- 05 naý. 2024 01:55
- 189
Áýelbek Qońyratbaev. «Kıiktiń aılasy»
Ádebıettik oqý 3 synyp
Taqyryby: Áýelbek Qońyratbaev. «Kıiktiń aılasy»
Maqsaty: 1. Kıik týraly túsiný, janýarlardyń aılasy týraly tanysý.
2. Árbir janýardyń tirshilik ortasy men is – áreket erekshelikterin baqylaý, zertteý nemese izdep oqý.
3. Jan janýarlardy aıalaýǵa, qorshaǵan ortany súıýge tárbıeleý.
Ádis tásilder: AKT, toppen jumys, mıǵa shabýyl
Kórnekiligi: prezentasıa, kartochkalar, stıker, baǵalaý kartasy
Sabaq barysy:
1. Uıymdastyrý
Maqal máteldi qıyqtardan tutastyryp biriktirý. Sol arqyly topqa bóliný.
2. Úı tapsyrmasy boıynsha jaýaptar alý.
— Oqıǵa neden bastalady?
— Balalar áreketin áńgimeleý.
— Muhtarǵa minezdeme berý.
— Oqıǵa qalaı aıaqtaldy?
Qyzyǵýshylyqty oıatý:
Kıik janýary týraly vıdeo kórsetý.
3. Mátinmen tanyspaı turyp avtory turaly bilip alaıyq.
Qońyratbaev Áýelbek (1905 - 86) - túrkolog, fılologıa ǵylymı doktory. profesor Ǵalymnyń negizgi eńbekteri qazaq fólklory, kóne túrki poezıasyn zertteý jáne qazaq ádebıetin mektepterde oqytý máselelerine arnalǵan.«XIX ǵasyr men XX ǵasyr basyndaǵy qazaq ádebıetiniń oqý kitaby», «Qazaqtyń «Qozy - Kórpesh - Baıansulý» jyry týraly», «Ádebıetti oqytý metodıkasynyń ocherkteri» jaryq kórdi.
Oqýlyqtaǵy «Kıiktiń aılasy»mátinine kóz jibereıik.
«Túrtip alý»strategıasy boıynsha oqýshylarǵa tizbekteı oqytý.
Bilemin ----
Bilgim keledi ---------
Jańa bildim ------------
Toptarǵa tapsyrma:
«Dóńgelek ústel ádisi
1 topqa: Kıik týraly ne bilemiz?
Bul suraqqa «Dóńgelek ústel» ádisimen jaýap beredi. Toptaǵy ár oqýshy kıik týraly óz bilgenin jazady. Ár oqýshy bir sóılem jazyp, kezekti oń jaǵynda otyrǵan kelesi oqýshyǵa beredi. Kelesi oqýshy óz bilgenin jazady, aldyńǵy oqýshynyń jazǵanyn qaıtalamaý kerek. Osylaısha ár oqýshy óz bilgenin jazyp shyǵady. Mysaly, Kıik júırik ań. t. b.
2 - topqa: sýret salý.
3 topqa: «Venn» dıagramsyn jasaý. Venn dıagramsy qabysyp jatqan eki dóńgelekten turady. Kıik pen qasqyr týraly biletinderin óz dóńgelegine jazady. Al ekeýine ortaq qasıetterdi ortasyna jazady.
Mysaly:
Kıik-----------
Qasqyr-------------
Ortaq qasıet----------
4 - top. Sóz tirkesine túsinik ber.
Taıaq tastam jer.
Dińkesi quryǵan.
Sergitý sáti.
4. Oıdy qorytyndylaý
Sýretpen jumys.
Mátinge súıenip, sýret boıynsha áńgime quraý.
Mátinnen oqyǵandary boıynsha jaýap berý.
5. Baǵalaý, madaqtaý.
6, Úıge tapsyrma:
Mátindi oqý, mazmundaý, esse jazyp kelý
Taqyryby: Áýelbek Qońyratbaev. «Kıiktiń aılasy»
Maqsaty: 1. Kıik týraly túsiný, janýarlardyń aılasy týraly tanysý.
2. Árbir janýardyń tirshilik ortasy men is – áreket erekshelikterin baqylaý, zertteý nemese izdep oqý.
3. Jan janýarlardy aıalaýǵa, qorshaǵan ortany súıýge tárbıeleý.
Ádis tásilder: AKT, toppen jumys, mıǵa shabýyl
Kórnekiligi: prezentasıa, kartochkalar, stıker, baǵalaý kartasy
Sabaq barysy:
1. Uıymdastyrý
Maqal máteldi qıyqtardan tutastyryp biriktirý. Sol arqyly topqa bóliný.
2. Úı tapsyrmasy boıynsha jaýaptar alý.
— Oqıǵa neden bastalady?
— Balalar áreketin áńgimeleý.
— Muhtarǵa minezdeme berý.
— Oqıǵa qalaı aıaqtaldy?
Qyzyǵýshylyqty oıatý:
Kıik janýary týraly vıdeo kórsetý.
3. Mátinmen tanyspaı turyp avtory turaly bilip alaıyq.
Qońyratbaev Áýelbek (1905 - 86) - túrkolog, fılologıa ǵylymı doktory. profesor Ǵalymnyń negizgi eńbekteri qazaq fólklory, kóne túrki poezıasyn zertteý jáne qazaq ádebıetin mektepterde oqytý máselelerine arnalǵan.«XIX ǵasyr men XX ǵasyr basyndaǵy qazaq ádebıetiniń oqý kitaby», «Qazaqtyń «Qozy - Kórpesh - Baıansulý» jyry týraly», «Ádebıetti oqytý metodıkasynyń ocherkteri» jaryq kórdi.
Oqýlyqtaǵy «Kıiktiń aılasy»mátinine kóz jibereıik.
«Túrtip alý»strategıasy boıynsha oqýshylarǵa tizbekteı oqytý.
Bilemin ----
Bilgim keledi ---------
Jańa bildim ------------
Toptarǵa tapsyrma:
«Dóńgelek ústel ádisi
1 topqa: Kıik týraly ne bilemiz?
Bul suraqqa «Dóńgelek ústel» ádisimen jaýap beredi. Toptaǵy ár oqýshy kıik týraly óz bilgenin jazady. Ár oqýshy bir sóılem jazyp, kezekti oń jaǵynda otyrǵan kelesi oqýshyǵa beredi. Kelesi oqýshy óz bilgenin jazady, aldyńǵy oqýshynyń jazǵanyn qaıtalamaý kerek. Osylaısha ár oqýshy óz bilgenin jazyp shyǵady. Mysaly, Kıik júırik ań. t. b.
2 - topqa: sýret salý.
3 topqa: «Venn» dıagramsyn jasaý. Venn dıagramsy qabysyp jatqan eki dóńgelekten turady. Kıik pen qasqyr týraly biletinderin óz dóńgelegine jazady. Al ekeýine ortaq qasıetterdi ortasyna jazady.
Mysaly:
Kıik-----------
Qasqyr-------------
Ortaq qasıet----------
4 - top. Sóz tirkesine túsinik ber.
Taıaq tastam jer.
Dińkesi quryǵan.
Sergitý sáti.
4. Oıdy qorytyndylaý
Sýretpen jumys.
Mátinge súıenip, sýret boıynsha áńgime quraý.
Mátinnen oqyǵandary boıynsha jaýap berý.
5. Baǵalaý, madaqtaý.
6, Úıge tapsyrma:
Mátindi oqý, mazmundaý, esse jazyp kelý