At ábzeli: júgenniń shyǵý tarıhy
At ábzeli: júgenniń shyǵý tarıhy
Eki tizgin joq bolsa,
At basyn adam bura almas.
Eki tartpa joq bolsa,
At ústinde tura almas.
Eki úzeńgi joq bolsa,
Atqa adam mine almas.
(Halyq jyry)
Ulttyq kodymyzǵa, genetıkalyq jadymyzǵa qatysty qordaly qordyń qaıdan bastaý alatynyn dáıek - derekpen tujyrymdaıtyn ýaqyt kelgen sıaqty. Ulanǵaıyr dalanyń, ulan baıtaq ólkeniń tynys - tirshiligi, ómir salty, óner bilimi, ádet - ǵurpy, salt - sanasy, saltanaty, búkil mádenıeti erte zamanan bastap jylqy túligimen tyǵyz baılanysyp jatty. Jylqy týraly arheologıalyq, etnografıalyq materıaldar, kóne jazbalar, ańyz áńgimeler, batyrlar jyrlary, arhıv jáne aýyzsha derekter jan - jaqty keshendi eńbekter kóptep jazylǵan. Biraq qazaq kóshpeli ómirden alystaǵaly beri mal sharýashylyǵyna, qarapaıym at - ábzelderine qatysty kóptegen dúnıesinen aıyryldy deýge bolady. Sony túgendep, qaıta qalpyna keltirip, ony qoldanysqa engize almasaq ta, urpaq jadynda saqtaý bizge mindet. Al bul turǵyda, at basyna kıgizetin júgenniń oryny erekshe.
Kóshpelilerdiń, sonyń ishinde qazaqtardyń tórt túlik maldyń ishinde jylqyny qolǵa úıretýi tarıhı arheologıalyq qazba jumystarynda tabylǵan jádigerlerden kórýge bolady. Botaı qonys - mekeninde 1980 - 2010 jyldary júrgizilgen Soltústik Qazaqstan jáne Kókshetaý arheologıalyq ekspedısıalarynyń ǵylymı zerteýleri, sondaı - aq birqatar elder ǵalymdarynyń izdenisteri jalpy Eýrazıa qurlyǵy men Qazaqstanyń ejelgi tarıhynda birtalaı ǵylymı jańalyqtar ashýǵa múmkindik berdi. Jylqy jer betinde túńǵysh ret j. s. d. IV myńjyldyqta Soltústik jáne Ortalyq Qazaqstan dalasynda qolǵa úıretildi.
Tuńǵysh ret jylqyny qolǵa úıretýdiń qural - saımandyq dáleldemeleri paıda boldy. Buny botaılyq osteologıalyq materıaldardy taldaý barysynda aǵylshyndyq jáne amerıkandyq zerteýshiler júzege asyrdy.
Botaı qonys - mekeninde attardyń súıekteri óte kóp tabylǵan(99%). Súıek buıymdardyń arasynda tusaýdyń ilgegi jáne sýlyqtar bar. Eki buıymǵa uqsas zattar qola, temir dáýirleriniń, orta ǵasyrlyq, sondaı - aq etnografıalyq materıaldaryń arasynda kóptep kezdesedi.
Jylqy súıeginiń qaldyqtary barlyq qonystar men qola dáýiriniń, erte temir dáýiri men ortaǵasyrylyq búkil qorymdardan tabylǵan. Qazaq dalasynda júrgizilgen arheologıalyq qazba barysynda qola dáýiriniń jerleý ornynda jylqynyń súıekten jasalǵan aýyzdyqtarynyń tabylýy osy aımaqtardaǵy turǵyndardyń jylqyny qolǵa úıretip mingendiginen habar beredi.
J. s. d. II myńjyldyqta Qazaqstan dalasynda súıekten jáne múıizden jasalǵan sýlyqtar paıda bola bastaıdy. Metal aýyzdyqtardyń bolmaýy, olardyń qaıystan nemese shıratylǵan sińirden jasalǵan bolýy múmkin degen boljam jasaýǵa múmkindik beredi.
Qazaq dalasy óńirlerindegi minis atynyń ábzelderindegi úlken ózgerister pazyryq kezeńinen (j. s. d. VI - III ǵǵ.) bastalǵan. Osy kezeńde júgen jıyndyqtary kúndelikti qoldanylatyn jáne saltanatty sátterde paıdalanylatyn bolyp ekige bólinedi. Jylqylardyń bastarynda taýtekenniń nemese buǵynyń múıizi bekitilgen, qıal - ǵajaıyp ańnyń nemese qustyń beınesi túrinde jasalǵan bet perdeler bar. Pazyryq kezeńine jatatyn Berel obalarynan seksennen astam jylqy malynyń súıekteri tabyldy. Berel №11 - shi obada qıma - taǵannyń soltústik qabyrǵasy syrtynda 13 jıren aıǵyr arnaýly qoıylǵan da, olardyń ábzeldermen áshekeılengen deneleri birnenshe qabat qaıyńtozben jabylǵan. Osy temir dáýirinnen bastap Eýrazıa dalasynda, kóshpeli taıpalar turmysynyń barlyq salasyn qamtyǵan úlken ózgerister boldy.
At - ábzelderi sonyń ishinde júgen Qazaqstannyń ejelgi tarıhyndaǵy saq, ǵun, úısin, qańly, erte orta ǵasyrlardaǵy Túrik, Batys Túrik, Túrgesh, Qarluq, Oǵyz, Qımaq, Qypshaq, Qarahan, odan keıingi Altyn Orda jáne Aq Orda tarıhymen tikeleı baılanysty. Qazaq handyǵynyń qurylýynan bastap búgingi kúnge deıin tarıhı sabaqtastyq, jalǵastyq, úndestik atadan balaǵa mura bolyp keledi.
Qazirgi kezde at - ábzelderiniń túrleri men qurlymyna kóp ózgerister kirgen. Etnograf - jazýshy Beken Qaıratuly óz eńbeginde: júgen – atty ıesi yrqyna baǵyndyrýǵa kómek kórsetetin ábzel. Júgen attyń basyna aýyrlyq keltiretindeı bolmaýy kerek. Júgendi jeńil ılengen qaıystan jasaıdy. Keıbir júgenderdi kúmisteý úshin qaıystyń syrtynan jeńil bylǵary qaptaıdy da oǵan quıma kúmister ornatady. Jalpy júgenniń qurlymy: jelkelik, kekildik, qasqalyq, saǵaldyryq, sýlyq, aýyzdyq, tizgin, shylbyr, shaýjaı, jaqtaý, keńsirikten turady. Sonymen qatar kúmis júgen, órme júgen, shashaqty júgen, qasqa júgen, úkili júgen, túımeli júgen sıaqty taǵy basqa túrleri bar – dep kórsetedi.
At ábzeli - júgen alǵash jylqy malyn qolǵa úıretýden bastap óte kúrdeli kezeńderden ótti. Ertedegi júgender súıek sýlyqtarmen jasalsa, keıin qola, temirden jasala bastaǵan. Ár kezeńde ózindik erekshe órnektermen bezendirilip, kúmis, altynmen jalatylǵan júgender boldy. Qazirgi ýaqytada júgen qandaı materıaldan jasalsada, ár - túrli naqyshta bezendirilsede sol burynǵy jylqy malyn yryqqa baǵyndyrýǵa kómektesetin ábzel bolyp qala bermek. Negizgi maqaladaǵy oı ol alǵash aty tizgindegen qazaq halqy ekenine nazar aýdarý boldy.
Hýangan Tóleýbaı
Qazaqstan Respýblıksy Ulttyq mýzeıi
Nýr - Sultan qalasy
e - mail: toleubay_94@mail. ru
Eki tizgin joq bolsa,
At basyn adam bura almas.
Eki tartpa joq bolsa,
At ústinde tura almas.
Eki úzeńgi joq bolsa,
Atqa adam mine almas.
(Halyq jyry)
Ulttyq kodymyzǵa, genetıkalyq jadymyzǵa qatysty qordaly qordyń qaıdan bastaý alatynyn dáıek - derekpen tujyrymdaıtyn ýaqyt kelgen sıaqty. Ulanǵaıyr dalanyń, ulan baıtaq ólkeniń tynys - tirshiligi, ómir salty, óner bilimi, ádet - ǵurpy, salt - sanasy, saltanaty, búkil mádenıeti erte zamanan bastap jylqy túligimen tyǵyz baılanysyp jatty. Jylqy týraly arheologıalyq, etnografıalyq materıaldar, kóne jazbalar, ańyz áńgimeler, batyrlar jyrlary, arhıv jáne aýyzsha derekter jan - jaqty keshendi eńbekter kóptep jazylǵan. Biraq qazaq kóshpeli ómirden alystaǵaly beri mal sharýashylyǵyna, qarapaıym at - ábzelderine qatysty kóptegen dúnıesinen aıyryldy deýge bolady. Sony túgendep, qaıta qalpyna keltirip, ony qoldanysqa engize almasaq ta, urpaq jadynda saqtaý bizge mindet. Al bul turǵyda, at basyna kıgizetin júgenniń oryny erekshe.
Kóshpelilerdiń, sonyń ishinde qazaqtardyń tórt túlik maldyń ishinde jylqyny qolǵa úıretýi tarıhı arheologıalyq qazba jumystarynda tabylǵan jádigerlerden kórýge bolady. Botaı qonys - mekeninde 1980 - 2010 jyldary júrgizilgen Soltústik Qazaqstan jáne Kókshetaý arheologıalyq ekspedısıalarynyń ǵylymı zerteýleri, sondaı - aq birqatar elder ǵalymdarynyń izdenisteri jalpy Eýrazıa qurlyǵy men Qazaqstanyń ejelgi tarıhynda birtalaı ǵylymı jańalyqtar ashýǵa múmkindik berdi. Jylqy jer betinde túńǵysh ret j. s. d. IV myńjyldyqta Soltústik jáne Ortalyq Qazaqstan dalasynda qolǵa úıretildi.
Tuńǵysh ret jylqyny qolǵa úıretýdiń qural - saımandyq dáleldemeleri paıda boldy. Buny botaılyq osteologıalyq materıaldardy taldaý barysynda aǵylshyndyq jáne amerıkandyq zerteýshiler júzege asyrdy.
Botaı qonys - mekeninde attardyń súıekteri óte kóp tabylǵan(99%). Súıek buıymdardyń arasynda tusaýdyń ilgegi jáne sýlyqtar bar. Eki buıymǵa uqsas zattar qola, temir dáýirleriniń, orta ǵasyrlyq, sondaı - aq etnografıalyq materıaldaryń arasynda kóptep kezdesedi.
Jylqy súıeginiń qaldyqtary barlyq qonystar men qola dáýiriniń, erte temir dáýiri men ortaǵasyrylyq búkil qorymdardan tabylǵan. Qazaq dalasynda júrgizilgen arheologıalyq qazba barysynda qola dáýiriniń jerleý ornynda jylqynyń súıekten jasalǵan aýyzdyqtarynyń tabylýy osy aımaqtardaǵy turǵyndardyń jylqyny qolǵa úıretip mingendiginen habar beredi.
J. s. d. II myńjyldyqta Qazaqstan dalasynda súıekten jáne múıizden jasalǵan sýlyqtar paıda bola bastaıdy. Metal aýyzdyqtardyń bolmaýy, olardyń qaıystan nemese shıratylǵan sińirden jasalǵan bolýy múmkin degen boljam jasaýǵa múmkindik beredi.
Qazaq dalasy óńirlerindegi minis atynyń ábzelderindegi úlken ózgerister pazyryq kezeńinen (j. s. d. VI - III ǵǵ.) bastalǵan. Osy kezeńde júgen jıyndyqtary kúndelikti qoldanylatyn jáne saltanatty sátterde paıdalanylatyn bolyp ekige bólinedi. Jylqylardyń bastarynda taýtekenniń nemese buǵynyń múıizi bekitilgen, qıal - ǵajaıyp ańnyń nemese qustyń beınesi túrinde jasalǵan bet perdeler bar. Pazyryq kezeńine jatatyn Berel obalarynan seksennen astam jylqy malynyń súıekteri tabyldy. Berel №11 - shi obada qıma - taǵannyń soltústik qabyrǵasy syrtynda 13 jıren aıǵyr arnaýly qoıylǵan da, olardyń ábzeldermen áshekeılengen deneleri birnenshe qabat qaıyńtozben jabylǵan. Osy temir dáýirinnen bastap Eýrazıa dalasynda, kóshpeli taıpalar turmysynyń barlyq salasyn qamtyǵan úlken ózgerister boldy.
At - ábzelderi sonyń ishinde júgen Qazaqstannyń ejelgi tarıhyndaǵy saq, ǵun, úısin, qańly, erte orta ǵasyrlardaǵy Túrik, Batys Túrik, Túrgesh, Qarluq, Oǵyz, Qımaq, Qypshaq, Qarahan, odan keıingi Altyn Orda jáne Aq Orda tarıhymen tikeleı baılanysty. Qazaq handyǵynyń qurylýynan bastap búgingi kúnge deıin tarıhı sabaqtastyq, jalǵastyq, úndestik atadan balaǵa mura bolyp keledi.
Qazirgi kezde at - ábzelderiniń túrleri men qurlymyna kóp ózgerister kirgen. Etnograf - jazýshy Beken Qaıratuly óz eńbeginde: júgen – atty ıesi yrqyna baǵyndyrýǵa kómek kórsetetin ábzel. Júgen attyń basyna aýyrlyq keltiretindeı bolmaýy kerek. Júgendi jeńil ılengen qaıystan jasaıdy. Keıbir júgenderdi kúmisteý úshin qaıystyń syrtynan jeńil bylǵary qaptaıdy da oǵan quıma kúmister ornatady. Jalpy júgenniń qurlymy: jelkelik, kekildik, qasqalyq, saǵaldyryq, sýlyq, aýyzdyq, tizgin, shylbyr, shaýjaı, jaqtaý, keńsirikten turady. Sonymen qatar kúmis júgen, órme júgen, shashaqty júgen, qasqa júgen, úkili júgen, túımeli júgen sıaqty taǵy basqa túrleri bar – dep kórsetedi.
At ábzeli - júgen alǵash jylqy malyn qolǵa úıretýden bastap óte kúrdeli kezeńderden ótti. Ertedegi júgender súıek sýlyqtarmen jasalsa, keıin qola, temirden jasala bastaǵan. Ár kezeńde ózindik erekshe órnektermen bezendirilip, kúmis, altynmen jalatylǵan júgender boldy. Qazirgi ýaqytada júgen qandaı materıaldan jasalsada, ár - túrli naqyshta bezendirilsede sol burynǵy jylqy malyn yryqqa baǵyndyrýǵa kómektesetin ábzel bolyp qala bermek. Negizgi maqaladaǵy oı ol alǵash aty tizgindegen qazaq halqy ekenine nazar aýdarý boldy.
Hýangan Tóleýbaı
Qazaqstan Respýblıksy Ulttyq mýzeıi
Nýr - Sultan qalasy
e - mail: toleubay_94@mail. ru
You Might Also Like
