderge túkirgenim bar, — dedi Bártýr. — Óz sezimine ózi ıe bola almaıtyndardyń bárin de ábilet bassyn túge! Olardyń kózine qaıdaǵy bir jyn-shaıtandar elesteıdi. Fordta jýyrda ǵana jurttyń bárin áýre-sarsańǵa salyp, bastaryn qatyrǵan beıne bir qańǵyp júrgen jarymes bireý sıaqty. Álgi esýas neme ózin-ózi ustaı almaı, áldebir basqa álemge engenin, sondaı-aq dúnıe týraly, Iısýs Hrıstos týraly, berdlalyq Karı týraly, IX Hrıstıan* týraly san alýan sandyraqtardy soqqan bolatyn. Sóıtip júrip, okrýgtyq sottyń qolyn syrtynan qoıyp, jalǵan qujat jasaǵany úshin aqyry túrmege jabylyp tyndy.

— Bártýr, men seniń tipti Qudaıdyń ózine de senbeıtinińe tolyq kóz jetkizdim. Buǵan eshqandaı kúmánim joq, — dep tereń oıǵa shoma kúbir-kúbir etti Roza.

— Meniń dinge senimim týraly áńgime qozǵamaı-aq qoıaıyq, — dep jaýap qatty Bártýr. — Al qoıdyń pastor Gýdmýndır oılap tapqan myna tuqymy bizdiń búkil okrýgymyzdaǵy eń tamasha tuqym dep aıtýymyzǵa ábden bolady.

— Sonda seniń túnde uıyqtar aldynda shynymen-aq duǵa oqymaıtyn bolǵanyń ba?

— Nege olaı deısiń? Oqımyn, árıne! Eger uıqasy jaqsy bolsa, uıqyǵa keter aldynda, keıde bir-eki duǵany qashan kózime uıqy tyǵylǵansha qaıta-qaıta oqımyn. Durysynda, qazirgideı jumys basty emes kezimde jap-jaqsy oqıtynmyn. Biraq "Bizdiń ákemiz degen duǵany eshqashan oqyǵan emespin. Óıtkeni ol óleńmen jazylmaǵan ǵoı. Men eshqashanda jyn-shaıtanǵa, dıý-perige senbeımin. Sonda men ne úshin duǵa oqymaqpyn deseńshi! Kóp sózdiń keregi ne, odan da kofe isheıik.

— Seniń sózińdi tyńdasam, tóbe shashym tik turady, ne isterimdi bilmeı, esimnen tanamyn, — dedi Roza. — Osyndaı sózderden keıin Qudaıdyń jibergen perishteleriniń bári de bizden teris aınalyp ketetin shyǵar. Senińshe, bul dúnıede kóz aldyńda qalqaıyp kórinip turǵandar ǵana bar eken ǵoı shamasy. Seni mundaı eken dep oılasamshy!

— Mende bes túrli sezim bar, — dep jaýap qatty Bártýr. — Sol da jetedi. Maǵan altynshy nemese jetinshi sezimniń ne qajeti bar?

— Senen áldeqaıda artyq, bilimdi de mańyzdyraq adamdar bar. Qaıyrymdylyq pen zulymdyqtyń bar ekenine solar da senedi.

— Ábden múmkin, — dedi Bártýr. — Seniń kim týraly tuspaldap aıtyp otyrǵanyńdy jaqsy bilemin. Kóktemde, Mırıde, áıelderdiń ortasyna qaqtyǵysa-soqtyǵysa kirip alyp, qaıdaǵy bir elester týraly bos áńgimelermen senderdiń bastaryńdy qatyratyn da tap sonyń ózi edi ǵoı.

— "Senderdiń" degeniń kimder taǵy? — dep surady Roza, kózin kótere qadala túsip. Onyń sál ǵana qylılaý kózinen tuńǵysh ret áldebir ushqyn jalt ete qaldy. Sonymen sen ne demeksiń?

Bártýr ejelgi bir eski áýendi ándete júrip, qazanshany izdeı bastady. Ol endi sý qaınatyp, kofe ishýge berik bel býǵan edi. Tekpishek satyǵa jete bere kelinshegine keri burylyp qarady da, bylaı dedi:

— Sonda jastyq shaǵyńda shynymen-aq bireýlerdiń bireýlermen júrip, oınap-kúlmegeni me? Men ondaı jaǵdaıǵa tipti de tań qalmaǵan bolar edim.

BESİNSHİ TARAÝ

QUPIA SYR

Bártýrdyń abaısyzda aıtyp qalǵan zilsiz eskertpesi, bylaısha qaraǵanda, belgili bir bolǵan oqıǵany tuspaldaý emes edi, onyń ústine, bálendeı mán bere qoıatyndaı da nárse emes bolatyn.

Degenmen de osy bir jaǵdaı Jazǵy mekendegi jas jubaılardyń ómirinde ókinishti óshpes iz qaldyrdy, buǵan ásirese Bártýrdyń baıqamaı aıtyp salǵan bir aýyz sózi sebep boldy

— Joq, — dedi Roza, — bul aıtqanyń qyp-qyzyl jala! Barynsha qorlanǵan, baqytsyz beıshara ol endi qabyrǵaǵa qarap teris aınalyp, qasarysa otyryp aldy.

— Ol kim edi ózi? — dep surady Bártýr.

— Eshkim de emes! Sen jala jaýyp tursyń.

— Seniń ornyńda bolsam, men jasyrmaı-aq, aıta salar edim.

— Sen óziń týraly tis jaryp eshteńe degen joqsyń ǵoı.

— Nesi bar, aıtyp bere alamyn. Men de qupıa syr degen atymen joq.

— Al meniń ondaı sózdi tipti de tyńdaǵym kelmeıdi.

— Senderdiń báriń de kúıeýge shyqqansha qoı aýzynan shóp almas momaqan kórinýge tyrysasyńdar. Al kimdermen baılanysyp, kimdermen shatasyp júrgenderińdi bir Qudaıdyń ózi bilsin. Bizge, baılaryńa, mahabbat emes, kózin áldeqashan lashyn qus shuqyp ketken beıne bir óli jemtik sıaqty bir nárse ǵana buıyrady.

— Al, sen ózińdi kúnádan pák perishtemin dep oılaısyń ba?

— Ol álgi Tınstadtan kelgen uıatsyz neme emes pe?

— Sonyń ózinen baryp sura.

— Álde jer jyrtýǵa járdemdespek bolyp, Fordtan kelgen malǵun ba?

— Múmkin sol da bolar.

— Bálkim, gılteıgalyq Sdeınkanyń úıinde birge turyp, oǵan nekesiz bala taptyrǵan qatynqumar muǵalim shyǵar?

— Baıqaımyn, sen osy óńirdegi barlyq qatyn qumarlardy tizip shyǵýǵa sert etkennen saýmysyń ózi?

— Al sen solardyń bárimen de shatasqan bolsań, oǵan men túk tań qalmas edim. Ońasha oryndy jyn-shaıtan jaılaıdy degen emes pe?

Ashý-yzaǵa býlyǵyp shydaı almaǵan Roza ornynan atyp turyp, jan daýsymen aıqaılap jiberdi:

— Bir Qudaıdyń ózi kýá, men óz ómirimde áıteýir bir nársege ókiner bolsam, onda álgilerdiń bárimen shatasqanym úshin emes, qoıdy adamnan artyq sanaıtyn, adamnan góri ıtke kóbirek senetin sen sıaqty sumyraıǵa kúıeýge shyqqanyma ólerdeı ókinetin shyǵarmyn! Búgin jarym joldan keri qaıtyp, tórkinime ketip qalýǵa erik-jigerimniń jetpegeni qandaı ókinishti!

— Baǵana úıge qaıtqym keledi degenińde-aq men birden sezgenmin: sen jalmaýyz kempirden qoryqqan joqsyń, oıyńda basqa bir nárse bolǵan eken ǵoı, — dedi kúıeýi. — Sen, nemene, meni kóz aldyńdaǵydan basqany kórmeıdi, qupıa syrdy sezbeıdi dep oılaısyń ba? Biraq sen oılap qalma: men seniń shynyńdy kúshtep, zorlap aıtqyzǵaly otyrǵan joqpyn. Áıeldiń qupıa syryn bilý úshin kóz baılaıtyn sıqyrshy bolýdyń tipti de qajeti joq. Senderdiń ejelden qandaryńa sińgen ádetteriń ǵoı: aldap-sýlap keleke etkenderdi súıesińder, biraq kózderińe jeksuryn kórinetin basqa bireýge kúıeýge tıesińder.

— Ótirik aıtasyń! Jalǵan! — dedi Roza.

— Bıylǵy kóktemde seni nege udaıy uıqy basyp júrgeni belgili boldy. Tap sol kezde ol aýylsharýashylyq mektebinen qaıtyp kelgen edi. Sonda sen derbestik erkindikti osylaı túsingen boldyń ǵoı. Onyń shyqqan tegi meniń shyqqan tegimnen joǵary dep oılaǵan shyǵarsyń. Al onyń ákesiniń sarań bolǵany sonsha, tipti ózine-ózi adam sıaqty as ishýdi de qımaıtyn! Aqyrynda balyqtan syǵyp alynǵan maıǵa qara maı aralastyryp iship, shashalyp óldi, ol óz joldastaryna sý qosylǵan araq satýmen de aınalysqan bolatyn. Ol óziniń azyn-aýlaq tapqan tabysyna bazardan kóterem attardy satyp alyp, bir azyraq bordaqylap, paıda tabý úshin bazarǵa qaıta alyp barǵanda olardy bir orynda turǵyzbaı, tynymsyz typyrshytyp, dıly kórsetý úshin quıryǵynyń astyna ashshy qysha jaǵyp qoıatyn. Paıdakúnem, ósimqor ári alaıaq ákesiniń aıla-sharǵysy arqasynda joly bolǵan jigit dep sony aıtý kerek. Qaltasy qalyń adamǵa aınalǵan ol túni boıy qyz aýlaǵandy qyzyq kórmegende qaıtedi? Sodan keıin kúni boıy ol da uıqy soǵady.

— Ótirik aıtasyń, bári de jala! — dep jyndanyp kete jazdady kelinshegi.

— Al men beıshara ol ońbaǵan úshin on segiz jyl bel sheshpeı jalshylyq qyzmet ettim. On sengiz jyl ómirimdi sonyń jylqylaryn asyl tuqymdy etýge jumsadym. Onyń oqý bitirip, keń dúnıeni aralap serýen qurýy úshin eńbektendim! Sol ońbaǵannyń kesirinen seniń óziń de balaǵat sóz estip, qorlyǵyna tózdiń emes pe? Sondaǵy bar taqqan aıyby — túngi dáretke otyrǵan nájisi bar ydysty neǵurlym tez alyp ketýge úlgere almaı

Qalǵanyń! Sonyń bári az bolǵandaı, endi men onyń shatasyn óz úıimde tárbıelep ósirmekpin be?!

Sóıtip, Jazǵy meken ıesi Bártýr ózinen-ózi jyndanyp kete jazdady. Tósektiń ústindegi ornynan atyp turyp, jartylaı jalańash kelinshegi jamylyp jatqan qus mamyqty julyp aldy. Endi bolmaǵanda ony uryp, sabaýǵa da bar edi. Úreıi ushqan Roza tizerlep otyra qaldy da ony moınynan qushaqtaı aldy. Ózine birde-bir erkektiń jaqyndap kórmegenin aıtyp, eń qasıetti degenderiniń atymen jalbaryna ant-sý ishti. Ondaı nárse eshqashan, eshqashan, eshqashan bolmaǵan!.. "O, qudireti kúshti Qudaı, osy aıtqandarym ótirik bolsa, meni aıaýsyz jazaǵa dýshar etkeısiń! Men osy bir quryp ketkir hýtordy qarǵys atqan jer dep burynnan da estip bilýshi edim. Sıqyrly zulym kúshter men jyn-periler bul hýtordy jer betinen jeti ret joıyp jibergen bolatyn! Endi ony Jazǵy meken dep jaqsy ataǵannan ne paıda? Eger sen, Bártýr, meni ezińniń kelinshegińdi, neke tósegine jatar túni óltirgiń kelse, sóıtip súıek-saıaǵymdy saýdyratyp Kolýmkıllıge qaldyrǵyń kelse, ne shara!.."

Bártýr ony qashan aıap, raıynan qaıtqansha Roza ashyna jylap, eki sózdiń basyn qurap aıtýǵa shamasy kelmeı, áldebir nárselerdi kúbirlep, keshirim surap, aıaýshylyq jasaı gór dep jalbaryndy. Áıel zatynyń erkekterge qaraǵanda áldeqaıda álsiz de názik ekenin esine alǵan Bártýr endi bir shymshym nasybaıdy tanaýyna taqap, ıiskedi de ún-túnsiz jatyp qaldy.

Olardyń neke túniniń, jazǵy túniniń túri osylaı ótti.

Olardyń bas qosyp, birlesken ómiri osylaı bastaldy.

ALTYNSHY TARAÝ

KÓRGEN TÚSTER

Kún saıyn tań boz bere ornynan turatyn Bártýr áıeliniń tátti uıqysyn buzýǵa tipti de qımaıdy... Ózi kıinip jatyp, oǵan bir qarap qoıady da ózine-ózi bylaı deıdi:

— Gúldeı jaınap jatýyn qarashy.

Bul kezde Bártýr onyń kóp nársesin keshirgen bolatyn.

Degenmen de bir nársege tań qalady. Myna uıqy qushaǵynda kúnáden pák jatqan áıeldiń basqa erkekterdi súımeýi múmkin emes, biraq bul onysyn tipti de moıyndaǵysy kelmeıdi. Ózi sonshalyqty momaqan, sonshalyqty jasqanshaq... Bártýr buryn ol týraly bylaı dep oılaıtyn: "Mine, naǵyz qyz dep osyny aıt. Óziniń ar-uıatyn ózi saqtaı biledi, erkekterdiń erkinsýine jol bermeıdi. Men oǵan úılenbeı qoımaımyn, ózime jer de satyp alamyn". Mine, endi bul oǵan úılendi, jer de satyp aldy. Odan ne shyqty? Sóıtse, basqa erkekterdi súıedi eken. Tek onysyn eshkim de bilmeıtin kórinedi. Uıyqtap jatqanda ol sonshalyqty baqytty kórinedi, al uıqysynan oıansa-aq Bártýr onyń kózqarasynan álde-bir ókinishke toly muńaıýdyń izderin baıqaı qoıady. Sondyqtan da ol qazir ózin Rozany oıatýǵa májbúr ete alǵan joq. Olar bir-birimen tipti kem sóılesedi jáne batyly baryp, biriniń betine biri qaraýdan tartyna beredi. Bular beıne bir jıyrma jyl buryn otasqan, endi birin-biri baıqaı berýden qalǵan jandar sıaqty. Úıdiń buryshynan aınalyp óte bere Bártýr úırenshikti ádeti boıynsha kúnshyǵysqa qarap turyp shoqyndy, biraq onysyna eshqandaı mán bergen joq. Terezeniń astyńǵy jaǵyndaǵy jataǵynda múlgip jatqan ıti ushyp tura kelip, onyń aıaǵyna erkeleı oraldy, qýana úrip, quıryǵyn bulǵań-bulǵań etkizip, kóńildendi. Beıne bir uzaq ýaqyt kórispeı, ábden saǵynysyp qalǵandaı. Ol Bártýrdy aınala biraz júgirip, sháýildep úrýmen boldy. Iesiniń sońynan qoranyń bir shetine deıin júgirip bardy da bir pysqyrdy, sodan soń tumsyǵyn tyǵa kók shópti ıiskeledi, aqyrynda Bártýrdy shabyndyqqa qaraı shyǵaryp saldy. Ol bul kezde pishen shabýǵa kirisken edi.

Tańǵy ýaqyt áli erte bolatyn, dene túrshiktirerlik salqyn samal esip turdy. Kóldiń beti aınadaı jarqyraıdy. Ondaǵy aralda eki aqqý uıa salyp alypty. Kógala úırekter men shúregeıler jaǵalaýǵa taıaý jerlerde shaǵyn-shaǵyn tobymen terbetile júzedi. Baryldaýyq úırekter ózderiniń uıalary jaǵalaýda bolsa da sýdyń neǵurlym tereń tusyn tańdapty. Sharýa Bártýr kejek úırekterdiń qaýyrsyndaryna qyzyǵa qarap, birneshe ret kidirdi. Shyǵys jaqtan ushyp kelgen birneshe balyqshy qus Bártýrdy kórip, onymen shýyldasa amandasqandaı boldy. Kóldiń jaǵasynda jumyrtqa basyp, balapan ashqan teńiz qarlyǵashtarynyń endigi armany — olarǵa nápaqa bolarlyqtaı qurt aýlap ákelý. Jabaıy qazdar kól jaǵalaýynda eki-ekiden mańǵazdana baıpańdaıdy. Olar qadam basqan saıyn moıyndary shóptiń boıynan kóterile kórinedi. "Qustar adamdardan áldeqaıda baqytty: óıtkeni olardyń qanaty bar. Súr ana qaz, sen maǵan qanatyńdy bere turshy!" Shúregeı úırektiń jabyrqańqy mazasyz úni áldebir yzaly shaǵymǵa toly sıaqty estiledi... Jazǵy mekenniń ıesi shalǵy oraǵyn qolǵa alyp, pishen shabýǵa qulshyna kirisip ketti.

Alǵashqyda Bártýrdyń denesi solǵyn tartyp, tula boıyn enjarlyq bıledi. Qazir osydan on-on eki jyl burynǵydaı tańerteń ózin sergek sezinýden qalyp barady. Bir kezde oǵan sharshaý degen túk emes edi. Uıqyny da, dem alýdy da eleń qylmaıtyn. Tańerteńgi asyn shabyndyqta oraǵynyń sabyna súıenip, tikesinen tik turǵan boıda iship júre beretin. Al sharshaý degenniń ne ekenin sońǵy bes jyldan beri ǵana bile bastady. Endi onyń ár kúni birese ol jerim, birese bul jerim shanshyp aýyrady dep jıi-jıi shaǵym aıtýdan bastalatyn boldy. Biraq qalaı degende de ol qazir zańdy jer ıelenýshi — jergilikti halyq jınalysynda (tıngta) tap osylaı dep jarıalandy. Endi on eki jyldan keıin ol jerdiń búkil boryshynan eń sońǵy eırıryna (tıynyna) deıin tólep qutylady. Sol kúnge deıin bul jalpy esebi otyz jyl buryn tynbaı eńbek etken bolyp shyǵady. Mine, ol qazirdiń ózinde jeke memleketiniń koroline aınalǵan, ǵajaıyp mol qaýyrsyny, saırap salǵan áni bar anaý qustardyń bári de munyń jeke óziniń qurmetti qonaqtary sıaqty. Úıde kelinshegi raqattana uıyqtap jatyr. Meıli, buǵan deıin basqa bireýlermen baılanysyp, shatasqan bolsa da ol qazir munyń óziniń, Bártýrdyń, zańdy áıeli ǵoı. Qazir bul tańerteńgi mezgilde óz oılaryn óleń joldaryna túsiredi, biraq olardy eshkimge de oqyp bermeıdi. Osy kezde onyń ıti shalshyqty balshyqtaǵy qustardy qýana qýyp, oınaq salyp júrdi. Keıde ol taýqudiret ne jylqyshy tárizdi qustardyń bireý-jarymyn ustap ta alady. Ondaı oljasyn jaǵadaǵy shalǵynǵa shyǵaryp, shoqaıyp otyrǵan boıy jep bitirip, aýzy-basyn jalanyp bolǵan soń alysqa kóz jiberip, saqtyqpen bir qarap alady da, qos qulaǵyn tige tyń tyńdaıdy. Sóıtedi de bıikteý bir tomarly tómpeshikke shyǵyp, búk túsip jatyp qalady. Kún barǵan saıyn kóterilip, kóleńke qysqara bastady. Túske qaraı aspandy bult qaptap, búkil alqapta sýyq ta ylǵaldy jel esti. Túski as ishetin ýaqyty da boldy. Jumysty óndirtip isteıtin mezgil ótip barady. Bir tań ekinshi tańǵa uqsamaıdy. Ár tań ózinshe jańa tań bolyp kórinedi. Búgin de solaı boldy. Saǵattar syrǵyp ótip jatty, qustardyń saıraǵan daýystary da sıredi, Blaýfedldiń reńki surǵylt tartyp, kúńgirttene tústi. Nesi bar kún de eresek adamǵa uqsap ózgeredi, tańerteńgi ýaqytta ol da árqashan jap-jas sıaqty kórinedi.

Bártýr tátti qıalǵa berildi. Qazir úıge barǵanda qushaq jaıa qýanyp qarsy alsa, dámdi kofege qandyrsa... Múmkin munyń jarqyraǵan kún men qońyrqaı tartqan taý jotasy týraly óleń joldaryn tyńdaǵysy keletin de shyǵar... Biraq kelinshegi onsha zaýyqty emes eken. Bálkim, syrqattanyp qalǵan bolar, áıteýir óleń tyńdap, raqat taba qoıatyndaı kóńil kúıi bolmaı shyqty. Onyń ústine, onyń poezıa týraly túsinigi de ońyp turǵan joq edi.

Bártýr oǵan jazdyń jaıdary, shýaqty kúnderinde kıip júrýge jarasatyn jap-jaqsy túrli-tústi gúldi kóılek satyp alyp bergen edi. Biraq Roza qas qylǵandaı, ol kóılekti kımeıdi, baıaǵy Redsmırıde júrgende sıyr saýýǵa barǵanda kıetin kónetoz kenep kóılegin nemese júnnen toqylǵan, biraq eskirip toza bastaǵan beldemshe kóılegi men jamaý-jamaý keýdeshesin ústinen tastamaıdy. Qashan kórseń de syrqattanady da júredi. Keıde basy aınalyp, kózi qaraýytyp, qulap qala jazdaıdy, júregi aınyp, qusqysy keledi. Bular, erli-zaıypty ekeýi, tańerteń ádette tátti qara kofeni qara bıdaıdyń nanymen qosa uryp alady. Buryn Roza pishendi kózdi ashyp-jumǵansha tez jınaıtyn, jalpy alǵanda, ol qaı jumysty bolsa da tyndyrymdy atqaratyn. Endi, tyrmanyń sabyna súıenip, uzaq-uzaq turyp alatyndy shyǵardy.

— Túriń nege bozaryp ketti? — dedi Bártýr.

Ol úndegen joq.

— Jany bar adamdaı jyldamyraq qımyldasań qaıtedi? — dedi Bártýr.

Taǵy da ún-tún joq. Ernin tistenip turyp aldy. Erteńgi as isherden bir saǵat buryn ol balyq pisirip ákelý úshin úıge ketken Keıde onyń plıtaly peshtiń otyn tutata almaı qalatyn kezderi de bolatyn. Ondaıda shabyndyqtaǵy kúıeýine muzdaǵan balyq, sýyq kofe, qara bıdaıdyń nanyn ákeletin.

— Sol bir qudaı atqyr qantty únemdegendi sen qashan úırenesiń osy? — dep mińgir-mińgir etti. Ol ádette tátti ataýlyny unatpaıtynyn aıtýmen bolatyn.

Tamaqtanyp bolǵan soń ol ózenniń jaǵasyna baryp dem alý úshin birneshe mınót jatty. Roza kók shóptiń ústine otyryp alyp, áldebir tereń oıdyń ústinde múk julýmen boldy.

Jeksenbi kúnderi Bártýr taýǵa shyǵyp arsha butaqtaryn alyp qaıtatyn nemese óristegi jaıylyp júrgen qoılaryn kórip súısinip, raqattanyp kelý úshin keń dalaǵa tartyp ketetin. Ol ár qoıyn jeke-jeke túgendeıtin, olardyń tuqymy qandaı, jasy qanshada -bárin-bárin biletin malsaq edi. Ol sonymen qatar shatqalǵa úlken tastardy qulatýdan zor lázzat alatyn.

Áıeli ózenniń tómengi tabaldyryqshasynda kir jýyp otyratyn kezekti bir jeksenbi kúni Bártýr kópke deıin kelmedi. Biraq úıge qýanyshy qoınyna syımaı, máz-meıram bolyp oraldy. Ol óziniń júregi jarylǵansha qýanyp kelýiniń sebebi ne ekenin áıelinen ádeıi surady. Sóıtse ol óziniń Aqmúıiz atalatyn saýlyǵynyń ózenniń ońtústik jaǵynda adamnyń áýesi keletin jas qozysyn ertip júrgenin kóripti!

Kúzge qaraı sol qozy otyz fýnt salmaq tartpasa murnymdy kesip bereıin!

Biraq áıeli buǵan qýanyp, máz bola qoıǵan joq. Barynsha nemquraılylyq minez tanytty.

— Shirkin, Gýdmýndýrdyń qoıynyń tuqymy-aı! — dedi Bártýr, qýanyshyn basa almaı.

— Olar jer-kókke turaqtamaı, keń dalany eshqandaı mán-maǵynasyz kezip ketetin qańǵybas qoılar emes. Ózderine qajetti qanaǵat eterlik shúıgin shópti tapqan jerinen ketpeı, bir orynda jaıyla beredi. Óte aqyldy mal Men endi bul tuqymnyń qoshqaryn kóptep ósiretin bolamyn.

— Iá, ıá, — dedi áıeli. — Munyń ózi saǵan ábden laıyq, uqsas tuqym eken.

— Bul sózińe túsinbedim, — dedi Bártýr.

— Iá, bul tuqym jaqsy eken degenim ǵoı, — dep jaltara jaýap kaıtardy áıeli.

Roza kúıeýiniń qýanyshyn shyn yqylasymen bólise qoımady — óıtkeni onyń oılaǵan isine sonshalyqty enjar nemkettilikpen qarady da, áldebir oıǵa shomýdan tanbady.

— Bártýr, — dedi áıeli biraz únsizdikten soń. — Meniń et jegim keledi, etti ábden saǵyndym.

— Eti nesi? — dep surady Bártýr tań qalǵan keıippen. Jazdyń ortasynda qaıdaǵy et?

— Qoılardy kórgen saıyn etti ańsap, silekeıim shubyryp qoıa beredi.

— Silekeıim shubyrady? — dep qaıtalap surady Bártýr. — Múmkin, seniń tamaǵyń aýyryp júrgen shyǵar?

— Myna bir tuzǵa qaqtalǵan tisti balyqty ıt ekesh ıt te jemeıdi.

— Qymbattym, sen aqylyń aýysqannan saýmysyń ózi?

— Redsmırıde biz aptasyna eki ret et jeıtinbiz.

— Sen maǵan budan bylaı sol bir tiske kiretin jylqy eti týraly aıtýshy bolma!

— Bizge jeksenbi saıyn qoı etin beretin, tipti jazda da bere beretin! Al jylqy eti eń tamasha et qoı.

— Onda, senderde, júmysshylar úshin kári-qurtań aryq qoılar men kóterem jylqylar ǵana soıylady. Olardyń eti bastarynda erki joq, ne berse, sony jeıtin táýeldi adamdarǵa beriledi.

— Sonda basqa qandaı et bar?

— Óz erki ózindegi táýelsiz adamdardyń balyqty da qanaǵat etýine ábden bolady. Táýelsiz derbestik degenimiz eń qasıetti nárse!

— Al meniń túsime qan aralas pisirilgen ósip kiredi. Men ony qazannan ystyq kúıinde alyp, qolymmen ustap kóremin, maıly sorpasy sorǵalap, silekeıimdi shubyrtady... Keıde ol qan aralas pisirilgen ókpe-baýyr, ishek-qaryn shujyǵy bolyp ta kórinedi... O, Iısýs, óziń qoldaı gór!

— Bul túsiń aýa raıynyń buzylatynyna kóringen eken, — dep jorydy Bártýr. — Maıly sorpa kórseń, kúnniń kózi ashylatyn bolar. Bálkim, qazirgi qolaıly aýa raıy uzaǵyraq saqtalar. Bul degeniń mal azyǵyn molyraq daıyndap alýymyz úshin jaqsy ǵoı.

— Meniń túsime sondaı-aq sút kirip júr.

— Sút? Jaz ortasynda sút kirgeni qalaı? Qudaı uryp, qar jaýyp júrmesin, áıteýir?

Bártýr sońǵy tústi basqasha jorý múlde múmkin emes dep bildi.

— Men ózimdi Redsmırıde júr ekenmin-aý deımin. Qoımada sútti seperatordan ótkizip jatyrmyn. Onyń bir shúmeginen maıy alynǵan sút, ekinshi shúmeginen kilegeı qaımaq quıylady. Ara-tura kilegeı qaımaq meniń aýzyma da quıylatyn sıaqty.

— Qaıdaǵy joqty qaıdan esińe alasyń da otyrasyń osy? Munyń bári de túkke turmaıtyn bos myljyń ǵana, — dedi Bártýr. Ol endi Rozanyń kórgen tústerine eshqandaı mán bermeýge uıǵardy.

— Men tapa-tal túste uıqysyz otyrǵan kezimde de sútti oıymnan shyǵara almaımyn. Tipti shabyndyqqa kelip, pishen jınap júrgende de sút esimnen shyqpaıdy. Etti de ańsaımyn.

Bártýr biraz oılanyp qaldy da aqyrynda bylaı dedi:

— Qymbatty Roza, men seniń júregiń aýyra ma dep qorqamyn.

— Bártýr, sen mynany aıtshy, bizdiń óz menshigimizde sıyr ustaıtyn kúnimiz bola ma ózi? — dedi sózin odan ári jalǵastyra túsken áıeli.

— Sıyr deımisiń? — dep pysyqtap surady bir túrli tań qalǵan Bártýr. — Sıyr, á?

— Iá, sıyr, — dep qasarysa ádeıi qaıtalady Roza.

— Seniń júregińniń aýyra bastaǵanyna endi meniń eshqandaı da kúmánim qalmady, — dedi Bártýr. — Meniń marqum sheshemniń de osyndaı ádeti bar bolatyn. Qaıdaǵy bir adam tań qalarlyq tilekterin baıandaıtyn, — sodan áldebir daýystardyń estilgenin aıtatyn. Sodan biz ony áýeli táýipke kórsettik, odan kómek bolmaǵan soń dárigerge alyp bardyq. Eger seniń myna qasiretińniń beti qaıtar bolmasa, onda maǵan ashyq aıt — keshigip qalmaı turǵanda Fınsende áldebir qýaty kúshti dári tamshylary tabylsa, alyp keleıin.

Maǵan eshqandaı qýaty kúshti dári tamshylarynyń keregi joq. Sıyr satyp áper.

— Omy jaıatyn jaıylym qaıda? Osy bir saıtan alǵyr shaǵyn tóbeshikten qansha pishen shaýyp alýǵa bolatynyn óziń de kórip-bilip, shamalap júrsiń ǵoı dep oılaımyn. Pishen shabýǵa bara jatqanda janynan kúnde ótip, kúnde kórip júrgen jap-jalańash tómpeshikterdiń jaǵdaıyn jaqsy bilesiń ǵoı. Sonda biz sıyrdy asyraıtyn pishendi qaıdan shaýyp almaqpyz?

— Ózenniń eki jaǵasynda kókoraı shalǵyn qıaq kóp qoı.

— Ony kim shabady? Kim tasıdy? Úıge qalaı jetkizemiz? Seniń oıyńsha, biz baı adamdarmyz ba? Biz bar bolǵany kedeı sharýalarmyz. Hýtorǵa ıe bolǵanymyz da bıyl ǵana. Al sıyr satyp alýǵa aqshany qaıdan tappaqpyz? Seniń esiń durys pa ózi?

— Men seni óz erki ózindegi koról dep oılap edim, — dedi Roza.

— Bizde tuzdalǵan balyq jetkilikti emes pe osy? Ózimizge ózimizdiń qoja ekenimiz ras. Biraq óz hýtorymyzǵa jaıǵasqanymyz da jańa ǵana. Biz Mırıdegi sıaqty borsyp ketken, ıistenip buzyla bastaǵan balyq jemeımiz. Tuzǵa qaqtalǵan hosh ıisti tisti balyq jeımiz ǵoı. Syrttan satyp ákelgen kartobymyzdyń taýsylǵany da taıaýda ǵana. Qudaıǵa shúkir, nan jetedi. Qant ta jetip artylady. Al eger qara bıdaıdyń unynan pisirgen juqpa nanyń kógerińkirep ketse, oǵan ózin kinálisiń. Ony saqtaı bermeı arakidik jep turý kerek edi. Sonda kógermegen bolar edi. Juqpa nan — syrttan tasyp ákelinetin pisken taǵam ǵoı, qymbattym-aý. Baıqaý kerek ony.

— Kókoraı shalǵynnan shabylǵan qıaqty úıge tasyp jetkizý úshin meniń ákem úsh aryq atyn bere turatynyna men kámil senimdimin.

— Meniń alaqan jaıyp, eshkimnen eshnárse de suraǵym kelmeıdi. Eger asa qıyn jaǵdaıda bireýden bir nárse suraı qalsam, onyń aqysyn qolma-qol naqty ári tolyq tólegendi unatamyn, — dedi Bártýr. — Osy áńgimeni doǵaraıyqshy! Kedeı sharýanyń qaıdaǵy bir sıyrdy armandap, myljyńdaı berýi — bos qıal ǵana. Bizdiń negizgi sharýamyz — qoı ósirý, sol qoıdyń arqasynda tabys taýyp, baıyp shyǵý! Budan bylaı aqylǵa qonbaıtyn dalbasa sózdi tyńdaǵym da kelmeıdi! Jetedi endi!

— Eger men náresteli bolsam she?

— Menen týǵan bala bolsa, emshek sútimen qorektenýdi qanaǵat etedi. Meni alǵashqy bir jyl boıy balyq sorpasyn, sondaı-aq balyq maıyn emizikpen berip-aq asyrapty. Eshteńesi de joq — adam qataryna qosylyp ketippin.

Roza kúıeýiniń betine shoshyna qarady. Sóıtti de aıaq astynan ózgerip shyǵa keldi, óz aıtqandaryna ózi yńǵaısyzdandy. Al Bártýr odan beıne bir keshirim suraǵandaı bolyp, bylaı dedi:

— Óziń de kórip otyrsyń ǵoı. Áýeli eń basty isimizdi tyndyrýymyz — hýtor úshin tóleýge tıisti qaryzdarymyzdy tolyq óteýimiz qajet. Bıylǵy alynatyn qozylardyń jartysynan kóbin myna jerdiń ótemi retinde starosta alyp qoıady. Sondyqtan da aı-shaı joq qaryzǵa belshemizden bata berýimizge, qaıdaǵy bir sıyr úshin qoıymyzdy soıyp satýymyzǵa tipti de bolmaıdy. Aldaǵy jyldan bastap men ózimniń súıiktim úshin shaǵyn baqsha egetin bolamyn.

Osylaı dedi de Bártýr atynyń arqasynan qaqqandaı etip áıeliniń ıyǵynan qaıta-qaıta qaǵyp qoıdy.

JETİNSHİ TARAÝ

JÚREK AÝRÝY

Rozanyń densaýlyǵy barǵan saıyn nasharlaı berdi. Sóıtip Bártýr Fınsennen dári alýdy uıǵardy. Roza ony kún saıyn tuzǵa qaqtalǵan sýyq balyqpen jáne qara bıdaıdyń unynan pisirilgen nanmen tamaqtandyryp júrdi, al ózine arnap qoıý suly botqa ázirleıtin boldy. Bólme ishin tútin qaptap ketti — óıtkeni otyn jóndi keptirilmegen edi. Bártýr balyqty súıegi men qyltanaǵynan tazartyp, ár bóligin bir-biriniń ústine muqıat qabattap qoıyp, nanmen qosa soǵyp otyrdy. Onysy beıne bir býterbrod bolyp shyqty. Jegen saıyn kóziniń astymen áıeline qarap qoıady. Roza budan bir jyl buryn shekesi torsyqtaı qyzyl shyraıly qyz edi, ár kesh saıyn jýynyp-shaıynyp, sándenip shyǵa keletin, áldebir nársege qyzyǵyp kóńildense, syńǵyrlaǵan kúlkisi estiletin. Al qazir ol turmysqa shyqqan áıel. Buryn sıyr saýǵanda kıetin kónetoz kenep kóılegin tastamaıdy. Júzi júdeý, bop-boz, betiniń qyzyly qashqan, janary da solǵyn, symbatty tulǵasy da buzylyp, bir túrli tolysyp, jalpaıyp barady. Keshe ǵana jaınap turǵan gúl, nege ekeni belgisiz, tym tez solyp úlgeripti. Al, bularda ne qajettiń bári de — balyq ta, nan da, botqa da jetkilikti edi, kartop pen juqpa nannyń taýsylǵanyna da kóp bolǵan joq. Juqpa nan syrttan ákelinetin taǵam ǵoı. Sonda buǵan ne bolǵan? Álde áıteýir bireýdi saǵynyp, sarǵaıyp bara jatqan bolar? — dedi Bártýr, ózine-ózi ishteı til qatqandaı bolyp; meıli, estise estı bersin, bul odan qoryqpaıdy. Bir nárse ábden belgili edi: Rozanyń ony unatpaı, súıkimsiz kóretini sonsha, tipti onyń kózi uıqyǵa ketkenshe tósekke jatpaıtyn, al eger ol osy kezde oıanyp ketse, odam teris aınalyp, ún-túnsiz jatyp alatyn. Eger ol munyń qulaǵyna áldebir nárseni sybyrlap aıta bastasa, estimegen adam bolyp, beıne bir máıit sıaqty qımylsyz jata beretin. Bártýr osynyń bárinen qatty mazasyzdanatyn. Ony qınaıtyn jáne bir nárse erkektik álsizdigi bolatyn. Ol ózin-ózi ábden qaljyrap, sharshaǵan adam retinde sezinetin, ózine-ózi renjip, ishteı balaǵat sózder aıtýmen jatatyn: óz ómiriniń eń jaqsy on segiz jylyn starosta men onyń otbasyna qyzmet etýmen qor qylyp ótkizgenine ólerdeı ókinetin. Al endi, mine, ólip-talyp, táýelsiz derbes jan boldym ba degende qudaı qosqan qosaǵynyń qyzyǵyn kórip, lázzat alyp, erli-zaıyptylardyń baqytyna bólene almaǵanyna ishi ýdaı ashıdy. Sóıtip júrgen Bártýrdyń túsine búgin túnde qutyrǵan sıyr kirse bolar ma! Ol baıaǵy bala kezindegisi sıaqty qatty qorqyp ketti. Oıana kele uıqyly kózin ashpaı jatyp: "Sıyr satyp alǵannan góri ólgenim áldeqaıda artyq!" dep kúbirleı berdi. Sodan beri kún saıyn tańerteń eski ádeti boıynsha duǵa oqyp shoqynǵan kezde: "Qudaı-ákeniń, onyń ulynyń, qasıetti rýhtyń atymen ant etemin! Sıyr satyp alǵansha, ólgenim jaqsy! Máńgi-baqı solaı bolǵaı, ámın!" deıtin boldy.

Áıeli botqa pisirip otyryp, plıtaly peshtegi qazannyń astyna qurǵaq shópshekti ústi-ústine salýmen boldy. Ol sytyrlap baryp, laýlap jandy da úıdi barǵan saıyn tútin qaptaı bastady.

— Qymbattym-aý, qurǵaq shópshekti az-azdap jaqsańshy, — dedi Bártýr.

Onyń sózine qulaq qoıǵan Roza bolǵan joq, qaıta qurǵaq shópshekti odan saıyn kóbirek jaqty.

— Meıli, óz erkiń bilsin, qymbattym. Shópshekti teretin de, jaǵatyn da óziń...

Kóp uzamaı botqa pisti. Roza ózine tostaǵandy lyq toltyra salyp aldy. Munsha botqany qalaı jep taýysa alady? Shynymen-aq jep qoıa ma? Roza tátti muz qant toly jáshikke qolyn suǵyp jiberip, bir kesek úlken qantty aldy da botqamen qosyp jep qoıdy. Bártýr oǵan kóziniń qıyǵymen jaqtyrmaı qarap, qant pen botqany qalaı qosyp jegenine tań qalyp otyrdy. Munysy muz qantty qımaı, qyzǵanǵandyǵynan emes, qaıta, kerisinshe, áıeliniń munyń ózi ósirgen sulynyń botqasyn muz qant qosyp jep qoıǵanyn birtúrli maqtanysh etkendikten edi. Biraq Roza qazanǵa ekinshi ret jaqyndap taǵy bir tostaq botqany toltyra salyp alyp, muz qant qosyp jeı bastaǵanda Bártýrdyń eki kózi sharasynan shyǵa abyrjyp, ne isterin bilmeı, shoshyp ketti. Úıme-tókpe eki tostaq botqany jep qoıý ońaı ma? Onyń ústine áıel adam jep qoısa she! Jaı ózin emes, qant qosyp jegenin qaıtersiń! Ol ol ma, taǵy da qant jegisi bar! Bártýrdy óz áıeliniń júrek aýrýynan paıda bolǵan myna shekten tys qasarysqan qylyǵy bárinen de kúshti tań qaldyryp, túńiltti. Keshe ǵana ol et jep, sút ishkisi keletinin aıtyp edi, endi búgin eki tostaq tola botqany muz qantpen qosa qylǵytty, erteńgi kúni ol, bálkim, pildiń etin jegim keledi deıtin shyǵar? Biraq Bártýr áıeline eshnárse deı qoıǵan joq. Tek ne isterin bilmeı, daǵdarysty qıyn jaǵdaıǵa dýshar bolǵan kezdegi úırenshikti ádetine basyp, ózi týraly kúrdeli qıyn uıqaspen jazylǵan óz óleńderin oqýǵa kiristi. Ol óleńniń orta tusyndaǵy ishki uıqasqa ekpin túsire ándetip oqydy. bul onyń jan dúnıesiniń monology bolatyn. Keshki astan keıin Roza óziniń birneshe jup kir shulyqtaryn alyp, ózenge baryp jýyp kelmek boldy. Bártýr uıyqtaýǵa jatyp qaldy.

Ol tańerteń uıqysynan oıanǵanda onyń janynda Roza joq bolyp shyqty. Mundaı jaǵdaı buryn eshqashan kezdesken emes edi. Bártýr tez kıine salyp, syrtqa shyqty da eńiske qaraı júgire jóneldi.

Ol hýtordyń aldyndaǵy alańǵa baryp, bar daýsymen "Roza!" dep aıqaı saldy. Sodan soń búkil hýtordy aınala júgirdi, taý jaqqa qarap, taǵy da: "Roza!" dep aıqaılady. Biraq osy bir ádemi attyń jańǵyryǵy da estilmedi.

Kún uıasynan shyǵyp, kóterile berdi. Jer betindegi uzyn-uzyn kóleńkeler shaǵyn hýtordyń ózin berik bekiniske aınaldyryp jibergendeı boldy. Biraq batys jaq áli kúńgirt tartyp turdy. Jaz aıaqtalyp kele jatqan kez edi, qustar ózderiniń eń tátti saıraǵan sazdaryn taýsyp bitken tárizdi. Olar ýaqyttyń ózgergenin endi ǵana túsingendeı-aq ári qysqa, ári asyǵys ysqyrǵandaı bolady.

— Tıtla! — Bártýr endi ıtin izdep daýystady. Ittiń de úni estilmedi... Úı irgesindegi kúrke jataǵynda da joq bolyp shyqty. Shamasy, ıti de opasyzdyq jasap ketken-aý. Qyrsyq qalaı shalady deriń bar ma?! Biraq oǵan beriler Bártýr joq. Ol qos judyryǵyn qatty túıip alyp, birese áıelin, birese ıtin izdep, daýystap shaqyrýmen boldy,

— Eger meni baltalap, kesip, bólshektep tastasa da qıyndyqqa moıymaımyn da, berilmeımin de! Roza! Tıtla! Qaıdasyńdar túge? Meıli meni keskilep, borshalap tastasa da moıyta almaıdy. Men bárine de shydaımyn! dep kúbirleýden tanbady.

Aqyry ıtiniń daýysy estildi-aý áıteýir! Ol Tıtla batys jaqtan, sonaý asýdan beri qaraı júgirip keledi eken. Bártýr jan ushyra qarsy umtyldy.

Roza qaıda? — dep surady ol ıtinen.

Ittiń ústi-basy adam kórgisiz bylǵanysh edi, eki ókpesinen entigip, demin zorǵa alady, tili salaqtap ketipti. Sonda da bolsa ol ıesiniń keýdesine sekire umtylyp, ashyq aýzy men tup-týra onyń betin jalap úlgerdi de keıin burylyp, batys jaqqa qaraı júgire jóneldi, balshyqty, shalshyqty jerlermen tóteleı tartty, Bártýr onyń sońynan qalmaı, ilgeri umtyldy. It oqtyn-oqtyn kidirip, ıesin kútip alýmen boldy. Iesi qýyp jetken boıda taǵy da júgire jóneledi. Aqyldy ıt dep osyny aıt! Kúnniń betin bult jaba bastady da salqyn lep esti — jańbyr jaýyp ketetin túri bar. Tıtla jol bastap, ilgeri umtyla berdi, al Bártýr onyń sońynan qarǵy baýynan jetelegen ıt sıaqty qalyspaı erip otyrdy. Olar asýǵa jetip, Gýnverdiń molasyna jaqyndaǵanda ǵana toqtady.

Ittiń ıisshil qabileti kúshti bolyp shyqty. Anadaı jerde Gýnverdiń molasynyń tap túbinde Bártýrdyń áıeli uıyqtap jatyr eken. Ústinde — kónetoz kenep kóılegi, basynda — sharshy oramaly bar, eki tizesine deıin balshyqqa bylǵanypty, shulyqtary osy asýda ólip jatqan jerinen tabylǵan qańǵybas áıeldiki sıaqty aıaǵynyń basyna túsip ketken, bir túıinshekti jastanyp alypty. Bártýr ony oıatýǵa kiristi. Roza shoshyp ketip, asyp-sasqanynan jan-jaǵyna alaqtap qaraı berdi, denesi tońyp, dip-dip etedi, tisi tisine tımeı, tynymsyz saqyldaıdy. Bártýr onymen sóılespek bolyp edi, biraq ol buǵan jaýap qatqan joq. Ornynan turýǵa áreket jasap kórip edi, kóterile almady. Muny bul jerge túsinde shynymen-aq sıqyrly zulym kúshterdiń jetektep jetkizgeni me?!

— Roza, saǵan ne boldy ózi? Sen qaıda barmaqshy bolyp ediń?

— Joǵal ármen, kórinbe kózime!

— Sen munda túsińde kelip júrsiń be? Qalaı boldy ózi? — dep surady Bártýr.

— Meniń mazamdy ala bermeı, jaıyma qaldyr!

— Seni bireýler súırep ákep tastaǵannan saýmysyń?

Bártýr joqqa senýdi ıttiń etinen de jek kórse de tap osy joly myna oqıǵada sıqyrly zulym kúshterdiń belgili bir rol atqarǵanyna ılanýǵa beıim edi. Ol Rozany tik kóterip turǵyzdy da aıaǵynyń basyna túsip ketken shulyqtaryn joǵary kóterip, jóndep qoıdy. Roza sýyqqa tońyp dir-dir etip, zorǵa degende til qatty. Ábden qaljyraǵandyqtan aıaǵyn táltirektep áreń basty. Bártýr ony soqpaq jolǵa deıin qoltyǵynan súıep ákeldi.

— Aıaǵyńdy nyq basyp kórshi, Roza, janym meniń, — dedi ol.

Sondaǵy Rozanyń zorǵa aıtqan sózi mynaý boldy:

— Men sútti sonshalyqty ańsaımyn!

— Iá, — dedi Bártýr. — Bul seniń dertińniń saldary ǵoı.

Sóıtse bul onyń Ýtıredsmırıge baryp sút satyp ákelmek,

sondaı-aq jolshybaı reti kelgen sátti paıdalanyp Gýnverge degen boryshyn óteı ketpek bolyp shyqqan beti eken.

Iaǵnı, ony munda súırep ákelgen qaıdaǵy bir sıqyrly zulym kúshter emes, onyń esesine júregine jabysqan mahabbat dertiniń zulym kúshteri bolǵany ǵoı. Kórdiń be sút ishkisi kele qalǵanyn! Bártýr óziniń munshalyqty qorlanýdy estigisi de kelmeıtin: Jazǵy meken ıesiniń bóten hýtorǵa tostaǵyn alyp baryp, qaıdaǵy bir qaıyrshydaı sút surap júrgeni sumdyq qoı!

— Meniń alaqan jaıyp, qaıyrshy bolý tipti de oıymda bolǵan joq, — dedi Roza.

— Mynaý ne qylǵan túıinshek? — dep surady Bártýr.

Roza túıinshekti jalma-jan julyp aldy da, qoltyǵynyń astyna tyǵa qoıdy. Beıne bir Bártýr ony tartyp alatyndaı kórdi.

— Bul meniń ózimdiki, — dedi ol.

Bártýr onyń ne nárse ekenin kórsetýdi talap etti. Sóıtse ol Rozanyń tórkininen ala kelgen Kodla degen saýlyqtyń azyn-aýlaq júni bolyp shyqty. Kodla Rozanyń osy sharýashylyqqa qosqan óz úlesi, baýyr basqan birden-bir básiresi edi. Ony jıyrma jyl ómiriniń ishinde qojaıynnyń úıiniń otymen kirip, kúlimen shyǵyp júrgendegi asa aýyr eńbegi úshin alǵan, taban aqy, mańdaı terimen tapqan tabysy bolatyn. Kodla — kúndiz kúlki, túnde uıqy kórmeı júrgen qıyn kezeńniń kýásindeı jeke menshigi. Roza keshe úıden shyqqanda Ýtıredsmırıdegi óziniń burynǵy bıleýshisi bas báıbishege osy júndi bir bótelke sútke aıyrbastap alýdy usynbaq oıda bolatyn. Biraq asýǵa jete bere ábden qaljyrap qulaǵan edi. Onyń aıaqtarynan ál ketip qalatyn ádeti burynnan bar-tyn. Sóıtip ol Gýnverdiń molasyna bir tas aparyp qosqan boıda uıyqtap ketken.

— Kelesi jazda biz alty-jeti saýlyqty iriktep alyp, sútin saýatyn bolamyz.

Ábden tońyp, onyń ústine esinen tana qaljyraǵan áıeldiń jaǵdaıy óte nashar edi. Onyń júregi qatty aınyp, jol boıy qaıta-qaıta qusty. Bártýr onyń basyn súıep, demeýmen boldy. Qas qylǵandaı, jańbyr jaýdy: alǵashqyda iri-iri sırek tamshylar túsip turǵanymen, keıin jıilep ketti. Rozada endi eshqandaı ál-dármen qalmady. Onyń ústine, jańbyr da shelektep quıyp berdi. Bártýr ony shalshyqtan da, shalshyqty balshyqtan da qos qoldap kóterip alyp ótti.

— Myna Qudaıdyń kúni qutyrynǵanyn qashan qoıar eken? — dedi Bártýr. — Aspan ashylyp, kúnniń kózi kórinse ǵoı, shirkin! Al, Qudaı onyń betin aýlaq qylsyn, eger teńiz jaqtan jel turyp, nóser jańbyr ala kelse, onda shydap kór káne!

Keıde aýa raıynyń bir kúngi qolaısyzdyǵynan birneshe kúngi eńbegiń esh ketedi. Aýa raıynyń qyńyraıǵan qubylmaly qyrsyq minezin aldyn-ala boljap bilý tipti de ońaı emes. Beıne bir ózindik sıpaty bar dúnıejúzilik soǵys júrip jatqan sıaqtanady: Bártýr sol maıdandaǵy qolbasshylardyń biri tárizdi: onyń qol astyndaǵy kip-kishkentaı armıa oǵan adaldyǵymen berile baǵynady. Biraq dúnıejúzilik surapyl ǵalamat soǵystar jaqsy tanys eń kishkentaı sol armıa azyq-túlikke sonshama zárý — onda ne sút, ne ýaqytymen pisip turǵan dámdi taǵam joq.

Olar, eń bolmasa, ólip-talyp tapqan pishenin de maıaǵa salyp úlgere almady. Qyrsyqqanda taǵy da nóser jańbyr tónip kele jatyr.

* * *

Aýa raıynyń osyndaı qolaısyz kúnderiniń birinde Roza kól mańyndaǵy shabylǵan pishendi tyrmalap jınap júr edi. Ózenniń shop qalyń ósken, laıy men batpaǵy mol bir tarmaǵynda áldebir jandy nárseniń ıreń qaǵyp, júzip bara jatqanyn baıqap qaldy. Ol álgi jyljı júzip bara jatqan jandy maqulyqty qolyndaǵy tyrmanyń sabymen bar kúshin jumsap, qoıyp kep qalyp edi, uzyndyǵy bir shyntaq keletin úlken bir jylan balyqty uryp aldy. Ony tyrmanyń júzine iliktirip kótere laqtyryp edi, óziniń tóbesinen asyp baryp, tý syrtyndaǵy anadaı jerde shabylǵan pishenniń ústine top ete tústi. Beıne bir úlken, alyp qurt sıaqty ıreleńdep, bulqynyp jatty. Rozanyń boıynda áldebir ańshylyq túısik paıda bola ketti. Jylan balyqtyń qurǵaqqa qulaǵandaǵy jaǵdaıy máz emes edi. Roza ony bas salyp ustap alyp, jep qoıýǵa bel býdy. Biraq Bártýrdan ımenip, azdap qorqaqtap turdy.

Óıtkeni ol mynadaı jylan balyqty jemek bolǵany úshin muny jer-jebirine jete balaǵattap, soǵýdan taıynbaıdy. Degenmen ol qaltaǵa salyp júretin pyshaǵyn sýyryp, balyqqa bas saldy. Biraq ol munyń qolynan sýsyp, qaıta-qaıta taıyp shyǵyp kete berdi, tipti bir ret munyń bilegine oralyp qalyp, záresin ushyrdy. Degenmen de Roza ony aqyry eki bólip kesti. Endi onyń qolynda eki jylan balyq turǵandaı boldy. Onyń ekeýi eki jaqqa qaraı qashyp, áýrege saldy. Olardy ustap alýdyń ózi qıynǵa soqty. Aqyrynda Roza basyndaǵy sharshy oramalyn ala salyp, balyqtyń eki bóligin de soǵan muqıat orap, bir tómpeshiktiń ústine tastaı saldy. Oramal shorshyǵan balyqtyń bulqynysymen keshke deıin bulk-bulk etip qozǵalyp jatty. Al Roza keshki as ázirleý úshin úıge ketýge jınalyp, qaıta kelgende oramalǵa oraýly túıinshek manaǵy tómpeshiktiń túbinde jatyr eken.

— Jarqynym-aý, qurǵaq shópshekti mynadaı jerkenishti bálege bola shashyp-tógip jaǵa bergendi qoısańshy! — dedi Bártýr. Sóıtti de munyń óziniń oıynsha, júregi aýyratyn áıeline aıanyshty qamqorlyqpen bir qarap qoıdy. Jylan balyqtyń bólshekteri kástról-qazannyń ishinde áli de búktetile buralyp, qımyldap jatty. Olar qashan qaınap, pisip qalǵansha osyndaı kúı keshti. Bir kezde Roza olardy qazannan súzip aldy da Bártýrǵa:

— Balyqpen qalaısyń? Jeısiń be? — dedi.

— Joǵal ármen saıtan alǵyrdy! Qaıdaǵy bir qurtty jep, ne kórinipti maǵan! Seniń jegeli otyrǵanyń sýda júzetin qurt qoı.

— Jemeseń, jemeı-aq qoı. Toıǵanymsha ózim jeýime jaqsy, — dep jaýap qatqan Roza jylan balyqty súısine jeýge kiristi. Al kúıeýi oǵan jerkenishpen qaraýmen boldy, Rozanyń osyndaı jerkenishti maqulyqtyń etin qylǵyta jeýge qalaı tábeti tartatynyn túsinbeı dal boldy. Al Roza jylan balyqty túgel jep, taýysyp qoıdy.

— Meniń oıymsha, jańaǵy jegeniń elektrli jylan balyq bolýy kerek. Sonda ol da teńizdegi áldebir qubyjyq maqulyqtyń biri. Al sen ony jerkenbeı jep qoıdyń.

— Iá, jep qoıdym! — dedi de, áıeli endi onyń sorpasyn soraptap ishe bastady.

— Úıde kádimgi iship-jemniń túr-túri tolyp turǵanda meniń áıelim qaıdaǵy bir qubyjyq maqulyqtyń túkke turǵysyz jaman etin jeıdi-aý dep tipti de oılanbappyn ǵoı.

— Al eger túkke turǵysyz jaman etke keletin bolsaq, ol eń aldymen seniń irip-shirip buzyla bastaǵan tisti balyqtaryń. Sen bolsań, meni búkil jaz boıy sonymen ǵana uıalmaı tamaqtandyryp kelesiń, — dedi Roza.

Bártýr túngi uıqyǵa keter aldynda júregi aýrý áıelimen aıtysyp-tartysyp, daý-damaı týǵyzbaı-aq qoıýdy uıǵardy. Ol emin-erkin sheshinip, o jer bu jerin qasynyp boldy da, kúbir-kúbir etip Jaıaý Hrolv batyr men Grımýr Teńiz Troli týraly rım* óleńderin oqýǵa kiristi.

SEGİZİNSHİ TARAÝ

AŃYZAQ JEL

Jańbyr basyldy, biraq soltústikten qutyrynǵan jel soqty. Aýa raıy qurǵady. Qansha qurǵady degenmen odan kelgen ıneniń jasýyndaı da paıda bolmady! Jel qushaǵyndaǵy pishendi julyp áketip, jan-jaqqa ushyra berdi. Bir bóligi áli orylmaǵan shabyndyqqa shashylsa, endi bir bóligi sýǵa túsip jatty. Úsh apta boıy tynym tappaı etken qajyrly eńbektiń teń jartysy bosqa ketti. Bártýr men Roza shashylǵan pishendi úsh kún boıy jınaýmen boldy, kishkentaı shómelelerge saldy. Sodan keıin jel basylǵandaı edi, qara bult qaıtadan úıirile bastady. Jazdyń eń qolaıly jaqsy kúnderi osymen ótip bitti. Endi myna kún buzylyp ketpeı turyp, qalǵan pishendi qaıtkende de túgeldeı qora basyna jetkizip alý kerek. Otbasyndaǵy aıaq-tabaqpen ǵana aınalysyp, qarynnyń qamyn oılaıtyn kez emes, uıqyny da umyta túrý kerek — tabıǵattyń surapyl kúshiniń aldyn alyp, ony aldap ketý sonda ǵana qoldan keledi. Barlyq kúsh-qaıratty qajymaı-talmaı jumsap qalý qajet. Munyń ózi — Jazǵy mekenniń ıesi Bártýr úshin azattyq jolyndaǵy naǵyz janqıarlyq kúres. Áne-mine degenshe kesh boldy. Qalaı degenmen de jaz aıaqtalyp, kúnniń qysqaryp qalǵan kezi ǵoı. Qas qaraıyp, kóz baılana bastaǵan kezde Bártýr atyn taýyp ákelýge ketti — endi myna pishendi úıge jetkizip alý kerek. Ol áıelin maıanyń janynda qaldyrdy. Azdap kóz shyrymyn alsyn degendegisi. Ol óziniń Blesıin redsmırılikterdiń jylqysy ishinde jaıylyp júrgen jerinen tapty. Ony erttep, at ábzelderi men qural-saımandardy túgendep kelemin degenshe tan da boz berip qaldy. Roza maıanyń túbinde uıyqtap jatyr eken. Olar shópti ekeýlep júrip baýlap, býyp-túıýge taǵy da kiristi. Sodan keıin bulaqtyń sýynan urttaı otyryp, qatqan balyqty qorek etti. Aspandy bult qaptap bara jatty. Áne-mine degenshe jańbyr jaýyp ketýi ábden múmkin. Pishendi qoraǵa tasyp alyp úlgerý úshin barynsha asyǵý kerek. Bártýr áıeline atqa artylǵan pishendi úıge jetkizgen boıda tez qaıtyp oralýǵa ámir berdi.

Roza pishen artylǵan atty jetekke alyp, balshyqty jermen tótelep jaıaý tartty. Qoraǵa jetken boıda pishendi aýdaryp tastady da atqa qonyp, shabyndyqqa qaraı shaba jóneldi, taǵy da pishen ákelýge asyqty. Qurǵaq aýa raıy ózgermedi. Bultty jel aıdap ketti. Jańa týǵan aıdyń altyn oraǵy kórindi. bul jaǵdaı Rozany jigerlendire tústi. Uzaq ýaqytqa sozylǵan aýyr eńbek saǵattarynan keıin jańa týǵan aıdyń júzin kórý beıne bir ertegidegideı áser etti. Mundaıda adamdarǵa qaraǵanda aýlvalar* áldeqaıda baqytty sıaqty kórindi. Óıtkeni olar taý ishindegi jartastyń úńgirinen shyǵyp alyp, aspandaǵy aıdyń kórinisin emin-erkin tamashalaı alady. Al adamdar... Túnge qaraı Roza aıǵa qyzyǵa qaraýyn qoıdy, óıtkeni ol munyń qara ormanǵa qumar qıalynyń qylyn shertken joq, múlgigen tynyshtyqqa da bólemedi; shurqyraǵan ash qursaq pen qaljyraǵan álsizdik mursha bermedi. Roza pishen artylǵan atty túni boıy balshyqty, shalshyqty jermen neshe ret jetelep ótti deseńshi! Onyń dińkesiniń quryǵany sonsha, aıaǵyn nyq basyp júre almady. Qadam basqan saıyn súrine berdi, tipti qulap ta qalyp júrdi. Úıge baryp, pishendi aýdara salyp, atqa mingen boıda erdiń basynan ustap, qalǵyp-múlgip shabyndyqqa zorǵa degende qaıta jetip júrdi. Jolshybaı astyndaǵy aty ot shalyp, kidirip qalǵan kezde uıyqtap ta ketetin.

— Sonshalyqty uıqyshyl bolarmysyń! Sergiseńshi — biz basqa bireýdiń emes, óz jumysymyzdy istep júrmiz ǵoı, — dep eskertip qoıady Bártýr.

Al Roza eshqandaı jaýap qatpady, sóıleýge de murshasy kelmedi. Ol aıdyń sý betindegi jarqyraı dirildegen sáýlesinen kóz almady. Sýda sý qustarynyń birneshe balapany bastaryn barynsha ásem ıip júzip júr eken. Eshnárseden alańsyz baqytty balapandardyń asyǵatyn jumysy joq, aıdyń sáýlesin qyzyǵa tamashalaıdy. Tań atyp, jaryq túse bastady. At aıańyn barǵan saıyn baıaýlatyp, aýyr qozǵalyp keledi. Aı qara bulttyń arǵy jaǵyna jasyryndy. Orylǵan kók shóptiń keshe ǵana muryn jaratyn jaǵymdy ıisi de taýsylǵandaı. Roza tap qazir ózinin ne shalshyq sý keshken qalpynda, ne jaǵalaýdaǵy qurǵaq jer betin basyp kele jatqanyn aıyra almaıdy. Oǵan búkil dúnıe balqyp turǵandaı. Adam tózgisiz, júrek aınytarlyq aýyr sezim men kúıinishten ózge eshnárse de qalmaǵan sıaqty. Aýzynda ýdaı ashshy áldebir jaǵymsyz dám bar. Oqtyn-oqtyn, edáýir jer júrgen saıyn amalsyz aıaldaýyna týra keledi. Óıtkeni aýzyn toltyra ashshy zapyran qusady. Ol mańdaıyndaǵy shyp-shyp shyqqan sýyq terdi súrtip tastap, ashshy silekeıin jutyp qoıýǵa tyrysady, ábden azapqa túsedi. Mine, dúnıejúzilik soǵys degen osyndaı bolady!..

Aspan surǵylttana tústi, al túıdek-túıdek shýdalanǵan qara bult barǵan saıyn qoıýlana berdi. Roza pishendi úıge jáne bir ret alyp bardy. Bártýr eń sońǵy shómele jınastyrdy. bul endi jeńistiń tóbesi kórindi degen sóz. Biraq buǵan qýana qoıǵan Roza joq. Dúnıejúzilik soǵysta úlken jeńiske jetkende adam qandaı qýanýshy edi! Al bul bolsa, ábden qaljyrap, tirsegi tirsegine soqtyǵysyp, jeńiske ázer jetti. Ol tańdaıyn keptirgen shólin qandyrǵysy kelip, ózenniń múk ósken jaǵasyna etbettep jata ketti de alaqanymen kósip sý toltyryp almaq boldy. Osy kezde kóz aldyna áldebir ǵajaıyp kórinis kele qaldy: áldebir meıirimdi de jumsaq qamqor qoldar muny qapsyra qushaqtap alǵandaı boldy, al álgi qushaq muny barǵan saıyn ózine tartyp, qysa tústi. Ǵajaıyp raqat dúnıege bólengendeı boldy. Tipti aq adal ajaly jetip, o dúnıege birjola, máńgi-baqı rızashylyqpen attanǵan ájesin esine túsirdi. Ol buǵan óziniń jalǵyz mamyq kórpesin mura etip qaldyrýǵa ósıet etip ketken bolatyn. Roza qulaı berdi, qulaı berdi. Endi bir qarasa, onyń sýdaǵy beınesi jym-jylas joq bolyp ketipti. Ózi jermen birge bıik keńistikke kóterile ushyp bara jatqan sıaqty. Áldebir perishte muny jany shyqqannan keıin bir bóten dúnıege alyp ketip bara jatqandaı. Osy kezde oǵan jerdiń kúzgi ǵajaıyp ıisi taǵy da sezildi. Sóıtse jer beıne bir aıaýly anasyndaı bolyp, buǵan jumsaq betin tosyp jatyr eken. Kenet qulaǵyna mahabbat tilinde áldebir nárseni sybyrlaǵan sýdyń syldyrap aqqan úni estildi. Kózin ashyp qarap edi — álginiń bári de birden ǵaıyp boldy.

TOǴYZYNSHY TARAÝ

ORMANǴA SAIAHAT

Kún jeksenbi edi. Jańbyr jaýa bastady. Bártýr áıelin ózen jaǵasynda uıyqtap jatqan jerinen taýyp aldy. Ústi-basy malmandaı sý bolǵan Roza betin jerge tósep uıyqtap jatyr eken. Qushaq-qushaq pishen kishkene ózen ústine úıilip qalypty. Tartpa úzilipti, aýdarylǵan er-toqym jerde jatyr. Attyń ózi emin-erkin jaıylyp júr. Roza es-túsin bilmeı, shyrt uıyqtap jatqan Biraq áldebir ońbaǵan ony sol tátti uıqysynan kenetten beker oıatyp jibergendeı bolyp jan-jaǵyna úreılene qarady. Kúıeýi bylapyt sózdermen balaǵattap tur eken. Ony únsiz tyńdaı berdi. Belin kótere almaıdy, qatty aýyrady. Bártýr pishen sý bolyp qalmasyn dep, onyń betin oıma shymmen jabýǵa tyrysty. Roza aıaǵyn ilbı basyp, úıge áreń jetti. Onda barǵan soń taǵy da uıyqtap ketti. Tipti kofe qaınatýǵa da murshasy kelmedi.

Túske qaraı kún qaıta ashyldy. Úıge asyǵys-úsigis kirip kelgen Bártýr áıelin oıatty da, tez kofe qaınatýǵa ámir berdi. Bularǵa shyǵys jaqtan shalshyqty balshyq arqyly salt atty bireýler kele jatqan kórinedi. Birnesheýi jaǵalaýdy boılap shaýyp keledi eken. Tipti taıap qalypty. Shamasy, kórshi poselkeniń erikken esersoq nemeleri bolý kerek. Serýenge shyqqan túri bolar. Tapqan eken serýenge shyǵatyn ýaqytty!

— Men myna túrimmen jurttyń kózine kórine almaımyn ǵoı, — dedi áıeli.

— Eger olar hýtorǵa at basyn burar bolsa, kofe ishińder demesek, uıat bolady, — dep Bártýr óz aıtqanynan qaıtpady. — Qysylyp-qymtyrylatyn dáneńe de joq.

Ol shaqyrýsyz kele jatqan qonaqtarǵa alystan eńkeıe túsip, úńile qarady. Jaqyndaǵan saıyn salt attylardy da, tipti olardyń astyndaǵy attaryn da tanı bastady. Kele jatqandar baı sharýalardyń uldary men qyzdary eken. Aralardynda pastordyń úsh qyzy, Ýtıredsmırıdegi maýsymdy merdiger júmysshylar jáne óziniń kádimgi súr aıǵyryna mingen agronom Ingolv Arnarson bar.

Bártýr keri burylyp qaraǵanda áıeli zym-zıa joq eken. Jas jigitterdiń salt atqa minip, serýen salǵysy kelse, qyzdar myna keń dalanyń tósinde ýyljyp pisken jıdek termek edi. Muny olar ózderinshe "Ormanǵa saıahat" dep atady. Ala kelgen tamaqtaryn osy ormanda otyryp iship-jeýge uıǵarǵan edi. Ingolv Arnarson attan túsip, úıge bas suqpady. Bireýdi Bártýr ózennen balyq aýlap, shalshyqty balshyqtan qus atýǵa, al qyzdardyń taý eteginen jıdek terýine ruqsat eter me eken, bilip kelshi dep jumsady.

Bártýr olardyń ózinen ruqsat surap turǵanyna tóbesi kókke jetkendeı máz boldy. Ol: "Sáti túsip kelip qalǵan eken, qyzdardyń qalaýy bilsin. Jıdek qyzǵanatyn jan emespin — qalaǵandarynsha terip ala bersin". Biraq bular tek jıdek terý úshin ǵana kelmegen bolar dep te oılady. Eger jeksenbi kúni syıly aqsaqaldyń úly ózen-kólden eki-úsh beıshara balyq aýlap, aıaq basqan saıyn pyr-pyr ushatyn birneshe kinásiz qusty atyp alǵysy kelse, onyń da erki bilsin, dedi qarsy emes ekenin bildirdi.

— Degenmen, — dedi Bártýr, — agronom myrzanyń attan túsip, hýtorǵa bas suǵyp, menimen sálemdese ketkeni artyq bolmas edi. Men ony bala kúninen jaqsy bilemin ǵoı. Tipti ystan baýdy qalaı baýlaý kerek ekenin de úıretkenmin. Men onyń ákesiniń aldynda óz boryshymdy barynsha adal atqardym. Adal bolǵanym sonsha jurttyń betine uıalmaı, tike qaraı alamyn.

Biraq álgi saıtan alǵyr Roza qaıda quryp ketti?! Túsinsem — buıyrmasyn! Áıelderdiń osy ádeti-aı, qonaqtarǵa kúndelikti kıip júrgen kıimimen kórinýge eshqashan kónbeıdi. Qaıtken kúnde de ádemi kıinip, sándelip, bálsinip júrip alatynyn qaıtersiń!

— Káne, attan túsińizder, ishke kirińizder. Áıel qaıda keter deısińder, qazir-aq kórinedi ózi de. Bizdiń Jazǵy mekenge qosh keldińizder! Bizde kofe jetkilikti, áıteýir. Al jaqsylap izdestirse qant ta tabylyp qalady.

Biraq qonaqtar alǵystaryn jaýdyryp, sypaıylyq tanytty, kofege áýre bolmaýyn ótindi. Al keıbireýlerdiń úıge kirip kórgisi de keldi. Bul jigitter men qyzdardyń kópshiligi baı hýtorda turatyn edi. Sondyqtan da myna Jazǵy mekenniń tar esiginen úsh búktetilgendeı bolyp, ıilip ishke áreń degende kirýdiń, onyń ústine, kúńgirt qapas bólmeniń edeninen ańqyp esip turǵan jer ıisin sezinýdiń ózi qyzyq sıaqty. Bireýler syqyr-syqyr etip turǵan satymen joǵary kóterildi, al basqalar at ústinde turyp-aq sozsa, qol jetetin alasa tereze arqyly ishke úńilip qarady. Keıbir qyzdar Rozanyń jaǵdaıyn ústi-ústine suraýmen boldy. Olar ony ózderimen birge jıdek terýge ala ketpek edi. Rozany ary izdep, beri izdep eshkim taba almady. Daýystap shaqyrǵanǵa da ún qatqan joq. Ol at aqyrdyń tasasyndaǵy qabyrǵaǵa jabysyp, "E, Qudaı, eshkim taba almasa eken!" dep tyǵylyp túr edi. Onyń bul esýastyq qylyǵy Bártýrdyń júıkesin juqartyp, tózimin taýysyp bitken bolatyn... Ol áleýetti qarýly qolymen Rozany aqyrdyń tasasyndaǵy qýystan sýyryp aldy. "Bul ne degen masqara! Sen sonshalyqty nege uıalasyń? Meniń zańdy áıelimsiń ǵoı!" degendeı ashýly kózimen qarady.

— Men qonaqtarymnyń kofe iship attanǵanyn qalaımyn, — dedi ol áıeline. — Qudaıǵa shúkir, kofe jetkilikti ǵoı, áıteýir. Adamdy kórse, shoshıtyn taǵy ań sıaqty saıaq bolmaý kerek. Bar, osy úıdiń áıeli ekenińdi bildirip, qonaqtarmen amandas.

Ol Rozany joǵaryǵa alyp shyqty. Onyń ústinde baıaǵy saýynǵa kıetin kónetoz kenep kóılegi, ıyǵyna jamyla salǵan eski jún oramaly bar edi. Ústi-basyna shań-topyraq, kógergen zeń juǵyp qalypty.

— Mine, tabyldy!

Qonaqtar baısaldy bola qalyp, Rozamen baıyppen aman-saýlyq surasty.

Joq, kofege áýre bolýdyń qajeti joq. Qyzdar Rozany qolynan jetektep, ózenge qaraı ala jóneldi. Onda jasyl jaǵalaýǵa otyryp alyp, áńgime soqty. Úıdiń tap túbinen aǵyp jatqan myna shaǵyn ózen izdese taptyrmaıtyn tamashanyń naǵyz ózi eken. Qandaı súıkimdi, qandaı móp-móldir deseńshi! Sodan keıin qyzdar munyń qalaı turyp jatqanyn surastyrdy. Roza:

— Jaman emes. Jap-jaqsy turyp jatyrmyz, — dedi.

Qyzdar endi munyń beti nege isinip turǵanyn surastyrdy.

— Tisim aýyryp júr.

Qyzdar "El-jurtsyz aıdalada turǵan qandaı eken? Saǵan unaı ma ózi?" dep te surady. Roza murnyn yńǵaısyzdana bir tartyp qoıdy da kózin kótere ashyp qaramastan: "Munda meılinshe emin-erkin" ekenin aıtty. Qonaqtar sıqyr men zulym kúshter týraly da suraq qoıdy. Roza munda eshqandaı da sıqyrly zulym kúshterdiń joq ekenin aıtty. Sonymen qonaqtar attanyp ketti.

Jastar jaǵy kók shalǵyndy keshke emin-erkin aralady. Olardyń kóńildene salǵan ánderi, kúmisteı syńǵyrlaǵan kúlkisi men oqyǵan óleńderi sonaý taý eteginen hýtorǵa estilýmen boldy. Shalshyqty balshyq jaqtan atylǵan myltyq daýsy birneshe ret gúrs-gúrs estildi. Bártýr sońǵy kezde kún demeı, tún demeı tynymsyz jumys istegendikten búgin, jeksenbi kúni, demalyp jatyr edi. Uıyqtap bara jatqan, al áıeli terezeniń aldynda otyryp alyp, atylǵan myltyq daýsyna qulaq túrýmen boldy. Ol shalshyqty balshyq jaqtan kóz almaı, ár atylǵan myltyq únin úreıli qorqynyshpen kútip otyrdy. Oǵan bul atylyp jatqan oqtar beıne bir munyń ózine tıip, jaraly .etip keterdeı bolyp kórindi. Ol oqtyń tap júregine tıip, jazylmastaı jaraly etip ketýi ǵajap emes. Al Bártýr qatty uıqyǵa kete qoımaǵan bolatyn, qalǵyp-múlgip jatyp, áıeliniń ár qylyǵyn baqylaýda edi. Ol myltyq atylǵan saıyn áıeliniń selk ete túsip otyrǵanyn baıqap, bylaı dep surady:

— Sen onyń myltyq atqanyn buryn da estigen bolarsyń, sirá?

— Men be? — dep asyp-sasqan áıeli kenet ornynan ushyp turdy. — Estigen emespin!

Mundaı adamdar, olardyń otbasy músheleri kózine kóringen tirshilik ıesin paıdalanyp qalmaı, olardyń ómirin qor qylmaı, bosqa jibermeıdi, — dedi de, Bártýr taǵy da uıyqtap ketti.

Qonaqtar ymyrt jabyla hýtorǵa qaıta oraldy. Olar ábden qas qaraıyp, qarańǵy túskenshe qus aýlaýǵa ketken ańshylardy kútýge bel baılady. Qyzdar tostaǵandaryn toltyra jıdek terip kaıtypty. Árqaısysy Rozaǵa arnap azdaǵan jıdek berip jatty. Sóıtip oǵan da bir tostaǵan jıdek tıdi. Bul — Jazǵy meken ıesine arnalǵan syı.

Roza bul syılyqty almaı-aq qoıǵysy kelip edi, qyzdar kónbedi.

— Saǵan ne bolǵan, Roza? Biz muny seniń taýyńnan terdik qoı. Ala ber — as ıesimen tátti! — dep turyp aldy.

Qonaqtar endi Bártýrdyń qotanynda birneshe topqa bólinip, ár túrli oıyn oınaýǵa kiristi. Olardyń kóńildi kúlkisi men aıqaılaǵan daýsynan keshki taý jańǵyryǵyp jatty. bul kúngi kesh sonshalyqty tymyq edi. Kól aınadaı jarqyraıdy. Aýlada shybyn-shirkeı qaptady. Aspanda jańa aı baıaý jyljıdy. Keń alqaptyń ústin múlgigen tynyshtyq basty.

— Bizdiń poselkede, shamasy, pishen orýǵa degen yqylas onsha bolmady-aý deımin, — dedi Bártýr. — Men aqsaqaldyń jaıylymyn qalaı taptaǵandaryńdy jáne senderdiń qojaıyndaryńnyń kóktemge salym qalaı bezek qaqqanyn kórer edim. Ol úshin mende pishen taýsylyp, olardan azdaǵan pishendi qaryzǵa suraýym kerek bolar, sirá.

Biraq Mırıden kelgen pastordyń qyzdary men olardyń qyzmetshi, nókerleri Bártýrdyń sary ýaıymǵa salynyp sóıleı túsýine mursha bermedi, ony qalaı da kóńildendirýge tyrysty. Tipti óz ortalaryna eriksiz súırep, dop oınaýǵa qatystyrdy. Kimde-kim doppen ursa, dop tıgen adam ony qýyp júrip ustaýǵa tıis. Qyzdar Bártýrdy talaı ret ustap alyp jazalady, ózin doppen urǵan sotqar qyzdardy óz kezeginde bul da ustap alýmen boldy. Olardy qýarda alaqanyna bir túkirip alyp, "Sender qashaǵan qozydan júırik emessińder ǵoı, báribir ustap alamyn!" dep eskertip qoıdy. Bir kezde qyzdar Bártýrdy bir shetke oqshaýlaý shyǵaryp alyp, onyń óleń oqýyn, anaý-mynaý emes qyzyqty, kóńil kóteretin kúlkili qaljyń óleńder oqýyn surady. Bártýrdyń buǵan rızashylyqpen qulshyna kiriskeni sonsha, tipti óziniń beıaýyz uıattan jurdaı qaljyń óleńderin de túgel oqyp bitkenshe toqtalmady. Jaıaý sal Hrolv týraly óleńderdiń Elvırdiń Hrolvti Vılálmge degen tabıǵılyqtan tys, tym dóreki taǵylyq qumarlyǵy úshin aıyptaıtyn jerinen bastap (osy kezde qyzdar betterin basyp, biriniń tasasyna biri tyǵylyp, jyrq-jyrq kúlkiden tyıyla almady), Ingeborgtyń nájis toly qysh qumyrany Mendýldyń basyna tóńkere salǵanyna deıin (qyzdar ishek-sileleri qata qatty kúlkige berildi) oqydy. Endi qyzdar Bártýrdan ózderi týraly óleń shyǵarýdy surady. Bártýr olarǵa tap búgin, taý steginen jıdek terip júrgende, oıyna birneshe óleń joldary kelgenin, biraq olardy áli óńdep, jetildirip úlgermegenin aıtty. Degenmen onyń alǵashqy tórt joly edáýir táýir yrǵaqqa beıim eken:

Jasyl jelek jaıqalǵan
Kógalymdy kórdiń be,
Syńǵyrlaǵan sulýdyń
Únine qulaq túrdiń be.
Gýnnanyń tergen jemisi
Bir qapshyqtaı bolypty,
Al Rýnna ońasha
Sulýmenen jolyqty.
Olar buta tasalap
Jıdek tergen bolady.
Baldaı tátti ernimen
Súıisip te alady.
Qalyń ósken qaramyq
Qaı mamyqtan kem edi?!
Qudaı atqan qý jigit uıat bolar demedi —
Asyr salyp alysty,
Jıdekten de táttirek
Erinderge jabysty.

Bul óleńderdi olar máz bolyp, qýana qabyldady, raqattana kúlkige bólendi. Bir jigit ony jalma-jan jazyp alyp jatty.

Jurt ábden kóńildenip, qyzý qýanyshqa kenelgen kezde bulardyń ortasyna starostanyń úly Ingolv Arnarson Ioýnsson keldi. Onyń júzinde ádettegisinshe ózine-ózi ábden rıza, biraq salqyn kúlkiniń izi bar. Tap osyndaı kúlki sheshesiniń júzinen de árqashan baıqalatyn jáne onyń oqyǵan óleńderin neǵurlym ásersiz ári túsiniksiz ete túsetin Ingolv ıyǵynan asyra asyp alǵan jińishke arqannyń bir basynda — atyp alynǵan qazdar men úırekter, al ekinshi basynda — forel balyqtar. Ol eki salpynshaqty da atqosshy baqtashysyna berdi de erdiń qanjyǵasyna myqtap baılaýdy buıyrdy. Sodan keıin baryp Bártýrmen amandasty. Júzinde áli de sol salqyn kúlki oınaıdy, qamqorsynǵan keıippen júıkeni juqarta áser etetin keıip baıqaldy. Mundaı keıip onyń otbasy músheleriniń bárine tán bolatyn.

— Meniń oıymsha, ákem qatty qatelesip, úlken jańsaqtyq jiberip alǵan-aý deımin. Nemese munshalyqty mol baılyǵy bar qysqy jaıylymdy saǵan syıǵa tarta salar ma edi?! Seniń jerińde ań aýlaǵanym úshin men endi saǵan qansha qaryzdarmyn? Aıtshy ózin.

— Ózderiń syıǵa tartqan jerden qus atyp, balyq aýlaǵandaryń úshin bir nárse talap etýdiń eshqandaı qısyny joq qoı, — dep jaýap qatty Bártýr. — Shynynda da óziń aıtyp turǵandaı, bul bir qasıetti, qunarly jer. Men ony — sen bilesiń be, bilmeısiń be, Jazǵy meken dep atadym. Mundaǵy baılyq kóziniń tunyp turǵany sonsha, men myna sen sıaqty — sen maǵan áli kishkentaı Ingasyń ǵoı — bireýdiń hýtorynan ólekse tatıtyn qus aýlaýǵa qyzyqpaımyn. Meniń qoılaryma osy shaǵyn ózenniń boıyndaǵy kók shalǵyn shópten artyq eshteńe qajet emes. Al sender, bálkim, Mırıde, maldy pishenge qus pen balyq qosyp bordaqylaıtyn shyǵarsyńdar? Bularyń jańalyq bolýǵa laıyq eken.

— Tilińe shıqan shyqsyn seniń, Bártýr. Baıaǵy mineziń áli qalmapty ǵoı, saıtan alǵyr! — dedi Ingolv Arnarson, barynsha pańdana jymıyp. Sóıtti de álgi salpynshaq tizbekten birneshe úırek pen balyqty bólip alyp, Báártýrdyń aıaǵynyń astyna tastaı saldy.

— Men seniń mundaı nárseni meniń qotanymda qaldyrmaǵanyńdy qalaǵan bolar edim, — dedi Bártýr. — Óıtkeni qasıetti jeksenbi kúni munshalyqty tiri qus pen balyqty óltirgeniń úshin erteńgi kúni Qudaı aldynda óziń jaýapty bolǵanyń durys dep sanaımyn.

Olardyń osy áńgimesine qyzdar kelip kılikti. Olar Bártýrdyń myna úırek pen balyqty alyp qalýdan tipti de bas tartpaýyn ótindi. Eń bolmasa Roza úshin alyp qalýyn surady.

— Bul qazir baryp turǵan tamasha qus! — desti.

— Meniń bar kezimde Ýtıredsmırıde taýyq eti jeýge jaramsyz sanalýshy edi. Onyń esesine jylqy etine degen qushtarlyq kúshti bolatyn, — dedi Bártýr. — Al qazir onda jabaıy qustyń eti qundy bolsa, onda myna ólekse jemtikti ózge bireýge emes, starostanyń ózine syılaǵandaryń jón.

— Al men muny Rozanyń qýana-qýana qabyl alatynyna kámil senimdimin! — dedi qyzdardyń bireýi. — Ol beıshara bıylǵy jazda jas et jep, qumardan shyqty deısiń be?!

— Sen óıtip qamqorsymaı-aq qoı. Biz úshin, ıaǵnı kedeı sharýalar úshin, eń basty nárse — mal azyǵynyń mol bolýy, — dedi Bártýr. — Adamdar jazdyń kúni et jemese de eshteńe etpeıdi. Onyń esesine, qysqy maýsymda mal azyǵy mol bolsa, ábden jetip jatyr.

Myna jaýapty estigenderdiń bári de kúlip alysty. Olar kedeı sharýanyń ómirden túıgen danyshpandyǵyna barynsha ushqyrlyqpen jeńil-jelpi qarady. Olardyń kópshiligi Jastar odaǵyna múshe edi. Odaqtyń toraǵasy Ingolv Arnarson Ioýnsson bolatyn. Jastar óz eline shyn berilgen adal perzentter sanalatyn. Olardyń urany: "Bári de Islandıa úshin!", "Islandıalyqtar úshin!". Endi mine, olar oz erki ózindegi derbes selolyq qojaıyn bolyp tabylatyn, óz eliniń baqytty keleshegine kámil senetin, onyń ústine, munyń bárin de oz isimen dáleldeı bilgen adammen betpe-bet kezdesip tur. Ras, olar munyń oılaý júıesiniń ereksheligine kúlip te aldy.

Qalaı degende de búgingi typ-tymyq jeksenbilik keshte óziniń jeke menshik qotanyn maqtanysh etip turǵan, bastaǵan isin búkil dúnıeniń qarama-qarsy kedergisine qaramaı, ójettikpen eregise túsip, aıaǵyna deıin jetkizýge árqashan ázir, ol úshin bostandyq jolyndaǵy kúresin tabıǵı jáne tabıǵattan tys jaýyz kúshterge qarsy qajymaı-talmaı júrgizýge bekem bel býǵan adam, mine, osy. Bul adam olarǵa kúshti áser etti. Olar atqosshy qyzmetkerler attardy alyp kelgenshe áli de biraz ýaqyt kútti. Bártýrdyń delqulylaý esersoqtyǵyna olardyń eshqaısysy da renjigen joq.

Ingolv án aıtýdy usyndy.

— Biz Bártýr ekeýimiz baıyrǵy eski dostarmyz, tipti emshektes egiz týystar sıaqtymyz, — dedi ol. — Biz qanshama ýaqytty birge ótkizdik deseńdershi! Bir-birimizdiń tereńdegi syrymyzdy jaqsy túsine alamyz. Men, sender qalaı deseńder, olaı deńder, men Bártýrdy joǵary baǵalaımyn. Rozany da odan kem kórmeımin. Bul ekeýi elimizdi alǵash ret qonystanýshylardyń erligi búgingi ıslandıalyqtyń boıynda da saqtalyp qalǵanyn kórsetip berdi. Islandıalyq sharýa jasasyn!

Ol óziniń serikterin án salýǵa kóndirdi. Olar shyrqatyp án sala bastady.

Eńseni ezgen eńbegiń
Qanshama aýyr bolsa da,
Birligimiz jasasyn —
Ata-baba jolymen
Áli ilgeri basasyń.
El men jerdiń baǵyna
Kúsh-jigerdi aıamaı,
Taý sýyndaı tasasyń!
Eńseni ezgen eńbegiń
Qanshama aýyr bolsa da,
Birligimiz jasasyn —
Ata-baba jolymen
Áli ilgeri basasyń.
El men jerdiń baǵyna
Kúsh-jigerdi aıamaı,
Taý sýyndaı tasasyń!

Bul óleńniń Bártýrdy, tek qana sony dáripteýge arnalǵanyna bári de kelisti. Islandıalyq túńǵysh izashardyń, taý alqaby turǵynynyń, Islandıanyń osy bir er júrek perzentiniń dańqy arta bersin! Jazǵy mekenniń turǵyndary Bártýr men onyń áıeli jasasyn! Qonaqtar mundaı otansúıgishtik, patrıottyq ánderdiń birinen soń birin aıtty:

Taý men tasqa patshaıym,
Qasıetti Jer-ana,
Aq sútińdi aqtaımyn,
Saǵan degen móp-móldir
Sezimimdi saqtaımyn.
Qansha ólkeni kezsem de
Senen artyq ujmaqty
Bul dúnıeden tappaımyn.
Týǵan ólkem — qımasym,
Men de seniń qımasyń!

Jasasyn jas Islandıa, ýra! Bulardyń daýsy taýdy jańǵyryqtyrdy. Onyń jalǵasy tamyljyǵan tup-tunyq jazǵy keshte odan ári estilip turdy. Buǵan kóldegi gagarka qustar (soltústikti mekendeıtin qustardyń kóp taraǵan túri) ún shyǵarmaı tańdanysty. Atqosshylar attardy alyp keldi. Birneshe áıel Rozamen qoshtasyp shyǵý úshin úıge kirip ketti. Biraq ol taǵy da zym-zıa joq bolyp shyqty. Jurttyń bári atqa qonǵan kezde Ingolv Arnarson taǵy da án salýdy usyndy. Shalshyqty balshyq jaqtan Jazǵy mekenniń ıelerin quttyqtaýǵa arnalǵan, selolyq ómirdi dáriptep, madaqtaǵan án áýeni kópke deıin únsiz estilýmen boldy. Osynaý ıen dalada:

Meniń úıim dara tur.
Baqyt tapqan sol úıden
Demedi ol maǵan: "Bara tur",
Qushaǵyna alyp baýrady.
Qara tasty jylytqan
Kún shýaǵy sıaqty.
Degendeı bop: "Bul baıǵus
Qaljyrady, jaýrady".
Qaıran meniń er halqym
Maqtan etsem, turarlyq
Bolattaı berik dostyǵy,
Qınalsam, kómek surarlyq.
Sen barda meniń kóńilim
Kóterińki árqashan
Dos súıinip, dushpanym
Kúıingennen jylarlyq!
Sonaý turǵan jalǵyz úı —
Jazǵy meken sondaı úı,
Ózgeler ónege alarlyq!

Kóńildi án áýeni uzaq ýaqyt estilip bara jatty. Al, ánshiler shalshyqty balshyqty artqa tastap, qurǵaq ta qatqyl jerge shyqqan boıda astaryndaǵy attaryna qamshy basqan soń qulaqqa at tuıaǵynyń dúrs-dúrs etken dúbiri keldi. Jazǵy keshtiń ymyrt qarańǵylyǵy aldaǵy ańǵar men kósilgen keń dalany tumshalaı tústi. Sharýa Bártýr óz qotanynyń tórinde biraz turdy da uıyqtaý úshin úıine ketti.

Qaıdan shyqqany belgisiz, Roza kirip keldi. Ol kúıeýinen eshnárse týraly suraǵan joq.

— Tómende, ózenniń jaǵasynda, saǵan arnalǵan syı-sıapat jatyr, — dedi Bártýr.

— Maǵan arnalǵan deısiń be?

— Iá, qus pen balyq.

— Ony kim berdi?

— Bar da óziń kórseńshi. Bálkim, onyń salyp ketken belgisinen tanyrsyń.

Bul jaǵdaıdy paıdalana qoıǵan Roza lyp berip syrtqa shyǵyp ketti. Ózenge keldi. Shynyńda da onda onyń qusy men onyń balyǵy jatyr eken. Buǵan endi osynda án salǵan adamdardyń daýystary áli de estilip turǵandaı. Shalshyqty balshyq ústinde jaıylǵan án áýeni munyń qulaǵyna áli de kelip turǵandaı boldy.

Qotannyń bir jaq shetiniń ústimen úreıli bir top úırek sampyldap tym tómen ushyp ótti.

— Endi senderdiń úreılenip, qoryqpaı-aq qoıýlaryńa bolady, — dep jas kelinshek ózine-ózi sybyrlady. — Ol ketip qaldy — bul jerde joq.

Ol ózen jaǵasynda qoıý qarańǵylyq qushaǵynda tereń oıǵa shomyp, kepke deıin turyp qaldy. Qulaǵyna manaǵy salynǵan án áýenderi men áldeqashan qol jaǵalaı oqtyn-oqtyn tars-turs atylǵan myltyq daýsy qaıtadan estilip jatqandaı edi. Bul onyń óltirgen kinásiz qustary týraly da oıǵa qaldy.

Endi kóp uzamaı, kúz túsedi.

ONYNSHY TARAÝ

TAÝǴA SAPAR ALDYNDA

Taýǵa saparǵa shyǵar aldynda Bártýr jazda ósirip jibergen saqalyn qyryp tastamaq edi. Ol mundaı áýreshilikti jek kóretinin jasyrýdyń qajeti joq ekenin burynnan da biletin, al qazirgi qyryný kezinde ózine-ózi qatty urysýmen boldy. Biraq jaltaryp ketýge múmkindik qalmady. Qoı merekesi jaqyndap qalǵan edi. Ony jáne bir yńǵaısyz jaǵdaı kútip turdy. Bártýrdyń kelinshegi ol joqta hýtorda bir ózi qalýdan ólerdeı qoryqty. "Nesi bar, onda turǵan eshteńe joq — júrek aýrýynyń zardaby ǵoı" dep oılady Bártýr. Ol taýda úsh kún boıy júrýge, joǵalǵan qoıyn izdeýge, sodan soń basqa da sharýalarmen birge satýǵa arnalǵan qozylardy qalaǵa aıdaýǵa tıis bolatyn. Al kelinshegi qaıtken kúnde de hýtorda jalǵyz qala almaıtynyn, eń bolmasa, onyń ıtti ózimen birge erte ketpeýin ótindi. Al, ol, Bártýr, taýǵa ıtsiz barý — taýdyń bıik shyńyna aıaqsyz kóterilýmen birdeı ekenin aıtyp, túsindirdi. Roza raıynan qaıtty, ıaǵnı endi oǵan bir-aq jol qalady — Ýtıredsmırıge ketýi kerek. Óıtkeni onyń bul jerde qaptaǵan qalyń zulym kúshterdiń arasynda, japadan-jalǵyz shoshaıyp otyra berýine bolmaıdy. Biraq Bártýr úshin onyń óziniń nemese áıeliniń Ýtıredsmırı jaqtan kómek surap, jalynyshty bolýy adam tózgisiz aýyr azap sıaqty bolyp kórindi. Másele bylaı sheshildi: Bártýr taıaýda hýtor mańyndaǵy óziniń shaǵyn otarynda kórgen bir toqtyny ustap ákelip, Rozamen birge qaldyrýǵa ýáde etti. Saqalyn alyp bolǵannan keıin ol álgi toqtyny izdeýge ketti. Aqyry ony ıtiniń kómegimen ustap alyp, keshke qaraı úıge jetelep keldi. Qotannyń bir shetine baılanǵan toqtyny Gýdlbraý — Tas jarǵysh dep atady. Biraq ol kúngi keshte Roza úıyqtaı almady: baılaýly toqty úzdiksiz mańyraýmen boldy — óıtkeni oǵan adamdardyń bul qatygez qylyǵy tipti de túsiniksiz edi.

It ertken qoıshylar tań endi saz bergen kezde hýtorǵa attaryn ekpindete jetip kelisti. Bártýr olardy esik aldynda kútip turǵan. Shalbarynyń balaǵyn shulyǵynyń ishine jiberipti. Munysy oǵan áldebir saltanatty sán bergendeı edi. Qonaqtardy rıza bolǵan jarqyn júzben qarsy alǵan ol kelgen adamdardyń bárimen jeke-jeke amandasyp boldy da, kofe iship shyǵýǵa shaqyrdy. Kópshiligi Bártýrdyń baspanasyn kóre ketýge uıǵardy. Keıbireýleri úıdiń ekinshi qabatyndaǵy tútinge toly bólmege kóterildi. Olarǵa ilese-milese ıtteri de joǵary shyqpaqshy edi, biraq tym tik satymen kóterile almaı, sháýildep úrip, qyńsylaǵan boıy tómenge syrǵyp túsip jatty.

— Salyp alǵan saraıym, mine, osy, — dedi Bártýr. — Ázirshe óz boryshymdy muqıat ótep kelemin.

— Kóp adam tap osylaı shaǵyn isten bastap, sharýasyn shalqyta ósirgen tanymal tulǵaǵa aınalǵan, — dedi Taý koroli. Ol óziniń de kishi jumystan bastap, birte-birte el qataryna qosylǵanyn eske salyp ótti: qazir ol bir qaýym eldiń shirkeýindegi kishi qyzmetkerge deıin ósti, ári ıt emdeýshi mamandyǵyna ıe boldy; eger sáti túsip jatsa, dinı qaýym keńesiniń músheligine saılanýdan da úmitsiz emes.

— Ańyzdyń aıtýyna qaraǵanda, hýsavıktik Ioýnnyń ózi de búkil sharýasyn jyn-periden surap alǵan aıadaı jerde bastaǵan kórinedi ǵoı, — dep abaısyz áńgime aıtyp qaldy qazirgi ómirdiń qolaıly jaǵdaılaryna ıe bolǵan jas jigit.

— Al, jigitter, tezirek qozǵalaıyq, — dedi Taý koroli. Ol jol boıy óziniń kóńilin aýlap, kúldirip kelgen jastardy úıden erterek shyǵarmaq boldy. Óıtkeni olar taýǵa qaraı kóterilgende munyń sońynan erip otyratyn, al shalshyqty balshyqty keshken kezde buǵan laı sýdy shashyrata basyp ozyp, alǵa sýyryla shyǵyp ketetin. Onyń kim bolsa sonymen kofe ishýge tipti de zaýqy soqpaıtyn. Ol neǵurlym baısaldy, salmaqty adamdarmen ǵana asyqpaı otyryp kofe ishýdi unatatyn. Ondaıda bir jutym araqtan da ket ári emes bolatyn. Al, qazir munda kishi-girim bala-shaǵamen, qaraýynda qyzmetkeri joq, birli-jarym qoıy joǵalsa, ony tek ózi izdeýge májbúr bolatyn usaq-túıek hýtorlyqtarmen ýaqytty bosqa ótkizý qajet emes dep bildi. Osy usaq-túıek adamdar arasynda nıdýrkottyq Toýrdýr qart ta bar edi. Ol — Jazǵy meken ıesi Bártýrdyń týǵan qaıyn atasy. Beıshara balalarynyń kóbinen jastaı aıyryldy, al tiri qalǵandarynan eshqandaı opa taba almady. Birden-bir úmit artqan armany — jekemenshik dıirmeniniń raqatyn da kóre alǵan joq. Ol osynyń bárin basynan keshirip, bárine de tóze bildi. Biraq ádettegi ózge jurt sıaqty qatygezdikke de salynbady, taǵdyryna da nalymady. Bárin de pálsapalyq baısaldylyqpen, basqa tússe baspaqshyl taqýa dindarlyqpen qarsy alyp, shydaı berdi, shydaı berdi. Tap qazir oǵan óziniń súıikti qyzy Rozanyń myna tútinge toly bólmesi áldebir erekshe quttyhana sıaqty bolyp kórindi. Tipti kózine jas aldy. Roza onyń satymen kóterilýine kómektesti. Kún qaqty bolǵan betine, uıpalaqtana ósken appaq saqalyna óziniń betin basyp, baýyryna tarta qushaqtap kóristi.

— Shesheń baıǵus seniń aldyńda shyn júrekten bas ıip, taǵzym etýimdi ári myna bir azyn-aýlaq syılyqty tabys etýimdi suraǵan edi, — dep, bet oramalǵa býylǵan kishkentaı ǵana túıinshekti usyndy, onyń ishinde jarty qadaq qant pen azyraq kofe bar edi.

Roza ákesiniń qushaǵynan aıyrylmady. Onyń tósine basyn tósep, aljapqyshynyń etegimen kóziniń jasyn súrtýmen boldy. Rozanyń bul minez-qulqynan shyn júrekten shyqqan perzenttik meıirim men ózindik berik bir bettilik aıqyn ańǵarylǵanyna Bártýr tańdana qarady. Ol Rozanyń mundaı jan ekenin birinshi ret kórip tur. Endi bir qas qaǵym sátte Roza ýaıym-muńdy batyl silkip tastady da óziniń seziminiń qandaı ekenin kórsetýden taıynbaıtyn qyz ekenin tolyq tanytty.

— Ardaqty ákem, aıaýlym meniń! — dedi ol. — Men seni sonshalyqty qatty saǵyndym ǵoı!

Rozanyń ákesin kórgisi kelip, sarǵaıa saǵynǵany, tózimi taýsyla kútip júrgeni Bártýrdyń oıyna osy ýaqytqa deıin birde-bir ret kirip te shyqpapty. Onyń ákesiniń tósine jas balasha erkelep jabysyp qalǵanyn kórgende neke qıylǵan toıdan keıingi alǵashqy túnniń ózinde-aq, munyń buǵan deıin kóz aldyna elestetip, armandap júrgenindeı, óziniń jeke bıligi, ıaǵnı kósilip jatqan keń dala koroliniń bıligi, tipti de sheksiz emes eken-aý dep, uıalap qalǵan kúdikti oıyn qýyp tastap, odan arylýǵa murshasyz ekenine taǵy da kóz jetkizdi.

Er azamattar jaıǵasyp otyrdy da qaltalarynan nasybaı shaqshalaryn sýyrysty. Endi olar aldaǵy aýa raıy týraly óte baısaldy da mazmundy áńgimege kiristi. Bul taqyryp talqylanǵan kezde bilgirsingen eski ádetpen jıi-jıi qaıtalanatyn biryńǵaı uqsas sóz tirkesteri qaıta-qaıta aýyzǵa alyndy. Olar áýeli qys aılaryndaǵy aýa raıynyń qandaı bolǵanyna jalpy sholý jasasty, birte-birte kóktemdegi jaǵdaıǵa toqtaldy. Sodan keıin ǵana saýlyqtar, qozylar, olardan qyrqylǵan júnniń sapasy týraly áńgimege aýysty, jazǵy aýa raıyn da umyt qaldyrmady. Ár apta saıyn bolyp otyrǵan ózgerister týraly egjeı-tegjeıli aıtyp ótti, biriniń sózin biri túzetip, naqtylaı tústi. Aıtylǵan tujyrymdardyń dáldigine kepildik berýge bolatyndaı jaǵdaıǵa kelisti. Olar aýa raıy qurǵaq bolǵan, nóserlete jańbyr jaýyp, daýyl soqqan kezeńderdiń birde-birin umyt qaldyrmaı, egjeı-tegjeıli áńgimeledi. Tipti aýa raıynyń qandaı bolatynyn aldyn ala boljaǵan kóripkelderdiń laǵyp ketip aıtqandary jaıyna qalyp, bári de tabıǵattyń óziniń qalaýynsha bolyp ótkenderin de umytpapty. Sóıtip árkim tabıǵattyń qatygez kúshterine qarsy, ózindik durys dúnıejúzilik soǵysyn jeke óz bastarynan qalaı ótkizgeni sóz boldy. Árkim óziniń orǵan pishenin qurǵaq kezinde nemese jańbyrdyń astynda qalyp, buline bastaǵan shaǵynda atqa artyp, úıdi-úılerine qalaı tasyp alǵanyn aıtty. Keıbireýlerdiń shapqan shóbi jınaýsyz qalypty, endi bireýleriniń shóbin jel ushyryp ketipti, úshinshi bireýlerdiń shóbin ózendegi sý aǵyzyp áketipti.

Bulardyń ishinde Taý korolinen ózgeleriniń bári de batyraq joldaýǵa shamasy joq kedeı sharýalar bolatyn. Sondyqtan da olar ádette ózderiniń jasóspirim balalaryn, kári-qurtań shaldardy, aqyl esi kem, sondaı-aq kemtar jandardy kómekshi retinde paıdalanatyn.

— Iá, men oz sharýashylyǵymdy on bes jyl boıy batyraq jaldamaı-aq, jalǵyz ózim júrgizdim, — dedi qazir ál-aýqaty jaǵynan orta sharýa qataryna qosylǵan Taý koroli. -SHynymdy aıtsam, meniń eń baqytty shaqtarym da sol jyldar eken. Jaldanǵan jumysshylarǵa jalaqy tóleý degeniń — kimdi bolsa da qaıyrshylyq halge dýshar etpeı qoımaıtyn shyǵyn.

Ýndırhlıdtik Eınardyń pikirinshe, baılar ne dese desin, ózińe qolbala bolarlyq janashyr jaqynyń kerek. Nemese áıteýir bir jalshy qyzmetker ustaý qajet. Onsyz bul ómir, ómir emes! Tipti eshqashan da jóndi ómir bola almaıdy. Ol degeniń tániń úshin azap kórýden kóz ashpaıtyn naǵyz ıtshilik ómir, ol rýhanı janyń úshin aryp-ashyp, ashtan ólýmen bara-bar.

— Basqany qaıdam, tap seniń jylanatyn jóniń joq, Eınar, — dedi Gılıden kelgen Krýsı. — Qolynda ulyń Steını bar ǵoı.

Biraq Eınar munyń ózi mardymsyz jubanysh qana ekenin eske saldy: oz adamyń bolsa da, ózge adam bolsa da aqy talap etetinin bilmeısińder me túge? Onyń ústine, jerdegi jumysty teńizdegi jumyspen salystyrýǵa bolmaıdy. Shamasy, Steını de, bir kúni basqalar sıaqty taıyp turady-aý dep qorqamyn.

Jastar ósip jetile salysymen ata-anasyna qarasyn kórsetpeıtin qyrsyq shaldy ǵoı bizdi. Óıtkeni, jerdiń aty — jer, teńizdiń aty — teńiz. Mysaly, Ýrdarselde turǵan marqum Taýrarındi alaıyq. Beısharanyń úsh uly bar edi. Bári de soqtaldaı-soqtaldaı jigit boldy. Biraq, amal qansha, oz kúnderin ózderi kórer kezde úsheýi de teńiz tósine taıyp turdy. Bireýi sonda júrip, sýǵa ketip óldi. Qalǵan ekeýi sonaý Amerıkadan bir-aq shyqty. Olar bıylǵy kóktemde ákeleri ólgende sorlap qalǵan sheshesine eń bolmasa tórt-bes jol hat jazyp, kóńil aıtýdy da bilmedi emes pe? Olaı etý oılaryna kirip shyqpapty. Sheshelerine birneshe kron aqsha salýǵa da jaraǵan joq. Endi qyzy men ekeýi ǵana qalǵan kempir baıǵus óz hýtoryn pastorǵa berip otyr. Óıtkeni pastordyń olardy shirkeýdiń dinı qaýymy esebinen asyraýdy mindetine alǵany belgili.

Eınar tap osyndaı kún meniń de basyma týatyn bolar dep shamalaıtyn. Óıtkeni onyń da eki uly ketip qalǵan bolatyn, al qolyndaǵy úshinshisi munyń sózine qulaq qoıýdan qalyp barady. Biraq Gılıden kelgen Krýsı balalardyń qaıǵysy áli eshteńe emes qoı, eń qıyny kári-qurtań músápir qarttardy baǵý dep sanaıtynyn aıtty. Olardyń arandary ashylyp, qomaǵaılana tamaqqa toımaıtynyn aıtsań, eshkim senbeı kúıdiredi túge. Krýsıdiń óz ákesi osydan bir jyl buryn seksen bes jasynda qaıtys bolǵan edi.

— Bárińiz de bilesizder, men qaıyn enemdi asyrap baǵýǵa májbúr boldym. Meniń tóleıtin salyǵymnyń mólsheri sol úshin de azdap qana kemitildi. Qazir sol kempir seksenniń ekeýinde. Qaıtadan kádimgi bala sıaqty bolyp qaldy. Kózine ne kórinse, sony alyp, oınap otyrady. Bıylǵy jaz boıy as úıdegi ydys-aıaq ataýlyny odan jasyryp qoıýmen boldyq. Aqylynan adasyp, aljasqany sonsha, qolyna ilikken zatty burysh-buryshqa tyǵyp qoıatyndy shyǵardy.

— Al kezinde ol óz isine óte pysyq, jınaqy jan edi ǵoı, — dep sózge aralasty nıdýrkottyq Toýrdýr.

— Eı, qaıyrymdy jandar, sender búıtip ýaıymdaı bermeńder, — dedi Gılteıgadan kelgen Toýrır. Bul Sıdeınka degen qyzdyń ákesi bolatyn. Sol qyz ótken qysta oılamaǵan jerden bala týyp alyp, ákesin ata atandyrǵan edi. Taǵdyr qaıda aıdasa da uldar óz kúnderin ózderi kóredi ǵoı. Kári-qurtań qarttar da eshteńe emes. Olardyń keıbireýleri tym uzaq jasaıdy demeseń, tónip turǵan ajalynan qashyp qutyla almaıdy. Kezegimen o dúnıege attana beredi. Qyzdardy aıtsańdarshy, qyzdardy, qaıyrymdy jandar- aý! Olardy ne baı almaıdy, ne qudaı almaıdy. Neshe túrli áýre-sarsańǵa salady, mashaqat kórsetedi! Mynadaı qıyn-qystaý zamanda men qyz ósirgen beısharalardy qatty aıaımyn. Sizder qalaı dep oılaısyzdar? Qazirgi sapaly júnnen úıde qoldan toqylatyn jún shulyqtardy kıe qoıady dep oılaısyzdar ma? Qatelesesizder, ólip bara jatsa da kımeıdi! Olarǵa tek jup-juqa jibek shulyq kıip, kerbezdený kerek. Ata-anasymen jyl boıy salǵylasyp ursysýdan kóz ashpaıtyny da sodan.

— Kóp adamnyń jaqsylyqty qyzdan kórip júrgeni beker emes, — dep qarsy daý aıtty Taý koroli. — Qyzdardyń kúmis kúlkisi men sypsyń-sypsyń tez sóılegen únin óz úıinde estigen qandaı ǵanıbet deseńizshi!

— Onda turǵan qaıdaǵy ǵanıbet? Olardyń qaltasyn aqshaǵa toltyryp berý ońaı emes. Al olar qalaǵa baryp, aqshany bet qaratpaı, ońdy-soldy shashqandy qalaıdy. Tipti talap etedi. Ońtústikke baryp qyzmet etkendi unatady. Eger ata-anasy buǵan kelisim bermese, onda olarǵa kóresini kórsetedi! Báleniń basy bıttiń qabyǵyndaı jup-juqa jasandy kapron shulyq satyp áper deýden bastalady. Al sonda ol qandaı shulyq? Baryp turǵan kózboıaýshylyq! Qanshama aqsha shashyp, satyp alǵan álgi shulyqty túkke alǵysyz zat demeske amalyń joq. Saıtan alǵyr sol shulyqtyń uzyndyǵy sonsha, tipti qyzdardyń shabyna deıin jetedi, biraq tıtteı de jylytpaıdy. Al eger, rezeńke baýy bosap, aıaqtyń basyna túsip ketse, qoldan keler qaıran joq, masqara bolady! Bizdiń kezimizde shulyq degen áıelderdiń ish kıimine — pantalonǵa jetip tursa, jaraı beretin, eshqandaı da aıyp sanalmaıtyn. Ol kezdegi áıelder qazirgideı uıatsyz emes edi ǵoı, qazirgideı bir tutam ǵana beldemshe kóılek kımeıtin.

— Iá, tap solaı bolatyn, — dep kelise ketti Taý koroli. — Biraq qazirginiń bir jaqsy jeri — beldemshe kóılek tigýge burynǵymen salystyrǵanda az ǵana mata jetip artylady.

— Munyń aqyry nemen tynar eken? Meniń biletinim, senimdi bireýdiń aıtýy boıynsha, qaǵaz sıaqty jup-juqa jasandy shulyqtar kóp uzamaı-aq iske aspaı qalatyn kórinedi. Sondyqtan da bir qyz bir emes, eki jibek shulyq satyp alyp, qabattap kıip alatyndy shyǵarypty, — dedi Toýrır.

— Ne deıdi? Jibek shulyq?!

— Iá, dál solaı. Jibek shulyq! Tap-taza jibek talshyqtarynan toqylǵan! Men ol qyzdyń kim ekenin de aıtyp bere alamyn: pastordyń ortanshy qyzy. Ol ótken jyly Reıkávıkke baryp qaıtyp edi ǵoı.

— Jurt ne demeıdi, aýzyna kelgenin ottaı beredi, — dep mińgir ete qaldy Nıdýrkottan kelgen Toýrdır.

— Meniń qyzym Sdeınkanyń boıyndaǵy kemshiligi az deı almaımyn Biraq ósek-ótirikke ózgelerdeı tym qumar emes. Ol álgi jibek shulyqty óz kózimen kórgenin aıtyp, ant-sý ishti. Áıelder áýelgide sánqoılyqtyń, sońynan aqymaqtyqtyń saldarynan ózi qysqa bir tutam beldemshe kóılektiń ishinen ish kıim kıýden qashqaqtaıdy. Sodan baryp shabyna jetkize jup-juqa jasandy shulyq kıýge tyrysady. Al ondaı shulyqty bir qozynyń baǵasyna zorǵa satyp alasyń. Sodan beldemshe kóılekti qysqarta túspegende qaıtedi? Uıatsyzdyqtyń órship ketkeni sonsha, endi kóp uzamaı, tek jibek shulyqpen ǵana júrý sánge aınalady. Sonda beldemshe kóılektiń múlde keregi bolmaı qalady.

— Sońǵy jeti jyldyń ishinde men ózime jóni túzý bir shalbar da satyp almadym, — dep taǵy da mińgirlep qoıa berdi Toýrdýr. — Sonda mynadaı sánqoılyq bizdi qaıda alyp baryp soqtyrady? Árıne, qaltamyzdy qaqtyryp, taqyr kedeıge aınaldyrady. Eger jurttyń bári ar-uıatty jıyp qoısa, aryna da, jaryna da adal áıel qalmaı bara jatsa, sondaı sumdyqtan basqa ne kútýge bolady?! Ondaı ushyp-qonba jeńiltektik talaı qyzdyń ákesiniń soryn qaınatady, búksheń qaǵyp erteli-kesh tynymsyz eńbek etýge májbúr etedi.

Bireý turyp pastordyń qyzdary óte jaqsy ómir súredi, olarǵa bári de jetkilikti ekenin aıtyp qalady...

— Olarǵa, árıne, bári de jetkilikti, — dedi Toýrır. — Pastordyń ózi de jaman turmaıtynyn bilmeısiń be? Qalaı jańa jyl degenshe qazynadan onyń qaltasyna bir jarym myń kron teginnen-tegin ózi kelip quıyla bastaıdy. Sonda bul onyń daraqy qyljaqbastyǵyna jasalǵan syı-sıapat bolǵany ma? Mine, naǵyz ómir dep osyny aıt! Al, biz sıaqty beısharalarǵa ondaı ómir qaıda?

— Olaı bolýy múmkin emes, — dedi nıdýrkottyq Toýrdýr, — Bir jarym myń kron degenniń qandaı baılyq ekenin bilesiń be óziń? Shamasy, bul oǵan berilgen ýáde ǵana shyǵar.

— Men ózim sózimnen tanyp kórgen jan emespin, — dep, onyń betin qaıyryp tastady Toýrır.

— Oý, toqtańyzdar, ol kári qaqpastyń jaqsy jaqtary da bar, — dedi Bártýr. Oǵan pastor týraly aıtylǵan jaǵymsyz sózder unaǵan joq edi. Óıtkeni qoıdyń táýir tuqymyn oılap tapqan ony jan-júregimen jaqsy kóretin. — Ózi ǵalym basymen sonshalyqty qyljaqbas qart bolǵanyna qaramaı, qoılary qandaı tamasha deseńizdershi! Men onyń álgi bir jarym myń krondy úsh qyzyna qosa jasaý retinde berse de almas edim — odan góri asyl tuqymdy bir qoshqaryn alǵandy artyq sanaımyn. Aıtpaqshy, osy kúzde qalada ettiń baǵasy qandaı ekeninen habarlaryńyz joq pa?

Taý koroli oz estigenderin egjeı-tegjeıli aıtyp berdi. Biraq másele baǵaǵa kelip tirelgende syrttan surap bilgen baǵaǵa senim artýǵa bolmaıtynyn da eskertip ótti. Qaýym starostasy hýtorlarynyń birin jalǵa alǵan, Keldten kelgen Hrodlogýr óziniń toqtylaryn árqashan Mırıdegi Ioýnǵa satatynyn aıtty. Óıtkeni onyń Ioýnnan jalǵa hýtor alǵany úshin oǵan báribir aqy tóleýine týra keledi eken. Al onyń esesine múttáıim kart baǵanyń aıyrmasyn buǵan qolma-qol qaıyratyn kórinedi. Sóıtip ol munyń toqtylaryn neǵurlym arzanǵa alýǵa tyrysady. Al, bul qymbatqa satamyn dep alysqa mal aıdap áýre bolmaıtyn kórinedi: kók aspanda tyraýlaǵan tyrnadan qolǵa qonǵan sary shymshyqtyń ózi artyq dep júre bergendi unatady eken. Onyń ústine, Fordta naqty aqshany eshqashan ýaqytyly ala almaısyń — qashan bolsa da qaryzǵa belsheńnen batasyń da júresiń.

Bártýr keıde qolda naqty aqshanyń bolǵany jaqsy ekenin joqqa shyǵarmaıdy. Al eger kimge qaryz berý, kimnen qaryz alý degenge keletin bolsaq, onda toqtylardy tek Brýnıge nesıege berý kerek. Óıtkeni qaýym starostasymen mámile jasasa qalsań, aqshany kózimen kórip, qolymen ustaıtyn tek sonyń ózi ǵana bolyp shyǵady. Ol Brýnı kimnen nesıege toqty alýǵa kelispese solardyń esebinen ǵana baıyp otyr. Sebebi, ol bul jerde Fordtaǵy Brýnı beretin baǵanyń úshten ekisin ǵana usynady. Al ońtústiktegi, atap aıtqanda, Vıkadaǵy tiri qoılardy satýdan qansha paıda tabady? Brýnı suraıtyn baǵadan eki ese qymbatqa ótkizedi. Onyń ústine, bul qoıdy ózgeler sıaqty jıyrma-otyz bastan ǵana emes, júz-júzdep satady. Ol az deseńiz, Vıkada saýda fırmasyndaǵy baǵany tek ózi ǵana belgileıdi.

— Dál osy aıtqanyń ras bola qoıar ma eken? — dep taǵy da kúmándandy Nıdýrkottan kelgen Toýrdýr, qulashty keńge sermeıtinderge sene bermeıtin ádetine basyp. — Shirkinniń táýekelshilin sonshama! Qoılaryn kósilip jatqan ushy-qıyrsyz keń dalamen talaı poselkelerdi basyp ótip, sonaý ońtústikke aıdaý kimge bolsa da qymbatqa túsedi. Jolshybaı mal shyǵyny da bolmaı turmaıdy, jıi kezdesedi.

Taý koroli Brýnıdiń nesıesi kop adamdy qıyndyqtan qutqaryp qalyp júr dep paıymdaıtynyn bildirdi. Brýnı óziniń áriptesterin renjitpeýge, olardyń sharýasy shalqaıyp, keri ketpeýine qamqorlyq jasaıdy. Brýnı ózi sengen bireýge qaryz bermepti degendi estigen jan joq bolar-aý, shamasy? Ras, ol qazirgi qıyn-qystaý kezeńde qolma-qol naqty aqsha tóleýdi ol da unatpaıdy. Shamasy, kópten beri odan naqty aqsha ala qoıǵan eshkim de joq shyǵar. Onyń ústine, Brýnı táýir taýarlarǵa tym sarań. Onyń esesine, ózimen istes bolǵan áriptesterdiń joqshylyqtan qıyndyq kórgenderi kemde-kem. Ondaı jaǵdaı jýannyń jińishkerip, jińishkeniń úziletin shaǵy kóktemde ǵana kezdesip qalatyny da ras. Saıyp kelgende, Taý koroli sózin bylaı dep túıindedi: jalpy alǵanda, barlyq másele aqshaǵa baryp tireledi deýge bolmaıdy: men aqshanyń ne kenin kózimen kórmegen talaı jannyń el qataryna qosylyp, abyroıǵa bólengenin bilemin.

— Umytpaı turǵanymda aıta keteıin... — dedi ol. — Bıylǵy kóktemde bas qosqan jıynda okrýgtyq sýdıa menen "It emdeýdiń tásilin biletin táýir bireýdi tabýyńa bolmas pa eken?" dep surady.

— Suraǵany durys qoı, — dedi Bártýr. — Itterdiń jaǵdaıyn qatań qadaǵalap turý qajet. Bálkim, sen óz qulaǵyńmen estigen de shyǵarsyń? Men úılený toıym júrip jatqanda aıtyp edim ǵoı: seniń túkke turǵysyz suıyq dáriń kómektesýge dármensiz bolyp shyqqan kezde men óz ıtimdi ózim emdeımin.

— Meniń okrýgtyq dárigerdiń ózinen alǵan dárimdi túkke turǵysyz deýge eshkimniń de quqyǵy joq, — dep, onyń sózin bóldi Taý koroli salqyn únmen. — Ol dári ǵylymnyń erejeleri túgel saqtala otyryp jasalady. Biraq ol dári barlyq ýaqytta birdeı durys qoldanylady dep kepildik berýge bolmaıdy. Okrýgtyq sýdıanyń maǵan deni durys kómekshi tabýyń qajet deýinde osyndaı syr bar.

Sharýalar qaıtken kúnde de shuǵyl shara qabyldaý kerek degen uıǵarymǵa keldi. Óıtkeni bıylǵy kóktemde Ýtıredsmırıdiń ózinde de topalań aýrýy kezdesken bolatyn.

— Iá, men bul jaǵdaıdy oılastyramyn, — dedi Taý koroli ózine júktelgen mindettiń jaýapkershiligi sonshalyqty zor ekenin sezingen adamsha. bul — óte mańyzdy jumys. Biraq dárigerdiń jalpy alǵandaǵy jumysy sıaqty abyroı ápere bermeıtin jeksuryn qyzmet. Buǵan ysylǵan isker adam kerek. Bálkim, men ózimniń bolashaq kómekshime sýdıanyń joǵary eńbekaqy taǵaıyndaýyna qol jetkize alarmyn. Biraq ázirshe ondaı ýáde bere almaımyn.

— Bul jumysty qaýym starostasynyń ózine júkteýge de bolady ǵoı, — dedi Bártýr. Mırı týraly estelik munyń jan-júıesine tikendeı qadalyp, mazasyn alatyn. — Menińshe ıt emdeıtin eń jaqsy kómekshińiz bolýǵa sol laıyq.

Bul usynys jaı qaljyń retinde qabyldandy da qonaqtardyń yqylasyn aýdara qoımady. Olar qabaqtaryn tyrjıtyp, myrs-myrs kúldi de qoıdy.

Osy kezde úıge Roza kofe alyp kirdi. Shyny aıaq jetispegendikten jurt kofeni eki kezekte ishýine týra keldi.

— İshińizder, ishe túsińizder, — dedi Bártýr. — Maıly kilegeıimiz joq — asqazanymyz aýyrady dep qoryqpaı-aq qoıyńyzdar. Onyń esesine biz kofe dánin aıamaımyz.

— Danıalyqtardyń maıly kilegeıinen dám tatyp kórińder, — dedi Taý koroli, qoınyńdaǵy tós qaltasynan qańyltyr jaıpaq qutyny shyǵaryp. Onyń tyǵynyn asha bastaǵanda sharýalardyń kózderi kúlimdep, júzderi jaınap sala berdi. Men taýǵa sapar shekkende óz seriktesterimdi syılaýǵa árqashan qýanyshtymyn, — dedi ol, sózin jalǵastyra túsip. Sóıtti de ár ydysqa azdap araq quıa bastady. — Kim biledi, erteń poselkege qaıtyp oralǵanda, bálkim, sender de meni áldebir nársemen qýantatyn bolarsyńdar. Sońǵy jyldary salyqtyń zil batpan salmaǵy sharýalardyń eńsesin ezip bara jatqanyn ózderiń de jaqsy bilesińder. Bálkim, taıaýdaǵy bolashaqta kedeı-kepshik sharýalardyń qaýymdyq keńeste óz ókili de bolyp qalatyn shyǵar. Jaraıdy, ony aıtyp, kúni buryn ton pishpeı-aq qoıalyq.

— Pecheneden de alyp otyryńyzdar, dostar, — dep ótindi Bártýr. — Myna saıtan alǵyr qantty da qaldyrmańyzdar. Roza, Taý koroline taǵy bir shyny aıaq kofe quıshy.

— Iá, ıá, dostarym, — dedi Taý koroli, óz qoınynan sýyryp bergen qańyltyr quty otyrǵandardy túgel aralap shyqqan kezde. Bıylǵy pishen shapqan kezde aýa raıy onsha qolaıly bola qoıǵan joq. Biraq soǵan qaramaı, shamasy, áldebir óleń joldaryn shyǵarǵan bolarsyńdar.

— Durys aıtasyz. Qazir jaqsy óleń tyńdaǵannyń ózi de bir ǵanıbet qoı, — dep qoldaı ketti ony ózgeler.

— Túsinýge qıyn óleńderge meniń qumar emes ekenimdi bilesińder, — dep sóz qystyrdy Eınar.

— Keıbir jaǵdaıda ózim shyǵaratyn qarapaıym ǵana bolmashy óleńderimde men ondaǵy yrǵaqqa mán berip, bas qatyryp jatpaımyn, barynsha shyndyqty aıtýǵa tyrysamyn.

Jazǵy meken ıesi Bártýr Eınardyń poezıasyn mensinbeıtin. Muny jurttyń bári de biletin. Óıtkeni onyń ózi ejelgi óleń úlgilerine eliktep ósken. Biraq dindi dáripteıtin maqtaý óleńder men tym jańasha sán qýýǵa beıim óleńder jazýǵa múlde qulyqsyz bolatyn. Sondaı-aq qısynsyz qıalǵa qurylǵan ersi óleńderdi de jek kóretin.

— Ákem marqum, — dedi ol, — óleńdi óte jaqsy kórýshi edi. Ózi de jaman jazbaıtyn. Óleń jazýdyń erejesin bala kezimde sol kisiden úırengen edim. Sol ádisti áli kúnge deıin qatań ustanyp kelemin. Qazirgi skaldtardyń (aqyndardyń) neshe túrli qubyltyp, sońǵy kezdegi sulýsymaq sánge salmaq bolǵan áreketterin, mysaly Ýtıredsmırıdegi bas báıbisheniń jańalyqsymaqtaryn tipti de qajetsinbeımin. Men óz ákemnen onyń óleńderiniń jeti jınaǵyn mura etip alyp qaldym. Mynany atap aıtýǵa tıistimin: buryn bizdiń elimizde óleń jazatyn nebir sheber shaıyrlar bolǵan. Olar óleńniń óz ólshemin qatań saqtaıtyn: bir shýmaq óleń tórt joldan ǵana turatyn. Olardyń óleńderi ár túrli maqammen oqı berýge jaqsy keletin. Sonyń ózinde kórkemdik qasıetin, mazmuny men mánin eshqashan joǵaltpaıtyn. Olar qaıdaǵy bir qaıǵy-qasiretti, muń-zardy, ár túrli jylańqy jyrlardy jazýdan aýlaq bolatyn. Dindi dáripteıtin psalomdar jazýdy pastorlardyń úlesine qaldyratyn. Olar eshnársege moıymaǵan, shaǵynyp jylap-syqtaýdy bilmegen erjúrek jandar edi, kókirekterin qaǵyp, jelpine maqtanýdan da aýlaq bolatyn. Mysaly, Ýlvar týraly rımderdi* alyńyz. Olarda tek úly shaıqastar, eren erlerdiń qanǵa bókken keskilesken urystary ǵana sýretteledi, áserli jyrlanady. Mine, júrek jutqan naǵyz batyrlar dep solardy aıtý kerek! Olar qazirgi aqyndar sıaqty áıelderdiń aldynda qulsha jorǵalap, eńbektegen emes. Al áldebir ataqty sulý týraly estip-bile qalsa, ol qyz dúnıeniń qaı qıyrynda bolsa da bas salyp tartyp ákelýge attanatyn. Maqsatyna jetý úshin talaı eldi baǵyndyryp, halqyna oıran salatyn. Olardyń júrip ótken jerinde taý-taý ólikter qalatyn.

Sharýalar poezıa týraly uzaq daýlasty, árqaısysy óz pikirinde qaldy: bireýleri ejelgi jyrlardy, onyń erlik rýhyn jaqsy kóretinin, al endi bireýleri búkil adamı nemese Qudaıǵa qulshylyq etetin poezıany súıetinin aıtysty. Olardyń osyndaı daý-damaıǵa berilip, uzaq otyryp alǵany sonsha, tipti birde-bireýiniń oz óleńin oqýyna ýaqyt qalǵan joq.

— Kimde-kim kisiniń túsinýi qıyn kúrdeli de tereń oıly óleń jazsa, onyń ózinshe menmensip, dandaısyp ketetin ádeti bolady. Ondaılar adamnyń jan dúnıesi týraly jazatyn aqyndardan ózderin tym joǵary qoıady, — dedi Eınar.

Bártýr onyń bul sózine jaýap retinde ózin eshqashan da uly skald dep sanamaǵanyn, degenmen qalaı bolsa solaı atústi súıkeı salynǵan óleńsymaqqa jany shydaı almastaı qarsy ekenin aıtyp saldy. Tórt joldan ǵana turatyn bir shýmaq óleńniń de yrǵaqty uıqasy ózara úılesim tabatyn bolýy tıis.

— Eger meni shyn mánindegi skald dep tanysańdar, — dedi ol — shýmaq saıyn úshten kem yrǵaqty da úılesimdi uıqasy joq óleńdi* halyq arasyna taratýǵa eshqashan da kelispes edim.

Taý koroli ózi syılaǵan ishkilik bulardyń barǵan saıyn boıyn qyzdyryp, oıyn oıatyp, sózdi kóbeıtip bara jatqanyn kórdi de bul jerde poezıa máselelerin aıtysyp-tartysyp talqylap otyrýǵa ýaqyt joq ekenin eskertpek bolyp bylaı dedi:

— Men senderdiń qyzý aıtys-tartystaryńa aralassam, saǵan ne joq dep qarsy bola qoımassyńdar dep oılaımyn. Men óz ómirimde birde-bir óleń jazyp kórgen jan emespin. Biraq, menińshe, aqyndar árqashan aqıqatqa degen mahabbat pen úılesimdi yrǵaqty uıqastyń qaq ortasyn myqtap ustanýy kerek sıaqty. Olar shynaıy shyndyqty yrǵaqty uıqasqa aınaldyra biletin bolsyn, onsyz eshqashan da shyndyqty jyrlaı almaıdy.

— Yrǵaqty uıqasqa túspegen aqıqatty shyndyq deýge bolmaıdy, — dedi Bártýr. — Eger yrǵaqty uıqas durys qosylsa, osynyń ózi aqıqat.

— Túk túsinsem, buıyrmasyn, — dep qarsy pikir aıtty Eınar. — Sizder sıaqty aqyldy adamdardyń aýzynan osyndaı sózderdi estigenime tań qalamyn. Óıtkeni yrǵaqty uıqas degenimiz yrǵaqty uıqas, al aqıqat shyndyq degenimiz aqıqat shyndyq qoı. Olardyń bir-birine qandaı qatysy bar?!

Istadaldan kelgen Oýlavúr bul pikirtalasty barynsha nemkettilikpen selsoq tyńdap otyrǵan bolatyn. Biraq ózinshe ǵylymı sıpattaǵy áıteýir bir oı-pikir aıtyp qalýǵa, sóıtip kúrdeli problemany sheship tastaǵansyp otyrýǵa qumar eski ádetine basyp, myna áńgimege az da bolsa óz úlesin qosýdy artyq sanaǵan joq:

— Iá, jigitter! bul ómirde shynynda da túsinýi qıyn qupıa qubylystar az emes, — dep, yńǵaıy kelip qalǵan kezde sóz qystyra qoıdy. — Sonymen kelesi pasqa merekesi senbige týra keledi desedi ǵoı...

Otyrǵandar áńgime taqyrybyn kúrt buryp jibergendikten az-kem ańtarylyp, únsiz qaldy.

— Senbige? — dedi oılanyńqyrap baryp ún qatqan Taý koroli. — Olaı bolýy múmkin emes, pasqa meıramy barlyq ýaqytta tek jeksenbige týra keledi.

— Iá, men de tap osylaı dep oılaıtynmyn, — dedi masaıraı sóılegen Oýlavúr. — bul joly men muny "Halyq dostary" odaǵy shyǵarǵan kúntizbeden kórdim. Onda soqyrǵa taıaq ustatqandaı etip, aıqyn jazyp qoıypty: kelesi jylǵy pasqa senbige týra keledi eken.

— Shamasy, bul qatelik bolar, — dedi Taý koroli.

— Kúntizbede de qatelik bolýshy ma edi? Qate ketýi múmkin emes. Kúntizbede qate jiberýge kimniń júregi daýalaı alady? Osynsha oıǵa qalyp, basym qatty... Aıtpaqshy, mynadaı bir jaǵdaı esimde saqtalyp qalypty: osydan birneshe jyl buryn pastor Gýnchmýndýrdyń úıinde qonyp shyqqanym bar edi. Sonda bir kóne kitaptan oqyǵanmyn: kún jyl saıyn azdap keshigetin kórinedi. Eger osy jaǵdaı ras bolsa, onda ýaqyttyń da keıin qalyp, keshigýi durys qoı. Taýrattyń bir jerinde jazylǵanyndaı, kún bir orynda qozǵalmaı, turyp qalǵan* desedi.

— Qymbatty Oýlavúr, — dedi Bártýr. — Osy aıtyp otyrǵanyńa ózińniń senetinińdi jan balasy estı kórmesin. Kitaptarda jazylǵan nárselerdiń bárine de qulap sene bermeı, abaımen qaraý kerek. Men kitap ataýlyǵa, sonyń ishinde ásirese Taýrattaǵy áńgimelerge eshqashan da senbeımin. Kitapta jazylǵan nárseniń durystyǵyn tekserip shyǵýǵa eshkimniń de shamasy kelmeıdi. Kitaptar qansha qajet bolsa, sonsha ótirik aıta beredi. Óıtkeni sen onda aıtylǵan oqıǵalardyń basy-qasynda bolyp kórgen joqsyń ǵoı... Eger ýaqyt shirkin shynynda da anda-sanda bir kúnnen keshigip turatyn bolsa, onda Pasqa meıramy áıteýir bir kezde Rojdestvo meıramymen bir kúnge tuspa-tus keler edi.

— Men tarıhta aıtylatyn bir nársege kámil senemin, — dedi Taý koroli. — Óli Iısýstyń jeksenbi kúni tańerteńgisin qaıta tirilgeni anyq. Olaı bolsa, pasqa meıramy jeksenbige týra kelýi tıis: bul jerde ýaqyttyń keshigip artta qalyp qoıatynynda nemese ilgeri ozyp ketetininde turǵan dáneńe joq.

— Men onyń qashan tirilip júrgenin bilmeımin, — dedi Bártýr. — Ózim qasynda bolǵanym joq. Birneshe áıel ǵana bolypty-mys qasynda. Bálkim, olar ustamaly qoıanshyq aýrýy bar áıelder shyǵar. Olardyń sózine qalaı senersiń? Bir mysal keltire keteıin. Osydan birneshe jyl buryn Ýtıredsmırıde ońtústik jaqtan kelgen bir áıel boldy. Bir kúni ol bireýdiń taý betkeıine tastap ketken nárestesiniń jylaǵan daýsy qulaǵyma úzdiksiz estilip tur dep bolmady. Jazdygúngi túnge qaraǵan keshki mezgil edi. Náreste shyryldap jylap, óksigin basa almaı jatyr dep qaıtalaýyn qoımady. Bardyq. Sonda ne boldy deńiz? Náreste dep júrgenimiz maýyqqan jabaıy mysyq eken, saıtan alǵyr!

— Jaraıdy, jeter endi! — dedi Taý koroli. Onyń mynadaı uzaq-sonar dereksiz áńgimege aralasqysy joq edi. — Bártýr jabaıy mysyq týraly aıtyp ótti ǵoı. Al sender túlki týraly ne oılaısyńdar? Aıtyńdarshy!..

— Oılap qoıý ǵana azdyq etedi. Naqty bir nárse jasaý kerek, — dep jaýap qaıtarysty oǵan. — Bul týraly qaýym starostasymen aqyldasyp alǵan jón bolar?

— O, sumpaıy jylpos qý túlki qaýym starostasyn onsha mazasyzdandyra qoımaıdy, — dedi Bártýr. — Byltyr ol jıyrma túlki terisin satty, satqanda da qymbatqa satyp, mol paıda tapty.

Basqalar da pikirin bildirdi: "Kóresini áli túlkiden kóretin bolamyz" desti olar. Túlki byltyr qoıǵa qara kúzde qyrǵıdaı tıgen edi, sol qylyǵyn bıyl da qaıtalaıdy. Sharýalar túlkini tilderi jetkeninshe balaǵattap, qarǵap-sileýmen boldy. Al Taý koroli baısaldy keıippen sóıledi: túlkiniń adamdar úshin zulym jaýyz bolyp tabylatynyna kúmán joq ekenin bedeldi túrde málimdedi. Al Nıdýrkottan kelgen kart aqyrynda bylaı dep qorqytty:

— Túlki byltyr kúshti lań salyp edi, ásirese kóktemde qutyryp ketken bolatyn. Endi onyń salar soıqanyn kúzde kúte berińizder, — dedi ol.

Kofe ishilip bitti. Taý koroli qańyltyr qutysynyń aýzyn jaýyp, qoıyn qaltasyna qaıta saldy. Tań atyp, aınala jaryq bolyp qalǵan edi. Qoılardy bir-birinen aıqyn aıyrýǵa tolyq jetedi.

— Iá, — dedi Taý koroli, ornynan kóterile berip. — Myna kósilgen dalada men talaı ret bolǵan edim. Biraq buǵan deıin meni eshkim de eshqashan búgingideı jaıdary meımandostyqpen jaqsy qarsy alǵan emes. Qonaqjaı qojaıynnyń úıine qystyń sýyq kúninde kelgen qandaı jaqsy! Bizdi óte jaqsy kútti, dám tatqyzdy. Endi qoılardy qýyp ustap, bólýge kirisý kerek.

Biraq Bártýr másele meımandostyqta turǵan joq dep paıymdaıtynyn aıtty.

— Eń bastysy, — dedi ol, — eshkimge táýelsiz derbestikte. Sen ólisiń be, tirisiń be, onda ózińnen ózge eshkimniń jumysy joq bolsa, mine, sol jaqsy! Menińshe, naǵyz táýelsiz derbestik degenimiz, mine, osy! Bireýdiń qol astynda baǵynyshty bolǵan adamnyń qanyna sińgen qasireti — bostandyqty ańsap, oǵan udaıy saǵynyshpen sýsap kóz ashpaýy.

— Iá, — dedi, Taý koroli. — bul jaǵdaı maǵan óte túsinikti. Islandıalyqtar — táýelsiz derbestikti janyndaı jaqsy kóretin halyq. Islandıada bir kezde oz bostandyǵy ózderinde bolǵan hevdıngter* turǵan. Olar eliniń koroline baǵynyp, bas ıgennen góri erkindikte ólip ketkendi artyq kórgen. Olar tap myna óziń sıaqty júrek jutqan batyrlar bolǵan, Bártýr. Seniń óziń, Bártýr, jáne sen sıaqty basqa da jandar — bostandyqty bárinen joǵary baǵalaıtyn ıslandıalyqsyńdar. Sender ıslandıalyq táýelsiz derbestiktiń arqa súıep kelgen, áli de arqa súıeı beretin naǵyz berik tiregisińder. Roza, shamasy, myna ańǵardyń solǵyn gúli sıaqty júdep-jadap bara jatpaǵan sıaqty ǵoı. Men onyń tap búgingideı gúl-gúl jaınaǵanyn buryn-sońdy kórgen emespin. Roza, óziń aıtshy, myna mıdaı jazyq keń dalada ózińdi-óziń qalaı sezinip júrsin?

— Árıne, munda ózińdi-óziń óte-móte emin-erkin sezinedi ekensiń, — dep jaýap qatty Roza, murnyn syp etkizip bir tartyp qoıyp.

— Iá, — dedi Taý koroli álgi ishilgen araqtan keıin onyń úninde baı sharýaǵa tán áldebir aıbyndy tákapparlyq paıda bolǵan sıaqty. — Eger tap osy úıdegi sıaqty rýh kúshtiligi bizdiń búgingi urpaǵymyzdyń báriniń boıynda bolsa ǵoı, shirkin! Onda Islandıa ózin qandaı bolashaq kútip turǵanyn oılap, alańdaı qoımas ta edi.

— Solaı deńizder, — dedi Nıdýrkottan kelgen qart Toýrdýr. — Bizdiń attanatyn ýaqytymyz bolyp qalǵan joq pa? Meniń álgi kóterem kóligime qonǵanymsha qanshama ýaqyt kerek deseńdershi!

Ol bosaǵada tur edi. Uzaq jasap, ómir boıy kedeıshilikten kóz ashpaı, áldebir alys armandy ańsaýmen kele jatqan osy bir qaýdyrap-qaýsap turǵan qarttyń kóńilin aýlap, oǵan bir aýyz jyly sóz aıtpaı janynan óte shyǵý qıyn boldy. Taý koroli ony arqasynan bir-eki ret jigerlendire qaǵyp-qaǵyp qoıdy da bylaı dep til qatty:

— Iá, qudiretti Toýrdýr qartym! Myna ómir bizdiń bárimiz úshin beıne bir lotereıa oıyny sıaqty.

— Qalaı-qalaı deısiń? — dep qaıtalap surady eshnárse uqpaı qalǵan qart. Ol álgi teńeýdiń ne ekenin túsingen joq. Óıtkeni ózi ómirinde qolyna lotereıa bıletin bir-aq ret ustap kórgen edi. Osydan birneshe jyl buryn Redsmırıdegi bas báıbishe zıratty jóndeýden ótkizý úshin dep bir qulyndy qaıyrymdylyq qoryna arnap lotereıa utysyna tikken bolatyn. Lotereıa oıynynyń utys qorytyndysy boıynsha qaýym starostasy óz qulynyn ózi utyp alǵan edi.

— Áke, qymbattym meniń, — dedi Roza, ony súıemeldep aýlaǵa alyp shyqqan soń. — Búgin túnde taýdaǵy lashyqqa qonǵanda abaı bolyńyz — jyly jamylyp jatyńyz.

Shynymdy aıtsam, osy bir qashaǵan qozylardy taý men tasta, mıdaı jazyq keń dalada qýalap júretin qýatym qalǵan joq qoı. Men nesine áýre bolamyn, osy? Jasym seksenge keldi. Hýtordyń ózinde de qalt-qult etip, áreń júremin, — dedi ol, atynyń tizginin qolyna ala berip.

Er azamattar taý betkeıinde júrgen ıtterin shaqyrysty. Qotannyń bir shetindegi qashaǵa baılap qoıǵan saýlyq myna abyr-sabyr men júgirisken ıtterdi kórip, mazasyz mańyraýmen boldy.

Qart Toýrdýr qoshtasarda qyzynyń mańdaıynan súıdi. Sóıtti de atqa qonýǵa áreket etti. Roza onyń aıaǵyna úzeńgi tosyp, qoltyǵynan demedi. Erdiń ústinde qarttyń quıryǵyna jumsaq bolýy ári erdi bulinýden saqtaýy úshin qara qoıdyń terisinen jasalǵan bóstek bar eken. Roza qazirgi kári baıtal Glaısanyń tumsyǵyn jumsaq alaqanymen qaıta-qaıta sıpady. Bul ony qulyn kezinen biletin. Ol kezdegi hýtor qandaı qyzyq edi! Sodan beri on segiz jyl ótip ketipti. Ol kezde Nıdýrkottaǵy balalardyń bári de ózdi-ózderiniń úılerinde bolatyn. Al qazir dúnıeniń túkpir-túkpirine tarap ketisken. Osy kezde tilin salaqtatyp Samýr jetip keldi. Shamasy, bóten ıtpen talasyp qalǵan bolýy kerek. Ol Rozany tanyp, qýana qyńsylap, erkeleı umtyldy. Álgi ózimen talasqan ıtterdi umytyp ta ketti. Roza ákesine erip kelgen ıtine balyq berý úshin úıine kirip shyqpaı tura almady.

— Áke, Samýr sizge óte-móte kerek qoı. Áıtpese bir túnge maǵan qaldyryp ketýińizdi ótinip suraǵan bolar edim. Bártýrdyń maǵan serik bolsyn, es bolsyn dep qaldyryp bara jatqan qoıynan qaıran bolmaı ma dep qorqamyn.

Blesıin jetektep Bártýr keldi. Ol kelinshegin janyna óte bere asyǵys-úsigis súıdi de áldebir tapsyrmalar bere sala atqa qondy. Erdiń ústinde otyryp, ıtin shaqyryp aldy. Adamdardyń bári de ketip boldy. Roza olardy kózimen uzatyp saldy. Olardyń eń sońynda ákesi ketip bara jatty. Ol búkshıe túsip kári baıtal Glaısanyń qos búıirin álsin-álsin tepkilep qoıady. Beıshara Glaısa shalshyqty balshyqta ilbı basyp, áreń ketip barady.

ON BİRİNSHİ TAPAÝ

QYRKÚIEKTİŃ TÚNİNDE

Kóp uzamaı jańbyr sirkireı bastady. Aspandy qaptaǵan surǵylt bult tutasa kelip, jańbyr tamshylary birte-birte irilene ári aýyrlaı tústi. bul naǵyz kúzgi jańbyrǵa aınaldy. Onyń búkil aınala tóńirekti satyrlatyp ala jónelgen daýsy birtúrli úreı týǵyzdy: aspan áleminiń keńistiginen shelektep quıyp turǵan nóserdiń sheti-shegi bolatyny kórinbeıdi. Aldyńǵy jaqty tutasqan surǵylt búrkenish kólegeılep turǵandaı, eshnárse kórinbeıdi: tutas bir ólkeni jabyrqańqy kóńil kúı jaılap alǵandaı, bir saryndy ári birkelki jaýǵan jańbyr shalshyqty jerde ósip, solǵyn tarta bastaǵan shópti jýyp, kólshiktiń betin astan-kesten etip, laılandyryp jiberdi, surǵylt qumshaýyt qaırańdardy da, kómirdeı qaraýytyp turǵan taýdy da kózden ǵaıyp etti. Hýtor bitkenniń bárin de qalyń nósermen tumshalap, ózge dúnıeden bólip tastady. Úzdiksiz satyrlaǵan, basylar dep úmittenýge bolmaıtyn dybys úıdiń ishindegi burysh-buryshtyń bárin de jaılap alǵan sıaqty: qulaqty tundyryp, alys pen jaqynnyń bárin de tasa etti. Munyń ózi ómirdiń ózi týraly kúndelikti kóńilsiz kóp hıkaıat sıaqty. Beınebir ne sharyqtaýsyz, ne quldyraýsyz tepe-teń ári eleýsiz etip jatqan ómirdiń ózi deýge bolarlyq. Biraq sonyń ózinde de ol seni keńdigimen, tereńdigimen qyzyqtyra tartyp ákete alady. Mine, tap sondaı shýly muhıttyń túpsiz tereńinde jatqan bir ǵana ońasha úıde júregi aýyratyn jalǵyz áıel qalǵan bolatyn.

Roza shulyǵynyń tesigin torlap jamap almaq edi, biraq .onyń qolynyń iske bara qoıar túri bolmady; ol terezeniń aldynda qımylsyz otyryp aldy — syrttan estilip turǵan satyr-sutyr dybys beıne bir sıqyrlap tastaǵandaı. Terezeden sonaý keń alqapty tumshalap turǵan surǵylt tumanǵa qadala qaraýmen boldy. Terezeniń aldynda paıda bolǵan shalshyqqa da ara-arasynda jas balasha qyzyǵa úńilip qoıady. Keshke qaraı kúshti jel turdy. Ol jańbyrdy kóterip áketip, tutasqan sur bultty satyrlaǵan aq tasqynymen qosa-mosa beıne bir topyrlata aıdaǵan qoıdaı qýa bastady. Jańbyrdan sońǵy tasqyn sý balshyqty shalshyqqa qaraı kóbik ata asyǵyp aqty. Ol keı jerlerde teńiz tolqyny sıaqty joǵary kóterilip baryp, ózenniń jarly jaǵasyna sharpı soqtyǵysady da byt-shyty shyǵa shashyraıdy.

Qotandaǵy baılaýly qoı mańyraǵanyn qoıdy, baılanǵan arqannyń uzyndyǵyna qaraı qazyqtan uzańqyrap barady da basyn tómen salyp, qos múıizin jelge qarsy tosady. Roza ony aıap ketti: jalǵyz ózi aıaq-qoly mataýly tutqynda qalǵandaı beısharanyń hali shynynda da múshkil edi. Roza ony eń bolmasa jabyndy shatyrdyń astyna kirgizýdi oılady. Al Gýdlbraý ózine taıanyp kele jatqan áıeldi kórip, qashyp qutylyp ketpek boldy, biraq myqtap baılaǵandyqtan qasha almady. Roza arqannan ustaǵan boıy oǵan jaqyndaı berdi, aqyrynda qos múıizinen súırep, úıge qaraı alyp júrdi. Ony qarańǵy qoraǵa ıterip kirgizdi de esiktiń ishki ilgegin salyp, tars jaýyp qoıdy. Gýdlbraý qoraǵa kirgennen keıin de mańyraýyn qoımady. Ústiniń sýyn bir silkip tastady da endi erkin bostandyqqa shyǵýy múmkin emes ekenin sezgen ol burynǵysynan da qattyraq mańyrady, daýsy búkil hýtordy jańǵyryqtyryp jiberdi. Roza Gýdlbraýdy tynyshtandyrý úshin sý ákelip berip edi — ishpedi, shop berip edi — jemedi. Ol myna áıelden úrkip, bir buryshtan bir buryshqa aınalyp qashýmen júrdi.Qarańǵy qorada áldebir kógildir sıaqty anda-sanda jylt-jylt ete qalatyn kózimen senimsiz túrde qarap qoıady. Bir kezde aldyńǵy eki aıaǵynyń tuıaǵymen tars-tars etkize jer tarpyp, áıeldiń ózine aıbat shekkendeı boldy. Roza oǵan azdaǵan balyq úgindisi men nannyń qıqymyn berip te kórdi. Gýdlbraý bul syı tabaqtan da birjola bas tartty. Aqyrynda Roza "Al endeshe!" degendeı, ony jónine qaldyrdy. Biraq beıshara qoı barǵan saıyn jıi mańyraǵanyn qoımady.

Ýaqyt óte berdi. İńir qarańǵysy túse bastady. Roza botqa pisirip, jep aldy. Osy kezde kózge túrtse kórgisiz qoıý qarańǵylyq ornady. Roza peshtegi otty óshirmeýge tyrysty. Óıtkeni úıdiń ishi ári sýyq, ári syz edi. Tóbeden eki jerden tamshy aǵyp turdy. Onyń ústine, janyp turǵan sham da joq. Al úıdiń ishi jaryq bolsa, nemese kem degende sónip bara jatqan shoqtyń sáýlesi túsip tursa, ol da sep qoı — ózińdi-óziń qaýipsiz sezine alasyń. Roza peshtiń janynda uzaq otyrdy. Ottyń jaryǵy túsip tursyn dep, onyń qaqpaǵyn jartylaı ashyp qoıdy. Ol ózine ózi syı jasaǵandaı máz bolyp, sheshesi sálemdemege berip jibergen túıinshekten alyp, kofe qaınatyp ishti, ádettegi bir túıir ornyna bes túıir qant jedi. Óıtkeni bul óziniń sybaǵasyna tıgen qant edi. Ol birinen soń biri birneshe shyny aıaq kofe iship otyryp ta peshtegi ottyń shoǵynan kóz almady — búgingi túni óziniń tula boıyn bıleıtin úreıli qorqynyshty ysyryp tastaýǵa tyrysty. Degenmen denesi dirildep, elegizı berdi. Roza bir kezdegi qýanyshty kúnderin ádeıi eske túsirýmen boldy. Munyń ózi onyń janyn áldebir raqat sezimine bólengendeı jaqsy áser etti. Gýdlbraý da mańyraǵanyn qoıyp, jatyp qaldy. Biraq jańbyr terezeni burynǵysynsha sabalap, tynymsyz jaýyp turdy. Jel de údeı tústi, — tipti úıdiń ózin shaıqaltyp jibererdeı kórindi. Ýaqyttyń tym kesh bolǵany sonsha, Roza peshtiń janynan ketýge qorqa bastady: oǵan myna qoıý qarańǵylyq qoınynda qaıdaǵy bir zulym kúshter qaptap júrgen sıaqty bolyp elesteı berdi. Eki aıaǵyn astyna basyp, eki qolyn qoınyna tyǵyp otyrdy — eger ol eki qolyn eki jaqqa jazyp jiberse, áldebir zulym kúsh shap berip ustaǵan boıy muny súırep ala jóneletindeı bolyp kórindi. Osy qalpynda qımylsyz uzaq otyrdy, qorqynysh ta seıile bastaǵandaı edi. Biraq jata-jata elegizip, zerikken qoı ornynan atyp turyp, qaıtadan mazasyzdana mańyrap qoıa berdi. Qarańǵylyq qoınynan qulaq jaryp jibererlik áldebir ashshy aıqaı estilgendeı boldy. Bálkim, myna Gýdlbraý da sodan shoshyp oıanǵan bolar. Nemese ózin áldebireý qýyp, ustaı almaı júrgen shyǵar. Áıtpese qoranyń bir buryshynan ekinshi buryshyna jan ushyra aınalyp qasha berer me edi?! Ol aldyńǵy eki aıaǵynyń tuıaǵymen jer tarpyp, eki ret toqtady. Rozaǵa bireýdiń betine bireý yshqyna úrlep turǵandaı estildi. Apyr-aı bul kim boldy eken ózi? Bálkim, eshkimniń betine eshkim de úrlep turmaǵan shyǵar...

Aqyrynda Roza tómen túsetin tekpishek satyǵa qaraı eńkeıip:

— Qoshaqanym-aý, qoryqpaı-aq qoı! — dedi.

Ol únsiz meńireý ishinde jańǵyryqqan óz daýsyn ózi estigende júregi týlap qoıa berdi: ol oz daýsyn ózi tanyǵan joq. Roza tómenge túsetin tesik qýysynyń janynda sileıgen boıy tapjylmaı turyp qaldy. Iá, ıá, búgingi túnde ózi kútken maqulyq zulym kúsh tipti taıaý kelip qalǵan sıaqty. Tóbe shashy tik turyp, tula boıy qaltyrap, dirildep qoıa berdi, júregi aýzyna tyǵylyp, ishi-baýyry tilgilengendeı aýyrsyndy. Tómende bireý bar, qoıdy burysh-buryshqa qýyp júrgen de sol Aqyry ony ustap alyp, tamaǵynan býyndyrǵan soń beısharanyń mańyraýǵa shamasy kelmeı qalǵan bolýy kerek. Sodan soń ony qoranyń bir búıirine laqtyryp tastaǵan shyǵar. Áldebireý, áldebir nárse... Bir kezde Gýdlbraý qaıtadan mańyrap qoıa berdi. Endi onyń daýsy barlyq nárseden úmitin jantalasa birjolata úzgendeı bolyp, óte aıanyshty, burynǵysynan da qorqynysh-úreıge toly sıaqty estildi.

Joq, Roza esinen tana qulap qalǵan joq. Ol oshaqtaǵy shoqqa tamyzyq salyp, ot jaǵýǵa, úıdiń ishine jaryq berýge kiristi. Óıtkeni myna sytyr-sytyr janyp jatqan otynnyń jalyny túsirgen jaryq onyń senim artqan birden-bir úmiti edi. Sondyqtan da otty óshirýge tipti de bolmaıdy!

"Múmkin, sonshalyqty qorqatyndaı eshteńe de bolǵan joq shyǵar", — dep oılady Roza, jany ketip, siresip qalǵan saýsaqtarymen áreń degende peshtegi otqa qurǵaq otyn tastap jatyp.

Áldebireý, áldene... Bálkim, eshkim de, eshnárse de joq bolar. Ózinin shaǵyn ǵana jeke otbasyndaǵy oshaqtyń kip-kishkentaı peshinde janyp jatqan otqa — bostandyqtyń, táýelsiz derbestiktiń laýlap jana túsken otyna súısine de qyzyǵa qarap qoıyp, endi elegizip alańdamaýǵa bekem bel býdy. Eshqandaı da qorqynyshty eles, eshqandaı da Kolýmkıllı joq. Myna kósilip jatqan keń dalada bostandyq pen erkindiktiń qaıyrymdy Qudaıy ǵana bar. Ol adamdardy ıtterden joǵary qoıady (solaı bolýy ábden múmkin). Kim biledi, endi jıyrma úsh jyldan keıin bul da qaýym starostasynyń áıeli, Ýtıredsmırıdegi bas báıbishe sıaqty bireý bolyp shyǵa keler. "Ómir degenimiz lotereıa oıyny sıaqty" degen joq pa búgin munyń ákesine Taý koroli. Qudaı meniń qaıyrymdy qartyma qýat bere gór! Álgi lotereıa oıynynda ókpesine sýyq tıgizip, aýrýyn asqyndyryp ala kórmegen. Onyń jasy seksenge kelip qaldy. Soǵan qaramaı, búgingi túndi tolyǵymen taýdaǵy lashyqta ótkizbekshi... Joq, Rozanyń mundaı aýyr oıdan arylýy kerek. Ol jamandyq týraly emes, tek jaqsylyq, ásemdik týraly oılaýy tıis. "Taý-patshaıym, Jer-ana!" Iá jer — ózimizdiń anamyz.

Roza kópten beri án salmaǵan edi. Endi, mine, pesh aldynda otyryp, áldebir ádemi ánniń ásem áýenin syzyltyp sala bastady. bul — onyń osy ólkege jas kelinshek bolyp kelgeli salǵan birinshi áni. Biraq mundaı ádemi ándi naqyshyna keltire salýǵa daýysy jetpeıtin sıaqty kórindi. Qalaı tyrysyp, áreket etip baqsa da daýysy jetpeı qala berdi, úreıli qorqynyshtyń saldarynan úni úzilip shyǵyp, ánniń ıirimine kelgende qaıta-qaıta súrinýmen boldy. Ándi neǵurlym uzaq aıtqan saıyn júregi dúrs-dúrs soqty. Otan súıgish patrıottyq mundaı ándi áli eshkim de tap osylaı maqtanysh sezimimen aıtyp kórmegen de bolar. Biraq onyń ánine munyń tap ózi sıaqty elegizip qoryqqan qoıdyń "Me-e-e..." dep mańyraǵan úreıli úni ulasty.

Iá, buǵan deıin otan súıgish birde-bir án tap osylaı neǵurlym úılesimdi únmen aıtylyp kórmegen de shyǵar.

Aqyrynda qoıdyń mańyraýy úmitin úze qajyǵan, tipti qarlyqqan daýysqa aınaldy. Roza endi kúdiktene bastady: osy daýys shynynda da qoıdyń mańyraǵany ma ózi? Óıtkeni kádimgideı mańyraý emes, áldebir toryqqan shaǵym sıaqty estildi. Bálkim, muny ábden azapqa salyp, qorqytqysy kelip júrgen áldebir jaýyz qubyjyqtyń ózi shyǵar? Mashaqatty ábiger men ary-beri júgiris az-kem úzilisten keıin qaıta jalǵasty. Áldebireý satyǵa jarmasqan sıaqty. Esiktiń janynan onyń murnynyń shýyly estilgendeı boldy. Tipti úıdiń arqalyq mátkesi de syqyrlap qoıa bergendeı. Sodan soń azdap tynyshtyq ornaǵandaı boldy. Tek borannyń terezeni soqqan dybysy ǵana estildi. Roza boran endi basylatyn bolar dep úmittendi. Qoı da saıabyr tapqandaı boldy. Júregi bir qalypty soǵa bastaǵandaı. Biraq tap osy kezde kenet úıdiń syrtqy esigin bireý barynsha qatty soqqandaı boldy, búkil úıdi solqyldatyp ótkendeı sezildi. Boran qaıta qutyryna tústi, tars-turs etken, syqyr-syqyr etken, shıq-shıq etken dybystar ústi-ústine qabattasa estildi. Beıne bir barlyq nárse qırap bara jatqandaı.

Rozaǵa alǵashqyda munyń bári de taý jaqtan estilgendeı bolyp edi. Endi mine, úıdiń aldyńǵy bóligi qulap bara jatqandaı eser etti. Soǵan ile-shala tómennen shyryldaǵan shýyl keldi qulaǵyna. Ol endi qoıdy bireý býyndyryp jatyr degen oıǵa qaldy. Roza kereýettiń bir shetine myqtap jarmasqan boıy qaltyrap-dirildep, úreıi ushqan qalpynda siresti de qaldy. Ol beıne bir jan tásilim eter aldyndaǵy adam sıaqty Qudaıǵa jalbarynýmen boldy. Aqyrynda kóılegin sheshkisi keldi, biraq sheshe almady. Óıtkeni bolmashy ǵana sybys myna qarańǵylyq qushaǵynda demin ishine tartyp tym-tyrys jatqan qubyjyq zulym kúshtiń ıesin oıatyp jiberetin sıaqty kórindi. Ol meılinshe saqtyqpen qus mamyqtyń astyna kirdi, esh jerden ýildemeıtindeı muqıat qymtandy. Tipti basyn da búrkep aldy. Roza osy jatqannan búkil denesi diril qaǵyp, júregi syzdap aýyryp, uzaq jatty. Oǵan eshqandaı da estelikterdi esine alý kómektese qoımady. Burynǵy basynan keshken qýanyshtarynyń barlyǵynan da myna búgingi qorqynyshy kúshti boldy. Ol endi áli uzaq kútetin tań jaryǵy týraly oılaýǵa tyrysty. Adam degen úmitin eshqashan úzbeıdi eken. Tipti, ábden tyǵyryqqa tirelip, qutylyp shyǵý múmkin emes sıaqty kezde de úmitin joǵaltpaıdy. Adamdar kózge túrtse, kórgisiz qandaı qarańǵy ári uzaq túnde de tańnyń áıteýir bir ataryna kámil sene úmittenedi.

Roza álgi sumdyqtan qalshyldap-dirildep uzaq jatty. Aqyrynda ne uıqy emes, ne demalys emes, áldebir qalǵyp-múlgigen jaǵdaıda sheksiz dúnıe arqyly — ne keńestigi, ne ýaqyty joq dúnıe arqyly — tylsym syry mol kıyn saparǵa óz erkinen tys attanyp bara jatqandaı sezindi. Ol sonaý bir kezde ótken alys kúnderdiń aqylǵa qonbaıtyn nebir oqıǵalaryn qaıtadan basynan keshirgendeı, ózi sol bir kezderi tanys bolǵan adamdarmen qaıta kezdeskendeı boldy. Meılinshe tań qalarlyǵy sol elesterdiń kóz aldynan barynsha aıqyn kórinýi edi. Roza áldeqashan umytylǵan bir daýysty — biraq ózi úshin eshqashan da bálendeı mańyzy bolyp kórmegen daýysty — taǵy da estidi. Munyń ómirinde kezdeısoq jylt ete qalǵan, qazir umyt bolǵan bir jyly júzdiń ájimi taǵy da aıqyn ańǵarylǵandaı edi. Kóz aldynda paıda bolǵan adamdardyń júzderi munyń mıyn beıne bir qaterli isik sıaqty jegideı jep jatty. Mysaly buǵan búgin tańerteńgisin osynda meıman bolyp ketkender, olardyń uıatsyzdyqpen shektesetin ersi qylyqtary sonshalyqty egjeı-tegjeıli eles berip ótti. Sol adamdardyń beıneleri neǵurlym aıqyn ári dálirek eles bergen saıyn muny odan saıyn úreılendire tústi. Olardyń Rozanyń sanasyna tereń sińip qalǵany sonshalyqty, olardan oısha arylýdyń ózi múmkin bolmady. Olar tań qarańǵylyǵynda uıqyly-oıaý jatqanda da kóz aldynan ketpeı-aq qoıdy, ólgen adamdardyń qatyp-semip qalǵan júzderiniń ádette túske kiretin kórinisteri sıaqty turyp aldy. Biraq olar beıne bir tiri adamdar sıaqty kelip, ózderin ózderi tiri adamdar sıaqty ustaıtynyn qaıtersiń. Sonda da bolsa siz munyń tús ekenin, ol adamdardyń dúnıeden ozǵanyn, tipti áldeqashan jerlenip te qoıǵanyn aıqyn bilesiz. Olardyń jabyrqańqy muńdy kúlimsiregeni — óli arýaqtyń kúlkisi. Olardyń qorqynyshty áńgimeleri — óli jandardyń áńgimeleri. Olardyń bet perdesi — sózsiz apatqa ushyraýdyń aldyndaǵy úreıli qorqynyshty búrkemelep turatyn muzdaı sýyq jamylǵy tárizdi. Biz kezde olar da eleýli adamdar qataryna qosylýdan úmitti edi. Biraq aqyl-esi bútin birde-bir adam ondaı úmittiń aktala qoıatynyna eshqashan senbeıtin. Mysaly, Bártýr endi jıyrma úsh jyldan keıin qaýym starostasy bolarmyn dep oılaıdy. "Al sonda men kim bolamyn?" degen oı sap ete qaldy Rozaǵa. Onyń ákesi de baqýat sharýa, tipti, bálkim, qaýym starostasy bolýdy armandaýmen keldi. Sondaı maqsatpen ol ózen boıynan dıirmen de salǵan edi. Biraq búgingi túnde ol qaıda qaldy eken? Jasy jetpisten áldeqashan asyp ketken, keýdesinde álsiz ǵana jany bar, saryp aýrýy meńdegen, aýrý aıaqtaryn jóndi basa da almaıtyn aıanyshty qart búgingi túnde elsiz-jurtsyz bir qýystaǵy taý qoınaýynda jatqan bolar. Al onyń ózen jaǵasynda armanyna arqaý bolǵan dıirmenin múk basyp qalǵaly qashan! Kóp boldy, Nıdýrkottaǵy balalar oınaıtyn qoı asyqtary qaıda eken? Bala kezinde bul da qora-qora qoıy, jelinderi jer syzǵan tolyp jatqan saýyn sıyrlary, taý qoınaýyndaǵy shóbi shúıgin jekemenshik jaıylymda taı, qulyndary aralas asyr salyp, jarysqan úıir-úıir jylqylary bar baılyqty kóz aldyna alys armanyndaı elestetetin. Sóıtip ózi de qaýym starostasynyń báıbishesi sıaqty ári aqyldy, ári talantty bolýdy, úlken de sán-saltanatty ádemi úıde turýdy armandaıtyn. Al qazir bul qaıda turyp jatyr? Munyń óris toly maly qaıda? Tasyp turǵan talanty qane? Jazý-syzýdyń ózin zorǵa úırendi. Onyń nebary jalǵyz saýlyǵy ǵana bar. Dıirmenshiniń lashyǵynda ótken bala kezinde bul ózinshe baı adamnyń biri sıaqty edi. Roza kádimgi óleń-jyrlarda aıtylatyndaı tabyn-tabyn sıyrlary, úıir-úıir jylqylary bolatyndaı úmittenetin. Ózenniń ózindik erekshe áýeni estilip turatyndaı edi. Tipti áli eshqandaı iske qosylmaǵan dıirmenniń de teńdesi joq tamasha ózindik ádemi qasıeti bar sıaqty bolatyn. Ol ózen jaǵasyndaǵy lashyqtyń janynda aldyna qoı asyǵyn shashyp tastap, ákesi teńiz jaǵalaýynan taýyp ákelgen ádemi ulý qabyrshaǵymen oınap otyrǵanyn elestetti. Roza ásirese ulý qabyrshaǵyn óte jaqsy kóretin: ony bul dúnıedegi eń qymbat zat dep esepteıtin. Ony apa-sińlilerine de, aǵa-inilerine de bermeıtin. Olardyń ulý qabyrshaǵymen oınaýyna ruqsat etpeıtin... Eni, mine, sol ulý qabyrshaǵy qaıda qaldy deseńizshi?..

— Me-e-e...

Osy bir ashshy daýys ony birden oıatyp jiberdi. Qulaǵyna adam tań qalarlyq áldebir úmitsiz toryǵýdyń únindeı estildi.

Túsinde oǵan bul qoı soıylǵandaı elestep edi. Endi, mine, arada úsh saǵattaı ýaqyt ótkende ony jyn-periler kelip qaıta tiriltip ketkendeı. Myna jer astynan shyqqandaı qarlyqqan daýystyń tiri maqulyqtan shyǵýy múmkin emes sıaqty. bul ertedegi jazýlarda aıtyla beretin, qorlyq kórip, azap shekken jandardyń bireýiniń jan aıqaıy bolýy kerek. Iesiz keń-baıtaq daladaǵy barlyq jyn-periler men zulym kúshter túgelimen bári jınalyp kelip, osy qoıdyń boıyna engendeı. El-jurtsyz tasty shól daladaǵy jartastyń astyna laqtyryp tastalǵan jas balalardyń elesi de, mıyn alyp jeý úshin óltirilgen kinásiz beısharalardyń da nemese Qudaıdy da, onyń uly Iısýsty da jek kóretin áldebir papashyldardyń da elesteri kezip júrgen sıaqty. Olardyń báriniń de armany bireý-aq: barlyq jandy maqulyqtar ózderimen birge máńgi azap shegip, qorlyq kóre berse eken deıdi.

Bul qorqynyshty tún osylaı ótti.

Aqyrynda Roza qus mamyqtan basyn shyǵaryp, jan-jaǵyna kóz júgirtýge táýekel etti. Ol bólme ishine sibirlep túse bastaǵan bozǵylt jaryqty kórdi. Ózin adam aıtyp bolmastaı jeńil sezingeni sonsha, tipti búkil ómirindegi eń uzaq jáne eń qorqynyshty qubyjyq túnniń aıaqtalýǵa taqap, tań atyp kele jatqanyn baıqady. Jel basylypty. Biraq búkil dúnıeni satyrlata soǵyp, tolassyz jaýǵan jańbyr áli quıyp tur eken. Gýdlbraý taǵy da mańyraı bastady. Jaryq birte-birte kúsheıe tústi. Rozanyń kóńil kúıi de ózgerip sala berdi. Aǵaryp atqan tańnyń aldynda túngi qubyjyqtyń bári de tym-tyraqaı qashyp ketkendeı. Mine, ábden jaryq boldy. Roza qoıdan qoryqqanyn qoıdy. Endi ony ólerdeı jek kórdi, óziniń eń zulym qas jaýy sanady. Óıtkeni Gýdlbraýdyń mańyraǵan daýsy Rozanyń júıkesin juqartyp bitti. Joq, Roza bul jyn-periniń únin óshirmese bolmaıdy eken! Áli de sál-pál jaryq bola tússin. bul onyń batyldyǵyn arttyrady. Sonda bunyń myna qarǵys atqan qoıdyń qylyǵynan birjola qutylýyna eshkim de, eshnárse de kedergi bola almaıdy. Aqyrynda óziniń tózimi taýsylyp, asyǵa bastady. Ol tóseginen qarǵyp turdy da, kıimin kıýdi de oılamastan, bólme ishinde qur qol, keýdesi jartylaı jabylǵan kúıde ersili-qarsyly júre bastady. Búgingi uıqysyz ótken túnnen keıin ol ádettegisinen áldeqaıda bozǵylt kórindi, al eki kózi taǵynyń janaryndaı jarq-jurq etti. Roza shatyrdyń astyndaǵy qabyrǵany aınalyp júrip, Bártýrdyń ilýli turǵan shalǵy oraǵyn taýyp aldy. Onyń júzin keneppen orap qoıypty. Roza terezeniń jaryǵyna jaqyn baryp, oraqtyń júzi qandaı ekenin qylshyqqa salyp, baıqap kórdi. Ótkir eken. Sóıtti de tómen tústi. Gýdlbraý bir sumdyqty sezgendeı, bir qabyrǵadan ekinshi qabyrǵaǵa qaraı atyla qashýmen boldy. Roza ony qýyp berdi. Túngi astan-kesteń kezinde qulap túsken tyrma men bir býma arqanǵa súrinip jyǵylyp qala jazdady. Biraq endi ol eshnárseden de qoryqqan joq. Onyń batyl oıyn eshnárse de ózgerte almady. Sharshap-shaldyǵyp júrip qoıdy aqyry ustap aldy. Moıyn júninen myqtap ustaǵan boıy Gýdlbraýdy aýlaǵa alyp shyǵý úshin súıreı jóneldi. Qoı tórt aıaqtap tartynyp, keri sheginshektedi, osqyrynyp, pysqyryp, qıǵylyq saldy. Roza ony qotan arqyly ózenniń jaǵasyna súırep bardy. Bul ózenniń balshyqty shalshyqqa baryp quıatyn tusy edi. Roza osy jerge qoıdy jyǵyp salyp, tort aıaǵyn býdy. Endi aınala túp-túgel jap-jaryq bolǵan edi.

Roza onsha asyqqan joq. Qoıdyń alqymyndaǵy júniniń jigin kádimgi tájirıbeli qasap sıaqty muqıat ashty. Gýdlbraý ajalynyń jetip qalǵanyn bilgendeı, búkil denesin qalsh-qalsh etkizip, áıeldiń eki qolyna erik bermeýge tyrysty, mańyraǵysy kelip, aýzyn ashty, tanaýyn jelbiretti, baılaýly aıaqtaryn serippek bolyp, jantalasa áreket etip kórdi. Biraq bul kezde Rozada eshqandaı da aıaýshylyq nemese janashyrlyq sezimi qalmaǵan edi. Ol qoıdyń ústine nyq otyryp alyp, ony eki aıaǵynyń arasyna salyp, qysyp ustady. Aqyrynda oraqtyń ótkir júzimen qoıdyń alqymyn tartyp kep jiberdi. Biraq oraqtyń júzi ótkir bolǵanymen qoı baýyzdaýǵa pyshaq sıaqty onsha yńǵaıly emes edi. Roza ózimdi jaralap alar ma ekenmin dep saqtandy. Sodan keıin ol oraqty eki qolymen birdeı ustap, qoıdyń alqymyn qıqalap kese bastady. Bir kezde qoıdyń jyp-jyly qany betine shapshyp ketti. Qansyraǵan qoı azdap álsireı bastady. Bir kezde onyń bas kóterýge murshasy kelmedi — qımylsyz qalyp, qoryldaı bastady. Aqyrynda qoıdyń búkil denesi bir silkinip, dir ete qaldy. Endi qoıdyń quıryǵynyń ushy ǵana sońǵy ret qımyldady. Roza qoıdyń basyn denesinen bólek kesip aldy da qanyn ózenge qaraı aǵyzdy. Alaıda kók shóptiń ústinde aqqan qannyń shalshyǵy qalyp qoıdy. Roza ózenniń jaǵasyna otyryp alyp, eki qolyn, betin jýdy, oraqty muqıat túrde múkke súrtip, tazalady. Rozanyń denesi qaltyraı bastady, ol qatty sharshaǵanyn endi bildi, óziniń ne istep, ne qoıǵanyn da oılap jatpastan, úıge qaraı aıaqtaryn ilbı basyp bara jatty — kıingisi keldi. Bólmege kirgen boıda kereýetke otyra ketti. Abyrjyǵany basylaıyn dedi. Ol endi ózine-ózi kelgennen keıin buǵan deıin búkil denesin qysyp, qursap turǵan qalpynan aıyǵyp, janyna jaǵymdy bir túrli ádemi álsizdikti sezindi. Bólme ishin surǵylt jaryq jaılap aldy. Roza jalańash ıyqtaryn qus mamyqpen qymtap, birden tátti uıqyǵa ketti.

Roza uıqysynan oıanǵanda kún túske taıap qalǵan edi. Túsine ne kirip edi ózi? Ol alaqanymen betin jáne eki kózin sıpap ótip, túsi men óńiniń, túsinde kórgeni men qazirgi kórip otyrǵanynyń eki arasyn ajyratqysy kelgendeı boldy. Onyń túsine Ýtıredsmırıdegi bas báıbishe kirgen edi. Al bul, Roza, búkil qaýymda qulaq estip, kóz kórmegen bir sumdyq áreket jasapty: bas báıbisheni baýyzdap tastapty. Jalt burylyp terezege qarap edi, tańǵa jýyq nebary qoı baýyzdaǵany esine tústi. Óıtkeni ol qoı búgingi túngi jalǵyzdyqta ıesinen beter elegizip, úzdiksiz mańyrap, uıqy bermeı, qorqytýmen bolǵan edi. Biraq Roza bul áreketinen qysylyp-qymtyrylyp, uıala qoıǵan joq. Tek ózine-ózi tań qaldy. Onyń búgingi uıqysyz ótken túnnen keıin tań ata bere tap osy tósekten turyp, beıne bir jan alǵysh ázireıilge uqsaǵan áıel sıaqty bolǵanyn esine alǵysy kelgen joq. Roza ústine kıimin kıdi, basyna oramalyn tartty. Endi ol bolǵan oqıǵanyń izin joıyp, óziniń qylyǵyn Bártýrǵa qalaı da bildirmeı, jasyrý kerektigin túsingen edi. Ol qoı jatqan jaǵalaýǵa kelip, ony teýip kórdi. Qoıdyń tutas ushasy. Shynymen-aq tutas usha ma, Qudaıym-aý?! Rozanyń tábeti arandaı ashyldy, qumarlyq pen qýanyshtan tula boıy dir-dir etip qoıa berdi. Mine, qoıdyń ishek-qarny, jas jigeri, dámdi eti — bári-bári bar!.. Ol óziniń ne istegenin endi túsingendeı boldy: kastrúlge syıarlyqtaı etip et kesip aldy. Onyń jaz boıy ańsaǵan asyl armany endi oryndalǵandaı edi.

Rozanyń silekeıi shubyryp qoıa berdi, ashyqqan qarny raqattana toıatynyn aldyn ala sezine bastady. Tezirek etti múshelep bólip, kastrúlge salý kerek te, otqa qoıý qajet. Ol qaltasynan bákisin alyp, qaırap-qaırap, qoıdyń terisin ireýge kiristi. Buryn terini ireý, etti jiliktep bólý degendi ózi bilmese de ózgelerden kergeni bar bolatyn. Áýeli qoıdyń ishin jaryp, ishek-qarynyn aýdardy, ish maıyn sylyp, ókpe-baýyryn óti jarylyp ketpeıtindeı eptilikpen bólek aldy. İshek-qaryndy ózenniń sýyna jýyp tazalady. Bul jumystardyń bárin atqaryp bitken boıda shydaı almaıtyn bolǵan soń úıine júgirip baryp, kástróldi otqa qoıyp, et salyp keldi. İshektiń ishine ish maı men týralǵan qaryn salyp, ósip jasady. Ony baýyrmen jáne búırekpen qosa asty. Kóp uzamaı bólmeniń ishin pisip jatqan áýes astyń býy burqyraǵan hosh ıisi jaılap aldy. Et piskenshe Roza qoıdy túgel jiliktep, jınap-terip úlgerdi. Qoı soıylǵan orynnyń tap-taza bolǵany sonsha, tipti qarǵalardyń shuqyp jeýine de eshnárse qaldyrmady. Qoıdyń toq ishegin esiktiń jaqtaýyna ilip qoıyp, ábden tazalap aldy. Etti muqıat tuzdap, jáshikke salyp qoıdy.

Bul jumystardy túgel atqaryp bitkenshe kástróldegi et te ezilip pisken edi.

Shamasy, eń baı degen hýtor ıesiniń merekelik dastarqanyndaǵy taǵam da tap búgingideı dámdi de baı bolyp kórmegen shyǵar. Qalaı bolǵanda da, Gýdmýnd Baı* zamanynan beri birde-bir dámdi taǵam eshqashan dál búgingideı eshkimdi de silekeıin shubyrta raqat sezimine bólemegen bolar. Roza sózben aıtyp jetkizgisiz dámdi, maıy sorǵalaǵan ásipti eki shetinen alma kezek kesip jep, ara-arasynda qoıdyń jup-jumsaq etti júregi men ózindik erekshe tamasha dámi bar búıreginen de alyp otyrdy. Semiz maldyń maıy kilkigen, emge isherlik bal tatyǵan jas sorpasyn tamsana otyryp, súısine ishti. Tábeti barǵan saıyn ashyla túsken Roza taǵamdy uzaq jedi, qaıta-qaıta jedi, sonda da toıatyn sıaqty kórinbedi. Bul onyń kúıeýge tıgeli bergi eń alǵashqy baqytty kúni edi. Sodan soń Roza sheshesi sálemdemege berip jibergen kofeni qaınatty, oǵan qantty molynan salyp, raqattana ishti.

Tústen keıin onyń boıy balqyp, taǵy da raqat sezimine bólenip, qalǵyp-múlgı bastady. Alǵashqyda ol peshtiń janynda eki aıaǵyn alǵa sozyp jiberip, eki qolyn tizesine sala otyryp edi. Azdan soń bulaı otyra berýge murshasy kelmeıtinin sezindi de tósegine baryp jatty. Sol jatqannan tátti uıqyǵa ketti. Uzaq, óte uzaq uıyqtady.

ON EKİNSHİ TARAÝ

DÁRİGERDİŃ KEŃESİ

Bártýr qoılaryn aıdap tórtinshi kúni keshke qaraı keldi de ózge sharýalarymen birge taǵy bir saparǵa — bul joly qalaǵa attandy. Ol jaılaýdaǵy qoılaryn túgeldeı derlik aıdap kelgen bolatyn. Solardyń ishinen jıyrma qozyny satýǵa bólip aldy. On eki qozy qaýym starostasynyń jerin paıdalanǵan qaryzynan qutylý úshin satyldy, al qalǵan qozynyń aqshasyna bir qap qara bıdaı unyn, birneshe fýnt kádimgi aq bıdaı unyn, tuzdalǵan balyq, kofe, qant, suly jáne ıiskeıtin az ǵana nasybaı satyp aldy. Sondaı-aq eki qozynyń ishek-qarnyn ala keldi. Ol qala men eki araǵa úsh ret baryp qaıtty — basqa bireýlerdiń atyn jaldap qaryzdar bolǵysy kelmedi. Kóz shyrymyn shala-sharpy ala salyp, kúndiz demeı, tún demeı, jol júrýmen boldy. Ózge baqýat sharýalar sıaqty bir-aq ret qatynaǵannan tóri úsh ret baryp kaıtqandy durys kórdi — tasymal jasaǵany úshin taǵy da qaryzǵa belshesinen batyp qalǵysy kelmedi. Tynymsyz túngi júristen ábden qaljyraǵan, kúzgi nóser jańbyrda malmandaı bolyp sý ótip ketken, mıy ezilip jatqan joldyń shashyraǵan batpaǵyna tizesine deıin bylǵanyp kelgen ol áıeliniń gúldeı jaınap, ýyljyp turǵan balaýsa júzin kórgende qýanyp ketti: ol buǵan kúzde pisip tolysqan shalqan sıaqty kórindi. Shamasy, Roza zulym kúshterdiń elesi týraly oılaǵandy qoıyp, batyldanyp alǵan soń ózi keterde buǵan serik bolsyn dep qaldyryp ketken baılaýly qoıdy bosatyp qoıa bergen sıaqty.

Bártýr qalada bolǵan kezinde dárigerge jolyǵa ketýdi umytqan joq edi: júrek aýrýy — qasarysqan qyńyr dert, aıaq astynan qaıtalap ustaı salady. Sondyqtan da saqtyq jaqsy. Qudaı da saqtanǵandy saqtaıdy. Bártýr qaltasynan domalaq dári tabletkalary salynǵan shyny qutyny alyp, áıeliniń qolyna ustatty. Ol dárini doktor Fınsen berip jibergen bolatyn.

— Jurttyń aıtýyna qaraǵanda, bul dáriniń kúshi de, qasıeti de kóp. Ǵylymnyń búkil qudireti de osynda desedi. Bul kádimgi ıtterdi emdeıtin dári emes. Biraq sonda da, seniń ishki saraıyńdy tazartady, ıaǵnı saǵan eshqandaı aýrý qaterli bolmaıdy. Dáriniń quramynda áldebir ǵajaıyp sol bar kórinedi. Ol barlyq zıandy nárseni óz boıyna tartyp alady. İshektiń shanshyp, búrip aýyrýy atymen bolmaıdy. Qanyńa da erekshe qýat beredi.

Roza shyny qutyny alaqanyna salyp, salmaqtap kórdi.

— Bul úshin men qansha tóledim dep oılaısyń? — dep surady Bártýr.

Roza ony bilgen joq, bile de almaıtyn edi.

— Qaltama qol salyp ámıanymdy ala bergenimde maǵan Fınsen qarttyń ne degenin bilesiń be? "Qymbatty Bártýr, bolmashy nársege bola qaltańa qol salmaı-aq qoı, — dedi. — Biz bir partıanyń adamdary emespiz be, eseptesip jatqanymyz jaraspaıdy". "Bunyńyz qalaı? — dedim men. — Men buryn-sońdy mundaı qurmetke ıe bolyp kórgen emespin! Ataqty dáriger meni óz partıasynyń múshesi dep sanaıdy! Al men ánsheıin qatardaǵy qarapaıym sharýa ǵana emespin be? Onyń ústine, ózimniń jeke hýtorǵa ıe bolǵanyma bir-aq jyl". Ol maǵan ne dedi deseńshi: "Qymbatty Bártýr, aıtyp jibershi, sońǵy saılaý kezinde biz qandaı baǵyt ustanyp edik?" Men: "Qandaı baǵyt edi?" deısiz be? Ony men qaıdan bileıin. Áltıngtiń múshesi ózińiz bilesiz de. Al maǵan keletin bolsaq, qazir qandaı baǵyt ustansam, onda da sondaı baǵyt ustanǵan bolýym kerek. Jalpy alǵanda, batyraqtyń nemese kedeı sharýanyń memlekettik isterge, eldi basqarýǵa aralasyp, bastaryn bosqa qatyrýynyń ne qajeti bar? Bári de bos áýreshilik! Men bylaı dep sanaımyn — men ǵana emes, jurttyń bári de osylaı dep sanaıdy — úkimet árqashan qaltaly baılar men baltaly kúshtilerdi ǵana qoldaıdy, onyń usaq-túıek adamdarmen jumysy bolmaıdy. Solaı bolǵan soń jalań aıaq jarly-jaqybaılardyń bul zamannyń shynjyr balaq, shubar tós myqtylarymen istes bolýynyń qajeti de joq" dedim.

"Qymbatty Bártýr, — dedi ol, meni ózimen terezesi teń adam sanap, — bul aıtqanyńdy durys dep oılaımyn. — Úkimet eń aldymen halyqqa qajet, sol úshin ómir súredi. Eger halyqtyń daýys berýge, sonyń ózinde durys daýys berýge aqyl-oıy jetpeıtin bolsa, onda úkimettiń quramyna jaýapsyz adamdardyń ótip ketýi ǵajap emes. Biz bul jaǵdaıdy eshqashan da oıymyzdan shyǵarmaýǵa tıispiz. Sonyń ishinde baılyǵy joq, kedeı adamdar da solaı etýi tıis". — "Iá, durys aıtasyz, — dedim men (al, sen bilesiń be, meniń aqyldy qartpen aıtysyp-tartysýǵa tipti yqylasym bolǵan joq). — Siz, Fınsen, árıne, kóp biletin ǵalym adamsyz".

Men árqashan da bizdiń jolymyz bolǵan eken dep oılaýshy edim: óıtkeni áltıngtegi óz ókilimiz doktor edi ǵoı. Ras, ol ǵylymnan habary mol ǵalym adam. Onyń doktorǵa tán jip-jińishke názik saýsaqtary men jarqyraǵan altyn kózildirigin kórgen adamnyń birden osylaı oılaıtynyna kúmán joq.

"Men, — dedim oǵan, — qandaı zat satyp alsam da aqshasyn tolyq tóleýge ádettengen adammyn. Meniń oıymsha, halyqtyń emin-erkin bostandyǵy men táýelsiz derbestigi degenimiz onyń eshkimge qaryzdar bolmaı, óz kúnin ózi kóre alatyn derbes qojaıyn bola alýy. Sondyqtan da, qymbatty Fınsen, qysylyp-qymtylyp uıala kórmeńiz, myna dárińiz úshin tıisti aqshasyn alýyńyzdy suraımyn. Men bul dárini ózińizdiń qolyńyzdan alyp turǵannan keıin onyń óte jaqsy, paıdasy mol ekenine kámil senimdimin".

Biraq qart dáriger meniń aqsha týraly aıtqan sózimdi qulaǵyna da ilmedi. «Onyń esesine, — dedi ol, — kúzge qaraı bir-birimizdi esimizge alatyn bolamyz. Bir qolaıly jerde jolyǵyp, yńǵaıly kezde kezdesetin shyǵarmyz. Sonda qalaı daýys berý kerektigin sóz etermiz. Qazir zaman qıyn bolyp ketti, dedi ol, óte qıyn bola túsýde. Áltıngtiń aldynda sheshýshi qıyn kúrdeli máseleler kóbeıip bara jatyr. Olardy sheshý úshin, jarly-jaqybaı kedeılerdiń adam tózip bolmaıtyn aýyr jaǵdaıyn jeńildetý úshin jáne Islandıanyń táýelsizdigi jolynda aıanbaı kúres júrgizý úshin aqyl-parasaty mol adamdar qajet.»

Sóıtip sol izgi nıetti, qurmetti de meıirban adam ornynan turyp, meniń arqamnan qaǵyp, bylaı dedi: "Áıelińniń aldynda meniń atymnan mindetti túrde taǵzym et jáne oǵan myna dárini iship kórý úshin arnaıy berip jiberip otyrǵanymdy aıt. Bul — adam aǵzasyndaǵy suıyqtyqqa qarsy qoldanylatyn eń senimdi dári. Ásirese júrektiń jumysyn jaqsartýǵa paıdaly".

ON ÚSHİNSHİ TARAÝ

AQYN ÁIEL

Kúzge qaraı qonaqtar Jazǵy mekenge jıi-jıi soǵatyn boldy. Óıtkeni poselkeden qalaǵa baratyn jol osy ańǵar arqyly ǵana ótedi. Júk tıelgen attardyń shubatylǵan kerýenderi kún saıyn derlik osy ózendi boılap, bos jatqan keń dala arqyly shyǵysqa qaraı aǵylýmen bolady. Dáýletti sharýalar olaı qaraı da, bylaı qaraı da salt atpen júrip ótedi, tıep bara jatqan júkterin alyp kelýdi batyraqtarǵa tapsyrady. Aýqatty baı sharýalar keı-keıde qyzý kezinde tún jarymynda kelip, Bártýr men onyń áıelin shyrt uıqysynan oıatyp jiberedi. Poezıa týraly, qyzdar týraly qaı-qaıdaǵy áńgimelerdi ishekteı sozyp, daýryǵa sóılesip, túni boıy uzaq otyryp alady. Óıtkeni olar jasandy qurastyrylǵan qaljyń óleń shýmaqtaryn, otansúıgishtik ánurandardy, ádepten tys bylapyt ánderdi, kúlkili psalomdardy daýystary qarlyqqansha oryndap, túni boıy kóńil kóterip, máz bolysady. Aqyrynda olar jyrtylyp aıyrylysa taraıdy. Erli-zaıypty ekeýi sodan keıin ǵana tósegine jatyp, kóz shyrymdaryn alady.

Bulardyń úıine baı sharýalardyń sán-saltanatty salt at mingen áıelderi de soǵa ketetin. Olar Jazǵy mekendegi súıikti Rozany bir kórip, súıip ketý úshin ǵana joldarynan burylyp, balshyqty shalshyqty keship ótip, arnaıy keletin. Birde olardyń arasynda Ýtıredsmırıdegi qaýym starostasynyń áıeli de bar edi. Óziniń Soýtı degen súıikti atyna minip, ol da qalaǵa bara jatyr eken. Frýdyń ústinde salt atqa mingende kıetin kóılegi bar bolatyn. Onyń eteginiń keńdigi sonsha, tipti jarty qaýym syıyp ketetindeı kórindi. Basynda — jup-juqa bet perdesi bar qalpaq. Frý bet perdeni óziniń tanaýynan joǵary kóterdi de qymbatty Rozasynyń betinen súıgen boldy. Onyń Rozaǵa jaqsylyq jasap, qurmet kórsetkeni sonsha, qatarynan tort shyny aıaq kofe ishti. Oǵan úıdegi azyq-túlik qorynyń qansha ekeni de kórsetildi. Onyń esebi boıynsha, tuzǵa qaqtalǵan balyq Rojdestvo merekesine deıin, al qara bıdaıdyń uny, shamasy, jańa jylǵa deıin jetetin bolýy kerek. Biraq, árıne, Roza olardy únemdep jumsaı bilse. Frý jańa jerlerge qonystanýdyń meıilinshe jarasymdy jaqsy qubylys ekenin aıtyp ótti. Munyń ózi halyqtyń tarapynan kúshti qoldaý taýyp kele jatqan kórinedi. Munyń ózi Islandıany alǵashqy qonystanýshylardyń erlik rýhyna toly. Ol bizdiń halqymyzdyń ótken kezeńdegi baqytynan góri bolashaqtaǵy baqytyna áldeqaıda zor áserin tıgizbese, kem áserin tıgizbeıdi. bul qozǵalys "jeke adamdar bastamasyna" keń jol ashyp keledi. Sondyqtan da ol qazir teńiz jaǵalaýyndaǵy qalalarda kúsheıe túsip otyr degen keleńsiz baǵytty basyp tastap, jeńip shyǵatyn bolady. Máseleniń mánisi adamdy dene eńbegi men oı eńbegi turǵysynan alǵanda kádimgi ıtterdiń deńgeıine deıin tómendetkisi keletinderdiń áreketinde ǵana emes. Frý jerden qol úzgen adamdardy ózderin-ózderi joǵaltqandar dep sanaıdy. Olar kúni erteń-aq apatty jaǵdaıǵa sózsiz dýshar bolady dep biledi. Keń ańǵarda kilemdeı qulpyryp jaıqala ósip turǵan gúlderdi nemese adamzattyń júregine qasıetti kók aspanǵa kóteriler joldy kórsetip turǵan kógildir taýlardy adamdardyń qalaı kózi qıyp, tastap ketetini tań qalarlyq nárse emes pe? Hýtorlarǵa berik ornalasyp alǵandar — Qudaıdyń shyn mánindegi súıgen quldary, seńimdi kómekshileri. Jer betindegi izgilik pen sulýlyq ataýlyny qoldaıtyn da, nyǵaıta túsetinder de solar. Ańǵardy jaılaǵan sharýa -Islandıa halqynyń ótkendegi, qazirgi jáne bolashaqtaǵy arqa súıer myqty tiregi.

— Iá, — dedi Roza, — táýelsiz derbestikke jeter eshnárse joq. Eń bastysy — bostandyq, erkindik.

Onyń bul sózderi aqyn áıelge óte-móte unap ketti. Roza óziniń oıyn tamasha aıtyp jetkizdi. Mundaı qarapaıym ári aıqyn oılanýdyń qasynda qala ómiriniń ánsheıindegi syrtqy sulýlyǵy solǵyn tartyp sala beredi. Mine, bizdiń aldymyzda — , eń joǵary asyl murattardy izdep armandaıtyn áıeldiń tolyqqandy beınesi. Ony bul joldan eshqandaı da zulym kúshterdiń úreıli elesi taıdyra almaıdy. Óıtkeni ol elsiz-jurtsyz bos jatqan keń daladaǵy zulym kúshterdiń elesi týraly alypqashpa áńgimelerdiń barlyǵy da ejelgi erte zamanda ómir súrgen oı-órisi tar, barynsha nadan ári qorqaq, jigersiz jandardyń oıdan shyǵarǵan jalǵan nárseler ekenin jaqsy biledi. Aqyn áıel sóz arasynda Jazǵy meken ıesiniń qaınatqan kofesi erekshe dámdi ekenin aıtyp ótti. Biraq ony ásirese súısindirip, qyzyqtyra túsip otyrǵany — myna kip-kishkentaı shaǵyn bólme. Munda ne qajettiniń bári de qol sozym jerde tur. Al úlken úıdiń mashaqaty qanshama mol deseńizshi! Ondaı úıdiń turǵyndary qanshama tún boıy uıqy kórmeı, tańdy tańǵa ura kózderimen atqyzýǵa májbúr. Mysaly, ol óz úıinde eń kemi jıyrma úsh bólme bar ekenin, muny Rozanyń ózi de rastap bere alatynyn aıtty. Olarda jıyrmadan astam adam turady. Turǵyndardyń jas mólsherleri de, minez-qulyqtary da ár túrli. Olardyń báriniń de qasy-qabaqtaryna qaraý kerek, óz mindetine jaýapsyz qarap, ony yqylassyz atqaratyn qyzmetshilerdiń is-áreketterin qadaǵalaý qajet, keıbir keleńsiz jaılardy jýyp-shaıyp, bildirmeýge, adamdardyń kóńil-kúıin kóterý úshin bergi jaǵyńmen bolsa da jyly sózder aıtýǵa týra keledi.

— Naǵyz baqyt úlken úıińniń bolǵandyǵynda emes, — dedi ol, — Tipti de onda emes! Shaǵyn ǵana hýtoryń, az ǵana jeriń, kip-kishkentaı úıiń bolǵanǵa ne jetsin! Nege olaı? Men onyń sebebin aqynnyń sózimen aıtyp bereıin, qymbattym: "Bolǵan jerde mahabbat pen yntymaq árqashanda baqyttysyń sen tym-aq!" Sodan keıin balaly bolasyńdar — bul da bir baqyt, qýanysh. Aıtpaqshy, qymbattym, seniń aıy-kúniń jetetin keziń qashan edi? Suraǵanym úshin aıyp etpe.

Osy bir ózi kútpegen tosyn suraqtan qatty qysylyp qalǵan Roza kózin basqa jaqqa taıdyryp áketip, jópeldemede ne jaýap aıtaryn da bilmedi. Al bas báıbishe kelinshektiń ishin sıpap kórmek bolǵanda ol shoshyna jalt buryldy. Frýdyń qolynyń tıip ketýin áldebir ádepsiz qylyq sanaǵandaı, edáýir sheginip ketip, óziniń qurmetti qonaǵyna qymsyna uıalyp, bir túrli tańdana qarady. Munysy olardyń buǵan deıingi jarasymdy jyly lebizdi áńgime áýenine onsha úılese qoımady. Sonda qalaı bolǵany: qorqynysh pa, jaqtyrmaı jek kórý me, uıalyp qysylý ma álde osynyń báriniń qosyndysy ma? Onyń bul kózqarasynan bir ǵana nárse aıqyn ańǵarylǵan edi: "Sen endi maǵan tıispe!" degendi, sondaı-aq "Ýaıymdap, qoryqpaı-aq qoı, men senen budan bylaı járdem surap, mazalamaımyn!" degen áldebir senimdi maqtanyshty baıqaýǵa bolatyn.

Ingolv Arnarsonnyń sheshesi Rozanyń bul kózqarasyn ózinshe qalaı túsinse, olaı túsinsin, áıteýir bir nárseniń basy ashyq edi: Frýdyń ózi de azdap qysylyp qaldy. Sóıtti de bolashaq náreste týraly áńgimeni kilt toqtatty. Biraq odan ári ne aıtýdy bilmeı qınaldy. Kelinshektiń betine qaraýdan qaımyqqan frý endi terezeden syrtqa kóz jiberdi. Biraq, ókinishke oraı, Blaýfedldi tuman tumshalap tur eken. "Taý shyńdarynyń kók júzine qaraı atylýyn qarashy!" degisi kelip edi, oǵan qısyn taba almady. Frýdyń yńǵaısyzdanyp qysylǵany sonsha, tipti Jazǵy meken ıesine qazir jáne aldaǵy kezde qandaı kómek usyna alatynyn da aıtýdy umytyp qaldy. Aqyrynda ol bul ómirdeginiń bári de adamnyń óz basynyń ne nársege qabileti bar ekenin qanshalyqty durys aıyra bilýinde jatyr dep málimdedi. Osy bir danyshpandyq naqyl soz ony óziniń daǵdyly sabasyna qaıta túsirdi:

— Bos jatqan aıdalany mekendegen erli-zaıypty eki jastyń ózderiniń qabileti nede ekenin durys taba bilgenine kúmán keltirýdiń qajeti joq. Meniń baıqaýymsha, kedeı jandar ózderin baımyz dep esepteıtinderge qaraǵanda áldeqaıda baqytty. Óıtkeni baılar degenimiz kimder ózi? Olar baılyǵy shirip jatqan adamdar bolǵanymen shyn mánine kelgende qoldarynda eshteńe de joq, tek sol baılyqty qalaı saqtap, qalaı arttyra bersem eken degen ýaıym-qaıǵydan azap shegýmen júredi. Aqyrynda bul dúnıeden ózge kedeıler sıaqty olar da ótedi, jıǵan-tergeni artynda qalady. Olar tiri kezinde ne iship, ne jesem eken degendi oılap bastaryn qatyrýmen bolady, ómirdiń naǵyz qyzyǵynan quralaqan qalady. Mysaly, ózim týraly aıtaıynshy: tirnektep jıǵan tıyn-tebenimiz (eırıimiz) qyzmetkerlerge aqy tóleýden artyla bermeıdi. Ústime jańa kóılek tiktirip kısem dep armandap júrgenime úsh jyl boldy. Sol maqsatyma áli jete almaı-aq kelemin.

— Ras qoı, — deı saldy Roza.

— Meniń bireýge qol ushyn bergim keledi de turady, — dedi frý. — Biraq mynadaı qıyn-qystaý kúnderde ondaı jaqsylyq jasaýdan, amal joq, tartyna turýǵa da týra keledi.

— Al, bizdiń bos jatqan aıdalada bári de jetip artylady, — dedi Roza onyń sózine jaýap retinde.

Muny estigen frý erekshe qatty qýanyp ketti: halyqtyń táýelsizdigi osylaı oılaýǵa negizdelýi tıis.

— Qymbatty Roza, sen bilesiń be, álde bilmeısiń be, qaıdam, — dedi barynsha mańǵazdana sóılegen ol. — Osydan kop jyl buryn bizdiń qaýym meniń kúıeýimniń seniń Bártýryńa jer satýyna sonshalyqty qasarysa qarsy bolǵan. Al, sen, shamasy, Bártýrdyń onyń qyr sońynan qalmaı, uzaq ýaqyt boıy jalynyp júrip, aqyry oz aıtqanyna kóndirgenin biletin shyǵarsyń. Al qaýymdaǵylardyń pikiri basqasha edi: myna bos jatqan aıdalada Bártýr eshqashan jalǵyz áıelin de asyraı almaıdy, shubyrǵan balaly bolǵannan ózge túk te bitirmeıdi dep oılady. Sońǵy kezde tolyp jatqan tutas otbasylar qaýymnyń qamqorlyǵyna ótip, tegin tamaq asyraıtyn masyl bolyp jatqany úırenshikti qubylysqa aınalyp barady. Qoldarynda áli de bolsa azdy-kópti bir nóserleri barlardyń salyq tóleýge qulqy joq. Al baı turatyn aýqatty degen bizdiń ózimizdiń ıyǵymyzǵa túsken adam tózgisiz zil batpan aýyrtpalyq eńsemizdi kún ótken saıyn ezip barady. Osy ótken qysta súıreńdegen qyzyl tilderine erik bergenderdiń Bártýr ekeýiń týraly aıtqan sózderi esińde bolar. Shamasy, tap sol kezde qaýym keńesiniń májilisi boldy. Máselege ózim aralasqym kelip, bylaı dedim: "Sender Bártýrdyń qamyn jep, bosqa áýre bolmańdar. Eger bizdiń qymbatty nıdýrkottyq Toýrdýrdyń qyzy hýtorda oz qabiletin tanyta bilmese, bul rette Bártýrǵa qamqor qolǵanat bola almasa, onda kóp uzamaı meniń de qaýym qamqorlyǵyna kóship, onyń moınyndaǵy masyl bolýyma týra keletin shyǵar. Eger bizdiń qaýymda shynynda da naǵyz senimdi ári eńbeksúıgish bir adam bar deıtin bolsaq, ol ózimizdiń nıdýrkottyq Toýrdýr ekenine kúmán joq. Óıtkeni ol salyqty árqashan birinshi bolyp tóleıdi. Meniń kúıeýime kelip, aqsha tapsyratyn kezderi árdaıym kóz aldymda elesteıdi de turady. Qaltasynda aqshasy bar ol áýeli bas kıimin sheship, ústel astyna qoıady da kamzolynyń ishki qaltasynyń aýzyn túırep bekitken aǵylshyn túıreýishin asyqpaı-saspaı aǵytady. Qaltasynan bir qyzyl, bir aq bet oramalǵa muqıat oralǵan ámıanyn alady. Mine, mundaı adamdar basqa bireýler úshin eshqashan da aramtamaq masyl bolmaıdy. Nemese Bártýrdy alaıyq, men ony ózimdi qalaı bilsem, tap solaı bilemin. Ol qaıdaǵy bir qyzyq oqıǵa qýýǵa nemese ońaı paıda tabýǵa qumar emes. Eshkimge jaǵympazdyq jasamaıdy. Bylaısha aıtqanda, eń senimdi, eń adal adam. Onyń eshkimge eshqandaı qaryzy da, boryshy da joq. Ondaı adamdar qaýymǵa masyl bolmaıdy. Bizdiń halqymyzdyń asyl qasıetteri qanyna tán, súıegine sińgen abzal adamdar, mine, osyndaı".

Roza onyń bul sózine eshqandaı jaýap qatpady. Óıtkeni frý óziniń qyzmetshi áıelderiniń biri áldebireýmen óte yńǵaısyz orynda jáne óte yńǵaısyz kezde shatasyp jatqan jerinde ústinen túskennen keıin onyń Bártýr emes ekendigine kepildik berip, arasha túskeni bar edi. Degenmen de Rozanyń nazarynan starosta áıeliniń kóńili tolmaǵandaı renishi tys qala almady. Óıtkeni ol, frý, Bártýrdyń taǵdyryna belsene aralasyp, onyń osy hýtordy satyp alýyna meıilinshe kúsh salǵany týraly uzaq áńgimesin Rozanyń qalaı bolsa solaı nemquraıdy, yqylassyz tyńdaǵanyn anyq baıqaǵan bolatyn. Sóıtti de kóp uzamaı-aq ornynan turyp, ózin kofemen syılaǵanyna rızalyq retinde onyń betinen súıgen boldy, bet perdesin tómen túsirip, Soýtıge minip aldy da júrip ketti.

ON TÓRTİNSHİ TARAÝ

QOSHTASÝ

Taýǵa baryp qaıtqan ekinshi saparynan keıin Bártýr bir kári qoıyn soıyp, etin bóshkege salyp, tuzdap aldy; ol bul etti jeksenbi kúnderi jáne qystyń kúnderi jıi-jıi bolyp turatyn basqa da merekeler úshin saqtaýdy oılady. Biraq keı-keıde jeksenbi kúnderi áli sóli mol ǵajaıyp jas ettiń bir túıirin kesip alyp, "Kári qoıdyń taramys eti de munshalyqty jumsaq bolady eken-aý!" dep, tań qalatyn. Ol taýdy ekinshi ret aralap, sharlap qaıtqanda da Gýdlbraýdy izdep, taba almaı qoıǵan bolatyn. Endi Bártýrdyń mazasy kete bastady — ártúrli oılar men boljamdar jasaýǵa kóshti. Ol neǵurlym yqtımal nárse baılaýly turǵan qoıdyń ózinen-ózi shoshyna úrkip, jibin úzgen boıda ońtústikke qaraı, sonaý Blaýfedldi betke alyp, bezip ketken bolar — endi ony izdep tabý múmkin emes degen toqtamǵa keldi. Sonda da bolsa áıelinen ol qoıdy sońǵy ret qashan kórgenin qaıta-qaıta suraýyn qoımady. Al Roza Gýdlbraýdyń jibin úzip, shalshyqty balshyqqa qaraı qashyp ketip, kózden birjola ǵaıyp bolǵanyn aıtýdan tanbady.

Sharýalar taýǵa úshinshi ret kóterildi. Bártýr Gýdlbraýdan basqa qoılaryn túgel taýyp aldy. Bul jaǵdaı oǵan barynsha túsiniksiz ári oǵash kórindi. Onyń tynyshsyzdanǵany sonsha, ózin joǵalǵan qoı týraly ejelgi eski támsildegi adamdaı sezindi.

— Qandaı tamasha qoı edi deseńshi! — dedi ol. — Ǵajaıyp janýar bolatyn. Buralǵan ımek múıizdi, eki búıiri shyǵyńqy, óte saq janýar. Pastor Gýdmýndýr oılap shyǵarǵan naǵyz etti janýardyń ózi dersiń. Oıly kózqarasynyń ózi nege turatyn! Barynsha batyl ári kúmánmen qaraıtyn: men óz erkim ózimdegi qoımyn, eshqandaı adamnyń kómegin qajet etpeıtin derbes janýarmyn dep turǵandaı kórinetin... Ondaı saýlyqtar taý ishindegi naǵyz hanymdar sıaqty bolatyn. Ras, edáýir úrkek edi, biraq betaldy qashyp ketpeıtin. Neǵurlym jaqsy, shóbi shúıgin jaıylym izdeıtin jáne ony tappaı qoımaıtyn.

Keshke uıqyǵa jatar aldynda, Bártýr bylaı dedi:

— E, Qudaı, búgin Gýdlbraý túsime kirse eken!

— Sen qashannan beri túske senetin bolǵansyń? — dedi áıeli.

— Men nege sengim kelse, soǵan senemin, — dep, Bártýr qatqyl únmen jaýap qatty. Aqylǵa qonymdy nársege kámil senemin Biraq júrek aýrýyna dýshar etetin jáne sergek sezimdi joǵaltatyn túske senbeımin. — Ol ashýly keskinmen qabyrǵaǵa qaraı teris aınaldy.

Bir kúni tańerteń ol óziniń beıne bir kópten kútken tilegi oryndalǵandaı kóterińki kóńil kúıde oıandy.

— Maǵan Gýdlbraý tiri júrgen sıaqty kórinedi de turady. Oǵan eshnárse bolmaǵan-aý shamasy, — dedi ol. Túsimde onyń shaǵyn shatqalda, shóbi shúıgin jerde jaıylyp júrgenin óz kózimmen kórdim. Eger tap qaı jerdegi shatqal ekenin esime túsire alsam ǵoı, shirkin! Túsimdegi ol shatqal maǵan tanys sıaqty. Tipti buryn onda birneshe ret bolǵanmyn-aý, shamasy. Ózimniń qaı jerde ekenimdi baıqaý úshin taý basyna shyǵýǵa qansha áreket jasasam da sáti túspeı-aq qoıdy. Meniń oıymsha, ol Blaýfedldiń ońtústik jaǵyndaǵy jyly bulaqtarǵa taıaý shatqaldardyń bireýi bolýy tıis. Óz qoıymdy ózim jete tanydym. Ol meniń Gýdlbraýym ekenine kúmánim joq.

— Solaı de, — dedi áıeli, ústel ústine nan men jeksenbi kúngi túski astyń qaldyǵyn qoıyp jatyp. Al myna qabyrǵa Bártýrdyń túsine kirip júrgen qoıdyń qabyrǵasy bolatyn.

Kúzdiń aıaqtalar kezi edi. Nóserletken jaýyn erip jaýǵan qarǵa ulasty. Tóbeler men qyrattardyń beti aq kórpe jamylyp úlgerdi. Bos jatqan ıen dalanyń ár jer-ár jeri de aǵara bastady, al taýlar aq qalpaǵyn basa kıip aldy. Biraq áli sýyq túse qoıǵan joq. Qoılar qolǵa qaramaǵan, óz aıaǵymen jaıylyp júr. Bártýrdyń otary hýtordyń atys jaǵynda redsmırlik otarlarmen aralas-quralas jaıylyp jatty. Kúnniń kózi birneshe kún ashyq boldy da hýtorǵa taıaý taýlardyń qary erip ketti. Shatqaldardyń soltústik betkeılerin ǵana aq qyraý jaýyp jatty.

— Búgin meniń Gýdlbraýym úshin, ol qaıda júrse de, aýa raıynyń tamasha bolatyn túri bar, — dedi Bártýr.

Kútpegen jerden qatty aıaz tústi. Bir kúni tańerteń kóldiń betinde qabyrshaq muz paıda boldy. Solǵyn shópterdi qyraý basty. Tipti syldyrap aǵyp jatqan bulaqtardyń jıegin de jup-juqa qabyrshaq muz kómkerdi. Olardyń astynan kópirshik aýa aralas sý asyr sala oınap jatty. Bulaqtan bastaý alǵan ózen qandaı kórkem ári móp-móldir edi. Ol qabyrshaq muz qatqan eki jaǵalaýdyń arasyndaǵy arnamen asyǵa aǵyp jatty. Roza jaǵalaýda únsiz turyp, ózen aǵysynyń syldyryn qumarta tyńdaýmen boldy. Sý dıirmeni salynǵan ózenniń jaǵasynda ósken ózi sıaqty munyń nárestesi de osy ózenniń boıynda er jetetin bolady degen qıal qushaǵynda edi ol.

Bártýr oǵan bylaı dedi:

— Jarqynym, maǵan úsh kúnge jeterlik azyq-túlik ázirleshi, bos jatqan ıen dalanyń ońtústik jaǵyn bir sholyp qaıtaıyn.

Bul qys túsken alǵashqy kúnnen eki apta ótkendegi jasalmaq áreket bolatyn.

— Aqylǵa qonbaıtyn nárseni qoısańshy, — dedi áıeli. — Men ol qoıdyń áldebir jyraǵa jyǵylyp ólgeninine tipti de kúmándanbaımyn.

— Jyraǵa qulap ólgeni qalaı? — dep qaıtalap surady qatty namystanǵan Bártýr. — Meniń Gýdlbraýymdy aıtyp turmysyń? Pastor Gýdmýndýr oılap shyǵarǵan tuqymnyń qoıyn aıtyp tursyń ba? Sen ony beıne bir kóterem bolǵan áldebir beıshara toqty dep sanap turǵannan saýmysyń? Ózińniń aqyl-esiń durys pa?

— Al, onda ol qoıyń topalań tıip ólgen shyǵar! — dedi Roza.

— Joq, olaı bolýy múmkin emes, — dep kelispedi Bártýr. — Ol topalańnan ólgen joq. Esýastyq sandyraqtaýyń jetedi endi!

— Qystyń qaqap turǵanyna qaramaımysyń? Aýa raıynyń qalaı bolaryn qaıdan bilesiń?

— O, men ıen dalany budan da qatal qysqy kezde talaı ret sharlaǵanmyn. Onyń ústine, ózimniń emes, ózgeniń qoılaryn izdegenmin. Sonda maǵan eshkimniń de jany ashyp, músirkep kórgen emes. Aıaıtyn da túri joq bolatyn.

— Sen meniń jaǵdaıymdy oıyńa da almaısyń ǵoı.

— Qus mamyqtyń astyndaǵy aýa raıy árqashan jaqsy bolady.

— Ne degen uıatsyz ediń!

— Bul jerde sóz jarystyryp turýdyń reti joq, — dep Bártýr da alǵan betinen qaıtpady. — Taýratta aıtylǵandaı, joǵalyp tabylǵan bir qoı, qoradaǵy júz qoıdan artyq.

— Al eger ol qoı topalańnan ólip qalǵan bolsa she?

— Onda meniń arym taza bolady: men onyń óli ne tiri ekenin bilýge tıistimin. Bálkim, sen meni ar-ojdanymnyń qınaı túskenin qalap turǵan bolarsyń?

— Al, sen joqta aýyryp, qınalyp qalsam qaıtemin?

— Aýyrmaısyń! Qudaıǵa shúkir, ondaı kúnge deıin áli edáýir ýaqyt bar.

— Seniń óziń qaqaǵan qarly boranda úsip ólseń, ne bolmaq?

— Jetedi endi! — dedi Bártýr. — Seniń sandyraq sózderińe ábden toıdym. Munyń bári — júrek aýrýynyń zardaby. Ittiń tamaǵyn ýaqtyly berip túr. Al maǵan qan aralas birneshe ásip pen ishek qarynnan jasalǵan shujyq orap ber. Bir bótelke sýyq qoıý kofe quıyp berseń, tipti jaqsy.

Roza qas qaǵym sát oılanyp qaldy: Bártýrdyń keter-ketpesin bir aýyz sózben sheshe alatyn jaǵdaıy bar ekenin esine aldy. Biraq ondaı óktemdikke barýǵa ishteı namystandy. Onyń esesine, qaýip-qatermen qorqytýǵa kóshti. Biraq kúıeýiniń úıde qalýyna bul tásil de jaramsyz edi.

— Eger sen meniń bir ózimdi qaldyratyn bolsań, onda men poselkege ketemin.

— Poselkege? Joq, sen óıtip masqara bolýǵa tıis emessiń. Sen óz taǵdyryn ózi bıleıtin derbes adamsyń.

— Al men qaıtkende de baramyn.

— Eger, qasarysyp, eregise tússeń, árıne barasyń. Qoılar ǵana qasarysqan qyńyr ma desem, onysy áıeldiń qyńyrlyǵyna qaraǵanda túk te emes eken ǵoı.

— Sen meniń aıaǵymnyń aýyr ekenin, aıy-kúnim jaqyndap qalǵanyn bilesiń ǵoı!

— Men bir nárseni anyq bilemin. Meniń balam jaryq dúnıege jańa jyldan keıin ǵana keledi. Al basqa bireýdiń balasymen jumysym joq.

— Onyń qımyldaı bastaǵanyna kóp boldy.

— Olaı bolýy ábden múmkin. Oǵan meniń eshqandaı qatysym joq...

Áıeli ne aıtsa da Bártýr alǵan betinen qaıtpady. Ol eki jup jyly shulyq pen júnnen toqylǵan keýdeshesin kıdi. Áıeliniń jol azyq daıarlap berer nıeti joq ekenin sezgen ol endi ony ózi qamdastyrýǵa kiristi. Roza peshtiń janynda buǵan teris qarap otyryp aldy. Qoıdy óziniń soıyp alǵanyn moıyndaý onyń oıyna da kirip shyqpady. Bártýr Roza áli de bolsa aqylǵa keler degen úmitpen kibirtiktep kidire berdi, mińgir-mińgir etip, birneshe óleń oqyǵan boldy. Biraq onyń beti beri qarar túri baıqalmady, qybyr etpesten, tapjylmaı otyra berdi.

— Jaraıdy onda, — dedi Bártýr. Men edáýir kidirip qaldym. Ýaqyt kútpeıdi.

Roza basyn tómen salǵan boıy qybyr etpesten melshıip otyra berdi.

Bártýr baıpaqtarynyń baýyn taǵy bir ret tekserip shyqty da áldebir nárselerdi aıtyp, mińgirledi. Úı beıne bir qulaǵaly turǵandaı onyń shatyry men ıtarqalyq bórenesin judyryq súıegimen tyqyrlata qaǵyp kórdi. Sóıtti de áldebir dastannan mińgir-mińgir etip birneshe jol óleń oqydy...

— Al endi qosh bol, — dedi Bártýr.

Oǵan eshqandaı jaýap ta, qybyr etken qımyl da bolǵan joq.

— Álde saǵan ıtti qaldyryp ketsem be eken? — dedi Bártýr. — Men sonshalyqty kop qoı jınaı qoımaspyn.

Taǵy da únsizdik.

— Iaǵnı, men saǵan ıtti qaldyryp ketemin. Biraq senen ótinerim — qıa basyp eshqaıda kete kórme. Olaı etseń, kimge bolsa da táýeldi masylǵa aınalasyń. Al sen óz taǵdyryn ózi bıleıtin táýelsiz derbes áıel ekenińdi umytpa.

Taǵy da únsizdik.

— Saıtan alǵyr, saǵan ne boldy sonshama? Tiri ólik sıaqty ún-túnsizsiń! — dep, daýys kótere aıqaı saldy Bártýr. Óıtkeni onyń tózimi taýsylǵan edi. — Kórge kirgen soń únsiz jatyp úlgeresiń áli-aq!..

Ol tómenge túsip, ıtin shaqyrdy. Tıtla ıesiniń saparǵa shyǵýǵa bet alǵanyn birden seze qoıdy. Alǵashqyda oǵan erip júretin boldym ǵoı dep qýanǵandaı edi. Biraq ózin úıge shaqyrǵanynan bir túrli seziktene túsip, jaqyn barǵysy kelmedi. Ol qojaıyny joq kezde úıde qamaýly qalyp zerigýden qatty qorqatyn.

— Qane, kel óz ornyńa! — dep buıyrdy Bártýr. Senderdiń, áıel zaty ataýlynyń, bir-birińe jaqyn jatqandaryń jaqsy.

It ár túrli amal-aıla jasap, jaqyn barǵysy kelmeýge tyrysyp baqty: quıryǵyn bulańdatyp, basyn shaıqady, qyńsylap ta kórdi. Bártýr ony qýyp baryp, tońazyp, qatyp qalǵan kók shóptiń ústinde jatqan jerinen tapty. Tıtla shyryldaǵan jas náreste sıaqty qatty qyńsylady. Taıanyp kelip qalǵan ıesin kórip, endi onyń yńǵaıyna tez kóne qoıdy: bir búıirine aýnaı túsip, tumsyǵymen jer ıiskedi, kózin jumyp, typ-tynysh jata berdi. Bártýr kelgen kezde shalqasynan túse jata qalyp, dir-dir etken boıy aıaqtaryn sozyp, usyna berdi. Bártýr ony qoltyǵyna qysa ustap, úıge alyp keldi. Sóıtti de tekpishek satymen kóterile berip, ony moınynan qysa ustap, bólmege kiretin qýystyń tesiginen asyra ishke laqtyryp jiberdi. Áne endi ol edende jatyr, burynǵysyndaı qasarysa qarsylasýyn da qoıdy. Tek áli de dip-dip etedi.

— Kórdiń be, Roza? — dedi Bártýr, — It áne jatyr. Ony tez qamap qoı. Óıtpeseń, meniń sońymnan eremin dep qashyp ketedi. Qosh bol, qymbattym. Meni álgi saıtan alǵyr starostanyń aldynda masqara ete kórme — hýtor kezip, qańǵyp ketpe.

Ol jol azyq salynǵan túıinshek pen taıaǵyn aldy da qoshtasarda áıeliniń betinen súıdi.

— Qosh bol, jarqynym meniń Roza! — dedi ol

Áıeli onyń myna sózderindegi jylylyqty sezgen boıda buǵan deıin muz basyp qatyp qalǵan júreginiń qalaı tez erı bastaǵanyn sezdi. Ornynan turyp, kúıeýin súıip úlgergenshe eki kózinen ystyq jas qalaı yrshyp-yrshyp ketkenin bir-aq baıqady.

— Qosh bol, — dep sybyr etti ol, jeńiniń ushymen kóz jasyn súrtip turyp.

Tıtla jatqan jerinde aıaqtaryn sozǵan kúıi qozǵalmaı qala berdi.

Bártýr syqyrlaǵan tekpishek satymen tómen tústi de úıge kiretin qýys tetiktiń esigin bekitti. Syrtqy esikti de sart etkizip jaýyp, jyldamdata adymdap, aq qyraý basyp jatqan balshyq arqyly ıen dalaǵa bet túzedi...

ON BESİNSHİ TARAÝ

JOQ İZDEÝ

Jazǵy meken ıesi Bártýr taýdaǵy jaıylymnyń alys-jaqyn yqpyl-jyqpylyn ózgelerdiń bárinen de jaqsy biletin. Olarda qaýmalap izdestirýden qalyp qoıǵan qoılardyń bolýy áli de ábden múmkin edi. Ol bos jatqan orasan zor ıen dalanyń shyǵys jaǵyndaǵy betkeıde, al jas kezinde batys jaǵyndaǵy betkeıde udaıy qoı baqqan. Endi ol oz erki ózindegi táýelsiz derbes sharýa bolyp alǵannan keıin buryn ózi talaı aralap ótken alqaptardyń birinde ǵana turyp jatyr. Ol bul alqaptardy bes saýsaǵyndaı túp-túgel biledi, olardyń ańqyǵan ıisin de, saıraǵan qustaryn da ábden zerttegen bolatyn. Ózin osy alqaptarǵa jipsiz baılap, tańyp qoıǵan qoılardy, qarly boranda da, jaımashýaq ashyq kúnderde de joǵalǵan qoılardy izdep, talaı ret sharlaǵan. Biraq bul orasan zor ıen dalanyń Bártýr úshin áli de ashyla qoımaǵan ǵajaıyp qupıa syry bar edi. bul dala onyń týǵan anasyndaı jaqyn bolyp ketken. Onyń sáýletti saraıy da, keń-baıtaq álemi de sol. Teńizshi úshin teńiz qandaı jaqyn da ystyq bolsa, bul úshin ol da sondaı. Erte túsken qystyń aıazdy ashyq kúnderinde taýdan soqqan tap-taza jelge betin tosyp, dalany jalǵyz aralaǵan kezde oǵan týyp-ósken otan týraly ánder áldeqaıda túsinikti bola túsetin. Ol ózin poselkede ótip jatatyn kúndelikti usaq-túıek kúıki tirshilikten árqashan joǵary sezinetin ári bostandyqtyń ǵajaıyp sezimine bólenetin. Ondaı sezimniń kúshtiligin qoılardyń ózderi týyp-ósken taýǵa degen qushtar qumarlyǵymen ǵana salystyrýǵa bolady. Qoılar, eger ózderin jeksuryn ıtter poselkege qaıta qýyp tyqpalamasa, sonda, taý ishinde, ólýge árqashan daıyn. Kúzdiń mundaı kúnderinde Bártýr bir ózennen ekinshi ózenge, bir asýdan ekinshi asýǵa ótip, uzaq sapar shekkende onyń júrer joly máńgi taýsylmaıtyndaı kórinetin, belgili skaldtyń kóńil kúıi árqashan kóterińki bolatyn. Taý ishindegi ońasha sátter onyń poetıkalyq shabytyn shaqyra túsetin. Ol jeke sózderdiń ózin saǵattar boıy qaıta-qaıta qubyltyp, áserli óleń órnegine túsirmeıinshe tynym tappaıtyn. Munda onyń oıyn poezıadan bólip áketetin eshnárse de bolmaıtyn. Búgin, ol keń-baıtaq ıen dala tósinde óziniń kópten tanys eski dosy — yshqyna soqqan asaý jelmen qaıta kezdeskende, áıelimen qoshtasar kezdegi kóńilsiz oılar tabıǵattyń boıyndaǵy keń tynysty naǵyz erkindikten raqattana lázzat alýyna tipti de kedergi bolǵan joq. Kúzdiń osyndaı kúninde ıen dalaǵa uzaq sapar shegýden artyq eshqandaı da qyzyq bolmaıdy. Al Blaýfedl óziniń jarqyraǵan sulý kórkimen tap osy kezdegideı eshqashan da tartymdy bola bermeıdi. Ien dalanyń jazda kelgen qanatty qonaqtary áldeqashan tarap, jyly jaqqa túgeldeı ushyp ketken. Munda qazir tek aq qurlar ǵana qalǵan. Olar tońazyp, qata bastaǵan batpaqtyń ústimen tómen ushyp ótedi, tynymsyz qyt-qyttaıdy, qyzyqqumar kózderin jypylyqtata ashyp-jumady. Úırek ataýly jyly kólder men teńizder jaqqa ketip bitken: óıtkeni ıen daladaǵy kólder men ózenderdiń beti qazirdiń ózinde muz jamylyp úlgergen bolatyn. Qarqyldaǵan qarǵalar ǵana ersili-qarsyly qalyqtaıdy. Olardyń jeksuryn únine qaraǵanda osy tóńirektiń bir jerinde aqyrǵy demi taýsylyp, tuıaq serper hali qalmaǵan nemese aram ólip qalǵan qoı jatqan sıaqty. Qar áli de juqa edi. Eshqashan da shúıgin shóp óspeıtin, tastaqty topyraq siresken muzǵa aınalypty. Áne bir qyrdyń astynan qý túlki qylań berip ótti. Azdan soń jumsaq qardyń ústinde birneshe buǵynyń izi jatqanyn kózi shaldy.

Bártýr bul kúni eki ańǵardy aralap ótti: onyń birindegi qyrattarda qalyń arsha ósetini, onyń arasynda qoıdyń panalaýy, al ekinshisindegi jyly bulaqtardyń aınalasyndaǵy shalshyqty balshyqta kók shóptiń ósip turýy ábden múmkin ekenin esine túsirdi. Biraq esh jerden de tirshiliktiń belgisin baıqaı almady. Ańǵardyń ońtústik jaǵyndaǵy balshyqtan tómenirekte, ózenniń muz qata qoımaǵan jylymynda bir top jabaıy úırektiń emin-erkin júzip júrgenin kórdi.

Kesh túsip, kóz baılana bastady. Bártýr endi Blaýfsdlge qaraı bet aldy: onda túnep shyǵýǵa qolaıly oryn bar ekenin biletin. Al erteń ertemen taýdyń ishin, ásirese onyń yq jaǵyndaǵy edáýir jyly ońtústik bóligin kezip, joq izdeıdi. bul ańǵarda qoılardyń tipti qys boıy jaıylyp jata beretini de belgili bolatyn. Keshki qarańǵylyq qoıýlanǵan kezde Aı týdy. Qyrattar men ańǵarlarǵa kógildir jaryǵyn tókti. Úıirilgen juqa qum basqan muzdyń beti beıne bir altyndaı bolyp jarqyrady. Ien dalada meńireý únsizdik ornady. Osyndaı tynyshtyq pen osyndaı jaryqtyń qushaǵyndaǵy óz ómiriniń máni men mazmunyna qajet nárseni qajymaı-talmaı izdep júrgen adamdy tabıǵattaǵy eń jetilgen tulǵa deýge bolatyn edi.

Bártýr óziniń túnep shyqpaq ornyna — Sdrýtfedldiń etegindegi úńgirge ábden keshtetip jetti. Ol úńgirdiń aýyz jaǵynda otyryp, aıdyń jaryǵymen keshki asyn ishti. Úńgirdegi usaq tastardyń ortasynda beti tep-tegis úlken qoıtas jatatyn. Bul jermen ári-beri ótken jolaýshy ejelden sonda jatyp dem alatyn. Bártýr ony-muny azyq-túlik salynǵan túıinshek qapshyǵyn jastyq etti de uıqyǵa ketti. Ol bul úńgirge kóp jyldan beri kúzdiń aıaǵynda kelip qonǵan birden-bir adam edi. Bártýr aýa raıynyń kez kelgen jaǵdaıynda da tas tósektiń ústinde óziniń densaýlyǵyna zıan keltirmeıtindeı bolyp uıyqtaı biletin. Bul jer oǵan burynnan unaıtyn. Kóz shyrymyn edáýir alǵan ol uıqysynan oıanyp ketti. Denesi qaltyrap, tońa bastapty. Bul úńgirde ol mundaı jaǵdaıǵa buryn da talaı ret tap bolǵan. Biraq odan qoryqpaıtyn. Óıtkeni denesin qalaı tez jylytýdyń tásilin jaqsy biletin: ornynan atyp turyp, úlken qoıtasty qos qoldap, ary-beri qozǵaltýǵa kirisetin, denesi jylynǵansha solaı jasaıtyn. Sóıtip ol osy túni de ornynan úsh ret turyp, álgi qoıtasty qaıta-qaıta on segiz retten qozǵaltty. Ózge qaı jerde bolsa da munyń ózi úlken qıyndyq týdyrǵan bolar edi. Óıtkeni qoıtastyń salmaǵy keminde elý fýnt keletin. Biraq Bártýr úshin álgi qoıtasty bir túnniń ishinde elý tórt ret qozǵaltý ábden úırenshikti nárse edi.

Ol mundaı úlken tastardy qozǵaýdy qatty unatatyn. Denesiniń qaltyrap-dirildegeni tez basylyp, túıinshegin jastana sala qaıtadan uıqyǵa ketýmen boldy. Ol tórtinshi ret oıanǵanda ózin jaqsy dem alyp, sergek sezingenin baıqady. Tań boz berip, endi-endi atyp kele jatyr eken. Jalma-jan jolǵa shyǵyp, taýdyń ishin aralaýǵa kiristi, onyń qýys-qýysyn sholyp shyqty. Jaıaý júrip, denesi jylynǵan kezde taǵy bir tastyń ústine otyra qalyp, qan aralas pisirilgen ásipten jep, orazasyn ashty.

Bártýr taý arasyndaǵy asýdan asyp, túske qaraı Reıká ańǵaryna qaraı tústi. Munda keıbir jerler áli jyp-jyly eken. Olardyń qumdaýyt betkeılerinen bý burqyraıdy. Biraq jyly bulaqtar kórinbeıdi. Endi azdap temen tússe, ıen dala bastalady. Onyń keı jerlerinde temirli sýdyń beti qyzǵysh túske boıalǵan sıaqty kórinedi. Taý eteginen eńiske qulaǵan betkeıdegi shalǵyndy alqapty arsha men buta aralas shóp jaýyp jatyr. Qoılardyń bul jaqqa jaıylý úshin jıi-jıi ótip ketetin ádeti bar bolatyn. Biraq bul jol osy jaqta Bártýr qalaı atalatynyn ózi de bile bermeıtin beıtanys qustardyń daýsynan ózge eshqandaı tirshiliktiń belgisi baıqalǵan joq. Olar ózderi jaıǵasyp alǵan jyly oryndarynan kóterile ushady. Shamasy, jyly bulaqtardyń mańynda bolatyn kóp qustardyń bir túri bolsa kerek.

Bul ańǵarda emdik qasıeti mol birneshe jyly arasan bar edi. Bártýr meıirin qandyra sý iship alý úshin solaı qaraı buryldy. Ol osy sýdyń adam aǵzasyndaǵy zıandy suıyq ataýlyny jýyp-shaıyp áketetinine, qan quramy men baýyrdy tazartatynyna, ár túrli aýrýdyń aldyn alyp, kúnilgeri saqtandyratynyna qulaı senetin. Sondyqtan da bul sýdy kem degende jylyna bir ret raqattana iship turýdy qajet dep sanaıtyn.

Bártýr endi shyǵysqa qaraı barǵysy keldi. Ondaǵy ózine belgili shatqaldardy túgel aralap shyqpaq boldy. Ol shatqaldar ıen dalany kesip aǵatyn Iekýl ózenine qaraı quldılaıtyn. Búgin ıen dalanyń shyǵys jıegi shektesetin taý etegindegi lashyqta túnep shyqpaqshy. Jol tym alys edi. Aıaz onsha kúshti emes bolatyn. Biraq aspandy bult qaptaı bastady. Keıinirek, kúndiz qalyń qar tústi. Bártýr Iekýl ózeniniń batys jaǵalaýymen júrip otyrdy. Ózenniń arǵy betinde ózge okrýgtyń jaıylymy jalǵasyp jatyr. Qoılar aǵysy qatty, mol sýly tereń ózenniń arǵy betine ilýde birde ǵana óte alatyn Ózenniń ıreń-ıreń etip, buralańdap aǵatyn ıinderinde shop qalyń ósetin de onda qoılar qys ortasyna deıin jıi-jıi boı tasalap qala beretin.

Osy ańǵarda poselke men muzdaq bıiktiń arasynda bir kezde jalǵyz hýtor bolatyn. Biraq onda kópten beri eshkim turmaıtyn. Óıtkeni, aıtýshylardyń sózine qaraǵanda, hýtordy qubyjyq sıqyr kúshter jaılap alǵan kórinedi. Ózenniń aǵysy boran soǵyp turǵandaı qazir de qatty edi. Bir túrli qaraqoshqyl kórinedi, al aǵysynyń gúrili alystan estiledi. Qalyń qardyń búrkep turǵan perdesiniń tasasyndaǵy qarańǵylyq ádettegiden áldeqaıda qoıý sıaqty. Japalaqtap jaýǵan kar jer betin kóp uzamaı-aq tutasymen jaýyp úlgerdi. Júrý qıyndaı tústi. Aıaz da kúsheıe bastady. Ol sýyqtyń bárin de qatty aǵyp jatsa da endi-endi qata bastaǵan Iekýl ózeni ózimen birge alyp kelip jatqandaı.

Bártýr mundaı qoıý qarańǵylyqta qoı izdep bolmaıtynyn túsindi. Qardy boran kúsheıe tústi, aınalany túnergen qarańǵylyq basty. Ol endi óziniń úıiniń tóńireginde jaıylyp júrgen qozylaryn ýaıymdaı bastady. Óıtkeni mynadaı qarly boranda olardyń qyrylyp qalýy ǵajap emes. Al qazir ol qozylardy qutqaryp qalý úshin ıen dalany kesip ótip, úıge oralý — aqylǵa qonbaıtyn nárse. Bártýr osylaı dep sanady: kesh batyp, tún bolyp qaldy. Uıtqyp soqqan karly boran kúsheıip keledi, al ózi taý kezgen uzaq júristen qaljyrap bitti. Sóıtip ol endi aqylǵa qonymdy birden-bir durys sheshim qabyldady — alǵashqy jospary boıynsha Iekýl ózeniniń sol jaǵalaýy boıymen júrip otyryp, taý etegindegi lashyqqa jetip, qonyp shyqpaq. Alaıda adam óziniń qas pen kózdiń arasynda qandaı jaǵdaıǵa tap bolatynyn barlyq ýaqytta birdeı bile bermeıdi. Keıde aldyn-ala dálme-dál jasalǵan jospardy aqylǵa qona bermeıtin, adam sengisiz kezdeısoq jaǵdaıdyń ózi de byt-shyt etedi. Jazǵy mekenniń ıesi Bártýrdyń búgingi túnde kózdegen jospary tap osylaı bolyp shyqty. Taý betkeıin jyryp jatqan kop shatqaldyń birin Bártýrdyń endi kesip ótpek bolǵany sol edi, anadaı jerde shatqaldyń betkeıinde sekirip oınap, asyr salyp júrgen birneshe júırik janýardy kórip qaldy. Olar sýdyń jıegindegi jardyń basyna baryp toqtady. Bártýr olardyń buǵylar ekenin aıqyn ańǵardy — bireýi buqasy, úsheýi urǵashysy eken. Olar edáýir ýaqyt jaǵalaýda toptanyp turyp qaldy: buqa-buǵy jaǵalaýdaǵy jardyń dál basynda, al úsh urǵashy buǵy onyń art jaǵynda turdy. Buqa-buǵydan áldebir qorǵanys qımyl kútkendeı. Bir kezde bári de múıizderin jelge qarata burdy da, adamǵa teris qarap turdy. Óıtkeni jel ózen jaqtan soǵyp tur edi.

Bártýr shatqaldyń bir shetine toqtady da, buǵylarǵa muqıat qaraýmen boldy. Buǵylar turǵan turystaryn udaıy qubyltty,

Bártýr olardy tek art jaǵynan ǵana kóre aldy. Olar, shamasy, óli de jap-jas ǵajaıyp janýarlar bolýy kerek. Bártýr: "Meniń jolym bolaıyn degen eken" dep oılady. Nesi bar, bir buǵyny, ásirese olardyń buqasyn ustap alsa, tipti de jaman emes qoı! Óıtkeni, onyń denesiniń iriligine qaraǵanda, etke qaryq qylatyn túri bar. Al buǵynyń eti — baıbatsha shonjarlardyń dastarqanyna qoıylatyn súıikti taǵamnyń tap ózi! Eger, Bártýr joǵalǵan qoıdy izdep tappaǵan kúnniń ózinde, buǵyny ustap almaq bolǵan áreketi sátti aıaqtalsa, eshteńeden de utylmaıdy. Al, eger buqanyń ózin ustap alsa, onyń qanyn jerge tıgizbeı, qalaı soıyp almaq? Buǵynyń qany degenińiz ǵajaıyp dámdi shujyq qoı! Sondyqtan da ony úıge múmkindiginshe tiri jetkizgen durys bolar edi. Endi Bártýr qaltasynan jolaýshy úshin óte qajet eki zatty — pyshaq pen bir býda bas jip izdeı bastady. Onyń ekeýi de bar bolyp shyqty — bir býda jýan jip pen búkpeli báki tabyldy. Endi ol ózinshe bylaı dep oılady: "Qazir men buqanyń ústine sekirip túsip, jyǵyp salaıyn: pyshaqpen tanaýyn tesip, jip ótkizip alamyn da shylbyrlap jeteleımin Sonda ony ıen dala arqyly alyp ótý qıyn bolmaıdy. Joq degende belgili bir jerge deıin jetektep baryp, myqtap baılap ketemin de, kómekke adam ertip kelemin. Bul jerden Jazǵy mekenge deıin nebary bir-aq kúndik jol". Osyndaı jospar jasap alǵan Bártýr aqyryn-aqyryn buqpalap baryp, shatqal men ózen arasyndaǵy tar jerde toptalyp turǵan buqalarǵa taıap qaldy.

Ol shatqaldyń bıikteý jaǵasyna óte-móte saqtyqpen órmelep shyǵyp, baıqap qarap edi, buǵylarǵa deıin nebary on eki fýttaı ǵana jer qalypty. Onyń boıynda ákki bolǵan jyryndy ańshynyń sezimi oınap shyǵa keldi. Tipti júregi dúrs-dúrs soǵyp qoıa berdi. Ol shatqaldyń qıa betimen taǵy da joǵary kóterile túsip, eń bıikke shyǵyp aldy da, buqaǵa taman taıanyp bardy. Endi jarty qadam qalǵanda ony birden bas salyp, bir múıiziniń túbinen myqtap ustady da, aıyrylmaı qoıdy. Beıqam janýarlar oıda joqta adamnyń qalaı paıda bola qalǵanynan qatty shoshyp, selk ete tústi de, bastaryn joǵary kóterip, qulaqtaryn úreılene tige qalysty. Urǵashy buǵylar qarly borannyń qushaǵyna enip, tómendegi ózenge qaraı jan ushyryp qasha jóneldi. Buqa-buǵy alǵashqyda múıizine jabysqan Bártýrdy qosa-mosa alyp qashpaq boldy. Biraq Bártýr aıaǵyn jerge myqtap tirep turyp aldy, al áleýetti qoldary buǵyny tyrp etkizbedi. Buǵy basyn qalaı bulǵalaqtatsa da adamdy laqtyryp tastaýǵa dármensiz boldy. Azdan soń Bártýr buǵynyń áldebir nársemen maılap qoıǵan sıaqty múıizinen aıyrylyp qalatynyn sezdi. Buqa-buǵy sonshalyqty tez, shapshań qımyldaıdy eken Al, Bártýrdyń ony myqtap ustaıtyn ózge núktesi bolmady, izdep taba almady. Aqyrynda ol tipti bul buǵyǵa shamasy keletinine kúmándana bastady. Buǵynyń múıizi — qaýipti qural. Eger ol ishińdi jaryp, ishek-qarnyńdy aralastyra aqtarsa, odan lázzat ala almaısyń. Buqa-buǵy men Bártýrdyń arasyndaǵy jantalasqan jekpe-jek arpalys osylaı bastaldy. Al bul aıqasta Bártýrǵa qaraǵanda Buqa-buǵynyń jaǵdaıy óte-móte utymdy edi. Tipti jaǵany boılap, Bártýrdy edáýir jerge deıin súırep áketti. Bártýrdyń esine kenet óziniń bala kezinde quryq tımegen shý asaýdy bas bildirip úıretken bir ádisi túse ketti: ol endi Buqa-buǵymen qatarlasa júgirip baryp, arqasyna qarǵyp minip alýy tıis. Bártýr tap solaı etti de. Qas qaǵym sát ótkende ol buǵynyń ústinde jaıdaq otyryp, onyń múıizderinen myqtap ustady. Keıin onyń óziniń aıtýyna qaraǵanda, jelaıaq júırik buǵyny salt miný onyń ózine tanys ózge janýarlardyń qaı-qaısysynan bolsa da óte-móte qıyn ári qolaısyz eken: qulap qalmaý úshin sonshalyqty kóp kúsh-jiger jumsapty. Abyroı bolǵanda ol serýen kópke sozylǵan joq. Arqasyndaǵy jeksuryn jolaýshysyn edáýir jerge deıin alyp qashyp, shaýyp barǵan, biraq ony laqtyryp tastap, qulatyp ketýge murshasy bolmaǵan Buqa-buǵy endi meılinshe jankeshtilik áreket jasaýǵa táýekel etýdi oılady. Áne, ol bir jaǵyna shuǵyl jalt buryldy da Iekýl ózenine qoıdy da ketti, onda óziniń júzýine qolaıly tereńdikti de tez tapty.

Iá, joǵalǵan qoıyn izdep, jolǵa shyqqan Bártýr tolyp jatqan osyndaı oqys oqıǵalarǵa tap boldy: áne, ol Iekýl ózeniniń sýyna belýarynan batyp ketip bara jatyr. Astyna mingeni úırenshikti kádimgi at emes, qaıdaǵy bir shytyrman oqıǵalardy izdegen ataqty seriler minetin sáıgúlik tulparlar sıaqty oınaqshyǵan júırik kólik. Bártýr tap osy oqıǵany maqtanysh tuta qoıdy ma eken, sirá.!? Áı, qaıdam, ondaı maqtanysh onyń úsh uıyqtasa, túsine de kirmeıtindeı bolǵan shyǵar! Onyń ózindik ári ádettegiden tys sol bir sapary týraly oılanatyn bos ýaqyty da qalmaǵan bolar, shamasy. Óıtkeni onyń búkil nazary qaıtken kúnde de tepe-teńdik saqtaýǵa shoǵyrlanyp, buǵynyń arqasynan aýyp túsip qalmaýdy ǵana oılaǵan shyǵar. Ol buǵynyń múıizinen qatty ustaǵan boıy onyń eki búıirinen aıaǵyn bosatpaý úshin eki taqymyn barǵan saıyn qysa túsken bolatyn. Bártýr aýany ústi-ústine qomaǵaılana tereń jutty, eki kózi qaraýytyp sala berdi. Aǵys buǵyny keı-keıde tómenge qaraı ala jóneledi. Soǵan qaraǵanda, buǵynyń jaǵaǵa shyǵatyn oıy tipti de joq bolýy kerek. Ózenniń arǵy jaǵasy tik jar ári bıik eken. Sonyń ózinde qalyń tuman arasynan anda-sanda zorǵa kórinedi. Bártýr ózin-ózi shetsiz-sheksiz muhıttyń asaý tolqyndy aıdynynda eskeksiz eski qaıyqpen eriksiz júzip bara jatqandaı sezindi. Ózenniń ekpindi aǵysy buǵyny sýǵa batyryp ta jiberdi. Ondaı kezde sý Bártýrdyń ıegine deıin jetedi. Al sýdyń sýyqtyǵy súıekten ótedi. Bártýrdyń kózi qaraýytyp, basy aınala bastady. Ol áýeli ne sumdyqtyń buryn bolatynyn bile almady — ózi esinen tanyp, qulap qala ma álde buǵy sýǵa batyp kete me? Munyń qaısysy bolsa da osymen bári de bitti degen sóz edi. Olar Iekýl ózenimen odan ári júzip bara jatty.

ON ALTYNSHY TARAÝ

JYR JOLDARY

Aqyrynda Bártýr Buqa-buǵynyń jaǵaǵa shyqqysy keletinin sezdi-aý áıteýir. Baıqap qarasa, bular ózenniń shyǵys jaq jaǵalaýyna edáýir jaqyn júzip keledi eken -jaǵalaýdaǵy muzdyń jıegine deıin birneshe shyntaqtaı jer bar. Olar muzdy jaǵalaýdy boılap, áli de biraz júzdi. Ózenniń jıegindegi jyp-jyltyr kókpeńbek taıǵaq muzdyń arǵy jaǵy alynbas bıik qamaldyń qalyń qabyrǵasy sıaqty. Oǵan shyǵý tipti de múmkin emes. Bártýr áıteýir bir qolaıly kezeńdi kútý kerek ekenin sezdi: buǵy jaǵalaýǵa neǵurlym jaqyn qalǵan sátte onyń arqasynan aýnap túsip, muzdyń betine eńbektep baryp shyǵyp alýǵa áreket jasaý qajet. Myna sýyq sýdyń ishinde qala berýge endigi jerde tipti de bolmaıdy. Biraq ol kózsiz erlik jasap, sýǵa sekirýdiń ajal qateri ekenine kúmándanbady. Bir kezde buǵy jaǵalaýdaǵy muzdyń jıegine jarty shyntaqtaı jaqyn qaldy. Osy sátti paıdalana qoıǵan Bártýr buǵynyń múıizin qoıa bere salyp, sýǵa aýnap tústi. Sóıtip Bártýr buǵymen birjola qoshtasty. Ony qaıta kóre de alǵan joq. Sodan beri onyń bul janýardyń tuqymyna degen jerkenishti jek kórýinde shek bolmady.

Sol kezde de, odan keıin de Bártýrǵa buǵy da Kolýmkıllıden bir de kem emes sumyraı albastynyń ózindeı kórinip ketti.

Jaǵalaýdaǵy muzdyń sheti osal edi. Muz Bártýrdyń salmaǵyna shydaı almaı, sytyr-sytyr synap kete berdi. Synyp túsken osyndaı bir muz bóligimen birge aǵynǵa ilesip, aǵyp kete jazdady. Shamasy, peshenesine jazylǵan áli de kórer jaryq dúnıesi bar bolǵan shyǵar — bir kezde onyń qoly edáýir qatty qalyń muzǵa ilikti de óldim-taldym degende muzdyń ústine zorǵa shyqty. Onyń tula boıy qalsh-qalsh etip, tisi-tisine tımeı saqyldaýmen boldy. Ústi-basy malmandaı sý. Jaǵalaýdaǵy muz ústinde qala berý áli de qaýipti edi. Bártýr tezirek jaǵalaýǵa kóterilýge tyrysty. Biraq bul da qaýipti. Óıtkeni, tik jardyń betin jyp-jyltyr kók taıǵaq muzdaq basyp jatyr. Eger qoly ne aıaǵy taıyp ketse, jaryq dúnıemen birjola qosh aıtysýdan ózge eshnárse qalmaıdy. Sýyq sýǵa shomylyp shyǵýǵa osylaı májbúr bolyp, ábden qaljyraǵan Bártýr jaǵalaýdyń qulama tik jarynyń ústine ázer degende órmelep kóterildi. Endi, mine, ol aman-saý qalpynda asaý Iekýldiń shyǵys jaǵalaýynda — ózge orkýgtyń jaıylymy jaǵynda turdy. Ústindegi keýdeshesin sheship, sýyn syqty. Sodan keıin denesin qyzdyryp, kıimin qurǵatpaq bolyp qardyń ústimen ary-beri syrǵanaýǵa kiristi. Qar Iekýldiń sýynan áldeqaıda jyly kórindi. Oqtyn-oqtyn toqtap qalyp, eki qolyn qaıta-qaıta qulashtap sermedi — bul da denesin jylytýdyń áreketi. Ol Buqa-buǵynyń ózen sýymen súırelep, qandaı qaterli oıyn kórsetip, masqara etkenin endi ǵana sezindi. Birinshiden, Bártýr ózenniń taý etegindegi batys jaq jaǵasynda turǵan dap-daıyn baspana lashyqta túnep shyǵý múmkindiginen aıyryldy. Ony budan da góri qatty mazalaǵan nárse óziniń oıda joq jerde ózenniń shyǵys jaq jaǵalaýyna shyǵyp qalǵany boldy — júrer joly arǵy bette, batys jaq jaǵalaýda qaldy. Endi arǵy betke ótýiniń bir-aq joly bar: úıine barar baǵytynan keri burylyp, talaı jerdi aınalyp ótý arqyly paromǵa jetýi kerek. Al ol jaqtan beri qaraı Iekýl ózeniniń ańǵarymen keıin túsip, eń taıaý hýtorǵa barý úshin keminde on bes saǵat jol júrýge týra keledi. Munyń ózi Bártýr kúndiz demeı, tún demeı, tynbaı júrip otyrǵannyń ózinde keminde eki táýlik ýaqytty qajet etedi. Onyń ústine, aýa raıynyń mynadaı jaǵdaıyn qaıtersiń! Al qoraǵa qamalmaı, jaıylymda qalyp qoıǵan qozylarynyń taǵdyry ne boldy eken?!

Bártýrdyń búkil denesi syrqyrap aýyrdy, biraq ol muny onshalyqty elegen joq. Eger ol qarǵa kómilip jatpaq bolsa, ústindegi sý kıimi sýyqtan báribir saqtaı almaıtyn edi. Qar barǵan saıyn qıyrshyqtanyp, tikendeı ótkir bolyp, aıaz kúsheıe tústi. Qar qalyńdaı bastady. Onyń qaýdyrap qatyp qalǵan syrt kıimi ózi qozǵalyp júrgen kezde sýyqty ishki kıimine ótkizbeıtin sıaqty. Kirpigi men saqal-murtyn aq qyraý qaptady. Azyq qaltasynda tas bolyp qatyp qalǵan bir jarym tostaǵan qan aralas shujyq bar. Qolyndaǵy taıaǵynan aıyrylypty. Kózge túrtse, kórgisiz qarańǵylyq ornady. Ol pyshaqpen tilgileıtindeı qoıý. Shyǵystan soqqan jel betine úrleıdi. Bártýr kez kelgen tómpeshikke súrinip-qabynyp áreń júrip kele jatty. Keı-keıde qar úrindisi kómip tastaǵan belýardan derlik keletin shuqanaqqa qulap túsedi. Qıyrshyq qar jel ushyrǵan kúl sıaqty -Bártýrdyń kózin ashtyrmaıdy. Bir jaqsysy — Bártýr alǵan baǵytynan jańylyspaıdy, aýytqymaıdy. Óıtkeni onyń sol jaǵynda sarqyrap aǵyp jatqan ózenniń kóńil jabyrqatar shýy úzdiksiz estilip keledi.

Ol ózin qanshalyqty nashar sezinse, taǵdyryn sonshalyqty kóbirek tildep, balaǵattaýmen boldy. Ejelgi aqyndardyń jyrlarynda dáripteletin ataqty shaıqastardy esine túsirdi. Tisi tisine tımeı kele jatsa da eń jaqsy óleń joldaryn, ásirese Grımýr men Andrı sıaqty alyp kúsh ıeleri týraly shýmaqtardy mińgirlep aıta berdi, aıta berdi. Ol ózin zulym alyp Grımýrmen uzaq arpalysyp kele jatqandaı sezindi: trolgamalyq bul jeksuryn jyn-perimen baıaǵydan beri úırenisken jaýy sekildi árdaıym shaıqasqa shyǵyp júrgendeı kórinetin edi oǵan. Biraq tap búgingi shaıqas sheshýshi shaıqas bolmaq. Ol Grımýrdyń júrek aınytar jeksuryn ómir jolyn, ony sáýegeı balger Graýa sý jaǵasynda jolyqtyrǵan kezinen bastap oısha sholyp shyqty. Ashý-yza kernep, sup-sur bolyp ketken ol áldebir zulymdyqpen qastyq oılaıdy. Bártýr onyń, kek kernegen zulym sıqyrshynyń, bul áreketin skaldtyń óleń joldarymen sýrettedi. Áne, ony jer jutyp, belýaryna deıin batyp barady. Jan daýsyn shyǵara aıqaı salady, aýzynan jalyn laýlaıdy. Eshqandaı adamnyń ony jeńip shyǵýy múmkin emes sıaqty edi.

Bir qubyjyq tún jamylyp,
Júrdi joldyń boıynda.
"Adam etin qorek etsem,
Qyzyl qanyn simirsem,
Jilikterin mújisem!"
Degen aram nıeti bar oıynda.
Taý silkinip, teńiz týlap,
Astan-kesten bolsyn meıli dúnıe,
Ony eleıtin qubyjyqtyń túri joq:
Tamashalap, rıza bop qýanbaq ol
Yza býyp, ashý qysqan
Saıtandardyń bıine!

Bártýrdyń bul saıtanǵa degen bir mysqal da aıaýshylyǵy joq edi. Ol ár shuqanaqqa qulaǵan saıyn órshelene tústi, tipti de berilmedi — eselengen kúsh-qýatpen qaıta-qaıta órmelep shyǵyp, ilgeri júre berdi, júre berdi. Qınalǵan kezde tistene tústi, aýzynan ot-jalyn shashqan Grımýrdy ústi-ústine tildep, balaǵattaýmen boldy. Ol ózin Grımýrdy qashan tozaqtyń eń alys azapty túkpirine qýyp tyqqansha, sóıtip ony semserin súńgite tilgilengenshe, jer men teńizdiń kazirgi astan-kesten qozǵalysy sıaqty aqyrǵy demi bitkenshe qaltyrap-dirildep, jan tásilim etkeninshe tynym tappaýǵa beıne bir bekem bel býǵandaı sezindi.

Bártýr Grımýrdyń sazaıyn tartqyzyp, tozaqqa qýyp tyqtym-aý aqyry degen áserden aryla almaı, ony qaıta-qaıta kóz aldyna elestete berdi. Ony aqynnyń máńgi ólmeıtin óleń joldarymen kúsheıte tústi. Alaıda jáne bir asýdan asqanda qarsy aldynan uıtqyp soqqan qarly boran Bártýrdyń kózin ashtyrmady, aıaǵyn da ilgeri bastyrmady. Onda uzynnan óshi, qysqadan kegi bardaı-aq qulaǵyna yshqyna ýildeýmen boldy — shamasy kelse, qulatyp túsirmek. Alasapyran aıqas úzdiksiz jalǵasa berdi. Bártýr jer men kókti silkindirgen jan túrshiktirerlik keremet dúleı kúshtiń qubyjyq ıesimen jekpe-jekke túskendeı:

Basyn shaıqap, tisin qaırap,
Qutyryndy qubyjyq.
Tastar ulyp, bı bıledi saıtandar,
Myń qubyltyp, qısańdatyp bet-aýzyn,
Azan-qazan, aıqaı da shý —
Qarap tursań bir qyzyq!

Bul joly Bártýrdyń kóz aldynan Andrıdiń Garekpen shaıqasy ótip jatty:

...Aýzyn ashyp, aqsıtady tisterin
Aq kóbigi shashyraıdy jan-jaqqa
Attyń basyn qoıa berip Andrı
Qýyp júrip ustap almaq Garekti.
Quıyn uıtqyp, alaýlaıdy ot-jalyn,
Ysqyrady, yzyldaıdy aınala.
Tańdamaıdy adam ba, álde basqa ma,
Bolat semser soǵylady tasqa da.
Áne, Garek siltedi som semserin —
Tilip tústi ol Andrıdiń saýytyn.
Qan maıdanda kim eleıdi ondaıdy,
Andrı de umtyldy alǵa doldana.
Dúleı kúshpen sermedi ol da qarýyn —
Jaýyn jeńip, kek almasa bola ma?!

Keskilesken shaıqas sýretteri osylaı odan ári jalǵasa beredi, jalǵasa beredi.

Joq, joq, mundaı zulym jyn-perilerdiń laıyqty qatań jazasyn tartqyzbaı bolmaıdy. Garektiń nemese Jaıaý batyr Hrolvtiń, tipti Bernaýttyń sheshýshi shaıqastarda jeńilis tapqanyn estigen jan bar ma, sirá? Joq! Tap sol sıaqty Jazǵy mekenniń ıesi Bártýr qanshama súrinip-jyǵylyp, shuqanaqqa qulap shyqqanymen de tabıǵattyń zulym kúshine qarsy tura almapty degen sózdi eshkimniń estimeýi de, aıtpaýy da kerek! "Qarly boran qanshalyqty qutyryna qatty soqqanymen jeńilmeımin, eń aqyrǵy demim qalǵansha qarsylasyp baǵamyn!" Aqyrynda ol az-kem kidirdi de arqasyn kádimgi úıdiń qabyrǵasyna súıegendeı etip, jelge qarsy tosty. Biraq jel de, bul da birin-biri turǵan oryndarynan qozǵalta alǵan joq. Endi Bártýr qarǵa kómilip jata qalýdy, sóıtip tynyǵyp alýdy uıǵardy. Ol úshin tereń shatqaldyń ishinen ózine qolaıly yq jerdi izdeı bastady. Kúrtik qardyń astynan qos qoldap úńgir qazdy da oǵan eńkeıip kirdi, sodan soń syrtqy tesikti qarmen bitep alýǵa kiristi. Alaıda qar onsha tyǵyz emes edi, qulap túse berdi. Al Bártýrdyń qolynda ózge eshqandaı quraly bolǵan joq. Jarytymsyz nashar baspana turǵyzǵan bolyp edi, báribir qaıta-qaıta qulaýmen boldy. Bártýrdyń kúrtik qardyń astynda uzaq ýaqyt qalýy da qaýipti edi — denesine sýyq ótip, aıaq-qoly siresip, jan ketkendeı uıı tústi. Tula boıy tońazyp, qatyp qalǵandaı boldy. Eń jamany sol — uıqy qysa bastady. Al mynadaı qarly boranda uıqy-dushpan ajal qushaǵyna op-ońaı engizedi. Bárinen de buryn jyp-jyly ári typ-tynysh sıaqty jalǵan úmit áleminiń aldap-arbap qyzyqtyrǵanyna boı aldyrmaýy kerek. Bártýr ondaı ázázil áreketke berilip, qar ústinde uıyqtap qalmaýy úshin ádette bala kezinen jattalyp, esinde qalyp qoıǵan qaıdaǵy bir beıaýyz, bylapyt óleńderdi bar daýsymen aıqaılap oqıtyn edi. Biraq qazirgi jaǵdaıda óleń aıtýǵa murshasy kelmedi, daýsy shyqpaı qala berdi. Onyń ústine, uıqy-dushpan barǵan saıyn qysa túsip, sezimi men sanasyn áldebir bulyńǵyr úmitpen shyrmap, tumshalaı berdi. Bártýrdyń ózi kórip-bilgen adamdardyń nemese ejelgi dastandardan oqyǵan keıipkerlerdiń beıneleri kóz aldynan oısha eles berip, tizilip ótip jatty: úlken tabaqqa salynyp, býy burqyrap turǵan jylqy eti keldi, qoı qorada ý-shý mańyraǵan qoılary kóringendeı boldy. Endi birde onyń aldynda saýyt-saımanyn kıgen Bernoýt batyr turdy, pastordyń jibek shulyq kıgen jeńiltek qyzdary ushqalaqtana kólbeńdedi. Aqyrynda ol óziniń ózge bir adamǵa — Ýlvar Balýannyń baýyry menmen Grımýrǵa aınalyp shyǵa kelgenin baıqamaı da qaldy. Aǵaıyndy ol ekeýiniń ákesi koról edi, ol qartaıyp, qaýsaǵan shaǵynda jap-jas hanymǵa úılengen bolatyn. Tósek qyzyǵyn kóre almaı, túni boıy ishi pysa zerigip, jabyrqana jalyqqan jas áıelge tipti qıyn edi. Bir kúni onyń nazary óziniń symbatty sulý tulǵasymen de, kúsh-qaıratymen de, erligimen de eldegi erkek ataýlynyń bárinen de asyp túsetin menmen Grımýrǵa, koróldyń úlken ulyna túsken edi. Jas hanymnyń ǵajaıyp jas jigitke degen yntyzar yqylasy men mahabbaty kúsheıe túsip, kúndiz kúlkisin qashyrdy. Tózimi taýsylǵan ol aqyrynda bir kúni túnde Grımýrdyń jatyn bólmesine ózi barýǵa táýekel etti. Grımýrdyń ákesi, qaýsaǵan kart koról týraly zildi de kúlkili keskinmen ǵashyǵyna bylaı dedi:

Onyń maǵan koróldigi ne kerek!
Koról meni mazaq etti, qorlady.
Qaýsaǵan shal, qaýqary joq boıynda —
Uzaq tańǵa ot-jalyn bop jandy tánim,
Dóńbekshidim, kúttim talaı yntyǵa.

Grımýrǵa ógeı sheshesiniń bul qylyǵy tipti unaǵan joq. Al uıattan jurdaı myna sózderi aryna tıdi. Ol endi ógeı sheshesin aqylǵa kelip, aram nıetinen qaıtarý úshin kóp áreket etti.

"Orynymnan qozǵalýym kıyn!" dep,
Jatady, tek túni boıy — tiri elik.
"Sen zaryǵa kútken mynaý syıyń" dep,
Qumarymdy qandyratyn túri joq.
Úmitimdi úzdim múlde ákeńnen, —
Onda álgindeı árekettiń biri joq!

Menmen Grımýr asyp-sasyp esin jıamyn degenshe mynadaı oqıǵa bolyp úlgerdi:

Qumaryn bir qandyrýǵa yntyqqan,
Esi shyqqan áıel sonda shydamaı,
Ar-uıatty jıyp qoıyp birjola,
Kirip bardy tósektegi ógeı uldyń qoınyna.
Kórgen kim bar buryn-sońdy ómirde
Shekten shyqqan zor sumdyqty, masqarany mynadaı?!

Endi Menmen Grımýrdyń tózimi taýsyldy, ógeı sheshesiniń óreskel masqara nıetine qalaı da jol bermeý kerek ekenin jete túsindi. Sóıtti de atyp turyp, qasıetsiz hanymdy barynsha ashý-yzamen kókireginen keri ıterip jiberdi:

Koról ulyn ashý qysty yzaly,
Shapalaqpen eki tartty aıamaı —
Ógeı sheshe qylyǵyna tózbedi,
Ol azdaı-aq kókireginen bir tepti.
Shalqasynan qulady ol edenge,
Jorta jylap kórsetti kóp kóz jasyn
"Sen buzylǵan zınaqorsyń!" degenge.
Koról uly aıqaı saldy kúıinip:
"Joǵal ármen! Kórsetpe endi qarańdy!..
Qýý kerek adam emes, aıýandy, aramdy!.."

—  Saıtan alsyn seni! — dep aıqaı saldy Bártýr. Endi ol kúrtik qardyń ortasynda tikesinen tik turyp, oıy buzyq hanymdy, onyń barlyq aram nıetti aıla-sharǵysyna qaramaı, keýdesinen ózi keri ıterip tastaǵandaı sezindi. Dastandardyń keıipkerleri buzylǵan áıeldiń yrqyna kónip, zınaqorlyqqa salynǵanyn qulaǵy estip, kózi kórgen kim bar? Óıtkeni ondaı jaǵdaı sheshýshi shaıqastar kezinde ádette qorqaqtardyń yrdý-dyrdý qýanyshyna aınalýmen aıaqtalady ǵoı. Ondaı sabazdardyń bári de ádemi áıelderdiń qushaǵyna engende ózderin eń myqty batyrlar retinde sezinedi, al keskilesken qandy shaıqastar kezinde naǵyz qoıan júrek qorqaqtardyń ózderi ekenin kórsetip shyǵa keledi. Jazǵy mekenniń ıesi Bártýrdyń keskilesken qıyn-qystaý shaıqastyń qyzǵan kezinde tý syrtyn óziniń ólispeı berispeıtin dushpanyna qarsy tosyp, álde bir hanymnyń qylyǵyna qyzyqpaı, qaısarlyq tanytqanyn eshkimniń de estı almaıtyny ábden ókinishti-aq. Bártýrdyń yzasy keldi. Ol kúrtik qardyń ortasynda bar kúsh-jigerimen jantalasa tyrbanyp, ústi-basyn eki qolymen urǵylaı berdi. Tula boıy raqat tynyshtyqqa bólenýge, jaýǵa berilip, qolyndaǵy qarýyn tastaýǵa qyzyqtyra arbap turǵan maýjyraǵan qaterli zulym sezimnen arylǵansha tynym tapqan joq.

Bártýr bir mezgil denesin jylytyp alý úshin ilgeri júrýiń jalǵastyra berdi. Aqyrynda muz bolyp qatyp qalǵan qan aralas shujyqtyń bir bóligin qoınyna tyǵyp jylytpaq boldy. Qoınynda alaqanymen judyryǵyn qysa ustap, ázer jylytqan ony qatygez qysqy túnniń qarańǵy qushaǵynda qarmen tuzdyqtaǵandaı etip, shetinen kemirip jeýge kiristi.

bul ózi sheksiz uzaq tún boldy. Bártýr bir túnniń ishinde tap búgingideı munshalyq kóp óleńdi óte sırek oqıtyn. Búgin ol óz ákesiniń búkil óleńderin, ejelgi barlyq kóne dastandardy oısha oqyp shyqty.

Ózine belgili barlyq óleńderdi, basynan aıaǵyna qaraı, aıaǵynan basyna qaraı jatqa oqyp shyǵýǵa bolatyn, sonshalyqty sheberlikpen jazylǵan óz óleńderin de qyryq segiz túrli maqamǵa salyp oqydy. Neshe túrli bylapyt, ádepsiz shýmaqtardy da umyt qaldyrǵan joq. Bir kezde marqum sheshesi úıretken bir psalomdy da oqyp jiberdi. Osy ólkedegi starostalar, kópester men sýdıalar týraly el arasyna ejelden keń taraǵan ázil óleńder de nazardan tys qalmady. Ol kúrtik qardan oqtyn-oqtyn tysqa shyǵyp, qashan alqynyp, tynys alýy qıyndaǵansha keýdesi men eki ıyǵyn qos qoldap sabalaýmen boldy.

Onyń úsip ketemin be dep qoryqqany sonsha, endi kúrtik qardaǵy úńgirden ketýge táýekel etti. Shamasy, tań atýǵa jaqyn qalǵan bolýy kerek. Bir kún boıy qardyń astynda jatý, talǵajaý etetin tamaq ta ishpeı, adam turatyn baspanadan alysta bolý tipti ońaıǵa túsken joq. Ol taǵy da jolǵa shyqty. Alǵashqyda ol basyn tik kóterip, keýdesin jelge qarsy tosyp, qattyraq adymdap edi, shatqaldan kóterilip, bir asýdan asqannan keıin ábden qaljyrady, aıaǵyn basyp júrýden qaldy. Amal joq, tórt aıaqtap eńbekteýge kóshti. Tasty betkeılerde aıaǵy taıyp ketip, tas qıaǵa syrǵanap, shatqalǵa, onyń jyraly jerlerine talaı ret qulady. Qolyndaǵy qolǵaby da túsip qalypty. Endi siresken saýsaqtary ashyp, ıkemge kelmeı, jany kete bastady.

Kelesi kúni Iekýl ańǵaryndaǵy eń taıaý hýtor Brýnnyń turǵyndary tátti uıqynyń qushaǵynda jatqanda, qarly boran burynǵysynan beter qutyryna bir táýlik boıy soqty. Sonda da bolsa hýtordaǵy uıqysy sergek áıel tereze syrtynan estilgen áldebir jumbaq dybystan bireýdiń alqyna entikken tynysy men qatty qaǵylǵan esik tarsylynan oıanyp ketken edi. Áıel jalma-jan kúıeýin oıatty. Olar esik qaǵyp turǵan qandaı jan boldy eken dep tań qalysty. Mynadaı qaqaǵan karly boranda bir qıandaǵy alys hýtorǵa qonaq kele qoıady dep kútý — aqylǵa qonbaıtyn nárse. Sonda bul adam ba eken, álde jyn-peri men eken? Úı ıeleri ústine jyly kıimderin jamylyp, qoldaryna sham ustap, esikke taıandy. Sóıtip syrtqy esikti ashqan kezde kúrtik qardyń ústine, bulardyń aıaǵynyń astyna bir adam qulap tústi. Ras, ony adam dep taný da qıyn edi. Muz qursaýǵa tumshalanǵan ol soqtalanǵan qar sıaqty ishke qaraı aýnady. Beti-júzin muz qabyrshaqtary tutasymen jaýyp alypty. Ústi-basy qardan kórinbeıdi. Ol qos tizerlep otyryp, arqasyn qabyrǵaǵa súıep edi, álsiz moıny bylq-sylq etip, basy keýdesine qulap tústi. Muny birjola óltirip tynýdan úmitin úzgen áldebir zulym kúshtiń qubyjyq ıesi osy esikke ádeıi aıdap ákep tyqqandaı. Shamnyń álsiz jaryǵy qonaqtyń betine tústi. Ol tynysyn zorǵa aldy, keýdesinen qarlyqqan syryl ǵana estiledi. Beısharanyń jótelip, túshkirgisi keledi, biraq murshasy joq. Úı ıesi onyń kim ekenin, qaıdan júrgenin surady. Álgi adam keýdesin kóterýge tyrysty da óziniń Jazǵy mekenniń ıesi ekenin aıtty. Osy kezde úı ıesiniń balasy da uıqysynan oıanǵan edi. Olar ákeli-balaly ekeýi qonaqty ishki bólmege súıemeldep alyp barmaq boldy. Biraq ol ondaı kómekten bas tartty.

—  Men ózim júrip bara alamyn, — dedi ol.

Bártýr úı ıesi ulynyń kereýetine kese-kóldeneń túsip jatty. Alǵashqyda suraqtarǵa jóndi jaýap qaıtara almady, mas adam sıaqty tili buralyp, áldebir nárselerdi zorǵa degende mińgirledi. Móńirer aldynda demin ishine tartyp, yrs-yrs etetin ógiz sıaqtanyp, aýyr tynys alyp jatty. Bir kezde oǵan til bitti.

— Meniń suıyq bir nárse ishkim keledi, — dedi ol

Úı ıesi áıel oǵan bir tostaǵan jyly sút berdi. Shamasy, bir jarym lıtrdeı bolar. Bártýr ony birden simirip saldy. Tostaǵandy ıesine qaıtaryp berip jatyp:

— Sizge úlken rahmet, shesheı! — dedi Bártýr.

Ol mosqal jastaǵy áıel eken. Qolyna sham ustasy da, buǵan sút usynýy da — bári-bári de munyń óz sheshesine óte-móte uqsaıdy eken. Ol munyń saqal-murty men qasy-qabaǵyndaǵy muzdy jyly alaqanymen sıpap tazartty, siresip qatyp qalǵan kıimderin qos qoldap tartyp sheshindirdi, úsigen jerlerin muqıat izdestirdi, qoly men aıaǵynyń saýsaqtarynda múlde jan joq sıaqty, esh nárseni sezbeıdi. Al úsik shalǵan terisi ottaı ystyq eken. Alaıda, onshalyqty qaýipti eshnárse joq sıaqty. Tula boıyn qursaǵan qabyrshaq muz erigen soń ol osy úıdiń balasynyń jyly tósegine jalańash sheshinip jatty da, basyn qus mamyqpen jaýyp, tumshalap aldy. Ol mundaı raqat tósekti ilýde bir ret qana kóre alatyn edi. Áıel qonaqqa as ázirleý úshin shyǵyp ketken kezde ákeli-balaly ekeýi qonaqqa taıaý kelip otyrdy. Odan asyp-sasyp abyrjyǵan túrmen kóz almady — mynadaı kisi tań qalarlyq qubylysqa senerin de, senbesin de bilmedi. Tipti ne dep aıtar soz tappady. Aqyrynda qonaqtyń ózi til qatty. Ol qus mamyqtyń astynda jatyp, qarlyqqan daýyspen bylaı dep surady:

— Sizder qoılaryńyzdy jaıylymnan jınap aldyńyzdar ma?

Úı ıeleri qoılardyń áldeqashan qorada ustalyp kele jatqanyn aıtty. Odan adam ómirine qaýipti mynadaı qaqaǵan qarly boranda bul jaqqa, myna ıen dalaǵa, qalaı kelip qalǵanyn surady:

—  Adam ómirine qaýipti dedińiz be? — dep mazasyzdana surady Bártýr. — Onda turǵan ne bar táıiri! Men qashan da bolsyn eń basty, eń mańyzdy másele qoılar shyǵar dep oılaımyn.

Olar endi Bártýrǵa ústin-ústin suraq qoıýmen boldy.

— Sizder bilesizder me, men myna ıen dalaǵa ózim úshin raqat sezimine bólenýdi maqsat tutyp, joǵalǵan bir toqtymdy izdep shyqqanmyn. Sóıtip júrip asýdan asyp túskenimdi de sezbeı qalyppyn.

Ol az ǵana únsizdikten soń sózin qaıta jalǵady:

— Búgingi boran qandaı qatty boldy deseńizshi!

— Búgin ǵana emes, keshegi túnde de sodan kem bolǵan joq, — dedi úı ıeleri. — Aýa raıyna daýa joq. Naǵyz kúshti daýyl

— Iá, — dep kelisti Bártýr. — Ótken túnde de jel qutyryna qatty soqty.

Úı ıeleri Bártýrdyń sol surapyl boranda qaıda qonyp shyqqanyn surady.

— Kúrtik qardyń astynda, — dep jaýap berdi Bártýr.

Al olar ásirese munyń Iekýldiń bergi betine qalaı ótkenine tańdana da qyzyǵa surady. Biraq Bártýrdyń bul týraly eshnárse aıtqysy kelgen joq.

— Mundaı qaqaǵan sýyqta qozylardyń óriste qalyp qoıýy jaqsylyq emes, — dep muńaıa til qatty Bártýr.

Al úı ıeleri buǵan jaýap retinde: eger biz seniń ornyńda bolsaq, qoıdyń qamyn jep ýaıymdamaı-aq, tiri qalǵanymyz úshin Qudaıǵa myń da bir márte shúkirshilik eter edik desti.

— Sizderdiń aýqatty baı adamdar ekendikterińiz birden belgili boldy, — dep jaýap qaıtardy olarǵa Bártýr. — Al men ózimniń erkim ózimdegi derbes adam bolý úshin áli de qajymaı-talmaı kúresýmen kelemin. Shaǵyn otar qoıymnyń bolýy jolynda men on segiz jyl boıy bel sheshpeı derlik, úzdiksiz jumys istedim. Ol otarymnyń qar astynda qyrylyp qalǵanynan góri ózimniń ólgenim áldeqaıda artyq.

Úı ıesi áıel Bártýrǵa keshki asty tósek ústine ákep berdi. Ol sylqıa toıyp aldy da jastyqqa shalqalap jatty, tez uıyqtap ketti de qatty qorylǵa basty.

ON JETİNSHİ TARAÝ

ÚIGE QAITYP ORALÝ

Bártýr úıden ketkenine besinshi kún degende keshke qaraı balshyqty alqap arqyly keri qaıtty. Ol joq izdegen saparynyń sonshalyqty sátsiz bolǵanyna ólerdeı ókinip, qatty uıaldy. Jaıylymda qalǵan qoılarynyń taǵdyry qandaı bolǵanyn birese áıteýir bir jaqsy úmitpen, birese úreıli qorqynyshpen oılap ýaıymdady. Osynyń bári azdaı-aq, ol óz hýtoryna qaıtyp oralǵanynyń qýanyshty belgisi bolarlyq jylt etken ottyń nyshanyn da kóre almady. Úıdi qar basyp qalypty — esik pen tereze aldyndaǵy qar da kúrelmegen. Kúrtik kar arqyly ótetin tar soqpaq ta joq. Peshtiń murjasynan shyǵyp jatatyn tútin baıqalmaıdy. Ol úıge jetken boıda terezeni úrindi qardan jalańash qolymen tazartty. Sóıtti de terezeden aıqaı saldy.

— Roza, maǵan esik arqyly kúrekti alyp ber!

Bólme ishinen ıttiń álsiz qyńsylap, baıaý ulyǵan daýysy ǵana estildi. Bul onyń álgi sózine berilgen birden-bir jaýap edi. Bártýr áıelin daýystap shaqyrýmen boldy. It terezeniń tegine sekirip shyǵyp, aldyńǵy eki aıaǵymen áınekti tyrnalaı bastady. Bártýrǵa: "Múmkin áıelim aýyryp jatqan bolar" degen oı keldi. Ol birtúrli qobaljıyn dedi, esikti syrtynan kómip tastaǵan úrindi qardy bar kúshimen qos qoldap arshýǵa kiristi. bul óte qıyn jumys edi. Esikti ary yrǵap, beri yrǵap júrip, ózi ázer sıatyndaı qýysty óldim-taldym degende zorǵa jasady-aý áıteýir.

Bártýr tekpishekti satymen joǵary kóterilgende ıti júgirip kelip, aıaǵyna oraldy. Tap qazir onyń quıryǵyn bireý aıamaı basyp ketkendeı jany qınala shaǵynyp ulydy. Bul qarańǵylyq tez túsetin kez edi. Bólmede qara túnek ornady. Qar basyp qalǵan terezeden jaryǵan jaryq ta túspeıdi. Bártýrdyń túrtinektep qana qozǵalýyna týra keldi. Onyń eden ústimen bir adym jasaǵany da sol edi, aıaǵy áldebir qalyń qapqa súringendeı boldy. Ádette mundaı jaǵdaıda aýzy qalyp alyp ketken úırenshikti balaǵattaý sózin aıtty.

— Bul ne pále taǵy da!

Bártýr sirińke izdep kóp áýre boldy. Sirińkeni zorǵa taptym ba degende shamnyń maıy taýsylyp qalǵanyn bildi. Shynysyn qap-qara kúıe basypty. Ol shamǵa maı quıyp, onyń biltesi maı tartyp janǵan kezde ne sumdyqtyń bolǵanyn bir-aq kórdi: sóıtse ol jańa óziniń áıeliniń máıitine súrinip ketipti. Edende sulap jatqan Rozadan tirshilik belgisi bilinbeıdi. Qanǵa malshynyp ólipti. Qazir qan qatyp qalǵan. Shamasy, ol áldebir muqtajdyqpen tóseginen turǵan boıda qulap túsken-aý. Al ornynan qaıta kóterilýge murshasy kelmegen bolýy kerek. Onyń qolynda qanǵa malynǵan súlgi qalypty. Áıeliniń máıitine qarap, Bártýr ne bolǵanyn endi túsindi. Tósekke kóz tastaı bergende odan kenetten ıtiniń sekirip túskenin kórdi. Onyń baýyrynda jatqan kózi jumýly áldebir tıtimdeı qyzylshaqa náresteniń sarǵysh tartqan júzin baıqady. Bir qaraǵanda betin ájim basqan qartqa uqsaı ma, qalaı ózi? Onyń júzinde áldebir álsiz diril paıda boldy. Bolar-bolmas shińkil men syryl estildi.

It judyryqtaı ǵana náresteniń denesin baýyryna basyp qymtaı bastady. Onyń óz qamqorlyǵyna alǵan nárestege kórseter birden-bir kómegi osy — óziniń ashtyqtan buralyp, ábden aryqtaǵan ári kir basqan denesiniń azdaǵan jylýyn berý ǵana. Bártýr jaqynyraq kelip, kip-kishkentaı tirshilik ıesin anyǵyraq kórmek bolyp edi, ıt tisin aqsıtyp yryldap qoıa berdi: "Seniń bul nárestege eshqandaı qatysyń da, kórýge quqyǵyń da joq" degendi bildirgisi kelgendeı. Beısharanyń sheshesi onyń kindigin kesip, áldebir jyly mataǵa orap qoıǵan edi. Shamasy, ol tóseginen turǵanda sý jylytyp, náresteni shomyldyrmaq bolǵan sıaqty. Pesh plıtanyń ústinde sý toltyrylǵan kástról tur. Sýy sýyp qalypty. Óıtkeni ottyń óshkenine kóp bolǵan. Myna náresteniń boıynda áli de tirshilik belgisiniń bar bolýy álgi ıttiń jylýy arqasynda ǵana eken.

Bártýr áıeliniń máıitin edennen kóterip alyp, erli-zaıypty ekeýiniń kereýeti qarsysynda bos turǵan kereýetke saldy. Rozanyń qatyp-semip qalǵan denesin jazyp, túzetip jatqyzýdyń ózi kóp qıyndyqqa tústi. Óıtkeni ol qaıtys bolǵan kezde qalaı jatqan bolsa, solaı sirese qatyp qalǵan edi. Eki qoly keýdesine aıqastyryp qoıýǵa kelmeı, biraz qınaldy. Kómeski tartyp, bozarǵan kózderi, ásirese ádette qylılanyp turatyn oń kózi ońaılyqpen jabylmady. Marqumnyń óz qyńyrlyǵy sıaqty. Bárinen qıyny jas náresteniń boıyndaǵy saqtalyp qalǵan tirshilik ushqynyn qalaı qaıta tutatý edi. Al munyń ózi áldeqaıda mańyzdy másele bolatyn. Mine, óz erki ózindegi táýelsiz derbes adamnyń aldynda sheshýi kúrdeli osyndaı mindet turdy. Bul rette tájirıbesi mol qol, ásirese áıel adamnyń qamqor qoly qajet. Óziniń jas nárestege tipti qolyn tıgizip kórýge de ıkemi joq edi, batyly da jetpedi. Endi shynymen-aq bógde bireýlerdiń kómegine muqtaj bolmaq pa? Onyń úıden keterde áıeline bergen eń sońǵy ósıeti bógde bireýlerdiń kómegin suramaý emes pe edi? Óz erki ózindegi táýelsiz derbes adamnyń ondaı kómek suraýy óziniń eń jaýyz qatygez dushpanynyń aldynda bas ıip, masqaralyqpen baǵynýymen birdeı ǵoı. Endi, mine, Jazǵy meken ıesi Bártýrdyń ondaı kómekti ózi izdep, qorlyqqa bas ıip eriksiz shydaýyna týra keledi. Ol bul jumys úshin kim qansha aqy surasa da tóleýge birjola batyl bel býdy.

ON SEGİZİNSHİ TARAÝ

ÝTIREDSMIRIDE

— Sońǵy kúnderi meni taǵdyr qaıda súırep, sandaltpady deseńshi! — dep mińgirledi Jazǵy meken ıesi Bártýr, Ýtıredsmırıdegi as úıdiń esigin keshke qaraı qaǵyp turyp.

— Aqyry keldiń-aý áıteýir, — dedi oǵan esik ashqan qyzmetker. Ol aıaǵyna úıyq kıgen boıda shyǵa salypty. Qolynda jańa ǵana basylǵan, áli býy burqyrap turǵan bir bólek juqa kıizi bar. Redsmırıde mundaı kásipshilik kúshti damyp keledi. — Biz seni ólip qalǵan shyǵar dep oılaǵan edik.

— Men ólimge asyǵyp júrgen joqpyn, — dedi Bártýr. — Joǵalǵan qoıymdy izdedim.

— Sen nemene, aqylyńnan adasqannan saýmysyń ózi? — dep surady úı qyzmetkeri.

— Taýda júrgen bir toqtym joǵalyp ketti.

— Bul saǵan ǵana tán qylyq: munda, taý eteginde, búkil otaryńdy ıesiz qaldyryp, joǵalǵan jalǵyz toqtyny izdep ketkeniń qaı sasqanyń?

— Nesi bar, bálkim, men qatelik jibergen shyǵarmyn. Biraq Taýratta "Taýda joǵalyp, tabylǵan bir qoı, qoradaǵy júz qoıdan artyq" dep jazylǵan emes pe? — dedi Bártýr, Taýrattaǵy qoı týraly jazylǵan sózderdi meılinshe qurmetteıtinin bildirip. — Onyń ústine, baı adamdarmen beker qońsy qonǵan joqpyn ǵoı. Bálkim, olar aýa raıynyń qıyn-qystaý kúnderinde qol ushyn sozar dep úmittengenmin...

Shynynda da solaı bolyp shyqqan edi: qarly boran uıtqyp soqqan sol bir kúni keshke qaraı Redsmırıdiń malshylary Bártýrdyń qoılaryn oz qoılarymen qosa qýyp kelgen-di. Starosta onyń otaryn erteńgisin tań ata salysymen Jazǵy mekenge aıdap baryp tabys etýdi, al Bártýrdyń ózine ne bolǵanyn bilip qaıtýdy keshe ǵana qatty buıyrǵan edi.

— İzdegen joǵyńdy taptyń ba?

— Saıtan alsyn túge, ıen dalanyń óne boıynan Blaýfedldiń ońtústik jaǵyndaǵy Jyly bulaq basynda ushyp-qonyp júrgen qustardan ózge tirshilik belgisin baıqaı almadym, — dedi Bártýr. — Al mundaǵy qozylardyń jaǵdaıy qalaı? Pishenge otyǵaıyn dedi me?

— Birte-birte úırenip keledi, — dedi úı qyzmetkeri. Ol ýaıymdaıtyn eshnárseniń joq ekenin, qozylar kóp uzamaı-aq pishenge jap-jaqsy otyǵyp ketkenin aıtyp, Bártýrdyń úmitin kúsheıtip qoıdy.

Olar úı sharýasyn júrgizýshi áıel Gýdnı esikten kirip kelgenshe osylaı áńgime soǵyp otyr edi. Áıel Jazǵy meken ıesin daýsynan tanyp, ony as úıge shaqyrdy. Munyń botqa jegisi kele me nemese tipti, jylqy etinen dám tatqysy kele me — sony surady. Bártýr ústi-basyn qatyp qalǵan qardan kishkentaı bákisimen qyryp, tazalaǵan boldy, basyndaǵy qulaqshynyn esiktiń jaqtaýyna uryp, qaryn qaqty. Ac úı úlken bolatyn. Ondaǵy adamdardyń árqaısysy óz isimen emin-erkin aınalysýyna múmkindik mol edi — bireýler shuǵa toqýmen, kıiz basýmen, endi bireýler attyń qylyn tazartyp óńdeýmen aınalysyp jatyr eken. Qyzdar jaǵy jabaǵy tútip, jún sabaýda. Itter eden ústine kerilip jatyp alypty. Bártýrǵa mundaǵylar túgel tanys. Ony tipti ıtter de jaqsy biledi. Bártýrdyń qarny qatty ashyp kelgen bolatyn. Qyzmetkerler kenetten soqqan qarly boran týraly, onyń qoılarǵa qandaı qolaısyz áseri bolatyny týraly áńgime aıtyp otyrdy.

— Shamasy, bıylǵy qys ta sumdyq surapyl sýyq bolatyn shyǵar. Rojdestvo meıramyna deıin túsken qazirgi sýyq sony kórsetetin sıaqty...

— Rozanyń qaly qalaı?

— İm... — dep mińgir ete qaldy Bártýr, aýzyn toltyra asaǵan botqany jep bola almaı. — Iekýldiń shyǵys jaǵalaýynda soqqan sýyq jeldi aıta kórmeńiz. Ondaı sýyqty men ıen dalany neshe túrli qarly borandar kezinde sharlap júrip kezdestirgen emespin

— Iekýldiń shyǵys jaǵalaýynda deısiń be? — dep tańdana suraq qoıysty otyrǵandar. — Iekýldiń arǵy betinde boldym degen ótirigińe sene qoıatyn bireý tabyla qoıar eken, shirkin?

— Nege tabyla qoımasyn? Ózendi ıen dalanyń ózinde de keship ótýge bolady ǵoı. Jurttyń bárin ózderiń sıaqty úıkúshik qoı dep oılaısyńdar ma túge?

— Jurttyń aıtýyna qaraǵanda, osyndaı qıyn-qystaý qaharly qysta aıy-kúni jetip otyrǵan baıǵus Rozanyń bir ózin qaldyryp,

ıen dalada sandalyp júrýińe jol bolsyn?.. — dedi úı sharýashylyǵyn júrgizýshi áıel, Rozaǵa jany ashyǵanyn bildirip.

— Basqa bireýdiń jumysyna aralasýshy bolma, Gýdnı! — dep jany jaratpaǵan kekesindi kúlimsirep jaýap qatty Bártýr. — Meniń óz bıligim ózimde, ne istesem de óz erkimde. Sen muny shynymen-aq bilmeýshi me ediń? — Sóıtti de ol qolyndaǵy mújilgen súıekti ıtterdiń bireýine laqtyra saldy. — Úıdiń ıesi bas báıbishe qaıda? Álden-aq jatyp qalǵan ba?

Starostanyń áıeli ishki bólmelerdiń birinen symbatty sulý tulǵasyna maqtanǵandaı bolyp, kelisti kelgen keýdesin kere, shaıqatyla basyp shyǵyp kele jatty. Ol qyzyl shyraıly eki betine tabıǵı túrde qosa bitkendeı jarasymdy kózildirik arqyly Bártýrǵa bir túrli syn kózimen qadala qarap keledi. Júzinde ádettegisinshe menmendik pen salqyn kúlki oınaıdy. Tap osy bir pańdanǵan tákappar kúlkisi, onyń óleńdi jaqsy jazýdyń ózinshe berik ustanatyn bıik murattary men sheberligi zor ekenine qaramaı, aqyn áıel men aman-saýlyǵymyzdyń romantıkaǵa qatysy joq dep sanaıtyn ózge jandardyń arasyndaǵy berik tosqaýyl bolatyndaı qalyń qabyrǵaǵa aınalǵan.

Bártýr botqa men etke toıǵyzǵany úshin sypaıy alǵys aıtty.

— Sen meni bir ojaý botqa jegeniń úshin alǵys aıtýǵa shaqyrtpaǵan bolarsyń dep oılaımyn, — dedi frý, jylqy eti týraly tis jaryp eshteńe aıtpaı.

— Ol úshin emes, árıne, — dep jaýap qatty Bártýr. — Senen bir másele jóninde az ǵana kómek suraǵym bar. Kórdiń be, qyrsyqqanda mynadaı bir jaǵdaı bolyp qaldy... Bizdiń ońasha sóılesýimizge bolmas pa eken?.. Sen bilesiń be, meniń saǵan jáne seniń kúıeýińe qoılarymdy aman alyp qalǵandaryń úshin myń da bir alǵys aıtqym keledi. Men taý kezip júrgenimde senderdiń qyzmetkerleriń meniń qoılarymdy da aman alyp qalǵany úshin sheksiz mol rahmet!

Bas báıbishe Bártýrdyń bul hýtordaǵy jalpy tártippen burynnan jaqsy tanys ekenin esine salyp ótti. Maldyń jaǵdaıynyń buǵan eshqandaı da qatysy joq. Ondaı ispen basqalar aınalysady.

— Ol jaǵyn bilmeımin ǵoı, — dedi Bártýr. — Men qoılarymdy aıdap qaıtýǵa erteń kelsem be dep edim. Meniń oıymsha, olar starostanyń pishenin jep, taýysa qoımaıtyn shyǵar. Eger pishen qajet bolyp, jetispeı jatsa, mende shóp jetedi. "Qaryz qaıtqanymen qyzyq" degen, kóktemde qansha qajet bolsa, sonsha shóp beremin. Ala bersin.

— Sen bir nárseni qaıta-qaıta aıtyp, myljyńdaı bermeı, meniń qymbatty da aıaýly Rozamnyń qaly qalaı ekeninen habar berseńshi.

— Mine, barlyq máseleniń sheshýshi túıini de osynda jatyr. Meniń seni shaqyrtqanym da tegin emes. Saǵan bolmashy ǵana bir isim túsip tur.

Frý Bártýrǵa jalt burylyp qarady: mynaý áldebir nárseni suraǵaly tur-aý degen kúdik paıda boldy. Bas báıbisheniń jańa ǵana jadyrap turǵan jan dúnıesi kenetten aqqan juldyzsha sýyq álemniń sheksiz-shetsiz keńistigine ushyp ketkendeı. Munda, jer betinde, onyń aıar kúlkisi ǵana qaldy.

— Men bul áńgimeni meniń kúıeýimniń de estýine bolatyn shyǵar dep oılaımyn. Saǵan solaı etken paıdaly bolady, — dep, frý oz oıyn batyl kesip aıtty.

— Jo-joq, starosta ondaı usaq-túıek ispen aınalysa qoımaıdy, — dedi Bártýr.

Frý Bártýrdy osy úlken úıdegi eń kishi bólmege — starostanyń bólmesine ertip bardy. Erli-zaıyptylar bir tósekte jatýdy áldeqashan qoıǵan bolatyn. Frý kenje qyzy Odýrmen birge bólek bólmede jatady. Starostanyń jatqan bólmesi qýyqtaı tar ári óte jupyny eken. Mundaı baspanada ádette shirkeý qaýymynyń qaraýynda kún kóretin áldebir baqytsyz beısharalar ǵana qysylyp-qymtyrylyp tura beredi. Mundaǵy aıyrmashylyq — bir qabyrǵa tola kitap sóreleri. Qara muqabalarmen qaptalyp, túptelgen tom-tom qalyń kitap-qaǵazdar - úkimettik jarlyqtar men qararlar jıyntyǵy. Muqabalardyń túp jaǵynda qaı jylǵy qujattar ekeni kórsetilip jelimdelgen túbirshek qaǵazdar aǵarańdaıdy. Sóreler súrgilenbegen turpaıy taqtaılardan qurastyrylyp, qabyrǵaǵa shegemen bekitilipti. Kádimgi kedeılerge tán kúıki kórinister. Boıalmaǵan jún salynǵan, ábden tozyǵy jetken kórpe jatyr. Edende qum saǵat túrindegi jaman túkirgish tur: kereýettiń bas jaǵynda qabyrǵaǵa qoldan jasalǵan aǵash sóre ilinipti. Onda órnekti sýret salynǵan shaǵyn ǵana, kózge qorash kórinetin keramıkalyq qumyra men súıek syrqyrap aýyrǵanda jaǵatyn maı salynǵan banka qoıylypty. Olardy battasa shań basqany aıqyn baıqalady. Qabyrǵaǵa taıaý jerde súrgilenbegen taqtaıdan dóreki jasalǵan ústel túr. Onyń ústinde osy zamanǵy jap-jaqsy jazý-syzý quraldary jatyr. Terezeniń tap aldynda — úlken jáshik. Ústelge jalǵasa tozyǵy jetken synyq oryntaq tur, ústine jabatyn qaby joq, serippeleri synǵan jerlerin jippen shandyp, baılap tastapty. Qabyrǵada Hrıstostyń kóz tartarlyq álem-jálem ashyq tústi maıly boıaýmen salynǵan beınesi, orys patshasy Nıkolaıdyń portreti, Vıktegi kópestiń aty-jóni jazylǵan kúntizbe ilýli tur.

Starosta Ioýn tósekte eki qolyn jelkesine qoıǵan qalpynda shalqasynan jatyr eken Kózildirigi murnynyń ushyna deıin túsip ketipti — shamasy, ol jańa ǵana gazet oqyǵan sıaqty. Starosta murnynan mińgirlep, shala-sharpy estilgen áldebir túsiniksiz sózder aıtyp amandasqan boldy. Óıtkeni ol qymbat baǵaly temeki shaınap jatqan edi - sonyń silekeı sýy aǵyp kete me degen qaýippen aýzyn asha almaǵan bolatyn. Ol temekiniń áp tal japyraǵyn qaıta-qaıta uzaq shaınaýdy ádet qylyp alǵan edi. Sóıtip onyń sólin múmkindiginshe molyraq, sarqa sorýǵa tyrysatyn. Naǵyz beıshara kedeı sıaqty kıinipti -ýmaj-ýmaj, birneshe jerde jamaýy bar, jaǵal-jaǵal daqtary kóp, túımesi joq keýdeshesiniń jaǵasyn aǵylshyn túıreýishimen túırep qoıypty. Onyń ústine, sadyra juǵypty, oǵan qoıdyń qylshyqty júni jabysyp qalypty. Soǵan qaraǵanda, ol jańa ǵana qoı qorada bolyp qaıtqan-aý, shamasy. Butyna kıgeni — tozyǵy jetken eski shalbar. Onyń jamaý salynǵan jerleriniń jıegi jyrym-jyrym, shashaqtana salbyraıdy. Balaqtaryn qońyr tústi jún úıyqtyń ishine salypty; jylqynyń kón terisinen tigilgen kebisiniń ókshesi qısaıyp ketipti. Odan sasyq ıis múńkıdi — ıesiniń qoı qorany jańa ǵana túgel aralap kelgenin dáleldep jatqandaı. Starostamen salystarǵanda Jazǵy meken ıesi Bártýr áldeqaıda kelisti de symbatty kórinedi.

Sonda áli ysylmaǵan, ómirlik tájirıbesi az qarapaıym sharýaǵa qaraǵanda starostanyń boıynan ony erekshelendiretin eleýli belgilerdiń shynymen-aq tabylmaǵany ma? Ondaı belgileri jetip artylady. Ol bylaısha qanshalyqty músápir kembaǵal sıaqty bolyp kóringenimen onyń ózgelerdiń birinen de joǵary turǵanyna jáne olardyń taǵdyryn sheship otyratynyna eshqandaı kúmán keltirýge bolmaıdy. Ol aýzyndaǵy temeki silekeıiniń sorǵalap aǵyp ketpeýi úshin eki ernin jymqyryp qysa tústi. Iá, bul onyń baıyrǵy ádeti — qolyna túsken ne nárseniń bolsa da sólin eń sońǵy tamshysyna deıin súlikteı soryp almaı aıyrylmaıdy. Onyń ádettegiden tys ótkir, qatal da sýyq surǵylt kózderi, beti-júziniń joǵary bóliginiń jarasymdy durys bitimi, qara qoshqyl qoıý qara shashy, qulaqshyn tárizdi jaýyp turǵan keń mańdaıy, aq kire bastaǵan eki samaıy, aıqyn bederli jaq súıekteri men ıegi, sup-sur salqyn júzi — mine, munyń bári de kop otyryp, jalyqpaı jumys isteıtininiń belgileri. Ásirese, jip-jińishke, appaq ádemi qoldary, jumsaq alaqany men salaly saýsaqtary, kútýshiniń joqtyǵyna qaramaı, ózderiniń kúnkóris nápaqasyn taban aqy, mańdaı terimen eńbek etip tabýǵa májbúr adamdarmen salystyrǵanda munyń neǵurlym kúshti ári kúrdeli tulǵa ekenin kórsetip turǵandaı.

Bártýr óziniń burynǵy qojaıynyna qol berip amandasty. Al starosta, ádettegisinshe, birde-bir sóz aıtpastan, oń qolynyń eki saýsaǵyn ǵana usyndy, qalǵan úsh saýsaǵyn judyryǵyna túıdi. Starostamen jıyrma jyldaı tanys bolǵan ýaqyt barysynda Bártýr onymen qarym-qatynas jasaýdyń erekshe tásilderin qalyptastyryp alǵan bolatyn. Ol tásilder Bártýrdyń basynan keshirýge májbúr bolǵan lajsyz táýekeldilik jaǵdaılarynan týyndaǵan edi. Mundaıda ol óziniń qojaıyny kúmán keltiretin jaǵdaıdyń bárinen de udaıy qorǵaný qajet ekenin biletin. Al ondaı jaǵdaı kele-kele kúshtilerdiń aldynda óziniń adam retindegi quqyǵyn qorǵaý jolyndaǵy kúrestiń yntyzar qushtarlyǵyna ulasady. Al eshqashan báseń tartpaǵan ol kúres uzaq jyldarǵa sozyldy, kúres kezinde áldebir ymyraǵa kelý týraly sóz etýge de bolmaıtyn.

Starostanyń áıeli qonaqtyń jáshik ústine otyrýyn ótindi. Ol oryntaqqa otyrýǵa starostanyń ózinen ózge adamdardyń ıkemi kelmeıtinin arnaıy eskertip ótti.

— Tý, qoıyńyzshy sony! — dedi qarsylyq bildirgen Bártýr. — Maǵan otyrýdyń qajeti qansha. Jasymyz jetip, qarttyq kelgende emin-erkin jaıǵasyp otyrýǵa ýaqyt molynan tabylady ǵoı. — Sóıtip, bylaı dedi: — Qurmetti Ioýn, men bas báıbishege aıttym. Eger qystygúni qysylatyn bolsańyz, onda meniń qoılarymdy sizdiń qyzmetkerlerińiz eki táýlik boıy kútip baqqany úshin kóktemde menen qansha shóp alamyn deseńiz de erkińiz bilsin.

Starosta basyn jastyqtan sonshalyqty muqıat saqtyqpen kóterdi — aýzyndaǵy temekiniń silekeı sýyn ishine jutyp qoıýdan da, syrtqa aǵyzyp alýdan da saqtandy. Sóıtip aýzyn ashpaǵan boıy:

— Óz isińniń qamyn óziń jóndep je, jigitim, — dedi.

Onyń ózine ózi rıza bolyp, masattanǵan ári aıaýshylyq bildirip aıtqan bul sózderi qazir Bártýrdyń aryna ashyqtan-ashyq tıý bolyp tabylǵan joq edi. Biraq starostanyń aýzynan shyqqan ondaı sózder buryn muny adamzattyń eń aıanyshty azǵyny qataryna qosqandaı, buǵan áldebir qylmysty isi úshin aıyp taǵyp turǵandaı bolyp estiletin. Sózdiń ondaı saryny munyń boıynda áldebir jaýyngerlik óshpendilik otyn tutatyp, bostandyqqa, erkindikke degen umtylys týdyratyn, óz erki ózinde bolatyn táýelsiz derbestikke jetsem degen rýhyn oıatatyn.

— "Óz isińniń qamyn jóndep je, jigitim" dedińiz be? Ol jaǵyna alań bolmaı-aq, tolyq sene berińiz. Men óz isime ózim qamqor bola alamyn. Qurmetti qartym, esińizde bolsyn, ázirshe meniń sizge ózimiz jasasqan ýádemiz boıynsha tıisti nárseden ózge eshqandaı bereshegim joq.

Starostanyń áıeli Bártýrǵa: "Aıtatyn nárseńdi tezirek aıtsańshy, ýaqyt kesh bolyp barady" degendi eskertti.

Bártýr alǵashqy jasalǵan usynys boıynsha jáshiktiń ústine jaqsy jaıǵasyp otyrdy. Sóıtti de: "İm" dep, aqyryn ǵana jelkesin qasydy, bet-aýzyn tyrjıtty.

— Másele bylaı bolyp túr... — dep bastady ol áńgimesin, frýǵa kóz qıyǵyn júgirtip. bul — onyń jalpy jaǵdaıdy baıqap bilgisi kelgendegi ádeti. — Másele, mine, mynada. Meniń taýda júrgen bir toqtym joǵalyp ketti...

Osydan keıin Bártýr taǵy da uzaq úzilis jasady. Jaqtyrmaǵan frý oǵan kózildirigi arqyly qadala qarady. Tózimi taýsylyp, bylaı dep surady:

— Aıtsańshy endi, sodan keıin ne boldy?

Bártýr qoıyn qaltasynan shaqshasyn alyp, alaqanyna bir shymshym nasybaı saldy.

— Ol toqtymdy Gýdlbraý dep ataýshy edim, — dedi ol, sózin jalǵastyryp. — Ótken kóktemde ol beıshara tup-týra bir jasqa tolǵan bolatyn. Óte jaqsy ósip kele jatqan edi janýarym. Sizdiń Gedmır degen toqtyńyzdan aınymaıtyn. Ekeýi de pastor Grýdmýndýrdyń shyǵarǵan asyl tuqymynan ǵoı. Men osy tuqymdaǵy qoıdy óte jaqsy kóremin. Taza asyl tuqymdy qoılar! Taýdaǵy qoılardy aıdap kelý úshin alǵashqy saparǵa shyǵarda men ony áıelime serik bolyp, bir mezgil kóńilin aýlasyn dep, úıde qaldyryp ketkenmin. Sóıtsem ol baılanǵan jibin úzip, nege ekenin qaıdam, aıdalaǵa qashyp ketipti. Qoılardy qaýmalap jınaǵanda tabylmady. Sodan keıin men ózime-ózim: "Súp-súıkimdi kishkentaı Gýdlbraýymdy izdep tabýym úshin ıen dalany kesip ótip, ońtústik jaqty sholyp shyqqanym durys shyǵar" degen oıǵa keldim. Sóıtip Gýdlbraýdy izdeýge shyqtym. Taýdaǵy qoılardy qaýmalap jınaǵannan keıin men onyń ońtústik bóliginiń ishinde qalyp qoıǵan talaı qoıdy, onyń ústine, óz qoıymdy emes, ózgelerdiń qoıyn taýyp kelgenimdi ózińiz jaqsy bilesiz. Byltyrǵy jylǵa deıin solaı bolyp keldi ǵoı.

Starosta munyń ne aıtqysy kelip otyr degendeı, seziktengen suraýly júzben moınyn bura qarap qoıdy. Biraq áńgimeniń betin Bártýrdyń qaıda buryp kele jatqanyn túsine almady.

— Sóıtip men ıen dalany kesip ótip, ońtústikke qaraı jol tarttym, joǵaryǵa, Blaýfedl taýyna kóterildim, Reıká ózeniniń ańǵaryn araladym, odan ári Iekýl ózeninen ótip, onyń shyǵys jaǵalaýyna shyqtym.

— Shyǵys jaǵalaýyna deımisiń? Iekýlden qalaı óttiń? — dep tań qaldy frý.

— Ol jaǵyn aıtyp qaıteıin, biraq men ol ólkede eshqandaı tirshilik ıesin kezdestire almadym. Tek qana, saıtan alǵyr qustardan ózge eshteńe joq. Olar da Jyly bulaqtardyń jaǵasynda ǵana boı kórsetti. Ózim janýarlar qataryna qosqym kelmeıtin bir jeksuryn buǵy týraly sóz etkim de kelmeıdi. Sonymen men bul saparǵa tup-týra bes kún, tórt tún ýaqytymdy sarp ettim. Al óldim-taldym dep úıime búgin keshke qaraı zorǵa jetkenimde men ne kórdim dep oılaısyzdar?

Erli-zaıypty ekeý bul jumbaqty sheshe almady, sheshý úshin bas qatyryp, áýre bolǵysy da kelmedi. Starostanyń áıeli: "Sonymen ne boldy? Tok eterin aıtsańshy!" degen usynysty taǵy da jasady.

— İ-im, sen poezıany qatty qurmetteısiń ǵoı. Sondyqtan da men saǵan jaýap retinde óleń oqyp bereıin. Bul óleń meniń úıimniń shańyraǵynda ne bolyp jatqanyn óz kózimmen kórgen kezde oıyma ózinen-ózi sap ete qaldy.

Sóıtti de Bártýr, óziniń eski ádetine basyp, óleńniń ishki yrǵaǵyna kóbirek ekpin túsirip, mynadaı óleń oqydy:

Men toqtymdy taba almadym —
Aıazǵa ushyp ólgen-aý,
Al úıimde, pesh túbinde, kórgenim —
Solyp jatqan gúl anaý.

Starosta "Mynaý ne dep otyr ózi?" degendeı, qasy-qabaǵyn kórip, Bártýr jaqqa baıaý ǵana moıyn burdy. Ol aýzyn ashyp, soz sóıleýden áli de saqtanyp otyr edi. Onyń ornyna áıeli asyǵys suraq qoıdy.

— Men seniń myna óleńińdi Roza bir qyrsyqqa ushyrap qalǵannan saý shyǵar degen úmitpen túsingenim durys bolar, sirá?

— Qandaı qyrsyqqa ushyraǵanyn tap basyp aıta almaımyn. Qalaı desem eken, men turatyn mekende endi onyń ózi de joq, kózi de joq.

— Bizdiń Rozamyzdy aıtasyń ba? — dep tebirene tolqyp surady frý. — Sonda onyń shynymen-aq ólgeni me? Sen ne aıtyp otyrsyń? Ol áli on ekide bir gúli de ashylmaǵan, jap-jas edi ǵoı?..

Bártýr manadan beri alaqanyna salyp otyrǵan nasybaıyn barynsha muqıattylyqpen murnyna salyp, qumarta ıiskedi, temekiniń ıisi kózinen jas parlatty. Ol mańǵazdana bas kóterip, bylaı dedi:

— Iá, ol japadan-jalǵyz jatyp, jan tapsyrypty.

Myna jańalyqty estigen starosta ornynan qozǵala turyp, eki aıaǵyn edenge túsirdi de kereýettiń jıegine jaıǵasyp otyrdy. Ol aýzyndaǵy temekisin shaınaýdy áli de qoıǵan joq — onyń qymbat baǵaly silekeı-sólin túkirip tastaýǵa áli erte dep sanady.

— Alaıda eń jamany áli bunda ǵana emes, — dedi Bártýr qaıdaǵy bir pálsapa soǵyp. — Ajal degen bárimizge birdeı ortaq borysh qoı. Ony bárimiz de áıteýir bir óteıtin bolamyz. Ajaldan qashyp qutylatyn adam joq. Onyń tyrnaǵyna tipti siz de iligesiz. Qudaıdyń amanatyn tapsyrýǵa jurttyń bári de qabiletti. Onyń esesine, ómir dep atalatyn nársede qolymyzdyń qysqalyǵy kóp jaǵdaıda sezilip qala beredi... Ómirge jańadan tirshilik ıesi kelip jatady, ol óz ákesiniń kim ekenin bilgenshe asyǵyp, aqymaq bolady. Biraq jas nárestege qamqorlyq jasaý úshin keıbir jaǵdaıda onyń ákesiniń kim ekenin aıqyndaý da artyq bolmas edi. Sizder maǵan senińizdershi, men bul jerge áıelimniń qaıtys bolýyna baılanysty kelip otyrǵan joqpyn — endi ony bári bir qaıta tiriltý múmkin emes. Al kinásiz jas jetimek áreń-áreń tynys alyp, ıttiń baýyrynda jatyr. Qurmetti frý, men sizge osy jaǵdaıǵa baılanysty keldim. Maǵan keregi... Meniń sizge bir ótinish jasaǵym bar.

— Jarqynym-aý, qysqartyp aıtshy, sonda maǵan ne demeksiń? — dep surady frý. Onyń jasandy kúlkisi de, kózildirik áınekteriniń arǵy jaǵynan qadala qaraǵan kózderi de sup-sýyq kórindi.

Al starosta túkirgishke eńkeıip, aýzyndaǵy silekeı-sóldi sońǵy tamshysyna deıin bir-aq ret shyrt túkirdi. Aýzynda qalǵan temeki japyraǵyn tiliniń ushymen bir urtyna tyǵyp qoıdy. Kózildirigin keńsirigine túsirip, qonaǵyna onyń óńmeninen ótip keterdeı ótkir kózderimen qadala qarady.

— Meniń bilgim kelgeni — seniń tuspaldap otyrǵanyń ne nárse ózi? — dep sýyryla sóıledi aqyn áıel. Eger sen áıelińniń ólip qalǵanyn, al náresteniń tiri ekenin aıtqan bolsań, jumbaqtamaı týrasyna bir-aq kósh. Biz jurttyń bárine derlik aqysyz-pulsyz tegin kómektesetinimiz sıaqty saǵan da qol ushyn sozýǵa árqashan ázirmiz. Ózińe ne kerek — sony aıt. Biraq men senen bir nárseni erekshe qatty talap etemin: budan bylaı maǵan da, meniń otbasyma da kóleńke túsirerlik qaıdaǵy bir aqylǵa qonbaıtyn, adam tań qalarlyq túsiniksiz tuspaldar aıtyp, sen de kelme, basqa bireýler de kelýshi bolmasyn. Onda óz obaldaryń ózderińe!

"Sózińdi bireý sóılese, aýzyń qyshyp bara ma?" degendeı, barlyq istiń sheshýin óz áıeli qolyna alǵanyn kórip, starostanyń jany jaı tapty da, úırenshikti ádetine basyp, uzaq esineı bastady. Onyń aýzynda temekiniń silekeı-sóli joq kezde árqashan uıqy qysa bastaıtyn ádetine basyp, qalǵyp-múlgýge kóshti, áńgime tyńdaýdan zerikti. Onyń esesine frý tynym tappaı, typyrshýmen boldy: Bártýr barlyq kúmándi bir-aq seıiltkende baryp, jany jaı tapty. Sóıtse, Bártýr shynynda da Jazǵy mekende qarny ashyp, shyryldap jatqan náresteniń ákesi kim ekenin anyqtaý úshin kelmegen eken.

— Qurmetti frý, men jas náreste týraly emes, jas qozylar týraly áńgime aıtýǵa shebermin, — dedi ol, áldebir keshirim surap uıalǵan jandaı keıippen — Men munda sizge bir ǵana ótinishpen keldim — álgi qyzylshaqa jetimekke qorek bolar az ǵana jyly sút tabylar ma eken? Men qansha qajet bolsa, sonsha aqysyn tóler edim, árıne.

Túsinispeýshilik kúdigi tolyq seıilgennen keıin frý óz ómirindegi eń úlken ári eń sońǵy qýanyshy qazirgideı qıyn-qystaý kúnniń ózinde de álsizderge kómek qolyn sozýda, olardyń aıaqtarynan tik turýyna járdemdesýde, náresteniń jańa bastalyp kele jatqan ómirine qamqorlyqpen qoldaý kórsetýde dep biletinin málimdedi. Óıtkeni onyń jomart júregi tek qýanyshty sátterde ǵana emes, qaıǵy-qasiret kezinde de sharýalar múddesin kózdep soǵatynyn aıtty.

ON TOǴYZYNSHY TARAÝ

ÓMİR

Starostanyń áıeli qurǵaq ýádemen shektelip qalmady. Tap sol kúngi keshte ol óziniń úı sharýashylyǵyn júrgizýshi áıel Gýdnıdi atqa mingizip, Jazǵy mekenge jóneltti. Ony jaıaý Bártýr ertip ketti. Gýdnı ózimen birge birneshe bótelke sút, prımýs jáne jas nárestege qajet jaıalyqtar ala júrdi. Jol bastaǵan Bártýr jetegindegi at júretin qar ústinde súrleý salyp otyrdy.

Gýdnıdiń Jazǵy mekenge kelgen boıda baıqaǵany múńkigen sasyq ıis boldy. Qoı qoranyń qabyrǵalary záktenip ketipti. bulingen balyqtyń ıisi qolqany qabady. Joǵarydan máıittiń ıisi keledi jáne shamnyń qońyrsyǵan tútini seziledi. Biltesi kebýge aınalǵan shamnyń jaryǵy bolar-bolmas qana qyzaryp, óship barady eken. Úı sharýashylyǵyn júrgizip mashyqtanǵan Gýdnı bólmeni jedel túrde jeldetip alýǵa nusqaý berdi. Ol kereýettiń ústinde uzynynan sulap jatqan máıitti kórpemen muqıat qymtap japty da jas náresteni qolyna alýǵa jaqyndaı berdi. Biraq ony ıttiń bergisi kelmedi — ózi ashtan-ash búrisip jatqan ıt yryldap aıbat shekken boldy. Jas náresteniń beıne bir týǵan anasy sıaqty. Ony óziniń búkil denesin tosyp qorǵaǵansydy. Biraq ıttiń oǵan sonshalyqty berilgen adaldyǵyn baǵalaǵan adam bolǵan joq. Ol tipti Gýdnıdi qaýyp almaqqa da árekettenip kórdi. Qarsylasyp baqqan ıtti jelkesinen ustap, satydan temen qaraı laqtyryp jiberýge týra keldi. bul kezde náresteniń boıynan tirshilik belgisi bilinýden qalyp bara jatty. Gýdnı ony qolyna alyp, ary-beri aınaldyryp kórdi. Basyn tómen salbyratyp ta baıqady, esik jaqqa alyp baryp, betin syrttaǵy jelge tosyp ta qarady. Biraq munysynyń bári de bos áýreshilik boldy: jaryq dúnıege eshkimniń shaqyrýynsyz ári qalaýynsyz kelgen kip-kishkentaı qyzyl shaqa dene bul álemde ómir súrý quqyǵy jolyndaǵy erligin de, yqylasyn da birjola joǵaltqan sıaqty.

Jas kelinshek kezinde jesir qalǵan Gýdnı myna náresteniń ólgenine tipti de sengisi kelmedi. Ol jalǵyz áıeldiń jalǵyz úıli hýtorda, taý ishindegi qaqaǵan qarly boran uıtqyp turǵanda bosanýy degenniń ne ekenin jaqsy biletin. Gýdnı prımýsty jaǵyp jiberdi de, ústine sý toltyra kástrol qoıdy. Bul onyń óz ómirinde jas náreste úshin ekinshi ret sý qaınatýǵa kiriskeni edi. Sý jylyǵan kezde ol náresteni shomyldyryp, onyń búkil denesin jyly sýǵa batyryp ustady. Murnyna sý ketip qalmaýyn saqtyqpen qadaǵalady. Náreste jyly sý ishinde osylaı biraz ýaqyt jatty. Muny kórgen Bártýr Gýdnıden: "Náresteni pisirip jegeli otyrǵan joqsyń ba?" dep surady. Biraq ol bul suraqty estigen joq. Jas nárestege tirshilik belgisiniń qaıta oralar túri baıqala qoımady. Sodan keıin Gýdnı ony eki aıaǵynan ustap, basyn tómen qarata salbyratyp, aýada birneshe ret aınaldyrdy. Bártýrdyń mazasy kete bastady. Jasalyp jatqan áreketterdiń bárin jiti baqylap júrgen oǵan beıkúná beıshara náresteni munshalyqty azapqa salýdyń endigi jerde tipti de qajeti joq shyǵar, endi toqtatý kerek bolar degen oı keldi. Arasha suraýǵa bel býdy.

— Sen, nemene, onyń eki aıaǵyn birdeı julyp tastamaqpysyń, saıtan alǵyr-aý?

Bártýrdyń munda ekenin, shamasy, endi ǵana baıqaǵan Gýdnı oǵan:

— Joǵal ary! Ózim shaqyrmaıynsha, munda kelýińe ruqsat etpeımin! — dedi.

Sóıtip ol Bártýrdy onyń óz úıinen birinshe ret osylaı qýyp shyqty. Basqa qandaı jaǵdaıda da ol mundaı aqylǵa qonymsyz óktem buıryqqa baǵynbaı, qarsy shyǵyp, óziniń Gýdnıge eshnárse de qaryz emes ekendigin shegelep turyp esine salǵan bolar edi. Biraq qazir ol ózin taıaq jegen tóbetteı sezinip, álginde Tıtla laqtyrylǵan tekpishek satymen, eshnárse sezdirmeı, tómen túsip ketti. Ol qoradaǵy qarańǵy qapasta ne isterin bilmedi. Tolyp jatqan qıynshylyq ataýlynyń birinen soń birin basynan keshirgen ol ábden qajyp bitti, ózin-ózi jeke basynyń erki joq, bárine táýeldi, bul ómirge múlde qajeti joq áldebir basy artyq adam sıaqty sezinip, ábden qoryndy. Oǵan tipti mynadaı da oı keldi: bul ómirde tiri adamdar, ólgen adamdarǵa qaraǵanda ózderiniń múlde qajetsiz basy artyq adamdar ekenin keı-keıde is júzinde kóbirek sezinedi eken-aý. Aqyrynda jınaýly turǵan shómeleden bir qushaq pishendi julyp alyp, edenge tósedi de beıne bir buralqy ıt sıaqty búk túsip jata ketti. Qalaı degende de ol tap qazir óz úıinde ǵoı.

Tańerteń Bártýr jas náresteniń ińgálap jylaǵan daýsynan oıanyp ketti. Ol joǵary kóterilgen kezde erli-zaıyptylardyń tósegi ústinde náresteni qos tizesiniń arasyna alyp otyrǵan Gýdnıdi kórdi. Ol keýdesiniń túımesin aǵytyp jiberip, náresteni óz keýdesiniń qyzýymen jylytyp otyr eken. Al onyń qarsy aldyndaǵy kereýette Bártýrdyń qaıtys bolǵan áıeli, jas náresteniń týǵan anasy jatty. Gýdnı bir shymshym júndi mataǵa orady da bótelkeniń tyǵyny etip, emizik jasady. Sodan soń emizik sorýdy úırete bastady. Bártýr bólmeniń ortasyna jete bere toqtady da, myna kórinisti qysylyp-qymtyryla tamashalady. Onyń boıynda áldebir uıalshaqtyq sezimi oıanǵandaı boldy. Sodan soń onyń jel qaqqan saqaldy júzi men qyzara isingen eki kózinde qýanysh kúlkisi oınap shyǵa keldi.

— Mine, seniń qyzyń. Aman-saý. Ómirge qaıta oraldy! — dedi Gýdnı, jas náresteni qalaı tiriltip alǵanyna aıryqsha maqtanyp.

— Aman qalǵanǵa uqsaıdy, — dedi Bártýr. — Beısharanyń kórer jaryǵy bar eken ǵoı!

Ol Gýdnıdiń tizesinde jatqan áli álsiz, názik jaralǵan, judyryqtaı ǵana jandy súısine tamashalap, qyzyǵa qarap shyqty.

— Bul náresteni birden táı-táı basyp, shaýyp ketedi dep oılaýǵa bolmaıtyn edi, árıne, — dedi Bártýr, birtúrli keshirim suraǵandaı. Táńir jarylqasyn, óziń-aq aıta qoıshy, adam balasyn mundaı kezinde kórý qandaı aıanyshty edi!

— Ah, qandaı súıkimdi sábı, — dedi Gýdnı, náresteni mańdaıynan meıirlene sıpap. — Endi saǵan ákeń qandaı ádemi at oılap tabar eken?!

— Árıne, qalaı degende de, munyń, kip-kishkentaı náresteniń ákesi, endi, árıne, men bolamyn ǵoı. Buǵan eń ádemi at taýyp qoıamyn.

Gýdnı az-kem únsiz qaldy. Ol náresteniń aýzyna emizik saldy da áldıleı bastady. Bártýr bularǵa az ǵana qarap turdy da ózinshe áldebir nárselerdi oılap bolyp, aqyrynda batyl sheshimmen ún qatty:

— Bári de jaqsy boldy! — Ol dıý-periniń kúlin kókke ushyrarlyq, qus basqan kúshti de turpaıy qolymen náresteniń betin sıpaǵan boldy. Sóıtti de: — Men buǵan Aýsta Soýllılá* degen at qoıamyn.

Bártýr bul kip-kishkentaı tirshilik ıesiniń eshkimi de joq ekenin bir túrli maqtanysh etkendeı bolyp, endigi jerde onymen qaıǵyny da, qýanyshty da birge bólisýge birjola batyl bel býdy.

— Bul týraly endi qaıtyp sóz etpeıtin bolamyz, — dedi ol, beıne bir ózinshe til qatyp.

Bártýrdy kútip turǵan mashaqaty mol áreketterdi aıtyp taýysýdyń ózi de qıyn edi. Óıtkeni qoılar Ýtıredsmırıde qalyp qoıdy. Áıelin jerleýdiń qamyn oılastyrý kerek. Tabyt tabý qajet. Pastordy shaqyrý, máıitti jerleýshilerdi qabyldaý, qalaǵa baryp qaıtý, as berý sıaqty sharalar bastan asady.

— Qymbatty Gýdnı, — dedi Bártýr, — meniń saǵan bir ótinish aıtqym keledi: sen meniń qamyr ıleýime járdemdese alasyń ba? Asqa arnalǵan bálishti barynsha mol pisirýimiz kerek. Oǵan meıizdi de, álgi dóńgelek iri qarany — sender qalaı dep ataýshy edińder, alhor ma edi? — sony da aıamaı qosa ber. Únem jasaımyn dep áýre bolma. Aqysyn jaqsylap tóleımin. Quımaq ta jetip artylatyn bolsyn. Jurttyń bári toıǵanynsha emin-erkin jesin. Men áıelimniń asynan eshnárseni de aıamaımyn, qonaqtardy keıbireýler sıaqty dámsiz bylamyqpen shyǵaryp salýdy qalamaımyn.

JIYRMASYNSHY TARAÝ

MASHAQATY MOL ÁREKETTER

Jazǵy mekende áldebir sıqyrly eles kúshterdiń júgensiz qylyqtary qaıtadan bastalǵanyna jurttyń eshqandaı kúmáni qalmady. Gýdnı onda jalǵyz bolmaýy úshin ózine serik qyzmetker izdedi. Rozanyń ólimi týraly alyp-qashpa áńgimeler tarady. Ondaı áńgimeler Jazǵy mekennen qanshalyqty uzaqqa jetken saıyn sonshalyqty úreıli, qorqynyshty bola tústi. Jurt olarǵa qulaı sendi. Óıtkeni bul hýtor turǵan jer týraly jaman ataq erteden beri keńinen málim bolatyn. Hýtordaǵy alǵashqy jyldyń ózinde mundaı sumdyq bastalsa, bolashaqta budan da masqara oqıǵalardy kútý kerek shyǵar degen kúdik kúsheıdi. Shirkeý qaýymy keńesiniń tóraǵasy birde poselkede Bártýrmen kezdesip qalǵan kezde oǵan mynadaı emeýrin tanytty: "Qazir bizde bir qyzmet orny kez kelgen kúni bosaǵaly túr. Kelemin deseń, oılanyp kór, Bártýr. — Seniń hýtoryńdaǵy qazirgi qıyn jaǵdaıdyń, erte me, kesh pe, áıteýir bir kezde búkil qaýym turǵyndaryna qaýip tóndiretinin umytpa. Óziń boıdaq qaldyń, qolyńda jetimek jas náresteń bar — endigi kórer kúniń ne bolmaq? Jurttyń aıtýyna qaraǵanda, Ýtıredsmırı qojaıyndarynyń jas jetimek náresteni óz tárbıesi men qamqorlyǵyna alýy týraly ótinish jasasań, oǵan qulaq asyp, kúp alatyn túri bar. Tipti ádettegideı aqy da suramaıtyn kórinedi. Biraq saǵan qoıar jalǵyz sharty olarǵa óz ıeligińdegi jerdi qaıtaryp berý eken.

— Men aıtar edim: bul usynys saǵan óte-móte tıimdi, — dedi tóraǵa, sózin túıindeı kele.

Bártýr Ýtıredsmırı qojaıyndary, munyń ózine tikeleı aıtpasa da, basqa bireýlerdiń aýzymen usynys jasaǵanyna qaraǵanda, munda bir quıturqy syr bolýy kerek dep oılady.

— Sizder, bastyqtar, — dedi ol, — balalardy Ýtırdsmırıge tárbıege berýdi tıimdi dep sanaıtyn bolýlaryńyz múmkin. Al men olaı dep oılamaımyn: Kerisinshe, tym qymbatqa túsedi. Muny óz basymnan ótkizgen tájirıbeden bilemin. Men olardyń tárbıesinde on segiz jyl boıy boldym emes pe? Al qazir, óz erkim ózimde, eshkimge táýelsiz bolǵan, elimizdiń azat azamatyna aınalǵan kezde, óz balalarymdy ózim tárbıelep, adamdar men Qudaı aldyndaǵy boryshymdy adal oryndaıtyn bolamyn. Olardy basqa bireýdiń tárbıesine bermeımin.

— Mynadaı da jaǵdaıdyń bolýy múmkin ǵoı, — dedi shirkeý qaýymy keńesiniń toraǵasy. — Sen qanshalyqty kúsh sala qınalsań da qaryzyńnan qutyla almasań she? Ásirese ıen dalada shop shabý úshin qyzmetkerler jaldaǵan kezde qaıtpekshisiń? Sonda seniń óz erkiń ózińdegi táýelsiz bostandyǵyńnyń ne tamtyǵy qalmaq?! Al óz basyń qyzmetke kirip alsań, jaǵdaıyń jaqsaryp sala berer edi.

— Men óz otaryma ıe bolý jáne jer satyp alý quqyǵyna qol jetkizý úshin on segiz jyl ólip-talyp jumys istedim. Ózime saraı salyp aldym. Ras, ol korólder turatyn, áshekeıli mármár tastar men porfırden salynbasa da saraı degen aty bar ǵoı áıteýir. Onyń irgetasyn qalaý úshin on segiz jyl eńbek ettim ǵoı. Ázirshe men shirkeý qaýymyna da, kópesterge de eshqandaı qaryz emespin Al starostaǵa jerim úshin jarnamdy muqıat tólep kelemin. Sondyqtan da meniń úıim de sizdiń nemese starostanyń úıi sıaqty "ózi úıim, keń saraıdaı boz úıim". Meniń starostanyń balalarynda eshqashan jumysym bolǵan emes. Olardyń kimniń famılıasyn alyp júrgenine de mán bermeımin — ol jóninde shý kóterip te júrgen joqpyn. Onyń esesine men starostadan bir nárseni batyl talap ete alamyn: meniń jeke basymnyń isine aralaspasyn, artyna qarap, jaıyna júrsin! Men balamdy qalaı shoqyndyramyn, oǵan qalaı dep at qoıamyn — onda jumysy bolmasyn! Starostaǵa da, basqalarǵa da tap osylaı dep sálem aıtyńyz.

Sol kúni Bártýr Stadýrda turatyn pastorǵa ketti. bul ony osy shirkeý qaýymyndaǵy qoıdyń tamasha tuqymyn oılap shyǵarǵany úshin qatty qurmet tutatyn. Bártýrdyń ishke kirýin ótindi: bólmeni temekiniń kók tútini qaptap alypty. Pastor ersili-qarsyly tynymsyz adymdap júr eken. Shamasy, ne dinı ýaǵyz aıtýǵa, ne óziniń sharýashylyq esebine daıyndalyp júrgen bolýy kerek. Ol óte sırek kidirip, odan da sırek otyrdy. Pastor tolyq deneli, shashy qýdaı appaq, murny kókshil tartqan, qazymyrlyǵy mol ári isker qart edi. Ol qashan bolsa da bir jaqqa asyǵyp turǵandaı bolyp, asa bir menmen mańǵazdyq tanytýdy unatatyn. Shyqqan tegi ataqty da kúshti . Onyń jas kezinde ońtústik jaqta ózine qarasty shirkeý qaýymy bolatyn. Biraq óz ómiriniń basym kópshiligin osynda ótkizip keledi. Ýaqyt óte berdi, pastor dáýletti ári sharýaǵa beıim adam bolyp shyqty. Soǵan qaramaı, sharýalar qatysyp otyrǵan kezdiń bárinde de jer betindegi ótkinshi ıgilik ataýly týraly barynsha jerkenishpen áńgimeleıtin, aýyl sharýashylyǵy týraly óziniń bilgeniniń bárin de jasyryn ustaıtyn. Pastor ádette isi basynan asyp jatatyn adamdardyń basym kópshiligi sıaqty óte az sóıleıtin. Ózimen áńgimelesip otyrǵan adamnyń aıtqan sózderiniń bárin de qısyny joq sandyraq bir nárse dep qabyldaıtyn. Pikir aıtýǵa kelgende tym qatal edi, áńgime ne týraly bolsa da oz aıtqanynan qaıtpaı, qyrsyǵyp otyryp alatyn. Biraq ol pikirinen ózgeler keliskennen keıin tez qaıtatyn. Pastor adamdarǵa meılinshe az senip, odan

Kim týraly bolsa da jyly lebiz estı qoıý óte qıyn edi. Bul rette ol tek Danıa koroliniń otbasy múshelerin ǵana joǵary baǵalaıtyn. Olardy barynsha talantty ári qaıyrymdy jandar dep biletin. Ásirese prınsessa Avgýstaǵa tabyna bas ıetin. Onyń portreti munyń jumys kabınetinde udaıy ilýli turady. Alaıda ol prınsessa ómirden áldeqashan ozǵan bolatyn. Pastor ózine qarasty shirkeý qoǵamy músheleriniń minez-qulqynyń tazalyǵyna sene bermeıtin. Eger bul týraly sóz bola qalsa, tek tumandy buldyr tuspaldarmen ǵana shekteletin. Ózi osy qoǵamǵa kelgeli beri qupıa qylmys túrleri kóbeıip ketti dep oılaıdy. Jalpy jurttyń pikirine qaraǵanda, pastor Gýdmýndýr basyna qaıǵy-qasiret túsken adamdarǵa kómek qolyn sozýdan eshqashan tartynbaıdy. Ol bireýdiń bireýge ursyp jatqanyna da nemese bireýdi bireýdiń maqtap jatqanyna da shydaı almaı, shyr-pyr bolady. Ádette Qudaıǵa sene bermeıtin adamdar arasynda din týraly barynsha baısaldy yjdaǵattyqpen uzaq ýaǵyz aıtýdy unatatyn. Al dinge qulaı senetin adamdar arasyndaǵy áńgimesi bálendeı taqýalyq sıpatta bola qoımaıtyn. Dinı ýaǵyzdary bir-birimen tyǵyz baılanysty bola bermegendikten, keı-keıde tipti túsiniksiz bolyp ketetindikten tyńdaýshy mýrıdteri pastor Gýdmýndýrdyń aıtqandaryna onsha senbeıtin.

— Seniń taǵy da hýtor aralap, sendelip júrisińe jol bolsyn? — dedi pastor Bártýrǵa, ádettegi qazymyrlyq qylyǵyna basyp. Sóıtti de janynan jyldam júrispen ótip bara jatyp qolyn usyndy. Qorqoryn qushyrlana soryp, tútinin býdaqtatyp ótti. Kókala tútin shaýyp bara jatqan attyń artynda qalatyn qoıý shań sıaqty Bártýrdyń tóbesine býdaq-býdaǵymen úıirilip, tóne tústi.

— Meniń hýtor aralap, sendelip júrgenimdi qashan kórip edińiz? — dep surady Bártýr. — Biraq men bul joly poselkede bolǵanymdy jáne shirkeý qoǵamy keńesiniń tóraǵasymen jolyqqanymdy jasyrmaımyn.

— Tfý, qoıshy sol qaýym keńesiniń tóraǵasyn! — dep, pastor jerkenish bildirdi de, pesh janynda kómir salýly turǵan shelekke túkirip ótti.

— Biz onymen edáýir áńgimelestik. Men ózime-ózim bylaı dep suraq qoıdym: osy biz ekeýimizdiń qaısymyz bostandyqta, erikti bolýdy jaqsy kóremiz. Sony suraý úshin sizge, pastorǵa, arnaıy buryldym.

— Bostandyqty? Osylaı dediń be? — dep qaıtalap surady pastor. Ol júrisin kidirtip, Bártýrdyń betine kishkentaı kózderin qadap, tesile qarady. Qandaı bostandyqty jaqsy kóretinin túsindirýdi talap etti.

— Men kedeılerge kerek bostandyqty aıtamyn.

— Al, menińshe, bostandyq degenniń baılarǵa da, kedeılerge de keregi joq, — dep asyǵa-úsige jaýap bergen pastor taǵy da ilgeri júrip ketti.

— Ózińiz qarańyzshy, — dedi Bártýr, — meniń jáne shirkeý qoǵamy keńesiniń aramyzdaǵy túsiniktiń arasyndaǵy aıyrmashylyq mynada: men árqashan bostandyq berýdi talap etýmen kelemin, al ol bizdiń qaı-qaısymyzdy da jerge táýeldi etip qoımaqshy.

— Bizdiń jolymyzda ózin-ózi qurban etip, azap shekken Qutqarýshymyz bergen bostandyqtan ózge bostandyqtyń bolýy múmkin emes, — dedi pastor, aýzy aýzyna juqpaı jyldamdata sóılep. Onyń sóz máneri bolar-bolmas az ǵana bir nárse satyp alǵysy kelip turǵan adamǵa "Mende kenepten basqa mata qalǵan joq" dep mensinbeı qarap, odan qutylǵansha asyqqan tózimsiz saýdagerdiń qylyǵyn eske saldy. — Bul jerde másele ertedegi ǵulamalardyń jazyp ketkendegisindeı eken. — Sóıtti de áldebir túsiniksiz basqa tilde dáıekteme keltirdi. Sodan soń bylaı dep suraq qoıdy: — Bostandyq degenimiz ne ózi? Iá, ózim de oılaýshy edim, seni bul jónindegi túsinikten maqurym bolar dep. Biraq seniń taý etegindegi óz hýtoryńda óziń emin-erkin turyp jatqanyńa qarsy eken dep oılap qalyp júrme. Ol jer saǵan óte-móte jaıly da qolaıly. Burynǵy ata-babalar aıtyp ketkendeı... — Osy jerge jetkende pastor taǵy da túsiniksiz jáne bir bógde dáıekteme keltirip ótti.

— Qymbatty pastor, men sizben ejelgi evreıler tilinde pikir talastyra almaımyn, — dedi Bártýr. Maǵan basqa bireýlerdiń ne aıtyp, ne qoıǵanynyń báribir, oǵan mán bermeımin. Al, qoı máselesine keletin bolsaq, ony eshkimnen kem bilmeımin dep aıta alamyn. Men siz shyǵarǵan qoı tuqymynyń osy ólkege kop paıda keltirgenin de jaqsy bilemin.

— Qarǵys atsyn solardy! — dedi pastor, toqtaýsyz júrip bara jatyp. Kóp paıda keltiripti-mis. Solaı ma? Árıne, qarnynyń qamyn jep, qulqynyna qul bolǵandar úshin "paıdaly bolǵan" shyǵar. Biraq olar buǵan máz bolmaýy tıis, qaıta uıalýy kerek emes pe?

— İ-im, Taýratta qoıdy Qudaı jibergen qurbandyq — Kók qoshqar demeýshi me edi?

— Joq, olaı emes, — dep jaýap qatty pastor. — Men Taýrattaǵy qoıdy Qudaı jibergen qurbandyq — Kók qoshqar edi dep túsindirýge qarsymyn. Bul jerde men qoıdy da Qudaı jaratqan degendi joqqa shyǵarǵaly otyrǵan joqpyn. Biraq Qudaı ıemiz qoıdy ózge janýarlardan artyq kóredi-mis degenge úzildi-kesildi qarsymyn! — Ol azyraq únsizdikten keıin birtúrli aıyp taqqandaı únmen bylaı dep qosyp qoıdy: — Taý men tasty, elsiz ıen dalany kezip, qoı sońynan júgirýdiń ne qajeti bar? Sonda turǵan mán-maǵyna qaısy?

— Men aǵymnan jarylyp, shyn júregimnen shyqqan shynymdy aıtar bolsam, onda biz ekeýimizdiń qoı týraly pikirlerimiz bir-birinen tipti de alshaq ketpeıdi. Men sıaqty oqymaǵan adamnan kútýge bolatyn alshaqtyqtan áldeqaıda az. Shynymdy sizge aıtaıyn, pastor Gýdmýndýr, men bul jerge asa bir mańyzdy másele jóninde aqyldasqaly keldim. Kópten beri oıymda bar, tipti túsime de kirip júrgen másele edi. Sondyqtan meniń sizden suraıyn degenim... siz kúzge qaraı maǵan bir isek qoshqaryńyzdy satpas pa ekensiz? Qudaı qalasa, aqysyn qolma-qol, naqty tóleıtin bolamyn Qajet bolǵan jaǵdaıda, Qudaıdyń qoldaýymen, sizdiń kópestegi esebińizge aqshalaı aýdarýyma da bolady.

Bártýr pastordyń tikeleı shabýylǵa shyǵýyna syltaý qaldyrmaý úshin taqýalyq tártip pen "qarynnyń qamyn oılap, qulqynnyń quly bolýdyń" qaq ortasyndaǵy qolaıly qaǵıdany tabýǵa bar kúshin jumsap baqty. Biraq bul áreketi iske aspady. Pastordy qandaı amal-sharǵymen bolsa da aldap túsirýge bolmaıtyn edi.

— Aqsha aýdarýyma da bolady? — dep, jaqtyrmaǵan ashýly sarynmen suraq qoıdy. — Qudaı úshin ótinip suraımyn: maǵan arnap aqsha aýdarýdyń qajeti joq. Meniń aǵa qyzmetshimmen sóılesip kór..

— Meniń ózińizben kelisip almaı turyp, qyzmetshińizben sóılesýge quqyǵym joq qoı.

— Eger kofe ishkiń kelse, birden aıt, — dedi pastor. — Qudaıdyń ózi kýá, mende araq joq.

— Men araq joq jaǵdaıdyń qaı-qaısysynda da kofeden bas tartyp kórgen emespin. Ómirin araqsyz ótkizýge týra kelgen men sıaqtylar az emes, óte kóp.

Pastor kofe qaınatýǵa tapsyrma berý úshin as úıge shyǵyp ketti. Azdan soń temekisiniń tútinin úzdiksiz burqyratyp qaıta oraldy — tóbesinde túıdek-túıdek tútin úıirildi.

— Sen tek qana sıkorıı alatyn bolasyń, — dedi pastor. — Aıtpaqshy, men seniń óz janyńdy o dúnıedegi azaptan qutqarýdyń qamyn jep júrgenińdi eshqashan baıqaǵan emespin. Senderdiń qaı-qaısyń da taý ishinde sendelýmen júrip, keshirilmes beıqamdyqqa boı aldyryp qana qoıǵan joqsyńdar, ejelgi nadandyqtaryńnyń saldarynan belshelerińnen kúnáǵa batyp tynǵansyńdar. Onymen de qoımaı, adamdy qalaı bolsa solaı aldap ketýdi oılaýdan sharshamaısyńdar.

Pastordyń sándi kıingen qyzdarynyń bireýi qosh ıisi burqyraǵan kofe quıylǵan úlken mys sháınek, ádemi sýretter salynǵan farfor keseler, ár túrli sortty pırojnyılar, qant jáne qaımaq alyp kirdi. Pastordyń qyzy Bártýrdy tanyp, onyń Jazǵy mekeninde ózine jáne janyndaǵy birge barǵan dostaryna shyn júrekten jaqsy qabyldaý jasaǵany úshin alǵys aıtty. Ol tipti Bártýrdyń ótken jazda qolma-qol sýyryp salyp shyǵarǵan óleńderin de esinde saqtapty, áli kúnge deıin umytpapty. Ony Bártýrdyń qurmeti úshin jatqa soǵyp, oqyp ta berdi. Pastor ol óleńderdi yqylassyz tyńdady da ózinshe áldebir nárselerdi mińgirledi.

— Tfý, — dedi ol. — Munyń bári qaı-qaıdaǵy bylapyt nárse ǵoı. Latyn tiline aýdarýǵa kelmeıdi. Sen bara ber, Gýnsa, bul jerde saǵan qarap turǵan eshteńe joq.

Qyz shyǵyp ketken boıda pastor eńkeıe túsip, jazý ústeliniń tartpasyn tartyp, jáshigin ashty da moınyna deıin derlik toltyra araq quıylǵan qutyny sýyryp aldy. Sóıtti de onyń tutas bir staqanyn sháınektegi kofege aralastyryp jiberdi. Sodan soń kofeni farfor keselerge quıa bastady. Bártýr pastorǵa jáne kofege degen qurmet bildirip bir aýyz sóz de aıtqan joq. Ekeýi kofe ishe bastady. Úshinshi keseni iship bolǵanda Bártýrdyń mańdaıynan shyp-shyp ter shyqty.

— İsh, dosym, ish, — dedi pastor. — Mynadaı aýa raıynda áıelder seni kofege qansyn dep syılady emes pe?

— Men qazirdiń ózinde úsh kese iship qoıdym, — dep, sypaıylyq tanytty Bártýr.

— Qaıdam, men ózim kúnine otyz keseden kem iship kórgen emespin, — dedi pastor oǵan jaýap retinde. Sóıtti de birese Bártýrdyń kesesine, birese óziniń kesesine kofe kúıýmen boldy. Sonymen árqaısysy alty keseden kofe iship, úlken sháınekti de bosatty. Bártýrdyń mańdaıynan da, eki samaıynan da iri-iri ter tamshylady. Ol kesedegi áshekeıli sýretti tamashalaı otyryp, bylaı dedi:

— Myna erikken qyzdar tym táýir eken-aý, ózi. — Ol keseniń syrtyndaǵy japon qyzdarynyń sýretin aıtyp edi. — Meniń Jazǵy mekenime júzderinde ǵajaıyp kúlki oınaǵan perızat qyzdardyń sýreti salynǵan ádemi keseler jetkenshe qaı zaman deseńizshi! Mine, solaı, qymbatty pastor, — dedi ol, mańdaıynyń terin jeńimen súrtip jatyp. — Al bul eki arada meniń ómirimniń uıqy-tuıqysy shyǵyp bitti. ... Áıelim, aıtpaqshy, ótken kóktemde nekemizdi ózińiz qıǵan áıelim, qaıtys boldy.

— Ne deıdi? Qalaı qaıtys boldy? — dep áldebir kúdikpen surady pastor. — bul jerde meniń qandaı kinám bar? Eshqandaı qatysym joq qoı!

— Árıne, eshqandaı kináńiz de, qatysyńyz da joq. Meniń aıtaıyn degenim, tipti basqa nárse edi, — dedi Bártýr bolǵan oqıǵaǵa pastordan barlyq jaýapkershilikti túgel alyp tastaǵandaı syńaımen. — Ol beıshara tabıǵı óz ajalynan qaıtys boldy, shamasy. Qansyrap qınalǵannan ólgen bolýy kerek. Men bul sumdyqtyń qalaı bolǵanyn jaqsy bilemin. Ony qoıyńyzshy, tuqymyn ózińiz shyǵarǵan qoıdyń bir jasar toqtysy Gýdlbraý qaıda quryp ketti deseńizshi!.. Adamnyń aqylyna qonbaıtyn nárse! Ol qorada baılaýly qalǵan. Sodan iz-túzsiz joq. Bul oqıǵa ótken kúzde, taýdaǵy qoılardy alǵashqy qaýmalap aıdap qaıtqan kezde bolǵan edi... Men Gýdlbraýdy úıde qalǵan áıelime serik bolsyn, bir mezgil onyń kóńilin aýlasyn dep tastap ketkenmin...

— Bul jaıynda men eshteńe de aıta almaımyn, — dep, óte salqyn ún qatty pastor. — Óziń bilesiń, men qoı urlaýmen aınalyspaımyn ǵoı. Meniń senen ótinip suranarym — meni bul iske aralastyra kórme.

— Jalpy alǵanda meniń bir toqtamǵa kelip, batyl bel býýym kerek qoı, — dep, oıǵa shoma jaýap qatty Bártýr. — Tym bolmasa áıelim jóninde. Endi ne isteýim kerek?

— Bul rette men saǵan dál qazir-aq basqa bir áıeldi aıttyra alamyn. Minezi jibekteı jumsaq. Aıtqanyńdy eki etpeıdi, kónbis qyz. Biraq ózimen birge turatyn kempir sheshesi bar. Táýekel etemin deseń, qabyrǵańmen keńesip, oılanyp kór. Kempirdiń bir qasıeti — psaltyrdy túgeldeı jatka soǵady.

— Áýeli áıelimdi jerlep alǵanym jón bolar, — dep, ádeppen til qatty Bártýr.

— Oı, osy jerleý degennen jek kóretin nársem joq, — dep eskertti pastor.

— Másele mynada bolyp túr, marqumdy jerlemeı turyp, hýtorda eshkimniń de qalǵysy keler emes. Adamdardyń aqymaqtyǵynda, qaıdaǵy bir joqqa sene ketýinde shek joq qoı.

— Sender ony ýaqytsha, eń bolmasa kóktemge deıin ózderiń jerleı tursańdar da jaraıdy ǵoı. Men mynadaı aýa raıynda bıik taýǵa kóterile alamyn dep ýáde etýge de jaramaımyn. Men ábden qaljyrap, qajyp bitken qartpyn. Týa bitkennen ókpem jarym, bálkim tipti baýyrymda qaterli isik te bar bolar. Onyń ústine, seniń áıelińniń ajaly neden bolǵany da anyq emes, áli dáleldenbepti. Sender, sol ańǵardyń turǵyndary, bizdiń áıelderimiz ózimiz taýda qoı izdep júrgende ana dúnıege attanyp ketipti dep aıta salýdan eshqashan taıynbaısyńdar. Al, meniń bilýimshe, áıelderge de qoıdyń kútimi sıaqty qamqorlyq jasalýy tıis. Tipti de kesh bolmaýy kerek. Ózimdi qatal taǵdyrym aıdap kelip, osy óńirde ótkizgen otyz jyl ómirimniń barysynda munda kezdesken san-alýan ajal túrleri týraly erinbeı-jalyqpaı, egjeı-tegjeıli uzaq áńgimeler aıtyp bere alamyn. Eger óz múrıdterime janym ashymaıtyn adam bolsam, tolyp jatqan qylmysty sumdyqtyń betin ashyp, dáleldep berer edim. Onyń ústine, ózimizdiń irip-shirigen ókimet oryndarymen shatasyp, aıtysyp-tartysyp jatýǵa mursham joq. — Ábden qartaıdym, qaljyrap bittim. Óıtkeni bizdiń ókimet naǵyz iri urylardy, ázázil buzyq arandatýshylardy, tipti kisi óltirýshilerdi, eshqashan saýsaqpen shertip te jazalamaıdy. Qaıta mańdaılarynan sıpap, bosatyp qoıa beredi.

— Degenmen de siz meniń Rozamnan áldeqaıda kúmándi jaǵdaıda ólgenderdiń talaıyn jerlegenińiz ótirik emes qoı.

— Iá, solaı da shyǵar, — dep aýyr kúrsindi pastor. — Biraq qazir men, "bir aıaǵym jerde, bir aıaǵym kórde" degendeı, ajal aýzynda turmyn ǵoı. Aýrýym asqynyp ketken...

— Meniń sizden ótinip, jalbarynyp suraıtyn bir-aq nársem bar

— Eger aýa raıy qatty buzylyp ketpese, Redsmırıge kele qoıyńyzshy.

— Redsmırı shirkeýindegi kúrek synyp qalǵan. Qudaı-aqy solaı, — dedi pastor, qaıdaǵy bir bolmashy syltaýlardy birinen soń birin shubyrta tizip. — Eger bútin kúrek bolmaı, áldebir synyq nárseniń qaldyǵy usynylsa, onda men marqum Rozanyń qazirgi taǵdyry úshin jaýapty bola almaımyn. — Qıamet kúni de, odan keıin de, kepildik bermeımin. Al sen, baıqaımyn, menen marqumǵa qatysty birneshe jyly sóz aıtyp, lebiz bildirýimdi talap etpeksiń. Ondaı lebizdiń mynadaı aýa raıynda ne qajeti bar? Óz basym túsinbeımin. Onyń ústine, aıta berer sóz de qalmady.

— Uzaq sezdiń ózi de qajet bola qoımas, — dedi Bártýr.

— Bálkim, mundaı sózdi redsmırılik aqyn áıel aıtar? — dep usynys jasady pastor. — Byltyrǵy kóktemde sýyrylyp sóılep, toqtamaı qoıyp edi ǵoı. Endi qara kúzde sóılemeıtindeı ne kórinipti oǵan?

— Sizden jasyratyn ne syrym bar meniń? — dedi Bártýr. — Óz basym ol áıeldiń sózine ılana qoımaımyn. Sizge endi aıtaıyn, sol kóktemde sózdi ózińiz-aq sóılegende durys bolatyn edi. Degenmen de men, shynymdy aıtsam, jalpy alǵanda, ondaı sózderdiń, ásirese uzaq sózderdiń eshqaısysyna da senbeımin.

— Alaıda men sóıler bolsam, uzaqqa sermeımin, kóp sóılegenniń kókesin tanytamyn, — dep jaýap qatty pastor. — Óıtkeni sóz sóıleı bastaǵan kezde tolyp jatqan oılar birinen soń biri irkilmeı aǵylyp kele beredi, kele beredi. Ondaıda ózińdi-óziń qalaı toqtatarsyń, bárin de — adamdardyń bir-birine degen ózara qarym-qatynasy týraly da, shirkeý qaýymyna degen kózqarasy týraly da qalaı aıtpaı kete alarsyń!..

— Bul ózi qalaı qaraýǵa baılanysty. Keıbireýlerdiń oıynsha, soz az bolsa, jaýapkershilik te kem. Biraq, maǵan salsa, báribir, ne aıtsań da bola beredi, tek marqumnyń atyna jaman sóz aıtylmaýy tıis. Eń bastysy — sózdi pastordyń ózi der kezinde jáne tıisti orynda sóılegeni. Olaı bolmasa, kimniń aýzyna qaqpaq qoıarsyń? Kim kóringenniń tili qyshyp, oılaryna kelgenin soǵa beredi: meni jarytyp sóz sóıleýge jóndi tapsyrys ta bere almapty deýi ǵajap emes. Al men ondaı qorlyqqa tóze almaımyn. Óıtkeni óz erki ózinde, eshkimge táýelsiz derbes adam degen atym bar. Áıelim de ózim sıaqty táýelsiz, derbes adam bolatyn.

— Sonda sen ondaı soz úshin qansha aqy tóleı alasyń?

— İ-im... Bul jóninde ózińizben kelisip alýymyz kerek sıaqty. Meniń oıymsha, sizdiń maǵan degen bereshegińiz bar bolýy kerek. Esińizde me, ótken kóktemnen qalǵan edi ǵoı. Sol qaryzyńyzdy ótegenińiz jón-aý dep sanaımyn. Tegi qaryzdy óteýdi tym keshiktire bermegen durys.

— Joq! Olaı deme! — dep, pastor úzildi-kesildi qarsy boldy. — Men seniń ózińmen nebári bir jaz boıy ǵana nekede turǵan, onyń ústine, kútpegen jerden ólip qalǵan áıeliń týraly soz sóılemeımin. Meniń bul isti ýshyqtyrmaǵanym úshin Qudaıǵa myń da bir márte shúkir de. Bizdiń bylaı dep keliskenimiz jón: men neke qıar kezinde sózdi tegin aıtqan bolamyn. Al ondaǵy sózdiń ornyna marqumdy jerleý kezindegi sozben aýystyrý jónindegi mámilege bara almaımyn.

— Men bylaı dep oılaımyn, qymbatty pastor: meniń áıelimdi jerleý kezinde de sizdiń sóz sóıleýińizdi talap etýge zańdy quqyǵym bar. Ras, Roza qosaǵymen qosa aǵaratyn kúnge deıin ómir súre alǵan joq. Biraq ol qalaı degende de meniń áıelim. Onyń ústine, hrıstıan qyzyna tán ǵajaıyp minez-qulqymen jaqsy áıelim bola bildi ǵoı.

— Ol hrıstıan dininde me edi ózi? — dep, ashý shaqyra til qatty pastor. Óıtkeni ol, kim de bolsa meıli, bireý týraly aıtylǵan maqtaý sózge tóze almaıtyn ishi tar adam bolatyn.

— Iá, hrıstıan dininde bolatyn, — dedi Bártýr. Pastordyń qaıtken kúnde de kóńilin aýlap, yqylasyn aýdarýǵa qushtarlyq tanytpaq bolyp. Bálkim, shyn mánindegi hrıstıanka bola qoımasa da oǵan ózinshe uqsap baǵýǵa barynsha tyrysatyn edi.

— Mine, munyń jańalyq eken. Bul jaqtaǵy adamdar shynynda da hrıstıan bolýǵa bet bura bastapty, — dep, pastor qyzbalyqpen til qatty. — Al Rangarvald okrýgynyń turǵyndaryn dindi qatań ustanatyn shyn mánindegi taqýa jandar deýge ábden bolady. Ondaǵy árbir ekinshi hýtordan kem degende bir áýlıe nemese paıǵambar adamdy kezdestiresiń. Al men munda qýǵyn-súrginde júrgen otyz jyldyń ishinde shynaıy hrıstıan sezimi bar, Qudaı aldynda qulshylyq etip, óziniń kúnáli isine ókinip júrgen birde-bir jóni túzý adamdy kezdestire alǵan joqpyn. Qaıda qarasań da qaptaǵan qylmystan, júrek aınytarlyq aýyr qylmystan kóz asha almaısyń... On tórt adamnyń ólimin, tolyp jatqan tastandy balalardy kórdim. Al qasaqana túsik jasaý týraly sóz etpeı-aq qoıaıyn.

— Jaraıdy, ol jaıynda men eshnárse bilmeımin. Biletinim — bir-aq nárse: óz áıelim óte jaqsy adam edi. Ol Qudaıǵa da, adamdarǵa da jan-tánimen berile kámil senetin. Biraq onysyn jurtqa jarıa etýdi unatpaıtyn. Eger siz meniń áıelim týraly soz sóıleıtin nıetińiz bola qalsa, onda, Qudaı úshin dep aıtaıyn, tek qana áldebir jaqsy sóz aıta kórińiz. Óıtkeni men ony óte joǵary baǵalaýshy edim.

Kúıeýimen nebári bir jaz ǵana turyp, qaıtys bolyp ketken qatardaǵy áıeldiń atyna artyq aıtylǵan bul ásire maqtaýdy pastor Gýdmýndýrdyń ádettegisinshe joqqa shyǵarýyna qarapaıym ádep saqtaý erejesi mursha bermedi. Bul joly ol sheshensigen ári ǵıbrat aıtqansyǵan dilmarlyqpen áldeneshe ısharat jasap, prınsessa Avgýstanyń ilýli turǵan portretin nusqap, mynadaı sózderdi aıtýmen ǵana shekteldi:

— Eger sen áıel ataýlynyń, sonyń ishinde ǵajaıyp prınsessanyń, adamgershiligi mol áıeldiń úlgisi bola alatyn jandy kórip-bilgiń kelse, ol, mine, kóz aldyńda tur. Al sender, túkke turmaıtyn aıanyshty adamsymaqtar, bul perishtelerdiń qasıetteri týraly oılandyratyn az da bolsa bir nárse bile alsańdar, sol da jetip artylar edi. Sender, ózderińniń shama-sharyqtaryńa qaramaı, izgi nıetti qasıetti rýhtyń aldynda ózderińniń bıttep ketken bastaryńdy ıýge árqashan arlanǵan bolasyńdar. Bylaısha alyp qaraǵanda, sender ózderińniń kinálaryńnan jáne ishek qurttyń salǵan áleginen ár kóktem saıyn qyrylyp jatatyn qoı qurly joqsyńdar, sana jaǵynan olardan da tómen deńgeıde qalyp qoıǵansyńdar. Eshteńe oılamaısyńdar. Al koról Hrıstıannyń balalaryn kún saıyn tańǵy saǵat altyda oıatatyn tamasha tártip bolǵan — olar, balalar, aýa raıynyń qandaı ekenine qaramaı, Qutqarýshy ıemizben rýhanı suhbattasýdan jalyqpaǵan. Olar saraıdaǵy shaǵyn shirkeýde ondaǵy din qyzmetkeri ashtan buralyp, daýysy qyryldap, jóndi shyqpaı álsiregenshe Qudaıǵa qulshylyq etýdi unatatyn. Kórdiń be, adamdar sondaı bolýy kerek.

Osy kezde Bártýr shydaı almaı, qarq-qarq kúlip jiberdi:

— Ha-ha-ha! Munysy Redsmırıdegi bir qomaǵaı ıttiń qylyǵyna uqsaıdy eken! Ol ıt jylqy etine qansha toısa da ony jeýden bas almaıtyn bolypty.

— Sen ne dep ottap kettiń? — dep surady pastor, baısaldylyq tanytpaq bolyp. Biraq óziniń eshnársege túsinbeı, ań-tań qalyp, aýzyn ashyp, qasyn kergen qalpynda qımylsyz otyryp qalǵanyn ańǵarǵan joq.

— Másele bylaı bolǵan eken, — dep túsindire bastady Bártýr. — Redsmırıde qaladan kelgen bir jas jigit turypty. Esil derti bireýlerge aramdyq jasaý, buzyqtyq isteý bolǵandyqtan jurt ony jek kórip ketipti. Sóıtip júrip ol aýladaǵy ıtterdiń báriniń kóńilin taýyp, dostasyp alýǵa uıǵarypty. Sonyń ishinde meniń de ıtim bolǵan desedi. Meniń ıtti jaqsy kóretinimdi ózińiz de jaqsy bilesiz ǵoı. Itim ózime ábden berilgen naǵyz dosym edi. Ózi aqyldy bolatyn. Ha-ha-ha!..

— Túkke túsinsem, buıyrmasyn! — dedi pastor, áli de ań-tań qımylsyz qalpyn ózgertpeı.

— Túsinbeıtin eshteńesi de joq, — dep jaýap qatty Bártýr, kúlkisin tyıa almaı.

— It judyryqtaı-judyryqtaı etti birinen soń birin qylǵytyp jutyp jatqanyn kórgende baryp men de bir-aq túsingenmin. Másele mynada eken: álgi Qudaı atqan jigit ıtterdi ózine úıretip, olardyń kóńilin tabý úshin as úıdegi jylqy etin qys boıy urlaýmen bolypty. — Myna áńgimeń adamnyń júregin aınytady! — dep aıqaılap jiberdi pastor. -Qudaı úshin joǵal arman! Qarańdy batyrshy!

— Jaraıdy, qymbatty pastor, qaramdy batyraıyn, — dedi Bártýr baısaldy únmen. — Óziniń oıyn bildirgeni úshin eshkim aıypty bola almaıdy ǵoı. Solaı emes pe? Men budan eshkimge eshqandaı zıan kele qoımas dep oılaımyn. Kofe berip syılaǵanyńyz úshin úlken rahmet! Men mundaı dámdi kofeni kópten beri ishken emespin. Sonymen biz kúzdigúni satylatyn toqty týraly, basqa máseleler týraly da kelistik qoı? Solaı ma?

— Men aldaǵy kóktemge jeter-jetpeste-aq óletin shyǵarmyn degen úmittemin. Óle ketsem, qaıdaǵy bir qaǵylǵan-soǵylǵan sumyraılardan birjola qutylar edim. Kórise almaı qalsaq, osymen máńgilikke qosh bol

Biraq Bártýrdyń pastormen bulaı qoshtasý nıeti joq edi. Ol salmaǵyn bir aıaǵynan ekinshi aıaǵyna aýystyra turyp, aqyrynda oıyndaǵysyn batyl aıtyp salýǵa bekindi:

— Meniń aıtqaly turǵanym mynaý, pastor Gýdmýndýr. Eger men durys esitip, durys túsingen bolsam, siz maǵan bir, bir emes-aý eki áıel týraly áńgime aıttyńyz ǵoı deımin.

— Ne dep tursyń? — dedi pastor mezi bolyp, ashýlanǵan sarynmen. Nemene, ekeýin de alyp ketpek oıyń bar ma? Men olardan qutyla almaı otyr eken dep oılap qalma.

— Sonda olar ne qylǵan adamdar ózi?

— Olar qaıyrymy mol Qudaıdyń qudiretimen aspan asty, jer ústinde turatyn adamdar. Buryn soltústik jaqtaǵy ıen dala Sandıgılde turǵan. Sandıgıl meniń qaramaǵymdaǵy dinı qaýym quramyna tirkelgen. Otaǵasy áldebir ishki derttiń zardabynan qaıtys bolǵan. Olardyń qoldaryndaǵy bar baılyǵy — nebári on jeti aryq-turyq qoı, tozyǵy jetken ony-muny úı-múlikteri, ótken kúzde ózderimen birge ala kelgen eki kóterem jylqy. Iá, bar baılyǵy osy ǵana. Beısharalar qaıǵydan qajyp, eńseleri ezilip otyr. Marqum shaly qyryq jyl boıy hýtorǵa ıe bolsa da aldaǵy qıyn-qystaý qaraly kúnderge arnap eshnárse artyldyra almapty. Jeriniń de qunary kem eken, ónim óndirip te jarytpapty.

— İ-im, áıteýir bir japyraq bolsa da jeri bar eken ǵoı! Solaı ma? — dep surady Bártýr.

— Iá, olardyń jeri bar ekeni bar, — dep jaýap qatqan pastor kenet jalt buryldy da, esikti aıqara ashyp, daýystap jiberdi: — Fına men Halbera kempirdi tez shaqyryńdar. Munda olardy óz úıine alyp ketkisi keletin adam otyr deńder.

Azdan soń esik ashylyp, arǵy jaǵynan eki áıel qatar kórindi. Sheshesi bir nárseni toqyp keledi. Ol qoldan toqylǵan surǵylt, qońyr tús aralas tor taqıa kıip alypty. Tuıyq adamdarda jıi kezdesetin ádet boıynsha eki qasy joǵary kóterińki. Ol basyn kóterip, tik qaraǵan joq. Moınyn az ǵana burdy da, kóziniń qıyǵyn saldy. Onysy beıne bir óziniń murnynyń ushyna qaraǵandaı bolyp kórindi. Qyzy qyryq jastarda. Biraq birtúrli ıkemsiz. Sondaı-aq bir aıaǵyn azdap qıralańdata basady eken. Onyń esesine, júzi jyly: jup-jumsaq ári názik kórindi, sheshesine tipti uqsamaıdy.

Ekeýi tabaldyryqtan attaı bere kilt toqtady. Bir-birine ıin tirese taıaý turǵany sonsha, esikti jabý múmkin bolmaı qaldy.

Kempir is toqýyn toqtatpady. Al qyzy áldebir úmit ushqyny jylt-jylt etken úlken kózderin er adamdarǵa aýdara qarady. Shamasy, betin azdap úsik shalǵan-aý — kókshil qyzǵylt belgi baıqalady. Dál qazir onyń júregi attaı týlap, jıi soǵyp turǵan bolýy kerek.

— Bizdiń eńsemizdi ezip bara jatqan zil batpan aýyrtpalyqty jeńildetip, qamqorlyq jasaýǵa nıet bildirgen adam, mine, aldaryńyzda otyr, — dedi pastor. — Bul senderdi ózimen birge ala ketpekshi. Munyń áıeli keshe ǵana qaıtys boldy. Buǵan Qudaıdyń ózi kýá. Al munyń qaıǵy-qasiretinde shek joq.

— Iá, túsinikti. Beısharaǵa qıyn bolǵan eken! — dep kúbir ete qaldy kempir. Biraq bularǵa áli de basyn kóterip qaraǵan joq. Qyzy Fına myna sory qaınaǵan adamǵa barynsha jany ashyp, aıanyshpen qarady.

— Eger men qatelesip otyrmasam, bular Ýrdarselden kelgen sıaqty, marqum Toýrarınniń jesiri men qyzy bolyp júrmesin, — dedi Bártýr, eki áıelge kezek-kezek qolyn usynyp. Osydan bes jyl buryn, kúzdi kúni starostanyń taý ishinde júrgen qoılaryn aıdap kelýge barǵanynda ózine sonshalyqty meımandostyq kórsetip, jyly shyraımen qabyldaǵanyn eske alyp, bularǵa shyn kóńilinen alǵys aıtty. Iá, bul óziniń eski dosy Toýrarındi, sol bir jany jaıdary, isker adamdy umytpaǵan bolatyn. Aýrý qoılardy emdeýge kelgende onymen teńese alatyn eshkim tabylmaıtyn. Qozylardy temeki japyraǵynsyz qaldyrǵannan góri óziniń otbasy múshelerin qantsyz, kofesiz qaldyrýǵa ábden qulyqty edi. Óziniń qoılaryna en salǵanda olardyń eki qulaǵyn da shemirshegine deıin shuntıta kesip alatynyn da umytpapty. Munyń esinde qalǵan jáne bir nárse -Toýrarınniń aqshyl qońyr tústi ıti bolatyn. Ondaı ıt óte sırek kezdesetin — ol kózge túrtse kórgisiz qarańǵynyń ózinde kúndizgi jaryqtaǵydaı aıqyn kóre alatyn. Kádimgi kóripkeldiń ózi edi. Endi ondaı ıtti tabý qaıda? Tabý óte qıyn!

Barlyq istiń sáti túse ketti. Alǵys sezimine bólengen Fınanyń júzi jaınap shyǵa keldi. Ol bir kezde óz úıinde bolǵan qonaqtyń esh nárseni de umytpaı, bárin de este saqtaǵany úshin dán rızashylyqpen qatty tebirendi. Óıtkeni sol kúngi bolǵan oqıǵa munyń óziniń de túp-túgel esinde edi. Qalaı degende de ol kúni bulardyń úıinde Redsmırıdegi ataqty baqtashy Bártýr bolyp edi ǵoı... Kúni keshegideı esinde. Onyń ústine, olarǵa qonaq jıi bara bermeıtin. Ásirese iri shonjarlar turatyn mekenderden óte sırek keletin. Sonda sheshesi men qyzy bir-biriniń qulaǵyna sybyrlap: "Ýtıredsmırıden kelgen qonaqtyń babyn tabý kıyn. Óıtkeni olar qolaıly jaqsy ómirge úırengen. Endi ne isteý kerek?" desken. Sonda Halbera turyp: "Sónip bara jatqan shoqtyń qozyna kúlshe pisirip bersek qaıtedi?" degen bolatyn. Al qyzy: "Joq, olaı etýge bolmaıdy. Siz ony shymtezektiń shoǵyna pisken kúlsheni jeı qoıady dep shynymen-aq oılaısyz ba? Ol Ýtıredsmırıden kelip otyr ǵoı!" degen

— Sizdiń esińizde me, mama? — dep surady qyzy.

Biraq kempir:

— Eshqaısysy da esimde joq, umytyp qalyppyn, — dep jaýap qaıtardy.

Shynynda da ol óziniń ońtústik jaqta óskeninen jáne birneshe psalomnan ózgeniń bárin de esinde saqtaı almaǵan edi. Qazir ábden qaýsap bitken kempir ǵana. Qudireti kúshti Qudaı Toýrarındi ózine alyp ketken kezde, Qudaıyna qaraǵan osy bir izgi nıetti adam, osy otyrǵan pastor, aıaýshylyq bildirip qamqorlyq jasamaǵanda bul beısharalardyń kúni ne bolatyn edi? Ony kim bilsin?..

— "Jazǵy mekenniń ıesi Bártýrdyń senderdi óz úıine alyp ketkisi keledi", dep men aıtqan joq pa edim? Mine, aıtqanym keldi! — dep, pastor shydamsyzdana sóz bóldi. — bul ótken kóktemde keń ańǵardan tamasha jer satyp aldy. Bul — jańa turpatty qonystanýshy. Bártýr qazir áltıng otyrystarynda jıi aıtylyp, astanalyq gazetterde qaıta-qaıta jazylyp jatqan jańalyqtardy óz jerinde keńinen qoldanbaq...

— Men astanalyq gazetterde jazylyp júrgen nárselerge ılana bermeımin. Biraq kimde-kim bostandyqty ańsap, joǵary baǵalaıtyn bolsa, kimde-kim óz erki ózinde, eshkimge táýelsiz derbes adam bolǵysy kelse, Jazǵy mekenniń jaıly oryn bolatynyna, jaqsylyqqa keneletinine kómil senimdimin.

Kempir qarlyqqan daýsyn sozyp, bylaı dedi:

— Qymbatty Bártýr, meniń zamanym kezinde seniń áıeliń jaıdan-jaı, óz ajalynan óle qaldy degenge eshkim de senbegen bolar edi. Mundaǵy baıyrǵy turǵyndardyń aıtýyna qaraǵanda, sen turǵan tóbe men qoı qora turǵan jer týraly jaman ataq atam zamannan beri saqtalyp kele jatqan kórinedi ǵoı.

— Tfý! — dep, júregi shoshyp ketkendeı til qatty pastor. — Seniń Ýrdarselińde de qorqynyshty qubyjyqtar týraly áńgime az emes edi ǵoı! Men ózim de sondaǵy taýda júrip, tapa-tal túste eki ret adasyp ketken bolatynmyn. Kún shaıdaı ashyq jeksenbi edi ol. Ótirik aıtsam, Qudaıdyń ózi kýá!

— Iá, keı-keıde bizge keıbir qonaqtar keler aldynda neshe túrli qubyjyq elester baıqalyp t\uratyn. Onyń esesine, kórshilerimizdiń bári de jaqsy adamdar edi. Qyryq jyl qatar turǵanda bir jamandyǵyn da kórgen emespiz. Buǵan Qudaı da, adamdar da kýá.

— Meniń sheshem ol kezde bizdi eshqandaı da elestiń mazalamaǵanyn aıtyp otyr. Ras, keıbir qonaqtar keler aldynda ondaı áńgimeler gý-gý estilip qalatyn, — dep túsindirdi qyzy. — Al onda, ıen dalada, bizdiń jaqsy kórshilerimiz bolatyn. Olar bizden rıasyz kómegin eshqashan aıamaıtyn.

— Sen qaıdaǵy jaqsy kórshiler týraly kókip otyrsyń?! Shirkeý kitabynda ondaı birde-bir adamnyń aty joq.

Al biz olarmen kóptegen kese kofe ishkenbiz. Áńgime-dúken qurǵanbyz. Ańsaǵan armandarymyzdy birge bóliskenbiz, — dedi qyzy. Qant únemdeýdi de bilmeıtinbiz.

— Ras, onda bizdi qonaq etip, keremet syılaıtyn: kofe de, qant ta, basqa túrli taǵamdar da jetip artylatyn, — dep, kempir maqtanyshpen qostaı tústi.

Pastor bólme ishinde ersili-qarsyly tynymsyz júrdi, burtıyp ashýlanǵanyn jasyra almady. Al Bártýr bul ómirde, jalpy tabıǵatta adam tań qalarlyq túsiniksiz nárseler kóp eken-aý dep oılady.

Shirkeý kitabyna jazylmaǵan dep qansha qaıtalap aıtsaq ta jany jaqsy, júregi jomart adamdardyń ómirde az bolmaǵanyna, qazir de bar ekenine senýge ábden bolady. Olardyń eshkimge zıany joq, qaıta paıdasyn tıgizedi, qaıyrymdylyq jasaıdy. Al, qaıdaǵy bir qubyjyq elester, sıqyrly zulym kúshter bar deý eshqandaı aqylǵa qonbaıdy. Munyń ózi kez kelgen hrıstıanǵa janaspaıdy da, jaraspaıdy da. Shamasy, meniń oıymsha, papa dáýirinen qalǵan qısynsyz nárseniń, joqqa qulaı senýdiń sarqynshaqtary bolý kerek, — dedi Bártýr.

Ol álgi eki áıeldi qaıdaǵy bir qısynsyz qıaldan týǵan qubyjyq kúshterden qorqýdyń tipti qajeti joq dep kózderin jetkize ılandyrýǵa bar kúshin saldy.

JIYRMA BİRİNSHİ TARAÝ

SÚIEKSHİLER

Senbi kúni tańerteń súıekshiler kórindi. Olar hýtorǵa soǵatyn jolmen tike tartyp keledi. Ertip alǵan ıtteri bar. Ózderi tórteý — bári de Bártýrdyń eski tanys dostary: Taý koroli, ýndırhlıdtik skald Eınar, adam senbeıtin ári ádetten tys oǵash oqıǵalarǵa qumar ıstadaldyq Oýlavúr jáne marqum Rozanyń ákesi, óziniń týǵan qaıyn atasy nıdýrkottyq Toýrdýr qart. Olar myna jolǵa árqaısysy ár jerde beıne bir kezdeısoq túskendeı-aq bir-birinen edáýir alshaq, úzilip-sozylyp keledi. Birinshi bolyp Taý koroli jetti, odan keıin birinen soń biri taǵy da ekeýi keldi. Eń sońynda nıdýrkottyq Toýrdýr eken. Bári de toıǵa kele jatqandaı saltanatty kıinipti, shalbarlarynyń balaqtaryn uıyqtaryna myqtap salyp alypty.

Blaýfeldi qalyń qar basyp jatyr edi. Onyń ústine, syqyrlaǵan sary aıaz túsken bolatyn. Jel turyp, jaıaý borasyn bastalǵan. bul kezde qoıdyń bári qorada qolǵa qarap qalǵan.

Bártýr qaıǵy kelse, eńsesi ezilip, qulaı bermeı, qarsy tura biletin qaıratty da qajyrly jandardyń biri edi. Ol eziniń qonaqtaryn qushaq jaıa qýanyp, rıza bolǵan kóńilmen qarsy aldy:

— Qane, kelińizder, tórletińizder. Myna aıaz súıek-súıekterińizden ótip ketti-aý, shamasy. Qazir onyń bir amalyn tabamyz: áıelder kofe qaınatyp jatyr. Ystyq-ystyq kofe iship alyńyzdar.

Qonaqtar qaltalarynan pyshaqtaryn alyp, ústerindegi qatyp qalǵan qardy qyra bastady.

— Iá, aýa raıy ońbaı túr, aıaz qaryp barady, — dedi kart Toýrdýr. — Ol azdaı-aq, qar da birtúrli jabysqaq. Tabanyńnan túspeıdi, qatyp qalǵan.

Qart ahilep-úhilep baryp, syrtqy esiktiń janyna jaıǵasty: ábden qaljyrapty — búrisip otyr. Bet-júzi kókpeńbek, sırek bitken kóse saqalyna saýsyldaǵan muz qatypty, qabaǵy qyzarǵan, kóziniń syrtqy móldir qabyǵynyń túsi múlde óńip, ózgerip ketipti.

Tabyt qoı qoranyń ortasyna qoıylypty, astyna shym oıyp tóselgendikten edáýir kóterińki túr. Oǵan qoıdyń júni jappaı jabysyp qalypty. Shamasy, ózendegi oıyqtan sý ishý úshin japatarmaǵaı umtylyp, súıkenip ótkende shyryshty taqtaıǵa jabysyp qala bergen bolýy kerek.

Toýrdýr kart qyzynyń tabytyn kógergen sýyq qoldarymen ustap kórdi. Beıne bir tabyttyń qanshalyqty myqty ekenin baıqaǵysy kelgendeı. Bálkim, onyń munysy qyzynyń mańdaıynan sońǵy ret erkelete sıpaǵany da bolar... Sóıtti de tabytqa jabysyp qalǵan qyl-qybyrdy birtindep jula bastady. Qoı qoranyń bir buryshy saýlyqtardy qamaýǵa, ekinshi buryshy qozylar men jalǵyz at úshin teń bóline beıimdelipti. Mundaǵy ıis-qońystyń bárinen kúshti múńkip turǵany — attyń nesebi. Óıtkeni onyń aǵyp ketetin joly buzylyp, bitelip qalypty.

Joǵaryda shatyr ishinde, eki áıel ábiger áreket ústinde: bireýi jas náresteni jubatýmen, al ekinshisi peshtiń oty sónip qalmasyn dep álek. Olar edendi de, úıdiń tóbesin de qyryp, tap-taza etip súrtip qoıypty. Marqumnyń máıitine qurmet retinde ıtti úıge kirgizbeı, syrtqa jiberipti. Al erkekter jaǵy eski ádetterine basyp, aýa raıynyń jaǵdaıy týraly burynǵy qaı kezdegiden bolsa da qyzý áńgime qozǵap, ekilengen iskerlikpen pikir talastyrdy. Nasybaı shaqsha bir qoldan bir qolǵa ótýmen boldy. Ýndırhlıdtik Eınar mynadaı jaǵdaıǵa baılanysty eske alý óleńin ala kelipti. Ýmajdalǵan bir japyraq qaǵazǵa jazylǵan óleńdi ol Bártýrdyń qolyna ustata berdi. Al bul mysqylshyl júzin tyrjyń etkizip, bir jıyrdy da óleńniń bas taqyrybyna kóz júgirtti. Bártýr óz dosynyń poezıada ustanatyn baǵytyn unatpaıtyn — qaǵazdy ary-beri aýdarystyra qarap shyqty da, shatyrǵa jabylǵan bóreneniń bir qýysyna tyǵa saldy. Nıdýrkottan kelgen qart temekiniń daǵy bar bet oramalymen qyzara sýlanǵan kózin súrtti. Qonaqtar shyǵystan soqqan sýyq jeldiń, shamasy, endi uzaqqa sozylatyny týraly bir toqtamǵa kelgen kezde Toýrdýr endi óziniń osy qystan aman shyǵarlyq qana murshasy qalǵanyn aıtty. Sodan keıin sózge aralasqan joq. Óıtkeni onyń qazirgi jasy aýa raıynyń qandaı bolatynyn boljaý úshin áýre bolatyndaı halde emes edi. Qarttyń endigi ómirinde sý dıirmenniń janyndaǵy japyraıǵan jaman lashyǵynan ózge eshnárse de qalǵan joq bolatyn. Biraq, tap qazir munyń ol jaǵdaıǵa yzasy kelip otyrǵan joq — tek soz aıtýǵa shamasy kelmeı otyr. Óıtkeni aýzyn asha berse boldy, tamaǵyna áldebir tas turyp qalǵandaı qınalady. Toýrdýrdyń túri adam tań qalarlyq edi — endi bolmasa qıq-qıq kúlip jiberetindeı kórindi, aqylynan adasyp, aljasa bastaǵandaı. Onyń beti-júzi syrtynan emes, ishki jaǵynan jyrym-jyrym jarylyp, sol ǵana kúsh tússe, qaýsap túsetindeı eser etedi. Tipti aýa raıy týraly aıtylǵan artyq áńgimeni de kótere almaıtyndaı.

Oýlavúr ádette jańbyrly jazdan keıin aıazdy qys keletinin aıtty. Bul túsinikti de, dedi ol. Óıtkeni ylǵaldylyq pen qurǵaqshylyqty tabıǵattyń ózi rettep, birin birimen aýystyryp otyrady. Taý koroliniń aıtýynsha, bıylǵy sýyqtyń erte túsýine qaraǵanda, Rojdestvo merekesine deıin jylymyq kúnder týyp, uzaq saqtalady. Osydan alty jyl burynǵy qystygúni tap solaı bolǵan kórinedi. Ol aıazdy kúnder qanshalyqty erte tússe de qystyń sharýaǵa jaıly, jumsaq bolatynyna, jalpy alǵanda kúni buryn ýaıym jep, daýryǵýǵa negiz joqtyǵyna jeke oz basynyń senimdi ekenine, tipti myna otyrǵan jurtty túgel ılandyrmaq boldy.

Al Eınar qystyń qandaı bolatynyn ádette óziniń kúni buryn baıqaıtyn sezimi men kórgen tústerine qaraı anyqtaıtynyn málim etti. Ol bıyl qystyń qatty bolatynyn sezipti. Sondyqtan da jem-shópti osy bastan únemdep jumsaý qajet kórinedi. Onyń esesine, kóktemniń jaıma-shýaq jyly kúnderi áıteýir bir týatyn sıaqty: óıtkeni túsinde ońtústik jaqtan ádemi kıingen qyzdar kelip júr eken. Biraq ol kúnderdi kop kútýge týra keletin shyǵar, shamasy.

— Oı, túsińde áıel balasyn kórip júrseń, onda jaqsylyq kútpeı-aq qoı, — dep jorydy onyń túsin Bártýr, aldamshy úmitten aldyn ala saqtandyrǵysy kelgendeı. Áıelderge tús túgili, óńińde de senbeý kerek.

— Al eger, jalpy alǵanda, túske sený kerek bolsa, áıelderdi kórgen tústiń nesi jaman, nesi kem?

— Oı, masqara-aı! — dep sózge aralasty Redsmırıden kelgen, úı sharýashylyǵyn júrgizýshi áıel — "Áıelderge senbeý kerek!" degen ne sumdyq? Áıeliń áli tabytta jatqanda bulaı dep aıtýǵa qalaı aýzyń barady? Uıalmaısyń ba?!

— Qane, kórgen tústerimiz týraly qaı-qaıdaǵy áńgimelerdi osymen doǵara turaıyqshy, — dedi Taý koroli, álgi eki kórnekti aqyn-skaldty árqashan tatýlastyryp júretin ádetimen. — Kúzdigúni osynda bas qosqanda aıtqan áńgimelerimiz esterińde me? Umytpaı turǵanda aıtyp qoıaıyn: men Fınsennen jańa dári-dármekter aldym. Oǵan jergilikti turǵyndardyń, sonyń ishinde seniń de, Bártýr, shaǵymdaryńdy tolyq jetkizdim. Sonymen ol bizge eń jańa, arnaıy jasalǵan erekshe dári-dármekter jazyp berdi. Endi ol jańa dári-dármektiń ıtterdi ishek qurttarynan qutqaryp qana qoımaıtynyna, sonymen qatar olardyń qanyn tazartyp, júıkesin nyǵaıtatynyna jan-tánimen ant-sý iship, ýáde berip otyr.

Jurttyń bári de "Munyń ózi óte durys bolǵan eken" desti. Túlki degen Qudaıdyń bálesi, al ishek qurt odan da jaman. Bul otyrǵandardyń árqaısysy óz ıtteri týraly bir nárseni qaıtalap aıtýdan jalyqpaıtyn edi: ishek qurt ol ıtterdiń qaı-qaısysyna da qatty zardabyn tıgizgen. Munyń ózi adamdarǵa da, haıýandarǵa da qaterli. Sondyqtan da myna otyrǵandardyń barlyǵy da Taý koroliniń osy qaterge jol bermeýin ótinip surady.

— Iá, árıne, solaı etýim kerek. Kop uzamaı, ótken jyldardaǵy sıaqty, menen arnaıy hat alatyn bolasyńdar. Men emdeý jumystaryn áltıng saılaýy kezinde júrgizsem deımin. Báriń de ıtterińdi erte kelińder. Sonda eki jumysty da qatar bitiremiz. Óz kómekshileri joq hýtorlyqtarǵa eki jumysty osylaı qatar bitirgen óte paıdaly.

— It emdeýshiniń kómekshisi týraly másele ne boldy? — dep surady Istadaldan kelgen Oýlavúr. Óıtkeni ol da, basqalar sıaqty, osy bir ári jiliktiń maıly basy bolarlyq, ári qurmetke bólerlik qyzmetten dámetip, qyzyǵa armandap júretin. — Ótken kúzde okrýgtyq sýdıa bizdiń okrýgqa ondaı qyzmet berý máselesin sheship te qoıdy degen joq pa edińiz?

— Men saǵan qalaı desem eken, — dep, báldene jaýap qatty Taý koroli. — Zaman qıyn bolyp túr ǵoı. Ondaı kez-kelgen shyǵyndy kóterýge okrýgtyń shamasy kele qoıar ma eken ózi? Onyń ústine, sen bilesiń be, bizdiń shirkeý qaýymyna ondaı kómekshi berý osy jumyspen jan-tánimdi sala aınalysyp júrgen maǵan, maǵan ǵana emes, doktor Fınsenniń ózine de senimsizdik bildirý bolyp shyǵar edi. Munyń ózin tipti ókimetke senimsizdik bildirý deýge de negiz bar. Bizdi, qalaı degende de, dári-dármekpen jabdyqtap otyrǵan solar ǵoı. Meni qoıyńdarshy, óz ornymdy ózge bireýge qýana-qýana bere salýǵa qazir-aq daıynmyn. Men sýdıanyń ózine bylaı dep ashyq aıtqanmyn: "Men bul qyzmetten ne birjola ketemin, ne onyń búgingi jaǵdaıyna tolyq jaýap beretin bolamyn!"

— Men baıaǵydan beri aıtyp kele jatyrmyn ǵoı, — dedi Oýlavúr, onsha ókinish bildirmeı-aq. — Eger dári-dármek jolyndaǵy ǵylymı izdeniske qarjy jumsaýǵa o bastan sarańdyq jasamaǵanymyzda ıtterimizdiń bári de saý bolar edi.

— Men senderge aıttym ǵoı, — dep jaýap kaıtardy Taý koroli. — Bizdi dári-dármekpen ókimettiń ózi ǵana jabdyqtaıdy.

— Ókimet bizdi, árıne, aldamaıdy, — dedi Nıdýrkottan kelgen qart, qaıdaǵy bir qısynsyz senimge berilgendigin bildirýge asyǵyp.

— Durys aıtady, — dep sózin jalǵaı tústi Taý koroli. — Men de osyndaı pikirdemin. Bizdiń ókimet, ásirese sońǵy kezdegi ókimetimiz, halyq ıgiligi jolynda aıanbaı eńbek etip keledi. Al áltıngtegi ókilimiz — óte jaqsy adam. Ózderińiz kórip júrsizder ǵoı, doktor, emdeýshi dáriger retinde de qolynan kelgenniń bárin de aıanbaı jasaýǵa árqashan ázir.

Az ǵana úzilis ornady. Er azamattar oıǵa shomdy, kózderin tómen salyp, kúrekteı jap-jalpaq qus basqan alaqandaryna qarady. Endigi áńgime saıasatqa bet alyp bara jatqanyn baıqady.

— Meniń oıymsha, bul máselege keıbir adamdar múlde basqasha qaraıtyn sıaqty, — dep, qarsy pikir bildirdi Eınar. — Bir nárseniń basy ashyq: kimde-kim Fordtaǵy kópespen saýda-sattyq jasaspasa, ol adam fordtyq kandıdat úshin daýys berýge qatystyrylmaıdy.

— Ol ras. Biz ózimizdiń starostamyzdy jaqsy bilemiz ǵoı, — dedi Bártýr. — Ol, eger saýdaǵa salynatyn bolsa, úkimettiń ózin satyp alýǵa da bar. Al ony qymbatyraq baǵaǵa satyp alýshy tabyla qalsa, paıda tabý úshin taǵy bireýge satyp jiberýge árqashan ázir.

Úı sharýashylyǵyn júrgizýshi áıel pesh plıtanyń janynda áldebir nársemen ábiger bola júrip, kúbir ete qaldy:

— Ózin jarylqap otyrǵan qamqor adam, tipti ókil ákesi bolyp ketken kisi týraly Bártýrdyń aýzynan mundaı sózder estý qandaı uıat, qandaı masqara edi! Jaqsylyqty bilmeıtin adamnyń qyr sońynan qyrsyq ataýlynyń eki eli qalmaıtynyna tań qalýdyń qajeti joq eken-aý, ózi.

Eınardyń saıası kózqarasyn durys dep tanýǵa bolmaıtyny aıdaı aıqyn nárse edi. Sondyqtan da Taý koroli oǵan durys baǵyt silteýge kóshti.

— Eınar, Qudaı úshin aıta qoıshy, marqum shesheń bir kezde úzbeı alyp kelgen dári-dármekteri úshin doktor Fınsennen "Qaryzyńyzdy tóleńiz" degen qaǵaz alyp kórip pe edi?

Eınar dárigerge eki júzge tarta shyny saýyt dári-dármek úshin kúni búginge deıin qaryz ekenin jasyra almady. Taý koroliniń ne aıtqaly otyrǵanyn emeýrininen tanydy.

— Sol qaryzyńa endi az ǵana tıyn-teben qossań, sıyr satyp alýyńa da bolady eken-aý! — dedi Taý koroli, kekesin bildire.

Eınar kenet sózden tosylyp qaldy: óıtkeni, ol sıyry men qoılarynyń teń jartysyn kepilge qoıýǵa májbúr bolǵan edi. Starostanyń qaryzynan osylaı qutylýdy oılaǵan. Áńgime munyń "Sıyr degenimiz sıyr, dári-dármek degenimiz dári-dármek, al úkimet degenimiz úkimet qoı" degen sózimen tamam boldy. Endi bul aldaǵy saılaýǵa daýys berýge qatyspaı-aq, úıinde typ-tynysh otyrǵandy artyq sanady.

Áńgime saıasatqa bet burǵan kezde ıstadaldik Oýlavúr oǵan shala-sharpy ári tym yqylassyz qulaq túrdi. Osy kezde jas náreste oıanyp ketip, jylaı bastady. Úı sharýashylyǵyn júrgizetin áıel ornynan turyp, ony terbetýge bet aldy. Oýlavúr kip-kishkentaı tirshilik ıesine — eger óli tirshilik ıesi dep aıtýǵa kele qoısa — súısine qaraýdan jalyqpaıtyn jandardyń birinen bolatyn. Onyń ústine, bul náreste jaryq dúnıege odan ketken adamnyń ornyn basyp kelip otyr ǵoı.

— Osyny oılaı bastasam-aq, aqylym jetpeı basym qatady. Sonda qalaı ózi — kenet jańadan kip-kishkentaı dene paıda bolady, oǵan jan bitedi. Osynyń bári qaıdan keledi jáne nege keledi? Bilip kór, qane! Óz basym osyny kúndiz demeı, tún demeı jıi oılaımyn, jatsam da, tursam da esimnen shyqpaıdy. Al eger ómirge adamdardyń biri kelip, biri ketip jatpaı-aq, ózderi uzaq ómir súre beretin bolsa, munyń ózin óte ońaı túsiner edik qoı. Bálkim, qarapaıym eńbek adamdary turmysy ońalyp, ǵajaıyp jaqsy ómirge kenelgenshe tiri júre turatyn zaman aldaǵy kezde áıteýir bir týatyn da shyǵar.

Bul máseleni úı sharýasyn júrgizýshi redsmırılik áıeldiń ózi de túsinbeıdi, ne túsingisi kelmeıdi. Istadaldan kelgen Oýlavúr sózin odan ári jalǵaı tústi.

— Ómirge jańa kelgen jas náresteni sýǵa qoıa bere salsań, ózinen-ózi júzip kete alady desedi ǵoı. Sol ras pa eken ózi? Meni tań qaldyratyn bir nárse — mine, osy! Seniń buryndy-sońdy osylaı etip kórgeniń bar ma, Gýdnı?

Gýdnı ondaı tájirıbeni eshqashan jasap kórgen emestigin aıtty. "Álgindeı qısynsyz derekterdi qaltańyzǵa qaıta salyp qoıyńyz!" dep, salqyn jaýap qaıtardy. "Eger ondaı tájirıbeni oz balalaryńyzǵa jasap kórseńiz, bylaıǵy jurt oǵan qalaı qarar edi, ne der edi, á?" degendi de eskertti. Oýlavúr oǵan bul jóninde qınalyp, áýre bola qoımańyz, men emizýli jas náresteniń mashaqatty tárbıesimen aınalysýdy onsha unata bermeımin degendi aıtty.

— Biraq kúshikterdi talaı ret sýǵa tastap kórdim, — dedi ol sózin jalǵastyryp. — Sizge ótirik, maǵan shyn, sonda mynadaı bir qyzyq jaǵdaı boldy. Qajet deseńiz, aıtyp bere alamyn. Men ózenniń jaǵasynda turyp, jan qaltamdaǵy bákimmen olardyń basyn kesip alyp, denelerin sýǵa tastap jiberdim. Sen qalaı dep oılaısyń? Olar júzip kete aldy ma, joq pa?

bul áńgime jurttyń nazaryn birden ózine aýdardy, saıasat týraly pikir talas ta, bireýin Fordtan, ekinshisin Vıkten eki birdeı kandıdat usyný týraly daý-damaı da jaıyna qaldy. Áıelderdiń oıynsha, kúshikter, árıne, sý túbine batyp ketti dep sanaldy. Eınar "Bálkim, olar sý ishinde ózderin ózderi ustaı alǵan shyǵar" degen boljam aıtty. Al Taý koroli kúshikter sý túbinde júzip júrdi degen pikirinen qaıtpady.

— Joq, olaı emes, — dedi Oýlavúr, myna otyrǵandardyń barlyq esi-dertin saıasat máselelerinen ǵylymı taqyrypqa birden aýdaryp jibere alǵanyna shynymen-aq maqtanyp. Men sizderge aıtaıyn, olar kádimgi basy bar, basqa da dene músheleri túgel tiri kúshiktershe júzip ketti. Ólip keteıin, meniń osy aıtqandarym ótirik bolsa!

— Bul jerde túsiniksiz nárse kóp, — dep, sózge aralasty Bártýr. — Oǵan eshkimniń de talasy joq. Sizder senseńizder de, senbeseńizder de, mynadaı bir mysal keltireıin. bul jaǵdaı marqum ákemniń basynan bala kezinde ótken eken. Birde ol hýtordyń esigi janyndaǵy qıa betkeıinde buzaý soıǵaly túr eken. Ony eki butynyń arasyna qatty qysyp, kádimgideı etip, alqymynan baýyzdap jibergende, men sizderden suraıyn, ne boldy dep oılaısyzdar? Álginde Olýavúrdiń qoıǵan suraǵyn qaıtalaıyn, baýyzdalǵan buzaý ne qyldy?

Bul suraqqa jaýap berýden Oýlavúrden basqalardyń bári de aldyn ala tosylyp qaldy. Al ol, óziniń ǵylymı aqyl-oıǵa beıimdiligin tanytqysy kelip, bylaı dedi:

— Menińshe, baýyzdalǵan buzaý, basy joq bolsa da, óziniń kúndelikti órisine qaraı qasha jónelgen bolýy kerek.

— Taptyń, jaraısyń? Oýlavúr! — dedi Bártýr. Seniń oıyń durys-aq derlik. Biraq onshalyqty dál emes. Óıtkeni Reıká ańǵarynyń hýtorǵa jap-jaqyn jerinde jyly bulaq bar edi, onda tereńdigi kisiniń belýarynan keletin ıirimdi shúńet bolatyn. Jurt onda kir jýatyn, basqa da zattar, tipti júndi de jýatyn. Kóz aldyńyzǵa elestetip kórińizshi, álgi basy kesip alynǵan buzaý yldıdaǵy tap sol bulaqqa qaraı tikeleı tartqan kórinedi.

— Men ondaǵy tóbeniń eteginde jyly bulaq bolǵanyn qaıdan bileıin! — dedi Oýlavúr, renishti, ókpe sarynyn ańǵartyp.

Tap osy kezde kópten kútken kofe ákelindi, tabıǵattyń ǵıbrat alarlyq ǵajaıyp syrlary týraly qyzyqty áńgime toqtatyldy. Kofe óte dámdi eken — mundaı kofeni qoǵamda joǵary laýazymy bar adamdardyń ózderine de uıalmaı usynýǵa ábden bolady! İshken saıyn shyp-shyp terletedi.

— İshińder, dostarym, ishińder!

Kofemen birge Rojdestvo meıramyna iri meıiz qosylyp pisirilgen, bálishtiń qalyń kespeltekteri de, maıǵa pisirilgen, molynan qant sebilgen qytyrlaq nan men jumsaq quımaqtar da keltirilgen edi.

— Jeńder, dostarym, jeńder!

Otyrǵan jurt tátti taǵamǵa jabyla lap qoıdy. Mundaıda álgindeı pikir tartystary men daý-damaıdyń ne qajeti bar, saıtan alsyn túge! Adamdar kofe quıylǵan keselerdi birinen soń birin bosatyp, qaıta usynýmen boldy. Aýyzdardyń shylp-shylp shaınaǵany, qytyr-qytyr tistegeni, óńeshterdiń qylq-qylq jutyp jatqany, nasybaı ıiskegen muryndardyń pysqyra pysyldaǵany .ǵana estiledi.

— Endi meniń sizderdi qashan qonaq etip, dám tarttyrarymdy bir Qudaıdyń ózi ǵana biledi, — dedi Jazǵy meken ıesi Bártýr.

Olar tamaqty keńirdekterine kelgenshe toıa iship-jedi, aýyzdaryn qoldarynyń syrtymen nemese jeńderiniń ushymen súrtip álekke tústi. Sonda baryp únsiz tynyshtyq ornady. Mundaı únsizdiktiń búgin áıteýir bir ornaıtyny belgili edi. Óıtkeni máıitti jerleıtin ýaqyt keldi. Jurt jybyrlaǵan tamaqtaryn kádimgi shirkeýge kirgendegideı ústi-ústine jótele jutyndy, kózderin mán-maǵynasyz bosqa adyraıtty.

— Qalaı, janaza úıde oqylmaı ma?

— Joq — dedi Bártýr, — men anaý ońbaǵan, qyrsyq pastordy olaı aıtyp, bulaı aıtyp, taýǵa qaraı kóterilýge kóndire almadym. Basyn saıtan dýalap qoıǵandaı, qaı-qaıdaǵy syltaýlardy aıtady... Degenmen janazanyń qajeti qansha? Onsyz da báribir emes pe?

— Sheshesi baıǵus úıde jylap qalyp edi. Súıegin shyǵararda Qudaıǵa syıynyp, álde bir duǵa oqyp, daýys shyǵaryńdarshy dep ótingen de bolatyn, — dep, qart beıshara ımene jasqandy. — Men de kıiz kitabymdy — ımanshartty ala kelip edim...

— Sonyń qajeti qansha, qymbatty Toýrdýr? — dep surady Bártýr.

— Óıtkeni Roza marqum bizdiń perzentimiz edi ǵoı. Ol hrıstıan qyzy bolatyn, — dep, kúrsine kózine jas aldy Toýrdýr.

— Qyz ákesiniń bul rásimge qanshalyqty zor mán beretinine kóz jetkizgen Bártýr aqyrynda onyń aıtqanyna amal joq kóndi.

Syrtqy esiktiń jaqtaýyna baılanǵan Blesı ertteýli tur. Ol aýyr qımyldaıtyn, tumsyǵy uzyn, erindi kelgen at edi. Oqtyn-oqtyn astyńǵy ernin qybyrlatyp, ústińgi ernin jybyrlatyp, pysqyrynyp alady. Beıne bir ózimen-ózi sóılesip turǵandaı. Tipti qulaǵyn qaıshylap ta qoıady. Mynaý úıdiń ishindegi bolyp jatqan oqıǵalardy onyń muńly kózinen kórip, oqýǵa da bolǵandaı edi. Tekpishek satynyń astyndaǵy ıt quıryǵyn butyna qysqan boıy dir-dir etedi, ulyp ta qoıady.

Sýattan kaıtqan qoılar qotanǵa kele bastady. Olardyń keıbireýleri attyń janynan qysylyp-qymtyryla súıkengen boıda qoranyń ishine kirdi, shop salynbaǵan bos aqyrǵa tumsyqtaryn tyǵyp, kóńilderi qalǵandaı kezek-kezek mańyrady. Qoraǵa odan keıin kirgen qoılar da tap solaı renishterin bildirdi. Biraz qoı syrtta qalyp qoıdy. Olar bóten ıtterdiń kóbeıip ketkenine tańdana qarasty. Munyń bári de jerleý aldynda marqumdy shyǵaryp salyp, qoshtasyp qalýǵa jınalǵan toptyń qarasyn kóbeıtkendeı áser etti. Qazirgideı qalyń qar ıen dalany da, qatyp qalǵan shalshyqty balshyqty da qymtaı jaýyp jatqanda osylaı qara kóbeıtýdiń ózi de kóńilge kóp jubanysh sıaqty.

Jurt tabyttyń janyna jınalyp, ony jan-jaǵynan qorshap aldy. Nıdýrkottan kelgen Toýrdýr qart kempiri bet oramalǵa muqıat orap, arnaıy berip jibergen ımanshartty — kıiz kitapty qoınynan shyǵardy. Onyń búktep belgilengen betin izdep, biraz áýrelendi.

— Bizdiń aramyzda janazany bastap jiberetin daýsy kúshti eshkim joq pa? — dedi ol

Kıiz kitap qoldan qolǵa ótti. Biraq janazanyń áýenin biletin eshkim tabylmady. Munda jınalǵandardyń bári de shirkeýge ilýde bir bas suǵatyndar edi. Janazany qandaı áýenmen aıtýdy esterinde saqtaı almapty. Imanshart aqyr aıaǵynda Toýrdýr qarttyń oz qolyna qaıta oraldy. Sóıtip ol óz bilgeninshe esinde bar áýenmen daýys shyǵaryp kórdi.

Oǵan jalt qaraǵan bir qoı qosa mańyrap qoıa berdi. Al qart áke súıikti perzentiniń janazasyn shyǵarý úshin bilgen áýenin aıta berdi. Onyń aıtyp turǵany kıiz kitaptaǵy jıyrma besinshi psalom edi. Onda jaraly Hrıstti alyp shyǵyp, jer qoınyna bergen kezdegi qaıǵyly jyr men áýen aıtylýy tıis bolatyn. Toýrdýr munyń bárin jatqa biletin. Sondyqtan da kıiz kitapqa qaramaı-aq, ólimsiregen álsiz, qyryldap shyqqan daýsymen bar bilgenin aıta berdi. Biraq janaza áýenin ol da durys oryndap jarytpady, qaıta-qaıta jańylysyp qala berdi. Tyńdap turǵandardyń bári de onyń áýendi buzyp, jalǵan aıtyp turǵanyn bir kisideı túsindi.

Baılaýly turǵan at qulaǵyn tige qaıshylady da pysqyryp jiberdi. It janaza áýenine qosyla áldebir úreıli únmen ulýyn qoımady. Ony bireý uryp qınap jatqandaı estiledi. Aqyrdan jemshóp taba almaǵan qoılar qoranyń ishinen de, syrtynan da mańyrap, ýlaǵan-shýlaǵan boldy.

Toýrdýr kart janaza jyrynyń eń sońǵy jolyn bar daýsymen qatty, túgel estirte oqydy. "Shynynda da sen Qudaıdyń súıikti ulysyń!" dep aıaqtady ol janazany. Onyń qyzara qabynǵan eki kózinen tógilgen ystyq jas bul kezde sırek saqalyna sorǵalap turdy. Ol sózderdi durys aıta almaı, burmalaı bergenin, tisi joq qyzyl ıegi ıkemge kelmeı, daýysy ybyljyp shyǵýmen bolǵanyn, aıtqan áýeni úzdik-úzdik daýys jelbezegi men jaq súıekteriniń álsiz dirili sıaqty estilgenin ózi de sezingen edi. Ol bul túrinde sóıleıin dese áli tili shyqpaǵan, tek tynymsyz jylaýdy ǵana biletin kishkentaı jas náresteni elestetetin edi. Taǵy da únsiz tynyshtyq ornady. Er kisiler bir-birine qysyla kóz tastasty. Toýrdýr kart óziniń qyp-qyzyl bet oramalymen júzin jaýyp, búkil denesi selk-selk etip, qaltyrap-dirildegen jylaýyn toqtata almady. Redsmırıden kelgen Gýdnı osy kezde sybyr ete qaldy:

— "Bizdiń qamqor ákemizdi" oqymaısyz ba?

Toýrdýr qartty qulap qalmasyn dep qoltyǵynan demep turǵan Taý koroli onyń qulaǵyna:

— Gýdnı endi "Bizdiń qamqor ákemizdi" oqyǵan durys bolar edi, — deıdi dep sybyrlady.

Beıshara qart qaltyrap-dirildegen, boıyn da tik ustaı almaǵan, júzin japqan qyzyl oramalyn da jyljytpaǵan qalpynda "Bizdiń qamqor ákemizdi" eńirep jylap turyp zorǵa oqyp shyqty. Sóziniń kóbi eńiregen daýsymen aralasyp, anyq estilmedi. "Bizdiń qamqor ákemiz, eger sen jeti qat aspanda bolsań, ..." bizden tym alysta, qaıda ekenińdi eshkim bilmeıtin jerde ekensiń ǵoı. Seni esh jerden tabý múmkin emes... "Bizdiń kúndelikti nápaqamyzdan aıyra kórme... Az da bolsa berip tur... Biz ony seniń dańqyń arta bersin degen nıetpen iship-jeımiz ǵoı. Eger ózimizdiń kópeske nemese nesıesin alyp, qaryz bolǵan bireýlerge bereshegimizdi óteı almaı qalsaq. onda bizdi keshire gór". "Bizdi azǵyndyq jolǵa sala kórme". Onda biz ózimizdiń baqytymyzǵa jete almaı, jurdaı bolamyz ǵoı. Al biz "seniń jeti qat aspandaǵy janǵa jaıly tamasha patshalyǵyńa barýdan úmittenemiz".

Osy bir tamasha duǵany oqyp shyǵý úshin budan qolaıly jerdi izdep tabý da qıyn edi. Ony qutqarýshy Ieniń ózi tap búgingi jaǵdaıǵa arnap shyǵarǵandaı kórindi. Er adamdardyń bári de bastaryn tómen salbyratyp, unjyrǵalary túsip ketkendeı. Tek Bártýr ǵana basyn tik ustap, qasqaıa qarap turdy. Óıtkeni ol yrǵaǵy kelispegen jyrǵa da, duǵaǵa da eshqashan bas ıip te, qosylyp ta kórgen emes. Olaı etý oıyna da kirip-shyqpaǵan.

Tabytty alyp shyǵyp, atqa artty. Kóldeneńinen shandyp baılanǵan tabytty onyń bas jaǵy men aıaq jaǵynan eki adam ustap, súıep júrdi.

— Attyń ózimen sóılesken qaısyń bar? — dep surady Toýrdýr qart. Ondaı eshkimniń joq ekenin bilgen ol endi attyń eki qulaǵyn tarta ustap turdy da, ejelgi ádet-ǵuryp boıynsha mundaıda aıtqan sózdi at ta túsinedi degen senimmen bylaı dedi: — Sen endi marqumnyń máıitin alyp júretin bolasyń... Sen endi marqumnyń máıitin alyp júretin bolasyń...

Jerleý prosesıasy jolǵa shyǵyp, birte-birte uzap bara jatty.

Taý koroli prosesıanyń aldynda júrdi. Ol qaýipsiz, qar úrindisi neǵurlym az jermen bastap kele jatty. Ýndırhlıdtyq Eınar atty shaýjaıynan ustap jeteleýmen boldy. Oýlavúr men Bártýr tabyttyń bireýi bas jaǵynan, ekinshisi aıaq jaǵynan súıep júrdi. Al Toýrdýr qart óziniń úlken bıalaı kıgen qolyndaǵy býnaqtanǵan túıini bar qısyq taıaǵyna súıenip, olardyń eń sońynda ilbı basyp bara jatty.

Jylap-syqtap úıde qalǵan áıelder esiktiń syrt jaǵynda turyp, prosesıa quıyn tárizdi uıtqyǵan qardyń arǵy jaǵyna sińip, kórinbeı ketkenshe sońynan kóz almaı qarady da turdy.

JIYRMA EKİNSHİ TARAÝ

QARLY BORANDA

Olar asýdan asarda óte baıaý júrdi. At qıa bettegi shuńqyrlarǵa jınalǵan úrindi qalyń qarǵa oqtyn-oqtyn ombylap qala berdi. Eki janynda kele jatqan eki adam tabyttyń aýdarylyp qalmaýyn qadaǵalaýmen boldy. Olar Redsmırıge kún keshkirip, ymyrt túse bergende áreń jetti. Pastor áldeqashan buryn kelgen eken. Beti-júzinen eshqandaı syry bilinbeıdi, bezireıgen boıy birqalypty otyr. Alaıda bir jaqqa asyǵys ketýi tıis ekeni seziledi. Birneshe adam qonaqasy jep bolǵannan keıin de bireýdi jerleýge baratyn sekildi. Pastor máıitti shirkeýge shuǵyl túrde tez jetkizýge ámir berdi. Qońyraýlar qaǵylyp, dybys bere bastady. Biraq onyń úni qaqaǵan aıazda qatyp-semip qalǵan myna qysqy landshaftta balalardyń syldyrmaq oıynshyǵynan shyǵyp jatqandaı estildi. Adamdar shirkeýge kire bastady. Ólgen adamnyń aldynda bárinde de ún joq. Shetinen mop-momaqan. Ajal quryǵynan erte me, kesh pe, áıteýir eshqashan qashyp qutyla almaıtynyn sezetin sıaqty. Mundaǵy azynaǵan sýyq appaq keńistikte, kún batyp, qas qaraıa bastaǵan sátte estilip turǵan álsiz qońyraý úni sony eriksiz eske salady. Jerleýge starostanyń áıeli kelgen joq. Mazam bolmaı otyr dep, úıinde qalypty — sýyq tıgendegi eń jaqsy em dep murnyn jyly sýmen qaıta-qaıta shaıyp jatqan kórinedi. Onyń esesine, munda starostanyń ózi júrdi: jamaýy jalbyrap, úzilip túsip qalǵaly turǵan eski shalbaryn kıip kelipti. Degenmen jerleý rásiminiń qurmetine jeksenbilik pıdjagyn kıýdi umytpapty. Burynǵy ádetinshe, mehrapqa jaqyn jaıǵasyp alyp, búkil rásimniń barysynda aýyz ashpaı, únsiz otyrdy. Blesı syrttaǵy qorshaýyna baılaýly tur. Tıtlany shirkeýdiń ishine kirgizbeı, qýyp jibergen. Beıshara dir-dir qaǵyp, tabaldyryqtyń syrt jaǵynda ıesin kútýmen júr.

Bir kezde pastor keldi. Ol aq jaǵaly, biraq ýmajdalyp qalǵan shekpen kıip kelipti. Moınynda buǵaǵynan tómen túsire taǵatyn dóńgelengen aq matasy joq. Ony taǵa qoıatyndaı saltanatty jıyn emes qoı dep sanaǵan bolýy kerek. Birneshe adam qosylyp, "Men tirimin, men bilemin" dep ándetken boldy. Biraq árqaısysynyń daýsy ár jaqqa ketip jatty. Toýrdýr qart bosaǵa jaqta otyrdy. Ol jylaǵanyn qoıypty. Shamasy, kóz jasy sarqylǵan da bolar. Tabyttyń janynda turǵan pastor qalta saǵatyn eki ret alyp qarady. Mundaı usaq-túıek sharýaǵa bola ýaqytyn sarp etkisi kelmeıtini kórinip túr. Álgi ánshiler toqtaǵan kezde pastor kózildirigin kıdi de, ábden tozyǵy jetken ımanshart kitapshasyn aldy. Odan áldebir maǵynasy túsiniksizdeý, qyp-qysqa bir duǵany oqyp shyqty. Búgingideı nashar aýa raıy kezinde osy da jaraıdy degendeı. Onyń ústine, pastordyń daýsy da qarlyǵyp qalypty. Ol qysqa ǵana sóz sóıledi. Uzaq sóz sóıleımin dep qorqytqany esinen shyǵyp ketken sıaqty. Ol sıqyrly zulym kúshterdiń adamdardyń qyr sońynan qalmaı, qastyq istep kele jatqanyn taǵy da eskertti. Al Qudaıǵa senbeıtin dinsizder týraly aýzyna kelgenin aıtyp, olardy balaǵattaýǵa deıin bardy.

— Kóptegen adam qudireti kúshti Qudaıdy da umytyp ketedi. Túkke turǵysyz aqymaq toqtyny izdep, taý men tasty kezedi. Sonshalyqty qurmetteıtindeı qoı degenimiz ne ózi? — dep, ózine ózi suraq qoıdy ol jaýapty da ózi aıtty: — Qoı degenimiz ıslandıalyqtar úshin baryp turǵan qyrsyǵy mol pálekettiń tap ózi. Ol túlki men ishek qurtty qosa alǵandaǵydan da jaman. Qoı terisiniń ishinde bárinen de zulym bóri — qorqaý qasqyr jasyrynyp jatady. Ony jergilikti turǵyndar Albogostad albastysy nemese Kolýmkıllı dep ataıdy. Adamdar qoıdyń sońynan qunyǵa qýalaǵanyn sonda da qoımaıdy. Qoı — adamdardy Qudaıdyń aq jolynan adastyratyn kózdiń qurty, alystan jyltyrap kórinip, bir orynda turmaı, tynymsyz jyljyp, taptyrmaı ketetin jalǵan juldyz. Bir ǵana shynaıy aqıqat qoı bar. Ol — Qudaıdyń ózi qurbandyq etip shalýǵa jibergen qasıetti Kók qoshqar! Bizdiń búgingi oqıǵadan alǵan sabaǵymyz, mine, osyndaı.

Sodan keıin pastor marqumnyń ómir jolyn birneshe sózben sýrettep bergen boldy. Al, shyn máninde, ol baıǵus eshqandaı da ómir jolynan ótken joq edi. Munyń ózi keıbir adamdardyń aty-jóni shirkeý kitabyna jazyp qaldyryla tursa da olardyń ómiri sonshalyqty túkke turǵysyz ekenin dáleldeı túsedi. Pastor mynadaı suraq qoıdy:

— Jalpy alǵanda jeke adam degenimiz kim ózi? Eshkim de emes!.. Ol — bireýdiń aty ǵana. Zor bolǵanda — týǵan kúni men ólgen kúni ǵana. Búgin sen ólesiń, erteń men ólemin. Tiri qalatyn eshkim joq. Olaı bolsa, bárimiz birigip, duǵa oqý, Qudaıǵa qulshylyq etý arqyly toptasaıyq. Qudaı bizdiń bárimizdiń qalaı júrip-turǵanymyzdy, ne oılap, ne qoıǵanymyzdy kórip-bilip tur. Shirkeý kitabyna jazylǵan aty-jónimiz qashan óship bitkenshe solaı bola beredi.

Júrek qylynan eshqandaı da kóz jasyn tógetin áserli áýen de, sózim de shyqqan joq. Tek "Bizdiń ákemiz" degen duǵanyń uıqy keltirer áýeni men "Áýmın!" degen soz shala-sharpy, jartylaı estildi. bul pastor ózine ton qarama-qaıshylyqtarymen qosa alǵanda jalpy elimiz sıaqty qupıa da jumbaq syrlarǵa toly edi. Ol ózderiniń qoılary men ıtterinen basqa eshkimge de eshnársege de jandary ashymaıtyn meıirimsiz adamdarǵa qarsy narazylyq bildirý úshin ǵana Qudaıǵa senetin sıaqty. Ol qoı tuqymyn jaqsartqanda da oǵan degen jerkenishti óshpendilikti ulǵaıtý maqsatyn kózdegen bolý kerek. Bálkim, ejelgi halyq ańyzdaryndaǵy ıslandıalyq pastorlarǵa uqsap, osyndaı bolǵan shyǵar. Mundaıda onyń qatysýynyń ózi de birtúrli jubanysh syılap, bári de ret-retimen durys ekendigine kepil bolatyndaı.Tabyt syrtqa shyǵaryldy.

Tabytty eki jerinen jippen baılap, kórge túsirdi. Halyq onyń janynda az ǵana aıaldady. Úsh sharýa kisi, qarly boran soǵyp turǵanyna qaramaı, bas kıimderin sheship, "Jaıqalǵan jalǵyz gúl edi" atty óleń oqydy. bul qaqaǵan sýyq aıazdy kún beıne bir Hatlgrım Petýrssondy* eske alý kúni sıaqty boldy. Tıtla quıryǵyn eki butynyń arasyna qysyp, Bártýrdyń janynda dip-dip qaǵyp turdy. Ózin bireýler uryp-soqqandaı shaǵyna ulyp qoıady. Osy kezde pastor eń bolmasa ernin jybyr etkizip, bir de sóz aıtpastan, tabytqa topyraq saldy. Sodan soń óziniń kishi qyzmetkeri Taý koroliniń kúshti nasybaı salynǵan shaqshasyn qushyrlana ıiskedi. Al súıekshi qorqaýlar kúrekterin qolyna alyp, kóz ilespes jyldamdyqpen tezirek kómip bitirýge asyqty. Jurt birtindep taraı bastady.

JIYRMA ÚSHİNSHİ TARAÝ

QABİR BASYNDAǴY SÓZ ORNYNA

"Júreginde Iısýs barlar shattansyn" ániniń áýenimen. Biz Qudaıdy umytqanbyz! Álde bizdi umytty ma Ol? Aıaqasty qaldyq tegi, Ezgileıdi bizdi zaman etigi, Ómir baıaý ótip jatyr, Ajal jeter der kezinde bir kúni.

Jaryq dúnıe kúńgirt tartty, Esh nárse de kórinbeıdi esh jerde, Qutqarylǵan jandar ǵana Ómir súrer kún sáýleli efırde, Shattyq ánin shyrqaıdy olar Taýly alqapta tamasha. Qaıǵy-zardyń ne ekenin umytqan, Kóz jasyn da tókpeıdi olar — Shetterinen qasıetti taza jan!

Shattyqty izde, sherli janym! Tap taýdaǵy saltanatty saraıdy. Kemeline kelmegender joq onda, Bári saǵan shyn qurmetpen qaraıdy Jan jarasyn jazarsyń tek sol jerde, It ómirden qutyla almaı qınalyp, Azap shegip júrgen bolsań egerde, Munyń syry bárimizge aqıqat — Qutqarýshy áke bizge boldy jat!

Ýndırhlıdten kelgen Eınar Ioýnsson.

JIYRMA TÓRTİNSHİ TARAÝ

AIAZDYŃ ALTYN OTTARY

Bártýr Jazǵy mekenge kelesi kúni ǵana qaıtyp kele jatty. Sońyndaǵy ıtiniń kóńil-kúıi jaqsy — bir qýanyshqa keletindeı asyǵa júgiredi. Úıge qaıtýdyń da óz qýanyshy bar degen osy. Tıtla Bártýrdyń aldyna ozyp shyqqan saıyn keri qaıyryla qarap qoıyp, ıesine degen sheksiz qurmetiniń belgisi retinde ony alystan aınala oraǵytyp ótip, qaıtadan sońynan eredi: alda júre berý yńǵaısyz. It óziniń izdegen baqytyn ádette adamnan tabady. Bártýr qarsy aldynan uıtqı soqqan boranǵa keýdesin eńkeıe tosyp, ilgeri júrip keledi. Jeteginde — Blesı. Anda-sanda ıtine — búrge men ishek qurttyń azabyn shegip júrgen beısharaǵa — aıanyshpen kóz salyp qoıady. Óıtkeni Tıtlanyń qońyr kózderinen ıesine degen adal belsendiligi aıqyn baıqalady. Ondaı berik senimdi eshnárse de ózgerte almaıdy. Bártýrdyń basyna ústi-ústine úıilip-tógilip túsken baqytsyzdyq qaıǵy-qasireti da, jaqsy atyna jabylǵan jaman jala da, ar-ojdany aldynda opyna shekken azaby da — bári bári de osy senim ushqynyn óshire almaq emes. Osy bir aıanyshty kúshiktiń kóz aldynda Bártýr árqashan eń uly, eń jaqsy, teńdesi joq meıirimdi adam bolyp qala beredi. Adam óziniń adamnan izdegen baqytyn ıttiń kózinen tabady eken.

Saıtan alsyn túge, Blesıdi jetekke alyp júrý búgin nege sonshalyqty aýyr edi?! Onyń ústine tabytqa salynǵan máıit artylǵan joq, tiri adam minip keledi ǵoı.

Tiri adam deı me? Ol kim edi sonda?

Ol Ýdarselden kelgen kempir bolatyn. Qalyń jún oramalǵa oranyp, qymtanǵan ol attyń ústinde bir búıirlep otyryp keledi. Eki áıeldiń kóılek-kónshek, ony-muny usaq-túıek kór-jeri qanjyǵaǵa bóktere baılanypty. Fına attyń sońynda jaıaý erip keledi. Onyń eki beti aıaz shalyp, kógerip ketipti. Etegin joǵary kótere ustap, ebedeısiz aýyr adymdaıdy.

Eshkim bir aýyz til qatpaıdy. Shaǵyn prosesıa Jazǵy mekendi betke alyp, únsiz júrip keledi. Adamy bar, aıýany bar — barlyǵy beseý. Soltústiktiń qyp-qysqa sholaq tańynda qyzara kóterilgen kún áne-mine degenshe bir tóbeden ekinshi tóbege aýysyp úlgeredi. Shamasy, qazir tús áleti bolý kerek. Kún sáýlesi ıen dalany jaýyp jatqan qalyń qardyń shymyldyq perdesin altyn túske boıady da orasan zor ot-jalyn teńizine uqsatyp jiberdi. Aınala tóńirekti ǵajaıyp altyn órt qaptaǵandaı eser etedi. Onyń lapyldaǵan jalyny men ushqyn aralas ushyp jatqan tútini shetsiz-sheksiz qarly keńistiktiń shyǵysynan batysyna deıin sozylyp jatqandaı. Jolaýshylar qaqaǵan sýyq aıazdyń altyn ottaryn keship, óz joldarymen júrip bara jatty. Bul kórinisti ejelgi poezıanyń ózine birden tartyp ala jóneletin sıqyrly kúshimen ǵana salystyrýǵa bolatyn edi.

Keshe hýtorda qalyp qoıǵan áıelder jańadan kelgen bulardy únsiz sypaıylyqpen qabyldaǵan boıda Bártýrdan jas nárestege dep poselkeden ala kelýge ýáde etken sútti talap etti. Olar buǵan deıin emizikti qara sýǵa pisirilgen suıyq botqamen toltyrýǵa, náresteni sonymen ǵana qorektendirýge májbúr bolǵan edi. Janadan kelgender úshin kofe daıyndap bolǵannan keıin álgi áıelder biz óz mindetimizdi túgel atqardyq, endi ketemiz degendeı ózderiniń usaq-túıek zattaryn jınastyra bastady.

Bártýrdyń "Senderdi asýdan asyra shyǵaryp salaıyn" degen usynysyn qabyl almaǵan olar munda qalatyndardyń bárimen de burynǵysynsha, nemquraıdy selqos sypaıygershilikpen qoshtasty. Jas náreste endi Fınanyń qolynda qala berdi. Fına bótelkeniń aýzynan óz ómirinde túńǵysh ret bala korektendirdi. Al kempir sheshesi úı ishiniń tirligimen álde birdeńelerdi aıta júrip aınalysa bastady.

Qoılarǵa shóp salyp kelgen Bártýr ýaqyt áli erte bolsa da jaılana jatyp, dem alýǵa kiristi. Ol ólerdeı qatty qaljyraǵan edi. Óıtkeni Gýdlbraýdy izdep shyǵar sapardyń aldyndaǵy sonaý bir túndi óz úıinde áıeliniń janynda ótkizgennen beri dem alýdyń ne ekenin birjola umytqan edi. Sol joly saparǵa shyǵar aldynda óziniń Rozasymen qoshtasyp ketkeni qandaı jaqsy bolǵan deseńizshi! Iá, bul kezde Bártýrdyń basynda adam tań qalarlyq alýan túrli mashaqatty oqıǵalar bolyp ótti. Sonyń aqyry áıteýir bir aıaqtalǵany ras pa, ótirik pe degendeı, ózin ózi endi ǵana erkin sezingen edi. Shynynda da ol úıinen ketkeli beri tynysh uıyqtap kórgen joq-ty. Poselkede endi jatyp, kózi iline bereıin dese, kenet ústine qar quıylyp ketkendeı sezinedi, esinen aıyrylyp, áldebir jalǵan raqatqa bólengendeı bolsa, eki aıaǵy qatyp-semip bara jatady. Ol birte-birte joǵary órlep, eki sanyna, tipti baýyryna deıin jetkendeı bolady. Mundaıda ornynan atyp turyp, eger uıyqtap ketsem, kúrtik qardyń astynda ólip qalarmyn dep qaýiptenip júrgen sıaqty eleske beriledi. Sóıtip tún jarymynda áldebir bylapyt mátindi on salyp nemese starostany álde kópesti mazaq etetin kúlkili ázil-qaljyń aıtyp jatyp oıanyp kete berýmen bolatyn. Ol ornynan atyp turyp, tońazyp qalǵan tula boıyn jylytý úshin eki qolyn eki jaqqa sermep, áýre bolýǵa árqashan ázir turatyn.

Al búgin keshke ol ózin-ózi ondaı azaptan qaýipsiz bolatyndaı sezindi.

Únem jasaý úshin sham óshirilgen edi. Kempirdiń kereýetiniń tusyndaǵy qabyrǵaǵa ornatylǵan sóredegi kishkentaı maı sham ǵana syǵyraıa jylt-jylt etedi. Sheshesi men qyzy osy bir ólimsiregen jaryqtyń alakóleńkesinde uzaq otyryp, barynsha jaı sybyrlasyp sóılesýmen boldy. Anda-sanda tómendegi qoılardyń baıaý mańyraǵany estiledi. Blesı óziniń tar qorasynda salmaǵyn aıaqtaryna qaıta-qaıta aýystyryp salyp, bos astaýǵa tumsyǵyn tyǵa bere pysqyryp qoıady. Tıtla qabyrǵanyń janyndaǵy taqtanyń astyndaǵy qýysta jatyr. Oqtyn-oqtyn ornynan turyp, qasynyp alady. Ol úshin artqy eki aıaǵymen qabyrǵany qosa soqqylaıdy. Sodan keıin bir esinep, qaıtadan búk túsip jatyp qalady. Óz aldyna bólek kereýette jatqan jas náresteniń dem alǵan tynysynyń dybysy, keıde shaǵyna jylaǵysy kelgendeı bolar-bolmas shińkil estiledi. Sodan jylaýǵa úlgermegendeı qaıtadan uıyqtap ketedi.

Bir kezde eki áıel ózara sybyrlasa sóıleskenin qoıdy. Fına tósegine kelip sheshine bastady. Bártýr onyń keýdeshesiniń túımesin qalaı aǵytyp, beldemshesin qalaı sheshkenin sezip jatty. Onyń ish kóılegi tar eken, basynan asyra zorǵa sheshti. Sodan keıin ol jas náresteniń kereýeti janyndaǵy tósekke jatty. Qus mamyqtyń astyna kirgennen keıin áldebir kıimin taǵy da sheshti. Bártýr onyń túımeleriniń syrt-syrt aǵytylǵanyn, ish kıimderin sypyryp jatqanyn túgel estidi. Fına qus mamyqtyń astyna emin-erkin jaıǵasqannan keıin tyr-tyr qasynyp bolyp, bir esinep aldy da, álsin-álsin sozyla qoryldaǵan uıqyǵa ketti.

Kempir jylt-jylt etip syǵyraıa janǵan shamnyń ala kóleńke jaryǵynda kereýettiń jıegine shyǵyp alyp, eki shyntaǵymen tizesine súıengen suq saýsaǵyn tissiz kemıek aýzyna salǵan boıynda uzaq otyrdy. Ol edendegi kirip-shyǵatyn tesik arqyly tómenge kóz tastady, áldebir nárseni mińgir-mińgir aıtty. Sodan soń tósektiń jıegine eki ret jaqyndap baryp, taǵy da bir nárselerdi mińgir-mińgir etti de úshkirip jiberdi. Sóıtti de ejelgi bir eski duǵany oqı jóneldi:

Toqta, tozaq túlkisi,
Bizden aýlaq, jolama!
Bizdiń meken qasıetti —
Munda Iısýs bar Qutqarýshy.
Aýlaq, Kýrkýr! Jolama!
Qutqar bizdi, Iısýs!
Kolýmkıllı, joǵal ári!
Qolda, Qudaı, bizderdi!
Joǵal sen de, Regarıst!
Taza úıimdi bylǵama
Joǵal ármen, Meledıkt!
Qutqar bizdi Benedıkt.

Duǵa oqyp bolǵan kempir qaıta-qaıta shoqyndy da bylaı dedi: — Biz Qudaıdyń qudiretine tabyndyq, Qaıyrly tún bolǵaı!

Kempir tómenge túsetin tesiktiń esigin japty. Sóıtip olardyń bári de uıqyǵa ketti.

Lenarvatn-Barselona.

1933 jyldyń jazy (1929 jylǵy nobaıdyń izimen).

QARYZYNAN QUTYLǴANDAR

EKİNSHİ BÓLİM

JIYRMA BESİNSHİ TARAÝ

QYSQY TAŃDA

Soltústik tańy baıaý, óte baıaý atady.

Adam uıqysynan oıanyp, aýyr qabaǵyn ashqansha sheksiz uzaq tań jalǵasa beredi, jalǵasa beredi, saǵattan soń saǵat emes, ǵasyrdan soń ǵasyr, tipti bir álemnen soń bir álem ótip jatqandaı seziledi, kádimgi zaǵıp adamnyń bir ómir shyndyǵynan ekinshi ómir shyndyǵyna aýysqandaı áser qaldyrady. Bir kezde bári de joq bolady da jarq etip tań atady: dúnıe jap-jaryq bolyp shyǵa keledi. Qysqy tań men kúndizgi ýaqyt arasy osynsha uzaq bolǵanyna qaramaı, kókjıekten kóringen alǵashqy álsiz sáýle men úıdiń terezesinen túsken kúndizgi jaryq óz aldaryna ár túrli bastaý, ár túrli qaınar kóz sıaqty. Eger tańnyń ózi osylaı uzaq atatyn bolsa, kún túsip, kún qalaı batatyn bolady? Kún mezgilderi — tań da, tal tús te, tústen keıingi saǵattar da áli áıteýir bir alda, alysta. Olar ózimiz er jetken kezde baryp, emin-erkin aralaýdy armandaıtyn alys elder sıaqty eles beredi. Al kesh degeniń seniń keshe keshke kenje ulyńa áńgimelep bergen alys ajal sıaqty ol da qashyqta. Ol ajal analardyń baýyryndaǵy balalaryn tartyp alady, sodan soq olar starostanyń baýynyń ishine alyp baryp jerlenedi. Ajal alyp ketken adam endi qaıtyp oralmaıdy, ájesiniń ertegisindegi sıaqty zym-zıa joǵalady. Ol ajal ózińe jetemin degenshe sen de ábden qartaıasyń, qaıtadan bala bolasyń.

— Olaı bolsa, tek jas náresteler ǵana óledi eken ǵoı. Solaı ma?

Ol nege mundaı suraq qoıdy eken?

Aıtpaqshy, munyń ákesi keshe tómengi poselkege túsip edi-aý. Shetinegen nárestesin jáshikke salyp, arqalap alyp ketken bolatyn. Ony pastor men starosta jerlegen. Pastor starostanyń baýy ishinde kór qazýǵa ámir bergen jáne duǵa oqyǵan.

— Áıteýir bir kezde men de qaıtadan jas nárestege aınalamyn ba? — dep surady jeti jasar bala.

Onyń anasy oǵan ádemi ánder salyp, alystaǵy ǵajaıyp elder týraly áńgimelep beretin. Al, búgin ol aýyryp, tósek tartyp jatyr. Sondyqtan da ol qaljyraǵan únmen baıaý ǵana jaýap qatty:

— Adam qartaıǵan kezinde qaıtadan kádimgi jas náreste sıaqty bolady.

— Sodan soń ele me?

Balanyń kókiregindegi názik sezim ishegi úzilip ketkendeı boldy. Ol balalyq shaqtyń názik sezimi ishekteriniń biri edi. Ol ishekterdiń ádemi ún shyǵaratyn ǵajaıyp qasıetterin tanyp bilemin degenshe áli talaıy úziletini múmkin ekenin bala baıǵus qaıdan bilsin. Ol ishekter sol boıy ún shyǵarmaı-aq ǵaıyp bolady. Ol ishekterdiń úzilmegen saý kezindegi sonaý bir alys ketken kúnder týraly keıin bulyńǵyr estelik elesteri ǵana qalady.

— Bizdiń bárimiz de ólemiz. Ajaldan eshkim qashyp qutylmaıdy.

Sol kúni azdan soń ol osy áńgimeni taǵy qozǵady. Biraq bul joly ájesin mazalady:

— Men eshqashan ólmeıtin, máńgi tiri bolatyn bireýdi bilemin.

— Táıt ary, aqymaq neme! — dep ájesi shoshyp ketti. Ol bireýmen áńgimelesken kezindegi ádetine basyp, oǵan edáýir qyryn qarap buryldy. — Ol kim eken sondaı-aq?

— Ol meniń ákem, — dedi bala barynsha berik senimmen. Sóıtti de solaı ma degendeı ájesiniń betine qadala qarady.

— Joq, ol da óledi, — dedi kempir. Balany aıaǵan joq. Qaıta qasaqana eregiskendeı qatań aıtty. Sóıtti murnyn bir pysqyryp qoıdy.

Biraq bala óli baıyz tappady. Taǵy da suraq qoıdy:

— Áje, qara shómish te óle me?

— Óledi! — dedi kempir ashý shaqyryp. Ol ózin myna bala mazaq etip otyr dep oılap qaldy.

— Al, qara qumyra she?

— Jany joq nárseniń bári óli, balam, — dedi ol raıynan qaıtyńqyrap.

— Joq, áje, — dep qarsylasa ketti bala. — Olar tipti de óli emes. Tańerteń men uıqydan oıanǵan kezde olar bir-birimen jıi-jıi sóılesedi.

Osy jerde ol basqa eshkim bilmeıtin bir qyzyq qupıany qalaı aıtyp qoıǵanyn ózi de baıqamady. Tańsáride, jurt áli uıqyda jatqan kezde, kástrólder men tabalar adam beınesine kiredi eken. Jurttyń bárinen buryn oıanatyn bul olardyń ózara qalaı sóıleskenin, ne týraly áńgime aıtqanyn estip jatatyn kórinedi. Olar as úıdegi ony-muny zattarǵa tán tereń baısaldylyqpen mańǵazdana sóılesedi eken. Aıtpaqshy, balanyń aýzyna birinshi bolyp qara shómishtiń túsýi tegin emes edi. Óıtkeni ol óte mańyzdy qural, etti sorpa pisirgen kezde ǵana óte sırek qoldanylady. Ras, qara shómish qyrnaı tazalanǵan kúıinde qabyrǵada uzaq ýaqyt ilýli turady. Ol ornynan alyndy degenshe-aq atqaratyn róli óte mańyzdy bola túsedi. Balanyń qara shómishke erekshe qurmetpen kóńil bólýi, ony starostanyń áıeline ǵana teńeýinde kop mon bar. Al qara qumyra — basqa eshkim de emes, starostanyń tap ózi. Óıtkeni starosta aýzyna temeki japyraǵyn toltyra salyp alyp, silekeıli sólin sorady da júredi. Árqashan botqaǵa toly qara qumyra dese, degendeı. Onyń túbinde botqa kúıip, kóńirsip jatsa, syrt jaǵyn qara kúıe men ys qaptaıdy. Qara qumyra qashan bolsa da qaınap, burqyldaıdy da turady — shamasy, onyń asqazanynda udaıy ot janatyn da turatyn bolýy kerek. Al oǵan áıel ishindegi qaınap jatqan nárseni mezgil-mezgil aralastyryp túrý úshin qajet. Olaı etpese, saqyrlap qaınaǵan kezde erneýinen asa tasyp tógilýi múmkin ǵoı. Qarańǵy túnde balaǵa basqa zattar da áldebir ataqty nemese eshkim bile bermeıtin basqa bireýlerdiń keıpine kiretin sıaqty: pyshaqtar — balanyń ózi qorqatyn qatygez sharýalar, al keseler — aljapqyshtaryna raýshan gúlin taqqan tompıǵan súıkimdi qyzdar bolyp kórinedi eken. Ol keselerden balanyn qatty qysylatyny sonsha, tipti ol kúndizdiń ózinde, tamaq iship otyrǵan kezde, olarǵa qolyn tıgizýden seskene tartynatyn boldy. Ol ol ma, kóz qıyǵyn salyp qaraýdan da qashqaqtaıtyn — bálkim, olar ózderiniń qylyǵyn myna bala biledi-aý dep oılap qalýynan qorqatyn. Al, túnde olar sonshalyqty mańyzdy kóringenimen, kúndiz beıne bir muryndaryn pys-pys tartyp, otyrǵan oryndarynan tyrp etip qozǵalýǵa da batyly barmaıtyn áldebir saldyr-salaq, kir-qojalaq, adam aıarlyq músápir qonaqtar sıaqty. Bala olardyń túngi ómirin jaqsy bilgendikten de olardy kúndiz barlyq jábir-japaǵa tózetini úshin aıaıdy.

Biraq ol balaǵa bárinen de qymbat, kúndiz de, túnde de birdeı jaqsy kórinetin bir zat bar edi. Ol zat óziniń ǵajap ádemiligimen ózge nárselerdiń bárin de jolda qaldyryp, solǵyn tarttyratyn. Onymen salystyrǵanda ózge zattar túkke turǵysyz qıqym sıaqty bolyp qala beretin. Ol zat sandyqtyń túbinde barynsha muqıat saqtalatyn. Sondyqtan da balalar ony anda-sanda bir ret — Rojdestvo nemese úsh Qudaıdyń qurmetine arnalǵan mereke kúnderi úıge óte-móte mańyzdy, syıly qonaqtar kelgen kezde ǵana kóre alatyn. Sonyń ózinde balalardyń ol zatqa qol tıgizýine ruqsat etilmeıtin, qatań tyıym salynatyn. Óıtkeni ol zatty óte joǵary baǵalaıtyn, maqtanysh etetin. Ol zat Ýtıredsmırıdegi starostanyń áıeli balanyń sheshesine tartý etip syılaǵan úlken tabaq bolatyn. Oǵan kóp bálish syıyp ketetin... Ol bular úshin úlken, dúnıe júzinde teńdesi joq ádemi tabaq sanalatyn. Onyń betinde sheshek ata gúldengen butalardyń arǵy tasasynan jartylaı kórinip turǵan ǵajaıyp úıdiń sýreti bar. Úıge qaraı sozylyp taqtaıdaı tegis jol jatyr. Onyń eki jaq jıegin kókpeńbek jasyl jelekti butalar kómkergen. Al sol joldyń ústinde kók kóılek, aq qalpaq kıip, qolyna gúl shoqtaryn ustaǵan, jan dúnıesin kún sáýlesi jarqyrata túskendeı qyz kim? Bala ol qyzdyń kim ekenin jaqsy biletin, biraq ony eshkimge aıtpaıtyn. Ol, árıne, Odýr, strarostanyń qyzy. Ol qyz ótken kúzde ońtústikke ketip, kóktemde jyl qusy sıaqty qaıtyp oralǵan bolatyn. Álgi sheshek ata gúldengen butalardyń arǵy tasasyndaǵy úı — Odýrdyń úıi. Ol munda emes, sonaý alystaǵy kóp elderdiń birinde. Kim biledi, áıteýir bir kezde Nonnı de ájesiniń tóseginde jatyp uıqy soǵatyn qazirgi kishkentaı bala qalpynda qala bermeıtin shyǵar-aý...

Ol ájesiniń kereýetiniń bir shetinde edáýir ýaqyt boıy otyrady da óz aıaq kıimine arnap ultaraq toqıdy. Biraq kóp uzamaı, shydamy taýsylyp, ornynan turyp ketedi.

— Qalaı deseń de men eshqashan ólmeıtin, áıteýir bir nárseni bilemin! — Ol toqyp otyrǵan isin qasyna qoıa saldy da, ájesiniń betine qadala qarady.

— Ol ne nárse boldy eken?

— Eshqashan ólmeıdi, — dedi ol taǵy da.

— Aıta qoıshy, jarqynym. Onyń ne bolǵany sonda?

— Qaıtseń de aıtpaımyn!

Bala qolyndaǵy jipti sol qolynyń suq saýsaǵyna eki ret orady da tuzaq jasap qoıdy. Qazir ol óziniń taǵy bir qupıa syryn aqtaryp salýy múmkin. Biraq ómirden de, ólimnen de joǵary turatyn bir zat bar. Ol túngi erkindikten de, kúndizgi erkindikten de joǵary. Ony eshkim de eshqashan bile almaıdy. Ol ólmeıtin zat — qymbat baǵaly tabaqtyń qupıasy. Adamnyń janyn jegideı jeıtin eń úlken ókinish — ózgeler uıyqtap jatqan erte kezdegi qulqyn sáride oıanyp ketý. Sol oıanǵan sátte adam tústegi kórgenderi óńindegi ómir shyndyǵynan qanshalyqty jaqsy ekenin aıqyn ańǵara alady. Balanyń túsine jıi-jıi kiretin nárse — baǵasy elý eırır, bir krona, tipti eki krona turatyn aqshalar. Biraq olar kózin uıqydan ashqan boıda ǵaıyp bolyp ketedi. Ol kezde túsinde úlken qasyqpen semiz et týralǵan maıly sorpa iship júredi. Ettiń semizdigi sonsha, onyń maıy saýsaqtarynan sorǵalap aǵyp turady. Ol qushaq jetpes úlken tabaqtan Rojdestvo meıramy qurmetine pisirilgen bálishtiń qalyń kespeltegin de jeıdi, — onyń qalyńdyǵy sonsha, tipti ishinen adamnyń kózine barabar úlken júzim shyǵa keledi. Uıqy kezindegi tús adamdy, mine, osyndaı baqytty sátterge bóleıdi! Biraq baıǵus bala kózin jumyp, qansha tyrysyp baqqanymen álgi túsin, onda kórgen álgi tamasha zattardy nemese aqshalardy, ákesi hýtor úshin boryshyn óterde starostaǵa bergen teńgeden aınymaıtyn kúmis aqshalardy qaıta kóre almaı bosqa áýre bolady. Al eger túsinde kórgen sol aqshalardy qolyna túsire qalsa, bul bala ózine baıaǵydan armandap júrgen meıizdi de, pecheneni de, báki men jipti de satyp alǵan bolar edi.

Ol uıqydan oıanǵan kezde ishegi shurqyrap ash jatqanyn jıi-jıi sezetin. Ondaıda beıne bir maıly súıek kemirýdi ańsaǵan ıt sıaqty bolyp álgi túsinde kórgenderin armandaıtyn. Biraq oǵan budan bylaı erte turyp alyp, bireýdi oıatyp, nan suraýǵa qatań tyıym salyp qoıǵan bolatyn. Ondaıda ákesi: "Aıaq-qolyńdy baılap, pastor Gýdmýndýrdyń qoılaryna qosaqtap qoıamyn!" dep qorqytatyn. Al, ol qoılardyń bireýi keıde kez-kelgen qoımen túni boıy súzisip shyǵatyn. Oıyńa túsip ketse, tóbe shashyń tik turady! Sondyqtan da Nonnı "pastor Gýdmýndýrdan ózge eshkimnen de tap bulaı qoryqpaıtyn. Adam kórse, qutyrynyp ketetin álgi qoshqar keı-keıde Nonnıdi túsinde qýalap ta júretin. Ondaıda baıǵus bala álgi qubyjyq qoshqardan ólerdeı shoshyp, qashyp qutylmaq bolyp, bir túsinen ekinshi túsine aýysqansha úreılene asyǵatyn. bul qoshqardy ákesi qansha jaqsy kórip, maqtanysh tutsa da, ol balasy Nonnıge semiz et týralǵan maıly sorpa men rojdestvo bálishi sıaqty tamasha taǵamdar qanshalyqty tabıǵattan tys, aýyly alys nárseler sıaqty tátti eles berse, tap sonshalyqty buryn-sońdy bolyp kórmegen qubyjyq kúsh sıaqty kórinetin. Soǵan qaraǵanda, adam ózine tóngen qaterden túsinde de qashyp qutyla almaıdy eken-aý ózi.

Nonnı ishegi shurqyrap qarny ashyp jatqanyn umytý úshin shkaptarda turǵan qumyralar men tabaqtardyń ádettegi áńgime-dúkenine qulaq tigýge kiristi. Sonda olar ne dep bósedi? Jas balanyń úlkender aıtatyn áńgimeniń arqaýyna túgel ilesip otyrýy ońaı emes. Óıtkeni olar shirkeý qaýymyndaǵy alýan túrli istiń janyna toqtalady, árqaısysy ár túrli pikir aıtyp, daýlasady, óz aıtqandaryn maquldatqysy keledi. Qaýymnyń qamqorlyǵynda bolýy tıis kedeılerdiń, bylaısha aıtqanda, jurttyń bárine birdeı masyl bolǵan kári qaqpastardyń Qudaı súımes qylyqtaryn aıtyp shaǵynady. Qyzdar men jas kelinshekterdiń ádep saqtaýdan qalyp, buzylyp bara jatqanyn, jastardyń qalaǵa qaraı aǵylýyn, zamannyń barǵan saıyn qıyndaı túsýde ekenin aıtyp kúıinedi. Azyq-túlik baǵasynyń sharyqtap ásip bara jatqany, qoılardy ishek qurttyń jańadan shyqqan bir túri qınaı túskeni taǵy bar. Qara shómishtiń pikiri boıynsha, eger án men sazǵa kóbirek kóńil bólingen bolsa, onda barlyq jaǵdaı ózgerip, jaqsaryp shyǵa keler edi. Kástroldiń, tabalardyń, shómishter men qasyqtardyń osy bir aıtatyndary úlkenderdiń óńindegi áńgimelerine sonshalyqty uqsas, tipti birdeı ekendigi tań qaldyrady. Balany ásirese tań qaldyratyny — olardyń aqyl-oılarynyń, is-tájirıbeleriniń, bilimderiniń kúshtiligi, sózderiniń áserliligi ǵana emes, sonymen qatar qalalar men selolardyń, jer-sý attarynyń jıi-jıi dálme-dál qaıtalanyp otyratyny, qaıdaǵy bir qıyrdaǵy alys hýtorlarda ótken úılený toılary týraly kózben kórgendeı baıandaıtyny, nebir óleńderdiń sýyryp salyp shyǵarylatyndyǵy, qyzyl keńirdek aıtys-tartystardyń qalaı shıelenise túsetini. qaladan dalaǵa jetken ósek-aıańnyń qalaı qaýlap bara jatqany týraly áńgimeleri. Olardyń arasynda ne bolsa sodan shyǵatyn urys-tóbelester de bolmaı qalmaıdy. Mysaly, buǵan áldebireýdiń búgin shirkeýdegi qońyraýdyń daýsy jóndi shyqpady nemese Fordtaǵy kópesten góri Vıkadaǵy kópespen istes bolǵan jaqsy degen sózderi jetkilikti sebepke aınalady. Endi birde áldekimderdiń nekesiz týǵan shata balalary týraly, tipti eldiń ulttyq táýelsizdigine senýge eshqandaı negiz joq ekendigi jóninde sóz bolady. Ol ol ma, keıbireýlerdiń pikirinshe, qara qumyra jylqynyń tezegin toltyra salyp qoıýǵa ǵana jaraıtyn ydys kórinedi-mis. Al endi bireý óleńdi tek bylaı jazý kerek dep ózeýreıdi:

Iısýs, óziń kómektes,
Qudaıym, óziń saqtaı gór.
Aıaǵyńa bas urǵan
Men qulyńmyn — jaqtaı ber!
Ekinshi bireýlerge mynadaı óleń unaıtyn kórinedi:
Sıra rımsa pomsa prams
Pıına lımsa fııra
Kııra sımsa ramsa rams
Rııra dımsa nııra.
Qudaıym-aý, tańnyń atatyn túri bar ma ózi?

Nonnı qarańǵyda jasyrynyp turǵan sıqyrly zulym kúshtiń ıesi kórip qalmasyn degendeı, basyn aqyryn ǵana kóterdi.

Tań atýǵa jaqyndaǵan saıyn jaryq kóbeıe tústi, as úıdegi ony-muny ydys-aıaqtardyń da áńgime qory taýsylaıyn dedi. Óıtkeni ol bir túnge ǵana jeterlikteı bolatyn. Olardyń úni báseńsigen saıyn bala endi basqa daýystarǵa qulaq túre bastady. Tómennen qoılardyń qozǵalyp, mańyraǵany estiledi. Olardyń keıbireýleri artqy eki aıaǵyna turyp alyp, aldyńǵy eki aıaǵymen aqyrǵa asyla bastapty, múıizderin arbań-arbań etkizip, birin-biri ıtermeleıdi. Olardyń osy áreketterin sezgen saıyn balanyń tań atatyn boldy-aý aqyry degen senimge toly úmiti kúsheıe tústi.

Biraq ondaı tańǵy belgi berýdiń eń zory ákesiniń qoryly edi.

Mana, bala uıqysynan oıanǵan kezde, bul qoryldyń daýsy uzaq-uzaq bólinip, tym tereńnen shyǵyp jatqandaı estilip edi. Ony tańǵy qoryl emes, túngi qoryl dese de bolatyn. Ol qoryldyń qazir biz ómir súrip, áreket etip júrgen ortaǵa tipti de qatysy joq. Onyń oz aldyna bólek basqa bir bóten álemge — áldebir shetsiz-sheksiz keńistikke, ólsheýsiz mol ýaqytqa sapar shegip bara jatqan adam tań qalarlyq tirshilik ıeleriniń dúbiri sıaqty estiledi. Iá, sol sapardaǵy sarbazdar mingen arǵymaq tulparlar tuıaǵynyń dúbiri. Ol tulparlar bizdiń kúndelikti kórip júrgen attarymyzdan múlde ózgeshe sıaqty.

Tań jaqyndaǵan saıyn ákesiniń qoryly báseńdeıin dedi, keýdesinen shyǵyp, anyq estilip jatqan dybys uıań tartyp basylýǵa bet aldy, birte-birte alqymynan, odan soń aýzy men murnynan estildi. Aqyr aıaǵynda eki erniniń arasynan shıqyldap shyqty, yrs-yrs etip demin qınala alyp jatty. Soǵan qaraǵanda, jetemiz degen nysana jaqyn qalǵan bolýy kerek, arǵymaq tulparlar shetsiz-sheksiz keńistiktegi qulaq tundyratyn shýdyń ara-arasymen aman-esen jetkenine qýanyp, tuıaqtarymen jer tarpıtyn kórinedi. Mine, endi týǵan ólke de keń qushaǵyn jaıyp qarsy alǵandaı boldy.

Ózgelerdiń tynys alýy tipti basqasha edi. Olardyń úninde ákesiniń qorylyna ton erekshe kúshti ekpin joq. Arǵymaq attardyń shabytty shabys dúbiri de baıqalmaıdy. Mysaly, qart ájesiniń tynys alýyna qarańyz. Baıqap otyrsańyz, bul balanyń qatarynda qandaı da bir tirshilik ıesi jatyr eken deýdiń ózi qıyn emes pe? Tynys alýy tym baıaý ári álsiz, anda-sanda bir ret zorǵa degende qımyldaıdy. Mundaıda kempir baıǵustyń tynys alýy birjola toqtap qalǵan joq pa eken dep te oılaýǵa bolady. Biraq bala onyń ústine eńkeıe túsip, tynysyn muqıat tyńdaǵanda áldebir lep shyǵyp jatqany, tirshilik belgisiniń bar ekeni baıqalady. Kempir birneshe saǵat jany joq adamdaı qımylsyz jatqan edi, endi onyń boıynan beıne bir uzaq ýaqyt boıy turyp qalǵan shalshyqtyń astynan ilýde bir kóteriletin kishkentaı kópirshikter tárizdi belgiler biline bastady. Ol belgiler kempirdiń áldebir nárselerdi aıtpaq bolǵan mińgirinen, ashýly úninen, bolymsyz ǵana byldyrynan, estiler-estilmes sybyrynan o dúnıeniń habary sıaqty qaıdaǵy bir qorqynyshty duǵalardyń úzilip-úzilip estilgen túsiniksiz sózderinen baıqalady. Óıtkeni bul kempirdiń de ózge barlyq adamdardaǵy sıaqty basqa eshkimge belgisiz óz dúnıesi bar bolatyn. Ol tylsym dúnıe marqum ákesiniń ómir boıy jaqtyrmaı, jek kórip ótken duǵalar men áýender, ishekshe sozylatyn uzaq óleńder dúnıesi edi. Ol tylsym dúnıe ári qatygez, ári meıirimdi Qudaıdyń, bárine de shydaı bilgen jany siri tózimdi ákesiniń, tozaqtyń adam tózgisiz aýyr azaptaryn aıtyp, aldyn ala qorqytatyn dinı qyzmetkerlerdiń dúnıesi bolatyn. Kempir baıǵus bul týraly tis jaryp eshqashan eshkimge aıta qoımaıtyn. Al áldeqalaı suraı qalsań, oǵan túsinýi múlde qıyn qaıdaǵy bir duǵalar oqý arqyly jaýap qaıtaratyn. Ájesi sonshalyqty kóp duǵa oqı alatynyna, dúnıedegi máńgilik ómirdiń raqaty týraly óte-móte mol biletinine qaramaı, óziniń berik ustanym senimin ózge eshkimge tyqpalamaıtyn. Ras, ol Nonnıge uıqyǵa jatar aldynda duǵa oqýdy úıretetin. Óıtkeni duǵa ataýly onyń oz dúnıesiniń tili bolatyn. Biraq Nonnı úshin ákesiniń qorylyn estigende eles beretin dúnıe ómir shyndyǵynan qanshalyqty shalǵaı jatsa, ol duǵalar da sonshalyqty qısynsyz bir nárseler sıaqty kórinetin. Ájesiniń oqıtyn duǵalary men oryndaıtyn áýenderinen, aıtatyn sózderinen eriksiz úzip-shalyp zorǵa eles beretin múlde ózge jat dúnıe balanyń boıynda qorqynysh sezimin týdyratyn. Ol qorqynysh shalshyqty batpaqtyń ári laı, ári uly sýy, ol sýdaǵy baldyr men áldebir súıkimsiz túkti ósimdik, jybyr-jybyr júzip júrgen jándikter týǵyzatyn úreıden kúshti bolmasa, tipti de kem emes edi.

Áke-sheshesiniń tósegine qarama-qarsy turǵan kereýette jasy úlken eresek úsh bala -Helgı men Gvendýr kereýettiń bas jaǵynda, al Aýsta — aıaq jaǵynda jatatyn. Helgıdiń uıyqtap jatqandaǵy tynys alýy, Aýstanyń óksip jylaǵan úni men tisin shyqyrlatqany -uıqynyń bul tili qaı dúnıege ton boldy eken?

Sózsiz ári maǵynasyz tilde aqylǵa qonbaıtyn paryqsyz ashý-yzadan ózge eshteńe de joq. Al, kózinen jas, óńmeninen óksik shyqpaı qur jylaý — tánińe biz suǵyp alǵandaı qatty aýyrtady. Munyń ezi áldebir qorqynyshty sumdyq habar qyzdyń tula boıyn tesip etip, bir dúnıeden ekinshi dúnıege aýysyp jatqandaı. Ol dúnıelerdiń birde-bireýi, ol daýystardyń eshqaısysy búgingi kúnniń zańdaryna nemese ádettegi jan dúnıemizdiń sezimderine tipti de baǵynbaıdy.

Osy bir qysqy tańda, úıde beıne bir eshkim joq sıaqty, jurttyń bári de tym alysta, ózdi-ózi uıqy qushaǵynda jatqan kezde, munyń sheshesi qaıda boldy eken? Jazǵy mekendegi shaǵyn bólmeni bóten dúnıeniń kóleńkesi tumshalap alǵan, onda neshe túrli ǵajaıyp oqıǵalar bolyp jatqan kezde munyń sheshesi nege kórinbeıdi?

Ol da tátti uıqyda ma eken, álde kózi ashyq qalpynda kúızele qınalyp jatyr ma eken? Ákesiniń qoryly onyń aýyrsyna yńyrsyǵanyn jóndi esittirmeıtin de shyǵar? Aýrýyn umyttyratyn shıpaly qol túsinde de tabylmaǵany ma? Baıǵus bala bir ózi oıaý jatyr, kúndizgi jaryqty zaryǵa kútýmen boldy. Al ony aınala qorshaǵan tastaı sýyq ári jat dúnıe úshin balanyń bary-joǵy báribir sıaqty kórinedi. Mundaıda bala anasynyń ystyq qushaǵyn burynǵysynan da kúshtirek saǵyna túsedi.

Birde, shamasy, qysqy kúnniń jaryǵy áli biline de qoımaǵan tún ishinde bolýy kerek, bala tipti alysta, óziniń túsi áleminde júr edi. Qanshalyqty qysyp qınaıtyn bolsa da, tún jarymyndaǵy sonshalyqty tátti qalǵyp-múlgýdiń de óz raqaty bar. Osylaı uıqyly-oıaý jatqan kezinde muny belgisiz bireý shaqyryp turǵandaı boldy. Ol kim eken ózi? Alǵashqyda onyń daýsy alystan estilgendeı bolyp edi, biraq bul oǵan onsha mán bere qoıǵan joq edi. Endi birde álgi daýys bul kórmegen shet elderdiń birinen kelip turǵandaı kórindi. Biraq birte-birte jaqyndap kele jatqan sıaqty. Tipti yńyrsyǵan úni men aýyr kúrsinip, dem alǵanyna deıin estilgendeı boldy. Barǵan saıyn jaqyndap, kelip te qalǵandaı. Jańa ǵana poselkeni aralap júrgendeı edi, endi tipti bólmege kirip úlgergen be, qalaı? Sóıtse álgi dybys sheshesiniń jatqan kereýetinen kelýde eken. Nonnıdiń uıqysy shaıdaı ashylyp ketti. Ózi ájesiniń tóseginde jatyr eken. Bólmede kip-kishkentaı maı sham ólimsireı janyp túr. Ájesi beli búkshıip, munyń áke-sheshesiniń kereýeti janynda qybyr-qybyr etip, áldebir nárse jasap júr. Beıshara esh tynym tappaıdy. Ákesi kereýettiń jıeginde sheshesiniń qolynan ustap, súıemeldep otyr. Ekinshi kereýettegi balalar qus mamyqty jamylyp, jatyp qalypty. Biraq anda-sanda bastaryn shyǵaryp, qorqynyshqa toly kózderin badyraıta ashyp, ákesi otyrǵan kereýet jaqqa qarap qoıady. Olar biriniń betine biri qaraýdan qorqady, ótirik uıyqtaǵan bolady. Búgingi tún olardyń sheshesi qatty qınaldy. Yńqyly barǵan saıyn kúsheıe tústi, úni de aıanyshty estilýmen boldy. Beıshara jany qınalǵanda aıqaı sala shyńǵyryp jiberedi, jylap ta alady. Bul dúnıeniń qaıǵy-qasireti osyndaı-aq bolar. Bala ornynan atyp turyp, nege bulaı ekenin suramaq edi. Biraq batyly barmady, tósegine búk túsip jatyp qaldy. Ájesi pesh-plıtanyń janynda taǵy bir nárselermen áýre, shamasy, ot jaǵýdyń qamy bolar — bul onyń otpen júrgizetin bitispes kúresi. Kempir baıǵus birneshe urpaqty tárbıelep ósirý barysynda sý jylytý úshin ot jaǵamyn dep qansha azap kórdi deseńizshi! Arada az ýaqyt ótti. Bala taǵy da uıqyǵa ketti. Sybyr-sybyr daýystar jáne bir jaqtan estile bastady. Onyń ákesi tekpishek satyny syqyrlatyp tómen tústi. Qazir ol qaıda eken? Redsmırı shirkeýinde bolar, álde odan da alys bir jaqqa ketti me? Joq, ol úıde shyǵar. Biraq ol tómenge túsip-shyǵatyn tesiktiń qaqpaǵyn jaýyp, bir jaqqa ketip barady.

Ákesi esikti japqan boıda sheshesi eńirep qoıa berdi, burynǵysynan da qatty shaǵynyp jylady. Áldebir sýyq saýsaqtar pyshaqtaı ótkir súıir tyrnaqtaryn balanyń júregine suqqylap jatqandaı body. Dúnıedegi eń jaqsy kóretin adamyńnyń qaıǵy-qasiretten kóz ashpaı, qınala qor bolatyn sebebi ne eken osy?! Sony kórip-bile otyryp, oǵan eshqandaı kómek kórsetýge dármensiz bolǵannan aýyr ne bar?..

Balanyń sanasyna bir oı sap ete qaldy: sheshesiniń qor bolyp, qaıǵy-qasiret shegip jatqanyna tek ákesi ǵana kináli eken. Óıtkeni Bártýr ony qashanda jeke menshigi retinde ıemdenip, taǵdyryna qalaı bolsa solaı, qatal bılik jasap keledi emes pe? Endi kelip oǵan sonshalyqty qamqor bola qalǵany qalaı? Osynyń ózi ekijúzdilik emes pe? Tipti qolynan ustap súıemeldeı qalǵanyn qarashy. Buryn ol eshqashan bulaı etip kórgen emes. Onyń ústine, tún ishinde poselkege qashyp barady.

Súıgen júrek te osynsha turaqsyz, osynsha opasyz bolady eken-aý! Degenmen de adamǵa degen janashyrlyqty tek júrek arqyly ǵana sezýge bolady. Biraq uıqy — dushpan. Ol súıgen júrektiń qandaı asyl seziminen de kúshti. Sheshesiniń sonshalyqty qatty qınalyp jatqan kezinde anaý ólimsirep turǵan shamnyń jaryǵy da óship bara jatty, saqyrlap qaınaǵan sýdyń dybysy da alystap, álsireı bastady, tutanǵan otynnyń shyrt-shyrt janǵany da estilgen joq. Qart ájesiniń kúńkildegen sezderi de, sybyry da, mińgirlep oqyǵan duǵasy da qalǵyp-múlgip otyryp kórgen túsindegi oqıǵalarmen aralasyp ketti. Álgide ǵana júregine qadalyp qınalǵan ótkir pyshaqtaı úshkir tyrnaqtar da umyt boldy. Endi qaýip-qorqynyshtan da, jandy qınaǵan azaptan da ada, beıne bir aýlvalardyń ǵajaıyp ómirindeı tamasha tús kórý bastalyp ketkendeı edi. Mine, ol tún jarymyndaǵy asa qyzyqty tátti tústiń shyrmaýynda qaldy da onyń sanasy uıqynyń túpsiz tereńine sýsı tógilip, aqyryn batyp bara jatqan qum sıaqty buldyrap, bárin de umyta bastady.

Keshe munyń ákesi jas náresteniń máıitin poselkege jerleý úshin alyp ketken bolatyn.

Al sheshesi she? Onyń jany jaı taba aldy ma? Bir birinen aınymaıtyn, aldaǵy úmit sáýlesi sezilmeıtin qysqy kúnderdiń qıyndyǵyna ol da myna óz balalary sıaqty amalsyz kóndige aldy ma? Álde ol óziniń bárinen de úmit úzip, toryqqan qıyn-qystaý jaǵdaıyn jasyryp jatyr ma? Endi onyń eshqandaı keshirimdi jaqsylyq bola qoımaıtynyna, adam júregine janashyrlyq járdem kútýdiń keregi de joq ekenine shynymen-aq kózi jetkeni me? Balalardyń qorqynyshy birde kúsheıip, birde basylýmen boldy. Al olardyń sheshesiniń úzdiksiz sherli júregi shekken azapta shek joq edi.

Balaǵa adamdar tap búgingi tańdaǵydaı eshqashan uzaq uıyqtap kórmegen shyǵar degen oı keldi. Qoılar áldeqashan qımyldap, turyp ketipti, tipti bir-birimen súzisip jatqany da estiledi. Ákesi, qazirgi qorylyna qaraǵanda, endi kóp uzamaı oıanatyn bolýy kerek. Asqanadaǵy ony-muny ydys-aıaqtardyń bári de tańnyń atýyna taıaý qalǵanyn sezgendeı tym-tyrys. Seldiregen sup-suıyq kógildir jaryq sebeleı bastaǵan tereze qysqy kúnniń óte baıaý ashylyp kele jatqan kózi sıaqty. Mynalardyń bári de oıanyp ketermiz dep shynymen qorqyp jatqannan saý ma ózi? Bala aqyryn bolsa da qabyrǵany taqyldatyp urýǵa kiristi. Ákesiniń qanshama tyıym salyp, jazamen qorqytpaq bolǵan áreketterine qaramaı, ol bul ádetin qoıǵan emes. Ásirese tańnyń atýy tym uzaqqa sozylyp bara jatqanda osylaı jasaıdy. Budan eshnárse shyqpasa, shıqylǵa basatyn, áýeli tyshqannyń aqyryn shıqylyna, sodan soń birte-birte neǵurlym kúshti shıqylyna kóshetin. Qazir de solaı etti. Bul shıqyl beıne bir baıqaýsyzda ıttiń quıryǵyn basyp ketkende shoshyna qyńsylaǵanyndaı kúshti shyqty. Budan da nátıje shyqpaǵan soń endi ıt bolyp qatty qyńsylady. Endi ashyq turǵan esikten zúıd-vestiń ózi basa-kóktep kirip kele jatqandaı edi.

— Qane, qaǵynba endi! Osy jyndanǵanyń da jetedi!

Muny aıtqan ájesi edi. Biraq bala óz degenine jetken bolatyn. Kempir áldebir nárselerdi mińgirlep aıta bastady. Sodan soń ornynan kóterilip turmaq boldy. Aqyrynda entige yrsyldap tósekten áreń shyqty. Onyń kúndegi erligi osylaı bastalady. Ol qaýdyraǵan qalyń kezdemeden tigilgen keýdeshesi men beldemshesin kıdi. Sodan keıin sirińke izdeı bastady. Syǵyraıǵan shamnyń shala kóleńke jaryǵynda bala ony áli oramalyn tartpaǵan jalańbas kúıinde kórdi. Jel qaǵyp totyqqan, qatpar-qatpar qalyń ájim tilgilep tastaǵan beti-júzin, omyraıǵan aýzyn, ımıgen ıegin, tyrıǵan aryq moınyn, túse-túse suıylyp, sırep ketken surǵylt shashynyń jip-jińishke burymyn kórdi de úreıi usha qorqyp ketti — sıqyrly zulym kúshtiń ózi eken dep qaldy. Bala ájesi basyna jún oramalyn salǵan kezde baryp tań endi ǵana atty dep sanady.

Áne, ájesi oramalyn tartty. Onyń árbir baıaý qozǵalysy men jan-jaǵyna júgire alańdaǵan kózqarasy bala úshin jańa kúnniń joldaǵan quttyqtaýy, qaıta oralǵan shyndyqtyń bergen sálemi sıaqty edi. Osy bir tomaǵa-tuıyq jannyń jún oramaldyń arasynan kórinetin ábden tanymal beti-júzi, mińgirlep sóılegen sózi, murnyn pysyldata tartqany, kúńkildegen úni - bári-bári bala úshin tap sondyqtan da qymbat bolatyn. Kempir tómen qaraǵanda kóziniń qıyǵymen óz murnynyń ushyn kórgisi kelgen adam sıaqty edi. Ol ot jaqpaq bolyp kóp áýrelendi, yrs-yrs etip qınaldy. Endi kóp uzamaı ákesi oıanady, tyr-tyr qasynyp, qaqalyp-shashalyp júrip, qaqyrynyp-túkirinedi, bir shymshym nasybaı ıiskep bolyp shalbaryn izdeıdi. Kıine salyp, qoıǵa shóp salýǵa shyǵady.

Atqan tańnyń qaınaǵan qyzý eńbekke toly alǵashqy kezi, mine, osylaı bastalady. Munda kúnnen-kúnge ózgerissiz qaıtalanatyn bir-aq nárse bar, dep oılady bala. Ol ájesiniń pesh-plıtaǵa ot jaǵý úshin tamyzyq tutata almaı azapqa túsýi. Óıtkeni otyn qashan da ylǵal bolady. Al kempir baıǵus iri-iri ylǵal shymtezekti usaqtap, juqa qatparlarǵa aınaldyratyn, onyń neǵurlym qurǵaqtaryn tamyzyqqa taıaý qalaýǵa tyrysatyn. Biraq onyń ózinde de ot op-ońaı jana qoımaıtyn, baıaý syrt-syrt etip, úıdiń ishin kózdi ashytatyn qoıý ylǵal tútinge toltyratyn, tipti tanaýyń men qolqańdy qaýyp, tynysyńdy tarylta túsetin. Bala basyn mamyq kórpeniń astyna tyqty. Biraq tútin onyń ishin de keýledi. Qabyrǵadaǵy maı sham tómenge alynyp, onyń jaryǵy jaqynnan tústi. Kempirdiń úırenshikti mińgir-mińgir sóziniń taýsylatyn túri joq bolsa da sham jaryǵynyń jaqyndaýy — jaqsylyqtyń belgisi, kópten kútip, yntyǵa ańsap jatqan tańerteńgi kofeniń býy burqyrap, ıisi ańqyp kelip qalatynynyń belgisi. Untaqtalǵan kofeniń otta turǵan sháınektegi qaınap jatqan sýǵa salǵan kezdegi murny jaratyn hosh ıisi-aı deseńshi! Boıǵa qýat, oıǵa nár beretin kofeni raqattana ishetin kez de jaqyndady-aý, áıteýir!

Plıta-peshtegi ottyń qashan laýlap janatyn ýaqyty uzaǵan saıyn álgi qýanyshty sáttiń aýyly áli alysta qala beredi, kofege degen qushtarlyq ta kúsheıe túsedi. Mundaıda ýaqytty neǵurlym tezirek ótkizý úshin Nonnı úıdiń tóbesin jabýǵa salynǵan syrǵaýyldarǵa barynsha muqıat úńile qaraýǵa kirisetin ádetine kóshti. Ras, bala olardy tań ata bere kún saıyn kóredi, olardyń qaısysynyń qandaı ereksheligi bar ekenin túgel biledi. Solaı bola tursa da Ol kózin asha sala sol zertteýin jalǵastyra túsýden tanbaıdy. Ásirese áne bir eki syrǵaýyldyń butaqtaryn kórý úshin qaıta-kaıta úńildi. Eger bólmedegi tútin azaıyp, ot qyzyp jana bastasa, álgi butaqtardy egjeı-tegjeıli aıqynyraq kórýge bolar edi. bul bári de durys, sý qazir-aq qaınaıdy degendi bildiredi. Sonda bul eki butaqtyń qandaı qasıeti bolǵany? Olar aǵaıyndy eki jigit sıaqty. Bir-birine qatty uqsaıdy: ekeýiniń de qaq mańdaıynda jalǵyz-jalǵyzdan kózi bar, ekeýi de dóńgelek júzdi — balanyń sheshesinen aınymaıdy. Sonda olar munyń sheshesiniń aýzynan túsip qalǵandaı bolyp, qalaı uqsaǵan? Másele bylaı edi: ol ekeýi munyń sheshesiniń týǵan baýyrlary bolatyn. Olar ózderine tabysy mol jumys, janǵa jaıly jaqsy turmys izdep, bul bala ómirge kelmeı turǵanda-aq teńizdiń arǵy jaǵyna ketip qalǵan. Barǵan jerinde maqsattaryna jetken kórinedi — sodan beri tym-tyrys, esh habar-oshar joq.

* * *

— Meniń tan, qalatynym — nege ekenin qaıdam, osy balanyń kózine kórinbeıtin nárse joq, — dep oılady ishinen sheshesi bir kúni Nonnı oǵan tań ata bere kózine eles beretin kórinister týraly onymen kózbe-kóz áńgimelesip otyrǵanda. Olardyń sybyr-sybyr sóılesken bul áńgimesin ózge eshkim de bilmeýi tıis edi. Óıtkeni bular ár túrli án-jyrlar, ǵajaıyp alys ólkeler týraly sóz etip otyrǵan bolatyn.

— Eger adam qulaq estip, kóz kórmegen alys jaqqa ketip qalsa she? — dep surady balasy sheshesiniń kereýeti shetinde onyń qolynan erkeleı ustap otyryp. — Sonda ol ózi arman etken baqytyna jete alar ma edi?

— Jete alady, janym, jetedi árıne, — dedi sheshesi sharshaǵan únmen.

— Qandaı adam bolǵysy kelse, sondaı adam bola ala ma?

—   Bola alady, — deı saldy ol, selqos jaýap qatyp.

— Kóktem kele salysymen men hýtordyń qarsy betindegi taýdyń shyrqaý bıigine shyǵamyn da alystaǵy sol elderdi kórýge tyrysamyn.

Sheshesi bul joly úndegen joq.

— Mama, byltyr men bir kúni ańǵarda atqylap jatqan sarqyrama sý kórdim. Bir qyzyǵy — ol jeldiń soqqan kúshimen tómennen joǵary qaraı kóterilip, taýdan ary asyp aǵyp ketti.

— Janym-aý, men de seni túsimde kórip júrmin, — dedi sheshesi.

— Aıtshy, qalaı kórdiń, ne kórdiń?

— Túsimde aýlva áıel meni bıik jartasqa alyp ketipti. Endi qarasam, bir qumyra sút usynyp, "İsh osyny!" dep túr eken. Men simire iship saldym. Sonda ol bylaı dedi: "Seniń ulyń Nonnı dúnıe júzine belgili ánshi bolady. Sen ony jaqsy kór, árqashan meıirimdi bol!"

— Qalaı ánshi bola almaqpyn sonda? — dep surady balasy.

— Bilmeımin, — dedi sheshesi.

Bala sheshesiniń keýdesine betin basyp, qusharlanǵan meıirimmen, ıiskedi. Bul sátte oǵan sheshesiniń dúrsildep soqqan júrek jylýynan ózge eshnárse de kerek emes edi.

Bir kezde ol basyn kóterdi de:

— Mama, men nege búkil dúnıe júzine belgili ánshi bolýym kerek?

— Ol jaı ǵana tús qoı, — dedi sheshesi.

— Sonda myna men ushy-qyry joq ıen dalaǵa da arnap án salatyn bolamyn ba?

— Iá, janym. Solaı bolady.

— Shalshyqty balshyqqa she?

— Oǵan da.

— Tipti taýlarǵa da arnap án salamyn ba?

— Aýlva áıeldiń aıtýy solaı, — dedi sheshesi.

— Iaǵnı, meniń Redsmırı shirkeýine baryp, on úırenýim qajet eken ǵoı. Solaı ma, mama? — dep oılanyp qaldy balasy.

— Solaı bolatyn sıaqty, — dedi sheshesi.

Bala sheshesiniń keýdesine taǵy betin basty. Onyń aıtqan tamasha bolashaǵy týraly raqattana oıǵa shomdy. Ózin qanattandyra sharyqtatqan tátti qıaldyń qushaǵynan kópke deıin bosana almady.

— Mama, dedi ol aqyrynda, — sen maǵan dúnıe júzine arnap án aıtýdy úıretesiń be?

— Úıretemin, — dep aqyryn ǵana sybyr etti. Kóktem shyqsyn.

— Sóıtti de ol sharshaǵan qalpynda kózin qaıtadan jumdy.

Balanyń nazary tóbedegi syrǵaýyl butaqtardan shkap sóresindegi ony-muny ydys-aıaqtarǵa, qabyrǵada ilýli turǵan qara shómishke, edende turǵan qara qumyraǵa aýdy. Al olardyń bári de beıne bir eshteńe bola qoımaǵandaı-aq jaıbaraqat qarap túr eken Biraq ol beıne bir qulpyra ásem kıingen ádemi qyzdar sıaqty, sezimdi bılep ala jóneletin názik te kórkem keselerdi kórgende áldebir yntyqtyrǵan qushtarlyqqa boı aldyrdy, tipti olar týraly eshqashan tis jaryp eshnárse aıtpaımyn dep ózine ózi bergen sertin de umytyp ketti. Ol ózinshe ádep saqtaǵan bolyp, bir kózin jumǵanymen álgi kórkem qyz keselerden ekinshi kózin ala almady. Bala bylaı dep oılap jatty: bir qaraǵannan shoshyp keterlikteı kórmeńder, men de ońaı emespin. Sondaǵy onyń oıyna alǵandary óziniń dúnıe júzine arnap on salatyn ánderi, qysqy kesh erteńgi tańǵa deıin qanshalyqty uzaq bolsa, sonshalyqty alys, áli ózi kórip ilmegen ǵajaıyp elder bolatyn.

* * *

Aqyrynda sháınektiń ádette ysyldaǵan tanys daýysy estildi. Bul — ondaǵy sýdyń burq-sarq qaınaýyna óte az qalǵanynyń belgisi. Mundaı kezde balanyń qarny ashqany qatty seziledi — ol atyp turyp, jıýly turǵan shóptiń, tipti shymtezektiń nemese jaı tezektiń ústine eskirip ketýge ázir sıaqty. Sóıtip jatyp, onyń ózine beriletin bir úzim nan týraly oılanyp, zaryǵa úmittenetinin qaıtersiń! Munysyna tań qalýǵa bolmaıdy. Bir japyraq ol nannyń úzimi qandaı bolady? Ájesi ony bútin nannan kesip bere me álde jarty nannan úzip bere me? Ol nan arǵy jaǵynan kún kórinetindeı jup-juqa bolyp júrmeı me? Oǵan ne jaǵyp jeýge bolady? Ájesi nannyń ústine balyqtyń maıy tamshylaǵan semiz kesegin salyp berer deımisiń! Bermeıdi! Olaı etse, nannyń qatty qabyǵy tap keshegi sıaqty jibimeı de qalady-aý. Ol aýzynan dámi ketpeıtin ondaı dámdi maıly taǵamdy eshqashan toıa jep kórgen emes. Ádilin aıtý kerek, ájesi baıǵus onsha sarańdyq jasamaıdy -keı-keıde oń qolynyń bas barmaǵyn balyqtyń tońazyǵan maıyna molynan batyryp alyp, qara nanǵa jaǵyp bere salady. Onyń esesine, qantqa kelgende óte únemshil — shaqpaq qanttyń bir shetinen ushyp túsken jup-juqa súıir synyǵyn ǵana beredi. Birde Nonnıge qanttyń eń kishkentaı synyǵy tıgeni bar... Bala, mine, osynyń bárin áldebir úreımen qaýiptene eske salyp jatty.

Bólme ishin kofeniń hosh ıisi jaılady. bul búgingi tańnyń eń saltanatty sáti edi. Osy hosh ıisti simire jutqan kezde kórgen qıynshylyq ataýlynyń bári de umyt bolyp, bolashaqqa degen úmit oty laýlaı túsedi. Bálkim, bul shynynda da alys ólkelerge, bir qıandaǵy ǵajaıyp elderge ketip qalatyn shyǵar? Adam aıtsa nanǵysyz derlik bir sátti kún, kóktem de shyǵar, qustar án salyp, taý betkeılerinde sarǵaldaq gúlder de boı kórseter. Bálkim, oǵan deıin mamasy da aýrýynan aıyǵyp, qulan taza jazylyp keter. Byltyrǵy jáne onyń aldyndaǵy jyldardaǵydaı kún de uzara túser.

Sháınektegi qaınaǵan sýdyń kofe ázirlenetin ydysqa quıylǵan sarylymen qatar ájesiniń búgingi eń birinshi sózi — shyrt uıqyda jatqan Aýstany oıatý úshin jalynyshty duǵa oqyǵandaı bolyp estiletin kirispe sózi qulaqtyń qurt etin jeı jazdaıdy. Ondaı duǵa qudaıdyń qutty kúni tań ata salysymen qaıtalanady. Aýstaǵa ol duǵa árqashan jańa sıaqty bolǵanymen Nonnı onyń or sózine deıin ómir boıy umytpaıtyndaı etip áldeqashan jattap alǵan.

— Qane endi, uıalmaısyń ba? Bul degeniń masqara ǵoı! Boı jetip qalǵan qyz deıdi-aý seni de. Endi ne desem bolady, aıtatyn sózim de qalmady! Osylardyń oıynda ne bar eken ózi?

Mundaı bolmashy ǵana jazǵyra urysqannan oıanyp jatqan eshkim joq. Olaı dep kútýdiń ózi de qıyn emes pe? Bylaıǵy jurt myna kempir qaıdaǵy bir eski psalomdy jańa duǵamen aralastyra oqyp júrgen shyǵar dep oılaıdy.

Aýsta, árıne, oıana qoıǵan joq, kereýettiń bir shetine basyn berip, aýzyn jartylaı ashqan boıy shalqalap uıyqtap jatyr. Bir qolyn qulaǵynyń astyna tósepti, ekinshi qoly qus mamyqtyń syrtynda alaqan jaıa jartylaı ashyq qalypty. Túsinde beıne bir áldekim onyń qolyna baqyt ustata qoıatyndaı. Kóıleginiń jaǵasyna taıaý salynǵan jamaý kórinip jatyr. Kempir baıǵus óli de jalynyshty duǵa oqyp júrgendeı mińgir-mińgir etedi.

— Bulardyń basynda bir shaınam mı bolsaıshy, túge. Qudaı biledi — túk joq! Qalaı adam bolar eken? — Kempir Aýsta týraly aıtqanda árqashan kópshe túrde sóıleıtin. Qazir de solaı: — Bulardyń deni bútin kóılegi de joq tipti!.. — Endi ol daýsyn qattyraq shyǵarǵan boldy: — Soýla, tur endi! İs toqýǵa kirisetin ýaqytyń boldy, qyzym-aý. Qazir erteńgi as ishesińder. Arǵy jaǵynda kóp uzamaı túski as ta ázir bolady.

Balalar ájesiniń ýaqyt týraly túsinigine tań qalýmen jatyr.

Qaınaǵan sý kofe ázirleıtin ydysqa sonshalyqty ádemi ári estiler-estilmes dybyspen quıylyp, býy burqyraǵan qalpynda muryndy jarardaı hosh ıis ańqytty. Aýsta báz baıaǵysynsha áli uıyqtap jatyr, al ájesi ony oıata almaı álek.

— Myna qalpyńmen qalaı adam bolasyńdar? Ózderińe ózderiń sirá sharasyz masyl bolýmen ótesińder ǵoı ómirden.

Aýsta Soýllılá sonda da oıanǵan joq.

— Sen, nemene, men saǵan kofeni baıdyń báıbishesine aparǵandaı etip, tósekte jatqan jerińe ákelip beredi dep shynymen-aq oılaısyń ba? Sen áli on úshtesiń ǵoı. Ras, on tórt jasqa tolatyn keziń jaqyn qaldy. Shirkeýge baryp, shoqynasyń, din jolyna túsesiń. Oǵan deıin saǵan ákeńnen talaı taıaq jegizip úlgertemin áli.

Ájesiniń tańerteńgi kezekti ósıet-ýaǵyzy Soýlaǵa bul joly da múlde áser etpedi. Qarttyqtan qaljyrap, ábden tıtyqtaǵan Halbera kereýetke taıanyp kelip, uıqydaǵy Aýstany álsiz qoldarymen shamasy kelgeninshe silkileı bastady. Qyz tek sonda ǵana syǵyraıtyp kózin ashty. Sonyń ózinde zorǵa ashty. Úreıli kózin jypylyqtatyp, jan-jaǵyna abyrjı alaqtady. Bir kezde esin jıyp, beti-júzin eki alaqanymen jaba túsip, murnyn pysyldatty.

Aýsta qara shashty, aqquba kelgen, sopaq júzdi, ıegi shyǵyńqy jas qyz bolatyn, bir kózi sál-sál qylılanyp turady, qastary men kirpikteri qap-qara, al kóziniń ózi bolat tústes sup-sur. Ol osy hýtordaǵy beti-júzi qulpyra jaınap turǵan ádemi de aıqyn kelbeti bar birden-bir jan edi. Sondyqtan da Nonnı óziniń ápkesine tańdana qarap, bul ózi bárimizden ózgeshe qalaı paıda bolǵan dep oılanyp qalatyn. Búgin onyń júzi óte solǵyn. Onyń eresek jandardyń bet álpetine uqsas sopaq júzinde talaı qıynshylyqty basynan keshirgen deýge bolarlyq áldebir qynjylysty qam-qarekettiń taby bar. Nonnıdiń esi kirgeli beri Aýstany ózimniń ápkem dep biledi. Qyzdyń eki ıyǵy men keýdesiniń keskini áli jartylaı ǵana ashylǵan gúldiń beınesine uqsaı qoımaıtyn. Ol ne áldeqashan ashylyp bitken, ne gúl ashatyn túıini bolmaǵan sıaqty bolyp kórinedi. Jasyna qaraı kemeline kele boı jetken qyzdyń jup-jumsaq dóńgelene tompıǵan pishini baıqalmaıdy. Ras, dál qazir Aýstany áli jap-jas qyz dep te, kemeline kele boı jetken dep te aıtýǵa kelmeıtin edi.

— Mine, men seniń kofeńdi munda qoıdym, Soýllılá, — dedi ájesi qolyndaǵy kofe quıylǵan keseni bólmeniń alysyraq shetki buryshyna aparyp qoıyp jatyp. — Men saǵan kofeni jaqyn baryp qolyńa ustatady dep eshqashan da úmittenbe.

Qyz áli shashyn tarap, kerile esinep, ústi-ústine tamsanyp otyryp aldy. Ol jastyqtyń astynda jatqan beldemshesin sýyryp aldy da jyly mamyq kórpeni jamylyp otyrǵan kúıinde kıdi. Kórpeniń astynan shyǵarǵan up-uzyn jalańash aıaqtaryna kımek bolyp, jýan jipten toqylǵan qalyń shulyqtaryn aldy, eshkimnen uıalyp, qysylyp-qymtyrylmaı-aq bir aıaǵyn ekinshi aıaǵynyń ústine aıqastyra salyp otyrdy. Nonnı onyń áli tolysyp jetilmegen dene bitimine kóz júgirte qarap shyqty. Ol jasy úlken ápkesi bolsa da bul dene bitimi jaǵynan óziniń aǵalarymen salystyra qaraǵanda áldeqaıda tómen deńgeıde ekenine kámil kóz jetkizdi.

Biraq balanyń budan artyq oıǵa berile túsýine ýaqyty qalmady — ájesi kofe ákep berdi de endi munyń aǵalaryn oıatýǵa kiristi.

Nonnı ózine tıesili sybaǵasy nannyń qaı shetinen qalaı kesilgenin, balyq maıy qanshalyqty mólsherde jaǵylǵanyn, onyń syrtqy qatty qabyrshaqqa da jeter-jetpesin, buǵan qanttyń qandaı shaqpaǵy — úlkeni me, álde kishisi me — qaısysy tıgenin óz kózimen endi ǵana kóre aldy. Terezeden birte-birte baıaý shashyrap jaryq túse bastady. Qysqy tań qalyń qabaǵyn taǵy da kótere ashty.

Kún osylaı bastaldy.

JIYRMA ALTYNSHY TARAÝ

KÚNDİZ

Bul otbasynda tamaqty ádette únsiz, biraq saltanatty jaǵdaıda otyryp ishedi. Bylaısha qaraǵanda bir túrli qupıa dastarqan ba dep te qalasyń. Árkim tizesiniń ústindegi tarelkaǵa úńile túsip, balyqty súıeginen sonshalyqty muqıat nazar aýdaryp tazalaýmen bolady. Saǵat jóndeýshi sheberdiń jumysyn kózge elestetedi. Al botqa jegende tostaǵandy ıeginiń astynan alystatpaıdy. Ákesi úlken tostaǵandaǵy botqany kózdi ashyp-jumǵansha tez jep bitedi! Kempir baıǵus tamaqty peshtiń janynda jurttyń bárine teris qarap otyryp ishedi. Tańerteńgi asqa ár kúni sulydan pisirilgen ystyq botqa, qan aralas ósip, bir úzim nan, keshegiden qalǵan tuzdy balyq, bir túıir qant salynǵan ystyq kofe beriledi. Sonyń ishinde bárinen táttisi qant. Sheshesi tamaqty beıne bir qonaqtaǵan qus sıaqtanyp, kereýettiń shetine jartylaı jaıǵasyp otyryp jeıdi, áne ol áltıng múshesi jibergen seksen shyny ydystyń bireýin aldy da dári ishýge kiristi. Onyń beti bozaryp, solǵyn tartqan, badyraıǵan kózderi tynymsyz oınaqshyp jylt-jylt etedi. Aýzy oıylyp ketken sıaqty, tamaqty qınala shaınaıdy. Ákesiniń tostaǵan tola botqany sonshalyqty tez taýysyp qoıǵanyna, al sheshesiniń endi-endi ǵana balyqqa qolyn tıgizip, ony jerkene jutyp otyrǵanyna bala keı-keıde birtúrli yńǵaısyzdanyp qalady. Balalar tamaq iship bolǵannan keıin bir shaınam dámdi et pen qara bıdaı nanynyń qalyń bir tilimin súısine jeýdi árqashan armandaýmen keledi.

Bártýr tańerteńgi asyn iship bola salysymen tósektiń bir shetine qısaıa ketti. Bul — onyń bala kezden qalyp qoıǵan daǵdysy. Qatty qoryldap, birneshe mınót kóz ilindirip alǵannan keıin ol basyna aıaq astynan qaterli qaýip tóngen adamsha ornynan jalma-jan ushyp turyp, qoı qoraǵa qaraı asyǵa umtylatyn. Bártýr ol qora men bastyrmany úıge japsarlas salyp alǵan bolatyn. Al jas qozylar men toqtylar turǵan bólmege jalǵas qashaǵa qamalatyn. Eresek balalar shóp salynatyn aqyrlardy tazartady, maldyń astyn kúreıdi, ózennen muz oıady, úı mańyndaǵy qaıta-qaıta qar basyp qala beretin joldy arshıdy. Qoılar kúrtik qardyń ústine on segiz tekpishekti jińishke qýys jol arqyly kóteriledi. Adamdar da solaı joǵary shyǵady. Terezeniń tusyndaǵy qardyń arasynan da op tárizdes qýys qazylǵan. Ol arqyly kúnniń jaryǵy úıdiń ishine jetedi.

Hýtordaǵy naǵyz kúndizgi úırenshikti tirshilik Bártýr men eresek balalar qoı qoraǵa shyqqannan keıin bastalady jáne taýsylmastaı uzaqqa sozylady. Keshtiń aýyly óte alys, tipti búgin kesh túspeıtin sıaqty kórinedi. Úıdiń ishine jarytymsyz jaryq tústi — óıtkeni terezeniń kózderi tym kishkentaı, al syrttaǵy kúrtik qar terezeden áldeqaıda bıik. Kúndiz eki kereýettiń tósegi jınaýly turady, al úshinshisinde sheshesi qımylsyz jatady da qoıady. Keıde ol tóseginde óte baıaý qımyldap, aýyrsyna aýdarylyp jatady. Ondaıda estiler-estilmes jartylaı yńyrsıdy. Óıtkeni beısharanyń jata-jata jambasy tesilýge aınalǵan. Buryn ol ár bosanǵan saıyn ár qysta úsh aı boıy tósek tartyp jatýǵa májbúr etetin keselge dýshar bolatyn. Al byltyr bosanǵannan keıin ózi qatarynan tórt aı jatyp qaldy. Nárestesi shetinedi.

Aýsta tereze aldyndaǵy kereýettiń ústinde ózine keýdeshe toqyp otyr. Onyń aıaǵy edenge jete qoımaıdy. Onyń esesine, oqtyn-oqtyn qabyrǵaǵa súıenip, qalǵyp-múlgigen boıda kóz shyrymyn alyp úlgeredi.

Ájesi urshyǵyn alyp, jip ıire bastaıdy. Úı ishinde uzaq kúnge sozylatyn zyryldaǵan yzyń estiledi. Shyr aınalǵan urshyq ýaqyt dońǵalaǵy sıaqty. Ol bizdi ózimen birge sonaý bir alysqa, árkimniń ózi jetip jyǵylatyn jerine alyp bara jatqandaı.

Endi Nonnıdiń biraz ǵana oınaýyna bolady. Ol maldy óriske aıdap salýǵa kiristi: ıaǵnı ár kereýettiń ústine asyqtaryn bir-birlep qoıa bastady. Bul — onyń óriske shyqqan maldary. Ol qoılardy eń joǵary jaıǵastyrdy. Munysy — olardy taý basyna jáne onyń qıa betine aıdap salǵany. Qoıdyń jaq súıekteri sıyrlardy beıneleıdi. Sondyqtan da olardy kereýettiń aıaqtaryna arqandap qoıdy. Kishkentaı Nonnıdiń sıyrǵa degen kózqarasy Jazǵy meken ıesiniń kózqarasynan múlde bólek. Sondyqtan da ol birden on sıyr ustaıdy. Endi bir kezde ol áldebir alys saparǵa attanady. Onyń attary da súıekter.

Ol ıen dala men taýdyń arǵy jaǵyndaǵy jat ólkelerge baratyn joldardy jaqsy biledi. Sondyqtan da óziniń jylqylaryn fordtardyń (taýǵa enip jatqan shyǵanaqtardyń) jaǵasyna aıdap aparady: jol uzaq ári qıyn. Bul bólmeniń ishinde ondaı alys saparlar jasaý balanyń bir ózine ǵana belgili erejelerdi ustanǵan jaǵdaıda ǵana múmkin bola alady. Ol úshin tipti kereýettiń shetteri — kúrtik qar basyp jatqan jáne sıqyrly zulym kúsh ıeleriniń elesi qaptaǵan qaterli taý shatqaldary men tasty soqpaqtar sanalady. Keıde ol jolda kele jatyp (terezeniń aldyndaǵy ústel astynda) túnep te qalady. Nonnı úshin kóktem shyǵyp, qar ketken, sheshesi aýrýynan jazyla bastaǵan kezde ǵana onyń aldynan naǵyz keńistik ashylady, bólmedegi qıalmen elestetetin jalǵan keńistik birjola joıylady. Nonnı "sıyr qorasy" men bólmeniń tómenge túsip-shyǵatyn esiginiń aýzyna deıingi alaqandaı ǵana jerge orasan zor qashyqtyqty syıǵyza almaı qınalýdan qutylady.

Nonnı qalada dárigerlermen jáne dúkenshilermen sóılesip júredi. Ol orasan kóp mólsherde meıiz satyp alady — óıtkeni onyń úıinde táttisiz tamaq ishilmeıdi ǵoı. Sóıtip balanyń bóshke-bóshke, jáshik-jáshik, qap-qap meıiz, aq shaqpaq qant satyp alýyna týra keledi. Doktorda dári quıylǵan bes júzge tarta shyny quty bar eken — Ýtıredsmırıdegi starosta qoıynyń sanymen birdeı. Biraq balanyń odan bir tamshy da dári satyp almaǵany tań qaldyrady. Sonda erteń áltıng saılaýy bolǵan kezde odan satyp alǵan myna dári-dármekteri úshin rızashylyq belgisi retinde dárigerge daýys berýden ákesi sıaqty bul da bas tartatyn bolǵany ǵoı. Nonnı tap osy dárigerdiń bergen dári-dármeginen ashshy ári jerkenishti jaǵymsyz ıisi bar ózge esh nárseni de bilmeıtin. Tipti onyń oıyna: sheshesiniń aýrýynan jazyla almaı júrgeni osy dárilerdiń zardabynan emes pe eken?» degen kúdik te uıalaıtyn. Ol ol ma, ákesi munyń sheshesinen birjola qutylý úshin osy dárigerdiń dári-dármegin ádeıi satyp alyp júrgen shyǵar? Bálkim, osy ekeýiniń birlese jasap júrgen zulymdyq áreketi bolar? Sondyqtan da Nonnı bul doktordy ıttiń etinen jek kóredi jáne áltıng saılaýy bolǵan kezde oǵan daýys bermeıdi, qaıta úzildi-kesildi qarsy bolady. Onyń esesine, meıizin mol satqan dúkenshige daýys bergeni artyq. Dárigerdiń balaǵa ókpelep renjigeni sonsha — ony sotqa bermek bolady. Biraq odan qorqatyn Nonnı joq. Ol dárigerge mazaq retinde kári qanshyq syılamaq bolady. Ol qanshyq ta qoıdyń súıegi. Yzasy kelgen dáriger balany aýzyna kelgen jaman sózdermen balaǵattaıdy.

— Bul ne degen ý-shý sonsha, Qudaıym-aý? — dep surady ájesi.

Biraq bala ne bolǵanyn birden aıta qoımady. Óıtkeni ájesiniń ósken ortasy tipti basqa álem. Ondaǵy ornyqqan tártip te basqasha bolatyn: bári de basqa ereje, basqa ólshemder, basqa boljamdar. Ájesi muny jaman sózdermen balaǵattap ursa bastasa, bul soltústik jaqtan surapyl sýyq boran kele jatyr degendi bildiredi.

— Eger sen ózińdi-óziń balaǵattap otyrǵan bolsań, onda qaıys belbeýmen quıryǵyńnyń sybaǵasyn berý kerek bolǵany shyǵar!

— Áje, — dedi bala. — Seniń bul jerge eshqandaı qatysyń joq. Sen — surapyl sýyq boransyń. Al men uzaq joldyń ústinde kele jatyrmyn.

— Sen ábden esýas bolǵan shyǵarsyń osy! — dedi ájesi. — Uıalmaısyń ba?! Somadaı jigit bolǵanyńa qaramaı, tapa-tal túste qaıdaǵy bir aqylǵa qonbaıtyn aqymaqtyq jasaısyń. Sen áli is toqýdy da jarytyp úırengen joqsyń.

Bala Fordtaǵy mańǵazsynǵan áldebir menmen myrzamen áńgimesin kilt úzdi.

— Áı-áı-áı. Men sizge aıtyp edim ǵoı! Áne ol surapyl boranyn soqtyrdy!

Sóıtip álgi myrzamen tez qoshtasyp boldy da bólme ishin birneshe jerinen kesip ótip jatqan buralańdaǵan tasty soqpaqtarmen asyǵyp-úsigip úıine kaıtty. Biraq jarym jolǵa jete bere ony ájesi qýyp jetedi — durysyn aıtqanda, ıen dalada ústinde kenetten daýyldy boran bastalyp ketedi. Ol sýyqqa ushyp óledi... Oıyn osymen aıaqtalady. Ájesi ony jelkesinen alyp, kereýetke otyrǵyzdy da is toqýdy buıyrdy. Ol jiptiń ushyn saýsaǵyna eki ret shalyp aldy da iske kiristi. bul onyń bir apta boıy bitire almaı, tipti jartylaı da toqyp úlgermegen óz ultaraǵy bolatyn. Beıne bir esh nárse de turǵan ornynan qozǵalmaǵan, bári de úzilip-sozylyp jatqan, qalaı aıaqtalatyn sońy da belgisiz sıaqty — ultaraq toqýdyń da, uzaq kúnniń de, ákesiniń úıinde ótip jatqan ómirdiń de shegi joq. Osyndaı oılar onyń uıqysyn i aǵy da keltirdi. Ol óziniń jolda kele jatyp, sýyqqa ushyp ólgenin esine aldy.

— Áje, — dedi ol esineı túsip. — Men sıqyrly eleske aınalyp bara jatyrmyn.

— Oı, kip-kishkentaı ońbaǵan neme! Shamasy, sen búgin áli de eshqandaı duǵa tyńdamaǵan boldyń ǵoı?!

Ras, búgin ol shynynda da, qasıetti duǵalardyń eshqaısysyn da tyńdamaǵanyn esine aldy. Biraq bul onyń basynda jıi-jıi bola beretin oqıǵalardyń eń soraqysy emes edi. Onyń ájesi "qasıetti duǵalar" oqýǵa bar yntasymen berile kirisip, kózin jumǵan boıy ándete jónelgende muny jaǵymsyz qylyǵy men shalaǵaı jaman isteri úshin ursýdy umytyp ketetin. Ájesi "erekshe jaqsy" uzaq duǵa oqı bastasymen bul da toqyp otyrǵan isin toqtata salyp, otyrǵan ornynda uıyqtap ketetin. Ájesi sondaı duǵanyń birin taǵy da bastap jiberdi:

In dulci jubilo
Shyn júrekten ańsaımyz.
Impre seapio —
Qýanysh bizge syılaı gór
gremio — áz Ana.
Alfa hesido!
Alfa hesito!
Iısýs parvuli —
Shynymenen bar bolsań,
O pura oftime
Kók aspannyń terinde
Prinsinn glorii,
Janymyzdy saqtaı gór!
Janymyzdy saqtaı gór!
O Peturs Karitas!
O Cari Penitas!
Qıamet kúni bolǵanda
Per nosta crimina
Jalbaryna suraımyz,
Selorum gaudia,
Qutqarýshy bola gór,
Qutqarýshy bola gór.
Násibi bar árkimniń!
Jaınaǵan jánnat baǵynda
Qudaıdyń quldary án salyp
Kanticany maqtaıdy,
Taqýa, sopy — barlyǵy:
"Qoshemetti janbyz" dep.
Turyp jatyr shetinen
Kuria bólmelerinde.
Sezilmeıdi olarǵa esh
Dúnıeniń tarlyǵy.*

Bul duǵa uzaq oqyldy. Balalyq shaqta uzaq duǵadan jaman nárse joq sıaqty. Onyń túsiniksiz bóten tili kókeıińe esh qonbaıdy. Al, adamnyń qartaıǵan shaǵynda duǵa oqýǵa ketken ýaqyt zý etip, tez óte shyǵady. Osy bir qasıetti de ejelgi, latyn sózderimen jıi shubarlanǵan duǵalardyń óleń joldaryn ájesi óz ájesinen úırenip, jattap alǵan eken. Sol duǵalardan oǵan bóten bir dúnıe esigi ashylǵandaı bolatyn. Duǵa áýeniniń yrǵaǵyna qaraı shyr aınalǵan urshyqtyń zyryl qaqqan yzyly ol úshin naǵyz súıkimdi saz sıaqty estiletin. Ony berile tyńdaýdan bólmeniń alasa tóbesi qashan máńgilik kókjıekpen ushtasqansha, urshyqtyń jibi úzilip, eki qolyn qos tizesine qoıǵansha, sóıtip urshyq toqtap, zyryldaǵan úni óshkenshe jalyqqan joq. Sonymen duǵa áýeni de aıaqtaldy. Duǵany jyr joldaryndaǵy áýenniń sońǵy saryny áli jan dúnıesinde jáne erniniń qosyla jybyrlaǵan dirilinde saqtalǵan áje urshyqtaǵy jiptiń úzilgen shetin izdeıdi, tapqan soń ony aýzyna salyp, túkirigimen sýlaıdy da qaıta sabaqtaıdy. Sodan soń uıqydaǵy balany túrtip oıatady.

— Osylaı da toqı ma eken? — dedi ájesi, oǵan jekire sóılep. — Ári uıat, ári masqara! Top kózderiniń úlkendigi balyqshynyń aýyndaı dalıyp ketti, al búgin bitelip qalǵany sonsha, oǵan ıne shanshyp ta ótkize almaısyń! Bizdiń árqaısymyz tórt ultaraqtan toqyp úlgerdik. Sen áli qalaı toqýdy da úırengen joqsyń. Qane, jipti saýsaǵyńnyń basyna eki ret shalyp al, aqymaq neme sol! Áıtpese, toqyǵanyńdy kaıta tarqatyp tastaımyn!

Kún saıyn daıyn turatyn mundaı qatań sógisten qalaı qutylyp ketýdiń áıteýir bir amalyn tabý kerek. Biraq ony ájesine sezdirýge bolmaıdy. Munyń ár túrli tásilderi bar. Keıde kempirdiń kóńilin taýyp, odan duǵanyń bular estimegen jańa túrin ándete oqýdy nemese qyzyqty bir ertegi aıtyp berýdi ótinip suraý kerek. Mundaıda eń bastysy — kempirdiń nazaryn basqa bir jaqqa aýdaryp áketý. Búgin munyń sáti túse ketti. Aýsta arqasyn qabyrǵaǵa súıegen boıy ıegin keýdesine qadap, qolyndaǵy toqyma bizderin tizesiniń ústine túsirip aldy da uıyqtap ketti.

— Áje, ana qarańyzshy, — dedi bala ábden yza bolǵandaı. — Aýsta uıyqtap qaldy.

Sóıtip Nonnı ájesiniń nazaryn Aýstaǵa aýdardy. Uıqy basqan qyzdyń denesi de kórgen jan tań qalarlyqtaı edi — ony jartylaı adam ba dep qalýǵa da bolatyn.

— Bul ne degen masqara! — dedi ájesi, ashýǵa býlyǵyp.

Al Aýstany ádettegisinshe zarlap otyryp oıatqannan keıin bári de baıaǵysynsha qaıta bastaldy.

Búgingi kún de burynǵysynsha synyq súıem de ilgeri jyljymapty. Sheshesi kúndegisinshe tósek tartyp aıanyshty yńqyldap jatyr. O pura oftimi, drag on postea.

Drag in Postea...

Ýaqyt dońǵalaǵy taǵy da aınaldy. Bala óziniń uzaq ýaqyt boıy sıqyrly zulym kúsh ıesi bolǵanyn esine aldy

— Sıqyrly zulym kúsh ıeleri... — dedi ol — Ózderi neni qalasa, soǵan ıe bola alady deıdi ǵoı. Sol ras pa?

— Ony qaıtesiń?! Bári de bos sóz!

— Olar ne jasaǵysy kelse, sony jasaı alady ǵoı?

— Men saǵan qoı dedim ǵoı. Toqy, ana qolyńdaǵy isti, tezirek toqy!

— Áje, sıqyrly zulym kúsh ıeleri týraly ertegi aıtyp bershi.

— Ol neniń aqysy sonshama?

— Tym bolmasa, bireýi týraly ǵana aıtshy.

— Men saǵan qaıdaǵy sıqyrly zulym kúsh ıeleri týraly ne aıtyp bere alamyn? Jasy jetip, qaýsap otyrǵan kempirden ne kútesiń? Otyrsam tura almaımyn, tura alsam otyra almaımyn. Qarǵa adym jer júrýden de qaldym. Bilgenimniń bári derlik umyt boldy emes pe?..

Sálden soń ol murnynyń astynan mińgirlep áldebir nárselerdi aıta bastady. Onysy kele jatqan daýyldyń alǵashqy lebi sıaqty. Biraq birte-birte kúsheıe túsetin túri bar. Kempirdiń ertegileriniń bári bir saryndy bolyp keledi: ne ashtyq kezindegi, ne janartaý atqylaǵannan sońǵy*, qarny ashqan jurt qatqan týlaq pisirip jegen tustaǵy, adamdar ábden jadap-júdegen, ústi-basyn bıt basyp ketken kezdegi oqıǵalardan bastalady. Ol zamandar kempirdiń esinde áli kúnge deıin saqtalǵan. Bir kúni fransýzdardyń shaǵyn bir kemesi daýyl kóterilip, kúsheıgen kezde teńizdiń qumdy jaǵalaýyna soǵylyp kúl-talqany shyǵa qırap qalypty. Komanda músheleri túgel qyrylypty. Muny kórgen bir baı sharýa jaǵada jatqan búkil dúnıe-múlikti, sonyń ishinde aqsha salynǵan temir jáshikti de, qyzyl sharap toly bóshkeni de urlap áketipti. Sonda kemeniń ólip qalǵan kapıtany men aspazy álgi baı sharýanyń jeti atasyna deıingi aǵaıyn-týǵandarynyń qyr sońdarynan qalmaı, qyrsyǵyn tıgizýmen bolypty. Ol ekeýi álgi baı sharýanyń nemereleri men shóberelerine, odan keıingi de urpaqtaryna osy ýaqytqa deıin qaıta-qaıta soǵyp turatyn kórinedi. Bul jóninde alýan túrli ańyzdar aıtylady. Birde, dep jáne bir ańyz aıtýǵa kiristi kempir, aǵaıyndy eki jigit qalaǵa barypty. Bireýi úıge tań ata erte qaıtypty, ekinshisi erteńine jolǵa shyǵypty. Jol uzaq eken, onyń ústine, taýdan asyp ótý qajet. Jolda bet qaratpaıtyn kúshti qarly boran uıtqı soǵypty. Birinshi ketken jigit taý ishindegi lashyqqa jetip jyǵylypty. Ol mańaıda sıqyrly zulym kúsh ıeleri bolady eken. Tún ishinde kelip, esikti qaǵypty, lashyqtyń tóbesine shyǵyp, shatyrdy tepkilepti. Ondaǵy jatqan jigit edenniń astyndaǵy úlken tastardy alyp, esikti ishki jaǵynan tirep, myqtap jaýypty da ashpaı qoıypty. Syrttaǵy sıqyrly zulym kúsh ıesi jan daýsyn shyǵara "Ashshy-ash!" dep aıqaı salypty. Al ishtegi jigit bekinisti odan saıyn nyǵaıtyp, syrttaǵy sıqyrly kúsh ıesin aýzyna kelgenin aıtyp balaǵattapty.

Erteńgisin oıansa, boran basylyp, syqyrlaǵan sary aıaz kúshine minipti. Jigit túndegi tastardy bylaı alyp tastap, esikti ashyp qarasa, bosaǵaǵa súıengen boıy sýyqqa qatyp, ólip qalǵan óz baýyry, qushaǵyna qulap túsipti. Munyń sıqyrly zulym kúsh ıesi degeni oz baýyry bolyp shyǵypty. Sóıtip, marqum baýyry sıqyrly zulym kúsh ıesine aınalypty da, tiri qalǵan baýyryna eles bop kelip, esin shyǵarýmen júripti. Qalyń kúrtik qar basyp jatqan shetsiz-sheksiz keń dala da, adamdardyń qulap túsýi op-ońaı túpsiz tereń quzdar da, ózendegi qatyp jatqan muzdy oıyp sýat jasaımyn dep júrip sýǵa qulap túsken jandy sonaý teńizdiń ózine deıin ala ketetin aǵyn sý da - bári-bári de birte-birte sıqyrly zulym kúsh ıelerine aınalyp, úı-úıdiń terezelerin qaǵatyn, esikterin tepkileıtin, dýamen arbap, qaıdaǵy bir duǵalar oqıtyn sıqyrly zulym kúsh ıelerine aınalatyn kórinedi. Ondaı qubyjyq kúshter adamdarǵa taýdaǵy jartastyń túbindegi úńgirlerden shabýyl jasaıtyn, úılerdi qıratyp, qulatyp ketetin, úıde jeke qalǵan áıelderdi úreıin ushyra qorqytatyn kórinedi, Jurt Kolýmkıllı saıtan máńgi ólmeıdi dep sanaıdy. Jalmaýyz kempir Gýnver de osy hýtorda turǵan. Ol Kolýmkıllı qupıa kelisim jasasyp, jas nárestelerdi de, eresek adamdardy da óltirip, olardyń etin jeı beripti. Sol jalmaýyz kempirdiń jeksenbi kúni Úsh qudaı meıramynan keıin qalaı tort baǵandap kerip tastalǵany, Redsmırı shirkeýine kire beris aýlada qalaı keskilep, bólshektengeni týraly tolyp jatqan áńgime bar. Sondyqtan da Qudaıdyń jolyna berilip, oǵan jalbarynǵan árbir jan Gýnverdiń molasyna qaraı aıaq baspaýy tıis. "Ol meniń jambasymdy qıratty, ol meniń aıaǵymdy aqsatyp, bilegimdi syndyrdy" degen áńgime kop. Kolýmkıllı týraly jyrda: "Qanǵa bókken joldyń boıy árqashan da bar bolǵaı, uıyqta, balam, Qudaı bizge jar bolǵaı!" dep aıtylýy tegin emes.

Osy kezde kenetten Bártýrdyń basy esiktiń tómenge túsip shyǵatyn tesiginen kórine ketti de ol bylaı dedi:

— Halbera, otqa sý qoıa ber, qonaqtar kele jatyr.

Kempir urshyǵyn jıyp qoıyp, jarty sózge kelmeı jatyp, yqylassyz jaýap qatty:

— Ózim de sezip edim. Okrýgty kezip, qańǵyp júrgenderden tynym bolmaı-aq qoıdy-aý, áıteýir! Tań atpaı jatyp jaman yrym baıqalyp edi...

— Eshteńe etpes, quımaq pisirýge Soýla járdem beredi. Kofe qoıýlaý bolsyn. Mundaı kezde adamdar jaıdan-jaı júre bermeıdi. Bir mańyzdy sharýamen kele jatqan bolýy kerek. Qane, jyldamyraq qımyldańdar.

Kóp uzamaı-aq álgi Bártýr kóterilgen tesikten starostanyń qoıý shashyna aq kire bastaǵan qazandaı basy aıqyn kórindi. Onyń ústinde salt atpen júrgende kıetin qalyń keýdeshesi, moınynda tizesine deıin shubatyla túsken bókebaıy, qoldan toqylǵan qonyshty shulyǵy, ıtbalyqtyń terisinen tigilgen etigi bar eken. Qolyna ustaǵan solqyldaq shybyrtqy taıaqshasy úsh jerinen kúmis saqınamen áshekeılenipti.

Ol qalaǵa bara jatqan betinde Bártýrǵa soǵa ketpek bolǵan edi. Janynda ózine erte shyqqan bir batyraǵy bar. Amandasyp qol bergende ol ádettegisinshe eki saýsaǵyn ǵana usyndy da murnynyń astynan áldebir nárseni aıtyp, túsiniksiz mińgirledi. Aýsta oǵan balalar jatatyn kereýetten oryn bosatty, al Bártýr óz tóseginiń bir shetine, áıeline jaqyn ornalasty. Bólmede tabadaǵy alǵashqy pisken quımaqtyń ıisi shyqty.

— Solaı da solaı, Ioýn qartym, — dedi Bártýr ony músirkegen únmen. — Shamasy, joldyń jaǵdaıy qandaı ekenin teksere shyqqan ekensiń ǵoı?

— Joldyń jaǵdaıy jaman emes, tekseretin dáneńesi de joq, — dep jaýap qatty starosta, uıqysy kele manaýrap. Ol ıegin bir sıpap qoıdy da uzaq esinedi. Sóıtti de bólme ishine kóz júgirtip, bir sholyp shyqty.

— E, solaı de! Qar qalyń túsken kezde shalshyqty balshyq óte qaýipti dep talaı ret óziń aıtýshy ediń ǵoı, — dedi Bártýr starostanyń sózin eshqashan basynan asyrǵysy kelmeıtin ádetimen. — Áıteýir, men at suraǵan kezimde udaıy solaı deıtiniń esimde. Árıne, atynyń qahary qandaı, oǵan ne qaýipti, ne qaýipsiz ekeni eń aldymen onyń ıesine málim ǵoı.

— Al men belgili bir maqsatpen bolmasa, myna ıen dala arqyly erikkennen júre bermeımin ǵoı, — dedi starosta, sózinde kóp mon bar ekenin sezdire. — Onyń ústine, attar da ózimdiki.

Bártýr onyń tuspaldap aıtqan sózine jaýap retinde mynany eskertti: baılar da, kedeıler de qalaǵa júrse de, ıen dalany kezse de árqashan belgili bir maqsatty kózdeıdi. Ol jasyryn emes. Degenmen men saǵan mynany aıtýym kerek — sońǵy kezde ıen dalada jatqan kar az emes, jetip artylarlyq. "Senderde, tómengi jaqta, qandaı ekenin bilmeımin".

Starosta ózderiniń jaǵynda jatqan qar ádettegi qys kezindegiden artyq emes ekenin aıtty. Ol kúmistelgen temeki qorabyn alyp, saýsaǵymen úlken bir japyraqtyń shetinen tistep, syndyryp aldy da aýzyna saldy. Sodan soń qoraptyń aýzyn abaılap qana aqyryn japty. Ústime bıti juǵady-aý dep qoryqpaı, tósekke tereńirek otyryp jaıǵasty.

— Jaraıdy, jaraıdy, qartym, — dedi Bártýr, onymen kaıta jarasyp, ymyraǵa kelgendeı bolyp. — Solaı-aq bolsyn deıik. Aıta otyrsańshy, ózderińde ne jańalyq bar?

Starosta óziniń jeke basyna qatysty eshqandaı jańalyq joq ekenin aıtty. Al ózgelerge baılanysty ne jańalyq bar ekeninen habarym joq.

— Qoılardyń ishek qurty nemese ishi ótkeni týraly eshteńe estilmeı me?

— Meniń oz qoılarymda ma?

— Meıli solaı-aq bolsyn Men seniń áýeli oz qoılaryń týraly aıtatyn ádetiń bar ekenin burynnan bilemin ǵoı.

Qazirgi baǵa jaǵdaıynda qoılarda ishek qurtynyń bar ne joq ekeniniń bári bir emes pe? Sorly qoılar endigi jerde eshqandaı paıda keltirmeıtin kádimgi basy artyq masyl bolýǵa aınaldy.

Bártýr baı adamdardyń qoıdan kúder úzip shaǵynǵanda olar ádette qýlyqpen ótirik aıta salady dep oılaıtynyn jasyrmady.

— Qalaı oılasań, solaı oıla, maǵan báribir, — dedi starosta.

— Sen jaıylymdy qardan tazartyp, tebin jasaý jóninde nusqaý berdiń be?

— Nusqaý berip qaıtemin, ázirshe ózimniń shóbim jetkilikti.

— Shóp mende de jetip artylady, — dedi Bártýr.

Bul kezde starosta kereýettiń ústine aıaǵyn sozyp, jantaıa jaıǵasyp jatyp aldy. Qumarta shaınaǵan temeki japyraǵynan jınalǵan silekeı-sól aýzyna tolyp ketkendikten kóp sóz aıtýdan jaltarýmen boldy. Ol jartylaı jumǵan kózderin bólme ishine júgirte túsip jatyp, quımaq pisirip júrgen Aýstany kórgende qadala qarap qaldy.

— Eń qajetti zárý nársege muqtaj bolǵanda seniń de kómek suraǵan kezińdi kórip edik-aý, — dep, bir sóz qystyrdy starosta.

— Oǵan seniń áıelińniń ózi kináli — bergen azyn-aýlaq sútiniń aqysyn qansha ret usynsam da almaı qoıǵan. Meniń ol sútti shalajansar jetim náreste úshin alyp turǵanym ras. Al jerdiń aqshasyn ózińe túgel tólegenmin — bir eırır da qaryz emespin. Bul Qudaıǵa da, jalpy jurtqa da aıan. Ol úshin saǵan on eki jyl boıy ólip-talyp eńbek ettim.

— Baıqaımyn, saǵan áli de jer jetispeıdi-aý ózi.

— Jer jetispegeni qalaı? Túsinbedim...

— Sen maǵan kúni keshe ǵana bir nárseni arqalap kelip ketken joqsyń ba? Eger qatelespesem, osymen tórtinshi ret qoı deımin. Ólgen jandardyń múrdelerin meniń úıimniń janyndaǵy qorymǵa alyp baryp jerleı beretin bolsań, onda osynshama jerdi menen nesine satyp aldyń?

— Sonda senderde Redsmırıde eshkim de ólmeıtin bolǵany ma? — dep surady Bártýr.

Biraq starosta onyń bul qyrshańqy suraǵyna eshqandaı jaýap qaıtarǵan joq.

— Eger men qalada sýdıany ushyrata qalsam, oǵan senen ne sálem aıtaıyn?

— Oǵan bylaı de: byltyr Ivandar merekesi kúni onyń balshyqqa batyp qalǵan jerinen sýyryp alyp, ajaldan myna men arashalap qalǵan qoıy qyrshańqy qotyr bolyp shyqty.

Starosta bul sózge jaýap retinde aýzyndaǵy temeki japyraǵyn taǵy da shaınaı túsip, jınalyp qalǵan silekeı sólin Bártýrdyń aıaǵynyń tap janyndaǵy edenge bylsh etkizip túkire saldy.

— Myna qyzyńnyń jasy qanshada? — dep surady Aýstadan kózin almaı.

— On úshten on tórtke qaraı qadam basty. Bul beıshara, áli esimde men saǵan jerdiń alǵashqy jarnasyn tólerden az ǵana buryn dúnıege kelgen bolatyn.

Hýtorda on tort jyl turyp, bir sıyr da ustamaısyń. Solaı etpeseń, sen, qıqar Bártýr bolarsyń ba?

— Iá, myna satyp alǵan jerim úshin tóleıtin qaryzymdy qashan tolyq tólep bitkenshe janymdy jegideı jep, ar-ojdanymdy qınaǵan qylyǵynyń bolmaǵanda, árıne, meniń sıyr satyp alýyma da, tipti batyraq jaldaýyma da shamam keletin edi. Biraq meniń ómir boıy berik ustanyp kele jatqan maqsatym — bostandyqqa ıe bolý, óz erki ózindegi eshkimge táýelsiz derbestikke qol jetkizý. Bul degeniń sıyr ustaýdan áldeqaıda qymbat ta qasıetti nárse. Sıyr satyp alamyn dep qaryzǵa belshemnen batýdyń ne qajeti bar maǵan!

Starosta eki ıininen dem alyp, entigip qaldy.

— Bul qyzdyń aty kim? — dep surady ol

— Aýsta Soýllılá.

— Bul at ne magyna bildiredi?

— Men saǵan bul attyń ne maǵyna bildiretinin aıtaıyn, qartym. Bul hýtorda men tiri júrgende ol eshqashan eshkimge táýeldi bolmaıdy — janymen de, tánimen de kiriptar etkizbeımin degen sóz. Osymen bul áńgimeni doǵaraıyq.

Al starostanyń Jazǵy meken ıesi Bártýrdyń eshkimge táýelsiz derbestigine degen jek kórýshiliginde shek joq edi.

— Seniń bul qyzdy meniń úıime jiberip alýyńa bolady. Meniń áıelim buǵan jazý-syzýdy, oqýdy basqa da nárselerdi zor yqylasymen úırete alady. Biz bul qyzdy bir aı boıy tegin tamaqtandyramyz.

— Tamaq bizdiń Jazǵy mekende jetip artylady. Senderdiń Redsmırıde ony-muny jazý-syzý úıretkenderiń, bálkim, paıdaly da bolar. Biraq ondaı paıdany sender ózimizdiń balamyz dep biletinderge ǵana tıgizesińder ǵoı.

Starosta alǵa qaraı eńkeıe berip, aýzyna jınalyp qalǵan silekeı-sólin edenniń ústine taǵy da túkirip tastady. Sóıtti de uıqyly qalpynda esinegenin baspaq bolyp, mańdaıy men eki betin ýqalaı sıpap ótti.

— Ony qaıtesiń, men oz balalarymnyń qamyn, al sen oz balalaryńnyń qamyn jegeniń durys qoı, — degen sózdi qosty Bártýr, starostanyń edenge taǵy da bylsh etkizip túkirgenine nazar aýdarǵan joq.

— Seniń áıeliń aýrýdan kez ashpaı qoıdy ǵoı ózi, — dedi starosta. — Qys boıy ishken dári-dármegi úshin qansha aqsha tóleýińe týra keldi?

— Bul tipti basqa másele. Meniń áıelden aýzymnyń salymy bolmaǵanyn jasyrmaımyn. Birinshi áıelim de, ekinshi áıelim de júrek aýrýynan zardap shegetin bolyp shyqty. Ol da bolsa Qudaıdyń basqa salǵan nemese qatygez taǵdyrdyń tálkegi shyǵar. Onyń ózimnen ózge eshkimge qatysy joq.

Mundaı qatty ári tik aıtylsa da týra berilgen jaýapqa starosta eshqashan renjip kórmeıtin, qaıta sonyń ózin unatatyn. Ol qazir denesin qasyna bastady. Shamasy, bıt mazalaı bastaǵan bolýy kerek. Endi ol oz sózin eshkimge arnap aıtpaı-aq bylaı dedi:

— Joq, meniń eshkimniń ishki isine aralasqym kelmeıdi. Biraq meniń áıelim jas balany qalaı da oqytý kerek dep sanaıdy. Óıtkeni bizde mindetti túrde oqytý jóninde zań shyqty ǵoı. Al meniń bul týraly pikirim jurttyń bárine málim: oqýǵa baılanysty bitip bolmaıtyn keranaý isterdiń bári de qatardaǵy qarapaıym halyqtyń sory.

— Al meniń pikirim mynadaı: kimde-kim qatardaǵy qarapaıym halyqtyń balasy bolsa, ony qarapaıym halyqtyń ózi, al kimde-kim baıdyń balasy bolsa, ony baılardyń ózderi oqytsyn. Frýǵa menen sálem retinde osy sózimdi jetkiz.

— Halyqty oqytqannan meniń jeke basyma keletin bir eırır de paıda joq, — dep jaýap qaıtardy starosta. — Al ana jaqta, ońtústikte munyń ózi talap etiledi. Iá, meniń taǵy ne aıtqym kelip edi ózi?.. Endi esime tústi: bizdiń tómen jaqtaǵy áıelder seni sıyr ustasyn dep shýlaǵanda tipti esterinen tana jazdaıdy.

— Men ózime ózim qojaıynmyn. Ol jaǵyn ózim bilemin. Jumystary bolmasyn túge.

— Eger bul iske sýdıanyń ózi aralasqysy kelse, oǵan ne aıtaıyn?

— Oǵan mundaǵy, ıen daladaǵy, bizdiń óz erkimiz ózimizdegi, eshkimge táýelsiz derbes jandar ekenimizdi aıt.

— Iá, sender ózderińniń kórlerińdi ózderiń osylaı qazasyńdar áli, — dep starosta kekesinmen myrs ete qaldy.

Bártýr bul sózge laıyqty jaýap tabamyn degenshe plıta jaqtan jaryqshaqtana baryldaǵan daýys úzilip-sozylyp estildi:

— Starosta durys aıtady. Bizdiń qazirgi ómirimiz ómir emes. Men Ýdarselde qyryq jyl turǵanda qolymyzdan sıyr úzilip kórmegen edi. Sol qyryq jylda Qudaı maǵan bireýden alaqan jaıǵyzyp bir nárse suratqan emes.

— Aıtpaqshy, sen meni tyńdashy, — dedi starosta, oıyna bir nárse kezdeısoq túse ketkendeı bolyp. — Alsań, men saǵan sıyr sata alamyn. Kári emes, jeti jasta. Aldaǵy jazda buzaýlaıdy. Óte yńǵaıly, senimdi sıyr. Ras, sonshalyqty sútti emes, biraq uzaq ýaqyt boıy saýylady.

"Mynaý taǵy da ezbesin ezetin boldy-aý", — dep oılady Bártýr, starostanyń ondaı ádetin kópten beri jaqsy biletinin eske alyp. Bul onymen talaı ret qyzyl keńirdek bolyp aıtysyp-tartysyp daýlasqan da. Biraq ony jeńý basyńdy taýǵa da, tasqa da uryp, bosqa áýrelengenmen birdeı. Starostanyń qanyna sińgen bir ádeti bar: máseleni qashan bolsa da tap ózi toqtaǵan jerden qaıta bastaıdy. Óz aıtqanynan ólip bara jatsa da qaıtqan emes. Starostanyń bul qasıeti Bártýrdyń ne ashýyn keltirip, yzalandyratynyn, ne tabandylyǵyna tań qaldyratynyn bilip, tap basyp aıtý qıyn bolatyn. Biraq myna jerde Bártýrdyń tez jaýap taba almaı, kibirtiktep qalýy bir nársege túrtki boldy.

Onyń aýyryp jatqan áıeli shyntaǵyna tirep keýdesin kóterýge áreket jasap jatyp erkekter jaqqa moınyn burdy da:

— E, Qudaıym, bere gór! — dedi. Sóıtti de selk etip qaıta jatty.

Áıeliniń kúrsine yńqyldaǵany basyla bere Bártýr starostaǵa bylaı dep jaýap qatty:

— Qartym-aý. ol sıyryńdy satpaq bolyp, maǵan byltyr nemese onyń aldyńǵy jyly suransań, qaıda qaldyń? Ol kezde meniń sońǵy jarnamdy ýaqtyly tóleı alatynym óli belgisiz bolatyn edi-aý.

— Men saǵan ol sıyrdyń jem-shóbin de qosa bere alatyn edim ǵoı, — dedi starosta, sózin odan ári jalǵaı túsip.

— Jaqsylyǵyń Qudaıdan qaıtsyn, jarqynym! — Bártýrdyń áıeliniń kúrsine yńqyldap jatyp rıza bolyp aıtqan sózi taǵy da estildi.

— Sen dári-dármekti Fınsennen alyp turasyń ǵoı, — dedi Bártýr. — Al odan eshqashan da tapshylyq kórgen emessiń. Solaı ǵoı?

Okrýgqa shirkeý qoǵamyndaǵy qamqorlyqqa alynyp, tamaq asyrap, kún kórip júrgeni músápir adamdardy gemeopatıa tásilimen emdeý arqyly aty keńinen tanylǵan starosta Bártýrdyń óz áıeli Fınaǵa Fordtaǵy jergilikti dáriger, áltıng depýtaty Fınsennen alyp kelip júrgen dári-dármekterin kórýge ruqsat surady. Fına buryshta, kereýettegi tósektiń bas jaǵynda ilýli turǵan shaǵyn shkaptyń betindegi perdeni tartyp qalyp edi, onyń úsh qabat sóresindegi yǵaıma-syǵaı qaz-qatar tizip qoıylǵan ár túrli mólsherdegi ár alýan tústi shyny ydystardyń kóz tartarlyq mol jıyntyǵyn kórdi. Ol ydystardyń kópshiligi bosap ta qalypty. Starosta birneshe kishkentaı bótelkeni qolyna alyp qarady, sodan soń tyǵynyn ashyp qaıta-qaıta ıiskedi. Ol ydystardyń búıirine japsyrylǵan qaǵazdarda dárigerlerdiń ádette bireý túsinip, bireý túsinip bolmaıtyn buralańdata asyǵys jazylǵan bir ǵana mazmundy mynadaı jazý bar eken: "Toýrarın qyzy Gýdfınnaǵa. Bir-birine teń aralyqty saqtap, kúnine úsh ret ishý arqyly qabyldaý kerek". Starosta eki-úsh kishkentaı bótelkeni júregi aınyǵandaı jerkenishpen ıiskep shyqty da qaıtadan oryn-ornyna qoıdy. Sodan soń bylaı dedi:

— Kári qaqpas qazan-qazan ýly ishirtki qaınatyp berip, halyqty aldaǵanyn qoımady-aý!

Osy kezde kofe quıyla bastady. Bártýr qonaqjaı minez tanytyp, starosta men onyń serigine quımaq jep otyrýdy usyndy. Kempir baıǵus peshtiń janynda áldebir nárselermen tynymsyz aınalysa júrip túsiniksiz mińgirleıdi. Sıyr men oqý týraly áńgimelerdi túgel estigen Aýsta bir saýsaǵyn aýzyna salyp alypty. Ol jańa ǵana ózi pisirgen quımaqty starostanyń ústi-ústine súısine qylǵytyp otyrǵanyna qyzyǵa qarap qalypty. Qant sebilgen úıme tabaq quımaq alasaryp, barǵan saıyn azaıyp bara jatqan. Kórgen balalardyń kózderi sharasynan shyǵa badyraıa túsýde. Olardyń quımaqqa qaraı qoldaryn soza umtylǵysy-aq keledi. Biraq quımaq taýsylyp barady, áne, tabaqtyń túbindegi raýshan gúl men ertegidegi sulý qyzdyń sýretteri de kórindi. Sonda olardyń, balalarǵa shynymen-aq eshteńe qaldyrmaı, túgel jep qoıatyn bolǵany ma?

— Men jáne ne aıtpaqshy edim, Qudaıym-aý? — dep eskertken boldy starosta. Meniń ulym Ingolvtiń osy ańǵarǵa jumys babymen kelip te qalýy múmkin.

— Mine qalaı, — dedi sharýa Bártýr. — Nesi bar, kele bersin. Men onyń jolyna kedergi qoımaımyn. Ol ózi ońtústikte úlken bastyqtyń biri bolypty deıdi ǵoı.

— Tutyný qoǵamynyń ókili, — dep naqtylaı tústi starosta.

— Á-o! bul degeniń jaman emes qoı.

— Qaıdam. Al sen endigi jerde júnniń baǵasy Brýnıdiń bizge byltyrǵy tólegeninen úsh ese artyq bolatynyn bilesiń be? — dedi starosta. — Ol ońbaǵan bıylǵy kúzde etten de qyrýar mol paıda tapqanǵa uqsaıdy.

— Meniń bar biletinim, — dedi Bártýr, — ózimniń saǵan jáne dúkenshige zań talabyna saı tóleýim tıis bereshegim ǵana. Sender, ıaǵnı baılar, bir-birińdi aldamshysyń, kóz boıaýshysyń nemese urlyqshysyń dep aıyptaısyńdar ma, maǵan onyń báribir. Bizdiń jerimizge alǵashqy kelip qonystanǵan adamnyń kezinen bastap kúni búginge deıingi úırenshikti jaǵdaı ol.

— Senderdiń báriń qorqaqsyńdar. Sonshalyqty sý júrek bolarmysyńdar túge? — dedi starosta yzalanyp. — Barynsha beıqam ómir súresińder jáne ózderińniń jon terilerińdi sypyrǵansha aıaýsyz qanaıtyn qatygez jandarǵa qulaı sengen boıda ólesińder áli!

—   Jurttyń aıtýynsha, olardan sen de qalysa qoımaısyń: maldy tirideı salmaǵy boıynsha satyp alasyń da tıyn-teben ǵana tóleısiń. Ótken kúzde maǵan dúkenshiniń aıtýy boıynsha, sen ońtústikke, Vıkaǵa alyp baryp satqan ár qozydan bes-segiz kron taza paıda taýypsyń. Jurttyń budan basqa da aıtatyn áńgimesi tolyp jatyr.

Starostanyń adam tań qalarlyq bir qasıeti bar: ol ózin bireý sen urysyń, sen qanisher jaýyzsyń dep aıyptap jatsa da eshqashan ashýlanyp kúıip-pisý degendi bilmeı, taǵat taýyp otyra beredi. Kerisinshe, munyń ózi onyń talǵamyna ábden saı keletin sıaqty. Biraq ol bir nársege ǵana — aqshaǵa qunyǵyp qylmys jasaısyń degen aıyptaýǵa tóze almaıtyn. Ondaı qıanatty jalaǵa shydaı almaı, jyndanyp kete jazdaıtyn da aýzyna kelgenin aıtyp, tilin tyıa almaıtyn. Endi mine qas-qaǵym sáttiń ishinde jańa ǵana qalǵyp-múlgip otyrǵan uıqysynyń qaıda ketkenin bilmeı qaldy, búkil denesimen ilgeri qaraı umtyla tústi, bet-aýzyn tyjyraıtyp jiberdi, kózderi shatynap qoıa berdi, onyń muzdaı bolyp jaıbaraqat otyratyn salqyn sabyrlylyǵynyń izi de qalmady, qyzyl tiline de barynsha erik berdi.

— Baqytyma qaraı, men oz isimniń jaǵdaıyn Fordtaǵy qaıdaǵy bir dúkenshiden góri jaqsy bilemin. Qolymdaǵy qujat qaǵazdarymdy qaı ýaqytta bolsa da jaıyp salyp, kórsete alamyn. Sonda kez kelgen adamnyń kózi jetedi: meniń satyp alyp júrgen qoılarym maǵan osyndaǵy ǵana emes, búkil okrýgtaǵy sharýalarǵa taýdaǵy túlkiniń ondaǵan jyldar boıy qoı jep tıgizgen qyrýar zardabynan áldeqaıda kóp zıan shektirip júr. Sen sol bir ońbaǵan dúkenshiniń: "starosta óziniń jeke bas paıdasyna qoı satyp alýmen aınalysady" degen dalbasasyna beker-aq senesiń. İstiń shyn mánine kelgende men sharýalarǵa janym ashyp, olardy aıaǵannan ǵana qoı satyp alamyn. Al sen óziń adamǵa degen aıanyshtyń ne ekenin bilesiń be? Bilmeseń, túsindireıin: adamǵa degen aıanysh — onyń basyna is túsip, qınalǵan kezde oǵan qol ushyn berip, rıasyz kómek kórsetý. Bir qaraǵanda, meniń ondaı aıaýshylyq jasaýymnyń ne qajeti bar sonsha? Beıshara bireýlerdiń bylyqqan isine aralasyp, aqymaq adamsha saý basyma saqına tilep alyp, ne azap deımin-aý?! Al meniń maqsatym álgi beısharalardy ashtyqtan qutqarý, qaryzyn tóleýine kómektesý, bankrot bolyp qalýynan saqtandyrý. Basqasha aıtqanda, munyń bári de ózimizdiń okrýgtaǵylardyń qamyn jeý úshin jasalatyn áreketter. Al sonda budan maǵan qandaı paıda túspek? Álgi beısharalardyń bári birdeı shirkeý qaýymynyń qamqorlyǵyna, shirkeý qaýymy okrýgtyń qamqorlyǵyna, al okrýg memlekettiń qamqorlyǵyna kóship, alaqan jaıyp otyrsa, meniń nem keter edi? "Bárin de saıtan alsyn!" dep otyra bermes pe edim?! Sonda qalaı, álgilerdiń bárin "Maǵan kele qoıyńdar!" dep men ózim shaqyrdy ǵoı dep oılaısyńdar ma? Joq, men olardyń eshqaısysyn da shaqyrǵan emespin. Alaqandaryn jaıyp, kózderin súzip, ózderi kelgen soń, ne isteýim kerek? Amal joq, aıaımyn. Olardyń bireýleri astyqqa, ekinshileri qantqa, endi bireýleri jem-shópke, tórtinshileri aýyzǵa salyp shaınaıtyn temeki japyraǵyna, besinshileri kádimgi nasybaıǵa zárý. Al keı-keıde temeki japyraǵy ózime de tapshy bolyp qalady. Altynshy bireýleriniń suramaıtyny joq — olarǵa bári kerek. Jetinshi bireýleriniń temekini ýatyp, nasybaıǵa aınaldyryp ber deıtinin qaıtersiń?! Muny da meniń tikeleı mindetim sıaqty sanaıdy! Al seniń álgi dúkenshi Brýnıiń meni jurtqa beıne bir shúlen taratatyn qoımanyń ıesi, odan árkim ózine ne qajettiń bárin teginnen-tegin alyp kete beredi dep oılaıtyn bolýy kerek. Endi senen mynany suraıyn — seniń Týlınıýs Ienseniń óziniń saýda-sattyq isin qaıtarymsyz nesıe beretin bank etip nege qaıta qurmaı otyr? Olaı etpeıtin sebebi bar! Al sen Brýnıge meniń atymnan mynany aıt: maǵan jyl boıy úzdiksiz kelip júretinderdiń bári de sonyń ózi qanyn súlikteı soryp qanap, tyr jalańash qaldyrǵan, onyń ústine, ashtyqtan arshyp-arshyp otyrǵan balalarynyń jumyryna juǵyn bolarlyq bir ýys undy jeke bet esepteri boıynsha qaryzǵa ala turýyna tyıym salynyp tastaǵan jandar. Sonda qaıyrshylanyp, tıtyqtap bitken ondaı beıshara sharýalardan kúzdigúni ne óndirip ala qoıarsyń? Amal joq, aryq-turyq kóterem qozylaryn alasyń. Al ondaı qozylar tipti túlkige jemtik etýge jaramaıdy.

Starosta mundaı burqan-tarqan qatty ashýdyń yzasynan keıin qaltasyndaǵy temeki japyraǵyn salatyn qorabyn izdeı bastady. Ádette ol óziniń qarsylasynyń pikirin ózgertip, jeńbeı turyp, nemese oǵan qoldy bir siltep teris aınalyp ketpeı turyp temeki japyraǵyn salatyn qorabyna óte sırek qol júgirtetin.

— Túsinetin ýaqyt jetti ǵoı, — dedi ol temeki japyraǵyn áli aýzyna salmaı turyp. — Qazirgi jaǵdaıdan tym bolmasa az ǵana túsinigi bar sharýalardyń bas qosyp, ózara keńesetin, ózderi úshin munda da, basqa jaqta da neniń paıdaly bolatynyn aqylǵa salatyn kezi kelip tur. Sonda myna men sıaqty qarjysy az, jaýapkershiligi kóp áljýaz adamnyń álgi zalym dúkenshi ábden tıtyqtatqan beıshara adamdarǵa bosqa shashylyp, qaıyrshylanýyna týra kelmes edi. Qaıyrshylanǵany bylaı tursyn, oǵan alǵys aıtýdyń ornyna keıin ony ury dep masqaralaıtynyn qaıtersiń!..

— Burynǵylar: "Eger sen ózge bireýlerge qamqorlyq jasaı bastasań, ózińniń de isiń ońyp turmaǵany" dep aıtyp ketken ǵoı, — Bártýr sóz arasyna muny ádeıi qystyra qoıdy.

— Sen bir nársege kámil sene ber: men seniń Fınań úshin eń jaqsy dári-dármek jasap bere alamyn. Ol seniń Fınsennen alyp júrgen araqqa kamfora qosqan túkke turǵysyz nashar dári-dármek emes. Olar Týlınıýs ekeýi bir butaqtyń ýly jemisi ǵoı, birinen biri ótken sum. Maǵan belgili bolǵanyndaı, áltıngde aýyz jalasyp tabysqan "aǵaıyndy" ekeýi muhıtta júzetin saýda parohodtary úshin aılaq saldyrýdan basqa túk bitirgen joq. Onyń esesine: sol qurylystyń esebinen ábden baıyp bitti: bir emes, eki aılaq saldyramyz dep memleketten qyrýar qarjy aldy. Biraq ol aılaqtardy áli salynyp bolmaı jatyp taýdaı tolqyndar tas-talqan etip qıratyp ketti. Álgi ákki bolǵan qýlardyń kókten izdegeni jerden tabyldy. Qazynadan taǵy da júz myń krona alǵan álgi alaıaq myrzalar endi oǵan álgi qırap qalǵan aılaqtardy teńizdiń tasqynynan qorǵaıtyn ári solarǵa kiretin jol bolarlyq qurylys saldyramyz dep bósti. Teńizge laqtyryp tastalǵan qoqys sıaqty bolǵan álgi qıraǵan qurylystarǵa jumsaldy dep olardyń jumyrlarynan ótip ketken qyrýar mol qarjy endi kimniń esebinen óteledi? Oılanatyn túgi joq, sharýalardyń, ıaǵnı seni men men sıaqtylardyń esebinen óteledi. Tikeleı salyq deı me, janama salyq deı me, áıteýir qanaǵanda qanymyzdy iship, eń sońǵy sólimizge deıin soryp alady. Iá, sonymen biz, ıslandıalyq sharýalar, kópesterdiń qaqqanda qanymyzdy ishetin, soqqanda sólimizdi soratyn qatygez qanaýynda qalyp qoımaýdyń qamyn qarastyrýymyz kerek. Osydan otyz jyl buryn Tıngenda bolǵan oqıǵa sıaqty oz quqyǵymyzdy qorǵaý úshin qalaı da birigýimiz qajet.

Ol ornynan turyp, boıyn túzedi de moınyna shubatylǵan uzyn moıyn bókebaıyn shandyp oraı bastady.

— Iá, ıá, qyzym, — dedi ol Aýstanyń janyna az-kem kidirip. Qyzǵa erekshe bir erkeletkendeı meıirimdi kózben qadala qarady. Onyń bet-kelbetinen áldebir kúsh-jigeriniń mol ekeni barynsha

aıqyn baıqaldy. Qyzdyń shashy túbine deıin qyzaryp ketti, júregi týlap, dúrsil qaqty. -Meniń saǵan eki krona syılaǵym kelip tur. Sendeı áp-ádemi jas qyzǵa bet oramal satyp alǵan jar'asady. — Sóıtti de ámıanynan taza kúmis aqsha shyǵaryp, qyzdyń qolyna ustatty. Qyz starostadan buryn da qorqýshy edi, myna mınótte odan saıyn shoshyp ketti.

Balaǵa kóz qıyǵyn salýdy da artyq sanaǵan ol keýdeshe kıiminiń túımelerin sala bastady.

— Saǵan bir sıyrdyń quny nebary júz elý krona bolǵaly tur. Al jeıtin jem-shóbiniń baǵasy jóninde qosymsha kelise jatarmyz.

JIYRMA JETİNSHİ TARAÝ

KESH

Kesh túsip kele jatty. Kúni boıy estigen jyrlar men ertegilerden keıin balanyń kóńili qobaljyp, úreılene bastady. Ornynan qozǵalýǵa da qorqady. Áldebir sıqyrly zulym kúsh ıeleri qaptap kele jatqandaı sezinedi. Biraq qolyndaǵy isin ún-túnsiz toqı berdi. Ájesi men ápkesi buǵan teris qarap turyp, óte bir mańyzdy da jaýapty ispen — keshki as ázirleýmen boldy. Olar bar yqylastarymen qımyldaýda. Ylǵal shyrpynyń shyrt-shyrt etken dybysy estilgenimen jóndi janǵysy kelmeıdi. Bólme ishin tútin qaptap, qolqany qaýyp, ashyta túsedi. Bul — osy úıdiń ashshy tútin ishindegi úırenshikti poezıasy. Al balanyń kóz aldyna uıtqyp soqqan qarly boran, qaýip-qater kelip, qaıdaǵy bir beıtanys shatqaldar elesteıdi, adamdardyń qylmysqa toly kúnáli isteri — per nostra sriminasy úshin jaza retinde jiberilgen sıqyrly zulym kúsh ıeleri kóz aldynda kólbeńdep júrgendeı bolyp kórinedi. Aýlada anda-sanda eki aǵasynyń bir nársege bola ursyp-talasqan aıqaı-shýy estiledi. Biraq Nonnı úshin oǵan kóńili bólinip, kelip-ketip jatqan esh nárse joq — jabyrqaý qalpynda qala berdi. Ultaraqty barynsha enjarlyqpen zorǵa toqyp otyrdy. Onyń ústine, sol qolynyń suq saýsaǵy áldeqashan uıyp qalǵan. Al aıadaı bólmeniń alakóleńke ishi birtúrli keńip, orasan zor keńistikke aınalyp bara jatqan sekildi. Adamnyń ol keńistikke kóterilýi múmkin emes sıaqty. Tipti aýyryp jatqan sheshesi de alystap ketkendeı. Shamasy, bul onyń kókiregine endi kaıtyp basyn tósep, jabysa ıiskeı almaıtyn shyǵar. Eń qorqynyshtysy — ol anaý qoıý tumannyń arasyna sińip, birjola joq bolyp ketetin bolar. Óıtkeni ómirdiń de, ólimniń de poezıasy tumshalaǵan sol tumanda ǵoı...

Balalar keshki as ishý ústinde birtúrli buıyǵyp otyrdy. Qulaqqa urǵan tanadaı tynyshtyq. Bártýrǵa kózderiniń astymen urlana qaraıdy, sodan soń bir-birine ózara kóz júgirtedi. Aýstanyń tamaqqa zaýqy bolmady. Kempir kózin kótermeı, áldebir nárse dep, kúmiljı kúbirledi. Tuzdalǵan balyqty, pisirilgen kartopty toıa jegen olardyń endi tańerteńgi astan qalǵan botqaǵa tábetteri tartpady. Aýsta ústeldiń ústin jınastyrdy. Birtúrli tolqý ústinde júrgen ol ádettegisinen góri kúshtirek qımyldady. Úlken eki ul ony mazaqtap sybyrlasty, muny qulaǵy shalyp qalǵan sheshesi de olardy sybyrmen toqtatty:

— Qane, qane, qoıyńdar túge, balaqandar!

Kempir sórede turǵan toqyma isin qolyna aldy da mana aıtyp otyrǵan ertegisin kelgen jerinen jalǵastyra tústi:

— Tiri bolsań, móńireshi, móńireshi Býkodla!

— Ne dep kettiń taǵy da? — dep surady Bártýr.

— Quıryǵymnan bir tal qyldy julyp al da jerge qoı, — dep ybyljı byljyrap, sózin jalǵastyrǵan kempir endi is toqýǵa bar yqylasymen kirisip ketti. Múlgigen tynyshtyqta aıazdyń syqyrlaǵany estilgendeı boldy.

Balalar bir-birimen ursysyp-tóbelese bastady.

Qolynda tarelkasy bar Aýsta kenet ákesine jaqyn keldi de bylaı dedi:

— Áke, meniń oqyǵym keledi.

Siresken muz qursaýy buzyldy.

— Men pastorǵa barǵansha oqý degendi bilgen emespin. Ol kezdegi tártip solaı bolatyn. Sondaǵy bar oqyǵanym "Orvar Odd týraly saga"* ǵana edi. Ony da suraq-jaýap túrinde jattap oqyǵanmyn, — dep jaýap berdi Bártýr.

— Áke, meniń oqyǵym keledi, — dep, aıtqanynan qaıtpaı, ójettene tústi. Ol basyn ıip, kózin tómen salyp turdy. Onyń úninen de, erinderinen de azdaǵan diril baıqaǵandaı boldy. Qolyndaǵy tarelka da qımyl qaqty.

— Jaraıdy, qyzym. Men saǵan bir reti kelgende Bernoýt týraly jyrdy oqyp beremin. Sen ony jattap alatyn bolasyń áli.

Qyz ernin tistenip, úndemeı qaldy. Sodan soń bylaı dedi:

— Meniń Bornoýt týraly jyrdy jattaǵym kelmeıdi.

— Mine, qyzyq! — dedi Bártýr. — Sonda seniń neni oqyp bilgiń keledi?

— Qudaı jolynyń zańdaryn oqyp bilgim keledi.

— Ony saǵan Halbera kempir de úırete alady ǵoı.

— Joq, — dep qasarysa tústi qyz. — Meniń starosta aıtqandaı, Redsmırıde oqyǵym keledi.

— Ne úshin olaı etpeksiń?

— Qudaı týraly kóbirek bilsem deımin.

— Mundaı dalbasańdy meniń endi kaıtyp tyńdaǵym da kelmeıdi! — dedi Jazǵy mekenniń ıesi Bártýr.

— Al meniń báribir Redsmırıge ketkim keledi.

— E, solaı de, qyzym! — dedi Bártýr qatýlanyp. — Qara da túr, redsmırılikter meniń balalarymdy tárbıeleımiz degenshe olardyń balalaryn myna men tárbıeleıtin shyǵarmyn.

— Meniń Redsmırıge ketkim keledi.

— Men ólgennen keıin ǵana ketesiń, — dedi ákesi.

— Redsmırıge... — dedi taǵy da.

— Seniń marqum shesheń de Redsmırıge ketpek bolǵan. Biraq ketken joq. Odan góri ólgenimniń ózi artyq dep sanady. Sóıtip júrip óldi de. Mine, naǵyz asyl adam dep sony aıtsa bolady! Ýtıredsmırı sol baıaǵy Ýtıredsmırı boıynsha qala beredi. Men oǵan alǵash ret barǵanda on segiz jasta edim. Sol sol-aq eken, otyz jyl boıy bel jaza almaı jumys istedim. Men olardan osy kúnge deıin qashyp qutyla almaı kelemin — endi olar maǵan qaıdaǵy bir sıyryn tyqpalamaqshy. Seniń shesheń tap osy bólmede jatyp-aq ólgen. Al ol eshkimnen qaıyr-sadaqa surap kórgen joq, alǵan da emes. Óz erki ózinde, eshkimge táýeldi bolmaı, derbes jan retinde dúnıeden ótken áıel sondaı-aq bolar.

Endi, alǵashqy áıeli qaıtys bolǵannan keıin on úsh jyl ótkende, Bártýr ony óte kúshti maqtan etetin edi. Onyń qazir esinde saqtalǵan beınesin kóz aldyna saǵyna elestetip, súısinip otyratyn, Rozanyń boıyndaǵy kemshilik ataýlynyń bári de umyt bolǵan. Al qazir teris qarap, eńkeıe ydys-aıaq jýyp turǵan qyzynyń eki ıyǵy selk-selk etip jylaǵanyn kórgende Bártýrǵa "Áıel balasy erkektermen salystyrǵanda shynynda da osal eken-aý. Olardyń kóńilin taýyp, aldap-sýlap bolsa da jubatý kerek eken ǵoı" degen oı keldi. Onyń ústine, osy bir kózi qylılaý qyzyn sonshalyqty názik sezimmen erekshe jaqsy kóretin. bul oǵan eshkimde joq jaqsy ári ádemi at taýyp qoıǵan bolatyn. Ár jeksenbi saıyn syrtynan súısine qaraıtyn. Jazda jaýyn-shashynnan qamqorlyqpen qorǵaıtyn. Ol munyń bárin de bir aýyz artyq soz aıtpaı, ún-túnsiz júrip jasaıtyn. Qazir ol Aýstaǵa kúni erteńnen bastap oqý úıretýge ýáde berdi. Sonda redsmırılikter eshteńe deı almaı, aýyzdary jabylatyn bolady. Bártýrda gamasha óleńder basylǵan jeti jaqsy kitapsha bar.

Al kóktem shyǵa, kim biledi, biz Orvar Odd týraly kitapty, bálkim, ózimiz de satyp alarmyz. Tipti bet oramal da...

Arada únsizdik ornady.

— Qyzym, ózińdegi kúmis teńgeni maǵan berip qoıǵanyń jaqsy. Ol ázázil Iýdanyń kúmis teńgesi ǵoı.

Qyz jaýap qatpady.

— Kim biledi, bizdiń sandyqtan, bálkim, saǵan shaq keletin ádemi kóılek te tabylyp qalar. Iá-ıá.. tabylady. Ol meniń mereke kezinde kıetin keýdeshemniń ishinde oraýly jatyr. Kóktemge deıin óziń de boıshań bolyp ósip qalasyń.

— Móńire, sıyrym, móńire! — dep kúbir ete qaldy kempir. Ol urshyǵynyń ústine eńkeıe túsip, jipti ernimen sýlap, sabaqtady.

— Halbera, men seniń balalar otyrǵan jerde ondaı túkke turǵysyz myljyń áńgimeler aıtýyńa tyıym salamyn! — dedi Bártýr.

— Quıryǵymnan bir tal qyldy julyp al da jerge qoı.

Aýstanyń kózinen áli de jas tamshylap túr.

— Sen qazirdiń ózinde-aq boı jetip qalǵan bolsań, men saǵan bir qoıdy básire etip bersem dep otyrmyn. Bizde óte ádemi sarǵysh-qońyr toqty bar. Azdap ózińe uqsaıdy.

Bártýr qyzynyń symbatty sulý tulǵasyna qysyla kóz júgirtti. Osy bir qar basyp jatqan alqapta ol qyzdyń ózi ańsaǵan asyl armany bar bolatyn. Onyń eki ıyǵy selkildep, jubana almaı, jylap turǵany tipti de tegin emes... Ol qyzyna jaqyn bardy da jaıqalǵan jas gúldeı súıkimdi mańdaıynan sıpady.

— Kóktemge qaraı, — dedi Bártýr, — men seni qalaǵa ertip baramyn. Qalaǵa barý Mırıge barý emes, odan áldeqaıda jaqsy ári qyzyqty. Sen onda barǵanda teńizdi tamashalaıtyn bolasyń ári jer kóresiń, ómir kóresiń.

Ákesi janasa kelip, mańdaıynan sıpaǵanda qyz muńaıǵanyn tez qoıa qoıdy, jabyrqańqy kóńili kóterilip sala berdi. Ol Aýstany ete sırek erkeletetin... Qyz ákesiniń baýyryna jabysa tústi jáne dúnıede munan artyq qýatty, tartymdy kúshtiń joq ekenin alǵash ret sezdi, ákesiniń moınynda, kóıleginiń jaǵasy men saqalynyń astynda bir ǵajaıyp qyzý jeri bar bolatyn. Qazir qyzynyń jańa ǵana jas jýǵan ystyq erinderi dir-dir etip, sol ǵajaıyp qyzý jerdi izdep, joǵary umtyldy da aqyrynda izdep tapty. Keıde ómirdiń búkil azapty qaıǵy-qasiretinen tap osylaı qutylýǵa bolady. Qara kóleńke bólme ishindegi qas qaǵym sát bárin de umyttyrady.

Sham jaǵyldy.

Qalyń kar basyp jatqan ushy-qıyrsyz keń dalanyń qoınynda eleýsiz qalyp, eptep-septep ildalaǵan kún keshken adamdardyń ózindik kip-kishkentaı dúnıesiniń úırenshikti ómiri qaıta jandanǵandaı boldy. Bártýr mal qoraǵa qajetti taqtaı súrgileýge kiristi. Onyń saqalyna múktiń maıda sabaqtary men búktetile ushqyndaǵan jańqa bólshekteri jabysýmen boldy. Ol oqtyn-oqtyn áldebir óleń joldaryn ándete yńyldap aıtyp qoıady. Eresek eki bala jún tútip otyr. Ol ekeýi bir-birine múlde uqsamaıdy. Úlkeniniń shashy buıra, qoly uzyn. Onyń minezin túsiný qıyn, ishimdegini tap deıdi de otyrady. Ortanshy, ekinshi ul, dembelshe kelgen tórtpaq, tyǵyz deneli, ádette aqkóńil, jaıdary jandarǵa tán belgi — qyzýqandylyǵymen jáne bolmaıtyn jerden burq ete qalatyn ashýshańdyǵymen erekshelenetin. Úlkeni, ákesiniń tý syrtynan jıi-jıi bet-aýzyn tyrjıtyp, tilin shyǵaryp mazaq etetin. Kúndiz úıge júgirip kirip, ústeldiń ústin shegemen tyrnap ketetin. Mundaıda ol sheshesine eshteńeni de sezbeıtindeı aqymaq ári qasaqana qyrsyq tur tanytyp, kóziniń astymen bir qarap ótetin. Otyrǵan kezde eki tizesin birese qosyp, birese jaıyp, tynym tappaıtyn. Ortanshy ul óziniń uıqysyn qashyrý úshin eki kózin birdeı badyraıtyp, tipti bolmaı bara jatsa, kózine sirińkeniń shyrpysynan tireý qoıýǵa deıin baratyn. Bul — onyń óziniń oılap tapqan amaly. Ol aıaǵyn basyp tura almaıtyndaı qaljyraǵansha jumys isteı berýden jalyqpaıtyn. Aǵaly-inili ekeýi jún tútip otyryp ta birin-biri mınót saıyn shyntaǵymen túrtkileýdi qoımaıdy. Mundaıda istiń aıaǵy nasyrǵa shaýyp, oıyn túbinen ot shyǵyp ketý qaýipiniń tónbesine kim kepil bola alady.

Aýsta taǵy bir qatardy jalǵastyrdy. Biraq qoıshy sony! Sony da adam dep! Ol jartylaı ana adam ǵoı. Oǵan jetispeıtin nárse kóp. Qaıdaǵy bir bolmashy nárse úshin eńirep qoıa beredi. Aýstanyń kóz jasyn kóldetetin bolmashy nárse úshin jylaý kerek pe, joq pa, ol jaǵy bylaıǵy jurttyń oıyna da kirip shyqpaıdy... Búgin de jylaǵanyn zorǵa degende qoıdy-aý. Al sheshesiniń jaǵdaıy túzeletin emes, búgin de burynǵysynsha: keshe, onyń aldyńǵy kúni qandaı bolsa, áli de solaı. Bálkim, ol endi starostanyń jasap beretin dári-dármegin iship, jazylyp ketetin bolar?

Urshyqtyń zyryl qaqqan úni keńistik pen ýaqytqa birdeı tarap jatty.

Kishkentaı Nonnı, qazirdiń ózinde kesh túsip úlgergenine qaramaı, búgingi kesh týraly oıǵa shoma qoıǵan joq. Ony sezbeıtin de sıaqty. Bólmedegi adamdar da, asqanadaǵy ydys-aıaqtar da qarańǵylyq qoınaýyna birte-birte sińip, baıqalmaı bara jatyr. Endi mine bólme orasan zor ári tulǵasy belgisiz bir nársege aınala tústi. Soǵan qaraǵanda osy bólmeden ózge mán-maǵynasyz ári qısynsyz áldebir nárseni kózge elestete qoıýdyń ózi óte qıyn. Ol beıne bir rezına tárizdi jan-jaqqa sozylyp bara jatqan sıaqty. Tipti anaý otyrǵan ájeniń ıirgen urshyǵynyń zyryl qaqqan dybysy da jaqynnan emes, sonaý bir qıyrdaǵy alystan estilip jatqandaı. Ol tipti kóz kerip, qulaq estimegen áldebir bıik taýlardyń janynan ulı soǵyp ótip jatqan kúshti jeldiń daýsyna da uqsap ketedi. Kempirdiń basyndaǵy toqyma taqıasynyń astyndaǵy eki shekesin qaıdan kele jatqany belgisiz qara bult tutas jaýyp bara jatqandaı. Soýla Qudaı týraly ilimge qanyǵyp qaıtý úshin Ýtıredsmırıge jiberilgen be, qalaı ózi? Álde ol armandap ańsaǵan sıyryna ıe boldy ma eken? Joq, olaı emes. Munyń sıyr dep jatqany bosaǵadaǵy ıt eken. Ol birese aýzyn kere ashyp esineıdi, birese artqy eki aıaǵyn qabyrǵaǵa tirep turyp qasynady. Sodan soń búk túsip, qaıta jatady.

Nonnıdiń sheshesi áldebir ádemi án týraly jaǵymdy estelik qana sıaqty. Ol án de búkil dúnıe júzine tanys-aý, shamasy. Bala óziniń kúni boıy bir jaqqa jetý úshin umtylýmen bolǵanyn, biraq qaıda umtylǵanyn ózi de umytyp qalǵanyn elestetedi. Shirkin-aı, sol jaqqa erterek jetip jyǵylar ma edi? Onyń barlyq armany oryndalatyn ýaqyt tym jaqyn qalǵan sıaqty. Biraq ázirshe birde-bir armany oryndalyp kórgen joq.

Sonymen kesh tústi Taýsylmastaı uzaq kóringen kúndizgi ýaqyt ta óte shyqty. Ár kesh ár túrli beınelerdiń tutas bir tizbegin ózimen birge ala keledi, al olar birte-birte buldyrap, tastaı batyp, sýdaı sińip, kózden ǵaıyp bolady. Adamdar da solaı. Olar da álgindeı joq bolyp ketetin beıneler sıaqty dúnıeden ozyp, ýaqyttan tys jym-jylas joǵalady.

Ájesi uıyqtap bara jatqan Nonnıdiń aıaq kıimin sheshe bastady.

JIYRMA SEGİZİNSHİ TARAÝ

ÁDEBIET

Názik jandy aıaýly,
Qımas dosty, bálkim, men
Umytpaspyn eshqashan.
Kóz jumǵansha máńgilik.
Qos burymyn bilekteı
Aq kúmisteı mańdaıyn —
Ótermin jyrlap, án qylyp.
Taǵatsyz ony izdeımin.
Biraq ondaı qyz qaıda —
Kórinbeıdi mańaıda,
Shyqtaı tunyq, tap-taza
Jaınap turǵan júzine,
Teń kelmeıdi kún, aı da!
Dál ózińdeı kelisti
Qarasa kóz toımaıtyn
Piste muryn jan qaıda?
Albyraǵan alqyzyl
Seniń sulý júzińe
Dalap jaǵyp qoıǵandaı.
Alaýlaǵan keń dala
Qar astynan arylyp,
Alaýlaıdy qyzǵaldaq
Qandaı kórkem, oı, qandaı!
Kóktem kelse tura ma
Dala shirkin qulpyryp,
Gúl ataýly jaıqalmaı.
Qyzdyń qymbat qylyǵyn
Jyrǵa qostym men talaı.
Ár beretin
Bet shuńqyryn kishkentaı
Órtteı qyzyl qos ernin
Kergen saıyn turarmyn
Jyrǵa qospaı men qalaı?!
Kórinseńshi, qyzdar-aý,
Shabyt qosyp shabytqa
Jyr jyrlaıyn árqalaı!
Alaýlaǵan júzi bar,
Burań qaqqan qos burym,
Kóz aldymda — keń mańdaı.
Jalǵyz qaldym jabyrqap,
Biraq seni umytpan
Óle-ólgenshe súısinip,
Kelbetińe tańyrqap.
Qaıyrymsyz qara tas
Jasyryp tur júzińdi,
Qaıǵyrarmyn qan jylap,
Saǵynarmyn ózińdi
Qańyrap qaldy bul dúnıe
Kim tyńdar meniń sózimdi!?

Aýsta Soýllılány oqytý Iomsborg vıkıngteri týraly jyrdan alynǵan mahabbat týraly osy bir óleńnen bastalady. Qyz óleńniń alǵashqy shýmaǵyn ejelep oqyp shyqqannan keıin Bártýr oryndyqtyń arqalyǵyna súıene otyryp, kózin jartylaı jumdy da ony án áýenimen oryndap berdi. Sodan soń keıbir túsiniksiz jerlerin túsindire bastady. Aýsta álgi oqylǵan shýmaqtardy túgel jattap alyp, ózi jeke qalǵan kezinde aqyryn ǵana ándete oryndaıtyn boldy. Bul mahabbat óleńderiniń bári de Roza atty bir qyzǵa ǵana arnalǵan bolyp shyqty. Aýsta aqynnyń óte jaqsy óleńi dep ózi topshylaǵan bul jyrdyń kimge arnalǵanyn eshqashan suraǵan emes. Biraq ol qyzdy óziniń ákesimen udaıy birge júrgendeı óte jaqsy kóretin. Jyrdaǵy keıbir ańǵyrt sózder ájesiniń ıirip otyrǵan urshyǵyn kilt toqtatyp aıtatyn áldebir taqýalyq dinı ýaǵyzy sıaqty estilse de olardyń mán-maǵynasyn tereńirek túsinip alýǵa tyrysatyn.

Óleńniń qalaı paıda bolyp, qalaı basylyp shyǵatyny jóninde Aýstanyń túsinigi tym tómen, buldyr edi. Ákesiniń daýsy men óziniń jan dúnıesindegi áldeqashan ómirden ótken aqynǵa degen súıispenshilik arqasynda áldebir asqaq ári tamasha túsinik týa bastady. Shelek toly sý betindegi óz beınesin kórgen kezde onyń kádimgi balalarǵa tán tátti qıalǵa berilip, jyrdaǵy dúnıeden ozǵanyna kóp bolǵan áldebir ǵajaıyp áıelge uqsaǵysy kelip ketetin...

Mahabbat týraly óleńderden rımderge — kúrdeli jyrlarǵa kóshken saıyn oqý da qıyndaı tústi. Óıtkeni onyń keıbir kúrdeli jerlerine Bártýrdyń bergen túsindirýleri jetkiliksiz bolyp qaldy. Áli tolyq qalyptasyp úlgermegen oqyrman maǵynasy túsiniksiz ári aıtylýy qıyn sózderdiń qaptaǵan qalyń tumany arasynda abyrjı adasyp júrgendeı sezinip, ol sózderdiń ózara eshqandaı da baılanysy joq sıaqty bolyp kórinetin. Jyr keıipkerleri vıkıngter de, olardyń joryqtary men keskilesken shaıqastary da qyzdyń áli jutań qıalyna syıymsyz edi. Al oqıǵa vıkıngterdiń mahabbat mashaqatyna qatysty órbigen kezde ákesi jyrdyń ondaı jerlerin tek óziniń ishinen ǵana oqyp óte shyǵatyny da: "Áı, áıelqumar ıtter-aı!" dep eńk-eńk etip kúletin. Sodan soń kitapty jabatyn da "Jastardyń ondaı nárselerdi oqýynan da, tyńdaýynan da zıannan basqa paıda joq. Onyń ústine, óte yńǵaısyz" degendi aıtatyn. Aqyrynda vıkıngterdiń ádepsiz qylyqtary sonshalyqty shekten shyǵyp ketken kezde ondaı kitaptardy oqýdy múlde toqtatýǵa týra keletin. Mundaıda Bártýr Bernoýt týraly rımderdi (jyrlardy) qolǵa alatyn. Óıtkeni ony jastar úshin oqý neǵurlym durys dep biletin.

— Mahabbat mashaqaty týraly meniń oqyp-bilýime nege bolmaıdy? — dep surady qyzy.

— A? Ne dediń?

— Meniń olar týraly kóp oqyp-bilgim keledi.

— Uıatsyz! Uıalsań etti! — dep ákesi qyzyn shapalaqpen tartyp jiberdi.

Onymen kúni boıy sóılespeı qoıdy. Mine, sodan beri qyzy jurttyń kózinshe ondaı nárseler týraly estirtip esh nárse aıtpaıtyn boldy. Al Bernoýt týraly jyrdy oqyǵan kezde onyń basty keıipkeri kıimin aýystyryp kıip kelip, hanshaıym Faýstınanyń jatyn bólmesine kirip barǵan jerine jetkende ózinen-ózi qysylyp, beti qyzaryp ketti. Bernoýt bylaı deıdi:

Seniń ótkir kezińnen júregime
Qadaldy bir mahabbattyń jebesi,
Sodan beri beımaza kún keshemin —
Al sen maǵan: "Qoıyńyzshy!" demeshi.
Hanshaıym da til qatty, kúttirmedi: —
Men de sizge yntyqpyn, "Qup!" der edim.
Qyzdyń joly jińishke — amal qansha, "
Ońashada — men sendik! Kút!" der edim.

Sonymen hanshaıym men seri jigit túni boıy birge bolyp, kórer tańdy kózderimen atyrady. Aýsta tipti tis jaryp birde-bir soz aıtqan joq. Ol qabaǵyn da kótermedi. Al or kúni keshke uıyqtar aldynda qus mamyqty basynan asyra búrkenip alyp jatatyndy shyǵardy. Mundaıda Jazǵy mekendegi kip-kishkentaı tar bólme kózden ǵaıyp bolady. Aıdaı sulý arý Faýstına óz bólmesinde otyryp, jaýdy japyra jeńip qaıtýy tıis súıgen serisin saǵyna kútip, tereń oıǵa shomady, onyń neǵurlym tezirek kelýin kútedi. Al Frıgıadaǵy onyń zaryǵa kútýi uzaqqa sozylady. Óıtkeni kektengen koróldiń zulymdyqpen jasaǵan qastyq áreketterinen áreń qashyp qutylǵan Bernoýt bir qıandaǵy Bornearh aralyna baryp boı tasalaǵan edi. Ony óltirý úshin dúnıe júzine atyshýly jaýyz jendetter jiberilgen Faýstına óziniń uıqyjaıynda ońasha otyryp, ony oılaǵan sátterde Bernoýt alystaǵy araldyń jaǵalaýynda bir ózi sansyz kop jendettermen jantalasa keskilesken shaıqasýda bolatyn.

Anaý qyzý qyp-qyzyl qan maıdanda
Ońdy-soldy sermedi ol aq semserin —
Baýdaı túsip jaýlary, jatty jerde,
Jurt tań qalyp kóristi erdiń erin.
Saýytyna jańbyrdaı jaýdy jebe,
Qalqanyna burshaqtaı borap berdi.
Torleıf te bolattaı berik eken,
Qaıta-kaıta qulaǵan jaýyn kórdi.
Adam qany sý bop akty — ońaı ma!
Taý-taý bolyp úıildi áne máıitter
Qıamette jaza tartqan jandardaı.
Sonda oǵan kim bolmaqshy aıypker?
Qalaı bolsa, olaı bolsyn — bóri bir —
Torleıftiń dańqy artady, qarap kór!
Bul ákesiniń ándetken daýsy.

Aýsta mamyq kórpeniń astynan syǵalaı qarap, tyńdap edi, ákesi jurttyń bári jatyp qalǵannan keıin áldebir aspapty jóndep otyr eken. Dál qazir úı ishinde qybyr etken jan joq, bári de shyrt uıqyda jatyr. Oıaý — ákesi ǵana. Ándete jyr oqýda eken. Kóıleksheń otyrǵan onyń shymyr tulǵasy, qaqpaqtaı keń jaýyryny, áleýetti qoldary, uıysqan qalyń shashy anyq baıqalady. Qoıý qara qastary eki kóziniń ústine kóterile ósken, beıne bir taý betkeıindegi bıik jartastar tárizdi. Onyń ıegindegi qalyń saqalynyń astyndaǵy jýan kelgen myǵym moınynda bir jumsaq jer bar. Qyzy oǵan uzaq qarap jatty: ákesi bul dúnıedegi eń kúshti adam, myqty skald bolar, shamasy. Onyń bilmeıtini joq. Qandaı suraqqa bolsa da jaýap bere alady. Barlyq sagany jatqa soǵady. Eshkimnen de aıylyn jımaıdy. Esh nárseden de qoryqpaıdy. Qandaı alys araldyń jat jaǵalaýynda qaptaǵan qalyń jaýmen jalǵyz ózi shaıqasqa túse beredi. Ol — eshkimge táýeldi emes, óz erki ózindegi azat adam.

— Áke, — dep daýystady qyzy mamyq kórpeniń astynan

Oǵan myna otyrǵan adam Bernoýt batyrdyń tap ózi sıaqty.

Sonyń ózi, odan ózge eshkim de emes. Qazir Aýsta oǵan osyny aıtýy kerek. Biraq ol munyń sózin estigen joq.

— Áke, — dedi bul taǵy da, kúbir ete qalyp. Biraq oz daýsyn ózi tanı almady.

Joq, bul joly ákesine eshnárse degen joq — batyly barmady. Ákesi moınyn buryp qarap edi, qyz tula boıy dirildep, úreılendi. Sóıtti de kórpesin jamylyp jatyp qaldy. Júregi attaı týlap, dúrs-dúrs soǵýmen boldy. Bálkim, ol muny qazir de shapalaqpen tartyp jiberer me edi, kim bilsin? Iomsborg vıkıngteri týraly rımderdi oqyǵan kezde jegen shapalaq esine túsip ketti. Qazir munyń úndemeı qalǵany qandaı jaqsy boldy!

Bártýr qozylardy baıqap qaıtý úshin qoı qoraǵa ketti. Onda da áldebir nárseni aıtyp Júrdi. Aýsta ony qulaq túre muqıat tyńdaýmen boldy. Ákesiniń basqan árbir qadamyn sanady. Ol tekpishek satymen joǵary kóterilip kele jatyp ta álgi áýendi yńyldap aıtyp oraldy. Aýstanyń júregi burynǵysynan da qatty soqty.

Meniń ánim ejelgi ánmen teń emes,
Kóz aldymnan ketpeı Qoıdy tek eles.
Óz ánimdi súıiktime arnaımyn
San sulýdyń birinen de kem emes.

Aýsta mamyq kórpeniń astynan taǵy bir syǵalaǵanda ákesi shamdy óshirdi. Qarańǵy tún.

JIYRMA TOǴYZYNSHY TARAÝ

SIYR

Naýryz aıynyń bas kezi. Qar basqan alqapqa kúnniń shýaǵy tógilip turdy. Osy kúni Jazǵy meken turǵyndarynyń ómir boıy esterinde qalarlyq mańyzdy oqıǵa bolǵan edi. Onyń qanshalyqty mańyzdy ekenin olardyń basynan ótken jaǵdaıdy oz bastarynan keshkender ǵana túsine alady. Batys jaqta, sonaý alys taý betkeıinde, qaraýytqan áldebir úlken nárse aqyryn jyljyp tómen túsip kele jatty. Sagalarmen tanys bolǵan balalar ony bireýlermen soǵysý úshin kele jatqan ásker shyǵar dep oılady. Munyń ózi, qolyna taıaq ustaǵan jalǵyz-jarym adamnyń jol júrýiniń ózi, sırek oqıǵa sanalatyn tap qazirgi kez úshin úlken bir jańalyq edi. Álgi ásker ańǵardy boılap, baıaý júrispen tómen túse berdi. Kishkentaı Nonnı men Aýsta úıdiń janyndaǵy kúrtik qar úıindisiniń ústine shyǵyp alypty. Olardan qalysqysy kelmegen ájesi de kúrtik qar úıindisiniń ústine alyp shyǵatyn on segiz basqysh tekpishekpen áreń degende kóterilip, alaqanymen kózin qalqalap, álgi bir nárse qaraýytyp kele jatqan jaqqa qadala qarap qalypty.

— Anaý qaraýytyp kele jatqan sıyr ǵoı, — dedi ol bir kezde.

— Iá, ıá, shynynda da sıyr shyǵar! — dep, shý ete tústi balalar.

Eń sońynan Bártýr kóterildi. Onyń ústi-basyna pishenniń qıqymy juǵyp qalypty. Ol yzaǵa shydaı almaı, jarylyp ketýge shaq qalyp túr: munda sıyr turatyn oryn joq qoı! Qoıdyń shóbin sıyrǵa bere almaıdy. Atty tebinge jiberip jaıýǵa da esh qulqy joq. Itin qospaǵanda bul jalǵyz atyn kez kelgen ózge janýarlardyń bárinen artyq kóredi. Sóıtip Bártýr tómen túsip ketti, ózin shaqyrǵansha qaıtyp joǵary shyqpaı qoıdy.

Sherý batpaqty jer arqyly baıaý jyljyp jaqyndaı tústi. Sıyrdyń sońynda - at jegilgen shana. Oǵan shóp tıelipti. Kele jatqan shynynda da sıyr eken.

— Aıttyq qoı, shynynda da sıyr eken! — dep, taǵy da shý ete tústi balalar.

Sıyr onsha iri emes edi. Ústine jabylǵan jabýdan onyń aq shubar teńbili bar basy ǵana kórinip túr. Eki kózi aınala tóńiregine bir túrli tańdana ári kúdiktene qaraıdy. Emshegin qarǵa súıretilip úsip ketpesin dep jún oramalmen jelinin orap, shandyp tastapty. Jalpy sapar shegýge, onyń ústine, jerde qalyń qar jatqan kezde taýdan asyp qysqy saparǵa shyǵýǵa úırenbegen janýardy tap osylaı qamqorlyqpen jabdyqtaǵan jan Redsmırıdegi úı sharýasymen aınalysatyn áıel Gýdnı edi. Qazirgi shyńyltyr aıazda sıyrdyń eki tanaýynan bý burqyrap, joǵary kóteriledi. Tumsyǵynyń aınalasyndaǵy júnine aq qyraý qatypty. Murjadan shyǵyp jatqan tútin men turǵyn úıdiń ıesi onyń qumarlyq sezimin oıatty; eki qulaǵyn qımyldatyp, demin ishine tartty da yrs-yrs etti. Áldebir sálemdesý retinde uzaq móńiregisi kelip edi, oǵan shamasy bolmady — moıyn jibi tym qysyp, qylǵyndyryp barady eken.

Taıaǵyna súıene aqsańdaı basqan kempir sherýdiń aldynan shyǵyp, qarsy almaq boldy.

— Qudaı bere salǵan qasıetti janýar, — dep, úzip-sozyp ybyljı sóıledi kempir. — Qosh keldiń bizge! Qudaıdyń qaıyrymy mol bolsyn! Jarylqaı bersin!

Sıyr kempirdi ıiskedi de, beıne bir ony birden tanyǵandaı bolyp, taǵy da móńiremek bolyp áreket jasady.

— Qudaı bere salǵan qasıetti janýar, — dep qaıtadan kúbirledi kempir. Onyń aýzyna basqa sóz túse qoımady. Degenmen de ol tap osylaı óte sırek meıirlenetin. Ol sıyrdyń qyraý basqan tumsyǵynan bir sıpap qoıdy. Sıyr jutqynshaǵynan shyqqan qysqasha qorylmen jaýap qatyp, rızashylyǵyn bildirdi. Ol ekeýi birin-biri osylaı tez túsinisti. Solaı bola tursa da, sıyr beıtanys óńirdi kúdiktene jatyrqady. Abaımen qozǵaldy, salmaǵyn tort aıaǵyna alma-kezek aýystyryp sala berdi. Denesi dir-dir qaǵyp, demin aýyrsyna aldy, yrs-yrs etip, osqyryna tústi.

Bártýr jańa kelgenderden ne maqsatpen júrgenin surady. Ne maqsatpen júrgenin suraǵany nesi? Sıyrdy tapsyrý úshin keldi emes pe? Qaıdan? Kimnen? Árıne, starostadan!

— Iá, mundaı syılyq jasaǵany úshin ony qarǵys atsyn! — dedi Bártýr, sagadan jattaǵan sózimen. Sóıtti de sıyrdy soıyp tastaý úshin pyshaǵyn qaıramaq bolyp, ses kórsetti.

— Ol seniń óz sharýań, óz erkiń, — desti kelgender.

— Meniń aıaǵymnan shalyp súrindirýge endigi jerde starostanyń shamasy kelmeıdi. Bulaı etý onyń otyz jyl boıy qolynan kelgen joq. Endi sıyr syılasa da eshnárse jasaı almaıdy! — dedi Bártýr.

Aqyrynda sharýa sıyrdy kári Belsı turǵan qorshaýǵa kirgizýmen aıaqtaldy. Ondaǵy edenge shymtezek tóseldi. At qorshaýdyń arǵy betine, buryn álsiz qozylar qamalatyn orynǵa shyǵaryldy. Bártýr sýyq pen jaryq ótetin barlyq qýystar men sańylaýlardy muqıat bitep tastady. Sıyrdy qalaı kútýdiń jaǵdaıy oǵan burynnan belgili. Halyqtyń ejelden kele jatqan tájirıbesine qaraǵanda, sıyr sýyq pen jaryqtan aýlaq bolǵan saıyn sútti de kóp beredi dep biletin.

Kelgen adamdar keri qaıtpaq bolǵan kezde Bártýr olardyń sál kidire turýyn ótindi. Sóıtti de kereýetindegi tósektiń asty-ústin aqtara túsip, áıeli jamylatyn mamyq kórpeniń astynan áziniń eski qolǵabyn taýyp alǵan boıda bylaı dedi:

— Starostaǵa sálem aıta baryńdar. Men oǵan osy ýaqytqa deıin ózimiz jasasqan kelisimdegiden artyq eshnárse de qaryz bolyp kórgen joqpyn. Al eger ol bıylǵy kúzde meniń qozylaryma sýyq qolyn suqpaq bolsa, qatty qatelesedi. Ózderińdi kýáǵa tartamyn. Eger meniń qozylarymnyń baǵasyna kelispeıtin bolsa, onda myna sumyraı sıyryn kúni erteń alyp ketsin. Olaı etpeıtin bolsa, men bul sıyrdy kez kelgen keshtiń birinde baýyzdap tastaýdan taıynbaımyn.

Bul batyl ses kórsetý edi.

Bártýr óziniń azat, óz erki ózinde, ózge eshkimge táýelsiz derbes adam ekenin, starostaǵa da, basqalarǵa da táýeldi emes ekenin, tipti qajet bolyp bara jatsa, sıyr úshin naqty aqshamen qolma-qol esep aıyrysýǵa da ázir ekenin korsetti. Biraq myna kelgen adamdar budan aqsha alýdan úzildi-kesildi bas tartty, bizdiń ondaı ókilettigimiz joq degendi tilge tıek etti. Shynyna kelgende olar bul sıyr úshin starostanyń aqsha kútetinin nemese oǵan basqa bireýdiń aldyn ala tólep qoıǵanyn da bilmeıtin. Aldyn ala tólep qoıǵan? Basqa bireý tólep qoıǵany qalaı? Basqa bireý bolǵanda o l kim?

Bular aqylynan adasqan ba ózderi? Álde munyń arǵy jaǵynda jasyryn sumdyq syr jatyr ma? Sonda munyń áli de basqa bireýge táýeldi bolǵany ma? Bálkim, olar muny kedeısinip, sıyr úshin aqsha taba almaıdy dep oılaıdy ma eken? Jo-joq, dostar, bul qazir eshnársege de muqtaj emes. Bártýrdyń aqshasy jetip artylady. Ras, bul bylaı dep oılaıdy: jem-shópti qoılardyń aýzynan jyryp alyp, sıyr ustaýdyń ne qajeti bar! Eger kerek bola qalsa, bunyń bir emes, birneshe sıyr satyp alýǵa shamasy keledi. Aqshasyn qolma-qol naqty tóleı alady. Bártýr óz sharýasynda ne maqsat kózdeıtinin o bastan-aq óte jaqsy biledi. Bolashaqta aqshany qaıda jumsaý qajettiginen de habary mol. Sonda aqshany qaıda jumsamaq?

— Eger senderge aqshany qaıda jumsaıtynymdy surap bilýdi buıyrǵan bolsa, ony da aıtaıyn. Bálkim, meniń ózime arnap saraı salyp alǵym keletin shyǵar. Onyń aınala tóńiregine jaıqalǵan baý-baqsha ósirip, gúldendirip jiberetin bolarmyn! Mine, solaı dep aıtyńdar. Joldaryń bolsyn, aman-saý jetińder!

Sıyr kóp uzamaı-aq Jazǵy mekenniń Bártýrdan ózge turǵyndarynyń bárine qatty unady. Olar ózara dostasyp ketkendeı boldy. Bártýr burynǵysynsha ıti men kóterem kári aty Blesıdi ǵana jaqsy kórdi. Kempir baıǵus joǵaryǵa bir shelek sút kóterip shyqqan. Sóıtip balalarynyń aýzy bir-bir kese súıikti jyly sútke jaryp qalǵan. Al Fına — olardyń sheshesi — bir tostaǵan sút iship, meıirin qandyrǵan kesh umytylmastaı merekege aınaldy. Myna ushy-qıyry joq ıen daladaǵy ańǵarda! jańa zaman bastalǵan sıaqty kórindi. Bári de jaınap sala berdi. Syrttaǵy qar basyp jatqan shetsiz-sheksiz dalada qysylyp-qymtyrylǵan tirshilik dúnıesine beıne bir kórikti kóktem qaıta kelgendeı boldy. Tipti aǵaly-inili eresek eki balanyń arasyndaǵy taýsylmaıtyn aıtys-tartys ta toqtady. Olardyń birin-biri bylapyt balaǵat sózdermen sybaýy da, "Men seniń kóresińdi kórsetemin áli!" degen ózara qoqan-loqqysy da estilmeıtin boldy.

Aýsta óziniń keýdeshesin toqyp bola salysymen toqyma bizine jańadan jip ilgegin orap, ish kóılek toqýǵa qulshyna kiristi — ol bul iske kúni buryn aldyn ala úlken ázirlikpen jáne úlken senimmen kirisý talap etiletin sıaqty sezindi. Al onyń ájesiniń esine qaıdaǵy bir ádemi ári túsinikti oqylatyn psalom-duǵalar tústi. Olarda beıtanys latyn sózderi sırek kezdesedi eken. Kempirdiń aıtqan ertegilerinde kezdesetin sıqyrly zulym kúsh ıeleri de burynǵysyna qaraǵanda áldeqaıda qaıyrymdy bola túsken sıaqty. Ol kenet buryn ońtústik jaqta bolǵan bir sıqyrly kúshtiń elesin kóz aldyna keltire qoıdy. Ol eles, eger ózine kúndelikti tamaǵyn berip tursa, osy úıdiń otbasy músheleri sıaqty múlde jaıbaraqat, tynysh ómir súre beretin sıaqty kórinedi. Qar astynda qatyp-semip qalǵan adamdar da burynǵydaı úreı týǵyza qoıǵan joq. Tipti mynadaı oqıǵalar da bolypty — túpsiz tereń quzǵa qulap mertikken adamdar úsh táýlikten keıin aman qutqarylypty. Eki aıaǵy birdeı synyp, músápir múgedek bolyp qalǵanyna qaramaı, adam aıtsa sengisiz uzaq ǵumyr keshipti. Eń keremeti sol — arada apta ótpeı jatyp-aq kópten syrqat Fına kereýetinen turyp, bireýdiń súıemeldeýimen bólme ishinde birneshe qadam jasaı alatyn boldy. Ol sózge aralasa bastady. Úıdegi otynnyń jaǵdaıy qandaı ekenin surasatyn halge keldi. Bul — byltyrǵysyna qaraǵanda keýdesin úsh apta buryn kóterdi degen sóz. Ol ózine shulyq surady. Ol shurq tesik eken. Fına óziniń toqyma bizin taýyp alyp, tóseginiń ústinde otyrǵan boıy shulyqtyń setinegen jerlerin bútindep toqýǵa kiristi. Endi bir kúni ol uıqysynan erte turyp, epti qolymen peshke ot jaqty. bul tańda bólme ishiniń tútini áldeqaıda az boldy — shópshek otyn shapshań tutanyp, kofe de tez qaınady. Kelesi kúni Bártýr áıeliniń sıyr qorada júrgenin kórdi: Fına sıyrǵa shóp salyp, ony áýkesinen sıpap, áldebir nárselerdi aıtyp, áńgimelesip tur eken.

— "Men bul saıtan alǵyr janýarǵa munshalyqty erte shóp salý kerek ekenin bilgen joq edim!" dedi de qoılaryn azyqtandyrýǵa burylyp júre berdi.

Mine sodan bastap onyń áıeli kún saıyn erte turyp, sıyrǵa shóp salatyn, ony ýaqytymen saýatyn boldy. Sıyr qoranyń edeni qurǵaq ári taza bolýyna qamqorlyq jasady. Mundaı kútimge sıyr da rıza edi. Fına ony súısine otyryp, qaqtap saýyp alyp júrdi. Saýǵan saıyn alǵysyn bildire oǵan bir nárselerdi shyn yqylasymen aıtatyndy shyǵardy. Fına óz boıynda týa bitken sezimdi basshylyqqa alyp, halyqtyń ejelgi tájirıbesine qarsy shyqty — ol sıyr qoranyń esigin oqtyn-oqtyn ashyp, onyń aýasyn tazartyp otyrdy, tipti úıdiń tóbesinen kúnniń jaryǵy túsetin tesikti birjola bitep turǵan oıma shymdy alyp tastady. Kári Blesı óziniń mundaı kóńilsiz sıyrmen katar turatyn kórshi bolǵanyna renjýli sıaqty — bir túrli júıkesi juqaryp, tózimsiz bola tústi. "Qartaıǵan shaǵymda qudaı maǵan mundaı kórshini qaıdan dýshar qyldy?" dep turǵandaı. Buǵan qaraǵanda "Gýdmýndýr qoshqary" men onyń baqtalas seriginiń qylyǵyn "tamashalaý" da jetip artylatyn edi ǵoı — olar ortadaǵy qashanyń arǵy jaǵynda bir-birimen túnimen tepsinip, sart ta súrt súzisip shyǵady. Olardyń qylyǵyn ólerdeı jek kóretin Blesı san saǵattar boıy tikesinen tik turyp shydaıtyn. Anda-sanda qulaǵyn qaıshylap qoıyp, ortadaǵy qashanyń qorshaýynan moınyn asyra berip, sıyrdyń aldyndaǵy aqyrdan Redsmırıden kelgen shóptiń bir ýysyn qarpyp qalýdyń sátin ańdyp turatyn. Al túnde uıyqtamaı turatyn kezinde sıyrdy tistep alýdan da taıynbaıtyn. Sondyqtan da Fına qashanyń qorshaýyna taǵy bir aǵash qosyp, shekarany qaýipsiz etti.

— Munyń bizge jasaǵan jaqsylyǵy kóp-aq, — dedi áıel, myna sıyrǵa degen zor súıispenshiligi men rızalyǵyn bildire.

— Bálkim, sen kúzde osy sıyrǵa arnap shóp oratyn batyraqqa óziń aqy tóleıtin shyǵarsyń dep úmittenemin, — dedi Bártýr, kekete sóılep. — Qarǵys atqan osy sıyr úshin qysqa shóp qaldyramyn dep bir qoıymdy soıýǵa týra keler edi. Biraq men eshqashan olaı etpeımin!

— Bizdiń Býkodlanyń qamyn bir Qudaıdyń ózi jeı kórsin, — dedi Fına onyń sózine jaýap retinde. Ol kózine jas ala júrip, sıyrdy burynǵysynan beter meıirlene sıpaýmen boldy. bul áıeldiń Qudaı týraly ózinshe túsinigi bar edi. Ony Shyǵys elderiniń keıbir halyqtary sıaqty sıyrmen tikeleı baılanystyratyn. Al ol elderde Qudaı degenimiz sıyr degen uǵymmen para-par. Sondyqtan da ony qasıetti, kıeli janýar dep qurmet tutady.

bul jyly kóktem birden shyǵyp, qar tez erip ketti. Bártýr qoılaryn shalshyqty balshyqqa aıdap saldy. Onda olardyń aýzy kókke tezirek tıedi: kóktemgi tamasha shop -qıaqtyń jas óskini ony jegen jáne asqazany qoryta alǵan qoılardy aýrýynan qulan taza aıyqtyryp jiberedi. Al bıyl qoıdyń qońy ádettegiden áldeqaıda jaqsy — tipti budan da jumsaq jaıly qystan keıin de olar dál qazirgideı myqty bolyp kórgen emes. Shalshyqty balshyqty keshýge zorǵa degende murshasy keletini, júni uıysqan, kir-qojalaq, soraıǵan aryq moıyndaryn sozyp, baıaý qımyldaǵan kóterem qoılardyń jasaýraǵan kózderin kórýdiń ózi sonshalyqty aıanyshty bolatyn.

Bártýr qoıdy ózi baǵyp júrdi. Olar batpaqqa batyp qalsa, súıep shyǵarý kerek dep saqtyq jasady. Biraq bıylǵy kóktemde tek keıbir qoılardy ǵana eki tizesine deıin batpaqqa batqan jerinen shyǵaryp alýǵa týra keldi.

Jylǵalar men jyralardaǵy qarǵa deıin túgel erip bitti. Kúnniń kózi ońǵan shúberekteı túsi qashqan qurǵaq shópter men tasqyn sýynyń deńgeıi kóterilgen ózenderdi shuǵylasyna bóledi. Ońtústik jaqtan ıen dalanyń alǵashqy dostary — jyl qustary kele bastady. Áne, jyly jeldiń ótinde otyrǵan ala moıyn torǵaıdyń baıaý saıraǵan kóktemgi áni estiledi. Ezile erigen balshyqtan kók qıaqtyń jas ıisi men shirigen shóptiń eski ıisi aralas seziledi. Tynym tappaı saıraıtyn balshyqshy qus qoılardy qoraǵa deıin shyǵaryp salady: shamasy, áldebir qyzyqty da kúlkili oqıǵa týraly túgel aıtyp saıraǵysy keletindikten "hı-hı-hı-hı!" dep shyryl qaqqanyn qoımaıdy.

Kishkentaı Nonnı óziniń súıikti oıynshyqtaryn — qoı asyqtary men súıekterin — taýdyń etegindegi qıa betkeıge alyp shyqty. Kishkentaı ózenniń tasyp, sýy jaıylǵany sonsha, tipti úlken teńizge uqsap ketti. Bala qıalyndaǵy qıan dúnıe osy teńizdiń arǵy jaǵynan bastalatyn shyǵar dep oılap qalýǵa da bolady. Biraq taýdaǵy qar túgel erip bitken kezde ózen qaıtadan kishireıip, baıaǵy qalpyna qaıta keledi. Bálkim, onyń da sary ýaıymǵa salynyp, muńǵa bólengeni bolar? Tipti de olaı emes. Móp-móldir ári kóńildi qalpynda tabanymyzdaǵy tap-taza qum men usaq tastardyń ústimen, sarǵysh tartqan ósimdik basyp jatqan jaǵalaýdyń eki arasyndaǵy arnamen syldyr qaǵyp, jóńkile aǵady. Ol myńdaǵan jyldar boıy tap osyndaı kóńildi aǵysynan tanǵan emes: áp kóktem saıyn oz tilinde áldebir qysqa sagalar aıtyp, azyn-aýlaq áýenge de basady.

Jaǵasynda otyrǵan bala myńdaǵan jyldardyń únine qulaq túredi. Bala men ózen máńgilik aıyrylmas eki dos ispetti. Olardyń tóbesinen shetsiz de sheksiz bultsyz kók aspan súısine qaraıdy.

Iá solaı!

OTYZYNSHY TARAÝ

ZAMANNYŃ SHYNJYR BALAQ,

SHUBAR TÓS MYQTYLARY

Starosta qaladan úıine qaıtyp kele jatty. Ol ótken jolǵysyndaǵy sıaqty taǵy da bir ózi emes, sonshalyqty mańyzdy adamǵa tán jańa serikteri de bar. Olar óziniń eki perzenti — ońtústikten endi ǵana oralǵan ókiletti ýákil Ingolv Arnarson men osy zamanǵy bilim bulaǵynan sýsyndap kele jatqan jıyrma jasar jas sulý Odýr edi. Maldy óriske aıdap salyp, qoranyń kóńin tazartyp jatqandar olardy kórgen boıda jumystaryn toqtatyp, kúrekterine súıenip, ózderi buryn kórmegen kóriniske tańdana qarap qalysty. Bártýr jańa ǵana qozdaǵan saýlyqtar men óli áljýaz qozylardy qoıa salyp, qonaqtardy qarsy alý úshin olardyń aldynan shyqty. Qyz at ústinde qozǵalmaı otyra berdi. Myna laıǵa malynyp, bylǵanýǵa asyqpaǵysy keledi. Al starosta yqylassyz bolsa da lajsyz atynan tústi, oǵan ile-shala aıaǵynda qorqynyshty saptama etigi bar laýazymdy ókil de solaı istedi. Starosta óziniń ádettegi daǵdysy boıynsha eki saýsaǵyn ǵana usynyp sálemdesti. Úı ıelerimen Ingolv múlde basqasha amandasty. Ol ókimet bıliginiń basynda otyrǵandarmen aralas-quralasy bar, bylaısha aıtqanda múmkindigi mol adam retinde qarapaıym adamdardy jatyrqaı qoıǵan joq, Jazǵy meken ıesi Bártýrmen onyń qolyn qysyp, amandasýǵa arlanbady. Qaıta ony ıyǵynan qaǵyp-qaǵyp qoıdy. Tipti qushaqtasyp amandasýǵa sol-aq qaldy. Shamasy, bul sheshesinen juqqan ádeti bolý kerek. Qazir ol jańa ǵana agronom bolyp kelgen, áli ushqalaq, bóten bireýdiń jerinde eshqandaı kinásiz qustarǵa ústin-ústin oq atyp, máz-meıram bolyp júrgen nemese Jastar odaǵynyń múshelerimen birge salt atpen saltanat quryp, otansúıgishtik ánderdi shyrqata salyp júrgen baıaǵy jelókpe jas emes. Joq, ol bul jyldar ishinde áldeqaıda baısaldy bolypty. Kórgen jandy ózine birden tartyp ákete alatyn tulǵaly azamat. Kádimgi kóp jınalystarda sheshenderge ton salmaqty da dáleldi sóıleýdiń ártúrli ádisterin úırenipti. Qolyn sermep, kókiregin alǵa berip, basyn keıin qaraı shalqaıta tastap, barynsha mánerlep sóıleýge tyrysady. Jazǵy mekenniń ıesi Bártýr Aýsta Soýllıláǵa buryn qalaı kórinse, qazir de sol qalpynda. Ol qandaı mańyzdy tulǵalarǵa bolsyn qurdaı jorǵalap, qurmet kórsetip, jaǵyný degendi bilmeıdi. Tipti olardyń ádette qarapaıym buqara halyqpen qalaı bolsa solaı til tabysa ketetinderine de ılige qoımaıdy. Onymen qatar qoıyp salystyrǵanda mańǵazsynǵan myna myrzalar qaıdaǵy bir aqylǵa qonbaıtyn — alty saýsaqty, úsh kózdi qubyjyq bireýler sıaqty.

— Meniń myna bıkeshtiń attan túsýine kómektesýime bolar ma eken? At ústinde aıaǵy siresip qalatyn boldy ǵoı, — dedi Bártýr sypaıy ǵana. Biraq jas qyz attyń ústinen esiktiń janyndaǵy tasqa eshkimniń kómeginsiz-aq sekirip tústi. Onyń atqa mingende kıetin balaǵy tar, denemen dene bolyp turatyn tar shalbary, jarqyraǵan jańa etigi bar edi. Qyz taýdyń ońtústik kúngeı betinde jelden tasa ósip turǵan ári myqty, ári kúshti solqyldaq tal shybyq sıaqty kórinedi. Onyń salt atpen az sapar shekpegeni kópti kórip, kópti bilgeni birdeı baıqalady. Sándi kıinip, gúldeı jaınaǵan ol úıdiń tas tabaldyryǵynyń ústindegi tar esiktiń janynda turdy. Bul úıdi salý úshin Gýdbártýr Ioýnsson óziniń, ólgeni bar, tiri qalǵany bar, balalarymen birge on eki jyl boıy qaryzyn ótep kelgen, oǵan deıin on segiz jyl boıy jatpaı-turmaı zoryǵa eńbek etken bolatyn. Al Odýr bıkesh shaıqala ósip turǵan gúlderdiń arasyndaǵy eńseli saraı úıde turady, oǵan tas tóselgen, tap-taza joldar arqyly jetýge bolady.

— Rahmet, — dedi qyz. — Bizdiń asyqqanymyz jón bolar. Men úıimdi qatty saǵyndym, tezirek jetkim keledi.

Alaıda starosta ulymen ekeýi úıdiń ishine kirip shyqqandy qalady. Úı ıesimen aqyldasatyn mańyzdy másele bar kórinedi. Ókinishke oraı, qashan bolsa da aldyńnan áldebir jumystar shyǵa keletinin qaıtersiń! Olar esiktiń aldyndaǵy kólkigen sýdan aman ótip, joǵary kóterilgen soń Odýr álgi ekeýiniń kereýettiń ústine otyrýyna qolynan kelgeninshe kedergi jasap baqty — bıti juǵar dep qoryqty. Biraq starosta eshnárseni eleń qylyp, jerkengen joq. Bıt degen de sóz bolyp pa — talaı kórgen úırenshikti nársesi. Ol buryn ózi kelgen saıynǵy ádetimen jalp etip otyra ketetin kereýettiń ústine emin-erkin jantaıa jatty. Ingolv Arnarson sandyqtyń ústine baryp otyrdy. Ol basyn shalqalata bólme ishin sholyp shyqty. Júzinen kún shuǵylasy tógilip turǵandaı bolǵanymen kúlkisi sheshesine tartqan eken — tym sýyq. Jas bıkesh ústeldiń ústine otyrdy. Starostanyń ózimen-ózi bolyp, tereń oıǵa shomǵany sonsha, ózine qoıdyń jaǵdaıy men aýa raıy týraly qoıylǵan suraqtardy estigen joq. Aqyryn qozǵala túsip, qoınynan ámıanyn shyǵardy — aqshaǵa tıer-tımeste saýsaqtary dir-dir etti. Biraq júzinen qaıdaǵy bir qasterli qurmet belgisi baıqalady, onysyn bar ynta-shyntymen berile baısaldy túrde jasaǵandaı bolyp kórinedi. Belgili bir jaýapkershilikti sezinetin sıaqty. Ol ámıanyn ashyp qarady da basyn aqyryn ǵana keıin shalqaıtty, temeki japyraǵynyń aýzyndaǵy silekeı sólin tógip almas úshin tómengi ernin jymqyra tústi.

— Seniń maǵan sıyr úshin ótken qysta berip jibergen aqshańdy ózińe qaıtaryp bersem degen oı meni kópten beri mazalap júr edi. Sıyrdyń aqshasyn basqa bireýler tólep qoıǵan bolatyn.

— Qoıa tur, qoıa tur. "Bul ne degen batpan quıryq, aıdalada jatqan quıryq?" Jazǵy meken ıesi Bártýrǵa mundaı syılyq jasap júrgen kimder sonsha? "Basqa bireýler tólep qoıǵan bolatyn" degen ne soz taǵy da? Meniń boryshymdy óteı salyńdarshy dep men eshkimge de qolqa salǵan emes edim ǵoı! Meniń qaryzymdy ótemek bolyp sandyraqtaǵandardyń bárin de saıtan alsyn shetinen!

— Bul boryshyń qalaı deseń de ótelip qoıdy.

— Men ondaı sadaqa syılyqty kókten de, jerden de kútken emespin. Qabyl almaımyn. Tipti Qutqarýshynyń ózi jiberse de qabyl almaımyn! Meniń qaryzymdy basqa bireýlerdiń óteýge eshqandaı quqyǵy joq. Men ondaı "qamqorlyq" jasaýshyǵa tyıym salamyn!

— Qaıdaǵy Qutqarýshyny aıtyp kettiń!? Saǵan qol ushyn sozyp, kómek kórsetip otyrǵan — Áıelder odaǵy! — dedi starosta.

— Endi jetpeı turǵan sol bolǵany ǵoı! — dep tez jaýap qatqan Bártýr álgi Áıelder odaǵyn jerden alyp, jerge salyp ábden balaǵattady. — Ózimen-ózi bolyp, jaıyna júrgen adal jandardy ózderine udaıy qaryzdar ári qara taban qul etip almaq qoı. Járdem kórsettik dep jer-kókke jaıa maqtanbaqshy deseńshi odan da! Men bul sıyrdy áıteýir bir kúni baýyzdap tastaımyn da etiniń borsha-borshasyn shyǵara qıqalaımyn. Buǵan kúmániń bolmasyn! Bul sumyraı sıyr meniń balalarymnyń úırenshikti tamaǵyna degen tábetin joıdy. Qazir olardyń júdep-jadap, tyrıyp qalǵany sonsha, tipti bir-birimen tóbelesýine de shamalary joq. Ol ol ma, áıelder de qyńyrlanyp, shálkes minez shyǵara bastady. Bir sózben aıtqanda, bul sıyr bizge sor boldy — urys-keristi kúsheıte tústi.

— Jurttyń aıtýyna qaraǵanda, seniń balalaryń da, áıeliń de osy kóktemnen beri áldenip, táýir bola bastaǵan kórinedi ǵoı.

Alaıda Bártýrdy bul eskertpe de jýasyta almady. Ol ózine jany ashyp qamqorlyq jasaǵysy keletinderdiń bárine de árqashan bir túrli kúdikpen qaraıtyn.

— Seniń de, Áıelder odaǵynyń da mende, meniń áıelimde esh jumystaryń bolmasyn! Balalaryma da jandaryń ashymaı-aq qoısyn túge! Men ázirge saǵan da, Áıelder odaǵyna da bir eırır de qaryz emespin. Muny myqtap esterińde saqtańdar! Meniń otbasymnyń ishki isterinde seniń de, Áıelder odaǵynyń da sharýasy bolmasyn! Áıel de, balalar da, óli-tirisi bári birdeı, meniki. Olar júdep-jadap, aýrýynan aıyǵyp, qýtań qaǵyp kete me -bul tek meniń ǵana jumysym! Men kishkentaı shoqy aspanmen talasqan bıik tóbege, shaǵyn shuńqyr túpsiz tereń tamuqqa aınalǵansha ózimniń adamgershilik ar-ojdanym men quqyǵymnan, ózimniń eshkimge táýeldi emes derbestigimnen ólsem de aıyrylmaımyn!

Starosta munyń ekilene soqqan ekpindi borandaı batyl baılamyna ne dep jaýap qatýdyń retin izdeı qoımady. Sonshalyqty nemkettilikpen jadyrańqy jaınaǵan júzine qaraǵanda álgi sózder onyń janyna bata qoımaǵan da sekildi. Óıtkeni ol da eshkimge táýeldi jan emes, qulashyn keńinen sermeýge daǵdylanǵan adam. Al, shyndyǵyna kelgende, qaıyrymdylyq, hrıstıandyq sezim ataýlyǵa senbeıtindigi jaǵynyn Bártýrdan bir de kem túspeıtin

Ol qolyndaǵy bir ýys qaǵaz aqshany masattanǵan baısaldylyqpen ámıanyna qaıtadan saldy. Sóıtti de bul túkke turǵysyz azyn-aýlaq aqsha óziniń ıesine qaıtarylatynyn aıtty. "Men seni bul aqshany alsań da al, almasań da al dep qystamaımyn" dedi.

Sonymen, jalpy alǵanda, hrıstıandyq ózara qaıyrymdylyqtyń úlgisi bolýǵa tıisti áreket jónindegi áńgime tamam boldy. Qazirgi zamannyń shynjyr balaq, shubar tós kúshtileriniń óz erki ózindegi eshkimge táýelsiz derbes sharýany jaqyn tartqansyp, ony boıǵa úıretý, óz aıtqandarynan shyǵarmaý jóninde jasamaq bolǵan erekshe ǵajap áreketinen eshqandaı nátıje kútýdiń qajeti qalmaǵan sıaqty da edi. Biraq tipti olaı emes eken! Laýazymdy ókil endi óziniń áshekeıli kúmis shaqshasynan óte usaq ýatylǵan, hosh ıisi burqyraǵan nasybaı usyndy. Sóıtti de osy bir eshkimge táýelsiz qarapaıym adamnyń qasynan aınalsoqtap shyqpaı qoıdy.

— Iá, ıá, qurmetti qartym, — dedi Ingolv. — Seni yryqqa kóndirý ońaı emes ekenin kórip turmyn.

Ekeýi de bir-bir shymshym nasybaı ıiskedi.

Sodan keıin ókiletti ýákil Jazǵy meken ıesi Bártýrdyń muny bir shaǵyn is jóninde kútken-kútpegenin surap bilmek boldy.

— Kútýin kútken joqpyn. Kútsem degen oıym da bola qoıǵan joq.

— Bálkim, sen mynadaı jaǵdaıdy biletin de shyǵarsyń? — dep bastady sózin ókiletti ýákil. — Anglıa toqymashylarynyń arasynda qozǵalys paıda boldy. Ol ózi kópester qurǵan kiriptarlyq toryna túsken myna sender sıaqty sharýalar úshin óte paıdaly. Ondaı qozǵalys Islandıada ótken ǵasyrdyń ózinde-aq etek alǵan bolatyn: Tıngeı okrýgyndaǵy kópesterdiń ezgisinen qaıyrshylanǵan sharýalar aqyrynda ózderiniń tutyný qoǵamdaryn qurǵan edi. Islandıadaǵy kooperasıa qozǵalysy osylaı bastalǵan Al qazir ondaı qoǵamdar búkil elimizde jappaı kanat jaıyp keledi. Olar saýda-sattyq jasaý barysynda sharýalar úshin ádilet ornatýdy qamtamasyz etedi. Endi, mine, ondaı tutyný qoǵamdary asa iri saýda kásiporyndaryna aınalyp, kópesterdi saýda salasynan yǵystyryp shyǵýda. Aǵylshyn toqymashylarynan úlgi alǵan Tıngeı okrýgynyń kedeı sharýalary qazirdiń ózinde Islandıanyń endi qalyptasyp kele jatqan jas qoǵamy úshin tamasha úlgi kórsetip otyr.

Bizdiń poselkedegiler Fordtaǵy saýda-sattyq senderge, sharýalarǵa, múlde tıimsiz dep sanaıdy. Óıtkeni senderdiń ónimderińdi ondaǵy kópester ózderi belgileıtin óte arzan baǵamen satyp alady da odan ózderi jasaǵan taýarlardy óte qymbat, ýdaı baǵamen qaıta satady. Mine, munyń aty — sharýalardy aıaýsyz qanaý, tý-talaqaı etip tonaý. Olar osy tásilmen jyl saıyn senderdiń qyrýar qarjylaryńdy qysylyp-qymtyrylmaı molynan qymqyrady.

Ókiletti ókil jergilikti sharýalardyń qaltalarynan kópester bir jyl ishinde qaǵyp áketetin aqsha bulardyń ózderine arnap óte jaqsy bir úı, tipti ortasha úı, eń bolmady degende ár hýtor saıyn durys jabdyqtalǵan elektr qondyrǵysyn satyp alýlaryna tolyq jetetinin eseptep shyǵardy

— Ondaı elektr qondyrǵysy senderge ǵana laıyq shyǵar degen oı keledi, — dedi Bártýr.

Ol aqshalardy Brýnı saýda úıi oz qaltasyna basyp qalady. Degenmen onyń qyrýar bóligi Týlınıýs Iensenniń jáne onyń otbasy músheleriniń udaıy Danıaǵa baryp turýlaryna — kóńil kóterip, serýen quryp qaıtýyna nemese emdelip kelýine jumsalady. Biraq kópesterdiń balalary sińiri shyqqan kedeı, azap shekken aıanyshty jandardan fırma súlikteı soryp alatyn mol qarjyny qanshalyqty daraqylana tógip-shashqanymen taýysa alatyn túgi joq.

— Kishkentaı Inge, kezinde Danıaǵa sen de barǵysh ediń ǵoı, — dep sóz qystyrdy Bártýr. Biraq onyń bul sózine kóńil bólgen Ingolv bolǵan joq. Sózin odan ári jalǵastyra berdi.

— Fırma meńgerýshisiniń Fordta ózine arnap naǵyz saltanatty saraı salyp alǵanyn jurttyń bári biledi. Tipti kórgen jandy tań qaldyratyn tamasha záýlim munarasyn qaıtersiń! Fırmanyń ǵımarattaryn qaıta salýǵa san myńdaǵan kron jumsaldy.

— Iá, — dedi Bártýr, — ol kári qaqpas ózine munara turǵyzǵysy kelse, salyp almaǵanda qaıtedi?

— Onyń ústine, dáriger áltıngte sol fırmanyń múddesin qorǵaıdy. Qazynadan qyrýar qarjyny osy fırmanyń aılaqtar jáne olarǵa kire beris jerde qurylystar salýyna bóldirdi. Bul jerde máseleniń búkil máni mynada: dáriger sol fırmanyń Fordtaǵy balyq kásipshiliginiń ortaq ıesi bolyp tabylady. Biz ózimiz qanshalyqty qunarly, baı ólkede tursaq ta ózge okrýgtardan kop artta qalyp qoıdyq — qoǵamdyq damý satysynyń tómengi deńgeıinde turmyz. Biraq qazir jańa zaman týyp keledi. Ońtústik jaqtaǵy halyqqa jany ashıtyn baýyrlarymyz qatardaǵy qarapaıym sharýalardyń qanshalyqty qaıyrshylanyp bara jatqandaryn aıqyn kóre bildi. Sondyqtan da olar Tıngeı okrýgynyń úlgisi boıynsha sharýalardyń kózin álgi qandy qol qaraqshylardyń qylmysty qylyǵyna qarsy kúreske shyǵý úshin qol ustasa kúsh qosý qajettigine kámil jetkizýdi qalaıdy. Óıtkeni qandy qol qaraqshylar jeke tulǵalardyń da, memlekettiń óziniń bar baılyǵyn da sypyryp-sıyra talan-taraj etip, óz qaltalaryn toltyra túsýdiń ǵana qamyn jeıdi. Al sender, kishkentaı shashyrandy hýtorlardaǵy sory qaınaǵan sharýalar, saýsaqtaryńdy soryp, áreń-áreń kún kóresińder. Senderdiń, kerek deseńder, jóni túzý kıimderiń de joq. Al azyq-túliktiń tapshylyǵynan kóktemge qaraı naǵyz asharshylyqqa dýshar bolasyńdar. Ólip-talyp kúsh-jiger jumsaı júrip jınaǵan birneshe krondaryńnan ózge aqshany jyldar boıy kórmeısińder...

— Jazǵy mekende aqsha degeniń ábden jetkilikti, — dep qarsy daý aıtty Bártýr.

— ...Bálkim, jylyna birneshe kron jınaı alatyn shyǵarsyńdar. Sen muny óziń de jaqsy bilesiń ǵoı, qymbatty Bártýr. Bul — shyryldaǵan shynaıy shyndyq. İshkenimiz — aldymyzda, ishpegenimiz — artymyzda, ýaıym-qaıǵymyz joq, tórt qubylamyz túgel deýińniń múlde qısyny joq. Eń adal jan sanalatyn seniń ózińnen suraıynshy, osynyń bárine qalaı qaraısyń? Halyqtyń tonalyp, qaıyrshylanyp bara jatqanyna ne deısiń???

— İm... Shynymdy aıtsam, men senderdiń, shirigen baılardyń, bir-birlerińmen qyrqysa tistesip, shaınasa talasqandaryńdy kórgim de kelmeıdi. Bul ózi jaqsy nárse emes qoı. Al meniń kópeste sharýam joq. Onyń isine aralaspaımyn: olaı etip nem bar, maǵan báribir. Odan jamandyq kórgen jerim joq. Men bir nárseni jaqsy bilemin: bıyl meniń qoılarym qystan aman shyqty, Qudaı aldynda da, adam aldynda da qaryzym joq, oz aqsham ózime jetip artylady, meniń ózim de, otbasymnyń músheleri de densaýlyǵymyz nashar dep shaǵyna almaımyz. Bir sózben aıtqanda, redsmırılikterden kem turmaımyz. Olar da ajal tyrnaǵynan qashyp qutyla almaıdy. Biz de solaımyz. Al, shyndyǵyna keletin bolsaq, meniń balalarymnyń densaýlyǵy Fordtaǵy kópestiń balalarynyń densaýlyǵynan áldeqaıda kúshti. Seniń sózińe qaraǵanda, ol óziniń balalaryn emdelýge jyl saıyn teńizdiń arǵy jaǵyna jiberetin kórinedi ǵoı. Bizde myna ıen dalany ózge eshqandaı jerge aýystyrǵysy kele qoıatyn eshkim joq.

— Tym bósińkirep kettiń, qymbatty Bártýrym...

— Men "qymbatty Bártýr" emespin. Meniń aty-jónim — Gýdbártýr Ioýnsson. Jazǵy mekenniń eshkimge táýelsiz sharýasymyn.

— Jaraıdy, solaı-aq bolsyn, Gýdbártýr Ioýnsson, — dedi salqyn kúlkimen ókiletti ókil. Al meniń aty-jónim Ingolv

Arnarson. Meniń atymnan baıqalyp turǵanyndaı, osyndaǵy alǵashqy izasharlar urpaǵynanmyn.

— Ol ras, sende kóp nárseniń az-azdap qospasy bar, — dep kelise ketti Bártýr.

— Men osy eldiń baılyǵy tezirek ıgerilgenin qalaımyn. Adamdar munda sýyqqa tońyp, kóp ómirin bosqa ótkizdi. Myń jyl boıy ózin de, malyn da asharshylyqtan arylta almaı, qatty qınaldy. Elimizdiń baılyǵyn sonda da ıgere almady. Men saǵan mynany aıtaıyn: bizdiń elimizde eki partıa bar. Eki qoshqardyń basy bir qazanǵa syımaıtyny sıaqty, olar bir-birimen tatý-tátti yntymaqta tura almaıdy — qashan birin-biri jeńgenshe tynymsyz kúrese beretin bolady. Olardyń bir jaǵynda — konservatorlar men reaksıonerler. Sharýalarǵa kún kórsetpeıtin de solar. Óıtkeni ol partıanyń músheleri — kópester, teńizde júzetin kemelerdiń ıeleri, sheneýnikter, dárigerler. Al ekinshi partıanyń sharýalarǵa kómekteskisi keledi. Olardyń óndirgen ónimderin laıyqty baǵamen satqanyn qalaıdy. Al olarǵa satylatyn nárselerdiń ózgelerdiń ǵana baıýyna jol bermeýin kezdeıdi. Sondyqtan da tutyný qoǵamdaryn qurý aýadaı qajet. Sodan keıin biz sharýalardy arzan jumys qolymen qamtamasyz etpekpiz. Bul maqsatqa teńiz jaǵalaýyndaǵy qalalardan kapıtalızmniń kózin joıǵanda ǵana qol jetedi. Óıtkeni olardaǵy júmysshylar derevnáǵa qaıta qonys aýdarýǵa májbúr bolady. Aqyrynda sharýalardy aqshamen qamtamasyz etý qajet. Ol úshin biz aýylsharýashylyq bankin ashpaqpyz. Memleket sol bank arqyly sharýalarǵa óte tómengi ósim paıyzymen nesıe bere alatyn bolady. Mine, sonda olardyń qurylys salýyna, elektr qýatyn hýtorǵa jetkizýine, aýylsharýashylyq mashınalaryn qansha mólsherde alamyn dep qalasa, sonsha mólsherde satyp alatyn boldy. Mine, bul — bizdiń baǵdarlamamyz, Islandıanyń jańa izasharlarynyń baǵdarlamasy. Sóıtip ıslandıalyq sharýalardyń ózderiniń azat elinde azat azamattar retinde ómir súre alatyn jańa zamany jaqyndap kele jatyr. Biz ıslandıalyq sharýanyń qoǵamnan ózine laıyqty joǵary oryn alýyn, olardyń syı-qurmetine bólenýin qalaımyz. Halyqtyń bul toby osynyń bárine de laıyqty eńbek sińirdi. Óıtkeni bul top qara túnek qaskóı kúshterge qarsy kúres júrgizýde Jaratýshynyń ózine kómek kórsetýge beıim turýy tıis.

— Iá, mundaı jyrdy tyńdaı-tyńdaı qulaǵym sarsyǵan, — dedi Bártýr, jelkesin qası túsip.

— Biraq sen, aıaýly dosym, aqyrynda, mynany túsinýiń kerek: saǵan aqsha tabýdyń tıimdi joly men tásili kórsetilip otyr ǵoı.

Biraq Bártýrdyń tap osyny túsingisi joq edi. Baı sharýalar men olardyń baı balalary munyń baıyp shyǵa kelýine kómektesetin bolady degen qaǵıda mıyna múlde qonbady, qonatyn da emes. bul olardyń ózderi úshin Áıelder qoǵamyn jáne Tutynýshylar qoǵamyn quramyz degenine tipti de qarsy emes. Meıli, qansha qajet bolsa, sonsha qura bersin.

— Biraq meniń baılardan kómek suraǵan jerim joq edi ǵoı. Olardyń aıtqanyna kónip, aıdaýyna júrýimdi kútýge ýaqyttary jete qoımaıtyn shyǵar. Buǵan deıin árqashan bylaı bolyp keldi: odaq qurmaı da, odaq quryp ta aqshany kósip alýmen boldyńdar. Al endi shyǵynǵa belshelerińnen battyńdar. Men bárin de bilemin Meni ondaı odaqqa kirýge eshqashan qyzyqtyra almaısyńdar — senderdiń shyǵyndaryńdy bólip tóleskim kelmeıdi. Ótken otyz jyldan beri men tek bıyl ǵana starostaǵa bereshek qaryzdarymnan zorǵa degende qutyldym. Kim biledi, men áli, bálkim, jap-jaqsy jańa qora salyp alarmyn. Qozylardyń qorasy bólek bolatyn shyǵar. Óıtkeni meniń malym jyldan-jylǵa azaıyp bara jatqan joq, qaıta kóbeıip keledi. Otarymda jabaǵy júni qyrqylmaǵan jetpis saýlyǵym bar, oǵan jıyrma toqtyny qos. Munshalyqty kóbeıgen sebebi — men buǵan deıin eshqashan sıyr ustap kórgen joqpyn. Maǵan áli de bolsa ýaqyt berińder, men senderdiń Redsmırıdegilerińdegiden de kóp sıyr satyp alatyn bolamyn. Al ózime arnap jańadan turǵyn úı salyp alý — jan raqaty. Degenmen ázirshe ondaı eshqandaı da qajettilik týa qalǵan joq. Úıdiń tóbesin jabýǵa salynǵan arqalyq mátkeler áli myqty. Tek tóbeden azdap tamshy tamatyny bar. Al baılarmen birge kópesterge qarsy odaqqa kirýdiń beti aýlaq. Kópester meniń olarmen istes bolǵan kezimniń bárinde de maǵan eshqandaı jamandyq jasaǵan joq. Jıyrma jyl boıy tek adaldyq tanytýmen keledi...

— Biraq sonyń bári de shirkeý qaramaǵyndaǵy qaıyrymdylyq qaýymynyń qamqorlyǵyna alynyp, tamaq asyraýǵa kóshýmen tynýshy edi ǵoı. Sony qalaı umyttyń, dosym-aý? — dep, onyń sózin bóldi Ingolv Arnarson.

Bártýr ornynan ushyp turyp, bir-birimen baılanysy joq, qısynsyz áńgimeni qyzbalana aıtyp ketti. Ol — óz erki ózindegi azat ıslandıalyq azamat. "Bárin de saıtan alsyn túge, men úshin báribir — syrdyń sýy sıraǵymnan kelmeıdi! ... Maǵan dese, tirideı keskilep, qıqalap bólshek-bólshek etip tastasyn. Ýtıredsmırıdegi zırat qaqpasy aldynda Gýnverdi osylaı óltirgen bolatyn. Biraq ol sonda da baǵynbaı, bárimizdi qarǵap-silep ketti. Biz, qalaı deseńder de, sonyń qarǵysyna ushyradyq. Endi kelip Áıelder odaǵy nemese Tutynýshylar odaǵy deı me-aý, qaı-qaıdaǵy bir nárselerdi aıtady. Jo-joq, men, Bártýr, basymdy kesip alsańdar da kirmeımin ondaı odaqqa!.."

— Qane, áketaı, Ingı! Bolsańdarshy endi, jetti ǵoı áńgimeleriń! Erterek úıge jetip alaıyq. Ýaqytty bosqa ótkizip otyrǵandaryńdy shynymen-aq túsinbeısińder me? Endeshe men bir ózim kete beremin. Bosqa sandyraqtaýdy unatsańdar, onda qala berińder.

Muny aıtqan starostanyń óz qyzy edi. Onyń tózimi taýsylǵan bolatyn. Ol ákesi men aǵasy sıaqty bir aıtqanynan qaıtpaıtyn qıqar emes edi. Biraq qazirgi zamannyń shynjyr balaq, shubar tós myqtylary bola tura osy bir qatardaǵy qarapaıym sharýany jalynǵandaı úgittep, sonshalyqty kúsh-jiger jumsaýynyń, ony áldebir apatty jaǵdaıdan qaıtse de qutqaryp qalýdyń ne úshin qajet ekenin múlde túsine almady. "Bulardyń nesi ketti? Aqymaqtyq jasasa, jasaı bersin, ony zorlyqpen durys jolǵa salamyz dep, bastaryn sonsha qatyrǵany qalaı?". Eger Odýr bıkesh osylaı asyqtyrmaǵanda olardyń áli qansha ýaqyt boıy otyra beretini belgisiz edi.

— Myna qyzdyń aty — Aýsta Soýllılá, — dedi starosta óziniń ulyna, qarapaıym sharýanyń qora janynda tyrmaǵa súıenip turǵan qyzyn nusqap kórsetip. Qyz jol júrip bara jatqandarǵa ańyra tań qalyp, kóz almaı qarap túr edi. — Bıyl on tort jasqa tolady.

— Durys-aq, — dep qostaı til qatty ókiletti ókil Ol atynyń tizginin tartyp turyp qyzǵa qadala qarady. — Qap, men umytyp barady ekenmin ǵoı. Amansyń ba, Aýsta?! Sen óziń boı jetip, úlken qyz bolyp qalypsyń ǵoı.

— Sen ózińe oramal satyp aldyń ba? — dep surady starosta. — Esińde me, ótken qysta men saǵan aqsha berip ketip edim ǵoı.

— Ol baqyr teńgeni batpaqqa túsirip, joǵaltyp alǵan, — dep aıqaılaǵandaı bolyp jaýap qatty tas tabaldyryq janynda turǵan Bártýr. — Árıne, ádeıi joǵaltqan joq. Kezdeısoqtyq qoı. Sony soz etýdiń de qajeti joq. Ol mynadaı aqsha edi ǵoı, kórdiń be, qarashy beri...

— Sen, ońbaǵan neme, qıqarlyǵyńdy qoımaısyń-aý áıteýir, — dep soz qystyrdy starosta.

— Qane, qozǵalsańdarshy tezirek! — dep aıqaı saldy starostanyń qyzy shalshyqty balshyq jaqtan. Úıge jetip alýymyz kerek qoı!..

— Iá, Aýsta Soýllılá, — dedi ókiletti ókil — Sen súıkimdi qyz bolyp qalypsyń. Ázirshe qosh bol Qosh bol!

OTYZ BİRİNSHİ TARAÝ

ÁN TÝRALY OI

Tań boz bere shyryldaıdy qyzǵysh qus,
Torǵaılar da ónmen tańdy toılaıdy.
Syldyr qaqqan ózenderde balyq shorshyp oınaıdy
Al qaraqus sý betinde qalyqtaýyn qoımaıdy.

Ánshi qustardyń ońtústik jaqtan osyndaǵy úırenshikti jazǵy mekenin — shalshyqty balshyqqa qaıtyp oralǵanyna da biraz ýaqyt ótti. Sútteı surǵylt tartqan byltyrǵy shop ańǵarlar men tóbelerdiń kúngeı betkeılerinde boı kórsetip úlgergen jasyl jelektermen bite qaınasyp ketkendeı tutasa aralasyp kórinedi. Bul — kóktemniń kúshine mine bastaǵan kezi. Endi sıyrdy óriske shyǵarýǵa bolady. Osy tóńirektegi áńgimeniń jalǵasyp kele jatqanyna da bir aptadan asyp barady. Fına ondaı mereke úshin janǵa jaıly, shýaqty, jadyrańqy jyly kúndi tańdaýǵa uıǵarym jasaǵan edi. Mine, búgin tap sondaı kún de kelip jetti: qoranyń qaqpasyn ashyp, sıyrdy syrtqa alyp shyqpaq boldy. Aıaqtaryn nyq basa almaı, álsiz yrsyldap kele jatqan sıyr dalany kóre sala keń tanaýyn keńinen kerip, raqattana móńirep jiberdi. Qys boıy qarańǵy qapastaǵy múńkigen qolańsa sasyq ıis-qońystan keıin kúnniń shýaqty jaryǵyn kórgeni, kóktemniń ańqyǵan hosh ıisin sezgeni qandaı qýanysh edi deseńshi!

Ózgeristiń aıaq astynan tez bolǵany sonsha, sıyr oǵan birden beıimdele almady. Hýtordyń syrtyndaǵy alańǵa shyqqannan keıin ol kóktemdi qýana qarsy alǵanyn bildirip, barynsha qatty móńiredi. Sodan soń jerge degen senimin birjola joǵaltqandaı-aq aıaǵyn áli de dúdámal kúmánmen basyp, birneshe qadam jasady. Kóktemniń jupar aýasyn molynan jutyp taǵy bir ret móńiregisi kelip edi, biraq ol oıynan tez kaıtty. Óıtkeni osy kórip kele jatqanym óńim be álde túsim be dep tań qaldy. Ol qoradaǵy qarańǵy qapasta múńkigen qolańsa sasyq ıis-qońystan ábden yǵyr bolǵan edi, kóktemniń osyndaı shýaqty ashyq kúnin ańsap, tátti qıalǵa jıi-jıi beriletin, kók-jasyl kógaldy kókseıtin. Sol asyl armanynyń oryndalǵany ras pa álde ótirik pe? Mine, ol soǵan sene almaı keledi. Sıyr qıa betkeıge jetkende jele jortyp kórdi — qýanyshyn áli basa alatyn emes! Bir kezde ol quıryǵyn joǵary kóterip, shoqyraq shabysqa kóshti. Qys boıy qapasta turǵandyqtan ózin buǵaýdan endi ǵana bosanǵan álsiz ekenin sezinse de shalshyqty balshyqty betke alyp, jóńkile jóneldi. Birneshe úlken sheńber jasady, ırek-ırek aınala júgirip, tuzaq ta jasady, yrs-yrs etip sharshady. Biraq bul kóktemniń kóńildi bıi edi. Sıyr batpaqty jerge jete berip, aıaqtary tizelerine deıin balshyqqa batyp ketip, alqyna toqtaǵansha balalar onyń sońynan kúlkige kómile júgirip, ý da shý, máz-meıram boldy. Sıyr túske qaraı ǵana damyl taýyp, otqa qarady — kók shópterdi julyp jeı bastady. Alǵashqy kúnderi Bártýr sıyrdyń óriste emin-erkin jaıylýyna ruqsat etip, keshirimdi qaıyrymdylyqpen qarap júrdi. Sońynan peıili tarylyp, sıyrǵa bir tal shópti, tipti qýraǵan qyltanaqty qımaıtyn boldy. Óriste sıyrdyń jaıylýyna jetip artylatyn bitik shóp bar edi. Biraq Bártýr ony qoılardyń qysta jeıtin qymbat baǵaly azyǵy sanady. Ol Býkodlany osy hýtorǵa basa kóktep kirip alǵan, sóıtip bárin de astan-kesten etken kesapat retinde áli de jek kóretin. Iesin ıti de qoldaıtyn. Osy bir kári ıt barynsha konservator bolatyn. Ol óziniń enesi sıaqty aqyldy emes edi — jańa týylǵan jetimek jas náresteni baýyryna basyp jylytyp, ajaldan aman alyp qalýdy bilmeıtin. Endigi Tıtla tas tabaldyryqqa otyrýdy unatatyn. Uıqyly-oıaý ári muńly kúıde otyrsa da árqashan saq bolatyn. Sıyrdyń qıa basqan aıaǵyn ańdyp otyryp, oıda joq jerde, oǵan art jaǵynan urlanyp baryp, aıaǵyn tistep alýǵa tyrysatyn. Qorǵanbaq bolǵan sıyr ony tars etkizip teýip jiberýge nemese súzip óltirýge tyrysyp baǵatyn. Keıde ony qýyp ala jóneletin. Biraq jete almaıtynyna kózi jetip, qýǵanyn qoıa qoıatyn. Óıtkeni ıt oǵan qaraǵanda áldeqaıda jyldam, epti de aılaqor bolatyn. Áne ol ekeýi bir-birine qarama-qarsy qadala qarap túr: ıt tumsyǵyn joǵary kóterip, tisterin aqsıtady, ara-arasynda sháý-sháý etip, úrip te qoıady, al sıyr basyn bulǵaqtatyp, ashýly únmen pysqyrady.

— Osy bir qarasan kelgir-aq ıttiń mazasyn alyp boldy-aý, — dedi Bártýr, árqashan ıtin jaqtap shyǵa keletin ádetimen.

Bártýr balalarynyń tuzdalǵan tisti balyq, saıda jáne treska sıaqty ekinshi sortty dep atalatyn balyqtardy, sondaı-aq byltyrdan qalǵan, qan aralas eskirgen ásipti barǵan saıyn yqylassyz jeıtin bolǵanyna óte-móte renjýli edi. Ol myna áıeliniń sıyrdy sonshalyqty rızashylyq sezimmen jaqsy kórgenin áldebir ádepsizdik sıaqty sanaıtyn. Óıtkeni buǵan barynsha qymbatqa túsken azyq-túlik túrlerine balalarynyń tábetin tarttyrmaı qoıǵan sol sıyrdyń kesiri dep biletin.

Bir kúni sıyrdy taý ishindegi shóbi shúıgin saıǵa aıdap salǵan bolatyn. Solyp, shirı bastaǵan byltyrǵy ósimdik sabaqtarynyń ara-arasynan boılap ósip kele jatqan jas óskinder shalshyqty balshyqty kók kórpemen tumshalaı túsipti. Búkil ańǵar kókjasyl túske enipti. Biraq bul ushy-qıyry joq ıen dalada jalǵyz sıyr zerige bastaǵan sıaqty. Ol talaı ret taý betkeıimen batysqa qaraı qashyp ketpek te boldy. Kelesi kúni Býkodlany baǵyp qaıtýǵa eresek eki balany jumsaǵan edi. Olarmen birge top qurý sıyrǵa múlde unaǵan joq. Býkodla Ýtıredsmırıdegi qorada turǵan sıyrlardy saǵynyp, solarǵa jetýdi kóksedi. Jaıylý ornyna poselke jaqqa moınyn buryp, tumsyǵyn kótere móńireýmen boldy. Aqyrynda, balalardyń bar-joǵyna da qaramaı, qasha jóneldi. Naǵyz qýǵyn bastaldy. Balalar oǵan taý betkeıiniń orta shenindegi saıda qýyp jetti de bas jibinen myqtap ustap, úıge qaraı jeteledi. Esik aldyna kelgende sıyr ábden qaljyrap, balalarǵa eriksiz boı usynyp, baǵynǵan bolatyn. Onyń jaq súıeginiń ústindegi tamyrlary bileýlenip ketipti. Qulaqtaryn qaıta-qaıta qaıshylap, silkileı berdi. Úıden Fına shyqqanda baryp baıyz tapty. Ol endi sıyrdyń áýkesinen, arqasynan sıpap turyp, onymen adamdardyń ómiri týraly syrlasty. Basyńa qıyndyq túsip, ne isterińdi bilmeı, daǵdaryp turǵan kezeńde saǵan jany ashyp, qoldaý kórsetetin, jubatýǵa tyrysatyn jaqsy dostyń bolǵanyna ne jetsin! Erteńine Fına sıyrdy ózi baǵyp qaıtýǵa uıǵardy. Qasyna kishkentaı Nonnıdi almaq boldy. Kóktemniń jaıma-shýaq jaıly kúnderi týdy. Olar birine-biri uqsas, ózgerissiz edi. Al bul — aýa raıynyń jaqsy bolatynynyń belgisi. Ol kúnder jas balanyń esinde umytylmastaı qalyp qoıdy. Eshqandaı bóten oqıǵa joq: tirshilik etip, ómir súre ber, emin-erkin aýa jutyp, raqattana tús — odan basqa eshteńe de qajet emes.

Óristegi jaıylymda kóp uzamaı qaz oty boı kórsetti, qyzyl jáne aq qaramyqtyń hosh ıisti gúlderi ashyldy. Jasyl butalardyń arasynda aralar gýildep yzyń ,qaǵady. Ien dalada qustar alǵashqy jumyrtqalaryn sala bastady. Olardyń aspandy áýeletip mahabbat ánin áli shyrqap júrgenderi de az emes. Adyr-budyrly dóńesterdiń ara-arasyndaǵy jylǵa-jylǵany qýalap, bulaq aǵyp jatyr. Kók maısa alqaptaǵy oıpańda sıyr emin-erkin jaıylyp júr. Qýysynda aýlvalar mekendeıtin bıik jartastar aspanmen tildese boı kóteredi. Taý betkeıleri kók-jasyl masatydaı qulpyrdy. Kún shuǵylasy birneshe kún boıy meıirlene quıylyp turdy. Sodan keıin tuman túsip, kúnniń kózi eki kún boıy kórinbeı ketti. Mundaı tumanda dóńester men tómpeshikter ádettegisinen áldeqaıda bıik sıaqty kórinedi, al bıik taýlar kózden ǵaıyp bolyp ketedi. Tómpeshikti basqan múk neǵurlym ashyq tústi bola tústi. Shópterdiń hosh ıisi ańqyp turdy. Olardy shyq basyp, ylǵaly kóbeıdi. Shópterdiń japyraǵy men sabaqtaryndaǵy, sondaı-aq jer betindegi móldir marjan tizbegi kóz qyzyqtyrady.

Tuman sergip, aınala ashyla tústi. Joǵarydan aspan kórindi. Kókjıek keńeıip sala berdi, birte-birte úlken saıdyń ústine deıin jaqyndady. Bıik shoqylar aspanmen tildeskendeı, oǵan ilese ańqyǵan hosh ıis, jasyl jelek jáne ásem án qosyla kóterilip bara jatqan sıaqty. Sen ózińdi beıne bir bult arasynda ushyp júrgendeı sezinesiń. Sıyr aqyryn qozǵala júrip, kók shóptiń sabaǵyn tilimen orap, julyp jeıdi. Ol jasyl taldyń ózen ústine tógile salbyrap turǵan butaǵyna da moınyn sozady. Bala qolynda is toqıtyn bizimen tynymsyz jumys istep otyrǵan sheshesine jaqyn baryp, jar basyna jaıǵasyp aldy. Olar sıyrdyń, shóptiń, ózenniń sybdyryna — bári-bárine muqıat qulaq tigip otyrdy.

"Baıaǵyda bir adam bolypty. Bir kúni ol eki hýtordyń arasynda kele jatyp qalyń tumanda jolynan adasyp qalypty. Kenetten qarasa, ózender eńiske qaraı emes, bıikke bettep, taýǵa qaraı teris aǵyp jatqandaı kórinedi. Aqyrynda ol ushy-qıyry joq bıik jartastar men úshkir naıza tastardyń arasynan bir-aq shyǵady. Jartastardyń bıiktigi taýdyń ózimen birdeı, aspanǵa atylǵandaı áser qaldyrypty. Álgi adam odan endi qaıta esh jerden jol taýyp shyǵa almaıtyndaı sezinipti. Sol kezde qalyń tuman arasynan kógildir kóılek, appaq toqyma taqıa kıgen bir áıel shyǵa kelip, oǵan: "Er meniń sońymnan" depti. Áıel basqa bir aýyz sóz qatpaı, ony áldebir shaǵyn hýtordaǵy óziniń úıine ertip barypty. Úı óte taza ári ádemi eken. Áıel álgi adasqan jolaýshyǵa et týrap, sarymsaq qosylǵan dámdi sorpa beripti. Ony qalaǵanynsha iship bola bergende úrimdeı semiz et jáne qoıý kofe usynypty. Sodan keıin jolǵa shyǵaryp salypty. Tuman seıilip, kókjıek ashylǵan kezde jolaýshy óziniń qaı jerde ekenin tanyp bilipti. Ol endi ózine kómek kórsetip, ajaldan aman alyp qalǵan álgi áıelge alǵysyn jaýdyraıyn dep buryla berse, áıel de, shaǵyn hýtor da jer jutyp ketkendeı zym-zıa joq — ornynda manaǵy naızatastar turypty. Sodan ol adam óz úıin taýyp kelse, onda eshqandaı naıza tastar da joq, taý da joq eken. Ózender de órge qaraı emes, eńiske qaraı jóńkile aǵyp jatypty".

"Baıaǵyda taǵy bir adam bolypty. Kóktemniń kózge túrtse kórgisiz qarańǵy túninde áldebir jaqtan óziniń úıine qaıtyp kele jatypty. Jol uryp, qatty qaljyrapty. Saly sýǵa ketkendeı aýyr kúı keshipti. Ol starosta men kópeske qapa bolyp, olardy syrtynan balaǵattaı beripti. Óıtkeni endi onyń shirkeý qaýymynyń qamqorlyǵyna ótip, kún kórýden ózge amaly qalmaǵan sıaqty. Beıshara óziniń belshesinen batqan qaryzynan qutyla almapty. Qyrsyqqan kópes nesıe bere turýdan birjola bas tartypty. Al starosta onyń úıin tartyp almaq bolyp, doq kórsetipti. Bálkim, otbasyn da shirkeý qaýymynyń qamqorlyǵyna kóshiretin bolar. Balalaryn ár jaqqa taratyp berer — qaıda jibererin kim bilsin? Jaı kúnderi ishekterin shurqyrata ashtan qatyryp, jeksenbi kúnderi judyryq pen taıaqtyń astynda tómpeshten kóz asha almaı júretin jerlerge jiberetin shyǵar? Úıdegiler otaǵasyn tamaqqa talǵajaý bolarlyq bir nárse ala keler dep asyǵa kútýmen otyrypty. Al ol lajsyz qurqol oralypty. Óıtkeni óte tákappar ári menmen bolǵany sonsha, eshkimnen eshqandaı kómek suraı almaıtyn. Ol aıaǵyn aýyrsyna baıaý basyp kele jatty. Biraq bul dúnıede tap osy saǵatta saly sýǵa ketip, eńsesi ezilip bara jatqan eshkimge belgisiz adamdar az deımisiń? Endi buǵan ne isteý kerek?

Osylaı aýyr oıǵa shomyp, ýaıymdap kele jatqan ol kenet jartastardyń arasynan jarqyrap turǵan jaryqty kórdi.

Buryn ol bul jartastardyń janynan shaıdaı ashyq kúndiz de, tas qarańǵy túnde de talaı ret etip júrip, mundaı jaryqty kórgen emes edi ǵoı! Qalyń jartastardyń arasynda mundaı jaryqtyń qalaı paıda bola qalǵanyna aqyly jetpeı, ańyryp kele jatty. Jaqyn kelip qarap edi, shaǵyn hýtor bar eken. Esik aldynda bireý túr. Ol jolaýshyǵa birden jyly ushyrady. Hýtordyń ıesi eken — aýlva (perishte) kórinedi. Ózi az sóılese de saz sóıletin aq jarqyn, qarapaıym, baısaldy eken. Aýlvalardyń bári de sondaı bolady — olardyń basqa bireýlerge qaıyrymdy qamqorlyq jasaýdan ózge jumysy joq jáne aıtqanyn eki etpeı oryndaıdy. Álgi sharýaǵa jartastardyń arasynda kofe qaınatyp berdi. Óte qoıý ári sút qatqan, dámdi eken. Kofe iship otyryp, aýlvaǵa óziniń bar syryn jaıyp saldy. Qalaı qınalyp júrgenin aıtty. Qoshtasarda aýlva oǵan bylaı dedi: "Erteń uıqyńnan oıanǵanda tabaldyryǵynan attap, tysqa shyqqan boıda jan-jaǵyna qararsyń" deıdi.

Sharýa óz úıine kelse, ondaǵylardyń bári tátti uıqyda jatyr eken. Sharýa óziniń tartqan jol azabyn aıtyp, olardyń mazasyn alǵysy kelmeıdi. Al tańerteń uıqysynan oıana salyp, tysqa shyqqanda óz kózine ózi senbeı, tań-tamasha qalady — qapshyq-qapshyq ún, jáshik-jáshik qant, qap-qap tamasha balyq tizilip tur!

Bul óńirde mundaı balyqty áli eshkim jep kórmegen de bolar. Ol ol ma, tipti qumyra-qumyra sýsyn da bar eken".

"Baıaǵyda bir kishkentaı bala bolypty. Ol ıen daladaǵy ańǵarda turatyn bógde bireýlerdiń qolynda ósipti. Ony ózge balalarmen birge shirkeýge kirgizbepti. Onyń ne inisi, ne qaryndasy bolmapty: oz ata-anasynan alysta turypty. Birde, jazdykúngi jeksenbide, jurttyń bári jaqsy kıinip, shirkeýge bet alypty. Bireýler salt atpen, bireýler jaıaý-jalpy shubyrypty. Al álgi bala turǵan ornynda olardyń sońynan kóz almaı, qadala qarapty da qalypty. Álgilerdiń sońynda ózendi boılaı sozylatyn jalǵyz-aq soqpaq joldyń shańy aspanǵa kóterilip bara jatty. Bala júrýge qaýqary joq kári-qurtań kempir-shaldardyń qasynda jalǵyz ózi qalyp qoıdy. Qalaı dep oılaısyń, osy jaǵdaı oǵan ońaı tıdi ǵoı deısiń be? Joq, ońaı tıgen joq. Bala hýtordan shyǵyp, eńirep jylaǵan boıy joǵary kóterildi — taý etegindegi jartastarǵa bardy. "Adam ómirindegi jamandyq ataýlynyń jaqsylyqtan kóbinese joǵary turatyn sebebi nede eken osy?" degen suraq tóńiregindegi tereń oıǵa shomý oǵan aýyr tıdi. Biraq sen qalaı dep oılaısyń? Ol taý etegindegi jartastardyń arasynda ne esitti? Ol onda ǵajaıyp on áýenin esitti. Ondaı ándi kimniń sala alýy múmkin? Jáne ony bir adam emes, eki adam emes, tipti úsh adam da emes, shirkeý qaýymynyń búkil músheleri qosyla salyp turǵandaı estilipti. Bul kádimgi shirkeý qyzmetindegiler sıaqty edi. Bala mundaı kórkem psalomdardy buryn-sońdy estip kórmegen bolatyn. Án áýeni qaıdan estilip túr ózi? Kenet álgi sıqyrly bıik jartas balanyń kózine záýlim shirkeý bolyp kórindi. Onyń esigi buǵan aıqara ashyq ári tamyljı tógilgen kún nuryna bólenip túr. Shirkeýdiń ishinde aýlvalar otyr. Jasyl kıim kıgen pastor mehrap bólmesinde tur. Bala osy bir ǵajaıyp shirkeýdiń ishine kirdi. Buryn-sońdy mundaı júzi jyly, kelisti de sulý óri ózderin baqytty sezinetin adamdardy kórgen emes. Ómirdi onmen órlep, beıbit kúıde jarasymdy kelisimmen ótkizý netken jaqsy edi! Psalom aıtylyp bolǵan soń pastor amvonǵa (ýaǵyz aıtylatyn oryn) kóterildi. Bala júrek tebirenterlik mundaı tamasha ýaǵyzdardy buǵan deıin eshqashan estip kórgen emes edi. Ras, ol mundaı duǵany sodan keıin de birde-bir ret estigen joq. Sonda da bolsa ony umytylmastaı etip jattap aldy. Ońashada ol týraly kop oılanýmen boldy. Árqashan osy ýaǵyzda aıtylǵan qaǵıdalarǵa, zańdarǵa saı ómir súrýge tyrysyp baqty. Biraq ol ýaǵyzdyń ne týraly ekeni jóninde eshkimge tis jaryp, eshteńe aıtyp kórgen joq. Bálkim, onda bul ómirde jaqsylyq jamandyqty, qaıyrymdylyq qatygezdikti erte me, kesh pe áıteýir bir jeńetini týraly aıtylatyn bolar. Sodan soń pastor amvonnan túsip, jurtpen birge túski namaz oqýǵa kiristi. Ol sonshalyqty jumsaq ta jaǵymdy, qulaqqa jyly tıetin daýyspen ándete ǵıbadat etti. Balaǵa bizdiń jer betindegi pastorlarymyzdyń birde-bireýi tap osylaı qyraǵatymen ándete almaıtyn sıaqty kórindi. Oǵan áldebir qaıyrymdy adamnyń jumsaq alaqany mańdaıynan sıpap, júregin jylyta eser etip turǵandaı sezildi. Eń sońǵy psalom oqylyp bolǵannan keıin jurttyń bári de oryn-oryndarynan turyp, syrtqa qaraı bettedi. Olarmen birge bala da tysqa shyqty. Jan-jaǵyna kóz salyp qarap edi, onda eshkimdi de kóre almady. Shirkeý de joq, tek sıqyrly alyp, jap-jalańash jartas burynǵysynsha óz ornynda myzǵymaı tur eken. Qustardyń shyqylyqtaǵan dybystary estiledi. Olardyń birazy jartastyń qýys-qýysyndaǵy uıalaryna tynymsyz kirip-shyǵyp júr. Pyr-pyr etip ushyp ta ketedi. Bala sodan qaıtyp sıqyrly jartastyń qaq jarylyp, shirkeýge aınalǵanyn kórgen joq. Biraq burynǵy kórgenderin esinde myqtap saqtap qalypty. Bir nárseden qatty qınalyp qysylǵanda sol estelikteriniń ózin jubanysh etip, qanaǵat tutady. Sóıtip sol bala tym jupyny ómir súripti, biraq óz taǵdyrynyń aýyrtpalyǵyn aıtyp shaǵyný degendi bilmepti".

Osyndaı áńgimelerdiń birinen soń birin shubyrta aıtyp, tuman tumshalaǵan aqshyl aspannan kúnniń kózi kóriner me eken dep tátti qıalǵa bólenip otyrǵan sheshesiniń basyna myń-myńdaǵan maıda móldir shyq-marjandar tógilip, jabysyp úlgergen edi. Ol álgi ertegilerin aıtyp bola bere, beıne bir sonyń bári de Qudaıdyń qudiretimen bolǵan nársedeı-aq, saltanatty baısaldy túr tanytyp, erinderin jymqyra qysyp qoıdy, toqyp otyrǵan isiniń ilgek kózderin alaqanymen sıpap ótti. Aınala tóńirekti áldebir kóterińki kóńil qupıasy jaılap alǵandaı. Jeńil de jaıbaraqat raqattana tynys alýǵa bolady. Sheshesiniń eń jaqsy kóretin bir dos aýlva qyzy bolǵan eken. bul ol qyzdyń aǵasyn da jaqsy bilgen kórinedi. Biraq munyń bári de sonaý erte kezde, ákesiniń úıinde, Ýdarselde júrgendegi ótken oqıǵalar edi.

— Men shynymen-aq ilgegimdi tarqatyp alǵannan saýmyn ba ózi? — dep, ol ózine-ózi suraq qoıdy da bir kúrsindi. — Jaraıdy, oqasy joq. Al álgi áńgime óte ertede bolǵan oqıǵa edi. Qazir onyń eshqandaı mańyzy qalmady. Kezinde ne bolmady? Bárin de bastan keshirdik. Endi ol kúnder eshqashan qaıta kelmeıdi.

Biraq Nonnıge munyń bári de óte-móte mańyzdy bolyp kórindi. Sóıtti de ol ákesi Aýstany Fordqa alyp ketken kezde sheshesiniń sol dostaryna ketip qalyp, ózimiz de aýlv bolaıyq degen usynys aıtty.

Biz ózimizben birge Býkodlany da ala ketemiz, — dedi Nonnı.

— Joq, olaı bolmaıdy, — dedi áıel, tereń oıǵa shomyp. — Tym kesh. Biz ketip qalsaq, ájeniń qas-qabaǵyna kim qaraıdy? Oǵan kim kómektesedi?

Bala bul suraqqa jaýap taba almady. Tek sheshesiniń muńly júzine qadala qaraýmen boldy. Ol úshin bul dúnıede sheshesiniń muńly bolsa da meıirimdi júzinen artyq, odan ádemi esh nárse de joq edi. Sheshesiniń beti-júzinen árqashan tógilip turatyn qaıyrymdylyq, náziktik, muńly kózqarasty ózge esh nársemen salystyrýǵa bolmaıtyn. Keıin, kop ýaqyt ótken soń da, osy kúnderdi esine alǵanda onyń kóz aldyna sheshesiniń súıkimdi beti-júzi, búkil bolmysy eń aldymen eles beretin. Mundaıda ol ózin kógildir taýlarmen bite qaınasyp ketkendeı, áldebir ǵajaıyp asqan sulýlyq álemindegi baqytty shaqqa bólengendeı bolatyn. Onyń búkil jan dúnıesi tamasha dem alyp, saýyǵa túskendeı. İrili-usaqty nárselerdiń bárin de — sulýlyq pen qaıǵy-qasiret ataýlyny aralastyryp, tutas bir tasqynǵa aınaldyryp jiberetin orasan zor kúshtiń raqatyn sezinetin. Budan basqa eshqandaı tilek tileýdiń de qajeti bolmaı qalatyn. Tipti zil batpan salmaǵymen eńseni ezip jiberetin aýyrtpalyqtyń, tipti taýsylmaıtyn qaıǵy-qasirettiń zardabyn tartqan kúnniń ózinde de bul ómirden túńilýge bolmaıdy, ómir qalaı etkende de qymbat dep oılaýdan tanǵan joq.

Sybyzǵynyń úni óshkende, jan dosym,
Jer baýyrlap, qustar bezip qashady.
Tuman basqan soqpaqtar da senimsiz,
Shatqaldar men bıik taýlar eńseńdi ezip basady.
Ondaı kezde týǵan ólkem jarqyraıdy jol boıy
Jer betinde jaınap turǵan ujmaqtaı.
Otandasym ol da keler kómekke,
Qasıetińnen aınalaıyn, paı-paı, paı!
Syrymyz bir, muńymyz bir árqashan
Sybyzǵynyń sazǵa toly únindeı.
Onyń úni bizge tanys árdaıym —
Ózgermeıdi, estiledi bulinbeı.
Aspaptyń qulaq kúıi buzylsa da
Qos ishek úzilse de áldeqalaı,
Ol ándi jalǵastyrý odan ári
Boryshym bul dúnıede bolar talaı.

Sheshesi oǵan qalaı ándete áýen aıtýdy úıretti. Keıin ol er jetip, tynymsyz teńiz ánin tyńdaǵan kezde de sheshesiniń úıretken ánderin esine alyp, tereń oıǵa shomýdyń ózi de úlken bir baqyt ekenin, odan artyq baqyttyń bolmaıtynyn bildi. Óıtkeni ol ánderde adamzat úshin eń qymbat, eń asyl armandar bolatyn. Sheshesi otyrǵan kishkentaı shoqynyń ózi aspanmen talasqan bıik taýlarmen boı talastyra alatyn. Qanatty ánshi qustardyń ózi munyń sheshesiniń ánin — ómirlik ǵajaıyp ánuran retinde tamsana tyńdaıtyn.

OTYZ EKİNSHİ TARAÝ

ÚLKEN ÓMİR TÝRALY

Ivan Kýpala kúniniń qarsańyndaǵy tún. Bul túni kimde-kim ózen sýyna shomylsa, aldaǵy bolashaǵyn boljap bile alady-mys.

Dene bitimi tal shybyqtaı symbatty jap-jas Aýsta ózen jaǵasyn boılap, shalshyqty balshyqtyń jyp-jyly sýyn keship, tómen túsip bara jatty. Erteń ol qalaǵa sapar shegedi, ondaǵy úlken ómirdi oz kózimen kóredi

Aýsta Soýllılányń bul qýanyshty kúndi aldyn ala úlken úmitpen kútkenine kóp bolǵan edi. Sonaý qystan beri kúndiz de, keshke de, uıqyǵa jatarda da osy sapar tezirek bolsa eken dep armandaýmen keldi. Kúndiz esinen, túnde túsinen qalanyń elesi ketpeı qoıdy. Shamasy, ol elesti júzdegen ret kórgen bolar. Sońǵy túnderi Aýsta uıyqtap ketemin be degen qaýippen kózin jumbaı jatatyndy shyǵardy. Sondaǵy asyǵa kútkeni — aldaǵy shat-shadyman qyzyq ómirdi kórip, tamashalaý.

Búgin kúndizgi saǵattar zymyrap óte shyqty. Endi olar alysqa uzap ketken jel sıaqty. Qyz saýsaqtarynyń ushy uıyp qaldy, beti dýyldap qyza tústi, kimniń ne aıtqanyna mán bermeıtin, tipti estimeıtin de boldy. Aýsta surǵylt-kók tústi juqa jún matadan tigilgen ish kóılegin aldyn-ala býyp-túıip, osy saparǵa shyqqanda kıýge ázirlep te qoıǵan bolatyn. Ony jeksenbi kúnderi ádeıi alyp qarap, ádemiligine qumary qanǵansha súısinetin. Ol sonymen qatar túrli — qyzyl jáne kók tústi jolaǵy bar qońyr beldemshe kóılegin de osy saparda kımek bolyp saqtap júrgen edi. Al búgin keshke qaraı ákesi Bártýr osy úıdegi birden-bir qoıma, aýzy qulyptaýly sandyqty ashyp, ishinen óziniń mereke kúnderi ǵana kıetin keýdeshesine orap salyp qoıǵan ádemi shubar kóılekti sýyryp aldy.

— Sen óli tym taldyrmash bolsań da týǵan anańnyń merekelik kóılegin kıetin ýaqytyń keldi. Meniń qyzym jurttyń kózine túskende nazary báseń tartyp, qysylyp-qymtyrylmaıtyn, uıalyp turmaıtyn bolýy kerek, — dedi ákesi.

Aýstanyń qýanǵany sonsha, onyń eki betine qan júgirdi — dý etip qyzaryp shyǵa keldi, kózi ottaı jaınap, kúlimdep qoıa berdi. bul onyń ómirindegi eń bir saltanatty, qýanyshty shaǵy edi. Ras, kóılektiń matasy azdap óńin beripti, qajalyp setinegen jerleri de bar sıaqty. Biraq ne kúıe túspepti, ne úıdiń dymqyl aýasynan bulinbepti. Kóılektiń óne boıynda teńizdiń arǵy jaǵynda ósetin alýan túrli gúlderdiń sýreti bar eken. Keýde tusynda molynan salynǵan qaz-qatar búrmesi bar. Sońǵy aılarda Aýstanyń boıy tez ósip, denesi azdap tolysa túskenimen áli de bolsa suńǵaq boıly jip-jińishke qyz edi — anasynyń kóılegi shaq kele qoımady, eki ıyǵy salbyrap, tómen túsip ketti, beli de keń, onyń ústine, ol da óz ornynda emes, qolpyldap tur.

— Baqshaǵa qoıatyn qorqynyshty qaraqshydan aınymaı qaldyń! Resmırıde mundaı qaraqshyny talaı kórgenmin, — dedi Helgı qyzdyń jynyna tıip.

Ákesi ony bólmeden qýyp shyqty.

Degenmen de kóılek jarasady eken. Razy bolǵan Aýsta ákesin qushaqtaý úshin oǵan atyla umtyldy, saqalynyń astyndaǵy ózi jaqsy kóretin ystyq jerge betin basyp, jabysa tústi. Qyzdyń erinderi tolysqan eken-aý, terezeniń jaryǵy jaǵynan qaraǵanda astyńǵy erni sál shyǵyńqy kórinedi, ádeıi ıip, qapsyryp qoıǵan Qyzyl jıdekke uqsaıdy, eki ezýinde kádimgi jasamys adamdardaǵy sıaqty, biraq bolar-bolmas juqa qatpar baıqalady. Beıshara qyz... Ákesiniń saqaly onyń qabaǵyn qytyqtap qyshyta berdi.

Jyp-jyly laı sý qyzdyń jalańash baltyryna shashyrap jatty, aıaǵynyń astynan shylp-shylp etken dybys estildi. Osy túni Aýsta móp-móldir shyqqa shomylady. Ol óziniń symbatty tulǵalarynyń bar ekenin búgin ǵana sezingendeı. Ózenniń aǵyny baıaý shetki qoınaýynda júzip júrgen qutandar tura qalyp, qyzǵa taǵzym etkendeı bolady. Ivan Kýpala kúni qarsańynda bul batpaqty ortada qutandardan ózge birde-bir qus tap osyndaı sypaıy ádeptilik tanyta almaıdy. Saǵat on ekiden asyp, birge ketip bara jatty. Ańǵarda kóktemniń beıne bir jas arý sıaqty janǵa jaıly mamyqtaı jumsaq túni tamyljyp turdy.

Sýǵa súńgise me eken álde súńgimese me eken? Aýsta asyqpady, aıaǵynyń ushymen basyp aqyryn júrip keledi. Mine, endi tań da atady. Surǵylt tartqan aq tuman batpaqty dala ústinen kóterilip, beıne bir keńinen jaıylǵan juqa mata sıaqty qıa betkeımen joǵarylaı berdi, taý tulǵasyn jartylaı beldeýlep, onyń aıasyn jaılap, sypaıy ǵana jaýyp qaldy. Kóldiń aınadaı jarqyraǵan tep-tegis betinde áldebir tań qalarlyq belgisiz bir tirshilik ıesiniń, bálkim, sý perisiniń kómeski keskini kóringendeı boldy.

Ózen jaǵasyndaǵy jylǵaǵa qaraı shyq ústimen abaılap basqan eki aıaqtyń izi josylyp jatyr. Bul kezde qustar da saıraǵanyn az-kem úze qoıypty. Aýsta olardyń saıraǵanyn taǵy da tyńdaǵysy kelip, jaǵada únsiz kútip otyrdy. Endi ol kúndelikti kıip júretin kóne kóılegin sheship tastap, tutas bir ómirdeı uzaqqa sozylǵan qysqy qarakóleńke kúnder týraly estelikterdiń bárinen arylta alatyn aspannyń, Ivan Kýpala túni aspanynyń astynda úlken úmitpen otyr. Osy túnniń áıel qudaıy músinindeı kóringen Aýsta onyń jartylaı balalyq jalańash tánine kún shuǵylasy quıylǵanda erekshe jetilgen minsiz sulý sekildi edi. Bul ómirde adamnyń ańsaǵan asyl armany oryndalar kúnniń qarsańyndaǵy túnnen, sol túnniń ózi men móldir shyqtarynan artyq tamasha eshteńe de joq. Ondaı keshte adamnyń táni men jany bir-birimen etene tabysady. Ári sol birtútas tabysýdyń tilegi móldir shyq sıaqty tap-taza bolady. Aýsta ózendi keship turyp áýeli shashyn jýdy, sodan soń ony muqıat tarady. Sýda turǵan eki aıaǵynyń saýsaqtary ózenniń qumdy tabanyna batty. Kórgen jan tań qalarlyq áldebir sý qustary qyzdy aınala júzip ótip, kútpegen jerden oǵan burylyp, sypaıy bas ıip, taǵzym etkendeı bolady. Shamasy, bul dúnıede eshkim de tap sol qustar sıaqty ádeptilikpen qurmet kórsete almaıtyn shyǵar.

Denesi tońazyǵan qyz dirdek qaǵaıyn dedi. Ol jaǵalaýda ary-beri júgirdi. Aýstanyń júgirip ótken izderi astanalyq úlken qalalardyń kósheleri sıaqty bir-birimen aıqysh-uıqysh qıylysyp jatty. Qyz ózin sonshalyqty jeńil sezindi. Myna tumannan paıda bolǵan usaq shyq sıaqty. Túnniń ylǵaldy jasyl kórinisi aıasynda ol kimdi bolsa da tań qaldyrarlyq tamasha tulǵaǵa aınaldy. Biraz júgirgennen keıin denesi jylynaıyn dedi.

Qustar uıqysynan oıandy. Aspandaǵy kórinis óziniń barynsha baı boıaýyna enip, qulpyra tústi. Endi bir saǵattan soń kúnniń kózi arystan aýzy atalatyn myna shópterdiń shyǵyn keptire bastaıdy. Sóıtip Ivan Kýpala túniniń qasıetti shyqtarymen shynymen-aq qoshtasýǵa týra keledi.

Kúnniń alǵashqy sáýlesi túse bastaǵannan-aq Bártýr tóseginen atyp turyp, bir shymshym nasybaıdy molyraq qamtyp, ernine saldy. Sóıtti de asyǵys-úsigis kıinýge kiristi. Aýsta Soýllılá búgingi qasıetti uly tańda shynymen-aq uıyqtap qalyp júrmese ne qylsyn?! Joq, olaı bolýy múmkin emes. Qyz ornynan turǵan boıda eki kózin ýqalap, uıqysyz ótken búgingi túnde kórgenderin umytýǵa tyrysty. Ákesi kıinip bolǵansha odan kóz alǵan joq. Bártýr atyn alyp kelýge ketti, ol Aýsta óziniń jap-jańa ish kóılegin búgin túńǵysh ret jýyp tazartqan tánine kıip aldy. Ol ózinin bul tánin jańa kórgendeı bolǵan edi. Sodan soń beldemshe kóılegin, jańadan toqylǵan jún shulyǵyn, qoı terisiniń bylǵarysynan tigilgen kebisin kıdi. Eń sońynda anasynyń kózindeı bolǵan ádemi kóılegin kıip, sándene tústi. Aýsta bólme ishinde ary-beri júrip kórdi. Áldebir abyrjyǵan úreı men asyp-sasqan mazasyzdyqtan onyń júregi alyp ushyp, lúpil qaǵýmen boldy. Ógeı sheshesi kofe qaınatýmen aınalysty. Tósekten ájesi de turdy. Ol ádettegisinshe, suq saýsaǵyn aýzyna saldy.

— Baıǵus bala, fýfaıkańdy umytyp ketip júrme. Aýa raıyna senbe. Jańbyr jaýyp júrse, ústi-basyńa sý ótip ketedi.

Oı, osy áıelderdiń bir-birinen aınymaıtynyn qaıtersiń! Sonda Aýsta jyrym-jyrymy shyqqan, onyń ústine kir-qojalaq eski-qusqy kıimmen jurt kózine qalaı kórine qoıady dep oılaıdy eken?

— Kún qubylmaly, jańbyrdyń qalaı quıyp ketkenin baıqamaı da qalasyń.

— Aspanda bir shókim de bult joq qoı, — dedi Aýsta.

— Kúnniń kózine qarap, aldanyp qalma. Ókinip júrseń, kesh bolady.

Biraq tańerteńnen shaıdaı ashyq kúnge qalaı senbeısiń? Senesiń! Kók-jasyl masatydaı qulpyrǵan ańǵarǵa kún shuǵylasy tógilip tur. Kógildir aspan astynda kógildir taýlar da áldebir tátti qıal qushaǵynda alańsyz múlgip jatqandaı kórinedi. Baılardyń úıindegi júzderi jarqyn, ózderin árqashan baqytty sezinetin balalar anaý ushy-qıyry joq sheksiz kógildir aspandy endi kaıtyp eshqashan bult shalmaıdy dep qalaı oılasa, bul da solaı úmittenetin sıaqty. Tap osyndaı tamasha kúnde jańbyrdan qorqyp, tozyǵy jetken eski kıim kıip shyǵý jan dúnıesinde qaıdaǵy bir esýastyq oılardyń oryn alýyna jol bergenmen birdeı ǵoı. Aýsta óziniń kúńkildeýik ájesimen osylaı qoshtasty.

Mine, endi ol ákesimen birge saparǵa shyqty — keń dúnıeni óz kózimen aralap kórmek. Kári Blesı júk tıelgen arbany tartyp keledi. Bular jolǵa shyqqan kezde ákesi Aýstanyń jún toltyrylǵan qaptardyń ústine shyǵyp otyrýyna ruqsat etti. Al ózi alǵa shyǵyp, atty jetegine aldy. Tamyljyǵan tamasha tań. Aýsta keler kúnnen munshalyqty mol qýanyshty eshqashan kútip kórgen emes edi. Qazir ol naǵyz erkindikke bulqynyp shyqqandaı sezinip keledi. Onyń aldynan barǵan saıyn kop keńistikter ashyla túsetin, al óz ómirindegi qyzyǵy joq surǵylt ta surqaı kúnder endi birjola artta qalyp bara jatqan sıaqty kórindi. Kóktemniń hosh ıisti salqyn samaly onyń tanaýyn eshqashan tap búgingideı jaǵymdy qytyqtap kórmegen. Al qustardyń salǵan áni tap búgingideı alystan, jańǵyrǵan jańasha únmen estilgen emes. Onyń ústine, mundaǵy qustar da bulardyń ańǵaryndaǵydan ózgeshe kórinedi. Ándi de basqa bir álemge arnap salatyn sıaqty. Joldyń jıegindegi jotalar da túrin ózgertken. Olarda ósetin shóp te basqasha. Taýlardyń kórinisteri ózgerip sala berdi. Olardyń burynnan tanys shyńdary keıin qalyp jatty nemese qyrýar qyrattardyń taraý-taraý silemderi paıda bola bastady. Ózender bulardyń ańǵaryndaǵydaı emes, múlde basqa baǵytqa qaraı aǵady. Saı-salalar men jyralarda jasyryna ósip turǵan áldebir tanys emes ósimdikterdiń ózgeshe hosh ıisi tájirıbesi az jolaýshy qyzdy qyzyqtyra túsedi. Aýsta, kedir-budyry mol nashar joldyń ústinde ózin arbanyń selkili aıamaı soǵyp kele jatqanyna qaramaı, búgingi kún men jol ústindegi myna sapardyń áldebir usaq-túıek ereksheligine deıin egjeı-tegjeıli esinde saqtaýǵa tyrysady. Oǵan aınala tóńirektegi kórinisterdiń bári de dúnıe jaratylǵan alǵashqy kúndegideı eser etti.

Bular qalyń arsha ósken betkeıdegi buralań jolmen joǵary kóterilip kele jatty. Ár jotaǵa shyqqan saıyn buryn-sońdy kórmegen qustardy tamashalady. Olardyń kelesi jotaǵa jetkenshe shyǵaryp salǵanǵa deıingi syńǵyrlaǵan ásem ánderin tyńdady. Osylaı júrip otyryp, bular ıen dalanyń shetine de jetti. Kún tús bolýǵa taıandy. Ósimdik túrleri azaıyp, birte-birte jutań tarta berdi. Bir kezde sýyq jel soqty. Jolaýshy jas qyzdyń aldynda kóz jalyqtyrarlyq birtektes surǵylt ıen dala keńinen kósilip sala berdi. Qustar barǵan saıyn sırek ushyraıdy. Al ózen degeniń múlde joq. Sonaý alystan kún kózine shaǵylysa jarqyraǵan kól aıdyny kórindi. Beıne bir kúshti daýyl úıindi tastarmen qosa qol jaǵasyna shyǵaryp tastaǵandaı balshyqty, jap-jalańash qulama jarlar tolqyndana kózge túsedi. Múktiń nemese bul óńirde sırek ósetin basqa da ósimdikterdiń top-top kógildir daqtary baıqalady. Jaılaýǵa jaqyn jerlerde kún kózine arqalaryn tosyp jatqan saýlyqtar men jas qozylar bar eken. Olar kezdeısoq jolaýshylardy kórip, úrke jóneldi. Qyz denesin jylytyp alý úshin arbadan túsip, ákesimen qatar júrdi. Ústinde sheshesiniń qolpyldaǵan shubar kóılegi bar. Ien dalanyń dalıyp jatqan sýyq qoınaýy bul ekeýin qushaǵyna aldy. Ekeýi de únsiz. Bir-birinen aınymaıtyn bir tektes kórinisterdiń úzdiksiz qaıtalanýynan jalyqqan Aýsta endi ózine beımálim nárselerge nazar aýdarǵandy, olarǵa bola ústi-ústine qýanǵandy da qoıdy.

Qyz kelesi burylysta muny áldebir ózgerister, jańa kórinister kútip turǵandaı úmittene kele jatty. Solaı bola tursa da bári de bir-birine uqsas surqaı kórinister qaıtalana berdi. Kólden alystap ketti. Aýsta álde bir erekshe nárseni kútýden sharshaǵan edi. Bir kezde jol kenetten tereń ańǵardyń boıymen eńiske qaraı tartty. Ańǵardyń ortasynda ózen aǵyp jatyr eken. Qyz ańǵardyń ishimen kele jatyp jáne bir jota kóriner me eken degen úmitpen shyǵysqa qaraı kóz jiberdi. Biraq ondaı esh nárseni kóre almady. Oǵan endi myna dúnıe osy ańǵardyń tereń tabanyna birjola túsip ketken sıaqty edi. Joǵarydan tek aspan ǵana kórinedi. Ol da túrin ózgertip, jańasha kógildir túske engendeı. Álde aspannyń ózi kókjıektegi kógildir jasyl shynynyń jarqyraǵan qalyń qabyrǵasyna tirelip tur ma eken? Aspan astyndaǵy bul jańasha kógildir kórinis aldaǵy alysta jatqan qyrýar qupıa ataýlyny túgel tumshalap, qalqalap turǵan sıaqty. Osynaý shetsiz-sheksiz keńistiktiń qoınynda qalǵandaı bolǵan Aýsta kenet bir mınótteı kilt toqtady. Oǵan ózi bul dúnıeniń qıyr shetine jetkendeı kórinis elestedi.

— Áke, — dep sybyrlady ol, bir nárseni suraýǵa batyly jetińkiremeı. — Biz osy qaı jerge keldik?

— Biz ıen dalanyń shyǵys shetine deıin keldik. Endi anaý jatqan — teńiz.

— Teńiz deısiń be? — dep, aqyryn ǵana qaıtalady esi shyǵa abdyrap qalǵan Aýsta, sonaý shyǵysqa qaraı keńinen kósilip jatqan keńistiktiń kógildir jamylǵysynan kózin almastan. Onyń tula boıyn maqtanysh aralas qorqynysh sezimi dirildetti. Óıtkeni onyń mańdaıyna ushy-qıyry joq ıen dalanyń shyǵys shetine deıin jetip, qurylyq aıaqtalǵan, teńiz bastalǵan jerdi kórý baqyty jazylǵan eken. Odan ári dúnıejúzilik muhıttyń ózi! Qandaı qorqynyshty!

— Muhıttyń arǵy jaǵynda endi eshteńe de joq pa?

— Ol jaqta bóten elder bar, — dep jaýap qatty Bártýr, bul kórinistiń qyzyna beımálim egjeı-tegjeıin túsindire alatyn qabiletiniń bar ekenine maqtanǵandaı bolyp. — Ol elder men koróldikter týraly jazylǵan talaı kitaptar bar.

— Iá, solaı eken-aý, — dep qyzy maqtanyshpen sybyr ete qaldy.

Aýsta sodan keıin ǵana óziniń oılanbaı orynsyz suraq qoıǵanyna ókindi. Óıtkeni ol jas keıipker batyrlardyń ózderiniń dańqyn arttyrǵan erlikterin osy teńizde júzý kezinde jasaǵanyn, olar týraly tolyp jatqan kitaptar jazylǵanyn, bul teńizdiń arǵy jaǵynda ertegilerde aıtylatyn ǵajaıyp elderdiń bar ekenin bilýge tıis edi. Endi, mine, sol ǵajaıyp elderdiń bergi shetine deıin sozylatyn teńizdi óz kózimen kórgeni qandaı baqyt deseńshi! Bul teńiz — talaı ǵajaıyp, adam aıtsa sengisiz tamasha oqıǵalarǵa bastaıtyn qasıetti jol. Olar ańǵardyń shyǵys jaq qıa betkeıindegi eń joǵary orynǵa jaıǵasqan edi. Bul kezde Aýsta óziniń qarny ashqanyn umytyp ketip, teńizden kóz almaı, ony uzaq tamashalaýmen boldy. Onyń ǵajaıyp kórinisine zor maqtanysh sezimimen qaraı berdi. Óıtkeni teńiz degenniń kókjıekten asa munshalyqty shetsiz-sheksiz sozylyp jatatynyn buǵan deıin eshqashan da kóz aldyna elestetip kóre alǵan emes edi.

Ien dala shyǵysqa qaraı barǵan saıyn tik oıysa berdi. Kóp uzamaı qalanyń tóbesi kerindi. Júıekteriniń ara-arasy atqan oqtaı túzý baqshalar qaraýytady. Qala Aýstany onyń ádettegi túsiniginen tys áldebir erekshe tamasha kórinisterimen tań qaldyrdy. Ol qalada munshalyqty kóp ǵımarattar bolady dep oılamaıtyn. Endi qarasa, úlken de sándi úıler qatar-qatar sap túzep tur. Ýtıredsmırıdegi tamasha úıden bir de kem emes. Kósheniń shaǵyn bóligine ret-retimen salynypty. Ol úılerden býdaq-býdaq shyǵyp jatqan tútin de hosh ıisti derlik áser qaldyrady — Jazǵy mekendegi jaman shymtezektiń qońyrsyǵan sasyq ıisinen tipti bólek. Azdan soń bular betkeıge japsarlas salynǵan alǵashqy úılerdiń tusyna jetti. Qarsy aldarynan biraz jaıaý-jalpy, keıbireýleri salt at mingen, endi bireýleri arbamen kele jatqan júrginshiler kezdese bastady. Olardyń arasynda kádimgi jaı kúnniń ózinde sonshalyqty sándi kıingen, aýyzdarynda tistegen papırostary bar, moıyndaryna galstýk taqqan bir top jas jigit bar eken. Shamasy, bular oıyn-kúlkini súıetin naǵyz saýyqshyl jastar bolýy kerek. Olar Aýstaǵa qarady da qarq-qarq kúldi. Sóıtti de birneshe adym uzap ketken boıda muny umytyp ketti.

— Álgi jas jigitter kim? — dep surady Aýsta.

Ákesi ol jigitterdiń júrisin tipti de jaqtyrǵan joq edi.

Papıros sorǵannan basqany bile bermeıtin sandalbaı seriler ǵoı! — deı saldy.

Bular sıdi tas tóselgen kóshege shyqty. Onyń eki jaǵynda da terezelerine perde tutylǵan, gúl qoıylǵan úıler odan ári jalǵasa tústi. "Bul dúnıede óspeıtin nárse joq eken-aý!" dep oılady Aýsta. Áne, birimen biri qoltyqtasqan eki jas qyz qarsy kele jatyr. Ekeýi de baý taǵylǵan botınka men palto kıipti. Bireýiniń qyzyl, ekinshisiniń kók qalpaǵy bar. Ekeýi sonshalyqty kerbez Aýsta olardyń bireýin Mırıdegi Odýr eken dep qaldy. Al olar tipti taıap kelgende ekinshisi Odýrǵa qatty uqsap ketti. Aýsta olardyń qaısysy Odýrǵa kóbirek uqsaıtynyn ańǵara almaı, shatasyp qaldy.

Ol ekeýi qalanyń kádimgi qatardaǵy qyzdary edi. Bulardyń janynan ótip bara jatyp, ózara qıqyldap kúldi. Shamasy, munda, Fordta, kúlki men kóńil kóterip, shattyqta júrýi úırenshikti ádetke aınalyp ketken bolý kerek.

Ákesi álgi qyzdarǵa tipti de nazar aýdarǵan joq.

— Bul qyzdar ma? — dep qaıta surady Bártýr. — Bular qaıdaǵy bir qańǵybas, uıattan bezgen, eshqandaı jumys istemeı, ata-anasyna masyl bolyp júrgen erketaı qyzdar ǵoı!

Úıler barǵan saıyn bir-birine janasyp, tyǵyz ornalasypty. Olardyń arasynda tipti, aýla bolatyn jer qalmaǵan, kúnge qýraǵan shaǵyn baqsha ǵana baıqalady. Mal ustaıtyn jer týraly sóz etýdiń de qajeti joq. Kóshede jergilikti turǵyndar men syrttan kelgender birimen-biri ózara sapyrylysady. Júk artylǵan attar da, jeńil arbalar da bar. Sý betinde qaptaǵan qaıyqtar, úlken-úlken kemeler kórinedi. Aýsta ózi buryn kórip-bilmegen kóptegen nárseler týraly suraı berýden sharshamady. Onyń basy qatýǵa aınaldy. Beıne bir tús kórgendeı bolyp, ári-beri júgirip júr. Ersili-qarsyly aǵylǵan, bir-birine beıtanys adamdar. Olar ózara amandaspaıdy da. Aýsta Brýnı dúkenindegi zat satylatyn ústeldiń janyndaǵy ákesimen óziniń qalaı qatar turǵanyn baıqamaı da qaldy. Bulardyń aldynda dúnıejúzilik mádenıet jetistikteri jasap shyǵarǵan taýarlardyń barlyǵy derlik jaıýly jatyr. Perishteniń qanatyndaı appaq shulyqtar deısiz be, jańbyrda kıetin jup-juqa ádemi plashtar deısiz be, búıiri tompaq gúldi keseler deısiz be, kádimgi maı sham nemese aýyzǵa salyp shaınaıtyn temeki japyraǵy deısiz be - bári-bári tabylady. Ústeldiń arǵy jaǵynda — jaqsy kıingen satýshylar. Shetterinen symbatty da túlǵaly jigitter. Olardyń keıbireýi áldebir nárselerdi jazýmen aınalysyp jatsa, endi bireýleri satyp alýshylardyń suraǵan taýarlaryn alyp kórsetýde. Áne bir adam birdemeniń jarq-jurq etken saf altynnan jasalǵan jip-jińishke baýyn kórip tur. Aýstanyń ábden esi shyǵyp ketti. Ol óziniń ústindegi keń kóılegi olpy-solpy kórinetinine de, shulyqtarynyń tómen túsip ketkenine de, aıaǵyndaǵy kebisiniń bylǵanysh ekenine de nazar aýdarǵan joq. Myna keremet kórinisterdi tamashalap, áldebir keńistikke tereń oı ústinde qadala qarap qalypty. Bulardyń qasyna qoımashy kisi keldi. Ol sypaıy da symbatty, senim uıalatatyn adam eken. Bártýrdyń alyp kelgen júnin ólshep bolǵannan keıin Aýstaǵa eki ret kóz qıyǵyn salyp, synaı qarady.

— Men Bártýrdyń qyzy bar ekeninen tipti habarsyz bolyppyn ǵoı. Ózi boı jetip te qalypty. Meniń Mangama qalyńdyq bolýǵa óte laıyq eken, — dedi ol

Biraq Bártýr oǵan bul taqyrypta áńgime qozǵaýǵa áli erte ekenin aıtyp jaýap qatty. Boıshań kóringeni bolmasa, aldaǵy kóktemsiz áli shirkeýge de barǵan joq, ondaǵy aıtylatyn ýaǵyzdardy da tyńdaǵan joq. Kútpegen jerden tuspaldap aıtylǵan álgi sózderden keıin qyzdyń eki beti qysylǵannan dý etip, qyzaryp ketti. Ol áńgimeni munyń suńǵaq boıly ári ilmıgen júdeýligine qaraı buryp jibergeni úshin ákesine qatty rıza boldy. Aýsta ańǵarda ańdamaı sóılengen ańǵal sóz sanalatyn nárselerdi qalada qalaı bolsa solaı sandyraqtaı berýge bolatynyn áli bilmeıtin edi.

Osydan keıin Aýsta ákesimen birge keńsede otyrǵan kópestiń ózine kirdi. Ol bul kópestiń aty-jóni Brýnı ekenin burynnan bilýshi edi. Endi qarasa, onyń Týlınıýs Iensen degen tań qalarlyqtaı jáne bir aty-jóni bar eken. Qyz oǵan Redsmırıdegi dinı qyzmet kezinde duǵa oqyp, ýaǵyz aıtylatyn orynǵa shaqyrylǵandaı júreksine yńǵaısyzdandy. Biraq onyń mundaı jaǵdaıda bolǵany ákesine eshqandaı eser etken joq. Ol jalpy alǵanda esh nársege tań qala qoımaıdy — tipti Týlınıýs Iensenniń ózi ony qushaqtap amandasqannyń ózinde de bylq etpedi. Shamasy, uly dep tanylatyn adamdardyń aıqara ashqan qushaǵynyń ózi de munyń ákesi úshin tańsyq emes bolýy kerek.

— Dostyq degenimiz qazirgideı qıyn-qystaý zamanda ilýde bir kezdesetin oqıǵaǵa aınaldy ǵoı. Mine, sondaı kezde ózińniń senimdi dostaryńdy kórgenińe ne jetsin, shirkin! Sen, árıne, bolyp ótken jınalys týraly estigen shyǵarsyń?

— Shet jaǵasynan habarym bar, — dedi Bártýr. — Ár túrli odaqtar qurý týraly oıdan shyǵarylǵan alyp qashpa áńgimelerdiń birazy maǵan da jetti. Ótken kóktemde osy máselege baılanysty Jazǵy mekenge arnaıy kelip ketken qonaqtar da boldy. Biraq men osy ýaqytqa deıin ózge eshkimniń syrtymnan aıtqan aqylyna ılikpeı, burynǵy ádetim boıynsha oz aqylymmen jumys isteýdi qalaıtynymdy birden ashyp aıttym.

— Óte durys jasaǵansyń! Ókiletti ókil Ingolv Arnarsop Ioýnsson álgi bir Tutynýshylar odaǵy dep atalatyn birlestiktiń bastyǵy bolyp shyǵa keldi. Osydan birneshe kún buryn parohodpen túkke alǵysyz nashar taýarlardyń alǵashqy partıasynyń jetkizilýi-aq muń eken, sharýalar, — ıá, ıá, buryn menimen istes bolyp kelgen sharýalardy aıtarmyn — menen teris aınalyp, soǵan qaraı lap qoıdy. Buǵan ne dersiń endi! Biraq, áliptiń aqyryn kúteıik. Endi birneshe jyldan soń baılardyń shekken zıany degen syltaýmen olardyń búkil boryshy kedeı-kepshik kishkentaı adamdardyń moınyna bólip jazylǵan jáne olardyń óz menshigindegi azyn-aýlaq jerlerin paıdalanýyna tyıym salynǵan kezde, ne dep zar qaǵatynyn kóremiz áli! Byltyr Rappsvıktegi tutynýshylar odaǵynyń músheleri tap sondaı aýyr jaǵdaıǵa dýshar boldy.

— Qaıdam, ol jaǵyn bilmeımin, — dedi Bártýr. — Men bireýdiń tabysyn qyzǵanbaımyn. Basqanyń belshesinen shyǵynǵa batqanyna da jaýap bermeımin.

Kópes Tutynýshylar qoǵamynyń halyqqa tıgizer bir eırır de paıdasy joq ekenin, qaıta olardy qaıyrshylandyra túsetinin aıtýmen boldy. Óıtkeni basqa da barlyq monopolıalyq qoǵamdar sıaqty olar da halyqtyń qanyn súlikteı soryp qanaý úshin, jeke tulǵalardyń ózindik ıgi bastamalaryna jol bermeı, tunshyqtyra basyp tastaý úshin, olardyń bostandyǵy men eshkimge táýelsiz derbestigin joıý úshin ǵana qurylyp otyr.

— Onyń esesine, meniń dúkenim sen úshin árqashan ashyq. Ondaǵy bar nárseniń bári de sender úshin, qymbattym Bártýr! Aıtpaqshy, esimnen shyǵyp barady eken-aý, seniń ǵajaıyp qyzyń qazirdiń ózinde-aq boı jetip qalypty.

— Joq, áli jas, tipti shirkeý betin de kórgen joq. Biraq óte aqyldy. Oqı alady. Ejelgi eski sagalardy biledi. Qane, janym Saýla, aıta qoıshy, "Qalqan aǵashy"* degenimiz ne? Ózińniń bilimińdi kórsetshi.

— Bul úshin sen maqtaýǵa ábden laıyqty ekensiń, — dedi kópes qyz "Qalqan aǵashy" degen sózdiń maǵynasyn túsindirip bergen soń. — Bizdiń qazirgi zamanymyzda jastar arasynan "Eddany"* biletinderdi taba qoıý óte qıyn. Men bul týraly ózimniń kishkentaı Svanvıtama aıtyp baratyn bolamyn. Biraq ol tek qana dat tilinde oqı alady.

— İm, dat tilinde oqı alady, — dedi Bártýr onyń sózine tań qala qýanysh bildire qoımaı, -Múmkin, ózi úlken dárejesi joǵary adamdar úshin jaqsy-aq bolar. Biraq bizdiń alyp ańǵarda turatyn halyq baıyrǵy aqyndarǵa kóbirek senip, solardy kóbirek qurmet tutady. Aıtalyq, Magnýs ormandarynan shyqqan Magnýs Magnýssondy* jaqsy kórip, súıip oqıdy. Islandıada endi qaıtyp ondaı aqyn dúnıege kelmeıdi. Qart aqynnyń myna sózderi óte durys.

Oqymysty aqyn, bálkim,
Jazyp berer jaqsy óleń.
Biraq odan jaı halyqtyń
Eski jyryn jón kórem.

Káne, meniń Soýla janym, aqynnyń eń kúshti dastanynyń kirispe bólimin jatqa oqyp bershi — kópes atań tyńdasyn.

Aýsta ákesiniń aıtqanyn eki etken joq — Bernoýt týraly rımniń on ekinshi jyryn oqı bastady. Qyz basyn tómen ıip turyp, jyr oqýǵa kirisken kezde tóbe shashyna deıin qyzaryp ketti. Entige túsip, tez oqyǵany sonsha, tipti jyrdyń keıbir sózderin aıqyn ańǵarý óte-móte qıyn edi. Jyrdyń jarym ortasyna jete bergende ol óleń joldaryn shatastaryp aldy. Odan ári oqýǵa tynysy jetpeı, odan saıyn qysyla tolqyp, qınala tústi. Tipti tili baılanyp qaldy. Aýsta uıalǵanynan jerge kirip kete jazdady.

— Qandaı ǵajap! — dedi kópes. — Óte tamasha! Shyn sheberlik dep osyny aıtsa bolady! — Sóıtti de uıalta bermeıin dep Aýstaǵa eki qolyn birdeı usyndy. Munysy, shynynda da, qyzdy qysyltań jaǵdaıdan tez qutqardy.

Kópes myna qyzdyń erekshe qabiletti óner ıesi bolatynyna kámil senetinin bildirdi. Osy jaǵdaıǵa baılanysty Aýstaǵa on eırırlik kúmis teńge usyndy — "Ózińe unaǵan keremet bet oramal satyp ala ǵoı" dedi. Shamasy, jasy úlken adamdardyń bári de bet oramal syılaýdy unatatyn bolǵany ǵoı. Sodan keıin ol esikti ózi baryp ashyp, qonaqtardy dúkennen sypaıy ádeppen shyǵaryp saldy. Bul dúkenniń ishindegi búkil dúnıe-múlik jańa ǵana bulardyń erkine tolyq berilgen sıaqty bolyp kórinip edi. Endi...

Kúnniń qalǵan ýaqytyn bular ary-beri júgirýmen ótkizdi, ár túrli zattar izdestirdi. Aýsta ózine tuńǵysh ret bet oramal satyp aldy. Oramaldyń jıeginde ádip retinde kestelep salynǵan gúl sýretteri bar eken. Tek bet oramal ǵana emes, onyń jibek jipke tizilgen kók aspan tústi tamasha monshaqtary da bar edi. Aýsta qala qyzyna uqsaý úshin ol monshaqty moınyna taǵa qoıdy, al bet oramalyn qolyna ustap júrdi — óıtkeni ony salyp qoıatyn qaltasy joq bolatyn.

İs munymen ǵana bitken joq.

Meniń esimde, — dedi ákesi qyzyna. — Qystygúni birde men saǵan Orvar Odd* týraly saga satyp áperemin dep ýáde berip edim-aý.

Sóıtti de bular kitap dúkenine qaraı bet aldy.

Dúken ıesi jasy jetip, qartaıǵan, ábden qaýsaǵan shal edi. Qalt-qult etip, qulap qala jazdap, aıaqtaryn áreń basatyn. Qolyndaǵy taıaǵyna súıene beri jaqyndady. Degenmen de ol ózin zaman aǵymynan qalmaı, qatar júrip kele jatqan jan retinde aty shyǵyp, keńinen tanymal bolǵan edi. Onyń kitap dúkeni aýlanyń artqy bir shetindegi ózge qurylystardyń tasasynda qulaǵaly turǵan eski úıdiń shatyryndaǵy jan-jaǵynan qorshalǵan shaǵyn qýysta eken. Baspaldaq sany taýsylmastaı kóp, aıaq basqan saıyn syqyrlap, ándetip turatyn qara qońyr satymen áreń degende joǵary kóterilýge týra keldi. Bular kelgende shal ózine jermaımen janatyn prımýsqa qoıylǵan kástrólge jas balyqtan sorpa pisirgeli áýre bolyp júr eken. Bólme ishin bý qaptap ketipti. Kitaptardyń salmaǵymen beli maıysyp ketken sóreler qalyń tuman ishindegi jartastar sıaqty birde buldyrap kórinip, birde múlde kórinbeı ketedi. Shal taıaǵyna súıenip, kástróldiń janynan beri jaqyndap, kelgen qonaqtarmen sypaıy amandasty.

— Sizden kitap satyp alýǵa bola ma? — dep surady Bártýr.

— Qandaı kitap alǵyńyz keletinine qaraı kóremiz, — dep jaýap qatty shal.

— Meniń Soýlama qajet kitaptar bolsa, — dedi Bártýr. — Qyzymnyń kitapqa degen qumarlyǵy kúshti. Men buǵan ótken qysta Orvar Odd týraly saga satyp alyp beremin dep ýáde etip edim. Sony berińiz. Men aqshasyn qolma-qol, naqty tóleımin.

— Qudaı jarylqasyn seni, azamat! — dedi satýshy. — Meniń ol kitaptyń eń sońǵy danasyn satqanyma otyz jyldan asyp ketti. Qazir adamdar mádenı damý satysynyń joǵary baspaldaǵyna kóterilip ketti ǵoı. Ondaı kitaptardy oqymaıdy. Eger qalasańyz, onyń esesine basqa kitaptar barshylyq. "Solomonnyń altyn kenishteri" týraly tarıh bar. Onda Ýmslopogaas degen keıipker týraly baıandaldy. Meniń oıymsha, ol da ózinshe uly adamdardyń biri, Orvar Oddtan bir de kem emes.

— Bul sózińizge sený qıyn, — dedi Bártýr. — Munyńyz áldebir jańa saryndy sánqoılyqqa uqsas sandyraq sıaqty. Óıtkeni álgi aıtqan keıipker jigitińiz boıy tup-týra jıyrma dat shyntaǵyna teń keletin Orvar Oddpen teń túse alady dep meni birde-bir tiri jan ılandyra almaıdy.

— Qurmettim, siz tyńdańyz, ómir bir orynda, adamdar bir damý satysynda turmaıdy. Zymyraǵan zamanmen birge alǵa ketip barady. Al bizdiń, kitap satýshylardyń, bul jaǵdaımen sanaspaýymyzǵa múlde bolmaıdy. Sen óziń aıta qoıshy, kishkentaı jas bıkesh, zaman aǵymynan artta qalyp qoıýǵa bola ma? Kóne, beri kele qoıshy, jarqynym. Myna búgingi"3aman ádebıetterin qarap shyqshy. Mine, myna roman búkil dúnıe júzine tanymal.

Kúımede ketip bara jatqan adamdy bireýlerdiń qalaı óltirgeni týraly. Al myna kitap — papalyq tártiptiń azǵyndap irip-shirigeni týraly ǵylymı eńbek. Orta ǵasyrlarda ómir súrgen, buzylǵan taqýa jandar — monah erkek pen monah áıeldiń birin-biri uıatsyz masqara áreketterge qalaı kóndirgeni týraly. Endi sánqoı qyzdarǵa arnalǵan jańalyq. Kishkentaı jas bıkesh, múmkin senderge osy kitap unaıtyn shyǵar?

Satýshy sonshalyqty qaýsaǵan shal bola tura muny "Kishkentaı jas bıkesh" dep qoshemettep otyrǵany úshin Aýsta qatty qysylyp, tóbe shashyna deıin qyzaryp ketti. Qyz batyl armandaryn aıalap ańsaǵan kezderinde de ózin basqa bireýdiń osylaı ataıtynyn oısha bolsa da kóz aldyna elestete almaıtyn. Ol ol ma, búgingi ádebıet taqyrybyna tap osyndaı qaýsaǵan qartpen áńgimelesetini týraly oılap ta kórgen emes. Al qazir aldynda jatqan kitaptyń alǵashqy betindegi sýretke kózi túsip ketkende — Oı, sumdyq-aı! — júregi toqtap qala jazdady. Sonshalyq tań qalarlyq, biraq eleýli bolsa da, buryn eshkimniń aýzynan estip kórmegen, biraq munyń ózi vıkıngter týraly rımalarmen oqyp tanysqan, janýarlardyń ádepsiz áreketterinen kezdeısoq, eriksiz kórgen oqıǵalardyń adam ómirinde qalaı qaıtalanatynyn kóz aldyna bulyńǵyr elestetetin. Endi, mine solar týraly tutas kitaptar týyndapty. Sonyń biri — myna "Mahabbat qupıalary. Erkekter men áıelder arasyndaǵy qatynastarǵa qatysty paıdaly keńester" dep atalatyn kitap.

Qatynastarǵa qatysty? — osyny oılaǵanda qyz ákem shapalaǵymen taǵy da tartyp jiberer me eken dep shoshyp ketti. Denesi dir ete qaldy. — Muny qalaı túsinýge bolady? Erkekter men áıelderdiń arasyndaǵy qatynastar... Ákemniń kózi myna kitaptyń bas taqyrybyna túsip kete kórmese edi. Buryn eshqandaı kitap qyzdyń yntyqqan qumarlyǵyn munshalyqty qozdyryp kórmegen edi. Ol eshqandaı kitaptan tap osylaı shoshyna qoryqqan da emes. Dál qazir bul jerde ózinen ózge eshkim joq bolsa da mundaı kitapty satyp alýǵa batyly jetpes edi. Biraq kitaptyń bas taqyryby muny qatty qyzyqtyrdy. Biraq kórse de kórmegen bolyp, kózin basqa jaqqa tez taıdyra qoıdy. Endi ol basqa kitaptarǵa nazar da aýdarǵan joq. Al álgi kitapty ákesi de kórip úlgeripti. Mundaı jaǵdaıda árqashan shart ketetin shataq minezin taǵy da tanytty:

— Qaıdaǵy bir júrek aınytatyn jeksuryn qylyqtarǵa toly mahabbat mashaqaty. Ońtústiktegi ońbaǵandar oıdan shyǵaratyn osyndaı kitaptar-aq áıelderdi buzyp boldy! — dep yzalandy ol

— Qatelesesiz, bul kitapty áıelder ólerdeı súıip oqıdy, — dep qarsy daý aıtty satýshy. — Sońǵy bes jyldyń ishinde men bul kitaptyń kem degende otyz danasyn satyp úlgerdim. Áli de suraýshylar kóp. Tek qana kisi óltirý nemese ǵylymı jańalyq ashý týraly kitaptardy oqý jetkiliksiz. Adamdardyń shym-shytyryq mahabbat mashaqaty týraly kóbirek oqyp bilgisi keledi. Ras, Orvar Oddtyń boıy bıik-aq shyǵar, on eki dat shyntaǵy bolar. Biraq mahabbatty shyntaqpen ólsheýge bolmaıdy ǵoı.

Mundaıda Bártýrdyń kútpeýge bolmaıtyn minez tanytatyny bar edi. Ol endi satýshymen osy zamanǵy jáne ótken ǵasyrlardaǵy rýh pen sheberlik týraly uzaq daýdy bastap ketti. Aýsta ábden abyrjyǵan qalpynda únsiz tura berdi. Kástróldegi balyq sorpasy áldeqashan tasyp tógilip jatty. Kitap dúkenine bas suǵý Bártýrdyń Qar arýy týraly ertegi kitap satyp alyp, ony qyzyna syılaǵanymen aıaqtaldy.

— Satyp turǵan kitaptaryna qaraǵanda, bul shaldyń keminde nekesiz týǵan jeti shata uly bolýy kerek, — dedi Bártýr, ózderin "Mahabbat qupıalaryna" alyp shyqqan syqyrlaýyq satymen tómen túsip kele jatyp.

Bártýr ilgeri qaraı búkshıe túsip, aıaǵyn aýyr ári ebedeısiz basyp keledi. Óıtkeni ol qala kóshesimen qalaı júrýdiń tásilin jóndi bile bermeıtin. Aýsta onyń sońynan erip kele jatty. Ákesine qarap iri adymdaǵysy keledi. İlmıgen jip-jińishke ári ımenshek qyzdyń shubar kóıleginiń tym keń ekeni birden kózge túsedi. Ol bet oramalyn tershigen alaqanyna qysyp ustap, monshaǵyn moınyna taǵyp alypty. Ary-beri ótken jurttyń bári bul ekeýine tańdana qaraıdy.

Keshke qaraı bular jolaýshylar túneıtin kerýen saraıyna keldi. Ol bir shatyrynyń ústine ekinshi shatyr boı kótergen úlken ǵımarat eken. Bir shatyrdyń ústinde — jáne bir shatyr. Ol syrlanbaǵan aq qańyltyrmen jabylypty! Osyndaı da úı bolady eken-aý! Aıqaı-shý, gúrildegen azan-qazan ár túrli daýystar. Esikter sart-surt ashylyp-jabylady. Ac pisiretin jaqta aıaq-tabaqtyń syldyry. Qyzdardyń shyryldap shyńǵyrǵany, bylapyt boqtyq sózder, ıttiń sháýildep úrgeni - bári-bári de estiledi! Mine, naǵyz qarapaıym buqara halyqtyń yrdý-dyrdý ortasy degen, shamasy, osy bolar?

Mundaı úıde bir kúnniń ishinde ne bolyp, ne qoımaıdy deseńizshi! Myna yrdý-dyrdý, azan-qazan ý-shýdan esi shyǵa abyrjyǵan qyz ózin sonshalyqty jalǵyz jáne eshkimge eleýsiz músápir jandaı sezindi. Tipti ómirden tys qalǵandaı edi. Bul úı "Mahabbat qupıalary" týraly ǵajaıyp qushtarlyq kúshine toly, biraq qolǵa túsýi qıyn kitapty eski túsirse bolar ma? Ómirdiń ózine eliktirip, boıdy bılep áketetin mynadaı qyzyǵy mol, abyr-sabyr dýmandy, asqanasy bar ortasynda júre alatyn jandar qandaı baqytty deseńizshi! Al Aýsta ózin eshkimge kerek emes, bul jerde beıne bir basy artyq adam sıaqty sezindi. Sóıtti de asqananyń bir buryshyndaǵy uzynsha oryndyqtyń bir shetine ún-túnsiz otyra ketti. Al ákesi kópshiligi tap ózi sıaqty sharýalar bolyp tabylatyn áldebir adamdarmen áńgimege kiristi: áńgime ádettegisinshe jaıylym jaǵdaıy, saýda-sattyq jáne qoıdyń ishek qurty týraly boldy. Qyz bir-aq nársege rıza: myna sharýalar mardymsyǵan qala turǵyndary sıaqty buǵan qaıta-qaıta súqtana qadalyp qaraǵan joq. Kópshiligi kózderine de ilmedi. Qyz qatty sharshaǵan edi. Onyń ústine, qarny da ashty, ár túrli áserlerden yǵyr boldy. Onyń kebisinen sheti shyǵa kórinip turǵan toqyma ultaraǵyn túzetip kaıta salýǵa da qulqy qalmady. Ol ábden ýmajdalǵan ári kir bolǵan bet oramalyn qysyp ustap otyrǵan boıy bir jaqqa ǵana qadala qarap qalypty. Áne, bólmege suńǵaq boıly sulý bıkesh kirip keledi: eki beti alaýlap qyzaryp tur, kógildir kózderi de, tolyq keýdesindegi tyrsıǵan qos almasy da ózine jarasyp tur. Eger Aýstanyń ústindegi kóılegin, shirkin-aı, osy qyzǵa kıgizse, tipti de olpy-solpy bolyp kórinbes edi! Ol asqanadaǵy ý-shý men azan-qazan dabyrdyń arasynan adam qyzyǵarlyq baısaldy sabyrlylyqpen beri shyǵyp kele jatty. Qolynda jańa pisirilgen, býy burqyraǵan balyqqa toly úlken sabaǵy bar. Keldi de myna jurtty ústelge jaqyndap otyrýǵa shaqyrdy. İlmıgen ashań Aýsta oǵan kóziniń qıyǵymen ǵana qarady. Ol qandaı sulý bolsa, sondaı pysyq, ótkir eken. Ol Aýstadan kimniń qyzy ekenin surap aldy da ákesiniń janyna jaıǵastyrdy. Ol árkimniń ózine tıisti úlken úlesin alýyn jiti qadaǵalady.

Aldaryna balyq kelgen boıdy álgi dabyrlasqan top typ-tynysh bola qaldy.

Olar uıyqtar aldynda tilderine taǵy da erkindik berdi. Taǵy da saýda-sattyq týraly, qoıdyń ishek qurty jóninde sóz boldy. Munda túnep shyǵýǵa taǵy da basqa bireýler kelip jatty. Olar ózderin óte-móte tań qalarlyq ustady: áı-shaıǵa qaramaı, úıdi Pastaryna kótere án saldy, tep-tegis eden ústinde joq jerden súrinip, qulaýmen boldy. Ústi-bastaryna qarasań, balshyqqa aýnap turǵandaı. Olardan beıne bir ashytqynyń ıisi sıaqty múńkigen qyshqyl ıis shyǵady. Kózderi dombyǵa isip ketken. Aýstanyń záresi ushaıyn dedi: óıtkeni olar buǵan áldebir adam tań qalarlyq kózqaraspen qaraýyn qoımady. Tipti qushaqtaǵysy kelgenderi de boldy. Ákesi Aýstanyń "Qoryqpa, ánsheıin mastar ǵoı" dep jubatty. Biraq olar buǵan tıisýin qoımady, myna bir órimdeı jap-jas ádemi kelinshektiń kimniń áıeli ekenin surap bilgileri keldi. Bártýr olarǵa ashýly til qatty — jas balanyń mazasyn almaýyn talap etti. Qyzdyń jasy on úshke jańa ǵana tolǵanyn, áli shirkeý esigin ashyp ta kórmegenin aıtty. Al álgi erkekter qyzdyń kúıeýge tıetin ýaqyty áldeqashan tolǵanyn Qudaı atymen qarǵana dáleldeýge tyrysty. Olardyń bireýi edenge laq etkizip qusyp jiberdi. Bul daraqy da dóreki jandarǵa eshkim de renjip, ókpelegen joq. Qaıta, esh nárse bola qoımaǵandaı-aq, báz baıaǵy saýda-sattyq týraly daýly áńgimelerine taǵy da kóshti. Pikirler, ádettegideı, ár túrli bolyp shyqty. Bireýler sharýalardy kópesterdiń ezgisinen qutqarmaq bolǵandardy qoldap, maqtaı ala jónelse, endi bireýler kópesterdi qorǵashtady — olardyń sharýalarǵa zıan keltirip otyrǵanyna mán de bergen joq. Aqyry mynadaı uıǵarymǵa kelisti: halyq. osydan otyz jyl buryn Tıngeıdegi sharýalar sıaqty tutyný qoǵamdarynyń negizin qalaýy tıis. Aýsta olar kópesterdi qanisher qanaýshylar, ury-qarylar dep atap, tym qatty qıanat jasaǵan sıaqty dep oılady. Sonda munyń ákesi kópesterdi bekerden-beker qorǵaıtyn bolǵany ma? Biraq ol óz ákesiniń Ingolv Arnarsondy sonshalyqty unatpaıtyn sebebin uǵa almaı-aq qoıdy. Al ol óte kelbetti sulý jigit qoı. Onyń ústine, bıylǵy kóktemde munymen óte sypaıy ári jyly sálemdesti emes pe? Al starosta, osy ókiletti ókildiń ákesi, býǵan eki kronnan eki ret jaıdan-jaı syı jasady ǵoı. Aýsta óz ákesiniń starostanyń ulymen qyrǵı-qabaq jaý bolýyn qalaǵan joq edi. Óıtkeni Ingolv Arnarsonnyń júzinen jaqsylyq nyshany tógilip tur ǵoı — ol sharýalar úshin qolynan kelgeninshe bar kúsh-jigerin jumsap, kómek kórsetýge árqashan ázir sıaqty.

Aıtys-tartystyń qatty shıeleniskeni sonsha, Aýsta aqyr aıaǵynda óziniń kimge qoldaý kórsetýi tıis ekenin túsine almaı, basyn ábden qatyrdy: kópes jaǵyna ma álde tutyný qoǵamynyń ókiletti ókili jaǵyna ma? Ol, bálkim, ákem jaǵyna jaqyndaǵanym jon bolar dep oılaýǵa tyrysty. Hýtordan kelgenderdiń bireýi kópester ury-qary ǵana emes, bas keser qanisher de ekenine ılandyrmaq bolyp jantalasyp baqty. Ol Brýnıdiń nesıe berýden bas tartýy saldarynan talaı adamnyń óte qatal kıyn jaǵdaıǵa dýshar bolǵany týraly tolyp jatqan mysal keltirdi. Ol kópestiń jasaǵan kesapat qylyǵy saldarynan sońǵy jyldarda bir japyraq nan taba almaı, ashtan ólgen talaı adamnyń aty-jónin atap ta bere alatynyn baıqatty. Al tutyný qoǵamy degenimiz sharýalardyń ózderiniń saýda jasaıtyn kásiporny. Onda baryp turǵan jarly-jaqybaılardyń ózderi eshkimniń aıaýsyz tonap ketpeıtinine, ashtan óltirmeıtinine kámil senimdi bola alady. Ekinshi bireý turyp, qazirgi tutyný qoǵamdary, alǵashqy kezde Tıngeıde bolǵanyndaı, kedeı sharýalardyń qolynda emes, basqa bireýlerdiń baılardyń qolyna ótip ketkenin aıtyp ózeýredi. Mırıdegi starostanyń tutyný qoǵamyn qurýdy qoldap, jany shyǵa shyryldap júrgeni múlde tegin emes. Sonda onyń kedeı sharýalardy joǵyn joqtap, muńyn muńdap júr dep oılap, sharq uryp júrmin degenine senetin ańǵal aqymaq tabyla qoıady dep shynymen-aq oılaıtyn bolǵany ma?! Máseleniń basty máni mynada: onyń ózi shyǵynǵa ushyrap, sazǵa otyryp qala jazdady. Vıkadaǵy dúkennen bereke ketip, is ilgeri baspaı qoıdy. Óıtkeni odan taýar satyp alýshylar tutynýshylar qoǵamyna qaraı aýyp shyǵa keldi. Mine, ol tap sondyqtan da endi Fordta qolǵa alatyn jańa isimen baıýdy kózdep tur. Sózdiń qysqasy, endigi jerde tutyný qoǵamynan sharýalarǵa keletin paıda joq. Kezinde kópester keltirgen paıdanyń kebin kıedi. Sharýa belshesinen qaryzǵa batyp, tynysy taryla túsedi. Onyń ústine, bul jerde monopolıa degen bále taǵy bar. Sender, saıtan alǵyrlar, gazet oqymaısyńdar ma túge?

— Men eshkimge esh nárse qaryz emespin, — dedi Jazǵy meken ıesi Bártýr.

Daýlasyp otyrǵan eki sharýa da qaryzǵa belshelerinen batýly eken. Óıtkeni, árıne, ekeýiniń sıyry bar bolyp shyqty. Al sıyr júrgen jerde qaryzdan qalaı qutylarsyń?! Olar Bártýrdyń álgi sózine nazar aýdarǵan joq. Óıtkeni bul ekeýiniń daýy jalpy qaryz týraly emes, kimge qaryzdar bolǵan jeńilirek tıedi degen máseleniń tóńireginde edi. Ózeýregen ekeýiniń daýy basylar emes. Barǵan saıyn qyza tústi. Aqyrynda olardyń bireýi qyza-qyza kele "Óz áıelińniń aldyndaǵy boryshyńdy óteı almaı júrgen sen baıǵustan aqylǵa qonatyn qandaı jóni túzý sóz shyǵady dep edim-aý!" dep qaldy. Al ekinshisi qasynda otyrǵan bireýlerdi kýáge tartyp, "Al seniń áıeliń ózińdi adam eken demeıdi. On eki jyl boıy esigińdegi batyraqpen kóńildes. Tipti birde-bir balań ózińnen emes!" dep qaldy.

— Qane, "İrigen aýyzdan shirigen soz shyǵady" degendeı, qaıdaǵy bylapyt áńgimeni aıtqandy doǵaryńdar endi. Eń bolmasa, myna qyz baladan uıalsańdarshy! — dep, Bártýr olardyń sózin bóldi. — Al Aýsta bolsa, álgilerdiń sózderinen bálendeı bylapyt eshteńe ańǵara qoıǵan joq. Qaıta "Sonda nekesiz balalardyń ákesi kim boldy eken?" degen suraqqa naqty jaýap taba almaı qınaldy. Álgiler Bártýrǵa dúrse qoıa berdi: "Aıqaılamaı, óshir únińdi!

Bul jer saǵan balabaqsha emes. Eresek erkekterdiń arasyna qyzyńdy ertip kelip neń bar? Qandaı saıtan túrtkiledi? Biz mańyzdy másele týraly daýlasyp otyrmyz. Bizde jumysyń bolmasyn!" Sóıtip qyza-qyza kelgende álgi áıeldiń kúıeýiniń kózine qaı jerde, qaı kúni qalaı shóp salǵany beıne bir solardyń qasynda qarap turǵandaı etip barynsha dáldikpen aıtyp berdi. Tipti "...sol kúni ol áıeldiń butynda qyp-qyzyl pantalon bolǵanyn" da aıtyp saldy. Endi olarǵa sózben saıysý azdyq etti de judyryq jumsasýǵa kóshti. Biriniń-biri tisin opyryp túsirmekshi boldy. "Qyp-qyzyl pantalony bolǵan" dediń ǵoı? Al endi tumsyǵyń qyp-qyzyl qanǵa boıalady! Kózińniń aldyn kókala qoıdaı, kók torǵaıdaı etip jibermesem be seni, ıttiń ǵana balasy! Aýsta Soýllılá osy kezde ǵana áńgimeniń shynynda da "qanshalyqty mańyzdy másele" tóńireginde bolǵanyn tolyq túsindi. Jolaýshylar túneıtin kerýen saraıynda qaıdaǵy bir "qyzyl pantalonnyń" dálelge keltirilgeni úshin shyqqan myna qyp-qyzyl tóbelesti qyz oz kózimen kórgende sagalardy oqyǵan kezinde onyń kóz aldyna elesteıtin taý-taý ólikterdiń úıindileri de solǵyn tartyp sala berdi. Iaǵnı ómirde jaman adamdardyń bolatyny ras eken ǵoı. Qyzyl ala qan bolyp tóbelesip júrgen ekeýin bylaıǵy jurt arashalaýmen boldy. Arashaǵa tipti Bártýr da aralasyp ketti. Oqıǵa jurttyń bári, kimniń kim ekenine qaramaı, birin-biri shetterinen sulatyp salýmen aıaqtalar túri bar. Eden ústinde tyrbań-tyrbań etip jatqandar qanshama! Aýsta ákemdi áldebir sumyraı óltirip qoıar ma eken degen qaýippen bar daýsymen baqyryp, jylap jiberdi. Tóbeleske aralasqandar birte-birte esik jaqqa baıaý jyljyp bara jatty. Aqyrynda tóbelesti bastaǵan jańaǵy ekeýin bir-birinen ajyratyp, syrtqa "taza aýaǵa" shyǵarýdyń sáti tústi. Sóıtip endi ekeýin tatýlastyrýǵa kóshti. Olarǵa temeki usyndy. Bártýr men ózgeler bólmege qaıtyp oralǵan kezde qyz áli óksigin basa almaı, dir-dir etip jylap tur edi. Ákesi jubata almaı, kópke deıin áýre boldy.

— Áke, — dedi ol óksigin basa almaǵan boıy, — meniń úıge qaıtqym keledi! Aınalaıyn, áketaı, úıge qaıtaıyqshy!

Al ákesi kishkentaı qyzynan jylaǵanyn qoıýdy ótinýmen boldy.

— Bul aqymaq nemelerge osynyń ózi qyzyq. İship alady da, aqylynan adasa qyzady. Boldy endi, umyt olardy. Sheshin de uıyqta. Biz ekeýimizge ortaq bir kereýet alyp, jıyrma bes eınır únemdedik.

Kereýetter eki qabat etip, qabyrǵaǵa bekitilgen eken. Qyz tómengi qabatqa jaıǵasty. Ústindegi shubar kóılegin sheshti, biraq beldemshe kóılegin sheshýge batyly barmady.

Tatýlastyrýshylar tóbelestiń neden shyǵyp, qalaı bastalǵanyn alýan túrli pikirler turǵysynan egjeı-tegjeıli talqylaýǵa kiristi. Búkil bólmede kúbir-kúbir áńgime jalǵasa berdi. Erli-zaıypty jandardyń biriniń kózine biri qalaı shep salǵany jaıynda neshe túrli oqıǵalar aıtyldy. Jurttyń pikiri boıynsha, adam tózgisiz derlik shekten shyǵyp ketken naqty mysaldar keltirildi. Aýsta olardyń kúbirlesken áńgimelerine qulaq tikpese de kópke deıin úıyqtaı almady. Ol ózine-ózi áli de kele almaı, dir-dir etip, mazasyzdanýda edi. Óıtkeni dastandarda ǵana sýretteletin sumdyq oqıǵalar jańa ǵana munyń kóz aldynda sonshalyqty dóreki ári jerkenishti túrde bolyp ótken-di.

Aýstanyń júregi erkekterdiń uıqyǵa jatýǵa jınala bastaǵanyn kórgende ǵana ornyna tústi. Olar qaqyryndy, túkirindi, sińbirindi, báteńkeleriniń baýlaryn sheshti, dambaldaryn kóterińkireı tartyp qoıdy. Ákesi kereýettiń bir shetine otyrdy. Murnyn shuqyp, tazartqan boldy. Aıaq kıiminiń baýyn aǵytty. Shalbaryn sheshti. Aýsta onyń ár qımylyn qalt jibermeı, qarady da jatty. Ol sonshalyqty uzaq sheshinetindeı kórindi. Ákesi óziniń qasyna jatqan kezde baryp kóńili jaı tapty. Aýsta eshqashan ákesiniń baýyryna dál qazirgideı qysyla enip kórgen emes edi. Al álgi tóbelesten keıin oǵan barynsha jaqyndaı túskisi keldi. Ol óziniń búkil denesin qaltyratyp, dirildetken qorqynyshty jaǵdaıdan áli de aryla almaı, tisi tisine tımeı saqyldaýmen jatqan bolatyn

Erkekter, hrıstıan dininiń ádeti boıynsha, bir-birine jaıly jatyp, jaqsy turý týraly tilek bildiristi. Olar aýnap túsip, jaıǵasyp jata bergende astaryndaǵy sym kereýet syqyr-syqyr etti.

— Sál árirek jyljyshy, qyzym. Myna saıtan alǵyr kereýet tym tar eken ǵoı. — Aýsta amal joq, qabyrǵaǵa qaraı syǵylysa tústi. — Mine, osylaı, janym meniń! Qabyrǵaǵa qarap jatyp,uıyqtaı ber endi.

Aýsta qabyrǵaǵa burylyp, teris qarap jatty.

Biraq qyzdyń báribir uıqysy kelmedi. Qabyrǵa sýyq eken — munyń qaltyrap-dirildep jatqany da sondyqtan bolar. Mamyq kórpe ensiz. Ákesi onyń basym kópshiligin ózine tartyp aldy. Endi munyń arqasy ǵana jylydy. Biraq qaltyrap, dirildegenin qoımady. Erkekterdiń bári uıqyǵa ketip, qorylǵa basty. Al Aýstaǵa qabyrǵadan soqqan sýyq uıqy bermedi. Ýaqyt ótip jatty. Qyzda áli uıqy joq. Aqyrynda kózin ashyp jatty. Terezelerge perde tutylǵan eken. Úıdiń ishi jartylaı qarańǵy. Shamasy, ýaqyt tún jarymynan asyp ketken bolýy kerek. Qyzdyń eki tizesi kórpeden shyǵyp jatyr. Qalqalanǵan qabyrǵanyń qýys-qýysynan sýyq soǵyp turǵan sıaqty. Ákesi buǵan jaıly jatyp, jaqsy túr degen tilek te aıtqan joq edi. Munyń úreı qushaǵynda jatqanyn bile tura ondaı tilek aıtpaǵany nesi eken? Birtúrli qorqynyshty. Bul — qupıa syry mol osy úıdegi, ózi kópten kórýge qushtar úlken ómirdegi oqıǵalar tizbegi. Sonyń saldarynan kóziniń shyrymyn alýǵa da shamasy joq. Úıyqtaı almaıdy. Endi, mine, sol ózi ańsaǵan ómirdiń ortasynda jatyp kenet taǵy da qorqyp ketti. Boıyn úreı bılep, taǵy da úıyqtaı almaı qoıdy. Ózin áıelderi qyzyl pantalon kıetin sumyraı erkekter jan-jaǵynan túgel qorshap alǵandaı sezindi. Mine, óziniń tabıǵatyna múlde jat ári túsiniksiz ómirdiń ortasynda bul, japadan-jalǵyz qyz, qalaı jatyp, qalaı uıyqtaı almaq?

Japadan-jalǵyz? Joq, joq, joq, bul tipti de japadan-jalǵyz emes. Qasynda ákesi barda bul eshqashan jalǵyz bola almaıdy. Meıli, ol buǵan jaıly jatyp, jaqsy týr degen tilek aıtýdy umytyp kete-aq qoısyn, báribir jalǵyz bolmaıdy. Óziniń qasynda qatar jatsa, tiri jatsa bolǵany! Ákem, janym, ákem, áketaı. Seniń kishkentaı Aýstań osynda. Ózińniń qasyńda jatyrmyn. Ol ákesiniń moınyndaǵy, saqaly men kóıleginiń jaǵasy arasyndaǵy jup-jumsaq, jyp-jyly appaq jeri qaıdan, qalaı oıyna túse ketkenin ózi de bilmeı qaldy. Ol jerge eki ernin japsyra jaqyndap, jabysa túskende qorqynysh ataýlynyń qaıda qashyp ketkenin bilmeı qaldy. Jurttyń bári qoryldap jatqanda munyń jalǵyz ózi tipti uıyqtaı almasa da, tula boıynyń qaltyrap-dirildegeni áli basyla qoımasa da, ákesiniń janynda jatqanyna Aýsta ózin barynsha baqytty sezindi. Óıtkeni ákesi — muny barlyq bále-jaladan, qıyndyqtan batyl qorǵaıtyn, eshkimge eshqandaı qaryzy joq, eshkimge táýelsiz, eshqashan esh nársege tań qalmaıtyn, qandaı suraqqa bolsa da qaımyqpaı jaýap bere alatyn bilgish, qazirgi Jazǵy mekenniń ıesi ári belgili aqyn — elge tanymal tulǵa. Endi Aýsta tósekte jatyp, ákesine qaraı barynsha baıaý, kereýettiń birde-bir syqyry estilmeıtindeı saqtyqpen aqyryn aýdaryla bastady. Óziniń qybyrlap qımyldaǵanyn eshkimge sezdirmeýge tyrysty. Aqyryn-aqyryn aýdaryla túsip, az ǵana toqtady da taǵy da jabysa jaqyndaı tústi. Bólmede qulaqqa urǵan tanadaı tynyshtyq. Adamdardyń o dúnıeden estilip jatqandaı túngi qoryly, syrtta, qala ústinde ushyp júrip saıraǵan qustardyń tynymsyz shyqylyqtaǵan úni ǵana qulaqqa keledi. Sóıtip jatyp Aýsta ákesine qaraı tolyq aýdaryldy. Joq, ol bul dúnıede jalǵyz emes eken — senimdi súıenishiniń janynda onyń alyp ta kúshti keýdesine basyn tyǵyp, kózi shaıdaı ashyq jatyr. Endi birde basyn jastyqqa jaqyndata túsip, kózin tars jumdy da betin ákesiniń saqaly astyna basty, onyń moınyndaǵy jaqsy kóretin súıikti jerine ernin taqap, emirine jabysty. Aýsta dúnıe esigin endi ashqaly shala-jansar jatqan sol bir sýyq túnde ákesiniń qorqynyshty qubyjyq kúshtermen qur qol shaıqasqan qajymas batyrdyń naǵyz ózi bolǵanynan habardar edi.

Aýsta alǵashqyda ákem uıyqtap jatyr, eshnárseni baıqaǵan joq dep oılady. Ýaqyt óte berdi. Qyzy onyń tynys alǵan demine, júreginiń dúrs-dúrs soqqan kúshti dúrsiline qulaq tigip jata berdi. Biraq onyń óte baıaý da saq qozǵalysyna qaraǵanda, ákesi de uıyqtap jatqan joq sıaqty. Qyz ózinen-ózi uıalyp, qatty qysyldy. Qudaıdan endi onyń ornynan atyp turyp, muny shapalaqpen tartyp jiberýin ǵana tiledi. Óıtkeni ol buǵan qabyrǵaǵa qarap, iri burylyp jat dep edi ǵoı. Beri burylyp jatýǵa batyly qalaı barǵan?! Óziniń endigi jerdegi sonshalyq dármensizdigi saldarynan Aýsta ákesine odan saıyn tyǵylyp, jabysa tústi. Taǵy da edáýir ýaqyt ótti. Olardyń júrekteri birine-biri qarsy taıaý jerden attaı týlap, jyldamdata soqty. Aýsta uıyqtap jatqan bolyp, qybyr etken joq. Erni ákesiniń moınyna jabysyp qalǵan qalpynda. Ákesiniń abaısyzda azdap qana qyzyna qaraı jaqyndaǵan qoly jaǵdaıdy ózgertip jiberdi. Qyzdyń kıgen pantalonynyń túımesi oıda-joqta aǵytylyp ketti. Sonyń artynsha Aýsta onyń qarýly qolynyń jyp-jyly alaqanyn sezdi.

Qyz buǵan deıin mundaı jaǵdaıdy eshqashan sezingen emes edi. Endi óziniń qorqynyshy qaıda ketkenin sezbeı qaldy. Búkil táni men janyn bılep alǵan diril endi tipti basqasha baıqaldy. Qyzdyń erninde kópke deıin tamaq ishpeı, ashyqqan adamnyń ústel ústinde jaınap turǵan taǵam túrlerin kórgendegi ashqaraq tábeti ashylǵandaǵydaı áldebir qushtarlyq pen qumarlyq sezimi oıanǵandaı boldy. Al sol bir sezim ákesiniń qımyldaǵanynan da qysylmady. Munyń ákesiniń baýyryna kirip, jabysa túsýine esh nárse de kedergi bola almaıtyndaı kórindi. Sóıtti de ákesiniń moınynan qos qoldap, qatty qushaqtady. Áldebir raqat sezimine bólegen osy bir belgisiz óktem sezim qyzdyń qas qaǵym sátke dúnıedeginiń bárin de umytýǵa májbúr etti. Bálkim, úlken ómirdiń áli belgisiz ǵajaıyp syry da osynda bolar?

Tap osy sátte ol óziniń ómirinde eshqashan umyta almaıtyn tosyn oqıǵa boldy — qyzdyń endi ǵana oıanǵan jastyq sezimine jaryq sáýle emes, qara kóleńke túskendeı edi! Aýsta bul dúnıedeginiń bárin de umytyp, raqat sezimine bólenip jatqan kezde ákesi ony irgege qaraı ıterip tastap, tósekten turdy da kıine bastady. Shulyǵy men shalbaryn tez-tez kıdi de, bátińkesiniń baýyn baılady. Keýdeshesin kıip, syrtqa shyǵyp ketti. Esikti ıtere japty. Aýsta onyń dálizben ketip bara jatqan adymdaryn da anyq estip jatty. Endi syrtqy esikti tars etkizip japty da, qaıda ketkeni belgisiz, birjola ǵaıyp boldy. Qyz qoryldap jatqan erkekterdiń arasynda japadan-jalǵyz qalyp qoıdy. Qazir ol esinen tana melshıgen, qımylsyz qalpynda jatyr. Esh nárseni oılaýǵa da murshasy joq sıaqty. Ákesi sol ketkennen mol ketti. Qyzdyń jan dúnıesinde ákesine degen ókpe órshidi. Bul oǵan ne istedi sonshama? Dúnıe bulinetindeı dáneńe de bolǵan joq qoı. Aýsta esh nárseni jóndi túsine almady. Biraq áıteýir bir jan túrshigerlikteı sumdyq oqıǵa bolǵandaı, bárin de bulyńǵyr sezinedi. Munyń ózi onyń ótken qysta Aýstanyń saga mátinindegi túsiniksiz sózge bola shapalaǵymen tartyp jibergeninen júz ese jaman edi. Sonda bul onyń ómir boıy keshirmeıtinindeı shynynda da áldebir uıat nárse jasap qoıǵany ma? Biraq bul ákesine ne istedi sonshalyqty? Ony tap munyń istegeni qalaı? Bul keshirilmesteı sumdyq oqıǵanyń ózi de ákesiniń moınynan qushaqtap, baýyryna etene ene túsip, jabysqanyna qatysty bolatynyn bul qaıdan bilsin? Sonda bul qandaı kúıge dýshar boldy? "Aıaýly áketaıym-aý, men saǵan ne jazdym sonshama? Meniń sonshalyqty shekten shyqqan aqymaq bolǵanym ba?" Onyń júzin jas jaýyp ketti. Óksip-óksip, ókine jylady. Betin qus jastyqqa basyp jatty — qoryldasa, tynysh uıqydaǵy erkekterdi oıatyp alarmyn dep qoryqty. Shamasy, ákesi úıge ketip qalǵan-aý. Eger bul onyń sońynan ermek bolsa, keri qýyp jiberedi-aý! Masqara!..

Aqyrynda qyzdyń kóz jasy sarqyldy. Ol tósekten kóterilip otyrdy. Ábden toryǵyp, bar nárseden úmitin úzgendeı. Iá, ákesi shynymen-aq ketip qalypty. Bul endi jalǵyz qaldy. Myna surqıa zulymdyqqa toly ómirde bir óziniń qolynan ne keledi? Dármensiz beıshara emes pe? Tamaqty qaıdan tabady? Qarny ashsa, ne isteıdi? Bálkim, Mangıdiń ákesi — keshe tarazyǵa tartyp, jún ólshep alǵan qoımashy munyń óz úıinde turýyna ruqsat eter? Álde batyldanyp alyp, kópestiń tup-týra ózine barǵany durys pa? Nemese ótken kóktemde munymen meıirimin tóge erkeletip sóılesken ókiletti ókil — Ioýnnyń uly — óz úıinde qaldyra turar ma eken? Belgili bir toqtamǵa kele almaı, Aýsta bar nárseden kúderin úzip, ornynan turdy da kóılegin, odan soń kebisin kıdi. Moınyndaǵy alqasynyń baýy úzilip, usaq monshaqtary tósekke shashylyp qalypty. Ákesi tastap ketkennen keıin endi munyń monshaq ne teńi? Búkil ómiri qor boldy emes pe? Óıtkeni bul ómirde japadan-jalǵyz qaldy ǵoı!

Aýsta aıaǵynyń ushymen aqyryn basyp, esikke jetti de qarakóleńke dálizge ótti. Tabaldyryqtan asyǵa-úsige attap, syrtqa shyqty. Kóktemniń jap-jaryq túninde kóshede qybyr etken jan joq. Maıda jańbyr sirkirep túr. Tuman taý betkeıiniń bel ortasyna deıin kóterilipti. Aýsta qazir saǵattyń qansha bolǵanynan habarsyz. Tań tolyq atqansha áli talaı ýaqyt bar sıaqty — kóshede tiri jan kórinbeıdi. Úlken shyǵanaq ústinde teńiz qustary shańqyldaıdy — olardyń úni dala qustarynyń tamyljytyp, saırata salatyn ánine múlde qusamaıdy. Aýsta basynyń aýǵan jaǵyna qaraı júre berdi.

Ol myna keń dúnıeniń qybyrlaǵan tiri jan kórinbeı, qańyrap bos turatynyn, tipti qalanyń ózi de elsiz dala sıaqty meńireý tynyshtyqqa bólenetinin buǵan deıin kóz aldyna elestetip kórgen emes. Tóńirekte eshkim joq. Kósheler men úılerdiń ústin salqyn jańbyr tumshalap tur. Keıbir ǵımarattar qısaıyp, qyńyraıyp ketken sıaqty. Terezeleriniń kózderi qırap qalypty. Úıdiń shatyryna jabylǵan qańyltyrlardyń boıaýy kóterilip, sydyrylyp túskeli tur. Keıbir tutas qańyltyr tabaqshalardy jel ushyryp túsiripti. Qara maı jaǵylǵan qaǵazdyń syrtyndaǵy laqtardy sý shaıyp ketipti. Qabyrǵada jalbyraǵan qaǵazdary ǵana kórinedi. Qaı dýaldyń, qaı sharbaqtyń bolsyn janynan balyqtyń súıekteri men basynyń múńkigen jaǵymsyz ıisi shyǵa keledi. Teńizge túse beristegi betkeıde birneshe sıyr kúıis qaıtaryp tur. Bir mysyq kósheni kesip, júgirip ótti de joq bolyp ketti. Álem-jálem sándi kıingen jas jigitter de, dalap jaǵynǵan jas sulýlar da kórinbeıdi — qańyraǵan keńistik pen múlgigen meńireý tynyshtyq qana...

Aýsta qalanyń bas kóshesimen taýǵa qaraı sonshalyqty senimsiz de dármensiz, aıaǵyn ilbı basyp bara jatty. Shashynan jańbyr ótip ketti, kóılegi de malmandaı sý boldy. Ony eleń qylmady. Indi buǵan báribir emes pe? Kenet qarsy aldynan tumandy jara at jetektep kele jatqan bireýdiń buldyr beınesi kórindi. Ol jaqyndap kelgen kezde bul ákesin tanı ketti.

— Bul ne júris? Jatyp uıyqtaı bermediń be? — dep surady Bártýr.

Qyz basyn kótermesten teris aınaldy, ákesiniń suraǵyna jaýap qatqan joq.

— Osynda kúte tur, — dedi ákesi. —   Men qazir arbany alyp keleıin

Aýsta bir tastyń ústine jaıǵasyp otyrdy. Jańbyr onyń shashy men moınyna quıylyp, jýyp barady. Saýsaqtary siresip, qatyp qaldy. Sóıtip ol kóńilsiz enjar qalpynda otyra berdi. Qaltyrap-dirildep tońdy, qarny ashty, álsirep qaljyraǵandyqtan uıqysy keldi. Bir kezde túngi tynyshtyqty arba dóńgeleginiń saqur-suqyr etken dybysy buzyp jiberdi. Bul arbasyn atqa jegip kele jatqan ákesi edi.

— Arbaǵa mingiń kelse, mine ǵoı, — dedi ol.

Biraq Aýsta jaıaý júrgendi unatty.

Ákesi arba jegilgen atyn buralańdaǵan qısyq jolmen órge qaraı jeteleı berdi. Qyz arbanyń sońynan ilesip keledi. Jańbyr kúsheıe tústi. Sonaý joǵary jaqty aýyr qalyń perde sıaqty berik tumshalap aldy. Aýstanyń ústi-basy manadan beri malmandaı boldy. Sý shashynan aǵyp, moınyna, arqasyna, keýdesine quıyldy. Kenet ol óziniń bet oramalyn esine aldy. Ony osy zamannyń shynjyr balaq, shubar tós myqtylary úlken yqylaspen syılap edi-aý. Al bul qýana qabyldaǵan. Kishkentaı Aýstanyń bet oramaly qaıda qalyp qoıdy eken?! Joǵaltyp alǵan boldy ǵoı. Biraq munyń ózi sonshalyqty mańyzdy da emes qoı. Qazir buǵan bári-bir emes pe? Esh nárseniń de qajeti joq. Ol osylaı oı ústinde kele jatyp, aıaq astyndaǵy ezilip ketken balshyqqa taıyp jyǵyldy. Ornynan kóterilgende kóıleginiń bylǵanyp, tipti jyrtylyp ta qalǵanyn kórdi.

— At beıshara asý ústinde azdap demin alsyn, — dedi ákesi. — Ózimiz de tamaqtanaıyq.

Keshegi o sheti men bu shetine kóz jetpeıtin teńizdi jańbyr men tuman tumshalap alypty. Túk te kórsetpeıdi. Úlken qala ornalasqan oıpat ta kózden ǵaıyp boldy. Aldyńǵy jaqta tolyp jatqan tóbelerdiń silemi tumannyń qoınyna sińip bara jatqandaı. Endigi júrer jol ári sýyq, ári uzaq bolatyn sıaqty. Aýsta alda ózin bir-birine uqsas, máńgi taýsylmaıtyn kúnderdiń tizbegi kútip turǵandaı sezindi.

Bular jol jıegindegi ylǵal tastyń ústine otyra ketti. Ákesi buǵan arkasyn berip, teris qarap otyrdy. Onyń tizesi ústinde azyq-túlik salynǵan dorba bar. Ol Aýstaǵa qatyp qalǵan bir japyraq nan men balyqty óziniń ıyǵynan asyra usyndy. Bul keshe túski astan qalǵan bolatyn. Qyzdyń tamaqqa tábeti bolmady. Osydan biraz buryn qaryn ashqanyn da umytyp ketti. Nan men balyq sý tıgennen keıin tipti dámsiz kórindi. Sonda da qınala-qınala shaınap juta berdi. Ákesi bir aýyz til qatpady. Olar bir-birine teris qaraǵan boıy otyrdy. Jańbyr tas ústine tyrs-tyrs tamyp turdy. Eki-úsh shaınamnan keıin Aýstanyń júregi aınyp, qusqysy keldi. Birneshe adym jerge uzap baryp, áreń degende qusty. Áýeli álgi iship-jegenin qusty. Sodan soń laqyldata zapyran tastady.

Artta ushy-qıyry joq ıen dala qalyp bara jatty.

OTYZ ÚSHİNSHİ TARAÝ

QATYGEZDİK

Bul jaz hýtor tarıhyndaǵy esten shyqpaıtyndaı kez boldy: Bártýr úı ishindegiler áldebir oqıǵa týraly aıta bastasa-aq, onyń ýaqytyn : "bul úıde Frıda saıtan turǵan jazdan pálen jyl buryn" nemese "bul úıde Frıda saıtan kelgen jazdan túgen jyl keıin" dep kórsetetin boldy.

Frıda kim edi sondaı-aq?

Frıdany jumysqa jaldaý oqıǵasy bylaı edi. Burynǵydaı emes, endi hýtorda sıyr paıda bolǵan soń qosymsha jumys qoly kerek edi — qysqa qajet pishen daıyndaý osyny talap etedi. Kezinde resmırılikterdiń qoıar da qoımaı usynýymen Bártýrǵa sumyraı sıyrdy qalaı eriksiz tyqpalaǵan bolsa, taǵy da tap solaı, solardyń kúshtep kóndirýimen jaldamaly jumysshy áıel osy hýtordan bir-aq shyqty. Árıne, Bátýr birden kóne qoıǵan joq.Olardyń,redsmırılikterdiń, munyń isinde nesi bar? Bártýr olar týraly ne oılaıtynyn qaıdaǵy bir uıat, bylapyt sózderdi qysylyp-qymtyrylmaı-aq, molynan qoldana júrip tolyq jetkizdi. Solaı bola tursa da Frıda Jazǵy mekenniń bir turǵynyna aınaldy.

Búkil poselkeni qalaı bolsa solaı aldap-sýlaýǵa amal-aılasy ábden jetkilikti starosta Bártýr úshin onyń qaltasy qınalmaı kóteretin qyzmetshi áıeldi, árıne, op-ońaı taba qoıǵan edi. Frıdanyń shirkeý qaýymy esebinen járdemaqy alyp qana kún kórip júrgenine kóp bolatyn. Ol baryp turǵan súıkimsiz ári jeksuryn, urysqaq ári qazymyr kempir sanalatyn. Sondyqtan da ony qolyna alýdy qalaıtyn adam tabyla qoımaıtyn. Ol óziniń qojaıyndarymen udaıy ursysatyn da júretin jáne tap qazir kimge ózi qyzmet etse, sonyń ústinen alýan túrli ósekti órtteı qaýlatatyn. Olardy "jalań aıaq, jalań bas sarańdar" dep ataıtyn. Munysy shyndyqqa jaqyn da edi. Ol ádette óziniń oıyn búkpeı, ashyq aıtatyn. Onyń ony-muny aýrý-syrqaýy taýsylmaıtyn, densaýlyǵyn túzeý úshin udaıy dári-dármek qabyldaýǵa qumar bolatyn. Al dárisi taýsylyp qalsa, tósek tartyp jatyp alatyn.

"Men mundaı "sán-saltanatty" syrqattan bas tarta qoımaımyn" dep kúıdiretin ózgelerdi. Alǵashqyda oǵan dári-dármek shirkeý qaýymy esebinen dáriger Fınsennen satyp alynyp júrdi. Birte-birte bul jaǵdaı starostaǵa unamady. Búıte berse, salyq tóleýshilerdi qaıyrshylandyryp bitirer dep oılaǵan starosta endi oǵan dári-dármekti ózi qaınatyp, ózi jasap beretindi shyǵardy. Óıtkeni ol ózin medısına salasynan edáýir habarym bar dep biletin. Ásirese shirkeý qaýymyna masyl bolǵandarǵa qatysty kezde osylaı dep oılaımyn Olardyń eńbegin tegin paıdalanatyn Onyń ózi jasaıtyn dáriler ýdaı ashshy keletin. Sonda da bolsa, olardy alýshylarǵa kúńkildep ursyp júrip, zorǵa degende beretin Frıdaǵa kelgende sarańdyq tanytpaıtyn — ádette ondaı dáriniń tutas bir, keıde eki bótelkesin birden bere salatyn. Óıtkeni bul kempirdiń eńbegine jumys qaýyrt bolyp, bastan asyp jatpasa, aqshalaı aqy tólenbeıtin. Al bıylǵy jazda starostanyń kómegi arqasynda Bártýr Frıdanyń kórsetetin qyzmeti úshin oǵan aptasyna birneshe kron ǵana aqy tóleıtin, qalǵan jartysyna júnmen naqty esep aıyrysatyn artyqshylyqqa ıe boldy.

Frıda qaıdaǵy bir Iýsýspetrýs degenge qulaı senetin jáne búkil duǵasyn soǵan arnap, tilek tileıtin. Jazǵy mekende adamdar bir-birimen áńgime etetin esh nárse bola qoımaýshy edi. Frıda keldi de ol kózge shyqqan súıeldeı erekshelendi. Aýlada júrgende Bártýrdyń esiktiń syrtynan sóılesetin ádeti bar edi. Sózin beıne bir aspanǵa qarap, aıdalaǵa aıtyp turǵandaı bolatyn. Kimge arnap sóılegeni de belgisiz sıaqtanatyn. Ony úıdegi áıeli Fınanyń estigen-estimegenimen de jumysy joq. Sonda onyń aıtyp júretini: búgingi aýa raıynyń qalaı-qalaı qubylatyny, úı sharýashylyǵyna katysty máseleler nemese áıteýir bir tapsyrmalar týraly áńgimeler. Munyń bári kimge aıtylyp jatqany belgisiz bolǵandyqtan da naqty jaýap estýdi qajet etpeıtin. Mundaıda eki úlken uly ákesiniń kózin ala bere birimen-biri ıterise ketetin Al eger Bártýr olardyń bul qylyǵyn baıqap qalsa, sazaılaryn beretin — ne shapalaqpen tartyp jiberetin, ne judyryq jumsap, qoıyp qalatyn. Balalardyń issiz erigip qarap otyrýyna ruqsat etilmeıtin.

— Helgı, saǵan uıat emes pe, balanyń mazasyn ala bermeseıshi! — degende Bártýr únemi Helgıdi kináli sanaıtyn. "Bala" dep Gvendýrdy ataıtyn.

Qart áje ózinshe terbetile otyryp, áldebir nárselerdi mińgirledi. Al Aýsta Soýllılá boı jetip qalǵan qyzdyń suraýly kózimen beıne bir qabyrǵanyń arǵy jaǵynan ne tóbedegi aspannan qulaq túre qarap turǵandaı kórinedi. Ol eshkimge syryn ashpaıdy, oıyn bólispeıdi. Bul minezi ún-túnsiz úndemeı júrip, óleń shyǵaratyn, sodan soń ol óleńderin jurttyń bárin tań qaldyra qonaqtaryna oqyp bere qoıatyn Bártýrǵa uqsaıdy.

Barlyq turǵyny ózderin bir-birinen aýlaq ustaýǵa, óz oılaryn ózderi ǵana bilýge tyrysatyn hýtorǵa kútpegen jerden boı bermeıtin sóz tasqyny lap qoıdy.

Bir kúni arqasynda ony-muny salǵan túıinshegi bar bir kempir osy Frıda kele qaldy. Ol kelgennen jaǵy tynbaı, sóıleýden tipti de tanǵan joq. Kúni boıy úzbeı sóıledi. Nonnı men ájesi ábden jalyǵyp, uıqyǵa ketkende ǵana damyl tapty. Onyń ár nárseniń basyn shatyp myljyńdaǵan uzaq sózi jańbyrly kúni shatyrdyń tómengi jıeginen tynymsyz sorǵalap quıylatyn sý sıaqty eser etti. Shabyndyqtaǵy orylǵan shópti jınap júrip te ózimen-ózi sóılesýden sharshamaıdy. Balalar onyń sózin urlana kelip tyńdaıdy. Kempir shirkeý qaýymynda ne bolyp jatqanyn, hýtordaǵy istiń jaıyn egjeı-tegjeıli baıan etedi. Qaı áıeldiń kúıeýine nemese qaı erkektiń áıeline opasyzdyq jasap, bir-birleriniń kózine shop salyp júrgeni jaıyndaǵy ósek-aıańdy órshitedi, nekesiz týǵan qaı balanyń ákesi kim ekenin aıtyp beredi. Qoılardy ashtan qatyratyn baı sharýalardyń atyna bylapyt balaǵatty qardaı boratady. Poselkedegi qadirli de qurmetti sanalatyn adamdardy baryp turǵan ury-qary deýden tanbaıdy. Sarostanyń ózin de ońdyrmaı jamandaıdy. Onyń qabatynda pastordyń da, tipti sýdıanyń óziniń de, búkil basshylyqtyń da sybaǵasyn berip úlgeredi. Ózgeler bylǵanysh sazdan basqany baıqamaıtyn jerden bul kop nárse kóretin tárizdi. Ózin ózgelerden árqashan bıik sanaıdy. Syrtynan kimdi bolsa da sybap synap, jekip, ursyp júredi. Ol óziniń sózin árqashan bireýlerge qarǵys aıtýmen ulastyrady. Ásirese basqalarǵa qysym jasaǵan qatygezderdiń masqara qylyǵyn, "taǵylyq is-áreketin" aıyptap, ashý-yzaǵa býlyǵyp, kúıip-pisedi de júredi. Ol óńinde ne túsinde ózimen-ózi nemese dalada ózinshe ketip bara jatqan bireýlermen sóılesse de osy taqyrypqa soqpaı ótpeıdi. Itpen, qoımen, tipti ánshi qustarmen sóılesse de'osy. Ol "qatygez taǵylyq is-áreketterge" qarsy máńgilik ári ólispeı berispeıtin narazylyq kúres jaǵdaıynda júretin. Sondyqtan da onyń kózqarasynan adamnyń túsine kiretin, biraq qansha jaqyndap qalsa da anyqtap kórýge bolmaıtyn, qandaı tuqymdas topqa jatatyny belgisiz qubyjyq jyrtqysh ańdarǵa ǵana tán áldebir yzaly ójet, shamshyl minez tanylatyn. Qart áje búkireıgen ıyǵyn Frıdaǵa qaraı berip, teris aınaldy da, ıen dalanyń ǵasyrlar boıy únsiz jatqan meńireý minezine basyp, ózinshe tereń oıǵa shomǵandaı boldy. Fına eshqandaı mán-maǵynasy joq qysqa býyndy birer sózdi anda-sanda ǵana qystyra qoıady. Helgı bul áńgimelerdi kózderin syǵyraıta túsip, máz bolyp mazaq etken kúlkimen tyńdaıtyn. Keıde keshke qaraı kempirdiń beldemshe kóılegin tyǵyp qoıatyn nemese jep otyrǵan botqasyna baıqatpaı tas tastap jiberetin. Al Bártýr: "Kóresini osy kempirden-aq kóretin boldym-aý!" degendeı, "qarǵys atqan jalmaýyz kempirdiń" birde-bir suraǵyna jaýap qatpaı, jerkenishti kózqaraspen bir qarap, óte shyǵatyn. Gvendýr bolsa, ákesiniń basqa da qylyqtaryn aınytpaı qaıtalaıtyny sıaqty, bul minezine de qatty elikteıtin. Biraq kishkentaı Nonnı kózderin badyraıta túsip, kempirdiń sandyraq sózderin qumarta tyńdap, olardyń basyn qosyp biriktire almaı, áýre-sarsańmen otyratyn. Ol barǵan saıyn kempirge jaqyndaı túsip, onyń tiliniń qalaı-qalaı buralańdaıtynyn jáne eki erniniń qalaı-qalaı jybyrlaıtynyn jaqsylap turyp kórýge tyrysatyn. Sondaı-aq onyń aýzynan atqylap shyǵyp jatatyn tasqyndy sózderdiń sany men áserli kúsh-qýatyn tamashalaýdan da jalyqpaıtyn. Mundaıda kempir de onymen eresek adammen sóıleskendeı, sóz tańdap jatpaı, aýzyna kelgenin aıtyp, kez-kelgen taqyrypta sandyraqtap, áńgime soǵa beretin.

* * *

"Bir kúni qystyń qaharly qatty borany soǵyp turǵanda, koróldiń áıeli saraıdyń terezesi aldynda is toqyp otyr edi..." Pishen jınar aldyndaǵy túni Aýsta Soýllılá syrtqy esiktiń tabaldyryǵy janyndaǵy tas ústinde shamnyń jaryǵymen oqyǵan kitap osylaı bastalatyn. Ony túnniń jarymy aýa bere oqyp bolyp, qaıtadan taǵy bir ret oqýǵa kirisken edi. Ekinshi ret oqyp shyqqanda tan da atyp qaldy. Ol ıen dalanyń ústi arqyly shyǵysqa qaraı uzaq kóz tikti. Álgi ertedegi oqıǵalardyń bárin kóz aldyna elestetti. Qar arýyna bir aspaz kezigip, onyń sońynan jeti taýdan asqansha, ony qıyndyqtan qutqarǵansha júrip otyrady. Sonymen Qar arýy ergejeıliler arasyna baryp pana tabady. Biraq onyń basyna alýan túrli qaýip-qater qaıta-qaıta tonýmen bolady. Aqyrynda ólip qalǵan arýǵa keremet sulý bir hanzada tap bolady. Ol Qar arýyn shyny tabytqa salyp, óz koróldigine alyp ketedi. Aýstanyń kishkentaı Qar arýyna jańy ashyp, onyń barlyq qýanyshy men qaıǵysyna ortaqtasqany sonsha, kózine talaı ret jas irkilip, keýdesi óksikke toldy. Biraq munyń bári de qaıǵy-qasirettiń ýdaı ashshy ári aýyr ókinish seziminen emes, qaıta izgi jaqsylyq pen sulýlyq jolynda jan aıamaı, mert bolýǵa deıin alyp baratyn jan dúnıesine bul erteginiń meılinshe jaqyn ári túsinikti bolǵanynan edi. Mólt-mólt tamǵan kóz jasynyń arasynan álgi keremet sulý tiri hanzadany, al shyny tabyttyń ishinde jatqan óz beınesin de anyq kórgendeı boldy. Koróldiń qyzmetshileri tabytty kóterip kele jatyp súrinip ketkende Qar arýynyń jutqynshaǵyna tirele turyp qalǵan almanyń bir túıiri ytqyp shyǵady. Endi ol ornynan kóterilip, hanzadaǵa qarady. Ekeýi bir-birimen qushaqtasa sálemdesti. Beıne bir baıaǵydan beri tanys jandar sıaqty. Qar arýy basynan keshirgen qyrýar qaıǵy-qasiretten keıin koróldiń kelinshegi boldy. Aýsta adam taǵdyryn barynsha shynshyldyqpen, izgilikke degen janashyrlyqpen jáne orasan zor súıispenshilikpen kórsete biletin poezıanyń ǵajaıyp qudiret-kúshin óz ómirinde birinshi ret sezindi. Mundaıda adamdardyń ózderi de jaqsara túsip, ómirdi neǵurlym tereńirek túsinedi eken. Sondyqtan da biz or adamnyń ómirinde izgilik pen jaqsylyqtyń áıteýir bir jeńip shyǵatynyna senemiz, úmit artamyz.

Bártýr qyzmetshi kempir jaldaǵanymen óziniń jeke dara sharýaǵa tón ádetterinen aryla alǵan joq. Burynǵysynsha tynymsyz jumys isteı berdi. Qashannan qalyptasqan ádeti boıynsha tún jarymynan turady, oǵan ile-shala ash qaryn júrip, jumys isteıdi. Al balalardyń kofe qaınaǵansha uıyqtaı turýyna ruqsat etiledi. Kempir peshtiń janynda qybyr-qybyr áýrelenedi. Nemerelerin uıqysynan oıatý oǵan jazdyń kúninde de, qystyń kúninde de ońaıǵa túspeıtin. "Osyndaı da balalar bolady eken-aý! Buryn-sońdy kórsem, kózim shyqsyn" deıdi. Onyń daýys kótere shyryldaǵanyn balalar estimeıdi. Estise de eleń qylmaıdy. Sondyqtan olardy tósekten kúshpen julyp turǵyzbaq bolady. Biraq bul áreketinen de túk shyqpaıdy — balalar rezınadaı sozylyp jata beredi. Beısharanyń álsiz qoldary olardy odan ári silkilep-julqylaýǵa jaramaı qalǵan kezde balalar burynǵysynan beter qatty uıqyǵa ketedi. Kózderine qorǵasyn quıyp qoıǵandaı — tipti ashylmaıdy. Aqyrynda áıteýir bir tóseginen turyp, kıine bastaǵanymen kózderi qaıta jumylyp, boılaryn ustaı almaǵan adamdaı teńsele túsedi de, bastaryn jastyqqa qoıyp, taǵy da jantaıady. Ondaıda amaly taýsylǵan kempir olardyń jaqtarynan sý shúberekpen salyp-salyp qalady — tezirek uıqysynan oıanyp, kózderin ashsyn degendegisi. Ájesi olarǵa ár tań atqan saıyn: "Sender eshqashan ońǵan adam bola almaıtyn shyǵarsyńdar túge!" — dep, kúńkildep ursýmen bolady.

Balalar úıtip-búıtip turǵannan keıin de júıke juqartyp bitedi: esh nárse ishýge de tábetimiz joq, qusqymyz kelip tur dep kúıdiredi. Olardyń tábeti daladaǵy jumys qyzyp, edáýir ýaqyt ótkennen keıin ǵana ashylady. Dámdi taǵamdardy kórgendeı-aq tamsana túsedi. Sodan soń balalar jumys basyndaǵylarǵa arnap kofe quıylǵan qutyny kóterip, topalań tıgen qoılar sıaqty aıaqtaryn zorǵa basyp, shalshyqty balshyq jaqqa qaraı baıaý ilbip bara jatady. Aıaqtarynyń júrýge ıkemi kelmeıdi, tizeleri shanshyp aýyrady, búkil denesi aýyr tartyp, dem alýdy ańsaıdy. Shirkin-aı, ana bir eki tómpeshiktiń arasyna súrinip qulaı keter me edi! Súrinýge eshkim tyıym salmaıdy ǵoı áıteýir. Ústimiz bylǵanady dep qorqýdyń da qajeti joq. Qas qaǵym sátten keıin-aq ornymyzdan turýǵa áreket jasap baǵamyz ǵoı. Sonyń ózinde tátti uıqynyń raqatyn taǵy bir sezinip úlgeremiz! Keıde balalardyń qınalatyny sonsha, tipti mańdaılarynan sýyq ter súmekteıdi. Shalshyqty balshyqty keship kele jatyp, belderin búge eńkeıip turyp, qusyp ta alady. Terleri qatyp qalǵanyn sonda baryp sezedi. Álgi ishken kofesin qaıta qusqanda ol burynǵysyndaı tátti emes, ashqyltym dámi bar birdeńe bolyp keri shyǵady. Sodan keıin aýyzdaryna ýdaı ashshy suıyq bir nárse tolady. Tańerteńgi kezde balalardyń tisi jıi-jıi aýyrady. Keıde kúni boıy qınaıdy. Ondaıda balalardyń aýzynda áldebir jaǵymsyz dom paıda bolady. Deminen múńkigen qolaısyz ıis shyǵady.

Eresek eki balaǵa bir-bir shalǵy oraq berildi. Al kishkentaı Nonnı áıelderdiń orǵan shóbin jınaýǵa járdemdesti. Óıtkeni áıelder shalǵyshy erlerden qalyp qoımaýy tıis. Balalar áp kúni on alty saǵattan jumys isteıdi. Ara-arasynda tamaq ishý úshin eki ret, kofe ishý úshin bir ret úzilis jasalady. Tústen keıin ashyq aspan astynda jatyp azyn-aýlaq kóz shyrymyn alýǵa ruqsat etiledi. Kún shuǵylasy tógilip turatyn ashyq kúnderi shamadan tys aýyr eńbektiń ózi de umyt bolyp, adamdar bolashaqty oılap, tátti qıalǵa beriledi, aldan kútetin armandarynan aldanysh tapqandaı bolady, neǵurlym erkin bostandyqta, múlde basqa baqytty ómirge keneletindeı sezinedi. Baqytty ómir týraly mundaı máńgilik arman-qıal adamzattyń tańy atyp kele jatqan sonaý ejelgi zamanda da quldardyń aldamshy jubanyshyna aınalǵanyn eshkim eskere bermeıdi. Ondaı shýaqty sátterde aspandaǵy Kúnniń ózi de seniń jaǵyńda sıaqty kórinedi. Biraq, ókinishke oraı, bıylǵy jazda ondaı shýaqty ashyq kúnder az bolyp tur, ıaǵnı balalar shalǵy oraqtaryn yrǵaqty serpinmen silteı júrip, qaıdaǵy bir alystaǵy baqytty el týraly qıalǵa beriletin sátter sırek kezdesedi. Óıtkeni jaz jańbyrly boldy. Al shalshyqty balshyqtaǵy kógaldy keship júrip shóp orǵanyńmen turmaı, jańbyr ótip, ústi-basyń malmandaı bolǵan kezińde qazirgideı naqty shyndyqtan shalǵaı qaıdaǵy bir tátti qıalǵa berilýge de murshań qalmaıdy. Balalardyń mereke kúnderi kıetin ońdy kıimderiniń joq ekeni sıaqty jańbyrdan qorǵaıtyn kıimderi de joq. Bar kıimi — shurq tesik fýfaıka, kenep kóılek nemese irip turǵan shyt kóılek. Qazirgideı qıyn-qystaý kezeńde júndi, jún matany eń qajetti degen maqsatqa bolmasa, kez kelgen nársege rásýa etip jumsaı berýdiń reti joq. Bártýrdyń ózinde ǵana jalǵyz bylǵary keýdeshe bar. Ony tek saltanatty jaǵdaılarda, mysaly, qoıshylardyń jınalysyna nemese kúzdigúni qalaǵa barǵan kezinde kıedi. Jazǵy mekendegi úıde kıim dep ataýǵa turarlyq nárse sol ǵana. Bártýr ony jumysqa eshqashan kıgen emes. Óıtkeni ol bylǵary keýdeshe — munyń eshkimge táýelsiz derbestiginiń sımvoly ǵana. Keıde jańbyr tańerteńnen bastap quıyp ketse jáne onyń jýyq arada basyla qoıýyna úmit joq bolsa, onda Bártýr óziniń bylǵary keýdeshesin qyzyna usynatyn Aýsta keýdesheni kıip alyp, ákesine kóziniń astymen bir qarap qoıyp, basyn kótermeıtin. Bar bolǵany sol. Al Frıda kempirdiń, meıli ol shirkeý qaýymynyń qamqorlyǵynda bolsa da, jýan jipten toqylǵan kónetoz jún keýdeshesi bar. Sondaı-aq onyń dóreki kendir beldemshesi de bolatyn. Sóıtip bıylǵy jazdyń úzdiksiz derlik jaýǵan jańbyry úsh kishkentaı qorǵansyz qyzmetkerdiń jáne qys boıy tórt aı tósek tartyp jatqan áıeldiń ústi-basyn malmandaı sý etýmen boldy. Olardyń eski-qusqy kıimderiniń ár talshyǵyna deıin sý ótip ketti, oramaldary men toqyma qalpaqtary ýmajdalyp, myj-myj bolǵan bir nárselerge aınaldy. Shashtarynan da sý ótip, moıyndary men beti-júzderine sorǵalap aqty. Bas kıimderiniń boıaýy ezilgen sý arqyly keýdelerine quıyldy, ústi-bastaryn aǵal-jaǵal etti. Osylaısha ol beısharalar shalshyqty balshyqtaǵy kógaldy ári baldyrly sýdy keship birneshe saǵat boıy turyp qalyp júrdi. Ondaı kezde tolassyz jaýǵan jańbyrdy kórip, birine-biri: "Nemene, Qudaıdyń sheleginiń túbi túsip qalǵannan saý ma ózi?!" desetin. Sý bolǵan kók shóp shalǵy oraqtyń astynda shylq-shylq etip qulap jatady. Ol barǵan saıyn aýyr tartady. Mundaıda ýaqyt ta jyljymaıdy. Denege jabysyp qalǵan sý kóılek sıaqty bir orynda qozǵalmaı tura beretin sıaqty.

Jazǵy maýsym: qustardyń jarysa saıraǵan úni estile bermeıdi. Taıaýda bir jerlerde tek balyqshy qustardyń tynymsyz ábiger árekette júrgeni baıqalady. Olar ózderiniń taýsylmaıtyn tań qalarlyq uzaq ertegisin aıtýdan jalyqpaıdy: dala ústinde qıqyldaǵan únderi óshpeıdi. Qustar shyn baqytty ǵoı: olardyń jumsaq ta jyly qalyń qaýyrsyndarynan sý ótpeıdi. Al mundaǵy údeı túsken jańbyrdyń tarsylynan tipti zarjaq kempir Frıdanyń daýsy da estilmeıdi. Al balalar birneshe saǵat boıy ózderiniń ishekteri qalaı-qalaı shuryldaǵanyn tyńdaıdy. Ústerinen sý ótip, qaljyrap qalǵany azdaı-aq, ábden ashyqqan da edi. Endi olardyń áldebir aýlvalar kómekteser degen úmitteri úzilip bitti.

— Iá, mundaı qatygez taǵylyqtan qashyp qutyla almaısyń. Budan da jyn-periniń qolynan ólgen áldeqaıda artyq. Qudaı da, adamdar da kýá, meniń ólerdeı qınalyp júrgenime kóp boldy. Shirkeý qaýymynyń qaıyrshyǵa jasaıtyn qamqorlyǵy arqasynda ǵana kún kórip kelemin. Biraq men sonshalyqty sorly bolsam da syrt kıimsiz qalýǵa deıin jetken joqpyn áli. Jurttyń jabyla aldaǵanyna da, qyspaqqa salyp qınaǵanyna da, qaıyrshy halge dýshar etkenine de shydap kelemin. Balam, sen meniń myna sózimdi esińe saqta: qatygez ákeleriń sorly sheshelerińdi azapqa salyp, ábden qınap bitti. Ol beıshara aldaǵy jazǵa jetpeı óledi. Qarǵys atqan jeksuryn qatygezdik-aı!

Kempir osylaı bir nárseni qaıtalap aıtyp, qaqsaıdy da otyrady, qaqsaıdy da otyrady.

Shynynda balalardyń sorly sheshesiniń jazdyń kúninde de jıi-jıi aýyratyny ras. Jumysqa jaramaı qala beredi. Al balalarǵa keletin bolsaq, olardyń de muryndarynan qan ketip júrgeni ótirik emes.

— Biraq bárine de ózim kinálimin. Álgi sumpaıy surqıa starostanyń meni ár jaz saıyn syǵarǵa bıti, úrerge ıti joq, kesip alsań qan shyqpaıtyn sarań taqyr kedeılerge jiberip jasaıtyn "jaqsylyǵyna" nege kóne berdim eken? Olardyń qara kofesiniń ózi de kofege uqsamaıdy. Qudaıdyń qutty kúni ólseń de, tirilseń de jeıtiniń — tuzǵa qaqtalǵan tisti balyq nemese byltyrdan qalǵan ýdaı ashshy tuzdy taǵam ǵana. Jeseń, ishek-qarnyń órtenip qoıa beredi. Qyshqyldyǵy sonsha — tynysyńdy taryltady. Eń bolmasa jeksenbi kúni bir túıir et surap kórshi — Qudaı saqtasyn, mańyna jolatpaıdy! Iýsýspetrýstyń atymen ant etemin, tap solaı! Olarda bireýge qaıyrymdylyq jasaý degen adam óltirgendeı kúná sanalady.

Qatygezdik — tasqa tyrs-tyrs úzdiksiz tamyp turatyn tamshy. Ol álgi tasty aqyry bir tesip tynady. Tap sondaı qatygezdik tamshysy da balalardyń jan dúnıesine tynymsyz tamshylap turǵandaı áser qaldyrady.

Sol bir qarǵys atqyr sińiri shyqqan sarańdardyń syryn menen artyq eshkim bilmeıdi. Men olarǵa jarty ǵasyr derlik kúń boldym, tabandaryna basqan jumsaq ta jaıly tósenishke aınaldym. Meniń olardy birinshi ret kórýim emes qoı! Aqylynyń eń aqyrǵy qaldyǵynyń jetken jeri — qolyndaǵy barynyń bárin topalań tıgen qoılaryna jem etip berýge ázir. Saıtannyń saıtan ekenin onyń tuıaqtaryna qarap bilýge bolatyny sıaqty bulardy da kókeılerin tesip bara jatqan baılyqqa qunyǵýlaryna qarap .aıyrýǵa bolady. Menmensip dandaısýdan eshqaısysy da kende emes. Ras, olar shirkeý qaýymynyń qamqorlyǵyna ene qoıǵan joq. Ózderinshe eshkimge táýelsiz, óz erkimiz ózimizdegi derbes adamdarmyz dep oılaıdy! Qaıdaǵy derbestik! Men ondaı jyrdyń talaıyn estigenmin, qulaǵym sarsyǵan! Ózderiń-aq aıta qoıyńdarshy, munda turǵan qaıdaǵy derbestik?! Ol derbestik topalań tıip aýyryp ólgen nemese ıeleriniń kózinshe ashtan qyrylǵan qoılardyń ishek qarnynda bolǵany ma? Men olardyń baılyǵynyń qandaı ekenin jaqsy bilemin, balam: kofe surasań, jýyndy beredi, taǵam surasań, sasyp ketken pisken balyq usynady! Mine, olardyń azaptan kóz asha almaı júrgen sorly balalarynyń mıyn Kolýmkıllı bildirtpeı soryp júr. Al ol, ákesi, balalaryna qamqorlyq jasap júrmin dep oılaıdy ózinshe.

Balalar kempirdiń sandyraǵan sózin uzaq tyńdady. Ony erteginiń beıne bir qosymsha jalǵasy sıaqty qabyldady. Eger kempir udaıy qaıtalaı berse, op-ońaı jattalyp qalatyn túri bar. Ákesi qaıdaǵy bir jarymes kempirdiń sózine qulaq qoıa berýdiń qajeti joq ekenin aıtty. Bártýrǵa myna ıen dalada psalom tárizdi, biraq jurt ynta qoıa tyńdarlyqtaı emes, áldebir jańa nárse kenetten paıda bolǵan sıaqty kórindi. Al balalar Frıdany bet-aýyzdaryn qısańdatyp, jeksenbi saıyn mazaq etip otyratyn.

Balalar ákesiniń bedeline sózsiz bas ıip, bir aıtqanyn eki etpeýge daǵdylanǵan edi. Óıtkeni Bártýr — hýtordaǵy eń joǵary bılik ıesi. Bári de sonyń aıtýymen bolady. Osy bir shaǵyn álemdegi toqtaý salýǵa boı bermeıtin tegeýrindi taǵdyr tárizdi. Olar barlyq báleniń, qyrsyq ataýlynyń basy Bártýrdan dep bilmeıtin. Onyń jeke-dara júrgizetin bıligi ózgelerdiń tarapynan aıtylatyn syn-eskertpelerdi túgeldeı tyıyp tastap otyratyn. Onyń bergen tapsyrmalary men nusqaýlaryna birlese otyryp, batyl qarsy shyǵý degen atymen bolmaıtyn. Degenmen ondaı jaǵdaı da pisip jetilip kele jatqandaı edi. Bul rette sheshesiniń uzaq aýyrýy men nárestelerin shalajansar týa berýi eń eleýli sebep boldy. Balalar munyń bárine ákemiz kináli shyǵar dep oılaıtyn. Biraq áli ashý-yzalaryn ashyq bildire alǵan joq edi. Al tamyz aıynda da toqtaýsyz jaýǵan jańbyr astynda otyryp tyńdaǵan talaı áńgimelerge qaraǵanda, Frıdanyń sózi jarymes adamnyń sandyraǵy bolýdan qalyp barady. Onda áldebir shyndyqtyń ushqyny bar sıaqty. Sýyq nóserdiń, úzdiksiz quıylyp turǵan jańbyr sýy tasqynynyń saldarynan alba-julba kıimderiniń malmandaı sý bolyp, jas denelerine jabysyp qalýy týǵyzǵan ashý-yza, on alty saǵatqa sozylatyn jumys kúniniń uzaqtyǵy, jylt etken úmittiń bolmaýy men qat-qabat qatygezdik balalardyń jan dúnıesinde eshqandaı da qýanysh sezimin qaldyrmaı, ezip tastaǵan bolatyn. Buǵan deıin olar ózderiniń tózgisiz aýyr taǵdyrynyń áldebir sebebin surap bilip, túsiný múmkin shyǵar dep múlde oılaǵan emes edi. Sóıtse myna jalmaýyz kempirdiń sandyraǵynda ómirde adamdardyń eńsesin ezip, boı jazdyrmaıtyn zil batpan salmaqqa qarsy ádiletti narazylyq bildirýge bolatyn tereń syr bar bolyp shyqty. Ol bostandyq jolyndaǵy kúreske shaqyratyn jigerli ún eken. Ondaı úndi kempirden sonshalyqty keleńsiz túrde estip júrse de endi bularǵa unap qaldy. Sanalaryna sańylaý túse bastaǵandaı. Nege ekenin qaıdam, áıteýir Helgıdiń kempirdi mazaq etip, bet-aýzyn tyrjańdatyp, jeksenbi saıyn yzalandyrǵysy kelmeıtin boldy. Sóıtip ol ákesiniń buıryqtaryn burynǵydaı eki aıtqyzbaı, tez oryndaýyn sıretti. Eger buryn ákesiniń bir nársesi unamasa, oǵan kórsetpeýge tyrysyp, tý syrtynan tilin shyǵaryp, bet-aýzyn tyrjıtatyn bolsa, endi bul qylyǵyn kózinshe kórsetýden taıynbady. Sheshesiniń nege aýyra beretinin kishkentaı Nonnıge deıin bilip alypty. Sóıtse ákesi munyń sheshesine palto satyp ápermepti.

Bul ıen dalada jylt etken jaqsylyqtyń shynymen-aq joq bolǵany ma? Nege bolmasyn, bar. Ol — tamaq ishetin ýaqyt: tuzǵa qaqtalǵan balyq, qara sýǵa pisirilgen botqa, qan aralas eskirgen shujyq jeıtin kez. Mundaǵy ómirdiń bar qyzyǵy osy ǵana. Sıyr óli týa qoıǵan joq. Kópten kútken úmittiń jylt ete qalatyn sáýlesi ádette ákesiniń Aýstaǵa úıge baryp, túski as ázirleı ber dep buıyratyn kezinde ǵana kórinetin edi. Endi ol ýaqyt ta saǵyzdaı sozylyp, kóp kúttiredi. Balalar ákesiniń betine jaltaq-jaltaq qaraǵan saıyn onyń osy bir qas qaǵymdaı ǵana saǵynyshty sátti qasaqana keıinge ysyra túsip otyrǵanyn aıqyn sezdi.

Aqyrynda Aýsta Soýllılá as ázirleýge úıge ketti-aý áıteýir. Ol jyldam adymdap bara jatty. Óıtkeni ákesi kún uzaqqa sozylatyn qatal shaıqasty onyń bir mezgil úzýine qashan ruqsat etetinin shydamsyzdana kútýmen bolǵan edi. Endi áne qolyndaǵy tyrmasyn tastaı salyp, úıge jetkenshe, sóıtip pesh jaqqansha asyǵyp barady. Qaıran ot! Ot laý etip janǵan boıda Aýsta ústindegi sý kıimderin sheship, plıtanyń ústine qoıyp keptirýge jáne as ázirleýge kiristi. Ara-arasynda qanttyń usaq qıqymyn alyp, tiliniń astyna sala qoıady. Kástróldegi sýǵa kepken balyqty qaınata otyryp, jylynyp ta qaldy.

Qudaı, óziń qaharyńnan saqtaı gór!
Ókinetin ár isine ólerdeı
Qudiretińe bas ıetin qul bolyp,
Abaısyzda shalys basqan ótkende
Quldaryńa tozaq otyn buıyrtpa
Erteńgi kún qıametke jetkende.
Ber jazańdy ústi-ústine aıamaı,
Bile tura kúnásine belshesinen
Qasaqana maltyǵyp, Qudaımenen
İsi bolmaı, bet-betine ketkenge!

Ájesi bul psalom-duǵany qabaǵyn tómen salǵan boıy shuqshıa is toqyp otyryp, mińgirlete oqydy. Biraq qyzdyń Qudaımen de, onyń qudiretimen de, jazalaıtyn isterimen de jumysy bolǵan joq. Onyń esesine, qazir syrtta jańbyr óli quıyp turǵanda óziniń jyly jerde eshteńeden qaýip-qatersiz otyrǵanyna raqattandy. Qaljyrap sharshaǵany, sýǵa malynǵan aýyr kók shóp, baldyr ósken shalshyqty balshyq, mazasyn alǵan jaýyn, sý qustarynyń muńǵa toly baıaý úni — bári-bári bir sátke umyt bolǵandaı. Kostróldegi botqa pisýge jaqyn — burq-burq qaınap jatyr. Bólmeniń ishinde tuzǵa qaqtalǵan balyq ıisi múńkıdi. Oshaqtaǵy ot ta laýlap janyp, jarqyraı tústi.

Shabyndyqtaǵy balalardyń shalǵy oraqtarynyń júzi muqalyp, ótpeı qalǵany qashan. Ózderiniń bulshyq etteri de eski shúberekteı bosap ketti. Sý bolǵan kók shópke tartqan shalǵylary baıaý da aýyr qımyldaıdy. Jumys ónbeıdi, sý shashyraıdy, jerdiń bir túıir balshyǵy qosa ilinedi. Byltyrǵydan qalǵan eski shóptiń sabaǵy shabylady, synyp túsedi. "Aýsta hýtorǵa barǵan soń, Qudaı atyp, uıyqtap qalǵan shyǵar. Botqa pisirýdi de umytqan bolar!"

Qolymda qutysy men ydys-aıaqtary bar Aýstanyń qarasy qotannan shyǵa bergende-aq kórindi. Ol qandaı kóz qýanyshyna aınaldy deseńizshi!

Shabyndyqtaǵy túski as... Kez-kelgen qýanysh ádette ony úmitpen kútip otyrǵan kezde bolatyny belgili. Túski astyń dastarqan máziri esh ózgermeıdi: qara sýǵa pisirilgen botqa, tuzǵa qaqtalǵan balyq, qara bıdaıdyń nany, qan aralas pisirilgen eski shujyq. Al olardyń tuzdyǵy — tynymsyz jaýyp turǵan jańbyrdyń sorǵalaǵan sýy. Solaı bola tursa da, bir jaqsysy — Jazǵy meken ıesi eshkimge jalynbaıdy, eshkimnen esh nárse suramaıdy. Kópestiń de, tutynýshylar qoǵamynyń ókiletti ókiliniń de sońǵy jarty jyl boıy birimen-biri jarysa "Seni jarylqaı qalamyz" dep úıip-tógip berip kele jatqan úmitine de, ýádesine de qulaq asqan Bártýr joq. Jańbyrmen jibigen tuzdy balyqtyń ıisi burynǵysynan da kúsheıe tústi jáne kópke deıin ketpeı turyp aldy. Óıtkeni kıimge de, qolǵa da sińip qalǵan edi. Tamaq jep bola bere shómelede jatqan jerlerinen kóterilgen balalardyń tábeti endi tipti kúsheıe tústi...

Bártýr aýa raıy qandaı bolyp tursa da túski astan keıin jeke ózi bir shetke bólinip shyǵyp, shómelege salynǵan shóptiń ústine qısaıa ketetin de, kóz shyrymyn tez ala qoıatyn. Uıqyly-oıaý jatyp, bir jaǵynan ekinshi jaǵyna aýdarylaıyn deı bergende shalshyq sýǵa qulap túsken kezderi de bolǵan. Ondaıda uıqysy birden ashylyp ketetin. Buǵan qýanyp ta qalatyn. Óıtkeni ol er adamǵa kúndiz birneshe mınót kóz ilindirse, sonyń ózi ábden jetkilikti dep sanaıtyn. Al uıqysynan tez oıanbasa, kóńil-kúıi buzylyp, ózine-ózi renjıtin. Áıelder jaǵy tamaq iship bolǵan soń pishenniń astyna kirip, pana tapty. Sý pishenniń asty sýyq edi - kóp uzamaı, qaltyrap-dirildeı bastady. Saýsaqtarynyń jany ketip, aıaqtary syzdap aýyrǵanyna qaramaı, olar oryndarynan zorǵa degende kóterilgenniń ózinde de shalǵy oraqtary men tyrmalaryna qaıta jarmasty. Bártýr olardyń: "Shóp áli sý ári salqyn ǵoı!" degen qarsy shaǵymyna árqashanǵy ádetinshe tańdana jaýap qaıtardy: "Sender ne degen aqymaqsyńdar ózderiń!? Shóp sý ma, qurǵaq pa, sender úshin bári bir emes pe? Dúnıege osyndaı da adamdardyń keletini tań qaldyrady!".

— Sender úshin shóptiń qalaı da kebý, qurǵaq bolǵany kerek qoı. Bul qaıdan shyqqan bap tańdaý ózi? Qarǵys atsyn túge senderdi! Myna meniń jańbyr men qardyń astynda malmandaı sý bolyp, sýyqqa tońǵanyma jarty ǵasyrdan asyp barady. Maǵan sonda da eshteńe bola qoıǵan joq qoı!

OTYZ TÓRTİNSHİ TARAÝ

MAŃYZDY OQIǴALAR

Pishen shabý naýqany aıaqtalýǵa taıanyp, kún ádettegisinen áldeqaıda qysqaryp qalǵan kez edi. Bir kúni keshke qaraı oraqshylar taýdyń betkeıindegi jolsyz ashyq dalamen jaıaý kele jatqan bir adamdy kórdi. Jeteginde ústine júk artylǵan aty bar. Ol kóldiń shyǵys jaǵalaýyna qaraı bet aldy. Jolaýshynyń kim ekeni belgisiz. Adam tań qalarlyqtaı qańǵyp júrgeni nesi? Bálkim, sońynda qýǵynshylary bar qashqyn bolar? Basqa bireýdiń jerinde tentirep júrgeni qalaı? Álde aýlv pa eken? Qalaı bolǵanda da bul bir jumbaq jan sıaqty. Tipti Bártýrdyń ózi de shóp shapqanyn qoıa salyp, shalǵy oraǵyna súıengen boıy qadala qarap qaldy. Jolsyz jermen dala kezip júrgen bul kim boldy eken? Ne izdep júr? Jolaýshy kóldiń jaǵasyna, onyń ózine, tipti móp-móldir taza aýasyna súısine qarady. Sonda bul sheteldik ǵalym nemese ońtústikten kelip, jer saýdasymen aınalysatyn bireý boldy ma? Ondaı saýdagerdiń basqa bireýdiń jerinde ne jumysy bar? Álgi jolaýshy kóldiń jaǵasyna toqtady. Atynyń ústindegi júgin túsirdi de, ony kóldiń shyǵysyna qaraı jaıylýǵa qoıa berdi: Sonda bul ne qylǵan saıtan bolady eken?!. Sodan keıin kóldiń jaǵasyn jartylaı aınalyp ótip, shópti hýtorlyqtarǵa qaraı bet aldy. Al olar qybyr etpeı qarady da turdy. Qandaı jumbaq? Qandaı qupıa? Bilip bolmaıdy. Aıdaladaǵy shalshyqty balshyqta beıtanys bireýdiń júrýi ádettegiden tys tosyn oqıǵa ǵoı! Tipti balalar da on bes saǵat boıy jumys istep qaljyrap sharshaǵandaryn umytyp ketkendeı.

Beıtanys kisi mundaǵy adamdarǵa múlde uqsamaıdy. Jalań bas. Ústimde qońyr kóılegi, jeńsiz toqyma keýdeshesi bar. Júzi qara tory, júdeý tartqan. Dene bitimi eńkishteý kelgen. Jaǵy pyshaq janyǵandaı, jup-juqa. Saqal-murtyn muqıat qyrynǵan. Kózderi aqyldy kórinedi. Sonda munyń sheteldik bireý bolǵany ma?

— Qaıyrly kesh! — dedi ol.

— Qaıyrly kesh! — dep, oılana baıqap jaýap qatty bular.

Frıda kempir jerde jatqan tyrmasyn qolyna julqyp aldy.

Bul — onyń jolaýshyny jaqtyrmaǵan belgisi.

— Osy jurt nege tentireıdi de júredi!? Alystan kelgen adamǵa uqsaıdy... Úılerinde typ-tynysh otyra berse bolmaı ma?!. Álde qańǵyryp júrý qandaryna sińgen ádeti me eken?

— Jazǵy mekenniń nesi sizdersiz be? — dep surady beıtanys adam jaqyn kelip.

— Bolsaq bolarmyz, — dep, Bártýr salqyndaý jaýap qatyp, shalǵy oraǵyn qolynan tastamaı, qonaqqa qaraı birneshe qadam júrdi. — Bul jer meniń jerim dep sanalady. Siz kim bolsańyz, ol bolyńyz — maǵan báribir. Biraq basqa bireýdiń jerin kezip júrgenińizge jol bolsyn! Túsinbedim! Ne timiskilep júrsiz?

Beıtanys jigit eshkimge de ádettegideı qol berip amandasqan joq. Birneshe qadam jaqyndady da ińirdegi kúńgirt jaryqta jan-jaǵyna tamsanyp, shola qarady. Qaltasynan qorqory men temekisin asyqpaı aldy da:

— Tamasha ańǵar eken. Kórkine kóz toımaıdy.

— Tamasha ańǵar deısiz be? — dep surady Bártýr. — Bul ózi myna shapqan shóbimiz shirip kete me álde aman qala ma, mine soǵan baılanysty. Sizdi munda bireýler arnaıy tapsyrmamen jibergennen saý ma?

Arnaıy tapsyrmamen? Qudaı saqtasyn, eshkimniń de tapsyrmasymen júrgen joq eken. Myna ańǵardyń óte tamasha ekenine qyzyqqan ol kóldiń anaý shyǵys jaq jaǵalaýyna shatyr tigýine ruqsat surady.

— Iá, bul — meniń jerim. Ol ońtústiginde ıen dalanyń tereń túkpirine deıin, soltústiginde — sonaý kógildir taýlarǵa deıin, batysynda — asýdyń jartasyna deıin, al shyǵysynda — jyraly saıǵa deıin sozylady. Osy keńistiktegi oıpattyń bári de meniki.

Beıtanys jigit bul oıpatty túgeldeı jyrtylǵan egistikke aınaldyrýǵa da bolady eken-aý dep, kúmiljite bir nárse aıtqan boldy.

— Egistikke aınala ma, joq pa, ol — meniń jumysym, — dep narazylyq bildirdi Bártýr. — Óıtkeni jer meniki. Men bireýdiń isine qańǵyryp júrgen bógde bireýdiń arsyzdyqpen aralasqanyn qalamaımyn. Qırap qalǵan eski qonystyń ornyna osy hýtordy salyp alǵanyma taıaýda on tort jyldyń júzi boldy. Redsmırıdegi qojaıynmen tolyq esep aıyrystym. Maǵan buryn bul mańda qaıdaǵy bir sıqyrly qubyjyq kúshter mekendeıdi degendi aıtýshy edi. Biraq men ondaı zulym kúshterden de, aılaker aram adamdardan da qoryqqan joqpyn... Meniń tamasha qoılarym bar.

Beıtanys jigit onyń aıtpaq oıyn tolyq túsinip, basyn ızep qýattady:

— Kedeı-sharýa úshin jaqsy bastama eken.

— Qaıdam? Olaı dep maqtanǵym kelmeıdi. Biraq bir nárseniń basy ashyq: men bul óńirdegi shirkeý qaýymynyń qamqorlyǵynda kún kórip júrgen jeke basty beısharalardan áldeqaıda artyq turamyn. Tipti olardyń kóbinen jaǵdaıym jaqsy. Óıtkeni qaryzǵa batyp qalýdan qatty saqtanamyn. Ózimniń pishenimdi paıdasyz malǵa rásýa etpeımin. Áıteýir bıyl qysta áldebireýler bir jalmaýyz jebir sıyrdy ózimniń erkimnen tys tyqpalap ketkenshe solaı bolyp keldi. Biraq meniń baı-sharýalarǵa teńeskim keletin nıetim tipti de joq, árıne. Óıtkeni óz baılyǵym ózime jetip artylady dep oılaımyn. Sondyqtan da meniń isime ózge bireýlerdiń eshqaısysynyń da aralasýyna jol bermeımin. Qandaı odaq, qandaı qoǵamǵa bolsa da kirgim joq. Olarǵa táýeldi, kiriptar bolýdyń ne qajeti bar?!

Beıtanys jigit jańa "Jaqsy bastama eken" degende buǵan jurttyń bári de iri-iri jer ıelenýshiler bolýy tıis degendi aıtpaq nıetti kózdemegenin túsindirdi. Onyń ústine, bul jigittiń óziniń de baı-sharýalarmen baılanysqysy kelmeıdi. Odan da óz aqshasynyń kedeıleý sharýanyń qolyna tıgenin qalaıdy eken.

Bártýr bul jigitti áldebir jańasha saýda jasaý josparlarymen júrgen bireý boldy ǵoı oılap qaldy. Sondyqtan da óziniń bir ǵana kópespen saýda jasasýǵa buǵan deıin-aq bekem bel býǵanyn aldyn ala málimdedi. Qıyn-qystaý kúnderde de ol kópes kóp adamdarǵa kómek qolyn sozǵan bolatyn. Mırıdegi Ioýn tutynýshylar qoǵamyn uıymdastyrýǵa jantalasa kirisip, sharýalardyń oz taýarlarynan jaqsy jyldardyń ózindegi sıaqty mol paıda tabýyna ýáde etip júrse de, sol paıdanyń basym bóligin óz qaltasyna basyp qalatyn bolady dep sanaıtynyn Bártýr jasyrmaı aıtyp saldy. Óıtkeni Ioýnnyń bir ózinde ár kúz saıyn úsh júz elýge deıin qozy bolady. Al sonda árqaısysynda qyryq-otyzdan ǵana qozysy bolatyn az ǵana kedeı-sharýalardyń tabatyn maıdasy jarytymsyz birdeńeden ǵana aınalady. Jyl jaman bolǵan kezde she? Ondaı kezde tutynýshylar qoǵamnyń ózi taqyrǵa otyryp qalyp, onyń zardabyn sharýalar ózderi úshin ǵana emes, ózge bireýler úshin de tartýǵa májbúr bolady. Al myna ózi sıaqty eshkimge táýelsiz paqyrdyń isine keletin bolsa ...

Beıtanys jigit Bártýrǵa onyń álgi kópespen jaqsy qarym-qatynasyn buzý nıetiniń oıynda da joq ekenin aıtyp túsindirýge asyqty. Ol óziniń bul jaqqa jazdyń jaıdary jaqsy kúnderinde qolyna myltyǵy men qarmaǵyn alyp, serýen sala qydyryp, dem alyp qaıtý úshin ǵana kelgenine, munyń ózi onyń jany jaqsy kóretin úırenshikti ádeti ekenine sendirýge tyrysyp baqty.

— Men sizdiń bul jerde qus atýmen de, balyq aýlaýmen de aınalyspaıtynyńyzdy estigen soń "Bálkim, meniń qus atyp, balyq aýlaýyma ruqsat eter" degen oımen kelip qalyp edim. Tegin emes, árıne. Aqysyn tóleımin.

Bul kólde ońǵan balyq ta joq, — dedi Bártýr. — Esi bútin adamnyń ondaı mardymsyz ispen aınalysýǵa ýaqyty qaıda? Myna shalshyqty balshyqtan aýlanǵan qustyń da, balyqtyń da qoıǵa tıtimdeı de paıdasy tımeıdi. Múmkin, baı sharýalar men olardyń balalarynyń qoıyna paıdaly bolar? Men Redsmırı starostasynyń uly týraly aıtyp turmyn. Ol qazir ókiletti ókil dep atalady. Parsy dininiń rýhynda tárbıelengen. Qazir tutynýshylar qoǵamyndaǵy eń myqty shonjar sol. Kinásiz bireýge qajet emes sıyrdy eriksiz tyqpalaý úshin Áıelder odaǵyn munyń ákesimen birge ádeıi qurǵan óz sheshesi, ıaǵnı starostanyń áıeli sıaqty, bar bılikti óz qolyna shoǵyrlandyrdy. Ol ońbaǵan buzaqy neme kózine kóringen ań men qusty qyryp salýǵa qumar-aq.

Aı-shaıǵa qaramaıtyn ojar minezine basqan Frıda kempir de anadaı jerden qabattasa aıqaı saldy:

— Ústindegi aǵylǵan bıtinen aryla almaı júrip, osy bir ońbaǵandardyń ózinen joǵary adamdardy jamandaýǵa kelgende aldaryna jas salmaıtynyn qaıtersiń! Al ózderi de eshkimdi, esh nárseni aıamaıdy, ólgen-tirilgenine qaramaı, aıaýsyz ezedi. Ústindegi bıtterine ǵana tımeıdi.

Beıtanys jigit kempirdiń myna sózderine qarap, ne derin bilmeı qysylǵan qabaq tanytty — temekisiniń tútinin solaı qaraı býdaqtatty.

— Qarǵys atqyr aljyǵan qaqbastyń sózine nazar aýdarmańyz. Aýzyna ne kelse, sony aıta beretin ádeti bar, — dedi Bártýr áldebir túsiniksizdik týyp qalmaýy úshin.

Beıtanys jigit endi óziniń ótinishin qaıtalaýǵa múmkindik alǵandaı boldy.

— Jaraıdy, eger siz jer saýdalap júrgen saýdager qý bolmasańyz, eshqandaı odaqtyń tapsyrmasymen júrmegen bolsańyz, onda nesi bar, shatyryńyzdy tigip alyńyz da, birneshe kún bola berińiz. Tek meniń jerimniń shóbin taptaı kórmeńiz. Maǵan eshqandaı da saýdagerdiń, eshqandaı da odaq músheleriniń múlde qajeti joq. Men ondaı odaqtardy jastardyń sory dep bilemin. Al meniń jerim eshqashan satylmaıdy. Biz, ózim jáne áıelim, balalarymyz, búkil otbasy múshelerimiz, osy jerde bir shańyraqtyń astynda tatý-tátti, aıqaı-shýsyz jaqsy turyp jatyrmyz. Bári de qoılarymyzdyń qamy úshin. Óıtkeni qoılarymyzdyń jaǵdaıy jaqsy bolsa, bizdiń ózimizdiń de jaǵdaıymyz jaman bolmaıdy. Qoılarymyzǵa barlyq jaǵdaı jasasaq, ózimizge de bári jetkilikti bolady degen soz. Tek aýa raıynyń qolaısyz jaýyn-shashynynan saqtasyn Qudaıymyz.

Beıtanys jigit óziniń jer saýdalap júrgen saýdager de, áldebir odaqtyń arnaıy jibergen ókili de emes ekenine Bártýrdyń kózin jetkizgennen keıin kelissóz bastaldy. Ol kádimgi ońtústik jaqtyń turǵyny bolyp shyqty. Jazdygúngi dem alýǵa, serýen quryp, kóńil aýlaýǵa kelýdi ádet etken kórinedi. Bireý oǵan osy mańdaǵy kólde balyq kóp degendi aıtypty. Biraq onyń naqty aty-jóni kim ekenin umytyp qalypty. Osy jerde birneshe kún bolǵysy keletin oıy bar eken. Oǵan esh nárse de qajet emes kórinedi — bári de ózinde bar sıaqty. Buǵan dálel retinde qaltasynan qaǵaz aqshaǵa toly ámıanyn alyp kórsetti. Naǵyz aqshanyń dál ózi! Ońtústik jaqtaǵylardyń bankisi ózderiniń qol astynda ǵoı. Olar mundaı qaǵaz aqshamen qajet bolsa, quıryqtaryn súrtedi deıdi bireýler. Bártýr aqshany qanshalyqty unatpaıtyn bolsa da ýys tolatyn myna aqsha oǵan ájeptáýir qyzyǵarlyqtaı áser etti. Ol tipti myna beıtanys jigittiń shatyryn qurýyna járdemdesýdi usyndy. Biraq ol bul usynystan bas tartty. Óziniń de op-ońaı quryp alatynyn aıtty. Kelgen boıda qalaı nemquraıdy amandassa, tap solaı qosh aıtysyp, júrip ketti. Onyń sońynda adam tań qalarlyq hosh ıis pen temekiniń kógildir tútini qalyp, aýaǵa birte-birte jaıylyp, sińip jatty. Bul kelgen adam óte az sóıleıdi eken — óte qysqa amandasty. Onyń aqshasynyń kóptigi mundaǵylardyń qıalyn sharyqtatty. Mundaı adam, mundaı meıirimdi myrza, biraq ertegilerde ǵana aıtylatyn alystaǵy bekzat hanzada endi, mine, oılamaǵan jerden bulardyń hýtoryna kórshi bola ketti! Onyń kóńiliniń jaqyndyǵy kóptegen jaı kúnder arasyndaǵy jarqyn mereke shuǵylasyndaı, jaýyndy-shashyndy bult arasynan jarq ete qalǵan kún kózindeı, surǵylt kókjıekten kóz tartqan shamshyraqtaı áser etti. Mundaǵylardyń uıqydaǵy sanasyn oıatqandaı, muń basyp jatqan jabyrqańqy ómirine jańasha jarqyn jan bitirgendeı boldy. Osy túni Aýstanyń túsinde óziniń jutqynshaǵyna turyp qalǵan alma túıiriniń qalaı ytqyp túskeni kirdi.

Osynyń erteńine sıyr buzaýlady. Sóıtip bir táýlikke jeter-jetpes ýaqyt ishinde úlken-úlken eki túrli oqıǵa boldy.

Sońǵy aptalarda sıyr baıǵus qatty qınalyp júr edi. Onyń jaǵdaıyn jete biletin jáne jaqsy túsinetin Fına ǵana. Ol sıyrdy tańerteń óriske shyǵarýdy da, keshke qaraı aıdap kelýdi de eshkimge senip tapsyrmaıtyn boldy. bul jumysty onyń ózinen basqa eshkim de sonshalyqty muqıat saqtyqpen atqara almaıtyn. Býkodla qoranyń tar esiginiń eki jaqtaýyna eki búıiri tirele qysylyp-qymtyrylyp kirip-shyqqanǵa deıin eshkim de sabyr saqtap, kútip turýdy bilmeıtin. Sıyr sazdy balshyqta júrýge qınalyp, tym jaı júrgenniń ózinde de ony jińishke shybyqpen jaı ǵana úrý Fınanyń oıyna kirip-shyqpaıtyn. Sıyr oqtyn-oqtyn toqtap, yrs-yrs etip, qınala demin alatyn, qulaqtaryn qımyldatyp, móńirep qoıa beretin. Olar bir-birinen ózen jaǵasyndaǵy saıda ajyrasatyn.

Fına sıyrdyń búıirinen sıpap qoıyp, bylaı deıtin:

— Endi kóp uzamaı bizdiń buzaýymyz bolady. Ol úlken basyn ázer kóterip, álsiz aıaqtaryn tarbıta taltaıyp túregeletin bolady áli!.. Eshteńe etpeıdi, bári de jaqsy aıaqtalady. Keshke taǵy kórisemiz. Alańdap, mazasyzdanba. Biz bir-birimizdi oıymyzdan shyǵarmaımyz ǵoı.

Sóıtip Fına úıge qaıtatyn. Al Býkodla ózen jaǵasyndaǵy balaýsa kók shópti baıaý julyp jep, sabyrmen shaınaıtyn, tumsyǵyn raqattana kókke kóterip qoıatyn.

Bul keshte Fına sıyrdy ádettegi jaıylyp júretin jerinen taba almady. Munyń ózi tań qalarlyq jaǵdaı boldy. Buzaýlaıtyn ýaqyty jaqyndaǵan saıyn ol tynyshtalyp, sabyrly da jýası túsken sıaqty edi. Burynǵy kelgen jaǵyna qashyp ketý degendi múldem qoıǵan bolatyn. Áıel baıǵus bir tóbeden bir tóbeni asyp, ilgeri qaraı júre berdi, júre berdi. Taýdyń etegine deıin jetti. Býkodlany daýystap shaqyrýmen boldy. Aqyrynda sıyrdyń ózen jaǵasyndaǵy bir kishkentaı saıdan úni estildi-aý, áıteýir. Ol jaýap qatyp, bir-aq ret móńirese de Fına ony tez taýyp aldy. Sıyr buzaýlap tur eken. Bul onyń boshalap kelgen jeri bolyp shyqty.

bul kesh Fınaǵa óte aýyr tıdi. Sıyr óz ıesiniń yrqyna kónbedi. Buzaýyn aınalyp, bir orynda turyp aldy. Ony birese ıiskep, birese jalap, tynym tapqan joq. Aqyryn ǵana móńirep qoıady. Janymda bireý júr-aý dep eleń de qylmady. Fına onyń bul jaǵdaıyn jaqsy túsindi. Jas tól dúnıege kelgende ol óziniń enesi men ony burynnan jaqsy kóretin ıesiniń eki ortasynda bolady. Sıyrdyń tula boıyn baqytty analyq sezim birjola bılep alyp, onyń adamǵa degen súıispenshilikpen jaqsy kórý sezimin báseńsitip jibergen edi. bul kún Býkodlanyń barlyq arman-maqsaty tolyq oryndalǵandaı boldy. Endi oǵan esh nárseniń de qajeti joq. Tipti adamnyń aıaýshylyq tanytyp, esirkeýiniń ózi de artyq sıaqty. Fına sıyrdy qoraǵa áreń degende aıdap ákeldi.

Úıdegilerdiń Bártýrdan basqalarynyń bári de umtylysa sıyr men buzaýdyń aldynan shyqty. Júgirip jetken balalar buzaýdy

Qyzyq kórgenshe taǵat tappady. Enesine uqsas teńbili bar surǵylt buzaýdy jan-jaǵynan qorshap aldy. Ol erkek buzaý eken. Aýsta Soýllılá ony jaqsy kórgeni sonsha, dóńes mańdaıynan ıiskep, súıip-súıip aldy. Al buzaýdyń enesi muny aqyryn móńirep, súısine qarap turdy. Ádette sıyrdy artqy aıaǵynan tisteýge qumar esalań bolsa da bul joly ol qylyǵyn qaıtalamady. Tipti sháýildep úrgen de joq. Sıyr ózine qaraı umtyla bergende quıryǵyn artqy eki aıaǵynyń arasyna qysyp, sypaıy túrde keıin sheginshekteı berdi. Ómirge jańa kelgen jas tólge ol da qurmetpen qaraıtyn sıaqty. Qart áje tyrmanyń synyp qalǵan sabyna súıenip, dýal jaǵalap, qısalań-qısalań etip, ázer júrip kele jattyq Buzaý men enesin onyń da erkeletip, mápelegisi keledi. Tipti Frıda kempirdiń ózi de ádettegisine qaraǵanda áldeqaıda meıirimdi bola qalǵandaı.

— Beısharaǵa, — dedi ol,  — Iýsýspetrýs jar bolǵaı!

Osy kezde úıden Bártýr de shyqqan edi.

— Mine qyzyq! — dedi ol, — Pyshaqty qaıraı berýge bolady eken.

— Aıttym ǵoı, bul qarǵys atqyr qanisher osylaı deıdi dep! — aıqaılap jiberdi Frıda kempir.

Áıeli Bártýrdyń janynan esik jaqqa ótip bara jatyp, oǵan jalynyshty kózimen qarady da:

— Qymbattym meniń Bártýr! — dedi aqyryn baıaý únmen. — Aıasańshy jas tóldi.

Sıyrdy óziniń ońasha qorshaýyna baılady da buzaýyn qasyna qaldyrdy. Ábden kesh bolyp, endi jurt uıqyǵa jınala bastaǵan. Al áıelder súıkimdi jas buzaý týraly áńgimeni áli de jabyla jalǵastyryp, hýtorda jas tóldiń paıda bolǵanyna qýanyshtaryn basa almaı, beıshara sıyrdyń aman-esen buzaýlap, bári de sátti bolǵanyn jasyra aıtyp jatqan kezde Bártýr buzaý týraly áńgimeni bastady:

Átteń, aldaǵy jeksenbige deıin ýaqytymnyń joǵyn qarashy! Nemese buzaýdyń bylbyraǵan jas etin Fordqa alyp baryp, satyp keler edim.

Kelesi kúni bular úı-ishimen ýyz ishti. Eń bir jaqsy kúnder týdy. Endi olar Býkodlǵa shetterinen súısine qaraıtyn boldy. Al ol tańerteń burynǵydaı jalǵyz ózi emes, ózin aınalyp shapqylaıtyn buzaýyn ertip alyp, aıaǵyn tez ári jeńil basyp, óriske qaraı ketip bara jatty. Sıyrdyń ózine salsa, oǵan endigi jerde esirkep-músirkeýdiń de, erkelete mápeleýdiń de qajeti joq sıaqty. Ol buzaýyn túrtkilep, maza bermeıtin balalardan neǵurlym tezirek uzap ketýge tyrysady. Sıyr buzaýymen birge óte alys ketip, taý etegine baryp, alańsyz jaıylatyn boldy. Endi ol adamdarǵa táýeldi emes sıaqty. Al buǵan deıin Fınanyń qamqorlyǵyn qatty qajet etetin Endi adamdardan qashqaqtaıtyn boldy. Keshke taman Fına aıdap qaıtýǵa kelgende Býkodla oǵan beıne bir beıtanys bireýdi kórgendeı qaraıtyndy shyǵardy. Biraq Fına oǵan esh renjimeıdi. Óıtkeni ol ana bolý qýanyshyn oz basynan talaı ret keshirgen. Ábden jaqsy biledi. Ana bolý adamdy aspandata ardaqtatady, ózge nárseniń bárin de usaq-túıek nárse retinde tómendete túsedi. Al Fına muny árqashan tereń sezinedi.

Fına sıyrdyń keshki saýymda sútti tym kem bere bastaǵanyn Bártýrǵa aıtýdan tartynyp júrdi. Óıtkeni ol buzaýdy kúni boıy baılap qoıyńdar dep buıyra ma dep qoryqty. Fına sıyrdyń uzaq ýaqyt jalǵyzsyrap kúızelgeninen áreń degende qutylǵan shaǵynda endi onyń janyndaǵy jalǵyz serigi — buzaýynan birjola aıyrylýy múmkin-aý degen oı túskende tóbe shashy tik turǵandaı shoshyp ketetin.

Kún jeksenbi edi. Tań jańa ǵana atqan. Mundaı kúni ádette Bártýrdan basqalardyń barlyǵy da uzaq uıyqtaıdy. Al ol úshin kúnderdiń bir-birinen eshqandaı aıyrmasy joq. Tipti mereke kúnderi de tańmen talasa oıanyp, ár túrli jumystarmen aınalysa bastaıdy -bir nárseni tyńnan jasaıdy, endi bir nárseni jóndep júredi. bul kúngi tańda ol ústińgi bólmege túsip-shyǵatyn tesikten kóterile berip: "Nemene, búgin bul úıdegilerdiń bári qyrylyp qalǵannan saý ma ózi?" dep daýystap surady.

— Munyń qalaı, sen óziń jeksenbi kúni de maza bermeı, qyspaqqa almaqsyń ba? — dep, baj ete qaldy Frıda kempir.

— Buzaýdyń ishek-qarny esik aldynda jatyr, — dedi Bártýr. — Jańbyrdyń astynda qalyp, bulinse buline bersin deseńder, ózderiń bilińder, árıne. Men onyń jas etin alyp, Fordqa kettim.

bul kúni Fına jatqan ornynan tura almady. Qabyrǵa jaqqa aýdarylyp túsip, teris qarap jatty. Aýyryp qaldy. Halbera áje, Frıda kempir, balalar — bári de óre túregeldi. Buzaýdyń jyp-jyly ishek-qarny tabaldyryqtyń syrt jaǵyndaǵy astaý ydysta áli býy burqyraǵan qalpynda jatyr eken. Al Bártýr kóterem kári Blesıge minip, shalshyqty balshyqty keshe-meshe shyǵysqa qaraı ketip bara jatty. Erdiń eki jaǵynda kópestiń jyly-jumsaq qýyryp jeýine arnalǵan jas et salynǵan qorjynnyń eki basy kórinedi.

— Bul áli bizdiń bárimizdi de tap osylaı baýyzdaıtyn bolady! — dedi Frıda kempir. Ol balaǵat sózderin ádeıi esittire qatty daýystaı júrip, ishek-qaryndy tazalaýǵa kiristi, jýa bastady.

Ań-tań qalǵan balalar saýsaqtaryn aýyzdaryna salyp, myna jaǵdaıǵa muńaıa qarady, basqalardyń aıtqan sózderin den qoıa tyńdady.

Qaıran Býkodlanyń buzaýy!.. Balalar onyń árbir jas nárestege tán uqsas qımylyn, kózqarasyn esterine aldy. Ol keshe ǵana bularǵa erkeleı qaraıtyn, aýlada birese aldyńǵy eki aıaǵyn, birese artqy eki aıaǵyn kótere asyr salyp júgiretin. Aýsta ony úsh tústi dep jaqsy kóretin. Buzaý betkeıdi kezip júrip, hosh ıisti jas shópti raqattana ıiskeıtin. Jańbyr jaýa bastasa, enesiniń baýyryna baryp tyǵylatyn.

Bul kún Jazǵy mekendegi hýtorda qalǵandardy aýyr muńǵa batyryp, qatty jabyrqatqan jeksenbi edi. Býkodla baıǵus qoradan shyqpaı, buzaýyn izdep, úzdiksiz móńireýmen boldy. Qansha ret óriske aıdap salsa da qaıta oralyp kelip, tabaldyryqtyń janynda móńirep turyp alady. Úıdegilerge zaryn aıtyp, munyń shaqqandaı bolady. Onyń móńiregen zarly úni taý jańǵyryǵyna jalǵasady. Baqytsyz beısharanyń úlken kózderinen iri-iri jas tamshylary byrt-byrt tógiledi. Sóıtse, sıyrlar da jylaıdy eken.

Fınanyń Býkodlaǵa týra qaraýǵa apta boıy dáti shydamady — ózin kinály sezingendeı júrdi. Sondyqtan da ony Frıda kempir saýatyn boldy. Adamnan qatygez eshkim joq. Olar tilsiz momaqan janýarlardyń aldynda óz kinálarynan qalaı aqtala almaq? Azaptyń alǵashqy kúnderi árqashan aýyr bolady. Biraq adamnyń bir baqyty ýaqyt óte kele qandaı aýyr qylmysty da, onyń azabyn da umytyp ketedi. Kádimgi baıansyz mahabbat sezimin umytyp ketken sıaqty.

OTYZ BESİNSHİ TARAÝ

QUTTY QONAQ

Jańbyr quıyp tur. Aýsta Soýllılá túski as ázirleý ústinde. Ol sý bolǵan kóılegin sheship keptirip alý úshin ystyq plıtanyń ústine jaıdy. Onyń býy shyǵa bastady. Aýsta jalań aıaq, jalań bas, tozyǵy jetken jyrtyq beldemshesimen júr. Balyq tazalaýmen áýre. Kástróldegi sý kópirship qaınaı bastady.

Kenet tómennen bireýdiń aıaǵynyń tyqyry estildi. Syrtqy esik ashylyp, bireý qora arqyly kirip kele jatty. Satynyń syqyry da estildi. Artynsha joǵaryǵa kóteriletin tesiktiń qaqpaǵy ashyldy. Áne kelgen adamnyń ózi de kórindi. Ol jan-jaǵyna kóz júgirtip shyqty. Basynda — qalpaq, ústinde — sý ótpeıtin plash.

Onyń ishinen jaǵaly palto kıipti. Doǵaly beldik, bylǵary baý, jalt-jult etken mys túımeler. Aıaǵynda qonyshy bıik brezent saptama etigi bar. Qandaı nóser bolsa da sý ótpeıdi. Kógildir kózderiniń janary ashyq. Jyly júzdi jan ekeni baıqalyp túr. Ol Aýstaǵa jap-jas jigit sıaqty bolyp kórindi. Qonaq jigit sypaıy sálem berdi, al qyz ne dep sálemdeserin bilmeı, burynǵy ádetinshe ún qatpastan qolyn usyndy. Biraq, bir tańqalarlyǵy, jigit qolyn sozbady — qyzdyń qolyn almady. Keń de qalyń palto kıgen ol bulardyń kishkentaı bólmesinde kop oryn alyp turǵandaı. Aýsta ol basyn úıdiń alasa tóbesine soǵyp alar ma eken dep qaýiptene yńǵaısyzdandy. Qonaqtyń bergen sálemine qart áje de jaýap qatqan joq. Ol toqyp otyrǵan isin qoıa salyp, qonaqqa kóziniń qıyǵymen qarady. Qonaqtyń qolynda eki túıinshek bar edi — birinde forel balyqtar, ekinshisinde aqbas qarasha qazdar bolatyn.

— Jas balyq pen qus eti, — dedi qonaq. — Áýes as qoı. Taǵamdaryńyzdyń bul da bir túri bolsyn.

Er adamnyń kúnge kúıip, totyqqan júzinen injýdeı appaq beıne bir ádemi tizilgen tisteri jarq ete qalǵandaı boldy, al onyń kúmis qońyraýdaı syńǵyrlaǵan sulý úni Aýstaǵa erekshe jaǵymdy estildi.

— Soýla, — dedi kart ájesi qarlyqqan daýsymen, - qonaqqa oryndyq usynsaıshy.

Biraq Aýstanyń otyryńyz dep aıtýǵa batyly jetpedi. Tozyǵy jetken beldemshe kóıleginen, ózine epeteısiz uzyn sıaqtanǵan qoldarynan, baltyryna juǵyp qalǵan balshyqtan qysyldy. Ol azdaı-aq, plıtanyń ústine keptirýge qoıǵan jyrtyq kóıleginen bý burqyrap jatqan edi... Qyzdyń qysylǵany sonsha, qonaqtyń júzine, tipti túrli tústi boıaýymen qulpyrǵan forelge de týra qaraı almady. Shamasy, bul adam osylardyń iship-jeıtin taǵamy joq shyǵar dep oılap turǵan da bolýy kerek. Endi bul oǵan ne demek? Osy jerde ákesi bolǵanda ne der edi?..

— Qane, birneshe foreldi kostrólge salaıyq, — dedi de, qonaq jigit qolyna pyshaq aldy. Onyń jip-jińishke qońyrqaı qoldary tap-taza ári názik kórindi. Esh jerinde oıylyp, qus basqan, syzat túsken belgi bilinbeıdi. Qoly qolyna juqpaıtyn sheber de eken — óte ábjil qımyldaıdy. Birneshe foreldiń ishin kózdi ashyp-jumǵansha derlik arshyp tastady. Onyń uryq bezderi men ýyldyryǵyn tostaǵanǵa aýdaryp, bir bólek qoıdy. Al jýyp tazartylǵan balyqty kástrólge saldy.

— Tamasha balyq eken, — dedi oıa Salmaǵy tórt fýntqa jýyq. — Sóıtti de foreldi qart ájege kórsetti. — Óte jaqsy, dámdi balyq.

—  Iá, ıá, — dep qýandy qart áje. — Solaı da bolar. Árkim úırengen taǵamyn jaqsy biledi ǵoı. Biraq ózgeler úshin óz talǵamyńmen ǵana taǵam-tamaq tańdamaý kerek. Meniń jańadan aýlanǵan balyqty jeýge tábetim tartpaıdy. Al tushshy sýda ósetin balyqtyń tipti de dámi bolmaıdy. Jańadan ustalǵan balyqtyń jas etin asqazanym qoryta almaıdy. Bir túrli kúshti sıaqty kórinedi de turady. Sodan baryp, denemdi bórtpe basyp ketedi.

Qonaq jigit olaı bolýy múmkin emestigin aıtty. Óıtkeni balyqtyń jas eti densaýlyqqa óte paıdaly ǵoı.

— Siz qaı jaqtan keldińiz ózi?

— Ońtústikten.

— Ózim de solaı shyǵar dep oılap edim. Músápir ekensiz ǵoı, — dedi keıýana kóbinese úıinen jyraqta júrgen janǵa qart adamdardyń aıaýshylyq bildiretin ádetimen.

Aýsta Soýllılá qonaq jigittiń qoly qolyna juqpaı foreldi kóz ilestirmeıtin ábjildikpen tez soıatynyna turǵan ornynan qozǵalmaı, qadala qarapty da qalypty. Qolynyń qozǵalysy ábden mashyq bolǵan qasaptyń qımylyndaı óte tez ári senimdi. Beıne bir bar jumys ózinen-ózi júrip jatqan sıaqty. Onyń ústine, bári de dup-durys. Onyń Aýsta jaq betinde áldebir kúlimdegendeı belgi bilinedi. Biraq onyń oıynda kúlsem degen nıet múldem bolǵan joq edi. Qonaq jigit óte sulý da symbatty ári meıilinshe meıirimdi kórindi. Ol foreldi kástrolge salyp boldy da, onyń erneýine deıin toltyra sý quıdy. Sodan keıin azdaǵan toń maı surady. Qaınap jatqan foreldiń jaǵymdy hosh ıisi búkil bólmeni alyp ketti. Bul bir ataqty úlken adam, qutty qonaq boldy ǵoı. Al, onyń osy mańǵa kelgen alǵashqy kúninen bastap Aýstanyń oıynda ne bolǵanyn, neni armandaǵanyn eshkim bilip bolmaıtyn edi.

Qonaq qorqoryn alyp, temekige toltyrdy. Sodan soń raqattana tartty. Tobylǵynyń bal-shyryn aralas, tipti odan da tátti, odan da unamdy ıisi ańqyp qoıa beredi. Mundaı tátti hosh ıis oz aldyna bir dúnıe tárizdi. Ol jaǵymdy ıis qonaq jigit ketkennen keıin kópke deıin saqtalyp turady.

— Qosh bolyńyzdar, — dedi de, qonaq jigit kózden ǵaıyp boldy. Onyń óziniń sońynan syrtqy esikti japqany estildi.

Aýsta tereze aldyna tez jetip bardy da onyń quıyp turǵan jańbyr astynda sý ótpeıtin qalpaǵy men plashyn, keń paltosyn kıgen qalpymen júgire basyp ketip bara jatqanyna qarady da turdy. Joq, mundaı adamǵa jańbyr degeniń túk te qorqynyshty emes. Júrisi qandaı jeńil ári jarasymdy edi! Qyz kenetten basy aınalyp, júreginiń attaı týlaǵanyn sezdi. Júreginiń dúrsili basylǵansha sol orynda tura berdi.

Qart áje qonaq jigit ońtústik jaqtan kelgendikten odan bir nárse týraly suramaq bolǵanyn endi ǵana esine túsirdi. Biraq qarttyqtan qaýsap, ábden sharshap-shaldyqqany sonsha, tipti ne týraly suramaq bolǵanyn umytyp ta qaldy.

— Sen, Soýla, uıalsań etti — álgi beısharaǵa kofe ishińiz dep aıtpadyń da ǵoı.

Al Aýsta Soýllılá onyń ne dep otyrǵanyn estigen de joq. Ol ózin adam tań qalarlyqtaı yńǵaısyz sezingen qalpynda qalǵan edi: up-uzyn qoldary men sıdıǵan aryq jalańash aıaqtaryn, tozyǵy jetken jyrtyq beldemshe kóılek kıgenin kórsetkeninen áli qysyla uıalyp turǵan bolatyn Ózimdi naǵyz unamsyz keıpimde kórip ketti-aý degen ókinish ózegin órtep bara jatqan.

— Mynaý qus pa? — dep, jaqtyrmaı surady Bártýr keshke qaraı, qonaqtyń qaldyryp ketken túıinshegin kórip. — Qustyń etin jep toıynǵan jandy kórsem, kózim shyqsyn!

— Ony asyp bersem qaıtedi? — dep surady áıeli.

— Meniń estýimshe, ataqty adamdar tek qana qustyń etin jeıtin kórinedi ǵoı, — dedi Halbera.

— Fransýzdar tipti qurbaqany da jeı beredi desedi, — dedi Bártýr.

Ol kús etine qolyn da tıgizgen joq. Biraq balyq pen qus alyp kelip tastaǵan qonaqqa renjimegeni de kórinip turdy. Kelesi jeksenbi kúni tańerteńgi as iship bolǵannan keıin bylaı dedi:

— Tanymaıtyn basqa bireýden jarymaǵan jarly jan sıaqty syı-sadaqa qabyldaýǵa shetterińnen shebersińder. Al álgi beıshara jigitke tym bolmasa jeksenbi kúni bir urttam sút berip jiberý eshqaısyńnyń oılaryńa kirmeıtini qalaı? Uıat emes pe?

bul áńgime ıen daladaǵy kóldiń shyǵys jaǵalaýyndaǵy shatyrǵa Aýsta Soýllılány bir qumyra sút berip jiberýge jumsaýmen aıaqtaldy. Onymen birge kishkentaı Nonnı de ketti. Ol beti-qolyn tazalap jýyp, shashyn tarady. Aýstanyń bireýi túzý, ekinshisi qylılaý kózderi óte úlken ári qap-qara sıaqty kórindi. Aýsta qoı terisinen tigilgen kebisi men marqum sheshesinen qalǵan kóılegin kıdi. Ol kóılegin qalaǵa baryp kelgennen keıin jýyp, tazalap jamap qoıǵan bolatyn. Biraq óńi ońyp ketken. Túsi kóz tartarlyqtaı emes edi -kádimgi kóp shúberektiń biri sıaqty kórindi. Biraq Aýstanyń baqytyna qaraı, sıyr buzaýlap, qýanyshy qoınyna syımaı júrgen. Muny onyń óńi kirgen jadyrańqy júzinen de baıqaýǵa bolatyn.

Qumyra toly sút kótergen ápkesi men inisi shalshyqty balshyqtyń boıyn jaǵalap shyǵysqa qaraı bara jatty. Aýsta Soýllılá bir túrli tolqý ústinde edi — bir aýyz til qatqan joq. Úsh kúnnen beri jańbyr basylyp, jer qurǵap qalǵan. Biraq aýa raıyn birjola jaqsardy deýge bolmaıtyn edi. Sonyń ózinde shabylǵan shóptiń kópshiligin jınap aldy. Al búgin kúnniń kózi shaıdaı ashyldy. Ras, shalshyqty balshyqtaǵy shóp solǵyn tartyp, kún shuǵylasynyń kóktemgi kezdegideı názik-kógildir túsinen aıyryla bastaǵan kezi. Shalshyqty balshyqty mekendeıtin qustar jyly jaqqa top-tobymen qaıta bastaǵan kez edi. Ótken ómiriniń kináli isterine ókingendeı bolyp, shóp túbinde japadan-jalǵyz jasyrynyp jatatyn taý qudiret ilýde bir kezdesip qalady. Áne, ol Aýstanyń aıaǵynyń astynan pyr etip usha jóneldi. Qyz qoryqqanynan selk ete qaldy. Qustardyń saıraǵan áýenderi estilmeıdi - qulaqqa tek júrektiń syńǵyr qaqqan sulý áni ǵana kelip turǵandaı.

Shatyrdyń aınalasynda esh nárse kórinbeıdi. Ápkesi men inisi shatyrǵa jete bere toqtady. Bir túrli yńǵaısyzdandy. Esigi de, esiginiń jaqtaý-bosaǵasy da joq myna shatyrdyń qaı jerin qaǵyp, belgi bererin bilmeı, ańtaryldy. Degenmen batyly ustap, shatyrdyń ishine syǵalap qarady. İshi túkti qap-tósekten shyǵyp kele jatqan jigit bularǵa uıqyly kózimen qarady.

— Sizder maǵan kelip tursyzdar ma?

— Joq, — dep jaýap berdi Aýsta Soýllılá. Sóıtti de sút quıylǵan qumyrany jerge qoıa saldy. İnisiniń qolynan shap berip ustap, jetektegen boıy qasha jóneldi.

— Eı, balalar, toqtańdar! — dedi ol. — Mynaý ne? Men muny ne isteımin?

— Ol sút qoı, — dedi kishkentaı Nonnı, qashyp bara jatyp, qaıyryla moınyn buryp.

— Toqtańdar dedim ǵoı. Uıalmańdar, — dedi shatyr ıesi bulardyń sońynan.

Balalar ony tyńdamaı qasha berýdiń retin tappady. Toqtaı qalyp, oǵan beıne bir úrikken ań sıaqty odyraıa qarasty.

— Beri kelińder. Jaqyndasańdarshy, — dep taǵy da qaıtalady ol.

Biraq balalardyń oǵan jaqyndaýyna batyly jetpedi. Bir orynda turyp, oǵan qadala qarady. Al ol qumyranyń qaqpaǵyn ashty da aýzyna tosyp, áldebir saqtyqpen bir jutym sútti urttady. Sóıtti de ernin súrtip, túkirip tastady.

— Toqtańdar, qýyrylǵan qus etinen dám tatyńdar, — dedi ol.

Balalar oǵan qadala qaraǵan boıy tura berdi. Sodan keıin

shaǵyn tómpeshikke otyrysty. "Qýyrylǵan qus eti" degen qandaı bolady eken dep tań qalysty. Bul ne ister eken dep oılady olar. Álgi adam jalań aıaq, jalań bas, shalbarshań ári kóıleksheń júrgen boıda shatyrdyń janynda as ázirleýge kiristi. Balalar onyń árbir qımylyna jiti qaraýmen otyrdy.

Ol balalarǵa burylyp qaramastan:

— Jaqynyraq kelýlerińe bolady. Bul tipti de qaýipti emes, — dedi.

Onyń bularǵa burylyp qaramastan, teris qarap otyrǵan sátin paıdalana qoıǵan balalar shynynda da jaqynyraq keldi. Shatyr ıesi balalarǵa qorqatyn, uıalatyn dáneńe de joq ekenin, shatyrdyń ishine kirip otyrýlaryna bolatynyn aıtyp túsindirdi. Áldebir nárse oılap, sekem alyp qalmasyn degendeı, olardyń betterine burylyp qaramaýǵa tyrysty. Balalar oǵan ilese shatyrdyń ishine kirdi. Áýeli ul, odan keıin qyz kirdi. Ekeýi de shatyrdyń tireýine arka súıep otyrysty. Olardyń ómirinde buryn-sońdy tap mundaı tosyn oqıǵa bolyp kórmegen edi. Temekiniń, jemistiń, ıis sýdyń hosh ıisi ańqıdy. Aýsta kofe tústes qońyr qoldardyń ábjil qımylynan kóz almaı, qyzyǵa qarady da otyrdy: prımýsty qalaı tutatyp, qalaı jaqqanyn, tabaǵa qalaı maı salyp, qalaı shyjǵyrǵanyn tamashalaýmen boldy. Úı ıesi tabaǵa ishek-qarny alynyp, jýyp tazalanǵan úsh úırektiń etin salyp, qýyra bastady. Qýyrylǵan ettiń tátti ıisi basqa da hosh ıistermen aralasa shyqty. Jigittiń jup-jumsaq kóringen qońyrqaı júzinen áldebir jyly kúlkiniń izi baıqalady. Aýsta onyń bularǵa burylyp qaramaǵanyna qýandy.

— Sender oıyn oınaı bilesińder me? — dedi ol, bularǵa kóz aýdarmastan.

— Joq, bilmeımiz, — dep jaýap qatty balalar.

— O-oh! — dep, sozylyńqy ún qatty ol. — Nege bilmeısińder!? Sonda qalaı bolǵany?

— Árqashan belgili bir ispen aınalysý kerek, — dedi Nonnı.

— Nege olaı?

Balalar nege olaı ekenin shynynda da bilmeıtin.

— Oıyn degen qyzyq qoı, — dedi ol.

Al balalar nege qyzyq ekenin túsinbedi. Onyń osy balalardyń ózderi týraly nemese ózi turatyn jerdegi adamdardyń balalary týraly aıtyp otyrǵanyn aıyra almady. Aýsta ol meniń júzime týra qarap qoıar ma eken dep qaýiptendi. Sóıtip eki beti qyzaryp shyǵa keldi.

— Sender nege qus atyp jemeısińder? — dep surady úı ıesi.

— Ákemizdiń qus atqysy kelmeıdi, — dedi Nonnı. Biraq onyń mundaı sózdi qashan aıtqany tipti de esinde joq bolatyn.

— Al sender men syıǵa alyp baryp bergen qusty qaıttińder? Asyp jedińder me? Ony maıǵa qýyryp jeý kerek edi.

— Bizdiń úıde maı joq.

— Nege?

— Ákemizdiń maı shaıqaıtyn kúbi satyp alǵysy joq.

— Sonda senderdiń ákeleriń neni jaqsy kóredi?

— Óz qoılaryn jaqsy kóredi, — dep jaýap berdi Nonnı.

Shatyr ıesi balalarǵa bir túrli tańdana qarady. Ol endi ǵana baıqady: bulardyń sóılesip otyrǵany kádimgideı mazmundy áńgime eken.

— Óz qoılaryn jaqsy kóredi? — dep qaıtalap surady jigit, burynnan tanys sózderdiń maǵynasyn túsinbegen adamdaı. Sóıtti de tabadaǵy úırektiń etin aýdarystyra bastady. Onyń astyńǵy jaǵy qyzyl qońyr túske enipti. Shyjǵyrylǵan maı burynǵysynan beter shyjyldaı tústi. Shatyrdyń ishi qońyrsyǵan maıdyń jaǵymdy ıisine toldy.

— Iaǵnı, óz qoılaryn ǵana jaqsy kóredi eken ǵoı, — dedi úı ıesi. Ol ózine-ózi sóılegendeı bolyp, basyn shaıqady. Balalar qoıdy jaqsy kórý onshalyqty jaqsy nárse emes ekendigin jete túsinbese de azdap bir nárseni sezingendeı boldy. Nonnı Helgıge sol nárseni jetkizýge asyqty: myna júrgen ataqty úlken adam, shamasy, bulardyń ákesiniń pikirimen onsha kelise qoımaıtyn sıaqty.

Aýsta úı ıesin basynan aıaǵyna deıin sholyp shyqty — onyń beline, aıaǵynyń saýsaqtaryna deıin qarap úlgerdi. Jaǵasy aıqara ashyq qońyr kóılegi jarasyp túr. Aýsta mundaı kóılekti buǵan deıin kórgen emes. Mundaı adam neni qalasa, sonyń bárine de ıe bola alatyn sıaqty. Áshekeıli ádemi tabaqtyń betine salynǵan, ertegilerdegi aıtyla beretin keremet úı osy jigittiń úıi emes pe eken? Joq, olaı bolýy múmkin emes — ol úıdiń aldynda jap-jas qyz tur edi ǵoı. Munyń úıi ormannyń ortasynda turǵan jeke úı bolýy tıis. Aldyńǵy jyly jerge túsip ketip, qoılar tuıaǵymen taptap tastaǵan ádemi kúntizbedegi sýretten kórgen úı sıaqty bolýy kerek. Ormannyń ortasyndaǵy jeke úı. bul sonda bir ózi turatyn shyǵar. Ol úıdegi bólme kóp bolar, shamasy. Redsmırıdegi bólmelerden de ádemi bolýy kerek, sirá. Redsmırıdegi dıvannan áldeqaıda ádemi dıvany da bolýy tıis. Appaq Qar arýy týraly ertegi tap osy jigit týraly shyǵar.

— Seniń atyń kim? — dep surady ol

Kútpegen suraqtan qyzdyń júregi toqtap qala jazdady.

— Aýsta Soýllılá, — dedi ol, tez jaýap qaıtaryp. Biraq ólerdeı shoshyp ketti.

— Aýsta... Sodan soń qalaı-qalaı? — dep surady ol.

— Soýllılá, — dep jaýap qaıtardy kishkentaı Nonnı ápkesi úshin.

— Tań qalarlyq ádemi at eken! — dedi de, qyzǵa arnaıy burylyp qarady. Shynynda da kún shuǵylasyna bólengen lala gúl sıaqty sulý ma eken dep kóz jetkizgisi kelgendeı. Qyz óz atynyń sonshalyqty ersi ekenin endi ǵana bilip, azdap ókingendeı boldy. Al ol sol ǵana kúlimsiredi de qoıdy, qyzdyń qysylǵanyna keshirimmen qarady. Jigittiń kózinen áldebir izgiliktiń, óte kúshti ári názik izgiliktiń nyshany oınap shyǵa kelgendeı boldy. Qyzdyń jan dúnıesi jabyrqap, saǵyna kútip, armandap júrgeni tap osyndaı izgilik nyshany edi ǵoı. Aýsta ondaı izgilik nyshanyn túńǵysh ret osy jigittiń kózinen kórdi... Bálkim, endi qaıtyp eshqashan kóre almaıtyn da bolar. Biraq ol kórip te, ony túsinip te úlgerdi. Bul -ózi ańsap armandaǵan izgilik nyshanynyń dál ózi!

— Myna ańǵardyń nege sonshalyqty sulý, ádemi ekeni maǵan endi ǵana túsinikti boldy, — dedi shatyr ıesi.

Onyń bul sózine Aýsta Soýllılá ne dep jaýap bererge sóz tappady. Ańǵar nege sonshalyqty sulý da ádemi degeni nesi? Qyzdyń osyny oılap ábden basy qatty. Sonda onyń buǵan ne aıtpaq bolǵany? Onyń buǵan deıin estigenderi óte ádemi jún, óte ádemi ıirilgen jip, ásirese óte ádemi qoılar týraly ǵana bolatyn Biraq buǵan ańǵardyń qandaı qatysy bar? Al ańǵar degenimiz myna jatqan shalshyqty balshyq emes pe? Jabysqaq sazdy laı ǵana. Onda tobyǵyńa deıin sý keship qana júre alasyń. Al aǵysty jerleri budan da tereń. Bul ańǵarda kólkip jatqan kól bar. Onda, jurttyń aıtýynsha, sý perisi jaılaıtyn kórinedi. Ondaǵy tómengi tóbeniń ústinde japadan-jalǵyz úı — hýtor tur. Jalańash jartasty taý bar. Jaryq kúnder óte az kezdesedi. Qyz ańǵardy taǵy bir sholyp shyqty, shalshyqty balshyqqa — ózi jaz boıy ústi-basy malmandaı sý bolyp, sonshalyqty baqytsyz jan retinde laı aralas pishen jınaǵan kúnderin kóz aldyna elestetken jerkenishti shalshyqty balshyqqa qadala qarady. Sondaǵy kúnder máńgi taýsylmaıtyndaı uzaq kórinetin: atqan tańy men batqan kúnin aıyryp bolmaıtyn. Endi, mine, sol suryqsyz ańǵardy bul sonshalyqty sulý, ádemi dep ataǵanyna jol bolsyn!? "Myna ańǵardyń nege sonshalyqty sulý, ádemi ekeni maǵan endi ǵana túsinikti boldy" deýine ne mán bap? Nege olaı deıdi? Joq, onyń bulaı deýi munyń atynyń Aýsta Soýllılá bolǵandyǵynan emes shyǵar. Al eger bul ańǵar shynymenen-aq sulý da ádemi bolsa, ol bul jaqqa osy bir ǵajaıyp jigittiń kelýinen ǵana shyǵar?..

Tabadaǵy qýyrdaq áli de shyjyldap jatty.

Bir kezde shatyr ıesi olardy syrtqa shyǵýǵa shaqyrdy. Olar kól jaǵasyna kelip otyrdy. Kúndizgi saǵat úshtiń shamasy edi. Jyly jel soqty. Jigit kók shóptiń ústine shalqasynan jatyp, kerile sozyldy da kók aspanǵa kóz tikti. Al balalar onyń jatysyna qarap, uzaq qyzyqtady, aıaǵynyń saýsaqtaryna deıin qarap otyrdy.

— Sender bir nárseni bilesińder me? — dep surady ol, aspannan kóz almaı jatqan boıy.

— Bilmeımiz, — dedi balalar.

— Sıqyrly qubyjyq kúsh ıelerin kórgen kezderiń boldy ma?

— Joq, bolǵan joq.

— Al qoldaryńnan ne keledi ózi? — dep taǵy suraq qoıdy jumbaq jigit.

Balalar onyń qoıǵan suraqtarynyń bárine birdeı "Joq, joq" dep jaýap bergendi tym yńǵaısyz sıaqty kórdi. Endi "Qolymyzdan eshteńe de kelmeıdi'' dep birden aıtqylary joq edi. Aıtpaqshy, Aýsta Soýllılányń qolynan ne kelýshi edi ózi? Esine túsirgisi kelip, oılanyp kórgenimen onysynan esh nárse shyǵa qoımady.

— Nonnı án sala alady, — dedi Aýsta.

— Qane, aıtyp kórshi, — dep usynys jasady, jumbaq jigit. Biraq dál osy kezde Nonnı, shamasy, ánniń áýeni qalaı bastalýy tıis ekenin umytyp qalǵan bolýy kerek — aıta almady.

Meniń aıaǵymda qansha saýsaq bar?

Om saýsaq bar, — dep, asyǵa qoıyp qaldy Nonnı, onyń saýsaqtaryn aldyn ala sanap shyqpaı-aq. Biraq osynsha asyǵys jaýap bergenine ókinip qaldy: bálkim, ońtústik jaqtaǵy adamdardyń aıaqtarynda, kim bilsin, on bir saýsaq bolatyn shyǵar dep oılady. Aýsta teris aınala berip, kúlip jiberdi. Ol qandaı kúlkili suraq qoıdy deseńshi! Ol kúlkisin tyıa almady.

— Ózim de osylaı dep bilip edim! — dedi jumbaq jigit, shattana ún qatyp. Ol qyzdyń qalaı kúletinin kórý úshin kók shóptiń ústinen kóterildi. Qyzdyń kúlkisinen onyń búkil bolmysy jandana túsip, jarqyldap kóringen edi. Kózderinen qýlana qýanǵan ushqyn shashyrady. Bul — qyz yńǵaıǵa kóne bastady degen sóz. Onyń bet-álpetinen qyzdarǵa tán jumsaq ta jyly kórinis baıqaldy.

Tabadaǵy qýyrylǵan úırek eti ne boldy eken? Shatyrdyń aınala tóńireginde onyń hosh ıisi ańqyp qoıa berdi. bul ózi óte dámdi de hosh ıisti erekshe taǵam bolar dep oılaǵanda balalardyń aýyzdarynan silekeıi shubyrdy. Jumbaq jigit tátti jemister salynǵan qańyltyr qutyny alyp, onyń ishindegisin tostaǵanǵa quıdy. Taǵam ázirleýmen barynsha berilip aınalysqany sonsha, endi balalarǵa nazar aýdarýǵa murshasy qalmady. Aýsta kishkentaı Nonnıdiń munshalyqty aqylsyz ári ish pystyrarlyq kóńilsiz bolǵanyna yzasy kelip, kenetten ashý shaqyrdy:

— Menen qalmaı, ere kelgendi bilesiń! Al án salýdy nege bilmeı qala qoıdyń? — dep keıidi.

Keshke jaqyn esik aldyndaǵy tabaldyryq tasta otyrǵanda óziniń appaq Qar arýy týraly ertegini nege aıtyp bermegenine ólerdeı ókindi — erteginiń mátinin basynan aıaǵyna deıin jatqa biletin edi ǵoı! "Qystyń bir kúninde..." dep bastalatyn. Ras, Aýsta osy ertegini aıtýǵa sál-aq qalǵan edi. Biraq onymen munyń ne aıtqysy kelgenin sezip qoıady ǵoı, durys túsinbese, qaıtemin dep qoryqqan bolatyn. Al qazir "Ne bolsa, o bolsyn!" dep aıta bermegenine ókinip otyr. Qazir, ala kóleńke ińir qarańǵylyǵynda, qol jaǵasynan zorǵa degende kórinetin shatyr jaqqa qaıta-qaıta kóz júgirtýmen boldy. Aýsta búgin úıdegiler túgel uıqyǵa ketkenshe tósegine jatpaýdy oılady. Sóıtip otyrǵanda ol bireýdiń buldyr beınesin baıqap qaldy. Beıne bir poselke jaqqa bet alyp bara jatqan sıaqty. Árıne sol, sonyń tap ózi!

Jazǵy mekendikter uıyqtaý úshin áldeqaıda jatyp qalǵan kezde onyń batysty betke alyp, asýdan asyp ketpek bolǵany qalaı? Jolǵa munshalyqty kesh shyqqany nesi? Bálkim, ol poselke jaqqa ár kesh saıyn baryp qaıtatyn shyǵar? Aýsta onyń munysyn buǵan deıin baıqamaǵan bolýy kerek. Aıtpaqshy, ol "Bul ańǵar sonshalyqty sulý, ádemi" demep pe edi? Sonda ol ne aıtpaq boldy eken? Bálkim, eshteńe de aıtqysy kelgen joq shyǵar. Bul sonda onyń ázildep aıtqan qaljyńyna shynymen senip qalǵany ma? Eger bul ańǵar shynymen-aq sulý da ádemi bolsa, onda ol nege batysqa qaraı bet alady, nege taýdan asyp, ármen qaraı ketpekshi? Tún qarańǵylyǵy qoıýlanyp, kún sýyta bastady...

Aýsta ony sodan keıin eki kún kóre almady. Atqan myltyǵynyń daýsy da estilgen joq. Biraq ol báribir qaıtyp oraldy. Ýaqyt tym kesh edi. Jurttyń bári jatýǵa yńǵaılana bastaǵan. Aýstanyń beldemshe kóılegin óli sheship úlgermegeni qandaı jaqsy bolǵan!

Ala kóleńkede jumbaq jigit joǵary kóteriletin tesikten basyn shyǵara berip: "Qaıyrly kesh!" dep daýystady. Ol endi qaltasynan tún ishinde jarq-jurq etken bir qorapty sýyryp aldy. Al áıelder ishki kóılekterimen ǵana qorshalana turǵan bolatyn. Jigittiń temeki tartatyn qorqorynan jylt-jylt etken shoq kórindi. Ol byqsyp tutanǵan temekisin qushyrlana sorǵan saıyn bólme ishine temekiniń jaǵymdy hosh ıisi jaıylyp bara jatty.

— Men ketip bara jatyrmyn. Qoshtasyp shyǵý úshin buryldym, — dedi ol

— Sonsha nege asyqtyń? — dep surady Bártýr. — Men ońtústiktiń adamdary asyqpaıtyn jandar shyǵar dep oılaýshy edim. Eshkim qýyp jatqan joq. Áli biraz bola turýyńa ruqsat edi ǵoı, dosym-aý.

— Onyńyz ras. Degenmen ketýimen týra keldi.

— Jýyrda sen bizdiń balalarǵa qýyrylǵan qus etin berip, qonaq etipsiń. Aıtyp keldi. Onyńa kóp rahmet! — dedi Bártýr.

— Sol da sóz bolyp pa? Usaq-túıek syı ǵoı, — dep, sypaıy jaýap qatty qonaq.

Onyń ras, — dedi Bártýr. — Ol degen usaq-túıek syı. Eshqandaı qaýqary joq taǵam ǵoı. Adamnyń ashyqqan kezde ǵana jeýine bolady. Sen, baıǵus bala, mundaǵy shalshyqty balshyqqa kelgeli qatty júdep qalǵan shyǵarsyń?

— Joq. Kerisinshe, edáýir salmaq qostym.

— Al biz munda qýaty mol taǵamdy jaqsy kóremiz. Tuzdalǵan, qyshqyl taǵamdardy unatamyz, — dedi Bártýr. — Aıtpaqshy, seniń qurylys salýdan habaryń mol shyǵar, dep oılaǵan edim. Bilesiń be, meniń qurylys salyp, qonysymdy keńeıtpek oıym bar.

Osy kezde Frıda ózin-ózi ustaı almady.

— Qaraı gór munyń qurylys salǵyshyn! — dep, Bártýrdyń sózin bólip jiberdi. — Odan da aqyl-oıyńnyń qurylysyn qaıta jóndetkeniń jaqsy bolar edi. Ony ishi-syrtynan birdeı syrlap, árlep qoıǵanyń jón.

Iá, Bártýrdyń qurylys salǵysy bar edi. Biraq ondaı oıy bar ekenin qaıdaǵy bir aqyl-esi aýysqan, qudaıshyl, masyl, ashý-yzańdy keltiretin sumyraı bireýlerdiń aldynda aıtýdyń qajeti joq edi.

— Qalaı bolǵanda da men seni óz jerimde kórgenime árqashan qýanyshty bolamyn. Kúndiz demeı, tún demeı, emin-erkin kele ber.

Jumbaq jigit úı ıesine qonaqjaılyǵy úshin alǵysyn bildirdi, bul ǵajaıyp sulý, ádemi ańǵarǵa taǵy da aınalyp soǵatynyna sendirip, ýáde etti.

Bártýr munymen alǵash ret kezdeskendegisindeı jaýap qaıtardy:

— Ǵajaıyp sulý, ádemi ańǵar deısiń be? Ony shabylǵan shóptiń sapasyna qaraı kóre jatarmyz.

Qonaq jigit qoshtasa bastady.

Osy kezde áldebir oqys oqıǵa boldy. Ádette eshqandaı áńgimege aralasa qoımaıtyn qart ájeniń oıyna bir nárse aıaq astynan sap ete qalǵan sıaqty. Ol qonaq jigittiń qoshtasqaly usynǵan qolyn óziniń álsiz qolymen shap berip ustaı aldy da, jibermeı qoıdy. Oǵan áldebir nárse degisi bar.

— Eger men durys túsinsem, osy jigit ońtústik jaqtan kelgen bolýy kerek. Solaı ma? — dep surady ol

— Solaı ekeni ras, — dep qattyraq daýystady Bártýr, qonaq jigittiń mazasyn ala berýdi toqtatqysy kelip. — Árıne, bul jigittiń ońtústikten kelgenin ózińizge talaı ret aıttym emes pe?

Qart áje ol sózderdi óziniń jóndi estı almaı qalýy ábden múmkin ekenin aıtty — asaryn asap, jasaryn jasap, qaýsap otyrǵan kempirden odan artyq ne kútýge bolady?

— Iá, — dep, quptaı ketti Bártýr. — Sizdiń bir aıaǵyńyz jerde, bir aıaǵyńyz kórde ekenin jurttyń bári de biledi.

— Meniń bul jigitten aqyrynda suraıyn degenim bar... Myna men de ońtústik jaqtanmyn ǵoı.. Ol jaqta meniń sińlim qalyp edi. Bálkim, bul jigittiń ony bilýi nemese kezdeısoq bolsa da jolyǵyp qalýy ábden múmkin emes pe?

— Joq. Qaıdaǵyny aıtyp qaıtesiz?! — dep daýystady Bártýr.

— Olaı bolýy múmkin emes. Bul jigit ony kórgen joq.

— Saıtan alǵyr-aý, bul jigittiń ony kórgen-kórmegenin sen qaıdan bile qoıdyń? — dep, kılige ketti Frıda kempir.

Qonaq jigittiń qart ájeden keıbir nárselerdi egjeı-tegjeıli surap bilgisi keldi. Kim biledi, bul onyń sińlisimen kezdeısoq kezdesip te qalǵan bolar. Ol kisiniń aty qalaı boldy eken?

Ol qart ájeniń júzine qalta shamynyń jaryǵyn túsirdi. Kempir baıǵus nury qashqan kózderin syǵyraıta júgirtip, qonaqqa áldebir úmitpen qaraýmen boldy. Onyń sińlisiniń aty Odrýn eken.

— Odrýn deısiz be? Reıkávıkte tura ma?

— Joq. Ol esh jerde de turmaıdy. Onyń eshqashan óz úıi bolǵan emes. Ol Meddalandtaǵy myrzalardyń esiginde júrdi. Bizdiń týyp-ósken jerimiz sonda.

— Oı, siz de qyzyqsyz, — dep, qart ájeniń sózin bóldi Bártýr.

— Ondaı adamdardy bul qaıdan biledi? Jybyrlaǵan jándikter sıaqty usaq-túıek bireýlerdi suraısyz...

— Men onyń eń sońǵy habaryn estigen kezimde sińlim Vıkaǵa taıaý mańdaǵy Mırdal degen jerdegi bireýlerdiń esiginde júrgen bolatyn. Aıaǵyn syndyryp alyp, aýrýhanaǵa túsipti dep estigenmin. Onyń ótinishi boıynsha bireýler maǵan hat jazyp jiberipti. Meniń ol hatty poshta arqyly alǵanyma otyz jyldaı ýaqyt ótti. Sodan beri bir-birimizden habarsyzbyz. Biz aǵaıyndy ekeýimiz-aq bolatynbyz...

— Iá, ol sińlińiz áldeqashan o dúnıelik bolyp ketken dep sanaı berińiz onda, — dedi Bártýr.

— Tfý! — dedi zyǵyrdany qaınap, ashý-yzaǵa býlyqqan Frıda kempir. Sóıtti de qaıtadan shabýylǵa shyǵyp, dúrse qoıa berdi: — Bizdiń baqytymyzǵa qaraı, Qudaı men adamdar seniń aıtqanyńa kónip, aıdaýyńa júrmeıdi áıteýir. Áıtpese senen bárin de kútýge bolar edi.

Qonaq jigit Odrýn degen atty estimegenin, óıtkeni buryn-sońdy Meddaland jaqta bolyp kórmegenin aıtty.

— O-o! Ol Meddalandtan áldeqashan ketip qalǵan, — dedi qart áje. Biraq ońtústiktiń bir jerinde júrýi múmkin-aý...

— Solaı deńiz, qarıa, solaı bolýy da ǵajap emes, — dedi qonaq jigit.

Habar-oshar alystan jetem degenshe ne zaman, — dedi qart eje qamyǵyp.

Ol ras, dep qostady qonaq jigit.

Meniń senen ótinip suraıyn degenim mynaý: sen oǵan meniń atymnan ıilim sálem aıt. Árıne, eger kezdestire qalsań. Sen oǵan bylaı de: erkeletip aıt: meniń jaǵdaıym, Qudaıǵa shúkir, jaman emes. Tek qana, óziń kórip turǵandaı, tánim de, janym ábden tozyp, qaýsap bitýge taıaý. Oǵan taǵy da mynany aıt: men osydan on úsh jyl buryn Toýrarınnen birjola aıyrylyp qaldym — ol beıshara qaıtys boldy. Al ul balalarym áldeqashan bet-betimen ketip qaldy. Amerıkaǵa ketti deıdi. Qazir men kúıeýge tıgen qyzymmen birge osynda turyp jatyrmyn.

— Iá, buǵan bári de belgili boldy! — dep, daýys kóterdi Bártýr.

Qonaq jigit qoshtasarda qart ájeniń qolyn taǵy da qysty.

Ońtústikke barǵan soń, sáti túsip, jolyǵa qalsam, sálemińizdi Odrýnge qalaı da jetkizemin dep ýáde berdi. Ol úı ishindegi basqa jandarmen de qoshtasty. Ásirese, Aýstamen qımaı qoshtasty.

— Aýsta Soýllılá, — dedi, ony jas náreste sıaqty betinen sıpap. "Ǵajaıyp sulý ańǵardaǵy ǵajaıyp sulý esim!" degendi qosyp qoıdy. — Men bul esimdi eshqashan umytpaıtyn bolamyn.

Aýsta uıqysy kelmeı, oıaý jatty. Qudaıdyń kim ekeninen habary bolmasa da odan jalbarynyp tilek tileýmen boldy.

Oıynda — qonaq jigittiń "Men bul esimdi eshqashan umytpaıtyn bolamyn" degen jalǵyz aýyz sózi ǵana. Iá, umytpaıdy. Eshqashan umytpaıdy... Aýsta onyń aldaǵy jazda taǵy da keletinin kóńiline medeý tuta qýandy. Sodan keıin kóńiline kúmán uıalady: áneýgúni túnde ol taýdan asyp, qaıda bardy? Batysqa qaraı nege ketti eken?

Tańerteń bular uıqysynan oıanyp, syrtqa shyǵyp qaraǵanda shatyr ornynda joq bolyp shyqty. Jańbyr shelektep quıyp turdy. Kúzdiń taıanyp kele jatqany aıqyn sezildi. Jańbyrdyń kóńil jabyrqatar satyrlaǵan daýsyna qaraǵanda, beıne bir basqa dúnıeden quıylyp jatqandaı tasqyn sýdyń toqtaıtyn túri joq. Belgili bir yrǵaqtan, órleý men quldyraýdan ada jańbyr úzdiksiz ári jalyqtyrarlyq bir qalypty únmen, esh nársege boı bermeıtin adýyn kúshpen jaýdy da turdy. Búkil ólkeni aýyr muńǵa bólep, qymtap aldy.

Bólmede qonaq jigit tartqan temekiniń hosh ıisi áli de tarqamaı turǵan. Aýsta tańerteńgi as ázirleý úshin úıge qaıta kirgende muny aıqyn sezdi. Alaıda ol hosh ıis kóp turmady, birte-birte álsirep, aqyrynda joq bolyp ketti.

OTYZ ALTYNSHY TARAÝ

BÁRTÝR ÚI SALÝǴA KİRİSTİ

Ýtıredsmırı starostasy Ioýn ádette óziniń qoılaryn kimge jáne árqashan qandaı baǵamen satqysy keletinin tek ózi ǵana belgileıtin. Al Brýnıge qaryzdar bolyp qalǵan sharýalar beıne bir baılaýly buzaýdaı tyrp ete almaı, tek soǵan ǵana satatyn. Okrýgta óziniń Týlınıýs Iensenge degen qyzǵanyshy men óshpendiligin jurtqa esittire ashyq aıtýdan taıynbaıtyn birden-bir adam — ol starosta. Ol qoıdy sharýalardan satyp alyp, ıen dala arqyly soltústikke aıdap baratyn da Vıkada óte qymbatqa ótkizetin. Ondaǵy saýda úıiniń seriktes ıesi ózi bolatyn. Biraq ýaqyt ótip, zaman ózgere berdi. Tutyný qoǵamyna jappaı qyzyǵýshylyq birte-birte arta tústi. Qoǵamnyń bólimshesi Vıkada da ashyldy. Onyń jumysy jaqsy júrip berdi. Saýda úıi starosta qansha kómek kórsetkenimen de shyǵynǵa belshesinen batyp, berekesi kete bastady. Mine, qıyn-qystaý kezde ondaı odaqtar eń kúshti degen jeke adamdardyń ózderi úshin de katerli bola alady eken. Sóıtip, Mırıdegi Ioýn endi usaq sharýalardyń birlestigine bar kúshin jumsap, qyrǵıdaı tıetin shyǵar dep oılaýǵa ábden bolatyn edi. Óıtkeni onyń Vıkadaǵy saýda úıiniń sharýasy shalqaıyp, kúızeliske ushyrady ǵoı. Biraq starosta olaı etpedi.

Nege? Ol endi Reıkávıktegi ulyn, ókiletti ókildi shaqyryp aldy da Fordta onymen birge tutynýshylar qoǵamyn qura bastady. Sóıtip, ol qoǵamǵa jaqyn mańdaǵy, boryshyn ótep qutylǵan erikti azat sharýalardy ǵana emes, sonymen qatar Brýnıge qaryzdar kedeı sharýalardy da tarta tústi. Olarǵa óte tıimdi shartpen kóp aqsha berdi, qaıtken kúnde de kópeske bereshek qaryzdarynan tezirek qutylyp, tutynýshylar odaǵyna kirýdi usyndy. "Biz, sharýalar, bir-birimizdi qoldaýymyz kerek" dedi ol. Buryn jeke dara bolýdy ǵana kókseıtin ol endi aıaq astynan birlestikti jaqtaýshy, sharýalardyń qamyn jeýshi janashyr jan bola qaldy. Mundaı adamdar kimge qaı kezde ne dep aıtýdy jaqsy biledi. Ol, eger ıslandıalyq sharýalar shynymen-aq kópesterdiń taban astyndaǵy tepkisinen qutylǵysy keletin bolsa, áldebir áreket jasap, shara qoldanýy, ózderiniń múddelerin ózderi qorǵaýy kerek degendi aıtty. Al tutynýshylar qoǵamy sharýalardyń óndirgen ónimin ádiletti baǵamen satyp alady jáne olarǵa qajetti degen taýarlaryn arzanǵa beretin bolady. Shyntýaıtyna kelgende, tutynýshylar qoǵamy degenimiz paıda tabýdy ǵana kózdeıtin iskerlik kásiporyn emes, qaıta sharýalardyń bir-birine ózara kómek kórsetýine negizdelgen qaıyrymdylyq qoǵamy bolyp tabylady dep úgittedi. Mysaly, dúnıejúzilik rynokta baǵa jaqsy bolyp tursa, shamamen otyz qozy satqan sharýanyń alpys kron paıda tabýyna bolady. Al úsh júz-tórt júz qozysy barlar aqshanyń astynda qalady, myńdaǵan kronǵa ne bolady. Ondaı odaqtardyń kedeılerge de, baılarǵa da tıimdi bolatyny basqalar túgili, balalarǵa deıin belgili. Eshkim eshkimdi aldap soqpaıdy.

Kúzge qaraı Brýnıden hat keldi. Onda ol óziniń alys-beris saýda jasaıtyn klıentterine shetelge barǵan saparynan jaqynda ǵana qaıtyp oralǵanyn habarlapty. Ol jaqta qaı kezdegiden de keremet sátti saýda-sattyq jasaǵanyń óz klıentterine buryn-sońdy bolyp kórmegen óte tıimdi artyqshylyqtar beretin mámilelerge qol qoıylǵanyn jazypty. Hatqa qosa taýarlardyń baǵasy kórsetilgen preıskýrantty jiberipti. Bul 0baǵalar tutynýshylar qoǵamyndaǵy baǵadan áldeqaıda arzan bolyp shyqty. Sóıtip kúzdigúni buryn-sońdy bolyp kórmegen saýda qyzý júrip berdi. Baqtalastyq básekelesi kúsheıdi. Ingolv Arnarson sharýany ıyǵynan qaǵyp jaqyn tartsa, Týlınıýs Iensen ony moınynan qushaqtaıdy. Ingolv Arnarson klıentti qushaqtasa, Týlınıýs Ienson onyń betinen súıdi. Bir sozben aıtqanda, hrıstıan dininiń birińdi-biriń jaqsy kórińder degen qaǵıdasynyń rýhy saýda-sattyq salasynda aqylǵa qonymdy ári ádettegi úırenshikti shekaranyń sheginen shyǵyp ketti. Bireýdiń bireýge bereshek qaryzy týraly sóz etý umyt qaldy. Ol ol ma, jalpy jurtqa qaladaǵy qymbat baǵaly taýarlar beıne bir dalada qalǵandaı tyqpalap usynylatyn boldy. Buǵan qaraǵanda, endi bir-eki jylda jurttyń bári de baqýat sharýalarǵa aınalatyn shyǵar!

Bártýr mundaı urymtal sátti jaǵdaıdy paıdalanyp, ózine kóptegen qurylys aǵashtary men temir-tersek satyp aldy.

— Endi, mine ózińe eki qabatty beton úı salyp alýyńa da bolady, — dedi Týlınıýs Iensen, ony qushaǵyna alyp turyp. — Al eger qarjy jaǵynan qınalyp bara jatsań, qysylma, aqsha tabylady. Qalaýyń bilsin, kereginshe ala ber. Men saǵan kómek qolyn sozýǵa árqashan ázirmin.

— Úı salyp alatyn boldyq! — dep Jazǵy mekendegi balalardyń qýanyshtary qoıyndaryna syımaı, shýyldasty. Olar jańadan salynatyn úı Ýtıredsmırıdegi sıaqty eki qabatty bolar ma eken álde Taý koroliniń úıi sıaqty bir qabatty úlken úı bolar ma eken dep, tózimderi taýsylǵansha bastaryn qatyra boljam jasaýmen boldy. Qalaı degende de endi turǵyn bólmeden basqa sán-saltanatty úlken bólme de bolady áıteýir. Bolashaq qurylys olardyń qıalyn san saqqa júgirtti. Biraq olardyń bul týraly bir nárse surap bilgisi kelse, Bártýr birden tyıym salyp tastaýdan tanbady. Óziniń qandaı jospary bar ekenin aıtqysy kelmeı: "Onda senderdiń sharýalaryń bolmasyn, óz jumystaryńdy bilińder!" dep, betterin qaıtaryp tastaýmen júrdi. Balalar ákesiniń aıtqanyna amalsyz baǵyndy. Biraq qurylysy áli bastalmaǵan úıdiń alýan túrli artyqshylyqtary týraly qıaldary qanat qaǵyp, sharyqtaýmen boldy. Aýsta ózinshe úlken as úıdiń sýretin salyp, birneshe dóńgelek qaqpaǵy bar temir plıtanyń, ydys-aıaqtar qoıylatyn shkaptar men sórelerdiń qaı jerlerinde bolatynyn oısha belgileýden jalyqqan joq. Ol jazdygúni úıge kelip, túski as ázirleýge qalaı kirisetinin kóz aldyna elestetip, kúni buryn qýanyp júrdi. Mine, sondaı kezde kenet esik ashylyp, jaryq ta keń as úıge baıaǵy keń paltoly qonaq jigit kirip kelse ǵoı, shirkin! Ol qus pen balyq tizilgen túıinshekti tastaı berip, buǵan dostyq qolyn usynyp sálemdeser edi-aý. Keıbir adamdardyń ondaı dostyq qoly usynylǵanyn ómir boıy, tipti óle-ólgenshe umytýǵa bolmaıdy eken. Aýsta ózi týraly osylaı qıaldap, armandady. "Al, ákemiz sán-saltanatty keń bólme sala qoısa, — dep ýaıymdady ol, — biz oǵan iletin ádemi sýretterdi, qabyrǵaǵa jaqyn qoıatyn dıvandy qaıdan tabamyz?"

Shabyndyqtaǵy ylǵal pishenniń eń sońǵy qaldyqtaryna deıin jınap alyndy. Aýsta ony muqıat tyrmalady, al ákesi shómelege salýmen boldy. Ákesimen birge jumys isteý qyzǵa qatty unaıtyn Óıtkeni munyń jumysyna rıza bolyp, onyń óte-móte maqtaǵanyna teń keletin esh nárse de joq. Mine, eń sońǵy bir qushaq pishenge deıin jınap alyndy. Ústi bastaryn sý basqan, kıimderi bylǵanǵan olar ylǵal shómeleniń ústine otyrysa ketti. Bártýr bir shymshym temeki alyp ıiskedi. Al, Aýsta jumystan qaljyraǵan qoldarynyń jap-jalpaq alaqandaryn eki tizesine qoıyp otyryp, tobyǵyna deıin sý keshken aıaqtaryna aıanyshpen qarady. Qyzdyń mańdaıy jazyq bolatyn. Mundaı keń de ashyq mańdaı bulardyń áýletindegi eshkimde joq. Bulardyń mańdaılary endi kelgenimen tym tar. Iá, qyzdyń doǵa tárizdes qıylǵan qara qastary da ony bulardyń áýletinen basqasha kórsetetin sıaqty. Bet álpeti de solaı: kórkem úlgimen quıyp qoıǵandaı kelisti ıegi dóńgelengen bitimimen eki jaq betine jarasymdy jalǵasady. Alqyzyl tústi top-tompaq tómengi erniniń ıile jymdasqan tustarynda qanshama sulýlyq tunyp túr deseńizshi!.. Áne, Aýsta ákesine jalt burylyp qarap edi, munyń kózi onyń kózine tústi. Oń kózi adam tań qalarlyqtaı móp-móldir, jap-jas ári baqytty nurǵa tunyp turǵandaı meılinshe tap-taza eken. Al azdap qylılanǵan sol kózinen múlde bólek jannyń basqasha sezimi — jaý qolyna baılap berilgen tutqynnyń qorqynyshty qushaǵyndaǵydaı áldebir qupıa ári áljýaz názik qıal tárizdi bir nárse baıqalady. Marqum sheshesiniń kózinen aınymaıdy. Aýzyna kelip turǵan sózin eshqashan erkin aıta almaǵan, udaıy qorqynysh pen úreıde ómir súrip, kútpegen jerden qaza bolǵan, nekesi qıylǵan zańdy jary bola tursa da, munyń júregin jibitip, jaqsy kórgizip úlgere almaǵan marqum Rozanyń kózi. Beıshara tolyq ashylyp bitpeı jatyp, solyp qalǵan gúl sıaqty jap-jas kúıinde dúnıeden ótti. Bártýr ýaqyttyń munarlanǵan perdesi arqyly burynǵy ótken buldyr kúnderge kóz jiberip jatqandaı edi. Kenet kúzdiń salqyn lebi betin sıpap ótkendeı boldy da, ol óziniń qatty sharshaǵanyn sezindi. Beti-júzin kúzdiń surǵylt salqyn tumany qalqalaı bastady. Mundaıda baıqap qarasań, az ómirińniń ózin de ózge bireýdiń ómiri me dep qalasyń!

— Áke, — dedi Aýsta. — Men seniń úı salatyn bolǵanyńa qýanyshtymyn.

Osy kezde ol ákesiniń júzine, buryn eshqashan eshkimge kórsetpegen, buǵan deıin eshkim bilip bolmaǵan, tipti onyń ádemi jazylǵan óleńderinde de beınelenip kórmegen júzine súısine qarady. Bul onyń ákesiniń jan dúnıesiniń jarqyn júzi edi. Onyń mundaı júzin buǵan deıin Aýstadan ózge eshkim de, eshqashan da kórmegen bolatyn. Onyń óleńderi quıtyrqy qyzyq ázilderge toly bolǵandyqtan mazmunyn qalaı jutańdatsa, onyń ómirine solaı áser etetin. Qazir Aýstanyń onyń moınyna asyla ketip, saqaldy ıeginiń astyndaǵy jyp-jyly jerine betin basqysy kelip-aq edi. Biraq ol ornynan turyp, qyzynyń sý bolǵan shashynan meıirlene sıpady.

— Seniń ákeń óz ómiriniń jaınaǵan gúline arnap áıteýir bir úlken úı salyp beretin bolady, — dedi ol — Biraq bıyl kúzde emes. Asyqpaı qoıa tur...

Biraq bıylǵy kúzde emes.

Bul kúzde ol osydan on eki jyl buryn ózenniń jaǵasyna taıaý jerden qazylǵan eski jertólesiniń ornyna tóbesi qańyltyrmen jabylǵan qoı qora salýmen qanaǵattandy. Sıyrdyń turatyn ornyn qozy qamaıtyn qoraǵa aınaldyrdy. Ózderi turatyn bólmeniń astyndaǵy oryn sıyr men atqa arnap qaıta jasaqtaldy. Edenge tas tóseldi, bir jaq búıirindegi qabyrǵadan tesik shyǵarylyp, odan syrtqa kóń-qoqyr laqtyrylatyn boldy...

Balalardyń kóńilderin qaldyryp, qanshalyqty túńildirgenimen munyń ózi úlken oqıǵa edi. Hýtorda okrýgtaǵy naǵyz sheberler sanalatyn jańa adamdar paıda boldy. Olar qoı qoranyń qabyrǵalaryn shymtezektiń oıyp alynǵan qatparly qabattarynan qalap turǵyzdy. Sondyqtan da ol alystan qaraǵanda jolaq órnekter salynǵan toqyma buıymǵa uqsady. Munda qolyna qaǵaz, qalam, syzǵysh jáne ara ustaǵan sheber aǵash ustasy da kelgen edi. Biraq ol esh nárseni jazyp-syzyp jatpaı-aq, kózben mólsherlep, oısha eseptep shyǵara beredi eken.

Aǵashtyń jas jońqasynyń jaǵymdy ıisi kúzgi las laısań men tezek aralas jańbyr sýynyń ıisimen aralasyp, qolqany qabady. Túski as kezinde daýryǵa daýystap aıtylatyn alýan túrli áńgime, shaınalyp sóli sorylǵan temeki japyraǵynyń ıisi de, jarysa óleń oqý da osynda. Alys elderden jetip jatqan jańalyqtar aıtylady, tosynnan beıtanys soz tirkesteri, keı-keıde urys-keris, beıaýyz bylapyt sózder estilip qalady. Qant qosylǵan kofe ishiledi...

— Kópes qashannan naǵyz opasyz dońyzdyń tap ózi edi ǵoı. Sharýalardyń qanyn súlikshe soratyn toıymsyz bolatyn. Arzanǵa alyp, qymbatqa satý — ejelden kele jatqan ádeti. Qaıtse de paıda taýyp, aqshasyn kóbeıtýdi kózdeıdi. Qazir kópes sharýalardyń qarǵys atqan qas jaýyna aınalǵany jurttyń bárine aıan boldy.

— Degenmen de ol qıyn-qystaý kezde kóbimizge járdem jasap, kómek qolyn sozdy emes pe?

— Onyń ondaı mahabbaty kópke sozylmaıdy. Tıisti mólsherdegi somadan artyq qaryzdana qalsań, seniń esebińnen qos ýys qara bıdaı unyn da bosattyrmaıdy. Sharýa óziniń esebinen álgi qos ýys undy jalynyp-jalbarynyp surap alýy úshin tabanynan tozyp, qanshalyq azapqa túsedi deseıshi!

Qazir tutyný qoǵamy paıyzdyq ótem degendi engizdi. Eger mámile sátti de tıimdi bola qalsa, saýda jasalǵan somanyń esebinen saǵan degen paıyzdyq tólem eseptep shyǵarylady. Biraq sharýanyń ondaı tólem alǵanyn kórgen kim bar qane? Olaı etý kópestiń oıyna da kirip-shyqqan emes.

— Iá, bul redsmırılikterdiń oılap tapqan amal-aılasyna uqsas paıyzdyq tólem ǵoı! Paıyzdyq tólem degen aty ǵana. Jiliktiń maıly basyn bári bir oz qoldarynan shyǵarmaıdy.

— Endi olar Fordta nesıe beretin kasa ashýdy oılastyryp jatqan kórinedi. Ony ashýǵa kimde-kim úles qossa, paıyzdyq ósim alady-mys.

Paıyzdyq ósim degeni ne sonda?

Iá, eger nesıe kasasyna aqsha salsańyz, ol ózinen-ózi ósip, kóbeıe beredi-mis. Al eger ol aqshany áldebir baı adam qaryzǵa ala tursa, ony óz kezeginde kasaǵa mol mólsherdegi paıyzdyq ósimimen qosa qaıtaratyn kórinedi.

— Al redsmırılikter qaryzǵa alynǵan ondaı aqshany joǵaltyp aldyq dep, ádeıi kózboıaýshylyqqa deıin barýdan taıynbas edi. ()l ózgelerdiń esebinen óıtip-búıtip jaǵdaıdan shyǵýdyń jolyn taýyp, shyǵynnyń esesin qaıtarǵan bola qoıady.

Bártýr basqalar qansha úgittep, jalynsa da óziniń kópesine qulaı senip, oǵan aqyryna deıin adaldyq tanytty. Starostamen istes bolǵannan góri kópespen istes bolý áldeqaıda tıimdi dep bildi. Redsmırılikter qurǵan odaqtardyń bári ózge de oılap tapqan aılakerlik amal-áreketteri sıaqty tek ózderiniń ǵana paıyzdyq tólemder alyp, mol tabysqa kenelýin kózdeıdi. Bártýrdyń oıyna mynadaı óleń joldary orala ketti:

Áıel bizde jetkilikti, biraq isherge asy joq,
Qudaı bilsin - qaıtsem qoıym bolar toq?!
Redsmırıden qaryz alman, beti aýlaq! —
Óle-ólgenshe qutylmaısyń — jol sol-aq!
Bar malyńdy eń áýeli sanap al,
Sodan keıin qoılaryńdy qyryp sal
"Redsmırıden qaryz alyp kórgennen
Óle qalǵan kóp artyq qoı!" — der em men.
Ólgen jaqsy jeksuryn bop júrgennen
Redsmırılik bolyp ómir súrgennen!

Kópester, tutynýshylar qoǵamdary ataýlynyń bárinen de júrekti tebirentetin tátti qıal artyq. Ásirese, kúzgi keshte, aspanda kóship bara jatqan bulttardy tamashalaǵan qandaı jaqsy! Kóz aldynda keremet kórinister paıda bolady. Aýsta Soýllılá kishkentaı terezeniń aldyna otyryp alyp, aspandaǵy bulttardyń qubyla túsken oıynyna qyzyǵa qarap qalypty. Tómende Fınanyń sıyrmen sóılesken daýsy estiledi. Ony azyqtandyryp bolyp, endi qashan sý ishkisi keletin kezin kútip júrgendeı. Qart áje beli búkireıgen qalpynda kereýetke súıenip otyr. Qara kóleńke úıde bir saýsaǵyn aýzyna salyp otyratyn ádetimen áldebir psalom-duǵa oqýǵa kirisipti. bul ózi qandaı jumbaq jan edi? Aıtýyna qaraǵanda, ońtústik jaqta sińlisi bar bolyp shyqty ǵoı.

Áne, kók aspanda áldebir materıkterdiń sulbasy paıda bolyp, teńizderdiń aıqyn ashyq boıaýly qubylmaly jaǵalaýlary, ertegilerdegi sıaqty áldebir ǵajaıyp elder men qalalar birinen soń biri tizilip ótip jatqandaı. Teńizdiń aınadaı jarqyraǵan kógildir aıdynynda qara qoshqyl, qyzyl tústi saraılar boı kótergendeı, al artynsha bıik munaralarymen birge sýǵa batyp ketkendeı bolady. Bir kezde teńizdiń ózi de jaıylyp, gúlge oranyp, jaınap turǵan jemis baǵyna aınalady. Onyń aınala tóńiregin qorshap jatqan taýlardyń tań qalarlyq keremet kórinisterin tamashalaýǵa bolady. Olardy kádimgideı jany bar tiri shyńdary bir-birine bastaryn ıe jaqyndasyp, qushaqtasady. Qashan bultty jel aıdaǵansha qushaqtaryn jazbaıdy. Buryn Aýsta tereze aldynda bulaı otyra bermeýshi edi. Endi onda otyryp alyp, óziniń ol jigit týraly búkil oı-armanyn aspandaǵy jóńkile kóshetin bulttar arasynda paıda bolatyn qubylmaly beınelermen baılanystyratyn boldy.

Ol jigit týraly oı-arman. Ertegilerdegi aıtylatyn alystaǵy ǵajaıyp elder, tósinde alýan túrli qaıyqtar júzip bara jatqandaı kók teńizder, bul ómirde joq tamasha boıaýlary jarqyraǵan kórkem qalalar men gúlge oranǵan jemis baqtary — bulardyń bári de jóńkile kóshken bulttardyń ǵana arasynan kórinedi. Munyń bári de sol bir jigit týraly beıne bir únsiz, mylqaý oılar ǵana, oqıǵasyz estelikter, eshqandaı negizi de, qorshaǵan keńistigi de joq bolashaq týraly oı-arman ǵana. Al ol, ol... Aýsta sıyrdyń syzdyqtata aqyryn sý iship turǵan dybysyn, ógeı sheshesiniń Býkodlamen ómir týraly... — bálkim, ol da bulttar arasyndaǵy ómir týraly bolar — áńgime aıtyp turǵanyn estidi. Al Aýsta ózin ol jigitpen birge myna bir halyq jyrynda aıtylatynyndaı, tutas elderdiń ıesi sıaqty sezinedi:

Meniń jarym salt atpenen orman kezip keledi,
Qalyń orman, jasyl orman
Oǵan ózi jolyn ashyp beredi.
Elesteıdi kók teńizdiń tósinde
Jelbirete jelken jaıyp júrgeniń,
Súıiktim-aý, meıli qaıda júrseń de,
Men senimen birgemin!
Meniń jarym jan kórmegen
Basqa jaqta, jat óńirde jerlendi,
Oǵan qalaı barar joldy
Taba almaspyn men de endi.
Qymbattym-aý, qaıǵy-zarym umyt bolar.
Meniń osy - oılaı-oılaı bilgenim.
Súıiktim-aý, meıli qaıda jerlenseń de,
Men senimen birgemin!
Súıgen jarym, biz ekeýmiz kezdesip ek,
Áli esimde, ormanda,
Kóktemdegi gúlge oranǵan
Jemis baǵy sıaqtanyp turǵanda,
Taǵdyrymdy, baqytymdy
Tek sol jerden tapqanymdy bilgenmin.

— Súıiktim-aý, meıli qaıda bolsań da,

Men senimen birgemin!

Shirkin-aı álgi kórinis máńgi sozylyp tura berer me edi! Qubylmaly ashyq tústi boıaýlarǵa bólengen álgi oıyndar ǵasyrlardan ǵasyrlarǵa jalǵasa berer me edi!..

Sóıtip Aýsta ár kesh saıyn kók aspannyń únsiz sazyn qıal qushaǵynda tyńdaıtyn bolyp aldy.

OTYZ JETİNSHİ TARAÝ

KİSHKENTAI GÚL

Jańa qoı qoranyń keń bolǵany sonsha, Bártýrdy: "Qoıymdy kóbeıte tússem be eken!" degen oı qaıta-qaıta mazalaı berdi. Ondaıda aýzy tynym tappaıtyn qoren sıyrdy qosa asyrap otyrǵanyn umytyp ta ketetin. Ol qoıdyń aıaǵymen jaıylýyna bolatyn árbir kúndi qur jibermeýge qýana tyrysty. Ondaı kúnderi balalar qoıdy shalshyqty balshyqta baqty.

Bártýr óziniń qoılaryn burynǵysynsha jaqsy kóretin. Olardyń qamyn jep, tynymsyz oılanatyn. Qoıdy qalaı baǵýdyń jaı-japsaryn jaqsy biletindigimen keńinen tanymal bolatyn. Otaryn bıylǵy qystan, ásirese, eń bastysy, kóktemniń kók ózek shaǵynan aman alyp shyǵa alsa ǵoı, shirkin! Óıtkeni jýannyń jińishkerip, jińishkeniń úziletin kezi — kóktem óte-móte qaýipti. Qoıdyń qyrylyp qalýy op-ońaı. Bul — myńdaǵan jyldardyń tájirıbesinen belgili jaıt. Óıtkeni eshqandaı jazyǵy joq osy bir momaqan janýarlar kóktem kezinde óle salýǵa tym beıim.

Onyń esesine bıylǵy qystan adamdar jaqsy shyqty. Fına kóp jyldan beri qysta qınaıtyn aýrýynan aıyqty. Onyń júkti bolyp qalǵany taıaýda ǵana, ıaǵnı naýryzdyń bas kezinde belgili boldy. Óıtkeni Fına da sheshesi sıaqty edi — emshegi kópke deıin bilinbeıtin. Byqsyp janatyn plıtaly oshaqtyń úzdiksiz býdaqtaǵan ashshy tútininen tańerteńgi mezgilde eki áıel de tunshyǵa jótelýmen bolatyn. Ol jótel keshke qaraı ot qashan jaqsy tutanyp, laýlap janyp ketkenshe ustamaly aýrý sıaqty taǵy da qaıtalanatyn. Onyń ústine, sıyrdyń jas tezegi men attyń suıyq zárinen qabattasa shyǵatyn jerkenishti qolamsa ıis qolqany qabatyn, ókpeniń tynys alýyn qıyndatatyn. Fınanyń qaıta-qaıta aýyra berýiniń bir sebebi sol bolatyn.

Sonda da bolsa ol beıshara sıyrdy kútip-baǵýdyń sońynda ózi ǵana júretin. Biraq Bártýr jeksuryn Býkodlaǵa jem-shóp salýǵa tyıym salyp tastady. Ózi jetkiliksiz jem-shópti Fınanyń sıyrǵa molynan shashyp, ysyrap etýine jol bermedi. Bártýr endigi qalǵan jaqsy shópti jas qozylar men olardyń enelerine, ózge jem-shópti nashar jeıtin qoılarǵa saqtaýǵa uıǵarǵan bolatyn. Fına sıyrǵa jem berip, sýaryp, astyn tazalap, kóń-qoqyryn syrtqa shyǵarady, qorany tap-taza etip ustaıdy. Ondaı kútimdi sıyr da biledi — sútti molyraq berýge tyrysady. Ol Býkodlany eski taraqpen erinbeı-jalyqpaı uzaq qasylaıdy, onymen áńgimelesken bolady. Oǵan reti kelse, ıtke degen balyq súıegin Bártýrǵa kórsetpeı, jasyryp ákep beredi. Tipti azdap kebek aralas ún shalyp ta jemdeıdi. Keıde sıyrdyń da ishi pysyp, zerigetini bolady. Ondaı kezderi Qudaıdyń kóktemi shyǵatyn kún bola ma, bolmaı ma dep tózimi taýsylyp, toryǵa qamyqqandaı daýsyn soza túsip, kádimgideı shaǵynǵan únmen uzaq-uzaq móńireıdi. Onyń muńyn túsinetin áıel sol sátterde sıyrdyń júregi de jıi-jıi soǵyp, myna ómirdiń maqsat-muratsyz, bosqa ótip jatqan azapty ómir ekeninen shoshynatynyn sezedi. Óıtkeni Fınanyń ózi de bul ómirdegi raqat degenniń ne ekenin kórip-bilmeı-aq keledi. Ol tapa-tal túste sıyr qoraǵa túsip, sıyrdyń áýkesi men arqasyn sıpap jubatqan bolady. Bul ómirde erte me, kesh pe, áıteýir bir kezde izgiliktiń zulymdyqty jeńetin kezi keletinin aıtyp, túsindirýge tyrysady. Onyń munysyn az da bolsa túsingendeı sıyr saıabyr taýyp, tynyshtalady da qaıtadan kúıis qaıtarýǵa kirisedi. Osy bir aýzy tynbaıtyn toıymsyz qoren ári aqymaq jeksuryn sıyrmen qaıdan qoralas bolǵanyna ókinip, odan qalaı qutylýdyń amalyn taba almaǵandaı qorshaýdyń arǵy jaǵynda turǵan at jerkenishti óshpendilikpen qatty pysqyryp jiberdi. Onyń esesine, balalar sıyrdy qalaı jaqsy kórýdi sheshelerinen úırendi. Janyńdy jadyratyp, jaı taptyratyn, búkil otbasyndaǵy ómirdiń kórkin kirgizetin qasıetti sút beretini úshin baǵalaıtyn boldy. Sútten Halbera kempir de dám tatatyn. Tipti Tıtla ıtke de qalatyn. Kádimgi un shalyp, malǵa beriletin suıyq bylamyq.

İshińdi qatyryp, qınaıtyn osy bir taǵamǵa jolamaıtyn jalǵyz jan bar. Ol — Bártýr. Ol temeki japyraǵy qosyp qaınatylǵan sútpen aýrý qozylardy emdeýdi ǵana biledi.

Ras, sońǵy kezde balalardyń betterine qan júgirip, qyzyl shyraılana bastady. Kózderinen densaýlyǵy jaqsy balalar sıaqty nur shashylyp turatyn boldy. Buryn olar sál bolsa-aq sýyq tıip aýyra beretin. Áljýaz ári bosań edi. Boıkúıez erinshektikti qoıdy, keýdesindegi áldebir jabyrqańqy nemese muńdy kóńil kúıden arylǵandaı kúı keshti. Burynǵydaı ishterin sý men aýa kerip turǵandaı qolaısyzdyqtan qutyldy. Aýsta Soýllılá ákesi oqyp shyq dep bergen dastandardyń eń bir kúńgirt, bulyńǵyr tustaryn da op-ońaı túsine alatyn boldy. Ákesinen qara kúıemen ystalǵan áınekke jazyp júrip, áripterdi bilip alýdyń sáti tústi. Aýyzsha esep shyǵarýda da qabilettiligin kórsete bildi. Bıylǵy qysta qyzdyń boıy tez ósip ári tolysyp shyǵa keldi. Kóılekteri tar bolyp, syımaı qaldy. Jeńin jáne beliniń búıirin tilip, qosymsha úshkil salyp, keńitýge týra keldi. Aýsta — qazir on tórtke shyqqan úlken qyz. Eki beti qyzyl shyraıly, tósindegi qos almasy tompaıyp tur. Boıynda áldebir túsiniksiz sezimder men túsinikter paıda bolatyndy shyǵardy. Keıde mazasy bolmaı, aýyryp ta qalady. Onyń kóıleginiń etegine jap-jalpaq kómkerme ádip salyndy. Óıtkeni jup-jumyr qos baltyry men myqty eki tizesi sandaryna deıin jaltyrap kórinip turatyn bolǵan edi.

Qystygúni pastor keldi. Aýstanyń oqýyn baıqap kórip, tabystaryna tań qaldy. Ol óziniń ǵana emes, ózine tete inisiniń de saýatyn ashqan edi. Biraq qyzdyń Qudaı týraly, din zańdary jónindegi bilimi qandaı? Masqara bolǵanda din zańdarynan habary joq eken — ony tipti de oqymapty. Qudaı týraly túsinigi bolmasa da oǵan bet aldy bosqa tabynady eken áıteýir.

— Bul — jaramaıtyn is, — dedi pastor. — Qudaıdy bilmeý — uıat. Tipti zańǵa saı kelmeıdi. Qyzdy shirkeýge alyp baryp, shoqyndyratyn ýaqyt áldeqashan jetti.

— Meniń osy jańasha hrıstıandyqqa sene qoıatyn qulqym joq, — dedi Bártýr. — Burynǵy pastorymyz jaqsy-aq edi. Marqum bolǵan pastorymyz Gýdmýndýrdy kim bilmeıdi!? Ony bir kórgen adam ómir boıy umyta almaıdy. Ásirese onyń jańadan shyǵarǵan qoılarynyń tuqymyn aıtsańshy! bul óńirde onyń dańqyn shyǵarǵan da, onyń esimin ǵasyrlar boıyna saqtaıtyn da sol qoılar.

Myna bir jańadan kelgen pastorǵa Bártýr adam eken dep te qaramaıdy. Sony da pastor dep ataýǵa bola ma eken?! Naǵyz tazsha balanyń ózi. Qoılar týraly túsinikten múlde maqurym ekenin qaıtersiń?! Ras, ol qoı týraly soz etkendi jaqsy kóredi, bul salada ózin bilikti bireý etip kórsetkisi keledi. "Aýylsharýashylyq habarshysy" degen basylymnan oqyǵan teorıasymaq bir máselelerdi soǵady da otyrady. Endi, mine, arnaıy kitap ashyp, oǵan barlyq qoılardy tirkep jazyp, olardyń árqaısysyna en salyp, nómiri jazylǵan syrǵa taǵý kerek degendi shyǵarypty. Bul keıin, kúzdigúni ár qozynyń qaı saýlyqtan týǵanyn shatastyryp almaý úshin kerek kórinedi-mis. Ol sonymen qatar áljýaz nashar qozylardy tiri qaldyrýdy qoılardyń aldynda da, árkimniń óziniń aldynda da, tipti Qudaıdyń aldynda da ólim jazasyna laıyq kúná jasaý dep biledi. Óıtkeni olardy satý tıimsiz kórinedi — qoılardyń bolashaqtaǵy tuqymy sondaı áljýaz nashar qozylardan taraıtyn bolady, sóıtip mal tuqymy azǵyndaıdy eken.

— Pastor Gýdmýndýr qoı týraly eshqashan eshkimmen tis jaryp sóılespeıtin, — dedi Bártýr. Qoı tirkeıtin eshqandaı kitap ta júrgizgen emes. Onda óziniń ejelgi evreıler týraly jalǵyz kitabynan ózge eshnárse de bolǵan joq. Biraq qoı týraly bilimi naǵyz úly adamǵa, ǵulama ǵalymǵa ton edi. Onyń qyzmetkerleriniń aıtýyna qaraǵanda, Gýdmýndýr óziniń qoılaryn ózge qoılardan júrip ketken izine qarap aıyra biledi eken. Bizdiń shirkeý qaýymynyń mańdaıyna endi qaıtyp ondaı pastor bite qoımas, sirá!

Olar Aýstany shirkeýge alyp baryp shoqyndyrýdy kelesi jylǵa deıin, Helgı biraz óskenshe qaldyra turý jóninde kelisti. Biraq pastor ony bıylǵy qystyń ózinde, ıaǵnı shoqyndyrýdan áldeqaıda kóp buryn poselkege alyp kelýdi, sóıtip Qudaı týraly dinı ilimdi — eń bolmasa, onyń eń qajetti negizderin oqyp úırenýin talap etip otyryp aldy. Sondaı-aq qyzdyń bul jasta bilýi tıis basqa pánderden de — atap aıtqanda geografıadan, zoologıadan, Islandıa tarıhynan habardar bolýy kerektigin aıtty.

— Qalaı dediń, "geografıa" dediń be? Balalardyń ekeýi de ózimizdiń ańǵardy bes saýsaǵyndaı biledi. Olarǵa ańǵardaǵy árbir shoqy, árbir jartas, árbir bulaq-bastaý, ózenniń árbir burylysy jaqsy tanys. Olar munda eshqashan adasyp ketpeıdi — kez-kelgen aýa raıynda da jol taba biledi. Al zoologıaǵa kelsek she? Olardyń bul pánnen de habary mol. Hýtordaǵy árbir qoıdy jańylmaı tanıdy. Óıtkeni olarmen, ózińizdiń qolymyzdaǵy janýarlarmen, birge júrip, birge ósip keledi. Olarǵa qashan jáne ne qajet ekenin aıtqyzbaı túsinedi. Tarıhty da jaman bilmeıdi. Qane, kishkentaı Aýstam meniń, aıtyp jibershi, Grımýr Egır degen kim bolǵan?

Aýsta Soýllılá uıala jaýap berdi:

Jaıaý Hrolvtiń qas jaýy bolǵan.

Durys aıtasyń! — dedi Bártýr. — Al ol ólgennen keıin qaıda bardy?

Aýsta uıala turyp, basyn tómen saldy:

— Tozaqqa bardy, dedi ol.

— Áne, ol sorlyǵa ne bolǵanyn kórdiń be, pastor Teodoýr? — dedi Bártýr, qarq-qarq kúlip. Sóıtti de sózin jalǵastyrdy. — Osymen qosh bol, pastor Teodoýr. Óziń de sondaı jaǵdaıǵa ushyrap qalyp júrme.

Naýryz aıynyń bas kezi bolatyn. Bártýr shalshyqty balshyqta jaıylyp jatqan qoıǵa barýǵa bet aldy. Aýa raıy qubylyp turdy birese jabysqaq qar jaýdy, birese basyldy, tipti kúnniń kózi shaıdaı ashylyp ta ketti. Balalar qoıdy kezegimen jaıatyn. Bártýr Hetá dep atalatyn bir qoıdyń basy qan josa bolyp júrgenin baıqap qaldy. Alǵashqyda qoıdyń múıizi synǵan bolar dep oılap edi, sońynan neǵurlym muqıat baıqap qarasa, onyń eki qulaǵyna birdeı en salynyp, áldebir tańba basylypty. Mundaı jańalyqqa qatty tań qaldy. Qoıdyń qan-qan qulaqtaryn aqyryn-aqyryn kezekpe-kezek ustap kórip, bul ózi ne qylǵan en ekenin, jalpy ne bolǵanyn baıqap bilmek edi, biraq olardyń qulaqtarynyń shuntıtyp kesilgeni sonsha, ondaǵy basylǵan nendeı tańba ekenin aıyryp bile almady. Buny kezdeısoq oqıǵa deýge bolmaıtyn edi. Bártýr oılanyp qaldy. Ol úı ishiniń adamdarynyń birinen de olardyń kózderine ańǵarda júrgen bógde bireýler túsken-túspegenin egjeı-tegjeıli surap shyqty. Joq, olar eshkimdi de kórmepti. Arnaıy kelgen de eshkim bolmapty. Sonda Bártýr bylaı dedi:

— Eger ańǵarda júrgen eshkim kórinbegen bolsa, munyń ózi kóp jyldar boıy kezdespegen túsiniksiz jaǵdaı eken! — Sodan soń ol qoıdyń qulaǵyndaǵy tańbanyń adam tań qalarlyqtaı ózgeshe ekenin aıtty.

Osy kezde Helgı kútpegen jerden bylaı dedi:

— Baǵana, qar jaýyp turǵan kezde maǵan bir salt atty adam kóldi keship ótken sıaqty kóringen bolatyn.

— Kólge qaraı deısiń be? Qol jaqtan ne jeıdi ol? Ózińniń esiń durys pa?! Atynyń túsi qandaı?

— Ol jaǵyn baıqaı almadym, — dep jaýap qatty Helgı. — Aty bolǵan joq-aý deımin...

— Ózi kimge uqsaıdy eken? Baıqap qaramadyń ba, esýas neme?

— Japalaqtap qar jaýyp turǵanda qalaı baıqaısyń?! — dedi bala. — Menińshe, ol adamǵa uqsamaıtyn sıaqty edi.

— Sonda nege uqsaıdy? Aıtsańshy adam sıaqty!..

Bala neni kórgenin anyqtap aıta almady: áıteýir dóńgelengen bir nárse kólge barypty da sýǵa túsip ketipti.

Bártýr odan saıyn oılanyp qaldy. Basqalar da ań-tań bolysty. İs toqyp otyrǵan kempir áldebir nárse dep mińgirledi. bul ózi, ne de bolsa, jaqsylyqtyń belgisi emes qoı!..

Kóktemde aıryqsha abaı bolý kerek. Osynda hýtorda otyryp, biz de áldebir nárseni baıqaǵandaı edik. Bul qubyjyq zulym kúshter bizge kóresini kórsetedi áli... Nemese tapa-tal túste otardaǵy qoıǵa, aı-shaı joq, en salyp, tańba basty degen ne sumdyq?!.

Kún jylyna bastady. Oıda joq jerden bolǵan oqys oqıǵa týdyrǵan qorqynyshty ýaıym da seıildi. Jyly jel turdy. Kóktemgi jańbyr jaýdy. Eńistegi qar erip ketti. Buǵan deıin qar kórpesin jamylyp jatqan sarǵysh qońyr solǵyn shópti ańǵardyń saı-salasy endi jasyl túske ene bastady. Kóp uzamaı jaıylymǵa jasyl jelek jaıqala ósti. Ózen tasyp aqty, kóldegi seń buzyldy. Fına esik aldyna shyǵyp, kóktemgi taza aýany simire jutty. Qarǵalar hýtordan alysqa ushyp ketip jatty.

Kishkentaı Nonnı qoı asyqtaryn betkeıge alyp shyǵyp oınady. Bir kúni úıge ol óte mańyzdy jańalyq aıtqaly júgirip keldi: hýtordyń tap túbinde sap-sary baqbaq gúl ósip túr! Taýly ańǵarda jyldyń bul mezgilinde baqbaqtyń gúl ashýy — sırek kezdesetin oqıǵa. Balalar sheshesin ertip kishkentaı gúldi kórýge shyqty. Gúl óziniń jap-jas álsiz sabaǵyn qysqy kúnniń kózine baǵyttap, batyl da qýanyshty qalpynda joǵary qaraı umtylady. Máńgilik gúl sıaqty. Olar ózderiniń jańadan paıda bolǵan dosyna shattanǵan qýanyshpen ári meıirlene súısinip, uzaq qarap turdy. Óıtkeni ol aldaǵy jazdyń kele jatqanyn qys ortasynda jetkizgen habarshy ǵoı. Olar beıne bir qasıetti orynǵa zıarat etýge barǵan adamdardyń qudiretti kúsh-qýatqa únsiz yqylaspen taýap etýge nıet etkenindeı yqylasty tebirenispen gúl japyraǵynyń shetine saýsaqtarynyń ushyn tıgizip kórýmen boldy. Oǵan beıne bir: "Sen bul jerde jalǵyz emessiń, biz barmyz. Biz de sen sıaqty ómir súrýge umtylamyz" dep jatqandaı. Sóıtip, bul kúndi erekshe shuǵyla shashqandaı sezindi. Qystyń qorqynyshty da qolaısyz jeksuryn kúnderi artta qaldy. Bul kún jaıdary da shaıdaı ashyq bultsyz kók aspam sıaqty jadyrap sala berdi. Olar úshin bul kún naǵyz baqytty kúnderdiń biri bolǵan edi. Olar bul kúndi ómir boıy umytpaq emes. Kenetten attyń kisinegeni estildi. Onyń alǵashqy kisinegeni erekshe syńǵyrǵa toly. Áldebir júreksine jasqanýmen qatar rızashylyqtyń belgisi de seziledi. Ol qaterli ajal tyrnaǵynan qutylǵan sátte "Ýh!" dep, aýyr dem alǵandaǵy sıaqty úzilip-úzilip shyqty. Biraq sonyń ózinde de baısaldy qýanyshtyń lebi esedi.

Qystyń qyspaǵy mol kúnderin Qudaı týraly ilimnen habary joq jas qyz da umyta bastady. Biraq aýa raıynyń qolaısyz kúnderinde áldebir nárseden qoryqqan joq deısiz be? Qoryqty, árıne. Qoryqqanda qandaı! Bir bul ǵana emes, basqalar da qoryqty. Ondaı úreıli uzaq túnderde ońaılyqpen tań da ata qoımaıdy. Al kúndizgi kún kúndizge uqsamaıtyn. Tek kóktemniń kelýin taǵatsyzdana kútesiń, sol úshin ǵana ómir súretindeı bolasyń. Biraq onyń tez kele qoıatynyna senimiń joq ekenin sezesiń. Mine, alǵashqy baqbaq gúli, jylqynyń alǵashqy kisineýi. Qashan máńgilik kóz jumyp, o dúnıege attanǵansha úzilmes úmitpen taǵatsyzdana kútetin kóktemniń saǵynyshty sazdy belgileri bilindi. Endi azdan soń shalshyqty balshyq ta kók-jasyl túske enedi. Ondaǵy tirshilik te ótken jazdaǵy sıaqty qyza túsetin bolady: qutandar sý keship turyp beıne bir ınabatty jas qyzdar sıaqty sypaıylyq tanytyp, ıile sálemdesedi. Taý ishindegi kishkentaı sarqyrama sýlar kúnge bir taban jaqyndaı túsý úshin aspanǵa atyla aǵady. Mine, sol kezde alys ólkeden ol da — baıaǵy jumbaq jigit te keletin bolady.

Qorqynyshty juma da kelip jetti. Jazǵy meken turǵyndary bul kúni áıteýir bireýdiń — ne Qudaıdyń óziniń, ne Iısýspetrýstyń tórttaǵandalyp óltirilgeninen emis-emis habardar bolatyn. Degenmen olar tórttaǵandap azaptap óltirý degenniń qandaı bolatynyn tym buldyr elestete alatyn. Óıtkeni aıqyshty aǵashtyń qandaı ekenin eshqashan kórip bilgen emes. Al oǵan adamdy qalaı tórttaǵandap óltiretinin kóz aldaryna múlde elestete almaıtyn. Ondaı sumdyqtyń qandaı bolatynyn kórsek, bilsek degen ynta-yqylasy atymen bolǵan joq-ty. Al poselkede osy tóńirekte oıdan shyǵarylǵan alýan túrli ejelgi eski áńgimeler tipti de taýsylmaıtyn. Qasaqana tap sol kúni aýa raıy buzylyp, sýyta bastady. Keshke qaraı jel kúsheıe tústi, aspandy qoıý sur bult qaptady. Úı-ishi endi uıqyǵa jatar aldynda qar borap qoıa berdi. Keshke qaraı Jazǵy meken ıesi Bártýrdyń da qabaǵy qatýlanyp, sýyta bastaǵan bolatyn. Tún jarymy shamasynda ol shalbaryn, aıaq kıimin kıip, aýa raıyn baıqaý úshin syrtqy shyqty. Qar óli quıyp tur eken. Qalyńdyǵy julyqtan asatyn bolyp qalypty. Tańǵa qaraı saqyrlaǵan sary aıaz aralas uıtqyǵan qarly boran soqty.

Bártýr kóktemniń erte shyqqanyna tipti de qýana qoıǵan joq edi. Óıtkeni onyń bıylǵy belgileri kóńilin kónshite almaǵan: gúlderdiń tez ashylýy da, qustardyń shyqylyqtap saıraǵan ánderi de merziminen buryn sıaqty kórinetin de turatyn. Kúnniń kózi qanshalyqty ashyq bola tursa da, onyń qoılary ońaılyqpen qońdana qoımady: jańbyrly jazdan keıingi pishen shirip ketkendikten mal ony jóndi jeı almady, daladaǵy qar juqa ǵoı, jaıylyp toıynar degen úmitpen qoıdy jaıylymǵa jıi-jıi aıdap salǵany paıdaly bola qoımady. Bártýrdy bárinen buryn qatty shoshytqan jaǵdaı ishek qurttardyń paıda bola bastaǵany edi. Olardyń ádettegi ajyramas serik-dertteri — jótelden, álsiz bosańdyqtan, ishi ótip, mazasy ketýden qutyla almaı qoıǵany boldy. Jem-shóptiń juǵymy joq sıaqty. Keıbir qoılarynyń aryqtaǵany sonsha, tipti kóterem bolýǵa aınaldy. Bártýr ne isterin bilmeı, basyn qatyrýmen boldy. Olardy úıdiń ishine alyp, óristen shóp julyp ákelip azyqtandyrmaq, tipti ún shalyp, botqamen asyramaq boldy. Óstip júrgende pasqa meıramy kezinde aýa raıynyń buzyla ketýine qarańyzshy! Onyń qansha ýaqytqa sozylatynyn kim bilsin, balshyqty jaǵalaýda emin-erkin kók qýyp, aýyzdanyp qalǵan maldy endi qaıtadan qoraǵa qamap ustaýǵa týra keldi. Olardyń mardymsyz jem-shópke baılanyp, qansha ýaqyt qorada turatyny belgisiz.

Aýa raıy múlde buzyldy. Uıtqı soqqan naǵyz qatal qarly boran kóz ashtyrmaıdy. Taý jaqtan jeldiń beıne bir qasqyrdyń ulyǵanyna uqsas saryly estiledi. Ol áldebir jaýyz jyn-perilerdiń syrnaılatyp-kerneıletip, hýtorǵa qaraı qutyryna umtylyp kele jatqanyndaı áser etedi. Shatyrdyń bir buryshynda jatqan ıt tula boıy diril qaǵyp, muńyn shaǵa qyńsylaıdy. Balalar úıme-júıme bolyp, tósektiń ishine tyǵyldy. Sóıtip pasqanyń alǵashqy kúni Halbera kempirdiń aýa raıyna qatysty psalomdardy basynan aıaǵyna deıin túk qaldyrmaı túgel oqıtyn óte sırek kúnderiniń birine aınaldy. Dúrliktirgen daýyl men naqurys jyn-periler týraly kimdi bolsa da tań qaldyratyn bul psalom-duǵalar buryn-sońdy bar qyrýar kóp duǵalardyń qaı-qaısysynan da balalar úshin óte-móte qorqynyshty da úreıli edi. Olardy psalom-duǵanyń jan túrshiktirerlik jeksuryn keıipkerdiń zulym kúshter azapqa salyp, qınaı túsken, tyrdaı jalańash etip, bularǵa óshiktire aıdap salǵan qorqynyshty beınesi uıtqyǵan qarly boran basylǵannan keıin de kópke deıin tústerine kirip, shoshytýmen boldy. Tipti birneshe jyl ótkennen soń da balalardyń túsine tosynnan kirgen sol bir surapyl elester olardyń jazdyń jaıdary kúnderindegi qýanyshym da sý sepkendeı basatyn boldy. Álgi jeksuryn keıipker balalardyń oıyna kútpegen jerden, tipti jap-jaqsy jaǵdaıda júrgen kezinde sap etip, tosynnan orala ketetin.

Buǵaý, qursaý, kisenderin
Tas-talqan ǵyp úzip tastap,
Erkindikke shyqqan boıda
Jyrtqysh ańdaı aıbat shegip,
Umtylady ol adamdarǵa.
Tún ishinde, qarańǵyda
Budan asqan sumdyq bar ma?!
Jol tosady ol uly túsip —
Dándegen ol jolaýshynyń
Etin jeýden, qanyn iship.
Aıamaıdy ol tipti ózin de
Adamdardy azapqa sap, qınaı túsip.

Halbera kempirdiń psalom-duǵany túgeldeı oqyp shyǵýdy qajet dep sanaǵany jerdiń asty-ústindegi zulym kúshter buǵaýdan bosanyp ketti degeniniń belgisi bolatyn. Ol bul psalom-duǵany oqyǵan kezde beıne bir qıamet-qaıymnyń qorqynyshty surapyl saǵaty soǵyp turǵandaı-aq búkil tirshilikten bezingendeı sezimde bolady. Bul dúnıedeginiń bárin de umytyp, sińiri tartylǵan, qurysyp-tyrysqan taramys toraby sıaqty qos qolyn keýdesine aıqastyra qoıyp, ilgeri-keıindi jyljyp, zikir salyp otyrǵandaı kórindi. Onyń úni júzi ketilip, muqalyp qalǵan qanjarmen jas etti myljalap keskilgendegideı baıaý estildi.

Qys ataýly tap osyndaı erte kóktemgi kezdegideı qaharly kórinbeıtin-aq sıaqty edi. Kúnádan pák balalardyń únsiz úreıi kúsheıe túsip, júrekteri shaǵyn ǵana derbes hýtordy jan-jaǵynan qorshap alǵan qatygez zulym kúshtilerdiń aldynda attaı týlap, dúrs-dúrs soqty.

Tap osy pasqa meıramynyń tańy ata bere sheshesi baıpaǵyn sheshti de taǵy da tósekke qulady.

OTYZ SEGİZİNSHİ TARAÝ

SHAIQAS

Qarly boran bes kún boıy qutyryna soqty. Osy az ýaqyt ishinde qoılar qanshalyqty qajyp, júdep bitti deseńshi! Olar shalshyqty balshyqtan ótken jazda orylyp, ylǵaldan shirip ketken pishendi jemeı qoıdy. Endi Bártýrdyń olardy buǵan deıin tek sıyr men qozylarǵa dep jaıylymnan shaýyp alǵan azyn-aýlaq pishenmen qorektendirýden ózge amaly qalmady. Biraq ol pishen barlyq maldy azyqtandyratyn bolsa, qanshaǵa jeter deısiń!? Ózi de, tym az qaldy. Árıne, birinshi kezekte qoılarǵa qamqorlyq jasaýy tıis. Biraq, ekinshi jaǵynan, sıyrdy qur aýyz qaldyrýǵa da bolmaıdy. Óıtkeni shirindi shóptiń qıqym-sıqymyn ol da jemeıdi, jemek túgili aýzyna da almaıdy: shirindi aqyrda tolyp tursa da shaǵymdana móńireıdi, sútti óte az beretin boldy. Shamasy, ol óz aıaǵymen júrip jaıyla alatyn ýaqytqa deıin aman jetpeıtin de shyǵar. Al ondaı kúnge deıin áli uzaq — eń az degende Ivanov kúnine deıin kútý kerek. Degenmen aýa raıy ashylyp, jaıylymdaǵy qar erip ketse, qoılardy jaqsy pishenniń qaldyǵymen óıtip-búıtip aman alyp qalýǵa bolar edi. Endigi jerde ne qoılardy, ne sıyrdy aman alyp qalý úshin tańdaý jasaý qajettigi týdy. Qarly boran qanshalyqty uzaqqa sozylatyn bolsa, eki jaqtyń áıteýir bireýi sonshalyqty tez jeńip shyǵatyny aıqyndala tústi. Kóktemgi karly borannyń ańǵardaǵy jalǵyz hýtor úshin qandaı qaharly da qaýipti synaqqa aınalatynyn kórýge bolady. Mundaıda júrekke qaıdaǵy bir úmitsizdik sezimi uıalaıtynyna, al uıqysyz ótken ýaıymǵa toly túnderdiń eshqandaı da qýanysh pen jubanysh ákele almaıtynyna eshqashan tan qalýǵa bolmaıdy. Tipti eń tamasha degen estelikterdiń ózi de bir kezde jarq-jurq etip, kóz jaýyn alatyn kúmis teńgeniń úıkele tozyp, kók óńizdenetini sıaqty solǵyn tartyp shyǵa keledi. Balalar ákesiniń uıqysy qanbaı, isinip qyzarǵan kózderin ýqalap, qabaǵy túsip, erte turyp ketetinin, al sheshesiniń, túni boıy ún-túnsiz jylaýdan beti dombyǵa isingen boıy áli de bolsa sıyryna shyǵyp, ony sıpalap, qasyp, jubatyp júretinin ózderi kórip, kýá bolysty.

— Kóp uzamaı aýa raıy jaqsarady, — dedi Fına. — Kóp uzamaı saǵan da, maǵan da kúnniń kózi jarqyraıdy, qar erıdi. Qoılar taǵy da shalshyqty balshyqqa shyǵyp jaıylatyn shyǵar, sonda jaqsy pishenge jarıtyn bolasyń.

Kópten kútken kók shóp kórinisimen kishkentaı Nonnı men sheshesi taý bókterine shyǵyp, sıyryn jaıyp baǵýǵa kirisedi. Qustardyń saıraǵan únin tamashalaıdy.

Qustardyń? Jo-joq, bul sózdi aıtýǵa onyń tili oralmaıdy. Aqyrdaǵy shirindi shóp sol kúıinde jatyr. Sıyr muńyn shaǵa móńireıdi. Bul jerde sózben aıtyp, iske kómek jasaı almaısyń. Al, bálkim, qustar jazǵy kúnderde án salyp, saıraıtyn bolar. Fına sıyrdy áýkesinen únsiz sıpalaýmen tur. Ajal aýzynda turǵan jandy saıraǵan oımen jubatyp, toıyndyrý múmkin be? Múmkin emes! Fına Býkodlany úreı ústinde sıpalaı tústi. Al sıyr muńaıa shaǵynyp, móńireýmen boldy.

Pasqa qarsańynda qutyryna soqqan qarly boran aqyrynda basyldy-aý áıteýir. Kúnniń kózi jarqyrap shyǵa keldi. Osy bir shuǵylaly uzaq kúnderi qar edáýir tez eridi. Biraq aýa raıy áli de qatal edi — túnde aıaz kúsheıdi. Bártýr qoılaryn shalshyqty balshyqqa aıdap shyqty. Biraq qalyń qıaqtyń jas óskinderi jartylaı nemese túgeldeı derlik ústip ketipti. Al qar astynda qara jerden ózge esh nárse kórinbeıdi. Qap-qara balshyq qana! Kóptegen qoıdyń aryqtap, qaljyraǵany sonsha, kóterem bolýǵa aınaldy Olardy óriske aıdap shyǵýdyń ózi qıyn. Olar kishkentaı ózendi keship ótpek bolǵanda arǵy bettegi bıiktigi sıraǵynan aspaıtyn jaǵalaýǵa tyrmysyp kóterilýge murshasy kelmeıdi -aldyńǵy eki aıaǵyn áreń degende jarǵa tiregenimen artqy eki aıaǵyn qıa betkeıge tirep basa almaı; bosqa áýre boldy. Al Bártýr olardy bóksesinen kóterip, joǵary shyǵarǵannyń ózinde ilgeri jyljýǵa qulyq tanytpaı, bir orynda jatyp alýǵa tyrysty. Endi múıizinen kóterip, ornynan turýyna járdemdeskenimen tizerlep eńbekteýden ary asa almady. Nesi bar, munyń ózi Islandıany alǵashqy qonystanýshylardyń zamanynan beri árqashan bolyp turatyn úırenshikti nárse ǵoı. Az ǵana júrgennen keıin qoılar bir jaq búıirine qaraı qulaı ketedi. Al tómende, shalshyqty balshyqta, uıyqty jerlerge sál ǵana batyp qalsa da odan tyrmysyp shyǵýǵa eshqandaı áreket jasaı qoımaıdy. Qarǵalar shalshyqty balshyqqa qaıta oraldy. Olar qoıdyń arqasyna tyrnaqtaryn qadap, tumsyǵymen shuqýǵa, qarnyn tirideı jarýǵa, kózin shuqyp jeýge qolaıly kezeńdi kútip, ańdı túsedi. Bir kúni qora mańynda úsh qoı jatyp qaldy. Olardy Bártýr ıt qosyp qýmaq bolsa da oryndarynan turmady. It olarǵa qaraı úre umtylsa da qımyldaǵan joq - tek kózderin jypylyqtata qarady da qoıdy. Bártýr qaltasynan pyshaǵyn aldy da álgi qoılardyń alqym júnderiniń arasyn ashyp jiberip, birinen soń birin baýyzdap tastady. Sodan olardy kómýge kiristi.

Qoılardyń bári de ishek qurtymen aýyrdy. Bártýr olardyń birazyn úıge kirgizip, erekshe kútimmen ustamaq boldy. Biraq onysynan da esh nárse shyqpady. Qoılar aýzyna bir tal shóp almady. Al tańǵa qaraı olardyń bireýi nemese birnesheýi jerde shalajansar sulap jatady. Tipti ólip te qalady. Al Bártýr áıeline qara bıdaı unyn shalyp, botqa jasaýdy buıyrdy. Ony qoıdyń keıbireýi jese de basqalary tatyp almady. Qara bıdaı unynyń qory da tym mardymsyz edi. Adamdar ózderine nan pisirýge qımaıtyn. Mine sondaı jaǵdaıda unnyń mynadaı ysyrappen jumsalýy kópke barmaıtyn. Keshke qaraı Bártýr qoılaryn qoraǵa qamaý úshin qolyna pisirilgen juqa nan ustap, qyzyqtyra ertip kirgizetin boldy. Árbir eki-úsh qadam jasaǵan saıyn qoılarǵa ol nannyń shetinen kip-kishkentaı bir bóligin bir tistetip ertip otyrdy. Biraq bul is te óte ónimsiz boldy. Ár qoıdyń ózin jeke-jeke qyzyqtyrýǵa týra keldi. Al olar qoraǵa kiremin degenshe qaıta-qaıta súrinip, qulaı berdi. Qoılardy qoraǵa jańa tásilmen kirgizip qamaý úshin balalar ákesine qoldarynan kelgen kómegin aıaǵan joq, múmkin bolǵan nárseniń bárin de istedi.

Iá, jazdygúni qoıǵa qarasan, ol menmen janýar, taý jaıylymynyń sáni bolyp kórinedi, ıen dalanyń hanshasy sıaqty. Al onyń taý betkeıinde tastan-tasqa sergek sekirip júrgenin, bir bıikke shyǵyp alyp, úreıli mańyraǵanyn nemese qalyń taldyń arasynan qýlana qaraǵanyn kórgen adamnyń kóktemde shalshyqty balshyqta qımylsyz jatqan aıanyshty janýarlardyń tap solar ekenin kózge elestetýiniń ózi qıyn.

Bártýrdyń kún saıyn birneshe qoıyn baýyzdaýyna týra keldi. Degenmen de qoılarynyń basym kópshiligi áli de úmit kúttirerlikteı dıly edi. Deni saý qoılar shópti de, jemdi de qunyǵa jedi. Olar úshin qoldan kelgenshe jaǵdaı jasaý kerek boldy.

Olardan sapaly shópti bir taly qalǵansha aıamaý kerek. Al maıadaǵy shóp kún sanap taýsylyp barady. Sıyrdyń qabyrǵalarynyń arsa-arasasy shyǵyp, ábden aryqtap bitti, sút berýden qalyp bara jatty.

Mundaı jaǵdaıda súttiń jetispeıtini ózinen-ózi belgili. Onyń ústine, Bártýr, kóktemgi kókózek shaqta jıi-jıi oryn alatynyndaı, jańa tártip ornatty: adamdar kúnine bir-aq ret tamaqtanatyn boldy: adamdar da, mal da ashtyqtyń azabyn tartty.

Bir kúni Fına bir basy tompaq túıindi taıaqshany muqıat súrgilep tazartty da oǵan jýan jipten toqylǵan shashaq taqty. Balalar mundaı qurylǵy aspaptyń ne ekenin túsinbeı, tań qalysty.

— Bul ne ózi? — desti olar.

— Munyń aty — pispek, — dedi Fına. — Baıaǵyda bir kedeı áıel bolypty. Bir kúni onyń úıine Iısýs kelip, osyndaı pispek jasaýdy úıretip ketipti. Bul pispekpen sútti pisken saıyn, ol kópirip kóbeıe túsedi eken...

Fına sıyrdyń jelinin qaqtap otyryp, saýyp alǵan azǵantaı ǵana sútke bir túıir máıek saldy. Sóıtti de ony kástrólge quıyp, álgi pispekpen bylǵaı bastady. Súttiń kópirship kóbeıe túskeni sonsha, ol kástróldiń erneýinen asyp kete jazdady. Eger Fına odan ári pice bergende súttiń qanshalyqty kóbeıe túsetini belgisiz edi. Balalary maıy alynǵan suıyq sútti ishkenderine máz bolyp, Iısýstyń tapqyrlyǵyna tań qala rıza bolysty.

Bir kúni keshke Fına Bártýrǵa bylaı dedi:

— Jarqynym, Bártýr, tómenge, poselkege túsip, az da bolsa sapaly pishen ákelgeniń durys bolar edi.

Bártýr bul kúnderi bireýmen áńgimelesýden múlde qalǵandaı bolatyn. Ajal qateri tónip turǵan mınóttegi shkıper, soǵys kemesiniń komandıri sıaqty qysqa-qysqa buıryq berýmen ǵana shekteletin. Biraq tap qazir kenetten jarylyp kete jazdap, ashý shaqyrdy: bireý jalańash etine ótkir pyshaqtyń júzin taqap turǵandaı sezindi. Sóıtti de bylaı dep surady:

— Myna sózdi maǵan aıtyp tursyń ba? Poselkege baryp kel dediń be? Poselkede meniń alys-beris esh nársem joq. Eshkimnen eshteńe suramaımyn ári almaımyn da!

— Biraq, qymbattym Bártýr-aý, bir nárseni túsinseńshi — sıyrdyń súti qalmady. Ol beısharanyń qabysqan qarnyna qaraýdyń ózi aıanyshty. Meniń kóz aldymda júdep-jadap, kóterem bolýǵa aınaldy.

— Onda meniń jumysym joq! — dep, qysqa jaýap qatty Bártýr. — Meni poselkege baryp, shóp surap ákeledi degendi birjola umyt! Biz óz bıligimiz ózimizdegi derbes te táýelsiz adamdarmyz. Men emin-erkin azat adammyn jáne óz jerimde ózim turyp jatyrmyn. Eshkimge de táýeldi bolǵym kelmeıdi!..

— Býkodlanyń bizge jasaǵan jaqsylyǵyn bilesiń ǵoı. Ony qalaı umytasyń? — dep jalbaryna til qatty áıeli.

— Iá, bilgende qandaı! — dedi ol. — Ol bizge áli talaı "jaqsylyq" jasaıdy — ásirese endigi qalǵan qoılardy túgel qyryp bitirgen soń aqyrynda ózimizdi de ólimge dýshar etip tynady.

— Tym bolmasa, az ǵana shóp surap kórshi, — dep jalbaryna jalyndy áıeli.

— Seniń sumyraı sıyryńa bola meni qoılarǵa opasyzdyq jasaýǵa májbúr etetin eshqandaı kúsh joq. Ondaı kúshti jerdiń betinen de, kóktiń júzinen de taba almaısyń! Bir otar qoı órgizý úshin men on segiz jyl boıy bel sheshpeı jumys istedim. Hýtorǵa degen boryshymdy on eki jyl boıy tólep, ázer degende qutyldym. Meni eshkimge táýelsiz derbes adam etken meniń qoılarym ǵana! Men endi eshqashan eshkimniń aldynda bas ıip, jalynyshty bolyp turmaımyn. Kóktemde bireýge baryp, alaqan jaıyp, pishen surap, masqara bolatyn jaǵdaıym joq! Al maǵan starosta men Áıelder odaǵy erkimnen tys tyqpalap alyp kelgen, sóıtip meniń balalarymnyń úırenshikti taǵam túrlerine degen tóbetin joıǵan jáne meniń qoılarymnyń sapaly pishenine ortaq bolyp, olardy asharshylyqqa dýshar etken sumyraı sıyrdyń sazaıyn tartqyzatyn kezim keldi. Onyń sazaıyn neǵurlym tez tartqyzýym kerek.

— Bártýr! — dep aqyryn ǵana ún qatty áıeli. Ol eki adamdy keıde bir-birinen qarasy kóz jetpesteı alystan qaraýǵa májbúr etetin jaǵdaıda Bártýrǵa esinen tana kóz júgirtti. Býkodlany baýyzdaǵansha, meni burynyraq baýyzdap tynshy!

OTYZ TOǴYZYNSHY TARAÝ

KÓKTEMDE KELGEN AJAL

Aýa raıy jaqsarmady. Aspandy bult torlady, yshqyna jel soqty, keı-keıde burshaq jaýdy. Úıdiń ishine aýrý qoılardan shyǵyp jatqan sasyq ıis sińip, tynys alý qıyndaı tústi. İshek qurttar qoılardy ábden qınady, ol beısharalardyń qarlyǵa jótelip ázer mańyraǵan úni sıyrdyń shaǵyna móńiregen daýsyna ulasyp jatty. Tańerteńgisin bir nemese birneshe qoı qorada ózge qoılardyń aıaǵy astynda taptalyp, qımylsyz jatady. Olardan keıde pálendeı tirshilik belgisi bilinbeıdi. Bártýr olardy jalma-jan baýyzdap, shymtezekti batpaqqa qaraı súıreı jóneledi. Ólgen qoılardy on da alyp baryp kómgennen keıin pyshaǵyn múkke súrtip tazartady, jaryq dúnıedegi jer betinde bar nárseniń bárin de neshe túrli bylapyt jaman sózdermen sybap turyp sógedi. Óıtkeni qazirdiń ózinde onyń jıyrma bes toqtysy óldi. Olardyń bárin de ózi mápelep ósirgen bolatyn. Árqaısysynyń qaı saýlyqtan týǵanynan bastap, odan arǵy shyqqan tegine deıin túgel jatqa biletin. Ár toqtynyń, áp saýlyqtyń búkil túri-túsin, minez-qulqyn, ádetin óziniń eń jaqyn dosynyń qasıetterin umytpaıtyny sıaqty túp-túgel esinde ustaıtyn. Ótken jyldardyń kóptegen estelikteri sol qoılarǵa tikeleı baılanysty bolatyn. Bártýr olardy meılinshe sergek, buıra júni qalyń ósken, kúzge qaraı taýdan túsip kele jatqanda ózderiniń qýtyń qaqqan qozylaryn maqtanysh etken qalpynda esinde saqtaıtyn. Tipti kóktemde qozdaǵan saýlyqtardyń qaısysy qaı jasyl shatqalda óz tólderiniń sharanasyn qalaı jalap, qalaı mekirenip mańyraǵanyna deıin umytpaıtyn. Olardyń árqaısysynyń óz belgilerin,óz qylyqtaryn, óz dene bitimin múıizderiniń ózindik erekshe túrin bir-birinen jańylyspaı ajyrata biletin. Bir qoıdyń mańdaı júniniń qalaı úrpıip turatynyn, ekinshi bir qoıdyń sarǵysh nyshanyn,úshinshi bir qoıdyń tumsyǵy ústinde dóńgelenip turatyn túımesin esinde ustaıtyn. Olardyń keıbireýi úrkek, endi bireýleri sharýanyń uıalshaq qyzy sıaqty jýas ta momaqan bolatyn. Qýtyń qaqqan bireýleri alasa qorshaýdan qarǵyp ketýdi, tasyp jatqan shaǵyn ózensheden arǵy betke júzip ótýdi unatatyn. Úshinshi bireýleri jyrada jasyrynyp qalýǵa beıim bolatyn... Endi mine solardyń bárin de derlik baýyzdaýǵa týra keldi. Olardyń qany sorǵalaǵan jarasynan ishek qurttar súıretilip shyǵa keledi, ókpelerin shuryq tesik etip jep qoıǵan. Rınga, Skedla, Skessa, Kempa, Gadla sıaqty basqa da tolyp jatqan toqtylary Bártýrdyń búkil ómirindegi senimdi súıenishi, qozǵaýshy kúshi bolǵan edi, Sondaı jıyrma bes qoı... Endigi kezek qaı qoılardiki ekenin kim biledi?

Qar jaýyp tur. Qoıdy óriske shyǵarýdyń reti búgin de joq. Úsh qoıdy — Kaýpty, Laýdgany, Spýrdy — erteń soıady. Hýtordaǵylardyń eshqaısysynda da ún joq. Maıadaǵy shóp túgel jelinip bitken. Shymmen jabylǵan qaqpaqtyń astyna tireýler qoıylǵan. Sıyr ornynan tura almaıtyn halde. Qar úzdiksiz jaýyp tur. Taǵy da uıtqı soqqan boran bastaldy. Kishkentaı tereze kózin qyrbyq kar basyp qaldy. Tútin úıdiń ishine qaıta úıirildi. Qolqa qabatyn byqsyǵan ashshy tútin men jaǵymsyz qolamsa ıisten tynys alyp bolmaıdy.

Al áldebir jerlerde baý-baqshalar gúlge oranyp, sándi saraılardyń kóz tartyp turǵany anyq. Sonda myna ańǵardaǵy shaǵyn ǵana jalǵyz hýtordy búkil dúnıe shynymen-aq elep-eskerýsiz birjola umyt qaldyrǵany ma? Al myna aty-jónderi ózgelerge belgisiz adamdardyń erlik isterin shynymen-aq eshkim elep-eskermeı, dańqyn arttyrmaı kete bere me? Olar týraly kitap jazylmaıtyn bolǵany ma? Olardy shynymen-aq jurttyń bári eleýsiz, umyt qaldyrǵany ma?

Joq, tipti de olaı emes eken. Úıdiń tabaldyryǵyn attaǵaly turǵan qonaqtar kelipti. Uıtqı soqqan qarly boranmen aralasa attardyń pysqyrǵany, at ábzelderiniń syńǵyry, bógde bireýlerdiń tanys emes daýsy estiledi. Munyń ózi búkil úıdi basyp qalǵan únsiz úreıden qutqaryp, jeńildik ornatatyn, adamdar úshin de, ıt úshin de qýanysh ala keletin oqıǵa boldy.

Úıdiń joǵary bólmesine kóteriletin tesiktiń qýysynan áldebir áıeldiń qar basqan beınesi kórindi. Sándi kıingen onyń dene bitimin tyǵyz keptelgen reıtýzy aıqyn baıqatady. Onyń surǵylt kógildir kózderinen, sýyq jel qyzartqan eki betinen júzi jaıdary jan ekeni kórinedi. Ol ústiniń qaryn ózi joǵary kóterilgen tesiktiń qýysyna qaǵyp turyp: -Hı-hı-hı! — dep kúlgen kezde tisteriniń myqty ekeni baıqaldy, áldebir jaǵymsyz soz aıtyp, bireýdi balaǵattaǵandaı boldy. Onyń qolyndaǵy solqyldaq shybyq nebary jıyrma bes eırır turatyn birde-bir buıymy joq myna úıde sán-saltanat zatyndaı bolyp kórindi. bul Mırıdegi Ioýnnyń qyzy Odýr bolyp shyqty. Onyń sońynan ile-shala shatyrǵa jáne bir adam kóterildi. Ol qyzdyń jol serigi, starostanyń kóp qyzmetkerleriniń bireýi eken. Oǵan Odýrdy Fordqa deıin shyǵaryp salý týraly buıryq berilipti. Óıtkeni qyz erteńgi poshta parohodymen ońtústikke, bul jaqpen salystyrǵanda neǵurlym baqytty ólkege sapar shekpek kórinedi.

— Asa qurmetti freken, seniń eki búıiriń qalaı tolysyp ketken edi! — dedi Bártýr ony eki sanynan erkelete qaǵyp turyp. — Tipti birde-bir súıegiń bilinetin emes. İship-jemniń mol da jaqsy ekeni birden kórinip tur. Bul qyzǵa eń jaqsy kofe quıyńdar. Qantty da aıamańdar. Dámsiz suıyq bylamyq sıaqty anaý-mynaý kofeni ishpeıdi. Bul men alǵash ret úılengenimde tizemnen de kelmeıtin kip-kishkentaı náreste edi. Endi, mine, boı jetip shyǵa kelgenin qarashy!

Balalar tizile qatarǵa turyp, qonaq qyzǵa aýyzdarynyń sýy quryp, tańdana qarady. Qandaı úlken, qandaı sán-saltanatty kıingen, qandaı kóńildi qyz deseńshi! Qalaı kúshti balaǵattaı alady! Qandaı alys saparǵa shyqqan deseńshi! Odýr ústiniń qaryn qaǵyp, silkinip boldy da kópten máýe berip kele jatqan, jańadan ashylǵan gúlderiniń, endi dán baılaı bastaǵan búrshikteriniń salmaǵymen butaqtary azdap ıilgen jemis aǵashy sıaqty tikesinen tik tur. Joq, mynadaı aýa raıy buzylyp, qutyryna qaqap turǵan sýyqta ıen dala arqyly saparǵa shyǵý — aqylǵa qonbaıtyn nárse. Al áıel balasy úshin ajal aýzyna iligýmen para-par. Sondyqtan da aýa raıy jaqsaryp,kúnniń kózi ashylǵansha osynda bola turǵany durys. Qyz jan-jaǵyna kóz júgirtti: qaı jerge jaıǵasqany durys? Sony baıqap kórdi. Tósek ústindegi kórpeniń tazalyǵyna kúmán keltirdi. Aqyrynda erli-zaıyptylar kereýetiniń bir shetine otyra turýdy durys kórdi. Ol ózine kóńil bólip, áýre bola bermeýdi ótindi, keshke qaraı boran basylyp, kúnniń kózi ashylyp ta qalar degen úmit bildirdi. Sypaıy izet saqtap, qoılardyń jaǵdaıy qandaı ekenin surastyrdy.

— Naýryz aıynyń bas kezinde osynda áldebireý bolyp ketipti, — dedi Bártýr. — Jaı ketpepti, meniń bir qoıym en salyp ketipti. Al senderdiń poselkelerińde budan da soraqy nárseler bolyp jatady ma emes pe?

— Iá, durys aıtasyz, — dedi qyzmetker jolserik. — Bizdiń poselkeden jaqsy habar kútý qıyn. Istadaldyq Oýlavúr tapa-tal túste qyryq qoıynan aıyrylyp qaldy. Basyn taýǵa da urdy, tasqa da urdy. Biraq qolynan esh nárse kelmedi. Bári ǵylymı baılamǵa saı ólgen bolyp shyqty. Al ýndırhlıdtyq Eınardyń otyzdan astam qoıy opat boldy. Endigi bar úmit olardyń o dúnıedegi jaıylymdarynyń jaqsy bolýynda qalyp otyr. Gılteıgalyq Toýrır tipti qansha qoıy qyrylǵanyn da aıtpaıdy.Onyń kenje qyzy nekesiz ul týyp aldy.

— Ol nege óziniń súıgen jigitine tıip almaǵan? — dep surady starostanyń qyzy.

Bártýr kúlkisin tyıa almaı, bylaı dedi:

— "Tósegińdi qalaı salsań, uıqyńdy solaı uıyqtaısyń" degen sóz bar ǵoı. — Sóıtti de bylaı dep qosyp qoıdy: bar báleniń basy sumyraı sıyrda, qarada tur ol ońbaǵan qomaǵaı da meshkeı sıyr pishenmen qosa seniń ózińdi de jep qoıýdan taıynbaıdy. Onyń qarny Jerorta teńizi sıaqty túpsiz tereń qurdymnyń dál ózi!

— Sonyń báriniń esesine Taý koroliniń maly din aman, — dedi qyzmetker jolserik. — Ýtıredsmırıde qoılardy un shalǵan botqamen azyqtandyrady. Biraq sonyń ózinde de kóptegen qoı aryp-arshyp, kóterem bolyp qaldy. Ádette kóktem kezinde kóp kezdesetinindeı, birneshe qoı pyshaqqa ilindi.

Iá, Redsmırıdegi jaǵdaıdyń árqashan osyndaı bolyp jatatynyn Bártýr baıaǵydan beri biledi. Degenmen birli-jarym qoıdyń kóp nemese kem ólgeninde turǵan ne bar? Bul starosta úshin shybyn shyqqanmen birdeı. Ol úshin eń bastysy — minis attaryn erekshe jaqsy kútip baptaý.

Qarly boran basyla qoımady. Qyzdyń tózimi taýsylyp, júıkesi juqara bastady. Birese tómen túsip, birese joǵary kóterilip, tynym tappady. Qar tikeleı esikke, qyzdyń betine uıtqı jaýdy. Qar kóktemgi kezdegideı eshqashan tikendeı ótkir qıyrshyqtanyp jaýmaıdy. Qazir de tap solaı. Qyz birese balaǵat sózderdi boratsa, birese tereń oıǵa shomyp, ýaıymdaı bastaıdy. Sodan keıin beıne bir qoıanshyq aýrýy ustaǵandaı mazasyzdanady, aqyrynda ózin-ózi ustaı almaıtyndaı halge jetedi.

— Aǵam Ingolv meni búgin keshke deıin keledi dep kútip otyr. Ol endigi meni boranǵa ushyp óldi dep oılaǵan da bolar, Qudaıym-aý, erteńgi parohodqa úlgere almaı qalsam, ne bolmaq?!

— Jaraıdy, mazasyzdana berme. Aýa raıy túnge qaraı túzeletin bolar.

— Qudaıym-aý, tek parohodtan qalyp qoımasam etti!

— Qarly boran kóp uzamaı basylady.

— Qudireti kúshti Iısýs ıem-aý, parohod júrem degenshe jetip úlgermesem, meniń jaǵdaıym ne bolmaqshy?!

— Onda turǵan ne bar, kelesi parohodty kúte turasyń.

— Eger men erteńgi parohodqa jetip úlgermesem ne bolmaq?

— Eger sen kelesi parohodpen barsań, ońtústikte esh nárse de bulinip kete qoımas.

— Meniń qaıtkende de erteńgi parohodqa jetip úlgerýim kerek, — dep qasarysa qarsylasty qyz. — Eger men ıen dalada úsip óletin bolsam da jetýge tıistimin. Senbi kúni qalaı da ońtústikte bolýym kerek!

— Sonshalyqty ne bolyp qalyp edi ózi?

Qyz tis jaryp túk aıtpady. Bárinen de toryǵyp, úmitin birjola úzgendeı. Ol munda tynys alatyn aýanyń da joqtyǵyn aıtyp shaǵyndy. Esh nárseni ishkisi de, jegisi de kelgen joq. Qalaı degende de onyń bul túni osynda, myna qolamsa sasyǵan tar úıde tunshyǵa qonyp shyǵýyna týra keledi. Qoldan keler basqa amal joq edi. Ol kıimderin sheshken joq, eki jáshikti bir-birine jalǵastyra qatar qoıylǵan kereýet-tósektiń ústine jamylǵy kórpege oranyp jata ketti. Jaıly tósekke jatyp dem alýy týraly usynysty tyńdaǵysy da kelgen joq. Túni boıy ahylap-úhilep shyqty. Ara-arasynda satymen tómen túsip, syrttaǵy aýa raıyn kórip kelýmen boldy. Bártýr odan "Túngi qumyra-túbek qajet bolyp júrgen joq pa?" dep surap ta kórdi. Joq, olaı emes eken. Ol aýa raıyn baıqap qaıtý úshin birese ishke kirip, birese syrtqa shyǵyp, tynym tappaı júrgenin aıtty. Júregi aınyp, qusqysy da kele me, qaıdam?.. Aıtpaqshy, ol senbi kúni qalaı da Reıkávıkte bolýym kerek dep edi-aý.

Bul túni hýtordaǵy uıqynyń mazasy bolmady. Sonshalyqty asyǵarlyqtaı, bul qyzdyń qandaı shuǵyl sharýasy boldy eken? Álde bireýmen kezdesýge bergen ýádesi bar ma? Baıqap tursa, Aýstanyń da tap osy qyzǵa uqsas keń mańdaıy, qıaqtaı qıylǵan ımek qasy bar eken-aý!? Qazir Aýsta da tek suńǵaq boıly jasóspirim qyz ǵana emes, naǵyz boı jetken qyz sıaqty. Ol da muńaıyp ýaıymdaýdan, áldebir toryǵýdan kóz ashpaıtyn sıaqty. Qyzdyń oıyna sol bir kelip ketken qonaq jigit keledi, onyń ormandaǵy ońasha turǵan tamasha úıi eles beredi de turady. Úıdiń aldynda tabaqqa salynǵan sarǵysh-qońyr samsa sıaqty eshqandaı boı jetken qyz kórinbeıdi. Joq, qyzdyń qıalynda ol ádemi úı aldyńǵy jyly úıdiń joǵary qabatyna kóteriletin tesikten kezdeısoq túsip ketip, qoılardyń aıaǵynyń astynda qalyp, myj-myjy shyqqan túrli-tústi kúntizbege salynǵan sýretke qatty uqsaıtyn sıaqty. Aýsta óz qıalynda ol úıge birinshi baryp ıe boldy, ózin olardyń jerindegi qurmetti qonaq retinde sezindi. Árıne, ol myna Odýrdyń ıeligindegi jer emes! Qudaıym-aý, Aýsta ol jigit týraly qys boıy, tipti hýtordaǵy qoıdyń ólim-jitimi kóbeıip ketken búkil kóktem boıy úzdiksiz oıǵa shomyp, tátti qıalǵa berilgen joq pa edi?! Ol myna búgingi túndi de uıqysyz ótkizdi, burynǵysynsha, tipti odan da kúshtirek, odan da táttirek qıal qushaǵynda kóz ilmeı jatty. Biraq taǵdyrdyń salǵanyna amal qansha, bireýlerdiń aýrýdan qyrylyp jatqan qoıdyń ortasynda ólimmen betpe-bet qala berýine, al ekinshi berýlerdiń ońtústikke ǵajaıyp, ólkege uzaq sapar shegýine týra keledi.

Tańerteń Aýsta Soýllılá kózi uıqyǵa endi ilinip bara jatqanda oıanyp ketti. Óıtkeni ómirge qushtar baqytty bireýdiń syńǵyrlaǵan ádemi kúlkisi estilgen edi. Kúnniń kózi shaıdaı ashylypty. Starostanyń qyzy baqyt qushaǵyna bólenipti. Ol óziniń úıinen mıl shyqqan býterbrodyn jeýge qunyǵa kiristi. Joq, ol endi parohodqa qalaı da jetip úlgeredi! Ras, onyń qyzmetshi jolserigi "Aýa raıyna senip bolmaıdy. Ol udaıy qubylyp turady" degen sózdi qystyryp qoıdy. Biraq starostanyń qyzy ony eleń qylǵan joq, qarqyldap kúldi de bylaı dedi:

— Meıli, saıtan alsyn bárin de. Bizge báribir emes pe?! — Qyz qaıta-qaıta "saıtan alsyn bárin de!" deýmen syrtqa shyǵyp, attarǵa taıandy. Ol óziniń qyzmetshi jolserigin ústi-ústine izdep, daýystap shaqyrýmen boldy. — Júrip ketetin ýaqytymyz áldeqashan jetken joq pa? Bolsańshy endi!

Al qyzmetshi jolserik shatyrdyń ishindegi bólmede jaılasyp otyryp alyp, úı ıelerimen birge kofeni ústi-ústine soraptap, asyqpaı ishýde edi.

— Bul ne qylǵan aıqaı-shý?! — dedi ol.

— Qyz asyǵyp tur, — dedi Bártýr.

— Iá, — dep jaýap qatty qyzmetshi jolserik, kofeni raqattana ishe túsip. — Baıǵa tıer kezinde áıelderdiń bári de aqylynan adasady. Bul da solaı ǵoı.

— Álde men qatelesip turmyn ba, álde shynynda da solaı ma, qyzdyń eki búıiri shyǵa bastaǵan ba? Qalaı ózi? — dep surady Bártýr.

— Menińshe, anyqtap qaraǵan adamǵa bári de túsinikti sıaqty.

— Sonda, sizdiń jaqta da áldebireý bolyp ketken-aý, shamasy?

— Sen qalaı oılaısyń? Olar, ońtústikten aǵylyp kelip jatatyn myqtylar, tutyný qoǵamynyń ókilderi tek seniń jerińde ǵana ań aýlaıdy ǵoı deısiń be?

— E-e, ıaǵnı, bizge kelgen álgi ańshy jigittiń de solardyń jeksuryn tobyrynan bolǵany ma? — dedi Bártýr. — Men onyń sondaı ekenin qalaı baıqamaǵanmyn?!

Sonymen Bártýr óziniń qonaqtaryn jol jıegine deıin shyǵaryp saldy.

Aýa raıy áli de máz emes edi — shamasy, taǵy da qar jaýatyn bolýy kerek. Osy qar qurdymǵa ketip, qurysa eken ózi! Álgi kishkentaı jyn-saıtandar da mamyq kórpeniń astynan bastaryn shyǵaryp, shynymen-aq ýaqytyly tura qoımaıtyn bolǵany ma? Bártýr qolyna kenep matamen oralǵan eki úlken pyshaq aldy. Olardyń oraýyn ashyp, kereýettiń ózi jatatyn shet jaǵyna qoıdy. Sórede jatqan tas qaıraqty alyp, oǵan túkirip-túkirip jiberdi de pyshaqtaryn qaıraýǵa kiristi. Odan shyqqan ashshy dybys barlyq ólini de, tirini de tesip ótip bara jatqandaı...

— Helgı, tur endi. Sen maǵan qajetsiń.

Helgı tóseginen yqylassyz turyp, shalbaryn kıdi, endi shulyqtaryn izdeı bastady. Ákesi pyshaq qaıraýyn jalǵastyra berdi. Basqa balalar mamyq kórpeniń astynan syǵalap qaraýmen boldy. Bártýr basynan bir tal shashyn julyp alyp, pyshaqtyń júzi qanshalyqty ótkir bolǵanyn baıqady. Sodan keıin jáshikte jatqan buraýyshty aldy. Ony tot basyp qalǵan eken Shalbaryna súıkep-súıkep jiberip súrtken boldy da ony da qaıraýǵa kiristi.

— Kıinip boldyń ba, jalqaýym?

— Meniń ne isteýim kerek?

— Ne isteýim kerek? Men ne aıtsam, sony isteısiń. Tús temen!

Bártýr balany jelkesinen ıtergen boıy onyń sońynan ilese otyryp, satymen tómen tústi. Áıeli tómenge túsken kúıeýi Bártýrdyń eki qolyndaǵy qaıraýly eki pyshaqtan beıne bir esinen aıyrylǵan adamsha kóz almaı, bir túrli shoshyna qarady. Osy bir ábden azap shegip, qorlyq kórgen, qınala qaljyraǵan, izgilik ataýlynyń túbinde bir jeńip shyǵatynyna kámil senimmen qaraıtyn, kezinde Iısýs Hrıstostyń úıretip ketken ádisi boıynsha sút uıytyp, maı shaıqaǵan, az aırandy lajsyzdan pisip, kóbeıte bilgen beıshara áıel dál osy sátte myń jyl boıy — Islandıa ómir súrip kele jatqan myń jyldan beri tutas ulttyń bostandyǵy men táýelsizdiginiń negizi qalanyp, jeńisten jeńiske jetý jónindegi myzǵymas berik erik-jigerdi muqalta alamyn dep oılady ma eken álde?!

Ol eki qolyna eki ótkir pyshaq ustaǵan boıy tómenge túskeli turǵan kúıeýiniń moınyna orala ketti.

— Jalǵyz sıyrdy baýyzdaǵanyń — meni baýyzdaǵanyń, Bártýr! dep, jalbaryna jalyndy ol. — Meniń endigi jerde balalardyń qınala shyrqyrap ashyqqanyn kóre alatyn halim qalǵan joq...

Áıeli basynan aıaǵyna deıin qaltyrap-dirildep, kóz jasyn tyıa almaı, eńirep jylady. Ol kóz jasynyń móldir shyǵy tunyp turǵan gúl sıaqty bolyp ketti.

Biraq Bártýr ony áleýetti ıyǵymen bir qaqqanda-aq ushyryp túsirdi. Ol endi kúıeýiniń sońynan sol esinen tanǵan adamsha qaraǵan boıy qala berdi, Bártýr temen túsip ketti.

Tómennen biraz ýaqytqa deıin únsiz jasalyp jatqan árekettiń dybysy estiledi. Bártýr shýmaqtap oralǵan arqannyń bir úshin tarqatyp aldy da odan tuzaq jasady. Sodan keıin sıyrdy jatqan ornynan kóterip turǵyzdy. Ol beıshara aıaǵyn zorǵa degende tirep, yrs-yrs ete muńaıa shaǵyndy. Bártýr ony qorshaýynan shyǵardy. Beıshara ashyq esikti kórip, taǵy da shaǵynǵandaı bolyp, muńaıa móńiredi.

Mine, osy bir qas qaǵym sátte Jazǵy mekendegi Fınanyń, árqashan únsiz júretin, ándi jan júregimen súıetin, otannyń ıgiligi úshin jáne ajaldyń arany úshin jaryq dúnıege talaı náresteni ákelgen áıeldiń kóz aldyndaǵy dúnıe túgeldeı astan-kesteńi shyǵyp, birjola qıraǵandaı boldy. Ol óte qaıyrymdy edi. Onyń aýlvalar arasynda da dostary bolatyn. Biraq beısharanyń júregi úreıli qorqynysh pen qaltyrap-dirildep záresi ushqan jaǵdaıda uzaq jyldar boıy tynymsyz soǵýmen ótti. Onyń bar ómiri osy ǵana. Dál osy mınótte onyń ómiri bastapqy qalpyna qaıta oralǵandaı boldy. Dármensiz aıaǵyn shalys basyp, táltirektegen boıy Fına Halbera kempirdiń aldyna ún-túnsiz qulaı ketti. Óz anasynyń solyp-semip qalǵan kári keýdesine beıne bir tozań men kúl qonǵandaı boldy.

Barselona-Kopengagen.

1933/34 jyldyń qysy.

(1932 jylǵy nobaıdyń izimen)

---