InfoHub Logo

Burynǵy ótken zamanda bir hannyń úsh tulpary bolypty. Bul tulparyn óziniń bir óte senimdi qulyna baqtyrady eken. Han seıilge shyǵarynda, hannyń minemin degen tulparyn at baǵýshy quly erttep ákep berip, keshke tapsyryp alyp turady eken.

         Bir kúnderde han ýázirlermen ózara keńesip otyryp:

         — Meniń tulparymdy baǵýshy qulym ómirinde ótirik aıtpaıdy, mundaı da ótirik aıtpaıtyn adam bolady eken, – depti.     

         Sonda qasynda otyrǵan bas ýáziri:

         — Taqsyr-aý, ótirik aıtpaıtyn adam balasy bola ma eken? Ol qulyńyzdyń ótirik aıtýyna týra keletin ister kezikpeı júrgen shyǵar, – depti.

         Sonda han:

         — Ol qulym ólip ketýine qaıyr, biraq ótirik aıtpaıdy, – depti.

         Ýázir turyp:

         — Taqsyr, sol qulyńyzǵa ótirik aıtqyzsam qaıtesiz? – depti.

         Sonda han turyp:

         — Egerde sen sol qulyma ótirik aıtqyzsań, men ornymnan túsip, handyǵymdy saǵan beremin. Eger ótirik aıtqyza almasań basyńdy     alamyn, – depti.

         Bul sózge ýázir de kelisip:

         — Qulyńyzǵa úsh-tórt kún ishinde ótirik aıtqyzamyn, – dep, ýázir ordadan shyǵyp, úıine kelipti.

          Ýázirdiń aı dese aı emes, kún dese kún emes, jannan asqan óte sulý úsh qyzy bar eken.

         Ýázir úıine kelgen soń qyzdaryn shaqyryp alyp:

         — Balalarym, men hanmen osyndaı ýáde, toqtam jasap keldim. Hannyń ana úsh tulparyn baǵatyn qulyna bir aýyz ótirik aıtqyza alsaq, qudaı jarylqap men han boldym. Al endi, ótirik aıtqyza almasaq, úsh balam, ákeńnen úmit qylmańdar, men ólgen kisi– depti. Sonda qyzdary otyryp:

         — Oıbaı-aı, áke, is qıynǵa aınalypty ǵoı, endi ol qulǵa qalaı ótirik aıtqyzý kerek? – depti.

         Sonda ýázir turyp:

         — Balalarym, sender ákemiz ólimnen aman qalyp, muratyna jetsin deseńder, onyń aqyly ońaı– depti. Qyzdary:

         — Endeshe, ol qul bizge baılanysty ispen ótirik aıtatyndaı bolsa, ol úshin kórsetken aqylyńyzǵa daıarmyz ǵoı – depti. Sonda ýázir turyp:

         — Balalarym, ondaı bolsa, aqyl mynaý-búginnen bastap sol quldyń at baǵyp turǵan jerine úsheýiń úsh tún qonaq bolyńdar. Árqaısyń bir kesh birge jatyp, buıymtaı suraǵanda, baǵyp júrgen tulparynyń biriniń basyn surap, úsheýiń úsh túnep, sol úsh tulpardyń basyn kestirip ákelseńder, ol qulda ótirik aıtpaıtyn shara qalmaıdy, – depti. Bul sózge qyzdary «maqul» dep, birinshi kúni úlken qyzy bar asyl kıimderin kıip, hosh ıisti maılaryn jaǵyp, beıne bir periniń qyzy sıaqtanyp, at baǵýshy quldyń jatatyn úıine keledi. Týǵan aıdaı bolyp sulý qyz qasyna jetip kelgende qul ne derin bile almaı:

         — Iá, hanym, jolyńyz bolsyn,– depti.

         Sonda ýázirdiń qyzy, ákesiniń úıretýi boıynsha:

         — Men bas ýázirdiń qyzy edim. Ózimiz teńdes ýázir, bek, hanzadalardyń balalary jastyq mahabbatpen oınap-kúlelik dese daǵy, solardyń báriniń ómirlik mahabbatynan sizdiń bir kúnińizdi artyk kórip, ádeıi izdep kelip turmyn. Eger sizden ruqsat bolsa, qasyńyzǵa bir túnep shyqsam dep em, – depti. Sonda qul hanshaǵa:

         — Oıbaı-aý, sizdiń mundaı oıyńyzǵa men daıarmyn,– dep, ol túndi ekeýi tamashamen ótkizipti. Qyz tańerteń úıine qaıtpaqshy bolǵanynda, qul turyp:

         —Iá, hansham. Kóńilge alǵan buıymtaıyńyz bar ma? – depti. Sonda ýázirdiń qyzy:

         — Meniń suraǵanymdy beretin bolsańyz buıymtaıym  bar, – depti. Qul turyp:

         —Kóńilińizde ne bolsa da oryndaımyn demedim be? Ne buıymtaıyńyz bolsa da aıtyńyz, – depti. Sonda ýázirdiń qyzy:

         — Meniń tilegim-tulpardyń biriniń basy edi, – degende, qul sózge kelmesten, bir tulpardy alyp uryp, basyn kesip bere salypty. Ýázirdiń qyzy tulpardyń basyn alyp, úıine barypty. Qyz ketkennen keıin qul burynǵy ádetinshe hanǵa baryp, «Taqsyr, tulparlar aman» dep, qalǵan eki atyn baǵyp jata beripti. Ekinshi kúni keshinde ýázirdiń ortanshy qyzy hannyń qulyna qonaqqa kelip, ákesiniń úıretýi boıynsha, aldyńǵy tátesi sıaqty bar kıimderin kıip, periniń qyzyndaı bolyp kelip, qonaq bolyp, túnimen birge jatyp, erteńine qaıtarynda eki tulpardyń biriniń basyn kestirip alyp, ákesine kelip, baıandap beripti. Úshinshi kúni keshinde ýázirdin kishi qyzy, aldyńǵy eki tátesi sıaqty at baǵýshy kulǵa kelip, qonaq bolyp, túnimen birge jatyp, erteńinde sońǵy tulpardyń basyn kestirip alyp ketipti. At baǵýshy qul úsh kúnge deıin hanǵa bara almaı, tórtinshi kúni hanǵa baryp, attardyń amandyq habaryn bermekshi bolypty. Hanǵa ne aıtaryn bile almaı basyndaǵy bórkin tór aldyna qoıyp, bórkin han etip, ózi burynǵy ádetinshe esikten kirip kelipti.

         — E, úsh kúnnen beri qaıdasyń, tulparlar aman ba? – deıdi han.

         — Iá taqsyr, tulparlar aman, sabyndap jýyldy, – dep qul, basyn shaıqap, «joq, munym bolmaıdy eken» dep tysqa shyǵyp ketipti. Ekinshi ret qaıtyp oralǵanda han:

         — E, úsh kúnnen beri neǵyp kelmediń, tulparlar aman ba? – deıdi.   Sonda qul:

         — Iá, taqsyr. Tulparlar daq burynǵydaı emes, úsh kúnnen beri jem jemeı qatty aýyryp tur, – deıdi de, «joq» dep basyn shaıqap, «bul da bolmady» dep, taǵy da dalaǵa shyǵyp ketedi. Osylaısha áldeneshe qaıtalap, aqyrynda shyndyqty aıtpaqqa bekip, bórkin alyp, basyna kıip, burynǵy ádetinshe hannyń óz ordasyna baryp, hannyń ýázir, bekterimen keńesetin úıine kirip kelipti. At baǵýshy qul han ordasyna kirip kelgende, hannyń bas ýáziri de, ózge ýázirleri de han ordasynda otyr eken.

         Sonda han at baǵýshy qulyna:

         — E, sen úsh kúnnen beri qaıdasyń, tulparlar aman ba? – depti. Sonda at baǵýshy qul:

         — Taqsyr, tulparlar aman emes, qaıran tulparlar aman bolmaı qaldy ǵoı, – depti. Han ashýlanyp:

         — E, ne bolyp qaldy, – deıdi. Qul:

         — Taqsyr han, basymdy alamyn deseńiz, minekı, daıarmyn. Tulparlardyń  aman bolmaǵan sebebi mynandaı edi, – dep sózin bastap:

         — Taqsyr, osydan úsh kún buryn, sizdiń bas ýázirińizdiń úlken qyzy maǵan kelip, qonaq bolyp, ekeýimiz bir tún birge jatyp, qaıtarynda «ne buıymtaıyń bar» dep suradym. Meniń buıymtaıym, óziń baǵyp júrgen tulparlardyń biriniń basy edi degen soń, men bir tulpardyń basyn kesip berip jiberdim. Sonymen erteńgi keshte ýázirdiń ekinshi qyzy kelip, qonaq bolyp, menimen bir tún jatyp, ol qyz da qaıtarynda: «Meniń buıymtaıym tulpardyń biriniń basy edi» degen soń, oǵan taǵy da bir tulpardyń basyn kesip berip jiberdim. Ótken túni keshke ýázirińizdiń úshinshi qyzy kelip, qonaq bolyp, menimen bir tún birge jatyp, qaıtar kezinde ol da bir tulpardyń basyn suraǵan soń, qalǵan bir tulpardyń basyn kesip soǵan berip jiberdim.Taqsyr, mine, óz basymdy úsh tulpardyń basy úshin aldyńyzǵa ákelip turmyn, – depti.

         Sonda hanmen bás qylǵan bas ýázir qaltyrap, dirildeı bastapty. Han úsh tulparynyń birdeı ólip ketkenine renjip, otyrǵan kópshilikke ýázirimen ekeýiniń arasynda bolǵan básterin baıandap beripti. Sonan keıin jendetterin shaqyryp, bas ýázirdiń basyn alǵyzyp onyń ornyna at baǵýshy quldy bas ýázir etip saılapty.

         Ótirik aıtpaıtyn at baǵýshy qul aqyry muratyna jetip, ýázir bolyp ómir ótkizipti.

---