Ahmet Baıtursynuly aýdarmalary - tálim - tárbıe mektebi
Taqyryby: Ahmet Baıtursynuly aýdarmalary - tálim - tárbıe mektebi
Maqsaty: Oqýshylardyń kórkem ádebıet oqýǵa degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, Ahmet Baıtursynulynyń aýdarmalaryn ata - analarymen birlese oqý arqyly tárbıelik mánin túsindirý, ómirmen baılanystyrý.
Kórnekiligi: taqyrypqa daıyndalǵan slaıdtar jıyntyǵy, oqýshylardyń shyǵarǵan gazetteri.
Kúı «Balbyraýyn»
Júrgizýshi: Bıylǵy jyl – halqymyzdyń qoǵam qaıratkeri, keshegi Abaı, Ybyraı, Shoqan salǵan aǵartýshylyq, demokrattyq baǵytty ilgeri jalǵastyrýshy iri ǵalym, kósemsóz sheberi, ádebıet zertteýshisi, daryndy aqyn – aýdarmashy Ahmet Baıtursynulynyń týǵanyna 140 jyl.
El bolamyz desek, Ahmet Baıtursynuly qaldyrǵan rýhanı murany tolyq ıgerip, ol shyqqan ulttyq ıdeıa bıiginen kórinýimiz kerek. Ahmet Baıtursynuly mysaldarynyń tárbıelik mánin, ómirmen baılanysyn, búgingi ádebıet tórindegi ornyn kórsetý maqsatynda ótkizgeli otyrǵan «Ahmet Baıtursynulynyń aýdarmalary – tálim – tárbıe mektebi» taqyrybyndaǵy oqý kúnine qosh keldińizder.
Adamdyq dıqanshysy qyrǵa shyqtym,
Kól joq, kógaly joq – qorǵa shyqtym.
Tuqymyn adamdyqtyń shashtym, ektim,
Kóńilin kóterýge qul halyqtyń, - degen Ahmet Baıtursynuly qalaı da halyqty oıatý, onyń sanasyna, júregine, sezimine áser etý joldaryn izdegen aqyn Abaı tapqan soqpaq orys ádebıeti úlgilerin paıdalaný, aýdarma jasaý dástúrine moıynsunady. Ivan Andreevıch Krylov týyndaryn aýdaryp, «Qyryq mysal» degen atpen 1909 jyly Peterbýrgte bastyryp shyǵardy. Bul jınaq «Zamandastaryma» degen kirispemen bastalady. Onda Ahmet aýdarmanyń mán – maqsaty, dáýir dúbirine ilesý nıeti, qıyndyq jaǵdaılarda oryndaǵany týraly aıtady. Mysaldarda ár túrli ańdar ár túrli adamdar keıpinen habar berip, ıshara tujyrym jasalady. Kisilerdiń minezi, ómir aǵysy taǵdyr sabaǵy, zaman qabaǵyna qatysty kóptegen jaıttardy ásirese patsha otarshylarynyń zorlyq – zombylyǵy, jýandardyń, baılardyń tepkisi, eldiń azyp – tozýyna baılanysta saryndardy Ahmet Baıtursynuly jumbaqtap, tuspaldap jetkizedi. Keıde ashyq, dál aıtylatyn oılarda bar.
Búgingi oqý kúnine qatysyp otyrǵan oqýshylar ata - analarymen birigip, aldyn - ala berilgen mysaldardyń mazmunyn, tárbıelik mánin aıtyp, ómirmen baılanystyrýy kerek.
Sharaǵa qatysýshylar:
Sultan - ájesimen «Eginniń bastary», «Ógiz ben baqa»
Banýra - anasymen «Qarǵa men túlki», «Aqqý, shortan hám shaıan»
3. 1 - top oqýshylary – Ásel Mádıqyzymen «Qartaıǵan arystan», «Kisi men aıý»
4. Aıshabıbi - Nurjan Qabyljanulymen «Esek pen úki»
5. Aıthan - anasymen «Qasqyr men tyrna»
6. 2 - top oqýshylary - Ardaq Bektemisqyzymen «Qaıyrymdy túlki», «Shal men jumysker»
7. Qaıyrhan - anasymen «Balyqshy men balyq»
Júrgizýshi:
Bul sózdi bireý almas, bireý alar,
Qulaǵyn bireý salmas, bireý salar.
Tep - tegis kópke unaý ońaı emes,
Keıine jaramasa, keıin jarar.
Qaısysy yqylasyn salyp tyńdap,
Jaratpaı qaısybiri teris qarar.
Dúnıede súıgenim bar, kúıgenim bar,
Solardan az da bolsa belgi qalar.
Muǵalimniń qorytyndy sózi:
Búgingi shara Ahmet Baıtursynulynyń artynda qalǵan mol murasyna zor qurmetpen qarap, baǵalaı bilgen ádebıet bilgirlerine rýhanı azyq, kóńilderine qýanysh syılady degen senimdemiz. Qatysqan ata - analarǵa, ustazdarǵa, oqýshylarǵa rızashylyǵymyzdy bildirip, búgingi oqý kúninen estelik syılyqtaryn tabys etemiz.
Júrgizýshi:
Qazaq qoǵamyna rýhanı tárbıe berýde róli ólsheýsiz jáne búgingi kúni de osy qýatynan aırylmaǵan aýdarmalaryn ata - analarmen birlese oqý arqyly ómirimizge azyq bolar bolashaqta este saqtaı júrer tálim - tárbıelik máni zor shara boldy degen oıdamyz,
Osymen «Ahmet Baıtursynuly aýdarmalary - tálim - tárbıe mektebi» taqyrybyndaǵy sharamyz aıaqtaldy. Nazarlaryńyzǵa kóp-kóp raqmet!
Maqsaty: Oqýshylardyń kórkem ádebıet oqýǵa degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, Ahmet Baıtursynulynyń aýdarmalaryn ata - analarymen birlese oqý arqyly tárbıelik mánin túsindirý, ómirmen baılanystyrý.
Kórnekiligi: taqyrypqa daıyndalǵan slaıdtar jıyntyǵy, oqýshylardyń shyǵarǵan gazetteri.
Kúı «Balbyraýyn»
Júrgizýshi: Bıylǵy jyl – halqymyzdyń qoǵam qaıratkeri, keshegi Abaı, Ybyraı, Shoqan salǵan aǵartýshylyq, demokrattyq baǵytty ilgeri jalǵastyrýshy iri ǵalym, kósemsóz sheberi, ádebıet zertteýshisi, daryndy aqyn – aýdarmashy Ahmet Baıtursynulynyń týǵanyna 140 jyl.
El bolamyz desek, Ahmet Baıtursynuly qaldyrǵan rýhanı murany tolyq ıgerip, ol shyqqan ulttyq ıdeıa bıiginen kórinýimiz kerek. Ahmet Baıtursynuly mysaldarynyń tárbıelik mánin, ómirmen baılanysyn, búgingi ádebıet tórindegi ornyn kórsetý maqsatynda ótkizgeli otyrǵan «Ahmet Baıtursynulynyń aýdarmalary – tálim – tárbıe mektebi» taqyrybyndaǵy oqý kúnine qosh keldińizder.
Adamdyq dıqanshysy qyrǵa shyqtym,
Kól joq, kógaly joq – qorǵa shyqtym.
Tuqymyn adamdyqtyń shashtym, ektim,
Kóńilin kóterýge qul halyqtyń, - degen Ahmet Baıtursynuly qalaı da halyqty oıatý, onyń sanasyna, júregine, sezimine áser etý joldaryn izdegen aqyn Abaı tapqan soqpaq orys ádebıeti úlgilerin paıdalaný, aýdarma jasaý dástúrine moıynsunady. Ivan Andreevıch Krylov týyndaryn aýdaryp, «Qyryq mysal» degen atpen 1909 jyly Peterbýrgte bastyryp shyǵardy. Bul jınaq «Zamandastaryma» degen kirispemen bastalady. Onda Ahmet aýdarmanyń mán – maqsaty, dáýir dúbirine ilesý nıeti, qıyndyq jaǵdaılarda oryndaǵany týraly aıtady. Mysaldarda ár túrli ańdar ár túrli adamdar keıpinen habar berip, ıshara tujyrym jasalady. Kisilerdiń minezi, ómir aǵysy taǵdyr sabaǵy, zaman qabaǵyna qatysty kóptegen jaıttardy ásirese patsha otarshylarynyń zorlyq – zombylyǵy, jýandardyń, baılardyń tepkisi, eldiń azyp – tozýyna baılanysta saryndardy Ahmet Baıtursynuly jumbaqtap, tuspaldap jetkizedi. Keıde ashyq, dál aıtylatyn oılarda bar.
Búgingi oqý kúnine qatysyp otyrǵan oqýshylar ata - analarymen birigip, aldyn - ala berilgen mysaldardyń mazmunyn, tárbıelik mánin aıtyp, ómirmen baılanystyrýy kerek.
Sharaǵa qatysýshylar:
Sultan - ájesimen «Eginniń bastary», «Ógiz ben baqa»
Banýra - anasymen «Qarǵa men túlki», «Aqqý, shortan hám shaıan»
3. 1 - top oqýshylary – Ásel Mádıqyzymen «Qartaıǵan arystan», «Kisi men aıý»
4. Aıshabıbi - Nurjan Qabyljanulymen «Esek pen úki»
5. Aıthan - anasymen «Qasqyr men tyrna»
6. 2 - top oqýshylary - Ardaq Bektemisqyzymen «Qaıyrymdy túlki», «Shal men jumysker»
7. Qaıyrhan - anasymen «Balyqshy men balyq»
Júrgizýshi:
Bul sózdi bireý almas, bireý alar,
Qulaǵyn bireý salmas, bireý salar.
Tep - tegis kópke unaý ońaı emes,
Keıine jaramasa, keıin jarar.
Qaısysy yqylasyn salyp tyńdap,
Jaratpaı qaısybiri teris qarar.
Dúnıede súıgenim bar, kúıgenim bar,
Solardan az da bolsa belgi qalar.
Muǵalimniń qorytyndy sózi:
Búgingi shara Ahmet Baıtursynulynyń artynda qalǵan mol murasyna zor qurmetpen qarap, baǵalaı bilgen ádebıet bilgirlerine rýhanı azyq, kóńilderine qýanysh syılady degen senimdemiz. Qatysqan ata - analarǵa, ustazdarǵa, oqýshylarǵa rızashylyǵymyzdy bildirip, búgingi oqý kúninen estelik syılyqtaryn tabys etemiz.
Júrgizýshi:
Qazaq qoǵamyna rýhanı tárbıe berýde róli ólsheýsiz jáne búgingi kúni de osy qýatynan aırylmaǵan aýdarmalaryn ata - analarmen birlese oqý arqyly ómirimizge azyq bolar bolashaqta este saqtaı júrer tálim - tárbıelik máni zor shara boldy degen oıdamyz,
Osymen «Ahmet Baıtursynuly aýdarmalary - tálim - tárbıe mektebi» taqyrybyndaǵy sharamyz aıaqtaldy. Nazarlaryńyzǵa kóp-kóp raqmet!
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Quraqty tigip daıyndaý jáne qoldaný.
