Eń alǵyr, eń talantty ana men bala
Taqyryby: Eń alǵyr, eń talantty ana men bala
Sabaqtyń maqsaty:
• Qazirgi zaman talabyna saı januıadaǵy ata ana men balanyń qarym qatynasyn adamgershilik turǵyda nyǵaıtý,
• Ata ana rolin erekshelendirý, Jas urpaqty ata - baba dástúrimen tárbıeleý;
• Ata - anamen baılanysty nyǵaıtý. Birin - biri syılaı bilýge, qamqorlyqqa, ádeptilikke tárbıeleý.
Muǵalim: Sálemetsizder me, qurmetti analar, oqýshylar, ustazdar! Epti, uıymshyl, alǵyr, shapshań januıany anyqtaıtyn « Eń alǵyr, eń talantty ana men bala» atty saıysyna qosh kelipsizder! Jas urpaqty jastaıynan tárbıeleýdiń mańyzdylyǵyn qazaq halqy erteden túsingen. Bala - ómirdiń jalǵasy, halyqtyń murageri. Keń dalamyzda kóshpeli kún keship, attyń jalynda, túıeniń qomynda júrse de, halqymyz jas urpaqqa jaqsy tárbıe berýdiń salt - dástúr, ádet - ǵurpyn, qalyptastyrǵan. Áje men ana tárbıesiniń bala ómirinde alatyn orny erekshe. Ondaı tárbıeni kórgen bala bolashaqta izetti, ınabatty adam bolyp ósýine kúmán joq.
Ónerdiń nár beredi shapaǵaty
Árkimniń ónerge bar mahabbaty
Talpynyp saıyskerler shyqty káne
Kórermen qoshemettep qol soǵady.
Ortaǵa saıyskerlerimizdi shaqyraıyq:
1. Qıatov Oralbek anasy İztleýova Ardaq
2. Elýbaı Saıat anasy Tleýbergenova Qulpynaı
Analardy baldarymen ortaǵa shaqyramyz. Bárimiz sheńberge turyp, gúl arqyly bir birimizge jaqsy tilekter aıtaıyq. Taqtada berilgen juldyzdyń sýretinde saıyskerlerdiń rettik sany belgilengen. Sol arqyly árbireýimiz ózimizdiń rettik sanymyzdy tańdaıyq.
Saıysymyz tómendegi kezeńderden turady:
1. Tanystyrý
2. Suraq jaýap
3. Óz ónerin kórsetý.
4. «Bizdiń januıa» (sýret salý)
5. Maǵan qymbat jandar (esse jazyp kelý)
Saıys bolǵan soń, onyń ádil baǵasyn beretin ádil qazylar da bolady. Endeshe saıyskerlerimizge ádil baǵasyn beretin ádil qazylar alqasymen tanys bolaıyq:
1.
2.
3.
Endi saıysymyzdy bastaıyq:
1. Tanystyrý:
Ana men bala keldi ortamyzǵa,
Sypyrdy tomaǵasyn osy duǵa.
Qyzyp kelgen qyrandaı keriltedi,
Ádeppenen, izetpenen tanysýǵa.
Deı kele, ár ana men bala ortaǵa shyǵyp ózderin tanystyryp ótedi.
2. Suraq – jaýap
Balalar ádil qazylar alqasynyń aldyndaǵy ár túrli tústi qorapshany kórip turǵan bolarsyzdar. Sol qorapshanyń ishinde ne bar ekendigin kim aıtyp beredi eken? qanekı kim aıtady.? Durys balalar ol qorapshanyń ishinde sizderge ıaǵnı búgingi saıysymyzǵa arnalǵan suraqtar bar. Endeshe sol qorapshany rettik san boıynsha kelip ózderińe unaǵan tústi qorapshany alaıyq. Qorapshanyń ishinde eki suraqtan bar: birinshisi anamyzǵa al ekinshisi balalarǵa arnalǵan. Qanekı endi saıysymyzdy jalǵastyraıyq. Suraqtarǵa oılanýǵa 1mınýt ýaqyt beriledi. Qaı oqýshymyz birinshi jaýap beredi eken kóreıik.
1. balańyzdyń súıikti ertegisinen rólge enip úzindi aıtyp berińiz?
Anań saǵan qandaı tamaqtar pisiredi?
2. balańyz sizdiń ruqsatynsyz uıaly telefonyńyzdy mektepke alyp ketti. Siz keshke qandaı shara qoldanasyz?
Baýyrsaq ertegisinde baýyrsaq kimnen qashyp ketedi?
3. balańyz sizdiń jınaǵan jerińizdi shashyp tastaı beredi sizdiń áreketińiz?
Ata anańdy qalaı jaqsy kóresiń?
4. úıde qonaqtar otyr, balańyz qaıta-qaıta kelip mazańyzdy aldy. Siz ne isteısiz?
Óskende kim bolǵyń keledi?
5. balańyz sizdi tyńdamaǵan kezde qandaı shara qoldanasyz?
Seni anań qalaı erkeletedi?
6. Balańyzdyń erkeletken sátińizdi kórsetińiz?
Dostaryńa qandaı tilek aıtasyń?
Oıyn: analarymyz óz baldaryn basqa balalardyń arasynan taýyp alý qajet.
3. Óz ónerin kórsetý
Jaraısyńdar barlyǵym da órenim,
Asyp bir tóselsinshi kemeriń.
Yrza bolyp, bizder ǵana kórelik,
Tamashalap saıyskerler ónerin
4. Bizdiń januıa sýret salý
Ár top plakatqa óz januıasynyń sýretin salady. Balalary sýrettep ótý kerek.
5. maǵan qymbat jandar esse
Oqýshylardyń úılerinen jazyp kelgen shyǵarmalaryn tyńdaıyq.
Osymen bizdiń saıysymyz aıaqtaldy. Ádil qazylar upaı sanyn esepteı bolǵansha biz « qara jorǵa bolmasa, toıdyń sáni kele me,» degendeı, barlyq saıyskerlerimizdi ortaǵa shaqyramyz. « qara jorǵa» bıi bıleıdi.
Qorytyndy:
«Aq súti onyń óteýsiz jáı qala ma?
Boryshty oǵan nebir darqan dana da!
Tirlik seýip kele jatqan dúnıege
Eı, adamdar, jol berińder anaǵa
O, analar, osyndaısyń báriń de,
Osyndaısyń jasyńdaǵy, káriń de
Syıynatyn bolsa ómirde qudiret,
Syıynyńdar Ana degen táńirge!» (A. Shámkenov)
Quttyqtaýlar, syılyqtar tapsyrý.
Sabaqtyń maqsaty:
• Qazirgi zaman talabyna saı januıadaǵy ata ana men balanyń qarym qatynasyn adamgershilik turǵyda nyǵaıtý,
• Ata ana rolin erekshelendirý, Jas urpaqty ata - baba dástúrimen tárbıeleý;
• Ata - anamen baılanysty nyǵaıtý. Birin - biri syılaı bilýge, qamqorlyqqa, ádeptilikke tárbıeleý.
Muǵalim: Sálemetsizder me, qurmetti analar, oqýshylar, ustazdar! Epti, uıymshyl, alǵyr, shapshań januıany anyqtaıtyn « Eń alǵyr, eń talantty ana men bala» atty saıysyna qosh kelipsizder! Jas urpaqty jastaıynan tárbıeleýdiń mańyzdylyǵyn qazaq halqy erteden túsingen. Bala - ómirdiń jalǵasy, halyqtyń murageri. Keń dalamyzda kóshpeli kún keship, attyń jalynda, túıeniń qomynda júrse de, halqymyz jas urpaqqa jaqsy tárbıe berýdiń salt - dástúr, ádet - ǵurpyn, qalyptastyrǵan. Áje men ana tárbıesiniń bala ómirinde alatyn orny erekshe. Ondaı tárbıeni kórgen bala bolashaqta izetti, ınabatty adam bolyp ósýine kúmán joq.
Ónerdiń nár beredi shapaǵaty
Árkimniń ónerge bar mahabbaty
Talpynyp saıyskerler shyqty káne
Kórermen qoshemettep qol soǵady.
Ortaǵa saıyskerlerimizdi shaqyraıyq:
1. Qıatov Oralbek anasy İztleýova Ardaq
2. Elýbaı Saıat anasy Tleýbergenova Qulpynaı
Analardy baldarymen ortaǵa shaqyramyz. Bárimiz sheńberge turyp, gúl arqyly bir birimizge jaqsy tilekter aıtaıyq. Taqtada berilgen juldyzdyń sýretinde saıyskerlerdiń rettik sany belgilengen. Sol arqyly árbireýimiz ózimizdiń rettik sanymyzdy tańdaıyq.
Saıysymyz tómendegi kezeńderden turady:
1. Tanystyrý
2. Suraq jaýap
3. Óz ónerin kórsetý.
4. «Bizdiń januıa» (sýret salý)
5. Maǵan qymbat jandar (esse jazyp kelý)
Saıys bolǵan soń, onyń ádil baǵasyn beretin ádil qazylar da bolady. Endeshe saıyskerlerimizge ádil baǵasyn beretin ádil qazylar alqasymen tanys bolaıyq:
1.
2.
3.
Endi saıysymyzdy bastaıyq:
1. Tanystyrý:
Ana men bala keldi ortamyzǵa,
Sypyrdy tomaǵasyn osy duǵa.
Qyzyp kelgen qyrandaı keriltedi,
Ádeppenen, izetpenen tanysýǵa.
Deı kele, ár ana men bala ortaǵa shyǵyp ózderin tanystyryp ótedi.
2. Suraq – jaýap
Balalar ádil qazylar alqasynyń aldyndaǵy ár túrli tústi qorapshany kórip turǵan bolarsyzdar. Sol qorapshanyń ishinde ne bar ekendigin kim aıtyp beredi eken? qanekı kim aıtady.? Durys balalar ol qorapshanyń ishinde sizderge ıaǵnı búgingi saıysymyzǵa arnalǵan suraqtar bar. Endeshe sol qorapshany rettik san boıynsha kelip ózderińe unaǵan tústi qorapshany alaıyq. Qorapshanyń ishinde eki suraqtan bar: birinshisi anamyzǵa al ekinshisi balalarǵa arnalǵan. Qanekı endi saıysymyzdy jalǵastyraıyq. Suraqtarǵa oılanýǵa 1mınýt ýaqyt beriledi. Qaı oqýshymyz birinshi jaýap beredi eken kóreıik.
1. balańyzdyń súıikti ertegisinen rólge enip úzindi aıtyp berińiz?
Anań saǵan qandaı tamaqtar pisiredi?
2. balańyz sizdiń ruqsatynsyz uıaly telefonyńyzdy mektepke alyp ketti. Siz keshke qandaı shara qoldanasyz?
Baýyrsaq ertegisinde baýyrsaq kimnen qashyp ketedi?
3. balańyz sizdiń jınaǵan jerińizdi shashyp tastaı beredi sizdiń áreketińiz?
Ata anańdy qalaı jaqsy kóresiń?
4. úıde qonaqtar otyr, balańyz qaıta-qaıta kelip mazańyzdy aldy. Siz ne isteısiz?
Óskende kim bolǵyń keledi?
5. balańyz sizdi tyńdamaǵan kezde qandaı shara qoldanasyz?
Seni anań qalaı erkeletedi?
6. Balańyzdyń erkeletken sátińizdi kórsetińiz?
Dostaryńa qandaı tilek aıtasyń?
Oıyn: analarymyz óz baldaryn basqa balalardyń arasynan taýyp alý qajet.
3. Óz ónerin kórsetý
Jaraısyńdar barlyǵym da órenim,
Asyp bir tóselsinshi kemeriń.
Yrza bolyp, bizder ǵana kórelik,
Tamashalap saıyskerler ónerin
4. Bizdiń januıa sýret salý
Ár top plakatqa óz januıasynyń sýretin salady. Balalary sýrettep ótý kerek.
5. maǵan qymbat jandar esse
Oqýshylardyń úılerinen jazyp kelgen shyǵarmalaryn tyńdaıyq.
Osymen bizdiń saıysymyz aıaqtaldy. Ádil qazylar upaı sanyn esepteı bolǵansha biz « qara jorǵa bolmasa, toıdyń sáni kele me,» degendeı, barlyq saıyskerlerimizdi ortaǵa shaqyramyz. « qara jorǵa» bıi bıleıdi.
Qorytyndy:
«Aq súti onyń óteýsiz jáı qala ma?
Boryshty oǵan nebir darqan dana da!
Tirlik seýip kele jatqan dúnıege
Eı, adamdar, jol berińder anaǵa
O, analar, osyndaısyń báriń de,
Osyndaısyń jasyńdaǵy, káriń de
Syıynatyn bolsa ómirde qudiret,
Syıynyńdar Ana degen táńirge!» (A. Shámkenov)
Quttyqtaýlar, syılyqtar tapsyrý.
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Macromedia Flash baǵdarlamasynyń ınterfeısimen jáne múmkindikterimen tanysý
