J. Aımaýytov. Qartqojanyń týǵan jeri
J. Aımaýytov. Qartqojanyń týǵan jeri
Bastaýysh synyp
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylarǵa Júsipbek Aımaýytov týraly túsinik berý, mátin mazmunymen tanystyrý
Damytýshylyq: Oqýshylardyń sabaq barysynda este saqtaý, oılaý qabiletin, sózdik qoryn damytý. Oqýshylardyń patrıottyq sezimin qalyptastyrý.
Tárbıelilik: Oqýshylardy Otanyn súıýge, týǵan jerin, elin qorǵaýǵa, yntymaq, birlikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq.
Sabaqtyń kórnekiligi: sýret, avtor beınesi
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, áńgimeleý
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi:
Oqýshylarmen sálemdesý, túgeldeý, synyp bólmesiniń tazalyǵyna kóńil bólý, sabaqqa daıyndaý.
İİ. Psıhologıalyq daıyndyq:
- Eki kóz ne úshin kerek?
— Barlyq jaqsylyqty kórý úshin.
- Eki qulaq ne úshin kerek?
- Aqyl - keńes tyńdaý úshin.
- Eki qol ne úshin kerek?
- Elge kómek berý úshin.
- Eki aıaq ne úshin kerek?
- Shette júrseń, týǵan jerge jetý úshin.
III. Ótkendi pysyqtaý kezeńi:
a)«Atadan qalǵan asyl mura» bólimdi qaıtalaýǵa arnalǵan test boıynsha bilimderin tekserý.
á) Sózjumbaq sheshkizý.
1. Qalyń aǵash ósetin nýly jer qalaı atalady?
2. Otbasyndaǵy áke ataýy.
3. El sózin basqasha taǵy qalaı ataýǵa bolady?
4. Memlekettik rámizderimizdiń biri.
Orman
aTa
Atameken
ÁNuran
IV. Maqsat qoıý kezeńi.
Oqýshylarǵa búgingi sabaqtyń barysy men maqsatyn tanystyrý.
V. Jańa sabaq.
1. Túsinik berý:
b) qyzyǵýshylyqty oıatý
- Sonymen, balalar bizder qandaı memlekette turyp jatyrmyz?
Qazaqstan Respýblıkasy
- Óte jaqsy. Elimizdiń astanasy qaı qala?
- Astana.
- Durys elimizdiń astanasy – bul Astana qalasy, ıaǵnı Otanymyzdyń bas qalasy. Ol – Esil ózeniniń jaǵasynda ornalasqan.
v) toptastyrý
- Al osy Qazaqstan Respýblıkasy qandaı memleket?
Egemendi táýelsiz
azat
beıbit el
jeri keń
kóp ultty memleket
- Óte durys balalar Qazaqstan – táýelsiz, egemendi, kóp ultty memleket. Elimizdiń bas qalasy astanamyz Astana qalasy.
- Joǵaryda balalar Qazaqstan kópultty memleket dedik. Kópultty degen sózdi qalaı túsinesizder?
- Iaǵnı, bizdiń qazaǵymyzdyń keń dalasynda kóptegen ulttar turady eken. Orys, tatar, uıǵyrlar, ózbekter, koreıler, ýkraınder jáne taǵy basqa ult ókilderi turady. Olar tatý tátti, birlikte ómir súrip jatyr. Mine osyndaı tatýlyqtyń belgisi Qazaqstan halqy Assambleıasy - 1995 jylǵy 1 naýryzda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdentiniń Jarlyǵymen Memleket basshysy janyndaǵy konsýltatıvti - keńesshi organ. El Prezıdenti N. Á. Nazarbaev Qazaqstan halqy Assambleıasyn qurý ıdeıasyn alǵash ret 1992 jyly Táýelsizdiktiń birinshi jylyna arnalǵan Qazaqstan halqynyń birinshi forýmynda jarıalady. Sizder bilesizder, keń baıtaq Qazaqstanda 136 ult ókilderi turyp jatyr. Árıne, bul qazaq halqynyń ulylyǵynan, "Keń bolsań, kem bolmaısyń" degendeı qazaq halqynyń peıiliniń keńdiginen basqa ult ókilderiniń turyp jatqan jaıy bar.
— Bizdiń búgingi ótetin taqyrybymyz - Júsipbek Aımaýytovtyń «Qartqojanyń týǵan jeri» mátinimen tanysamyz.
Mátin mazmunymen tanystyrý.
2. Oqýlyqpen jumys.
a) İshteı oqý.
á) Tizbekteı oqý. b) Taýyp oqý.
Vİ. Sergitý sáti.
Kók aspanǵa qaraımyn,
Ketken qusty sanaımyn,
Úshburysh bolyp tyrnalar,
Kók júzinde syrǵanar.
3. Dáptermen jumys
Sózdik jumys
Qotan – qoı jatatyn úı mańy (Sóılem quratylady: Qoı qotanǵa keldi.)
Úı basy — ár úı. ( Úı basy Naýryzǵa ázirlenýde.)
Ashamaı – aldyńǵy, artqy qastarynyń basy aıqastyrylyp, balaǵa arnalyp jasalǵan er (Ashamaıǵa otyrdy.)
Et baýyr jaqyn — óte jaqyn týys.( Et baýyr jaqyn adamy keldi.)
Shersiz – qaıǵy - muńsyz. ( Júregi shersiz, taza adam eken.)
Jetesiz – aqylsyz, aqymaq. ( Jeti atasyn bilmegen jetesiz.)
4. Tapsyrmamen jumys
Berilgen tapsyrmalardy oryndaý
- Mátinnen keshki aýyl týraly aıtylǵan joldardy taýyp, oqý. - Mátinnen jazýshynyń týǵan jerine degen sezimin bildirip turǵan joldardy taýyp, daýystap oqý
- Mátinniń avtory kim?
- Qartqoja kim?
5. 5 joldy óleń
Qazaqstan
Táýelsiz, egemendi
Gúldenedi, damıdy, ádemilenedi.
Týyp ósken – týǵan jerim
Mekenim
Vİİ. Jańa materıaldy qorytyndylaý:
Suraq - jaýap:
- Qartqojaǵa ne qatty áser etti?
- Mátindegi qandaı sózder erekshe áserli bolyp kórindi?
- Mátindi neshe bólikke bólýge bolady? Ár bólikke at qoı.
Vİİİ. Baǵalaý:
Oqýshylardyń belsendilikterine qaraı bilimderin baǵalaý.
İH. Úıge tapsyrma:
«Qartqojanyń týǵan jeri» mátinin oqyp, mazmunyn aıtýǵa daıyndalyp kelý.
J. Aımaýytov. Qartqojanyń týǵan jeri júkteý
Bastaýysh synyp
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylarǵa Júsipbek Aımaýytov týraly túsinik berý, mátin mazmunymen tanystyrý
Damytýshylyq: Oqýshylardyń sabaq barysynda este saqtaý, oılaý qabiletin, sózdik qoryn damytý. Oqýshylardyń patrıottyq sezimin qalyptastyrý.
Tárbıelilik: Oqýshylardy Otanyn súıýge, týǵan jerin, elin qorǵaýǵa, yntymaq, birlikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq.
Sabaqtyń kórnekiligi: sýret, avtor beınesi
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, áńgimeleý
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi:
Oqýshylarmen sálemdesý, túgeldeý, synyp bólmesiniń tazalyǵyna kóńil bólý, sabaqqa daıyndaý.
İİ. Psıhologıalyq daıyndyq:
- Eki kóz ne úshin kerek?
— Barlyq jaqsylyqty kórý úshin.
- Eki qulaq ne úshin kerek?
- Aqyl - keńes tyńdaý úshin.
- Eki qol ne úshin kerek?
- Elge kómek berý úshin.
- Eki aıaq ne úshin kerek?
- Shette júrseń, týǵan jerge jetý úshin.
III. Ótkendi pysyqtaý kezeńi:
a)«Atadan qalǵan asyl mura» bólimdi qaıtalaýǵa arnalǵan test boıynsha bilimderin tekserý.
á) Sózjumbaq sheshkizý.
1. Qalyń aǵash ósetin nýly jer qalaı atalady?
2. Otbasyndaǵy áke ataýy.
3. El sózin basqasha taǵy qalaı ataýǵa bolady?
4. Memlekettik rámizderimizdiń biri.
Orman
aTa
Atameken
ÁNuran
IV. Maqsat qoıý kezeńi.
Oqýshylarǵa búgingi sabaqtyń barysy men maqsatyn tanystyrý.
V. Jańa sabaq.
1. Túsinik berý:
b) qyzyǵýshylyqty oıatý
- Sonymen, balalar bizder qandaı memlekette turyp jatyrmyz?
Qazaqstan Respýblıkasy
- Óte jaqsy. Elimizdiń astanasy qaı qala?
- Astana.
- Durys elimizdiń astanasy – bul Astana qalasy, ıaǵnı Otanymyzdyń bas qalasy. Ol – Esil ózeniniń jaǵasynda ornalasqan.
v) toptastyrý
- Al osy Qazaqstan Respýblıkasy qandaı memleket?
Egemendi táýelsiz
azat
beıbit el
jeri keń
kóp ultty memleket
- Óte durys balalar Qazaqstan – táýelsiz, egemendi, kóp ultty memleket. Elimizdiń bas qalasy astanamyz Astana qalasy.
- Joǵaryda balalar Qazaqstan kópultty memleket dedik. Kópultty degen sózdi qalaı túsinesizder?
- Iaǵnı, bizdiń qazaǵymyzdyń keń dalasynda kóptegen ulttar turady eken. Orys, tatar, uıǵyrlar, ózbekter, koreıler, ýkraınder jáne taǵy basqa ult ókilderi turady. Olar tatý tátti, birlikte ómir súrip jatyr. Mine osyndaı tatýlyqtyń belgisi Qazaqstan halqy Assambleıasy - 1995 jylǵy 1 naýryzda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdentiniń Jarlyǵymen Memleket basshysy janyndaǵy konsýltatıvti - keńesshi organ. El Prezıdenti N. Á. Nazarbaev Qazaqstan halqy Assambleıasyn qurý ıdeıasyn alǵash ret 1992 jyly Táýelsizdiktiń birinshi jylyna arnalǵan Qazaqstan halqynyń birinshi forýmynda jarıalady. Sizder bilesizder, keń baıtaq Qazaqstanda 136 ult ókilderi turyp jatyr. Árıne, bul qazaq halqynyń ulylyǵynan, "Keń bolsań, kem bolmaısyń" degendeı qazaq halqynyń peıiliniń keńdiginen basqa ult ókilderiniń turyp jatqan jaıy bar.
— Bizdiń búgingi ótetin taqyrybymyz - Júsipbek Aımaýytovtyń «Qartqojanyń týǵan jeri» mátinimen tanysamyz.
Mátin mazmunymen tanystyrý.
2. Oqýlyqpen jumys.
a) İshteı oqý.
á) Tizbekteı oqý. b) Taýyp oqý.
Vİ. Sergitý sáti.
Kók aspanǵa qaraımyn,
Ketken qusty sanaımyn,
Úshburysh bolyp tyrnalar,
Kók júzinde syrǵanar.
3. Dáptermen jumys
Sózdik jumys
Qotan – qoı jatatyn úı mańy (Sóılem quratylady: Qoı qotanǵa keldi.)
Úı basy — ár úı. ( Úı basy Naýryzǵa ázirlenýde.)
Ashamaı – aldyńǵy, artqy qastarynyń basy aıqastyrylyp, balaǵa arnalyp jasalǵan er (Ashamaıǵa otyrdy.)
Et baýyr jaqyn — óte jaqyn týys.( Et baýyr jaqyn adamy keldi.)
Shersiz – qaıǵy - muńsyz. ( Júregi shersiz, taza adam eken.)
Jetesiz – aqylsyz, aqymaq. ( Jeti atasyn bilmegen jetesiz.)
4. Tapsyrmamen jumys
Berilgen tapsyrmalardy oryndaý
- Mátinnen keshki aýyl týraly aıtylǵan joldardy taýyp, oqý. - Mátinnen jazýshynyń týǵan jerine degen sezimin bildirip turǵan joldardy taýyp, daýystap oqý
- Mátinniń avtory kim?
- Qartqoja kim?
5. 5 joldy óleń
Qazaqstan
Táýelsiz, egemendi
Gúldenedi, damıdy, ádemilenedi.
Týyp ósken – týǵan jerim
Mekenim
Vİİ. Jańa materıaldy qorytyndylaý:
Suraq - jaýap:
- Qartqojaǵa ne qatty áser etti?
- Mátindegi qandaı sózder erekshe áserli bolyp kórindi?
- Mátindi neshe bólikke bólýge bolady? Ár bólikke at qoı.
Vİİİ. Baǵalaý:
Oqýshylardyń belsendilikterine qaraı bilimderin baǵalaý.
İH. Úıge tapsyrma:
«Qartqojanyń týǵan jeri» mátinin oqyp, mazmunyn aıtýǵa daıyndalyp kelý.
J. Aımaýytov. Qartqojanyń týǵan jeri júkteý
You Might Also Like
-
Synyp/Klass/Class: 7 «A»
