InfoHub Logo

Kóńilsiz bergen qymyzdan kóńildi bergen  shaı artyq.

Japalap asqan jasyqtan jaǵyp jegen maı artyq.

Qazaq halqy asqa, taǵamǵa úlken mán bergen. Halqymyz kádeli ári orny bólek taǵamdaryn et pen sútten jasaǵan. Qymyz, shubat sıaqty shıpaly taǵamdar batys elderinde múlde joq. Bul – bizdiń halqymyzdyń ereksheligi.

Ulttyq dastarqanymyzǵa baılanysty alýan túrli termınder bar jáne olar zertteýdi qajet etedi. Bul termınder – baı qazaq tiliniń jáne ulttyq mádenıetimizdiń ajyramas bir bólshegi. Sondyqtan biz ony bilýimiz jáne saqtaýymyz qajet.

Tamaq (taǵam) – iship-jeıtin qorektik as jıyntyǵy. 

Dastyrqan – asqa jaıylatyn, matadan tigiletin, as berekesin, uǵymyn bildiretin keń jaıma.

Aq – sútten jasalatyn taǵamdar.

Aıran – sútten uıytylǵan qyshqyl, dámdi taǵam.

Aqlaq – qoı sútinen jasalǵan, irimshikke sary maı qosylǵan jeńsik taǵam.

Aqtúımesh – qaýyn qaǵy men talqandy kelige salyp túıip jasaǵan taǵam.

Aqsorpa – soǵym súıekterin qaıta qaınatqanda shyǵatyn sorpa.

Ashytqy – nan, qymyz ashytqanda salatyn qosyndy.

Baýyrsaq – qamyrdy kesip, maıǵa pisirgen nan.

Balqaımaq – qaınatylǵan qaımaq.

Búrme – súrlenbes úshin mal terisinde orap saqtalǵan et.

Buqpa – qozynyń, laqtyń etinen býǵa pisirilgen taǵam.

Botqa – unǵa sý, et qosyp pisirilgen qoıý tamaq.

Bórtpe – talqanǵa sút, maı qosyp pisirilgen taǵam.

Bylamyq – tisi joq adamdarǵa arnalǵan botqa.

Byrshyma – qatty ashyp ketken aıran.

Jal – jylqynyń jalynyń maıy.

Jaıa – maldyń jaıasynyń eti, kádeli taǵam.

Jent – irimshik, sók, maı, qant, meıiz qospasynan ázirlenetin tátti, kádeli taǵam.

Jeńsik taǵam – jent, irimshik, ejigeı sıaqty sırek kezdesetin taǵamdar ataýy.

Jórgem – órilgen mal ishegi.

Et – qazaqtyń eń kádeli taǵamy, etten jáne sorpaǵa pisirilgen qamyrdan jasalyp, ústine tuzdyq quıylady.

Ejigeı – qoı sútinen jasalatyn, qurtqa uqsas dámdi taǵam.

Kespe – sorpaǵa ysylǵan nan salyp pisirilgen taǵam.

Kelisók – jańa pisken tary sógin kelige túıip, sút, qaımaq qosyp jasaıtyn tátti taǵam.

Kóje – sýǵa, sútke tary, kúrish qosyp jasaıtyn taǵam.

Kók – jemistiń, shóptiń jalpy ataýy.

Ashyǵan kóje – sýdy qaınatyp, kúrish, tary salyp jasaıtyn, shól basatyn kóje.

Aırylysar kóje (salt) – kósher kezdekórshilerdiń bir-birine beretin syıly taǵamy.

Kúlshe – tabada pisiriletin nan.

Qymyz – bıe sútinen jasalatyn asa qundy, emdik taǵam, onyń túrleri:

ýyz qymyz – bıeni alǵash baılaǵandaǵy jańa ashytylǵan qymyz;

bal qymyz – súr qazy qosyp, ábden óltirilip pisilgen, baby kelgen qymyz;

taı qymyz – bir kún saqtalǵan qymyz;

qunan qymyz – eki tún saqtalǵan qýatty qymyz;

dónen qymyz – úsh  tún saqtalǵan kúshi mol qymyz;

besti qymyz – tórt kún saqtalǵan sapaly qymyz;

sary qymyz – shóp býyny qatyp, kúzde saýylǵan bıeniń mańyzdy qymyzy;

qysyrdyń qymyzy – qysta qulynsyz saýylatyn bıeniń dámdi, qýatty, shıpaly qymyzy;

túnemel qymyz – kóp turǵan nemese ústine saýmal qosylǵan sapasy tómen qymyz.

Saýmal – bıe súti.

Qýyrdaq – kóbinese mal soıylǵanda ókpe, baýyr, júrek, jumsaq etterdi týrap, maıǵa qýyryp ázirlegen dámdi taǵam.

Qıyqsha – ysylǵan qamyrdy qıyqshalap kesip, maıǵa pisirgen nan.

Qaımaq – sútten shyǵatyn taǵam.

Qyzyl – et taǵamdarynyń ataýy.

Qazy – jylqynyń qazy maıy, kádeli taǵam.

Qarta – jylqynyń ishegi, kádeli taǵam.

Qatyq – qoı sútinen uıytylǵan tamaq.

Quımaq – sý aralastyrylǵan unǵa jumyrtqa qosyp, maıǵa suıyqtaı quıyp pisiretin dámdi, jumsaq taǵam.

Qoryqtyq – qoı sútinen ádeıi ysytylǵan túıir tastar salyp pisiretin, qoıshy, malshylar dalada daıyndaıtyn tátti sút taǵamy.

Quıryq-baýyr – qudalarǵa usynatyn quıryq pen baýyrdan jasalatyn taǵam.

Qurt – mal sútinen jasalatyn ejelgi qazaq taǵamy.

Qurtkóje – qurttan ezip ázirlenetin ystyq, qýatty taǵam.

Qamyr – ılengen, pisirýge ázir nan (un).

Qarma – keıde etin qýyryp, balyqtyń súıegin dıirmenge tartyp jasaıtyn balyq talqany.

Qaspaq – sút qaınatqanda qazaq túbine jabysqan kilegeı.

Talqan – pisken bıdaıdy, taryny dıirmenge tartyp ázirleıtin taǵam.

Toqash – unnan jasalǵan nannyń bir túri.

Tomyrtqa –jylqy etiniń muz salynǵan ystyq sorpasy.

Tóstik – qoı, eshki soıǵanda tós etin tuzdap, otqa qaqtap pisirgen taǵam.

Tóp – talqannan jasalǵan botqa.

Torta – maı qaınatqanda bólinetin tunba.

Tuz – asty saqtaıtyn jáne dámin keltiretin krıstal.

Tuzdyq – astyń dámin keltirý úshin sorpaǵa pıaz, kók qosylyp qaınatylǵan taǵam.

Naýat – qant tektes tátti.

Malta – ezilgen qurttyń qaldyǵy.

Maı – qatyqty kúbide pisken kezde shyǵatyn taǵam. Qaımaqty shaıqaǵanda da maı shyǵady.

Maısók – maıǵa bóktirgen sók.

Mıpalaý – mıdan jasalatyn taǵam.

Meńireý – qoı sútinen jasaıtyn dámdi qatyq túri.

Myjyma – maıǵa ezilgen ystyq nan.

Uıqyashar – Naýryz, aıt, mereke kúnderi qyzdardyń jigitterge usynatyn taǵamy.

Soǵym – qysta ádeıi soıylǵan iri mal eti.

Sók – qaýyzy arshylǵan, pisken tary.

Sýsyn – shól basatyn suıyq taǵamdardyń jalpy ataýy.

Súr – qysqy soǵymnan qalǵan et.

Súzbe – aırannan súzilip alatyn qyshqyl taǵam.

Ýyz – tóldegen maldyń alǵashqy qoıý súti.

Ýyz kóje – ýyzdan pisirilgen dámdi taǵam.

Shubat – túıe súti, dámdi, shıpaly taǵam.

Shelpek – dóńgelektep maıǵa pisirgen juqa nan. Arýaqtarǵa baǵyshtap beısenbi, juma kúnderi pisiredi.

Shalap – aıranǵa sý qosylǵan sýsyn.

Shujyq – etti ishekke salyp jasaıtyn dámdi taǵam.

Shyrtyldaq – qaınatylǵan sary maı.

Qumsheker – usaq qant.

İrimshik – sútten jasalatyn tátti taǵam.

Aq irimshik – aq kúıinde alynǵan irimshik.

Qyzyl irimshik – ábden qaınatyp, qyzarǵan kezde alynǵan irimshik.

İrkit – qurt qaınatýǵa ázirlengen byrshyma.

Tosap – qoı sútine mamyr aıynyń maıyn, bal qosyp qaınatyp, sýyq tıgen adamǵa beriletin taǵam.

Belkóterer – qart kisilerge, aýrýdan turǵandarǵa ádeıi daıyndalǵan qýatty, qunarly taǵam.

Qalja (salt, taǵam) – jas bosanǵan áıelderge ádeıi ázirlengen (jas et, tosap, qymyz, irimshik t.b.) tamaq.

Naýryz kóje – Naýryz kúninde jeti túrli dámnen jasalatyn ulttyq taǵam.

---