Asan qaıǵy «Bul zamanda ne ǵarip?» óleńi
Muǵalim: Týlemısova T. K.
Qazaq ádebıeti 9 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Asan qaıǵy «Bul zamanda ne ǵarip?» óleńi.
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik: Oqýshylarǵa Asan qaıǵynyń ómiri men shyǵarmashylyǵymen tanystyryp, oqytyp bilimderin tereńdetý.
2. Damytýshylyq: Synı turǵydan oılaý qabiletin damytý, ózindik kózqarasynyń qalyptasýyna yqpal etý, óz betimen izdenýge baýlý, oı qorytýǵa daǵdylandyrý, kórkem ádebı tilde sóıleý daǵdysyn jetildirý.
3. Tárbıelik: Mátinmen jumys júrgizý barysynda oqýshylardyń rýhanı baılyǵyn izdelendirip, adamgershilik qasıetterin qalyptastyryp, adamı sezimdi qasterleý, súıispenshilik, ishki rýhanı tazalyqqa úıretý.
Sabaqtyń túri:
- Jańa oqý materıalyn berý sabaǵy
- Bilim, bilik, daǵdyny qalyptastyrý sabaǵy
- Bilimderin jalpylaý jáne júıeleý, qaıtalaý sabaǵy
- Bilimderin baǵalaý, tekserý jáne baǵyttaý sabaǵy
- Bilim, bilik, daǵdyny qoldaný, aralas sabaq
Sabaqtyń ádis - tásilderi:
Sabaqtyń jabdyǵy: vıdeo, slaıd, ınteraktıv. taqta, elektrondyq oqýlyq
Synyppen jumys túri: daralap, toppen, ujymdyq
Sabaqtyń barysy
İ. Uıymdastyrý kezeńi
1. Oqýshylardy túgendeý;
2. Sabaqqa daıyndyqtaryn baqylaý;
3. Topqa bólý.(Aqyndar shyǵarmashylyǵy boıynsha)
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý
Ejelgi dáýir ádebıetin qorytyndylaý.
Suraqtar arqyly:
1. Ejelgi dáýir ádebıetine qaı kezeńder jatady?
2. Ejelgi dáýir ádebıetine jatatyn eskertkishter.
3. H - Hİİ ǵ. jatatyn oıshyl, ǵalymdar. Sol kezdegi qandaı qıssa, dastandardy bilemiz?
4. Kúltegin batyrdyń erlik beınesin qalaı kóremiz?
5. Qorqyt ata máńgilik ómirdi qaıdan tapty?
İİİ. Jańa bilimdi meńgertý kezeńi
Jyraýlar poezıasy halyqtyń basynan ótken tarıhı oqıǵalardy, onyń arman - muratyn, keshirgen aýyrtpashylyqtarymen ǵana baǵaly emes, eldiń saıası - áleýmettik tirshiligin, oı – sanasyn, dúnıetanymyn kórkem beıneli tilmen bere bilýmen de baǵaly.
Jyraýlar kótergen negizgi taqyryptar qandaı? Týǵan el, oǵan degen súıispenshilik, eldiń birligi.
XV - XVII ǵasyrdaǵy jyraýlar Asanqaıǵy, Qaztýǵan jyraý, Dospambet jyraý, Shalkıiz jyraý, Jıembet jyraý, Aqtamberdi jyraý, Úmbeteı jyraý, Shal aqyn, t. b.
Asan – óz zamanynyń asqan aqylgóıi. Odan qalǵan «taza minsiz asyl sóz» az bolmasa kerek, biraq olardyń bári bizdiń zamanymyzǵa jetpegen. Asan atyna «qaıǵy» degen sóz qosylýy da kóp nárseni ańǵartady. Munan biz onyń Jelmaıaǵa minip, eline shuraıly, jaıly qonys, shúıgin jer izdeýmen ómir keshken halyq qamqory ekenin tanımyz. Asan el tynyshtyǵyn armandaǵan.
Mal baqqan kóshpeli elge keregi – beıbit tirshilik, biraq ol kezde jaýgershilik, basshylyq, soǵys, qunarly, soǵys, qunarly jer úshin urys - qaqtyǵys jıi bolyp turǵan.
«Bul zamanda ne ǵarip?» óleńi.
1. Óleńdi mánerlep oqımyz.
2. Ǵarip sózi neni bildiredi?
3. Endi balalar ádebıet teorıasyna toqtalyp osy óleńniń mán - maǵynasyn ashyp turǵan sýretti sózderge toqtalaıyq.
4. Sýretti sózge ne jatady?
5. Tapsyrma: 1 top - sınonım sózderdi tabady.
2top - metafora sózderdi tabady.
3 top - epıtet sózderdi tabady.
İÚ. Qorytyndylaý.
Asan qaıǵy jyrlaǵan óleń taqyryby ne dep oılaısyńdar?
(Oqýshylar óz oılaryn ortaǵa salady)
Asan Qaıǵynyń "jeruıyqty" izdeýi Asan Qaıǵy Jelmaıaǵa minip, jıhan kezip «Jeruıyq» deıtin ný ormandy, kókoraı shalǵyndy, sýly jer, qoı ústinde boztorǵaı jumyrtqalaǵan qonys izdeıdi.
Asan Qaıǵy Mańǵystaýǵa úsh baryp, úsh qaıtypty:«Túbinde mal baqqan sharýaǵa Mańǵystaýdan jaqsy jer bolmas» depti.
Jetisýdy kórgende: «Mynaý Jetisýiń aǵashynyń ár butaǵy jemis eken, sharýaǵa jaqsy qonys» depti.
Osy kúngi Merke deseń jerdegi Asparany kórgende: «Eı, Aspara, kórshińmen tatý bol, shóbińe sýyń jeter» dep júrip ketipti.
Baıanaýyl taýyn k ó r g e n d e: «Baıanǵa jaımaı, qoı semirmes» dep Asan qazirgi Baıanaýyldy ózine jaılaý etipti.
Asan qaıǵy Bul zamanda ne ǵarip? óleńi júkteý
Qazaq ádebıeti 9 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Asan qaıǵy «Bul zamanda ne ǵarip?» óleńi.
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik: Oqýshylarǵa Asan qaıǵynyń ómiri men shyǵarmashylyǵymen tanystyryp, oqytyp bilimderin tereńdetý.
2. Damytýshylyq: Synı turǵydan oılaý qabiletin damytý, ózindik kózqarasynyń qalyptasýyna yqpal etý, óz betimen izdenýge baýlý, oı qorytýǵa daǵdylandyrý, kórkem ádebı tilde sóıleý daǵdysyn jetildirý.
3. Tárbıelik: Mátinmen jumys júrgizý barysynda oqýshylardyń rýhanı baılyǵyn izdelendirip, adamgershilik qasıetterin qalyptastyryp, adamı sezimdi qasterleý, súıispenshilik, ishki rýhanı tazalyqqa úıretý.
Sabaqtyń túri:
- Jańa oqý materıalyn berý sabaǵy
- Bilim, bilik, daǵdyny qalyptastyrý sabaǵy
- Bilimderin jalpylaý jáne júıeleý, qaıtalaý sabaǵy
- Bilimderin baǵalaý, tekserý jáne baǵyttaý sabaǵy
- Bilim, bilik, daǵdyny qoldaný, aralas sabaq
Sabaqtyń ádis - tásilderi:
Sabaqtyń jabdyǵy: vıdeo, slaıd, ınteraktıv. taqta, elektrondyq oqýlyq
Synyppen jumys túri: daralap, toppen, ujymdyq
Sabaqtyń barysy
İ. Uıymdastyrý kezeńi
1. Oqýshylardy túgendeý;
2. Sabaqqa daıyndyqtaryn baqylaý;
3. Topqa bólý.(Aqyndar shyǵarmashylyǵy boıynsha)
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý
Ejelgi dáýir ádebıetin qorytyndylaý.
Suraqtar arqyly:
1. Ejelgi dáýir ádebıetine qaı kezeńder jatady?
2. Ejelgi dáýir ádebıetine jatatyn eskertkishter.
3. H - Hİİ ǵ. jatatyn oıshyl, ǵalymdar. Sol kezdegi qandaı qıssa, dastandardy bilemiz?
4. Kúltegin batyrdyń erlik beınesin qalaı kóremiz?
5. Qorqyt ata máńgilik ómirdi qaıdan tapty?
İİİ. Jańa bilimdi meńgertý kezeńi
Jyraýlar poezıasy halyqtyń basynan ótken tarıhı oqıǵalardy, onyń arman - muratyn, keshirgen aýyrtpashylyqtarymen ǵana baǵaly emes, eldiń saıası - áleýmettik tirshiligin, oı – sanasyn, dúnıetanymyn kórkem beıneli tilmen bere bilýmen de baǵaly.
Jyraýlar kótergen negizgi taqyryptar qandaı? Týǵan el, oǵan degen súıispenshilik, eldiń birligi.
XV - XVII ǵasyrdaǵy jyraýlar Asanqaıǵy, Qaztýǵan jyraý, Dospambet jyraý, Shalkıiz jyraý, Jıembet jyraý, Aqtamberdi jyraý, Úmbeteı jyraý, Shal aqyn, t. b.
Asan – óz zamanynyń asqan aqylgóıi. Odan qalǵan «taza minsiz asyl sóz» az bolmasa kerek, biraq olardyń bári bizdiń zamanymyzǵa jetpegen. Asan atyna «qaıǵy» degen sóz qosylýy da kóp nárseni ańǵartady. Munan biz onyń Jelmaıaǵa minip, eline shuraıly, jaıly qonys, shúıgin jer izdeýmen ómir keshken halyq qamqory ekenin tanımyz. Asan el tynyshtyǵyn armandaǵan.
Mal baqqan kóshpeli elge keregi – beıbit tirshilik, biraq ol kezde jaýgershilik, basshylyq, soǵys, qunarly, soǵys, qunarly jer úshin urys - qaqtyǵys jıi bolyp turǵan.
«Bul zamanda ne ǵarip?» óleńi.
1. Óleńdi mánerlep oqımyz.
2. Ǵarip sózi neni bildiredi?
3. Endi balalar ádebıet teorıasyna toqtalyp osy óleńniń mán - maǵynasyn ashyp turǵan sýretti sózderge toqtalaıyq.
4. Sýretti sózge ne jatady?
5. Tapsyrma: 1 top - sınonım sózderdi tabady.
2top - metafora sózderdi tabady.
3 top - epıtet sózderdi tabady.
İÚ. Qorytyndylaý.
Asan qaıǵy jyrlaǵan óleń taqyryby ne dep oılaısyńdar?
(Oqýshylar óz oılaryn ortaǵa salady)
Asan Qaıǵynyń "jeruıyqty" izdeýi Asan Qaıǵy Jelmaıaǵa minip, jıhan kezip «Jeruıyq» deıtin ný ormandy, kókoraı shalǵyndy, sýly jer, qoı ústinde boztorǵaı jumyrtqalaǵan qonys izdeıdi.
Asan Qaıǵy Mańǵystaýǵa úsh baryp, úsh qaıtypty:«Túbinde mal baqqan sharýaǵa Mańǵystaýdan jaqsy jer bolmas» depti.
Jetisýdy kórgende: «Mynaý Jetisýiń aǵashynyń ár butaǵy jemis eken, sharýaǵa jaqsy qonys» depti.
Osy kúngi Merke deseń jerdegi Asparany kórgende: «Eı, Aspara, kórshińmen tatý bol, shóbińe sýyń jeter» dep júrip ketipti.
Baıanaýyl taýyn k ó r g e n d e: «Baıanǵa jaımaı, qoı semirmes» dep Asan qazirgi Baıanaýyldy ózine jaılaý etipti.
Asan qaıǵy Bul zamanda ne ǵarip? óleńi júkteý
You Might Also Like
-
Byla obsýjdena ıssledovatelskaıa rabota stýdentov
